__MAIN_TEXT__

Page 1

„Rehepapp” tähistab juubelit

uudised Aasta parim kokaraamat 30. oktoobril kuulutati välja viimasel 12 kuul ilmunud kokaraamatute hulgast parimad: esikoha pälvis Marika Sinkkoneni „Minu prantsuse kullakesed. Ekleerid ja makroonid, nii sarnased ja nii erinevad” (kirjastaja Tordikool OÜ), mis sisaldab piltidega illustreeritud õpetusi makroonide ja ekleeride valmistamiseks ning kaunistamiseks. II koha sai Kertu Lukase, Ilse Metsamaa ja Renee Altrovi „Vorsti tegemise raamat” (Varrak) ning III koha Mari-Liis Iloveri, Tiina Lebase ja Krista Kivisalu raamat „Mesi. Tarust taldrikule” (Hea Lugu). Parima tõlkeraamatu tiitliga pärjati „Jamie Oliveri taimetoidud”, mille tõlkis Tiiu Marie Kraut ja toimetas Lydia Raadik (Pegasus). Konkursile esitatud raamatud: „Mesi. Tarust taldrikule”, „Lia hoidised”, „Laevakokk Wend” (Hea Lugu), „Tervist toetavad toidud. Veresuhkrusõbralik kokkamine” (Otto Wilhelm), „Telekokk Jazz ja tema inimesed. Kaasteeliste meenutusi” (Varrak), „1930. aastad Eestis. Kokakunst /1930s Estonia. The Art of Cooking/1930er Jahre in Estland. Die Kunst des Kochens” (Nornberg), „Peipsimaa köök” (Vanausulised), „Jamie Oliveri taimetoidud” (Pegasus), „Sellerimahlaraamat. Ja teisi külmpressitud toitainerikkaid taimseid retsepte!” (Sinisukk), „Toorjuustu- ja šokolaadikoogid” (Ühinenud Ajakirjad). Aasta kokaraamatu võistluse eesmärk on tutvustada aasta jooksul ilmunud kokandusteemalist kirjandust, samuti toetada eestikeelse kokandusalase kirjanduse ilmumist, arengut ning traditsiooni. Raamatute hindamisel arvestati nende sisu, kujundust ja kvaliteeti, väljaande kasutatavust, arusaadavust ja retseptide paikapidavust hinnati reaalselt toitu valmistades. Igast raamatust juhuslikult valitud retsept anti Tallinna Teeninduskooli õpilastele ja nad valmistasid toidu, hoides täpselt kinni raamatus nimetatud toorainest ning valmistamisviisist. Parima kokaraamatu võistlust koordineerib Profexpo OÜ.

Liisi Ojamaa luule sai kaante vahele Ilmunud on Andres Aule ja Doris Kareva koostatud raamat „Kahel lahtisel käel”, kuhu on koondatud Liisi Ojamaa (1972–2019) varem ilmunud ja seni ilmumata looming. Teos toob uuesti lugejani kõik Liisi Ojamaa seni ilmunud luulekogud. Raamatu viimane osa, postuumselt ilmuv „Hämara hääl” hõlmab ajakirjanduses ilmunud luuletekste ning umbes poolt tema seni ilmumata luulest, mis on leitud märkmetest, käsikirjadest, arvutitest, koolivihikute kuivatuspaberitelt, pappkasti põhjast riiete alt või erakirjadest. Teose andis välja kirjastus Varrak.

EESTI KIRJASTUSTE LIIDU AJALEHT

Nr 4 (134) 18. november 2020

Lugemine on endiselt au sees Küsis

KAIDI URMET

M

ärtsikuus olime kõik pandeemiast šokis. Õnneks ei läinud elu mustema stsenaariumi järgi. Uurisime kahelt suurelt raamatumüüjalt, kuidas nad praegusel hetkel olukorrale tagasi vaatavad ja kuidas näevad tulevikku. Apollo kaupluste tegevjuht Eha Pank: Raamatukauplused elasid kriisi üle, sest müük kolis e-poodi. Loomulikult tuli kohaneda. Ära tasus kõik, mida olime juba varem e-poodi investeerides teinud: võimalikult suur kaubavalik, lühike tarneaeg, veebi töökindlus ja usaldusväärsus. Septembris avasime Mustamäe keskuses Apollo odavmüügipoe, mis on klientide poolt hästi vastu võetud. Veel sel aastal avame kaupluse Rocca Al Mare kaubanduskeskuses. Investeeringuid me peatanud pole ja kauplusi sulgeda ei plaani, kuna kriisi lõppedes taastus kliendivoog üsna kiiresti. Kriisi valguses oli palju abi iseteeninduskassadest, mis töötavad Apollo kolmeteistkümnes kaupluses. Ka ilma kriisita on nende kasutusprotsent kõrge. On ju iseteenindus pigem tänapäeva normaalsus. Niisamuti ollakse harjunud veebipõhiste üritustega, sh raamatuesitlustega veebis. Rahva Raamatu turundusjuht Kersti Küla: Kevadine olukord soosis neid ettevõtteid, kel oli füüsiliste kaupluste kõrval olemas juba hästitoimiv e-pood. Rahva Raamatu näitel saan öelda, et nii uued kui ka pikaaegsed raamatusõbrad leidsid meie e-poe kergesti üles, see kajastus hüppelises veebitellimuste kasvus. Kriisi ajal keskendusime kogu ettevõttega igapäevaselt jõuliselt sellele, et suudaksime raamatusõpradele ilma viperusteta võimaldada laia tootevalikut, häid pakkumisi ja mugavat ning kiiret ostlemist. Just kevadel lisasime tarneviisidele Bolti kullerteenuse. See võimaldab, esialgu Tallinna piires, raamatu koju tellida vaid kahe tunni jooksul. Viimati avas Rahva Raamat uue poe aasta tagasi Jõhvis ning sel suvel sai laienduse Tallinna Telliskivis asuv raamatupood koos Literaadi nime kandva restoraniga. Kevadine olukord tõi ka häid üllatusi. Näiteks tuli just sel aastal väga selgelt esile keskustest eraldiseisvate poodide võlu, mis lubas Vanalinna ja Telliskivi poed eriolukorra reegleid järgides avatuna hoida ning klientidel raamatuid enne ostmist ka päriselt sirvida. Viimastel aastatel on Rahva Raamatus saanud tavaks jagada sotsiaalmeedia vahendusel videoülekandeid suurematest raamatuesitlustest, et põnev info uute raamatute kohta jõuaks huviliseni hoolimata nende asukohast. Üleminek virtuaalsetele

uudised Joseph Helleri sõjavastane absurdiromaan

FOTO: ERAKOGU

Tänavu möödub 20 aastat Andrus Kivirähki menuka romaani ilmumisest. Juubeli puhul valmis kirjastuses Varrak raamatust Jüri Mildebergi illustratsioonidega eriväljaanne. Vt lähemalt lk 5

Oktoobri lõpus ilmus eesti keeles USA kirjaniku Joseph Helleri romaan „Nõks-22”. See sõjavastane absurdiromaan on üks tuntumaid 20. sajandi ingliskeelseid raamatuid, mida on lugenud juba mitmed põlvkonnad. Raamatu tõlkis eesti keelde Tiina Randus ning avaldas Tänapäev sarjas „Punane raamat”.

„On kuu kui kuldne laev” Juhani Püttsepalt „On kuu kui kuldne laev” on populaarse lastekirjaniku Juhani Püttsepa uus raamat, mis räägib ühe perekonna loo näitel 1944. aastal üle Läänemere Rootsi põgenemisest. Käsikiri pälvis kolmanda koha Eesti Lastekirjanduse Keskuse, ajakirja Täheke ja kirjastuse Tänapäev lastejutuvõistlusel. Raamatu on illustreerinud Läti kunstnik Gundega Muzikante.

Teedu-Peedu lood nomineeriti Finlandia auhinnale Sel aastal toimusid raamatumessid virtuaalselt. Fotol meenutus eelmise aasta Londoni messilt.

esitlustele on praeguses olukorras loomulik. Võimalusel jätkame kohtumisi ka raamatupoodides, siis juba koos autogrammide ja südamlike õnnitlustega. Kas kevadel hoo sisse saanud veebimüük on endiselt edukas või on nüüdseks inimesed taas poodides tagasi?

Eha Pank: Veebimüük on endiselt edukas, kindlasti kasutab võrreldes varasemaga oluliselt rohkem ostjaid veebipoodi. Kliendid on ka poes alles. Üks veebipoe tarneviise on paki kättesaamine poest, mida kasutataksegi ohtralt lisaks pakiautomaadile. Kersti Küla: Olgugi et veebitellimuste tase ei püsinud suvel ja varasügisel kevadega samal tasemel, on see siiski kõrgem ja pidevas kasvujoones. Sundolukorras avastatud võimalust saab ju ka muul ajal kasutada. Kindlasti jääb veebi- ja jaepoe vahele teatav erinevus, mistõttu jätkub üht või teist varianti eelistavaid kliente kummalegi. Meie roll on pakkuda head kogemust mõlemas vormis ja anda põhjust ikka ja jälle tagasi tulla. Praegu on alles november, aga ehk on juba näha, milliseid raamatuid on sel aastal enim ostetud?

Eha Pank: Sel aastal on enimmüüdud raamatute žanrivalik üsna lai. TOPist võib leida käsiraamatuid, ilukirjandust, ajaloo- ja lasteraamatuid. Viimaste aastatega võrreldes tõusis jälle au sisse ilukirjandus, selle kasvu on olnud tore jälgida. Mind rõõmustab, et raamatumüügi numbrid ei ole üleüldiselt langenud. Kersti Küla: Rahva Raamatus on

jätkuvalt populaarseimad lastekirjandus, ilukirjandus ja psühholoogia, kuid mahud kategooriate sees on tänavu veelgi enam võimendunud. Kuigi aastalõpp ja seega magusaim raamatumüügi aeg on alles ees, kas oskate prognoosida selle aasta üldist tulemust?

Eha Pank: Prognoosime vähemalt sama tulemust, mis oli eelmisel aastal. Seoses kriisiga tekkis paljudel inimestel rohkem vaba aega ning nad leidsid tee raamatuni. Kui kevadel tõmmati raamatute väljaandmise hulka koomale, siis suve ja sügise saabudes tehti see osa tasa, mis kevadel ilmumata jäi. Kersti Küla: Olgugi et tänavune aasta ei ole jaemüügi seisukohalt kaugeltki mitte tavaline, on mul siiski hea meel, et raamatute lugemine on jätkuvalt populaarne. Prognoosime eelmise aastaga võrreldavat tulemust, kuigi aasta lõpp on veel ees. Õnneks on juba ilmunud ja veel ilmumas palju häid raamatuid, millega nii iseennast kui ka oma lähedasi jõuludel rõõmustada. Mitmetes Euroopa riikides on taaskehtestatud piiranguid ja meelelahutusasutused peavad mingiks ajaks oma uksed sulgema. Kuid on ka riike, kus raamatupoed on saanud erandi ja neid on lubatud lahti hoida. Vaatamata keerukale olukorrale loodame, et ka rasketel aegadel leiavad inimesed tee nii tavalisse raamatu- kui ka veebipoodi. Jõulud on ju tulemas ja on ammu tuntud tõde, et parim kink on raamat!​

Aino Havukaineni ja Sami Toivoneni uus Teedu-Peedu sarja raamat kandideerib Finlandia Juniori auhinnale. „Tatu ja Patu – kovaa menoa kiskoilla” („Teedu ja Peedu – suur rööparalli”) ilmus Soomes tänavu suvel ja kerkis kohe müügiedetabelite tippu. Eesti lugejateni jõuab Teedu-Peedu rongisõidulugu tuleval aastal. Kirjastus Hea Lugu on seni avaldanud seitse Teedu-Peedu sarja raamatut, viimasena ilmus 2020 augustis „Teedu ja Peedu, õudne KoletisKoletis ja teised kentsakad lood”.

Ilmus Tiiu Kitsiku „Herkülo büroo” Tiiu Kitsiku „Herkülo büroo” võlub vaimukusega. Raamat jutustab tänapäeva väikese asula laste elust ja tegemistest, milles on oma roll nii intervallsportlasel kui ka veganijäätist müüval itaallasel. Peale selle avaldatakse Sofi ema kuulus herkulopudru retsept. „Herkülo Büroo” on Tiiu Kitsiku kolmas, seekord juba päris jutumahukas autoriraamat, millega ta teenitult teiste väärt eesti lastekirjanike-kunstnike sekka võib arvata. Kirjastuses Koolibri on temalt varem ilmunud „Krokodilli saba”. Järgmine ajaleht RAAMAT ilmub k.a 9. detsembril.

Väljaandja Eesti Kirjastuste Liit © EKL 2020


TÄNAPÄEV Kaotatud sõrmed Piret Raud autori illustratsioonid kujundanud Dan Mikkin 176 lk, kõva köide

„Kaotatud sõrmed” koondab kolmteist ühtaegu traagilist ja koomilist lühijuttu, mis räägivad ebakindlusest ja hirmust olla teisejärguline, soovist sobituda ümbritsevaga. Sõna saavad värvikad ja läbinisti inimlikud tegelased isesuguste veidruste, murede ja unistustega. Kõik nad tegutsevad oma elu korraldades parima sisetunde ajel, ometi juhtuvad õnnestumised millegi olulise kaotamise arvelt.

Nii tuli õhtu Gustav Suits koostanud Mart Velsker kujundanud Angelika Schneider 340 lk, kõva köide

Gustav Suits oli luuletajana rahutu ja enesekriitiline – tal näis olevat pidev tarvidus iseendast erineda, olla muutumises. Tema vaimse ja poeetilise vundamendi tähtsad osad on individualism, kultuursus, rahvuslus, patsifism ja vasakpoolsus. Käesolevasse, ühte põhjalikumasse Suitsu luule valikusse on lisatud ka mõned seni trükis ilmumata luuletused. Täienduseks Mart Velskri saatesõna.

Pikaajaline kokkusaamine Tauno Vahter kujundanud Villu Koskaru 184 lk, kõva köide

Tuntud režissöör leiab inspiratsiooni ootamatust kohast. Noormees kohtub tundmatu lihatootega. Kiiritusravi patsiendid vaatavad moodsat kunsti. Naine, kes armastab betooni ja kala. Hästi kavandatud enesetapul võivad olla soovimatud tagajärjed. Korteriühistu muretseb kõlbluse pärast.

Minu õde, sarimõrvar Oyinkan Braithwaithe tõlkinud Sash Uusjärv kujundanud Virge Ilves 216 lk, pehme köide

Kui Korede õhtusöögi katkestab Ayoola telefonikõne, ta juba teab, mida õde tahab – pleegitajat, kummikindaid ja raudseid närve. See on juba kolmas kallim, kelle kaunitarist Ayoola teise ilma saadab. Korede teab, et peaks minema politseisse, aga ta armastab oma õde. Aga ühel päeval hakkab Ayoola käima kohtamas noore arstiga, kellesse Korede on salamisi armunud … ja siis ärkab ootamatult koomapatsient, kellele ta oli pihtimas käinud. Ees seisab mitu rasket valikut.

Mõrv suhkruküpsistega Joanna Fluke tõlkinud Krista Eek kujundanud Liis Karu 380 lk, pehme köide

Hiljaaegu abielu lahutanud Martin Dubinski saabub linnarahva ühisele jõuluõhtusöögile oma uue sädeleva abikaasaga, millest Martini esimene naine väljagi ei paista tegevat. Kui aga magustoidulaualt kaob Hannah’ ema tordinuga ning see leitakse uue proua Dubinski rinnust, kipub pidu rööbastelt maha jooksma. Lumetormi tõttu on peolised seltsimajas lõksus ja Hannah on sunnitud tapja leidmiseks proovile panema kõik oma uurimisoskused.

Nr 4 (134) 18. november 2020

Tapatalgute absurdne võlu MIHKEL MÕISNIK

N

eid pole enam palju jäänud. 20. sajandi kirjanduse tähtteoseid, mis eesti keeles kättesaadavad pole. Mõni Joyce’i romaan tuleb meelde, mida juba hulk aega oodatakse, aga ega neid palju rohkem olegi. Joseph Helleri „Nõks-22” on nüüd olemas ning mis puutub sõjakirjandusse, siis tubli tükk seni katmata olnud ala saab kaetud. Kui meil siin on selles vallas üldiselt trooninud vahva sõdur Švejk, siis ingliskeelses maailmas ja tegelikult ka romaani keeleruumis on Hašeki teos enamasti sama tundmatu kui meil „Nõks-22”, mis on aga seal samas staatuses. Muidugi, kumbki pole oma poolel maakerast ainuvalitseja, sest Remarque’i, Hemingway või miks mitte Linna sõjaromaanid on selles žanris ikkagi väga olulised raamatud. Ent need esindavad selle tumedamat poolt, samas kui Hašek, Heller ja Voinovitš näevad ka sõja teist külge.

ABSURDNE SÕJAMASIN Sõda on alati hirmus. See on alati julm. Aga see on ka alati absurdne. Kas või ses samas julmuses, millega tabab kõike, mis sellele ette jääb. Aga kuna sõda on alati ka survekatel, kus kõik protsessid hüppeliselt võimenduvad, siis juhtub nii ka suurriikide bürokraatiaga, mis sõjaväljal hoopis uue kvaliteedi omandab. Kurb on seejuures ainult tõsiasi, et kui rahuajal hekseldab bürokraatia masinavärk tihti enda toodetud mõttetuid probleeme, siis sõjas on mängus reaalsete inimeste reaalsed elud. Sõja hakklihamasinas leidub aga alati inimesi, kes kogu sellest õudsest supist kõigest hoolimata puhtalt välja tulevad, „teflonmehi”, keda ei võta kuul ega tääk. Švejk tatsab läbi Esimese maailmasõja ise näiliselt arugi saamata, mis ta ümber toimub, Tšonkin lihtsalt unustatakse selle hiiglasliku sõjabürokraatia poolt oma postile, „Nõks-22” peategelane Yossarian, Ameerika õhuväelane väljamõeldud Itaalia saarel asuvas baasis Teise maailmasõja lõpupoole, ei ole küll nii lihtsameelne ega õnnega koos, kuid ka teda näib saatus lihtsalt seletamatul viisil hoidvat. Ehkki

FOTO AKG-IMAGES

ilmunud

WWW.TNP.EE

S

ilmunud Minu elulugu. Jens Kuusk, 8-aastane Lille Roomets illustreerinud Valdek Alber 104 lk, kõva köide

Maailma tähtsaim küsimus ei ole mitte see, kuidas ma siia ilma tulin, vaid see, kuidas kõige kiiremini kuulsaks ja rikkaks saada. Jens Kuusk ja tema sõbrad õpetavad selles raamatus, kuidas saaksid sina sama kuulsaks kui nemad. Lisaks leiad siit raamatust kasulikke nippe, kuidas maksta kätte vastikule vanemale õele. Lille Roomets on varem avaldanud noorteromaanid „Üks väike valge tuvi” ja „Üks väike valge sulg”.

Koera vägi Thomas Savage tõlkinud Jana Linnart kujundanud Villu Koskaru 380 lk, pehme köide sari „Punane raamat”

Taevane vaade. USA pommitajad Teise maailmasõja ajal Euroopa kohal.

mitte päris nii tervena kui eespool mainituid. Ja temal on ka füüsilis-filosoofilist laadi probleem: ta ei saa aru, miks kõik teda tappa püüavad. Seejuures omad sama usinasti kui vaenlased. Viimastega on asi lihtsamgi, sest neist pole muud oodatagi, aga et tema surma näivad ihkavat ka ta ülemused teda pidevalt aina jubedamatesse kohtadesse saates ning relvavennad uskumatuid äärmiselt eluohtlikke rumalusi tehes, jookseb Yossarianil nii-öelda juhe kokku ja ta püüab igal võimalikul viisil lihtsalt ellu jääda. Mis on sõjas teadagi mõistlik tegu.

LÕBU LAIALT „Pole kuskil rügemendis lõbusamat sõdimist,” lauldakse mäletatavasti „Švejkis”. Enam-vähem samuti on see ka „Nõksus”, või nii vähemasti tundub. Sest nii sõdimise kui ka mitme kraadi võrra vähem ohtlike seikluste puhul kipuvad mälestustesse pidama jääma nende lõbusamad seigad. Seda võib küllap kinnitada pea igaüks, kes ajateenistuse läbinud, eriti kui see on juhtunud olema näiteks N. Liidu armee. Ka seal võis olla üsna jube, aga kui sellest hiljem kirjutama hakatakse, kipub ikka välja kukkuma midagi sellist nagu Ruitlasel või Pakul, päris lõbus lugemine. Lõbusaks lugemiseks võib liigitada ka „Nõksu”, ehkki Yossarianil tegeli-

kult nii lõbus ei olegi, pigem näeb ta erakordse selgusega enda ümber toimuvat hullust.

HULLULT KEERULINE Just sellest hullusest kasvabki välja raamatu enigmaatiline pealkiri, mis inglise keeles lausa eraldi mõisteks kujunenud. See tuleb ühest mõttekäigust, mis ütleb, et „tõeliste ja vahetute ohtudega silmitsi seistes on mure oma ohutuse pärast ratsionaalse mõtlemise tulemus”. Nii et kui lendur, kes on hull ja kellel saaks lendamise ära keelata, nõustubki mitte lahingulennule minema, näitab see, et ta ei ole hull, sest käitub ratsionaalselt, ning peaks tegelikult lendama. See on võimatu olukord, millesse inimene eriti sõja absurdses möllus tihti satub ja millest õiget väljapääsu justkui polegi. Sellega on eesti (sõja)absurdne mõte nüüd ühe allika võrra rikkam. Ning ei, „Švejk” ei ole tähtsust kaotamas, vaid sai lihtsalt väärikat seltsi.

Nõks-22 Joseph Heller tõlkinud Tiina Randus kujundanud Villu Koskaru 582 lk, kõva köide sari „Punane raamat”

Simon Reeve'i rännud

imon Reeve’i reisisaated on paljude televaatajate lemmikud. Kellele ei meeldiks tutvuda maailma kõige veidramate ja ekstreemsemate paikadega, teejuhiks alati naerusuine, veidi poisikeselik ja üleannetu, kuid samas tohutult soe ja empaatiline inglise noormees? Raamatus „Sammhaaval” räägib Reeve esimest korda avameelselt oma perekonnast ja lapsepõlvest – tuleb välja, et Simon oli kooliealisena paras huligaan! – ning sellest, kuidas probleemsest harimata teismelisest sai kõigepealt Sunday Timesi postipoiss, seejärel sama lehe uuriv ajakirjanik, kirjanik ja viimaks saatejuhist maailmarändur, keda ei peluta ükski risk ega katsumus.

2

Reeve kirjeldab mõningaid oma suurimaid väljakutseid ajakirjaniku ja kirjanikuna, sealhulgas kogu maailma vapustanud terrorirünnakute uurimist, kuid põhiosa raamatust moodustavad mõistagi meenutused tema lemmikreisidest. Need viivad KeskAasia riikidesse Kasahstani, Kõrgõzstani, Usbekistani ja Tadžikistani; tunnustamata Somaalimaale, Transnistriasse, Lõuna-Osseetiasse, Adžaariasse, Abhaasiasse, Mägi-Karabahhi ja Taiwanisse; ning ekvaatoririikidesse Gaboni, Kongo Demokraatlikku Vabariiki, Keeniasse ja Somaaliasse. Teele jäävad imeilusad maastikud ja looduspargid, eraldatud džunglid ja kõrbed, eluohtlikud miiniväljad ja lahingutandrid, trööstitud põgenikelaagrid ja KGB, maailma kohutavai-

mad hotellid ja restoranid, polomäng kitselaibaga ja haigestumine malaariasse, katku-uurimiskeskus ja radioaktiivsed prügimäed ning kohtumised värvikate riigipeade, kurjategijate ja ekstremistidega, kõik see vürtsitatud huvitavate lugudega reisisaadete tegemise telgitagustest.

Sammhaaval Simon Reeve tõlkinud Maria Lepik kujundanud Piret Niinepuu-Kiik 336 lk kõva köide

Phil ja George on vennad, kellele kuulub Montana osariigi maalilises orus pesitsev hiigelsuur rantšo. Vennad ei saa olla erinevamad – Phil on geniaalne, aga õel, George aeglane ja leebe. Nad on elanud koos oma talus nelikümmend aastat. Kui aga George järsku abiellub ja oma naise rantšosse elama toob, alustab Phil venna naise vastu halastamatut sõjakäiku. Raamatule on kirjutanud järelsõna Annie Proulx.

On kuu kui kuldne laev Juhani Püttsepp illustreerinud Gundega Muzikante kujundanud Virge Ilves 136 lk, kõva köide

Sõjasügisel 1944. aastal jätsid tuhanded Eestis ja Lätis maha oma kalli kodu, et pageda üle mere Rootsi. Paadipõgenike seas oli palju lapsi. Nende mängud jäid korraga katki, sest tuli alustada ohtlikku reisi tormisel Läänemerel. Keete kaotab lainetesse oma kaisukaru Pätsi, aga nagu väikese ime läbi leiab selle taas üles. Lõpuks paistab tema perele ka Rootsimaa rand, kus ees ootavad kakaokruus, täisaun ja koduigatsus.

Salasõnad Kadri Lepp pildid joonistanud Kadri Ilves kujundanud Villu Koskaru 144 lk, kõva köide

Kui Mart ühel kenal sügishommikul ärkab, tundub kõik päris tavaline. Seepärast ei oska ta arvatagi, mis teda ees ootamas on. Üks salapärane teade pöörab kõik pea peale ja veel enne, kui Mart arugi saab, on ta sattunud uskumatult põnevate ja isegi hädaohtlike seikluste keerisesse. „Salasõnad” on Kadri Lepa Mardi seikluste kolmas raamat.

Oh sa püha(de) vahetus! Adam Kay tõlkinud Krista Kallis kujundanud Virge Ilves 168 lk, pehme köide

Pühad on saabumas, kõik ehivad, küpsetavad ja pakivad, aga arstidõed lähevad tööle. Adam Kay sukeldub oma hirmnaljakates ja vahel lausa südantlõhestavates mälestustes tagasi aegadesse Briti meditsiinisüsteemis. Need pühadelood toovad sulle pisara silma nii meditsiinitöötajate igapäevaste kangelastegude kui ka ohjeldamatu naeru tõttu naljakate olukodade üle haiglatöös.


3

Nr 4 (134) 18. november 2020

ilmunud Prussakad minu peas Zane Zusta, Diāna Zande tõlkinud Ilze Tālberga 240 lk pehme köide

Lätis menuraamatuks saanud „Prussakad minu peas” kujutab kergesti haaratavates lugudes noorte ja veelgi nooremate, ilusate ja veelgi ilusamate, vooruslike ja veelgi vooruslikumate naiste igapäevaelu. Kõigil naistel on ühine joon: nende elus domineerivad prussakad, täpsemalt – ellujäämisstrateegiad. Need on kriisihetkel tekkinud käitumismustrid, mis on aidanud rasket olukorda ületada, kuid siis pähe püsiva pesa teinud. Ja kui prussakatel on pidu, siis naistel on häda majas. Probleemid ämmaga, oskamatus aega planeerida, hirm esinemise ees, muremõtted laste pärast – kõik inimlikud ja tuttavad lood, millega lugejal on võimalus end samastada, nendest lugudest õppida, muredest üle saada ja oma harjumusi muuta.

Üks teise järel Ruth Ware tõlkinud Pilleke Laarmann 360 lk pehme köide

Jääda lumevangi luksuslikku suusamajja kõrgel Prantsuse Alpides ei paista olevat maailma suurim probleem, eriti siis, kui majast avaneb hingemattev vaade, kokk ja majapidajanna osutavad täisteenindust, õdus kaminatuli annab sooja ja kaaslased pakuvad seltsi. Kui seltskond ei koosne just kaheksast kolleegist, kel kõigil on midagi võita, midagi kaotada ja midagi varjata. Kui Londoni trendikas idufirma korraldab tiimile nädalase reisi Prantsuse Alpidesse, algab see nagu tavaline firmapuhkus. Aga niipea, kui üks aktsionäridest surub päevakavasse kasuliku, kuid vastuolulise väljaostuettepaneku, hakkavad pinged kuhjuma ja lojaalsus pannakse proovile. Majasisest tormi ei saa väljas toimuvaga siiski võrrelda ja hävitav laviin lõikab seltskonna ära igasugusest kontaktivõimalusest välismaailmaga. Ja mis veel hullem – üks neist ei jõua enne laviini puhkemist suusamäelt tagasi. Tunnid mööduvad, ilma et päästjatest märkigi oleks, paanika kasvab, maja muutub üha külmemaks ja seltskond kahaneb... ükshaaval.

Ära lõigatud Sebastian Fitzek, Michael Tsokos tõlkinud Triinu Viilukas 352 lk pehme köide

Kohtupatoloog Paul Herzfeld leiab võikalt moonutatud laiba kolju seest kapsli oma tütre telefoninumbriga. Hannah on röövitud – ja Herzfeldi jaoks algab perversne ajujaht. Psühhopaadist röövija on jätnud Helgolandile veel ühe vihjetega surnukeha, aga Herzfeldil puudub igasugune võimalus informatsioonile ligi pääseda, sest orkaani tõttu on meresaar mandrist ära lõigatud ning elanikud evakueeritud. Üks vähestest saarele jäänutest on rannalt surnukeha leidnud koomiksikunstnik Linda. Meeleheitel Herzfeld üritab Lindat veenda lahkamist läbi viima, teda telefonitsi juhendades. Linda ei ole aga iialgi skalpelli käes hoidnud. Inimese lahkamisest rääkimata.

HELIOS.EE

Miljonite inimeste vaimne liider ANNIKA REILJAN

S

el aastal möödus 85 aastat maailma ühe tähelepanuväärseima rahukõneleja ja miljonite inimeste vaimse liidri sünnist. Sel puhul on ilmunud seni kõige autentsem ja ainus Tema Pühaduse õnnistuse saanud biograafia Tiibeti vaimsest liidrist – „Tema Pühaduse XIV dalai-laama illustreeritud elulugu”. Mitmesugustest algatustest ja julgustavatest arengutest hoolimata ei saa tiibetlased Tiibetis vabalt harrastada oma usku ega järgida oma kultuuri. Ent inimvaim jätkab püüdlemist. Tiibetlaste ainus koondumiskese on olnud Teha Pühadus XIV dalailaama. Tema väsimatu võitlus oma rahva eest ning püüd juhtida kõiki inimliku eetika vooruslikule teele on pakkunud eeskuju isegi tema halvustajatele. Nobeli rahupreemia oli kõigest üks niisugune tunnustus, mis kinnitab, kui suure austuse ja imetlusega suhtub maailm Tema Pühaduse rahumeelsesse vastuseisu tiibetlaste maa okupeerimisele, ning eeskujusse, kuidas elada osavõtlikkusele ja lahkusele pühendatud elu. 2008. aastal korraldas ajaleht International Herald Tribune küsitluse, millega Tema Pühadus hääletati maailma kõige auväärsemaks juhiks, temast tahapoole jäid poliitika suurkujud ja isegi paavst. See oli Tiibeti juhile osutatud uskumatu austus. Seepärast on Tema Pühaduse lugu oluline kogu inimkonnale. Kes oskaks seda lugu paremini rääkida kui tuntud tiibetlane, pühendunud Tenzin Geyche Tethong, kes töötas 40 aastat Tema Pühaduse erakantseleis ning reisis koos Tema Pühaduse erasekretäri ja tõlgina pea kõikides paikades. Kogu tema perel on olnud oluline osa Tiibeti ajaloos ja nad on teeninud mitut järjestikust dalai-laamat. Tenzin Geyche Tethong alustas raamatu kirjutamist ühe oma parima sõbra, Tema Pühaduse noorema venna Tendzin Choegyali innustusel ja abil. Kõikide nende aastate jooksul on nad sõprade, ametikaaslaste ja nüüd eaka-

Tema Pühaduse üks esimesi Kumbumi kloostris tehtud ülesvõtteid, ta on siis nelja-aastane (1939).

te meestena jaganud elu suurimaid rõõme ja kurbusi. „Kirjutasin selle raamatu eesmärgiga jätta teadmisi, kuidas paguluses kujundati täiesti uued eestvedajad ja kuidas Tema Pühadus koondas väsimatult oma rahvast ning teeb seda jätkuvalt praegugi. Mul on vähe lootust näha vaba Tiibetit, kuid ma püüan kogu selle raamatu varal osutada nooremale sugupõlvele, et just katkematus võitluses oleme paljugi saavutanud. Loodan, et minu pingutused aitavad mõista Tema Pühaduse seisundit ja inimkonna armastust ning ühtaegu toetavad meie üldisi rahu-, harmoonia- ja õnnepüüdlusi. Oleks raske hõlmata selles piiratud mahuga raamatus kogu Tema Pühaduse elu, uskumisi, õpetusi ja mõju. Püüdsin kajastada tema elulugu, põimides sellesse tema kõrval veedetud aastate jooksul talletatud tähelepanekuid ja kogemusi,” ütleb Tenzin Geyche Tethong. Kuna tegemist on illustreeritud elulooga, siis väärivad tähelepanu ka selle raamatu silmapaistvad fotod – osa neist pärineb albumitest, mida Tema Pühaduse perekond ei ole kunagi avaldanud. Raamatu fototoimetaja Jane Moore on aastakümneid olnud tiibetlaste pühendunud sõber, kelle

Ilmselt ei ole maailma ajaloos olnud palju liidreid, kelle kanda oleks niivõrd suur olemuslik vastutus, nagu seda kannab dalailaama. Küsimus on ammu budismi piiridest väljunud, dalai-laama ei ole vaid budistide vaimne liider, vaid teda peavad õpetajaks ning eeskujuks miljonid inimesed maailmas – sõltumata usutunnistusest ning nahavärvist. Raske on rääkida rahust ja kutsuda üles teineteisemõistmisele pidevas sõjas, konfliktides, tülides ja võimupüüetes, millega on meid üle külvanud ajalugu, kus pole erandiks ka 20. või 21. sajand. See raamat kujutab endast võtit pildile, kus toimetab ringi kaasaegne maailm ühes oma hüsteeria, lootusetuse ning rahutusega. Ent sel pildil on koht ka püüdlustel parema, õnnelikuma, lihtsama ning sõbralikuma tuleviku poole. Selle nimel ei näe vaeva vaid dalai-laama, ent tema tee, valikud ning meetodid on erakordsed, õpetlikud ja mõtlemapanevad. See raamat on hea iga lugeja hingele. Juku-Kalle Raid

kogemused aitasid fotosid leida, uurida ja toimetada. Just tema otsis välja raamatu kalliskivid, veendes mõnikord inimesi mitu kuud, et lubataks avaldada just üks vajalik foto.

Tema Pühaduse XIV dalai-laama illustreeritud elulugu Tenzin Geyche Tethong tõlkinud Matti Piirimaa fototoimetaja Jane Moor 352 lk, kõva köide

Nukker lõksus liblikas LIINA BACHMANN

K

ate Elizabeth Russelli „Minu sünge Vanessa” pani kirjastusmaailma mesilastaruna sumisema juba aasta enne ametlikku avaldamiskuupäeva. Raamat figureeris pea kõigis oodatuimate uute romaanide nimekirjades. Selline kõmu ja kõva PR-töö on kirjastusmaailmas tavaline ning sageli lähevad kunstlikult upitatud teosed tugevalt lati alt. Russelli „Minu tume Vanessa” hüppas aga nõtkelt, graatsilise kaarega üle lati.

HÄIRIV TEMAATIKA PIKANTSETE ÜKSIKASJADEGA „Minu sünge Vanessa” räägib loo 15-aastase Vanessa Wye seksuaalsuhtest oma inglise keele õpetaja Jacob Strane’ga, kes afääri alates on 42-aastane. Suhe kestab tõusude ja mõõnadega seitseteist aastat ja narratiiv hüpleb romaani kestel ajas edasi-tagasi.

Tegemist on häiriva temaatikaga, seda enam, et Russell ei ole end pikantsete seikade kirjeldamisel tagasi hoidnud. Lugejat ei säästeta – detailidest ja kujutlusvõimele palju ruumi ei jää. Kooli kampuses aset leidev Strane’i poolne Vanessa peibutamine on õpikunäide ebavõrdsel võimupositsioonil manipuleerimisest. Vanessa tegelaskuju on äärmiselt usutavalt lahti kirjutatud ning tema kõhklused ja ebalemine – nii enda kui ka väärkohtleja käitumise osas – on südantlõhestavad. Ta on alles laps, kuid nõusoleku ja otsuse langetamise koorem pannakse tema õlgadele, kasutades ära ta kogenematust ja teadmatust. Narratiivi paralleelne liin heidab valgust täiskasvanud, 32-aastase Vanessa elule, mis on tühi ja sihitu. Selles puudub soojus ja turvatunne ning suutlikkus lahti mõtestada ja mõista seda, mis temaga nooremana juhtus. Tihti küsitakse, milleks meile raamatud laste väärkohtlemisest, mis on valus, ebameeldiv ja provokatiivne

teema. Romaanid nagu „Minu sünge Vanessa”, samuti Lisa Taddeo „Kolm Naist”, Sofía Zinovieffi „Putney”, Hanya Yanagihara mammutlik „A Little Life” ja loomulikult žanri kuldstandard, Vladimir Nabokovi „Lolita” on nukrad hallid liblikad, mis panevad südamele, et väärkohtlemine ei ole ajas isoleeritud sündmus. See mõjutab ja suisa juhib kogu ohvri edasist elu. Sellest saab filter läbi mille tema minapilt on alati viltune, kurb, üksik ja alaväärsust tundev. Just nagu Vanessa Wyel.

Minu sünge Vanessa Kate Elizabeth Russell tõlkinud Evi Eiche 416 lk pehme köide

HELIOS ilmunud Stalini kuritegude salajane ajalugu Aleksandr Orlov tõlkinud Valdek Kiiver 352 lk, kõva köide

1952. aastal avaldati Ameerika ajakirjas Life artikliseeria, millest hiljem koostati raamat „Stalini kuritegude salajane ajalugu”. Raamatu autor Aleksandr Orlov oli NSV Liidu julgeolekutöötaja, kel õnnestus 1938. aastal koos perega Ameerikasse põgeneda. Orlov pidas oma kohuseks kasutada enda salajasi teadmisi ning kirjutada Stalini kuritegusid paljastav raamat, milles on mälestusi ja poliitilist analüüsi 1930. aastate sündmustest – Stalini julmustest Suure terrori ajal.

Molli ja maailma äär Katri Kirkkopelto tõlkinud Katri Kirkkopelto 32 lk, kõva köide

Molli maailma kuulub tema oma tuttav maja ja aed ja kivimüür, mis eraldab aeda Suurest Metsast. Aga viimasel ajal on Molli sageli unustanud end müüri taga sinavat metsa vaatama. Ta tunneb ennast veidralt: varvastel on kõdi ja ka saba vehkleb hullupööra. Mollil on reisipalavik! Väikese Sisu julgustusel lahkub Molli esimest korda koduõuelt. Seikluseks läheb vaja karvavõrd julgust, sabajagu südikust ja tarku jalgu, kes leiavad alati tee tagasi koju.

Lõpeta muretsemine ja hakka elama Dale Carnegie tõlkinud Edvin Aedma 336 lk, pehme köide

Lääne kultuuriruumis laialt tuntud autor Dale Carnegie pakub selles raamatus hulgaliselt soovitusi, kuidas igapäevaeluga toime tulla. Saad teada: mis on mure ja muretsemine, kuidas seda ära tunda; põhilised võtted, kuidas muremõtteid analüüsida; kuidas muretsemisest võitu saada, enne kui see sind pikali lööb; mida peale hakata kriitikaga, et see sind rivist välja ei lööks; kuidas vältida väsimust ja stressi ning hoida oma vaim värskena. Kui kaotame ühel päeval töö või paiskab mõni keeruline olukord meie elu segi, on üks põhilisi oskusi muuta oma suhtumist. Ja kuigi tundeid hetkega muuta me enamasti ei suuda, oleme võimelised kohe muutma oma tegusid. Muutes tegusid, muudame vältimatult ka tundeid. Kõigest sellest räägib Carnegie siin raamatus rikkalike näidete varal, et igaüks võiks valida õnnelikuma elu.

Antidieet Christy Harrison tõlkinud Piret Lemetti 352 lk, pehme köide

Enam kui 90 protsenti teadlikult kaalu langetanud inimestest saab kõik kaotatud kilod tagasi keskmiselt viie aasta jooksul. Tervelt 66 protsenti kaalulangetajatest võtab juurde rohkem, kui nad algselt kaalus maha võtsid. Kui dieedipidamine on ilmselgelt nii mõttetu, miks sellest siis ikkagi on kujunenud niisugune kinnismõte? Raamatus võetakse põhjalikult vaatluse alla kaalulangetamine ja sellest kasu lõikav dieeditööstus. Harrison õpetab ära tundma dieedikultuuri salakavalaid vorme ning räägib sellest, kuidas kaalulangetuskatsetest püüdlustest loobumine aitab tegelikult parandada inimeste tervist – kehamõõtmetest olenemata.


KOOLIBRI ilmunud Herkülo Büroo Tiiu Kitsik 128 lk, kõva köide

Herkülo Büroo nime taga peidavad end kaks peagi kooli minevat sõpra. Peategelased Sofi ja Paul otsivad detektiivi kombel lahendust elutähtsatele küsimustele, nagu kuhu kadus Sofi kass, kuidas pääseb tuppa hambahaldjas ja miks on Sofi kodus järsku üllatavalt palju kommi. Raamat jutustab vaimukalt tänapäeva väikese asula laste tegemistest.

Kangelannad, kes saadavad meid läbi elu Beatrice Masini, Fabian Negrin tõlkinud Eva Ingerpuu-Rümmel 144 lk, kõva köide

Kirjanduslikud kangelannad võivad ühtaegu olla sõbrad, head kaaslased, kes vaimustavad ja toetavad, on eeskujuks. Raamatusse on valitud kakskümmend kaks silmapaistvat naistegelast. Neil kõigil on üks ühine omadus. Igaüks neist on omas ajas teisitimõtleja, reeglite murdja, vastuvoolu ujuja.

Inside Out. Isiklik lugu: Pink Floyd     Nick Mason tõlkinud Vallo Kask 448 lk, pehme köide

Menuka rokkansambli Pink Floyd biograafia kirjeldab bändi kujunemist ja selle tegevust alates esimestest sammudest kuni vaatemänguliste staadionikontsertideni üle kogu maailma. Pink Floydi trummar Nick Masoni elegantne kirjutamisstiil ja isikupärane huumor keeruka loomeprotsessi ja bändiliikmete omavaheliste suhete kirjeldamisel tagavad meeldejääva lugemiselamuse. Illustreeritud fotodega autori isiklikust arhiivist.

Looduse ringkäik ühislooming tõlkinud Vallo Kask 144 lk, kõva köide

Rikkalike illustratsioonidega raamat tutvustab peamiste taime- ja loomarühmade esindajate elutsükleid uue elu algusest järglaste saamiseni, aga ka eluta asjade arengulugu, kivimitest ja vulkaanidest tähtede ja universumini.

Vaatle ja määra. Linnud Andrea Pinnington tõlkinud Anne Hiio 60 lk, kõva köide

Kaunis suurte fotodega raamatus on juttu rohkem kui 50 linnuliigist. Iga linnu kohta on toodud põhifaktid, mille järgi on lihtsam lindu määrata. Kirjeldatud on ka häälitsusi, pesaehitust, poegade kasvatamist jpm. Raamatuga on kaasas kahe poolega linnuratas.

Paradiisisõnad Rumi tõlkinud Mathura 112 lk kõva köide

Käesolev antoloogia (koostanud Raficq Abdulla) sisaldab oode Rumi innustavale ja mõistatuslikule õpetajale Tabrizi Šamsile (koguteosest „Divan”), nelikvärsina kirjutatud lüürilisi miniatuure (pärsiakeelse nimetusega /ruba’iyat/) ning moraalseid ja vaimseid õpetuskatkeid „Masnavist”. Igale luuletusele on lisatud napp selgitus, mis aitab teksti mõnd motiivi paremini mõista.

WWW.KOOLIBRI.EE

Nr 4 (134) 18. november 2020

4

Armeenia lavašist Panama kaabuni TIMO TARVE

T

änavune sügis on toonud raamatukaupluste lettidele taas ühe mastaapse ja hariva ülevaateteose. Sedakorda on kaante vahele koondatud näited kaunitest traditsioonidest, mis kantud UNESCO maailma vaimse kultuuripärandi nimekirja.

IMELISED PILDID, VALGUSTAV SISU „Maailma vaimne kultuuripärand” on kõrge sisukvaliteediga, imeliste piltidega suure formaadiga teos, mis sobib lisaks eneseharimisele kindlasti ka riiulisse nähtavale kohale, et see sobival hetkel taas kätte võtta ning ühest või teisest kultuurinähtusest põhjalikumalt teada saada. Olgu selleks flamenko, Armeenia lavašitegu, Kirgiisi viltvaibad, jooga või tango. Jah, nõnda kirev on maailma rikkalik kultuuripärand, millest vaid suhteliselt väike, aga väga märkimisväärne osa on võetud UNESCO maailma vaimse kultuuripärandi nimekirja. UNESCO strateegia on erakordne, kuigi esmapilgul paistab see olevat suunatud millelegi igapäevasele ja vähetähtsale. Nimistu on puhtalt antropoloogiline, s.t see püüab tõsta esile teatud ainulaadseid nähtusi, mis võivad ühe kultuuri kohta nii mõndagi avaldada. Näiteks iseloomustavad rituaalsed pidustused või festivalid väga hästi seda kultuuri, kus on sedasorti sündmusi ammustest aegadest korraldatud. Kui jätta kõrvale nende ürituste meelelahutuslik vorm, on neil kommetel tihti erakordselt huvitav taust, mis võib anda olulisi vihjeid selle ühiskonna tekke ja arengu kohta. Meenutame siinkohal, et UNESCO on ÜRO juures töötav organisatsioon, mis loodud üleilmseks koostööks teaduse, hariduse, kultuuri, keskkonnakaitse ja inimõiguste vallas. UNESCO koostab ja võtab väga kaalutletult oma nimistusse maailma kultuuri- ja loodusobjekte, mis on siis UNESCO kaitse all. See nimekiri on tänaseks üsna pikk – viimastel andmetel kuulub sinna üle

UNESCO on kandnud inimkonna suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimistusse väga erinevaid kogemusi ja traditsioone. Need on võetud kaitse alla, kinnitades asjaolu, et kultuuripärand on enamat kui vaid käegakatsutavad kohad, monumendid ja esemed. Kultuuripärand hõlmab lisaks folkloori, ainelise kultuuri ja tavade näiteid, mis on teatud kogukondades niivõrd sügavalt juurdunud, et on omandanud peaaegu kultuslikke jooni. Sageli kasutatakse selliste kultuuriilmingute kohta omadussõna rahvalik ning just seetõttu suhtuti sellesse kaua aega kui igapäevaelu ebaolulisse osasse, mingitesse n-ö madalama sordi asjadesse, millel puudub intellektuaalne tähendusrikkus. Praegusel ajal, mil iga kahe nädala tagant üks keel lõplikult välja sureb, peame mõistma, kui oluline on säilitada seesuguseid teadmisi ja kogemusi, enne kui need kaovad. 1100 väga valitud objekti. Eestist kuuluvad sinna vaid Tallinna vanalinn ja ka Eestiga seotult ka Struve meridiaan. UNESCO maailma vaimse kultuuripärandi nimekiri on märksa noorem ja sellevõrra ka õhem. Vaimse ehk immateriaalse kultuuripärandi nimistu loomise otsustas ÜRO 2003. aastal ning esimesed traditsioonid kanti nimekirja viis aastat hiljem. Tänaseks on neid seal poole tuhande ringis ning Eesti on seal esindatud laulupidude traditsiooni, Kihnu kultuuriruumi, Seto leelo ja Võromaa suitsusauna kommetega. Neist ükski pole nüüdsesse raamatusse veel jõud-

nud, küll aga on neist eraldi ilmunud suur hulk kirjutisi.

HÄÄBUVAD JA KESTVAD TRADITSIOONID Raamatu autori, itaallasest kultuuriantropoloogi Massimo Centini valikusse on sattunud üsna paljud väga tuntud, aga ka üsna haavatavad vaimse kultuuripärandi traditsioonid, oskused või nähtused. Näiteks paljudele kindlasti üllatusena tulev Portugali karjakellade valmistamise traditsioon, mida seostaks ikka pigem Šveitsiga, aga näe… Seda väga spetsiifilist kunsti mõistavad meistrimehed, kelle keskmine vanus kipub jääma 70

eluaasta kanti ning pole väga palju nooremaid, kes põlvest põlve pärandatava traditsiooni kannatlikult ära õpiks. Sama üllatavana mõjuv traditsioon, mis samuti hääbumisohus, on KeskEuroopas toimuv krevetipüük hobustel. Õnneks on UNESCO vaimses pärandis ja ka raamatus hulgaliselt traditsioone, mis on täies elujõus ning seda tänu oma atraktiivsusele ja oskuslikele propageerijatele. Näiteks tango ehk „kurb mõte, mis tantsib”, nagu seda on kirjeldatud. Või flamenko, mis oma tänasel ja meile teada kujul pole üldse see, millest ta kunagi võrsus ehk romade raske rändurisaatuse kehaline väljendus. Ka keerulisemad kunstid, nagu Hiina kalligraafia või jooga on hoolimata väga palju aega ja keskendumist nõudvast õppimisest kogu maailmas populaarsed. Ilmselt on lugejate hulgas palju neid, kes mõnest traditsioonist, mis raamatus kirjeldatud, pole kuulnudki. Kas teate näiteks Kumbh Mela rituaali? Olete näinud mõnd Zafimaniri puidunikerdust? Osa saanud Makishi maskeraadist? Kui ei, ei tasu häbeneda. Raamat aitab teid nimetatud kunstidele oluliselt lähemale. Ja kõigutab ka ehk mõndagi kivistunud teadmist – näiteks seda, et kuulus Panama kaabu on tegelikult Ecuadori põline ja hinnatud käsitöökunst ning praeguse nime kinnistas palmikiududest käsitsi valmistavale peakattele Panama kanali avamisele saabunud Theodore Roosevelt.

Maailma vaimne kultuuripärand Kultuuritraditsioonid ja -nähtused UNESCO esindusnimekirjas Massimo Centini tõlkinud Jane Tooman 272 lk, kõva köide

Loodusteadus kui võlukunst EVA ROOS kirjanik, M. Sc

L

oodusteadused on 21. sajandi võlukunst. Tänu neile on võimalikud nii paljus igapäevased väikesed imed: kiiremini ja kaugemale liikumine (isegi planeedilt lahkumine), minevikku ja tulevikku vaatamine, vigastuste parandamine ja tervise taastamine ning loomulikult kõikvõimalikud tehnoloogilised vidinad, mis on meie elu nii lahutamatud osad, et nende olemasolu ei märkagi vahel enne, kui nad puuduvad või töötamast lakkavad. Nagu keskajal peljati võlukunsti, nii on tänapäeval paljudele füüsika, keemia, bioloogia ja matemaatika hirmutavad. Kusagilt on laiali läinud müüt,

et need on kohutavalt rasked. Tegelikult on loodusteadused jõukohased kõigile, sellepärast on väga tore, et on autoreid, kes püüavad seda müüti murda ning tutvustavad n-ö inimkeeli erinevaid igapäevaseid nähtusi, mis meid ümbritsevad. Minu esimene soovitus on lugeda seda raamatut mitu korda, sest siis muutub füüsika kodusemaks. „Tähevalguse kiirus” on suurepärane ettelugemise raamat näiteks lasteaialastele, et neil tekiks esmane arusaamine maailmast ja nähtustest, millega me kõik oma elus kokku puutume. Lihtsus, mängulisus ja rohkelt illustreeritud leheküljed toetavad arusaamist ja võimaldavad infol hästi meelde jääda. Mulle meeldivad selle raamatu juures mitmed aspektid. Lihtsustamisel

pole mindud äärmustesse (teave on endiselt pädev), samas ei hirmutata füüsikaga tutvujat kohe matemaatikaga, mille karge külm ilu võib ka matemaatikuid endid vahel põlvist nõrgaks võtta. Nähtuste selgituste vahele on pikitud ka raskemaid küsimusi lastelt, millele vanemad tihti vastuseid peavad leidma. Miks on taevas sinine? Kui vanad on tähed? Kui vali on vali ja kui vaikne on vaikne? Miks loomad ei räägi? Raamat pole ainult füüsikast ja kosmoloogiast nagu tagakaane tutvustuses lubatakse, see on ka keemiast ja bioloogiast. Kui otsida põhjust, miks „Tähevalguse kiirus” kindlasti kodus võiks olla, siis suurt osa nähtustest, mida raamat selgitab, käsitletakse ka põhikooli füüsika (ja keemia ja bioloogia)

kursuses. Lapsel, kellele seda raamatut mõned korrad ette on loetud, on koolis kindlasti kergem. Abiks on see ka lapsevanemale, kes saab oma teadmisi füüsikast värskendada või täiendada.

Tähevalguse kiirus. Füüsika piltlikult ja selgelt: helid, valgus, kosmos Colin Stuart tõlkinud Kuldar Traks 80 lk kõva köide


Nr 4 (134) 18. november 2020

ilmunud Kahel lahtisel käel Liisi Ojamaa koostanud Andres Aule ja Doris Kareva 600 lk, kõva köide

WWW.VARRAK.EE

varrak ilmunud

FOTO SIIRE VANASELJA

5

Kingfisher Hilli mõrvad Sophie Hannah tõlkinud Krista Suits 280 lk, pehme köide

Maailma nupukaim detektiiv Hercule Poirot naaseb Sophie Hannah’ romaanis, et lahendada uus põrgulik müsteerium. Poirot’ sõidab Richard Devonporti palvel elitaarsesse Kingfisher Hilli elurajooni tõestama, et Richardi kihlatu Helen ei tapnud tema venda Franki. Juba bussis hakkab juhtuma ülimalt kummalisi asju, mis tekitavad Poirot’s kahtlusi. Esimene mõrv ei jää viimaseks ja tal tuleb hakata kahtlusaluseid ükshaaval välistama.

Andres Aule ja Doris Kareva koostatud raamat, kuhu on koondatud kõik Liisi Ojamaa (1972–2019) seni ilmunud luulekogud. Raamatu viimane osa, postuumselt ilmuv „Hämara hääl” hõlmab ajakirjanduses ilmunud luuletekste ning umbes poolt tema seni ilmumata luulest, mis on leitud kaustikutest, märkmetest, käsikirjadest, arvutitest, koolivihikute kuivatuspaberitelt, pappkasti põhjast riiete alt või erakirjadest.

Rehepapp ehk November Andrus Kivirähk juubeliväljaanne illustreerinud Jüri Mildeberg 248 lk, kõva köide

Illustreeritud eriväljaanne romaani 20. aasta juubeliks. Teos eesti rahva raskest elust mõisahärrade rõhumise all. Rängas olukorras ei jää rahval muud üle, kui krabada endale kõike, mida kätte saab, olgu siis naabri sahvrist, mõisaaiast või teeristil vanakurja enda käest. Loomulikult on mängus ka kõiksugused kratid, tondid ja kollid, kes varitsevad põõsas, silmad põlemas, et paljukannatanud külainimestele veelgi enam kurja ja kahju tekitada.

Avameri. Naerukajaka nutt Lembit Uustulnd 344 lk, kõva köide

Romaan „ Avameri. Naerukajaka nutt” lõpetab „Avamere” romaanitriloogia, mille tegevustik jääb ajajärku, kui Nõukogude Liidus asub korda majja lööma värskelt NLKP Keskkomitee peasekretäriks tõusnud KGB endine ülem Juri Andropov. Kuid vaatamata muredele ja raskustele tuleb rannarahval oma tööde ja tegemistega ikka edasi minna, sest igaühele meist on antud aeg ja koht ajaloos, seda muuta ei ole meie võimuses.

Väike heade mõtete raamat koostanud Heiki Raudla 432 lk, kõva köide

Eesti ühe järjepidevaima aforismikoguja Heiki Raudla kogumikust leiab peale aforismide ka vanasõnu – on ju needki oma olemuselt aforismid, lihtsalt autorid pole teada. Peale vanasõnade ja aforismide on raamatu koostaja välja valinud ka veidi pikemaid mõtteavaldusi ja dialooge, mis kõlavad peaaegu nagu anekdoodid või mõistujutud.

Aasta aias Märkmik-kalender 2021 192 lk, spiraalköide

Kasutajasõbralikus spiraalköites märkmikkalender aitab aiatöödel järge pidada ning pakub väärtuslikke teadmisi ja nõuandeid. Märkmik-kalender on üles ehitatud nädalakaupa, kirjas on Päikese ja Kuu tõusud ning loojangud, liikuvad ja riiklikud pühad, aastaaegade algused, tähtsamad rahvakalendri pühad ja Kuu liikumine sodiaagimärkides. Eraldi on märgitud vilja-, juure-, õie- ja lehepäevad ning istutusperiood. Kalendaariumi alguses on tutvustus, kuidas Kuu faase ja sodiaagimärke aianduses arvestada.

Lüllikivi Ehteks kuusele – kangaga kaetud kuulid.

Kingi rõõmu ja ilu! Intervjuu raamatu „Käsitöökingitused” autori

SIIRE VANASELJAGA Käsitöö on Sulle olnud nii töö kui hobi. Kuidas see juhtus, et käsitööpisiku külge said?

Ma arvan, et sündisin juba selle pisikuga. Minu emapoolne suguvõsa on pärit Lõuna-Eestist ja väga tugevate käsitöötraditsioonidega. Isapoolne suguvõsa on Järvamaalt ning sealgi tehti käsitööd, kuid lihtsamat ja praktilisest vajadusest lähtuvat. Olin lapsena pikki aegu küll ühe, küll teise vanaema juures ja mäletan, et toredaim mängukoht oli ikka kangaspuude all, samal ajal kui vanaema kangast kudus. Seal kangaspuude all sain vist esimest korda ka teadlikuks, kui erinev võib pealtnäha üks ja sama tegevus olla. Kui isaema Hilda kudus lihtsaid triibulisi kaltsuvaipu sellest, millest parasjagu võimalik, ja tema telgede all oli ainult kaks tallalauda, siis emaema Koidula juures oli kõik hoopis teistmoodi. Temal olid valitud värvid, kavandid ja vahel lausa kaksteist tallalauda… Ja kõik tema tööd – kootud vaibad, tikandid, pilutatud särgid, heegelpitsid jm – olid äärmiselt korrektsed, maitsekad ja kaunid. Emapoolne suguvõsa oli mu esimene käsitöökool, sest loomulikult pandi lapsed kõike tegema, millele jõud peale hakkas – riideribasid lõikama, kraasima ja ketrama, kuduma ja värvima.

Oled mitmete käsitööraamatute autor või kaasautor. Mille poolest see raamat oma eelkäijatest erineb?

Kõik eelmised raamatud on olnud kitsamalt piiritletud ühe tehnika või teemaga. Seekord vedasin teemaringi laiemaks ja panin kokku väga erinevaid tehnikaid. Et aga asi liig kaootiliseks ei valguks, võtsin aluseks kaks telge – kingitused ja aastaringi. Need märksõnad on justkui rööpad, mille peal raamat kulgeb.

Vahest kõige enam hingele on kerge rahvusliku puudutusega asjad. Näiteks tikitud ristpistemustritega jõulukuulid ja suviste stiliseeritud käisekirjadega lillepadjad. Eks töömaht jääb ka meelde – just neis patjades on nii palju imetillukesi pisteid, mida sai endale vist küll ainult sel koroonakevadel lubada. Mõni asi jääb meelde hoopis teisel põhjusel. Jääb meelde lust ja rõõm, millega sai istumisaluseid vilditud, endal seebimullivaht üle pea…

Miks just kingitused?

Ma hindan rõõmu ja kingitus – see ongi rõõm. Kusjuures mitmekülgne, kõikide osapoolte rõõm. Käsitöökingitused on minu meelest midagi täiesti erilist. Neis on aeg ja pühendumine, mõtete ja käte soojus. Kellegi jaoks kingitust valmistades olen temaga justkui tunde koos, mingi müstilise loovuse ja energia kaudu ühenduses. Mulle küll tundub, et see jääb ka valminud eseme sisse ja inimene, kellel käsitöö hindamiseks antennid olemas ja aktiivsed, saab sellest aru, tajub ja mõistab.

Kellele ja miks seda raamatut soovitaksid?

Mis on Sinu enda lemmikprojektid selles raamatus?

Käsitöökingitused

Eks oma lapsed ole armsad kõik. Hakkad neid otsast vaatama ja igaühel on oma lugu ideest teostuseni. Lugeja näeb raamatus seda viimast, teostunud varianti. Katsetused ja proovid jäävad aga justkui jäämäe alumine osa silma eest peitu, kuid minu jaoks on ka need olemas.

Siire Vanaselja 192 lk kõva köide

Soovitan kõigile, kes käsitööd ja käsitööna valminud ainulaadseid kingitusi hindavad. Kui oskusi napib või on need ehk roostes, saab alustada lihtsamatest. Öeldakse, et lugema õpitakse lugedes ja käsitööga on sama asi – tehes õpib kõige enam. Nii et hakatagu aga julgelt peale ja antagu endale aega koos keerulisemate väljakutsetega kasvada.

Pimedad õhtud on kui lugemiseks loodud

K

uigi Suur Eesti Raamatuklubi tegutseb juba mitu aastakümmet ja liikmeid on ligi 20 000, tuleb vahel ikka ette, et mõni meie ridadega liitunu imestab, miks ta meist varem midagi kuulnud ei olnud. Ei, me ei ole kinnine klubi, ehkki oleme endast võibolla liiga vähe teada andnud. Meie ridadesse teretulnud kõik raamatuhuvilised! Raamatuid ilmub kogu aeg ja tohutul hulgal. Klubi üks eesmärk on oma liikmete pidev informeerimine erinevate Eesti kirjastuste uudisväljaannetest. Igas kuus tutvustame põhjalikumalt üht hoolikalt valitud klubiraamatut, millest tõotab kujuneda hittraamat.

Novembris on klubiraamatuks Siire Vanaselja imeilus teos „Käsitöökingitused”. Meie teine eesmärk on raamatute jõudmine igasse Eestimaa nurka, ka sinna, kus raamatupoode võibolla ei olegi. Ent ka suure raamatupoe lähedal elades võib juhtuda, et inimesed oma elutempo tõttu ei jõua sinna nii tihti kui sooviksid ning pakutava hulk võtab silme eest kirjuks. Klubiliikmed on oluliseks pidanud ka meie toredaid ühiseid kultuurireise tasemel giidide ja põnevate programmidega. Kui maailm uuesti avaneb, liigume kindlasti taas kaugematesse sihtkohtadesse, seni aga avastame Eestit. Kes palju lugeda armastab ja raama-

tuid soetab, sellele on kindlasti oluline ka see, et klubiliikme jaoks on hinnad alati soodsamad. Suhteliselt uue asjana on lisaks antud kuu pakkumises olevatele raamatutele veebis alaliselt 20% soodsamad kõik kirjastuse Varrak raamatud. Neid on seal ligi 700! Raamatuklubi liikmed on sageli öelnud, et kuigi ka meie veebis on kõik olemas ja hästi leitav, on siiski tore saada iga kuu alguses oma postkasti ajakiri, kus leidub veidi lisalugemist. Samuti peetakse usaldusväärseks meie tehtud eelvalikut. Liitu meiega www.serk.ee, seal saad endale liitumise puhul ka kingiraamatu valida.

Yrsa Sigurðardóttir tõlkinud Peeter Villmann 352 lk, pehme köide

Reykjavíki külje all seisab Lüllikivi nime kandev kaljurahn, millelt leitakse poodud mees. Tema luksuskorteris ootab ees veel üks mõistatus – keegi on sinna viinud ja üksipäini jätnud nelja-aastase poisipõnni. Uurija Huldar hakkab jahtima tapjat, lapsepsühholoog Freyja aga otsima poisi vanemaid, ning tasapisi tulebki päevavalgele vägivalla, päratu rikkuse ja kättemaksuga täidetud sündmuseahel. „Lüllikivi” on neljas osa Freyja ja Huldari sarjast.

Macbeth Jo Nesbø tõlkinud Sigrid Tooming 488 lk, pehme köide

Jo Nesbø põnevikul on Shakespeare’i näidendi kondikava ja tegelased, aga sündmustik on viidud 1970. aastate troostitusse tööstuslinna. Politseinikud Macbeth ja Duff, kes on ühtlasi noorpõlvesõbrad, konkureerivad mõlemad samale kõrgele ametikohale. Samal ajal punub Macbethi elukaaslane ja mõjukas kasiinoomanik Lady, auahneid ja mõrvarlikke plaane. Kõige taustal tegutseb narkoparun Hekate, Nähtamatu Käsi, kes on harjunud oma tahtmist saama.

Vernon Subutex 2 Virginie Despentes tõlkinud Maria Esko 336 lk, pehme köide

„Subutexi” triloogia teine raamat toob kokku esimesest osast lugejale tuttavaks saanud tegelased. Vernoni ümber koondub värvikas seltskond kõikidest Pariisi kihtidest ja nurgatagustest – nii murtud kangelasi kui ka veendunud paariaid, elavaid, surnuid, vahepealseidki – ja ta paneb nad kõik tantsima. Virginie Despentes on endine seksitöötaja ja pornoajakirjanik, nüüdseks on temast aga saanud rahvusvaheliselt hinnatud kirjanik ja feminist.

Valitsuse maja. Vene revolutsiooni saaga Yuri Slezkine tõlkinud Tõnis Värnik 1072 lk, kõva köide

„Valitsuse maja” ei sarnane ühegi teise Nõukogude Vene võimueksperimendist ilmunud raamatuga. Aastal 1931 valminud Euroopa suurim kortermaja ehk valitsuse maja asub teisel pool Moskva jõge Kremli vastas. Autor annab haaravas vormis täpse ja igakülgse pildi elust selles hiigelsuures hoones, kus nõukogude tipptegelased elasid, kuni umbkaudu 800 nendest sattus viimaks vanglasse ja kaotas enamasti ka elu.


TARTU ÜLIKOOLI KIRJASTUS

WWW.TYK.EE

Nr 4 (134) 18. november 2020

6

Maailma mõtteloo võtmetekstid IVO VOLT

Tartu Ülikooli kirjastuse peatoimetaja

R

aamatusari „Avatud Eesti Raamat” keskendus algselt Lääne filosoofia ja ühiskonnateaduste võtmetekstide vahendamisele, ent selle praegune eesmärk on sõnastatud laiemalt: tutvustada maailma mõtteloo võtmetekste. Kui asusin 2012. aastal tööle Tartu Ülikooli kirjastuse peatoimetajana, oli minu üks soov suurendada oluliselt ja süsteemselt kirjastuse rolli selle sarja väljaandmisel. Selleks ajaks oli Tartu Ülikooli kirjastuse väljaandel ilmunud vaid neli sarja raamatut, mille tiraažid on praeguseks ka läbi müüdud (Sigmund Freud, „Inimhinge anatoomiast”, 1999, tlk Anne Lill; Saul A. Kripke, „Nimetamine ja paratamatus”, 2001, tlk Anto Unt; Willard Van Orman Quine, „Sõna ja objekt”, 2005, tlk Anto Unt; Juri Lotman, „Kultuuritüpoloogiast”, 2010, tlk Kaidi Tamm, Tanel Pern, Silvi Salupere). Tänaseks oleme selles teaduskirjastusele loomuldasa väga sobilikus sarjas avaldanud kokku 19 raamatut.

FILOSOOFIA Välja on kujunenud mitu suuremat teemavaldkonda. Filosoofilise kirjanduse ning eelkõige analüütilise filosoofia valdkonna tõlgete ilmumisel on oluliseks tõukejõuks olnud tõlkija Tiiu Hallap. Tema tõlkes on ilmunud Carl G. Hempeli „Loodusteaduse filosoofia” (2014), P. F. Strawsoni „Ana-

valdkonna oluliste tekstide valiku ja ka tõlkijate-toimetajate otsimise. Tema algatusel on ilmunud Mircea Eliade „Uurimus usundiloost” (2017, tlk Mirjam Lepikult), Bronisław Malinowski „Maagia, teadus ja religioon ning teisi esseid” (2020, tlk Olavi Teppan) ja Arnold van Gennepi „Siirderiitused” (2020, tlk Anti Saar), trükis on Wilfred Cantwell Smithi „Religiooni tähendus ja ots” (tlk Mihkel Niglas) ning korrektuuris Mircea Eliade „Šamanism ja arhailised ekstaasitehnikad” (tlk Mirjam Lepikult). Lisaks on toimetamise staadiumis Georges Dumézili valikkogu „Eskiise mütoloogiast” (tlk Anti Saar), Émile Durkheimi „Religioosse elu algvormid” (tlk Mariina Viia) ning Paul Tillichi „Julgus olla” (tlk Anu Põldsam), mis kõik peaksid ilmuma 2021. aastal.

SOTSIAALTEADUSE KÄSITLUSED Eraldi tuleks esile tõsta sotsiaalteaduste valdkonna märgilisi käsitlusi. Ühes köites avaldatud C. P. Snow’ „Kaks kultuuri ja teadusrevolutsioon” ning Jerome Kagani „Kolm kultuuri. Loodusteadused, sotsiaalteadused ja humanitaarteadused 21. sajandil” (2017, tlk Mart Trummal) on praeguseks küll läbi müüdud, ent jääb olulise lisandusena mõjutama emakeelseid arutelusid eri teaduskultuuride omavahelistest suhetest. Benedict Andersoni „Kujutletud kogukonnad. Mõtisklusi rahvusluse tekkest ja levikust” (2020, tlk Kalle Hein) on aga rahvusluseteemalise kirjandu-

RELIGIOONIUURINGUTE VALDKONNA TEKSTID Teine tähelepanuväärsem valdkond on religiooniuuringud. Siin on oluline roll Tartu Ülikooli usuteaduskonna religiooniuuringute lektoril Indrek Peedul, kes on võtnud südameasjaks

se klassika ning selle pealkirjas sisalduvast sõnapaarist on saanud käibefraas, mis on hakanud elama oma elu. Hans Kelseni „Puhas õigusõpetus: sissejuhatus õigusteaduse probleemistikku” (2018, tlk Hent Kalmo) kuulub 20. sajandi õigusfilosoofia mõjukaimate teoste hulka. Sari ei vaata mööda ka loodusteadustest: valdkonna vaieldamatu suurkuju Ernst Mayri rohkem kui 1000-leheküljeline „Bioloogilise mõtte areng: mitmekesisus, evolutsioon ja pärilikkus” ilmus 2017. aastal (tlk Ülo Maiväli, Sille Remm, Kristiina Vind). Meditsiini ja eluteadustega seostub antoloogia „Bioeetika võtmetekste” (tlk Kalle Hein, koostaja Kadri Simm, 2018).

TEOSED ANTIIKAUTORITELT Olles erialalt klassikaline filoloog, olen soovinud sarjas rohkem näha ka antiikautorite tõlkeid. Tartu Ülikooli kirjastuses on „Avatud Eesti raamatu” sarjas kreeka kirjandusest toimetamise staadiumis Xenophoni neli nn sokraatilist dialoogi („Sokratese apoloogia”, „Meenutused Sokratesest”, „Pidusöök” ja „Majandamisest”; tlk Anne Lill) ja Thukydidese mahukas „Peloponnesose sõja ajalugu” (tlk Anne Lill) ning rooma kirjandusest tõlkimisel Cicero „Jumalate loomusest” (tlk Ivo Volt). Nii antiigi kui ka filosoofiaga seostub Aleksei Lossevi postuumselt ilmunud käsitlus „Homerosest Prokloseni: antiikesteetika lühiajalugu” (tlk Enn Siimer), mille loodame lugejateni tuua 2021. aasta esimeses pooles.

Sarjas 2020. aastal

ilmunud Maagia, teadus ja religioon ning teisi esseid Bronisław Malinowski tõlkinud Olavi Teppan 407 lk, pehme köide

Siirderiitused Arnold van Gennep tõlkinud Anti Saar 256 lk, pehme köide

Uue muusika filosoofia Theodor W. Adorno tõlkinud Jaan Ross 230 lk, pehme köide

Vaimu mõiste Gilbert Ryle tõlkinud Uku Tooming 484 lk, pehme köide

Kujutletud kogukonnad. Mõtisklusi rahvusluse tekkest ja levikust Benedict Anderson tõlkinud Kalle Hein järelsõna Aro Velmet 344 lk, pehme köide Sarja „Avatud Eesti Raamat” toetavad Eesti Kultuurkapital ja Postimees.

WWW.EKSA.EE

ilmunud Tortilla Flati agul John Steinbeck tõlkinud Maia Planhof 238 lk, pehme köide

Jutustus Dannyst, Danny sõpradest ja Danny majast. Kuidas need kolm üksust muutusid üheks tervikuks, nii et kui Tortilla Flatis räägitakse Danny majast, siis ei mõelda selle all ammu valgendamata puuseinu, mida varjavad vanad, metsistunud kastiilia roosi põõsad. Danny maja all mõeldakse tervikut, millest hoovas lõbusust ja rõõmu, inimarmastust ja lõpuks ka salapärast kurbust.

Vana peeru veerud Charles Bukowski tõlkinud Peeter Sauter 335 lk, pehme köide

Bukowski veergudes Los Angelese undergroundajalehele Open City on jutustajaks kas tema ise või tema alter ego Henry Chinaski. Bukowski kaevub Ameerika põhjakihtidesse, tema lugudes tegutsevad luuserid ja antikangelased. Need pooleldi autobiograafilised veerud on täis vägivalda, naisi, kihlvedusid ja kõikmõeldavat märjukest, lõbu ja lootusetust, elu võlu ja tühisust.

Kõik EKSA väljaanded raamatupoes Ateena (Roosikrantsi 6, E–R 9–17)

aasta lõpuni -20%

Pasteldes isamaalised kuivamaameremehed ARNO OJA

„M

ägi oli kõrge kui aade ja peaaegu sama igavene kui taevariik”, kuulutas 50-aastane Mats Traat oma tosinajaolise Palanumäeepopöa avaleheküljel (1986). Seesuguse tippu juba tasub piiblitarkust järgides pürgida! Nii talitasid Hendrik Susi ja tema pojad, nõnda on toiminud ka kirjanik ise. Nüüd on ta sama vana kui Hendrik „Minge üles mägedele” lõpus, aga endistviisi täis energiat. Peale 80. eluaasta täitumist on Traat avaldanud kaks uut romaani, ühe novellikogu, ühe näidendiraamatu ja neli luuletuskogu. Küllap aitab teda toosama talupojatarkus ja maamehe vintske vaim, mis terve sajandi hoidis elus Palanumäed. Kui puud olid veel hellad velled nagu Traadi jõgiromaani proloogis (ilm 1979), kuldas päike kodunurmi mäe jalamil. Ent 1940. aasta juunis kehtestatud nõukogude võim hakkas peale suruma „uusi väärtusi”. „Õelate lamp pandi põlema”, sedastab seepeale vana kooliõpetaja Aalep (kõlab justkui Ain Kaalep) suurromaani viimases jaos. Õelate lamp põleb ka Palanumäel, kust nooremad mehed järjepanu lahkuvad. 1920. aastal sündi-

FOTO ÜLO JOSING/ERR

eksa

lüüs ja metafüüsika: sissejuhatus filosoofiasse” (2016) ja Bas C. van Fraasseni „Teaduslik pilt” (2016), trükis on Hilary Putnami „Kolmekordne lõng: vaim, keha ja maailm”, peatselt trükki minemas John R. Searle’i „Sotsiaalse reaalsuse konstrueerimine”, tõlgitud ja toimetamisel Alfred Ayeri „Keel, tõde ja loogika”, John McDowelli „Vaim ja maailm” ning Georg Henrik von Wrighti „Seletamine ja mõistmine”, tõlkimisel John Losee „Ajalooline sissejuhatus teadusfilosoofiasse”. Lisaks Hallapi tõlgetele kuuluvad siia valdkonda juba ilmunust Gottlob Frege „Aritmeetika alused. Loogilismatemaatiline uurimus arvu mõistest” (2014, tlk Piret Kuusk), Paul Feyerabendi „Meetodi vastu” (2016, tlk Kalle Hein) ja Gilbert Ryle’i „Vaimu mõiste” (2020, tlk Uku Tooming). Toimetamisel on Gregory Batesoni „Sammud vaimuökoloogia poole” (tlk Tanel Pern ja Silver Rattasepp) ning Ludwig Wittgensteini „Sinine ja pruun raamat” (tlk Henrik Sova). Kindlasti kuulub üht külge pidi siia gruppi ka Theodor W. Adorno „Uue muusika filosoofia” (2020), mille „mõttetäpse teadusliku tõlke” eest pälvis Jaan Ross 2020. aastal Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia.

Mats Traat

nud Ilmar Susi ja tema noorem vend Lembit (snd 1923) lähevad pealinna õnne otsima, kuid satuvad sõjakeerises Saksa sundmobilisatsiooni alla. „Tööpataljoni” alguseks on Lembit Susi Saksa sõjaväes juba käinud, kuid nagu sõjavange ja igasugust muidu „kahtlast elementi” ootab teda nüüd ees „ajateenistus” Punaarmee tööpataljonis. Neid hakati N. Liidus formeerima juba 1942. aastal ja sisuli-

selt kujutasid nad endist rindeväliseid sunnitöölaagreid, kus nälg, külm, surm ja nakkushaigused olid igapäevased külalised. Pärast sõja lõppu „tasuta töökätest” pataljonide tegevus lokaliseeriti. Üks seesugune paiknes aastail 1946–49 Paldiski lähistel ning kandis ametlikult Punalipulise Balti mere laevastiku ehituspataljoni (stroibat) nime. Kuigi ehitusega tegeldi seal kaude ning merega üldse mitte! Lembitu-sugustele pidi see tähendama „nõukoguliku elulaadi kooli”. Tolle „kooli” poole Lembit Susi kevadtalvel 1945/46 teele asuski, riidega kaetud kasukas seljas, aga pastlad jalas. Kohapeal selgub, et selliseid pastlakandjaid (sümboliseerib isamaa-armastust?) on vastsete „kuivamaameremeeste” seas teisigi. Tööd mehed eriti ei tee, küll aga omandavad kambakesi ehtsaid „nõukogulikke väärtusi” – haltuura- ja pugemisoskust, omakasuiha ning seanahavedamist. Kuidas sõjavange valvama määratud Lembit saab ühe endisest „ketikoerast” vangiga (Joachim) segamatult viinaklaasi taga juttu rääkida, jääbki autori saladuseks! Nagu ka peategelase sagedased linnaload ja isa pool kodus käimised. Muidugi kuuluvad noorte meeste ellu naised ja armastus. Lembitu armastatul Helenil laseb autor küll tu-

berkuloosi surra, kuid kandma jääb elutarga Selaide väljendatud tõde: „Igal ketsul (minu kursiiv – A.O.) ei tulegi peale armastust ega armukadedust” (lk 57). Mulgi ja tartu murde piirimailt pärit sõna „ketsu” tähistab tühist edvistajat. Pärast sõda omandas erilise tähenduse sõnapaar „teadmata kadunud”, nii ka selles romaaniks nimetatud jutustuses. Teadmata kadunuks jäi Lembitu vanem vend Ilmar, teadmatult kaob öösel pataljoni vagunelamust endine soomepoiss Marviste. Kui viimase puhul võib kahtlustada organite „koputajaks” olemist, siis Ilmari puhul pole välistatud, et temast sai metsavend. Kodumäe taguses Mõra metsas. Lõplikku pole midagi, sest Traat kirjutas ju kõigest järje oma suurromaanile, mitte epiloogi!

Tööpataljon Romaani „Minge üles mägedele” järg Mats Traat 155 lk kõva köide


Nr 4 (134) 18. november 2020

ilmunud Veealuse maailma õhtuõpik Liisa Randmaa, Kalle-Mart Suuroja, Kai Salm, Kirill Anjutin Arno Põllumäe, Vladimir Karpin 256 lk, pehme köide

Meremuuseumiga koostöös ja Lennusadama uue suurnäituse puhul valminud õhtuõpiku autorid on Eesti omad mereeksperdid ja -teadlased. Lähemalt saab tutvuda viie teadusharuga: merearheoloogia, meregeoloogia, merefüüsika, merebioloogia ja hüdrograafiaga. „Veealuse maailma õhtuõpik” on esimene eestikeelne väljaanne, mis koondab endasse põhjaliku ülevaate kõigist eelmainitud teadusharudest ning keskendub eraldi ka Läänemerele. Samast sarjast on ilmunud ka „Matemaatika õhtuõpik” ja „Keemia õhtuõpik”.

Tallinna olulised hävinud ehitised Jaak Juske 192 lk, kõva köide

Tallinna kindlast esmamainimisest kirjalikes allikates möödus 2019. aastal kaheksa sajandit. Muinasaegne asustus ulatub siinkandis aga enam kui viie tuhande aasta taha. Nii on inimesed tänase Eesti pealinna alal tuhandete aastate jooksul kas peatunud või elanud, kujundades maastikku ning rajades erinevaid ehitisi. Nii nagu on igavikku kadunud kümned põlvkonnad, nii on hävinud ka tuhanded kunagised siinsed hooned. Jaak Juske raamat toob teieni Tallinna sadakonna olulise ja eripärase ehitise saatuse. Autor valis välja ehitised, mis on kas täielikult hävinud või on neist alles vaid mõni üksik müürijupp, pargipuu, aiapost.

Vana Tallinna pärimused ja tõsilood Jüri Kuuskemaa 272 lk, kõva köide

Kogumik pakub pidepunkte Tallinna kirevast ajaloost. See on teejuht vana Tallinna olude ja pärandi juurde, mõtestades olulisi nähtusi, sündmusi ja objekte. Otsekui hüpates üle ajajõe kivilt kivile, jõudmaks algusaegadest tänaseni. Lugude valikusse on koondatud varem ajakirjanduses ilmunud tekste, millest osa on täiendatud või põhjalikult ümber kirjutatud. Mõned pärimused ja tõsilood on üles tähendatud just selle raamatu tarbeks. Teose autor kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa on tuntud oma muinsuskaitselise tegevuse ning harivate tele- ja raadiosaadete poolest.

Mõtteid puu otsast Salomon Vesipruul 160 lk pehme köide

„Ja ennäe imet – ma sündisin uuesti!” Just säherdused olid Salomon Vesipruuli esimesed sõnad, kui ta leidis end jälle oma armsa puu otsast, kus ta eelmises elus oli veetnud nii palju mõtterikkaid tunde. Ta puutus pead, see kuumas, loomisjõud oli alles. Ta lasi pilgul rännata. Päike paistis, taevas oli taevakarva sinine ja linnud laulsid. Issanda teed on imelikud, aga teinegi kord ka õiged, leidis Salomon täis tänumeelt kõigeväelise Looja vastu, kes oma lõpmata tarkuses oli ta jälle siia ilma saatnud. Nii ongi, et igaüks, kes võtab käesolevat avada, leiab siit enda tarvis üksnes seda, mida koi ei söö ja rooste ei riku.

WWW.HEALUGU.EE

hea lugu

Rahvusvahelised mehed ja naised välisteenistuses ARGO IDEON

M

illest räägib raamat „Rahvusvahelised mehed”? Eesti Vabariigi välisministeeriumi algust on ilukirjanduslikus kastmes serveerinud suurepäraselt Mihkel Mutt oma teoses „Rahvusvaheline mees”. Mina seevastu kirjeldan oma raamatus Eesti välissuhtluse sündmusi ja protsesse dokumentaalses võtmes, hõlmates ajavahemikku 1994. aasta algusest kuni 2004. aasta kevadeni. Eesti lähiminevikus on vähe perioode, mis peidavad endas nii palju põnevat ja hoogsat, kui see kümnend, mis päädis Euroopa Liidu ja NATOga ühinemisega. Kui 1994. aasta veebruaris asus Eesti välisministeeriumi kantsleriks 30aastane Indrek Tarand, tähistas see ka Eesti välisametkonna kujunemise algetapi lõppu. Algas täiesti uus elu. Mitmete põnevate sündmuste kirjeldamisel oli asendamatu Tarandi kui kohalolnu ja pealtnägija toetus. Sellised lood on näiteks Tarandi enda käigud Eesti suursaadikuna Vatikani, president Lennart Meri laiahaardeline ringreis Ameerika Ühendriikides ja Mehhikos sügisel 1995 ning välisminister Siim Kallase kõnelused Venemaa kolleegi Jevgeni Primakoviga Petroskois aastal 1996. Teisalt on raamatu fookus kaldu nende sündmuste poole, mida ise lähemalt nägin. Sellised lood on peaminister Mart Laari külaskäigust Washingtoni ja kohtumisest USA asepresident Dick

FOTO RAAMATUST

7

Eesti suursaadik Moskvas Jüri Kahn, Lennart Meri nõunik Ivar Tallo, välisministeeriumi asekantsler Raul Mälk, USAst Eesti saatkonnast Tallinna appi kutsutud Eerik-Niiles Kross, välisministeeriumis 3. ehk Vene bürood juhtinud Mart Helme ja Eesti ja Vene välisministrite legendaarne kohtumine Moskvas ajakirjanikuPetroskois 1996. Vasakul Venemaa välisminister tööd teinud Urmas Jevgeni Primakov, kellest mõni aeg hiljem saab peaLoit. Venemaa saatminister. Seljaga on Indrek Tarand, edasi paremale kond Tallinnas aitas Sven Jürgenson, välisminister Siim Kallas, Eesti kokku panna pilti, suursaadik Mart Helme ja Alar Streimann. mis sai edasi sõjaväepensionäridest, kellel lubati lepinguga Eestisse edasi jääda. Cheneyga 2001. aasta oktoobris, vaeMõistagi on see raamat kaugel tolle valt kuu aega pärast 9/11 dramaatilisi perioodi ammendavast käsitlusest sündmusi. Samuti Eesti NATOsse ning minu sulg jääb toonaste emotjõudmisest, mida mul oli võimalus sioonide ja kirgede vahendamisel väloma silmaga kogeda mitmetel kõrgetimatult väetiks. Aga küllap leiab mõtel kohtumistel: NATO Praha tippnigi lugeja ka äratundmist väärivat ja kohtumisel Prahas sügisel 2002, liituehk mõnda uutki selle fantastilise aja, misprotokollide allkirjastamisel Brüsaastate 1994-2004 kohta Eestis ja selis 2003 ja esimesel tippkohtumisel, meie ümber. kus Eesti osales juba täieõigusliku liikmesriigina, Istanbulis suvel 2004. Üks selle raamatu kandvaid ja tegeRahvuslikult kogu toonase kobrutava kümvahelised nendi olulisemaid sündmusi leidis mehed aset 1994. aasta suvel. See oli juulileArgo Ideon pete sünd Moskvas ühes oma eelloo288 lk ga ja sellele järgnenud Vene vägede kõva köide väljaviimine Eestist. Juulilepeteni viinud sündmustik on raamatus taastatud mitmete kohalolnute ja asjaosaliste abiga, kelle seas olid Eesti tolleaegne välisminister Jüri Luik, toonane

Eesti korvpall 100 MÄRT IBRUS

E

esti korvpall sai saja-aastaseks. Auväärt juubel, mis väärib ka tõsist ja kaalukat kajastust. Ala on sajandi jooksul jäädvustunud eestlaste teadvuses esmalt emotsioonide tasandil, mida meie korvpallurid on erinevatel kümnenditel hulganisti pakkunud, samas on meil olnud piisavalt palju noori poisse ja tüdrukuid, kes korvpallipisikuga füüsiliselt nakatunud ning saanud sellest mõnusa impulsi kogu eluks. Idee ja suur soov oli välja anda väärikas ja pilkupüüdev pildiraamat, kus on 100 pildilehekülge ja 100 lehekülge selgitava tekstiga. Vahendame ilusamaid ja olulisemaid hetki läbi saja aasta. Paratamatult on algusaastate valik oluliselt kitsam, domineerivad meeskonnafotod, kus osalejate tuvastamine oli keeruline. Samas on nende fotode väärtus hindamatu. Paljude pildilehekülgede puhul oleme kasutanud fotode kollaaži või lihtsalt erinevate piltide kombinatsiooni ühel ja samal teemal. Meil oli palju abimehi: Toomas Šadeiko, Märt Karmo, Peep Teder, Aime Tobi, Aime Pärnakivi, Arnold Selge, Enn Mainla, Riho Soonik, samuti endiste mängi-

jate järeltulijad. Tänu kõigile! Koos suutsime esmalt leida unikaalseid pilte ning need seejärel ka lahti harutada. Õnneks on veel elus rahvuskoondise esimestes koosseisudes kaasa teinud mängijate tütreid ja poegi. Just nemad andsid esmase ja kindlaima vastuse, kes on kes pildil. Fotode eest võlgneme tänu ka Eesti ja Läti spordimuuseumidele, Eesti ja Ungari filmija fotoarhiividele, Lembit Peeglile, kelle fotoobjektiiv on kümnete aastatega tabanud hulga väärtuslikke hetki, samuti Heino Endenile, kelle erakogust saime samuti tõhusat lisa, ja paljudele teistele. Unikaalsed on pildid esimese korvpalliaasta mängust Tartu ja Tallinna NMKÜ meeskondade vahel 17. septembril 1920. Lõunanaabrite spordimuuseumi abiga on meil pilte ja materjali ka esimestest maavõistlustest lätlastega. Ajaloolised on fotod Eesti rahvuskoondise tegemistest rahvusvahelisel areenil, olümpiaeelsest laagrist Koitjärvel 1936 ja muidugi olümpiaturniirilt Berliinis, kus eestlastel oli au avamängus osaleda. Sõjajärgsetest tegemistest võib lisaks koduse korvpalli edukale jätkule eraldi märkida ka väliseestlaste tegemisi. Seni veidi varju jäänud 1955. aasta EMilt saime fotokaadreid ungarlas-

telt, nimelt peeti suurturniir tollal nende pealinnas Budapestis, kus edukalt debüteeris ka 19-aastane Mart Laga. Meie korvpalli esimese poolsajandi krooniks võib aga kindlasti pidada 1970. aastal Tallinnas peetud suurkohtumist USA esindusega, kus teeniti ajalooline võit 88:82! Edasised sündmused on kulgenud tõusude ja mõõnadega, samas on kõik oluline palju paremini meie ajaloolisse mällu salvestatud. Saja aasta jooksul pole ala areng kulgenud sugugi vaid ülesmäge, ometi on ikka ja jälle leitud õige teeots, eeskätt tänu tublidele eestvedajatele ja hingestatud kaasaelajatele. Kogu sellest teekonnast püüamegi parema ja väärtuslikuma osa lugejani-vaatajani tuua.

Eesti korvpall – esimene sada. 1920-2020 Märt Ibrus, Rein Järva, Ville Arike, Aadu Kana 216 lk kõva köide

ilmunud Kilogramm autogramme Mati Vihman 160 lk, kõva köide

Kirjutasin oma koolipõlves alguse saanud huvialast – autogrammide kogumisest. Viiekümne kahe aasta jooksul on olnud palju toredaid kohtumisi, juhtunud on mitmeid omapäraseid ja koomilisi seiku. Raamatut ilmestavad maailmakuulsatelt riigimeestelt, sportlastelt, näitlejatelt, kirjanikelt jt saadud fotod ja kaaskirjad signatuuridega. Kultuuriloolist väärtust lisavad arvukad pildid allkirjadega tuntud eestlastelt. Minu autogrammide hulk hakkab tuhande lähedale jõudma, kuid raamatus tuleb juttu vaid sajakonna kõige huvitavama eksemplari saamisloost. Kuna kogumine jätkub, võib veel raamatulegi järg tulla! Mati Vihman

Kuldse medaljoni mõistatus. Sagadi paruni mõrvalood Ain Kütt 136 lk, pehme köide

Kriminaalloo „Kuldse medaljoni mõistatus. Sagadi paruni mõrvalood” tegevus viib lugeja 1829. aasta juulikuusse ja mitmesse mõisa, kirikusse ja pastoraati kunagises Haljala kihelkonnas. Osa mõisu on unustusehõlma vajunud, teised püsivad uhkelt. Kriminaalne liin on puhtalt autori väljamõeldis, kuid teosesse on põimitud ka mitmeid sündmusi, mis neis mõisates toona tegelikult juhtusid. Ajastutruult on püütud kirjeldada toonast eluolu, õhustikku ja hooneid, tegelaste käituminegi vastab igaühe seisusele ja staatusele.

Puhas mäng Tove Jansson tõlkinud Maarja Aaloe 136 lk, pehme köide

Tove Janssoni viimaseks jäänud romaani „Puhas mäng” keskmes on tema elu moto „Tee tööd ja armasta”. 1989. aastal ilmunud teoses kujutab Tove seda, kuidas armastus ja kunst on ammendamatud ja ambivalentsed püüdlused, kuid seda täidavad ka pausid: ootus ja füüsiline vahemaa ehk vähem nähtavad, vähem hinnatud osad töötegemisest ja armastusest. Romaani ja novellikogu ristandina pakub „Puhas mäng” rea vinjette kunstnik Jonna ja kirjanik Mari kooselust: igapäevaelu ateljees, teleri ees ja kaugel saarekesel.

Blumthalid. Tõsielujutustus 20. sajandi türanniatele ohverdatud eludest Jose Milhazes tõlkinud Janne Kukk, Mart Tarmak 272 lk, kõva köide

Lugu 20. sajandi totalitaarsete režiimide ohvriks langenud inimestest. „Blumthalid” („Os Blumthal”) on Milhazes kirjutanud abikaasa perekonnaloo põhjal. Selles taastab Milhazes oma naise Siiri vanavanemate elulood. Noored idealistid Erich Sõerd ja Leida Holm Blumthal võtsid Eestis osa kommunistlikust riigipöördest ning langesid seejärel nii Saksa kui Nõukogude Liidu totalitaarsete režiimide ohvriks. Raamat pälvis ilmudes Portugalis suurt tähelepanu ja tõusis seal bestselleriks.


PETRONE PRINT Krista Kivisalu 160 + 16 lk pehme köide

On nii palju seda, mida me mesilastest ei tea. Kuidas nad suhtlevad? Mida tähendab neile kokkukuuluvus? Filosoofilist mõtteainest ja paralleele inimeste eluga jagub. Peale selle annab see raamat võimaluse – vähemasti mõttemänguna – asuda mesilasi pidama. Kui kallis on inventar? Mida meega peale hakata? Kuidas teha endale meeaed ja -lilleaas? Raamatu autor on üles kasvanud mesitarudega maaperes. Kolinud linna ja hakanud ajakirjanikuks, nägi ta kord lennureisil hingeminevat filmi… ja leidis end elupöörde järel maalt, isatalust.

Minu Pariis. Oh là là! Triin Lellep 224 + 16 lk pehme köide

Minu lapsepõlve unelmate linna viisid mind seitsmeks aastaks modellitöö, laulmine ja… õpingud kommunistlikus ülikoolis. Enne minekut oli mul Pariisist romantiline kujutelm: Chaneli kandvad glamuursed naised, võluvad hooned Eiffeli torniga taamal, head maneerid ja gurmeeõhtusöögid ühes ohtra šampanjaga. Jah, Pariisis peaks meid ootama elu roosades värvides ehk „La vie en rose”, nagu laulis Edith Piaf. Aga elu seal näitas, et Pariisis on ka palju muud: mässud, kelmid, turistide hordid, sõjaväepatrullid tänaval.

Vox Christina Dalcher tõlkinud Hedda Maurer 432 lk pehme köide Postimehe romaanisari

Kui valitsus kehtestab seaduse, et naised ei tohi päevas rääkida rohkem kui sada sõna, on dr Jean McClellan hämmingus. See ei saa nii olla. Mitte Ameerikas. Mitte temaga. Kuid see on alles algus. Peagi ei õpetata tüdrukuid koolis enam lugema ega kirjutama ja naistel keelatakse töötamine. Nad ei tohi kasutada oma häält, neil ei tohi olla oma arvamust ega vabadust. Kuidas teha end kuuldavaks ja muuta maailma, kui on luba lausuda vaid sada sõna ööpäevas? Jean keeldub allumast kehtestatud korrale ja riskib kõigega, et nõuda oma hääl tagasi. Ta teeb seda enda, oma tütre ja kõigi vaigistatud naiste nimel.

Armastusloo lõpp Graham Greene tõlkinud Mihkel Loodus 288 lk pehme köide Postimehe romaanisari

Romaani minategelane on Londoni äärelinnas elav keskealine kirjanik Maurice Bendrix, kes tutvub oma romaanile ainest kogudes kõrgel positsioonil riigiametniku Henry Milesi ja tema abikaasa Sarah’ga. Loominguline uurimistöö muutub aga armastuseks, millele Sarah vastab. Siis lõpetab naine suhte, seda ilma igasuguse selgituseta.

8

Mõõduvõtt Prahas MAE LENDER

T

umelugude kroonimata kuninganna Katrin Pauts on jõudnud taas oma armastatud linna, sedapuhku mitte lihtsalt turistina, vaid UNESCO kirjanduslinnade programmi raames. Loomeresidentuurile punkti panekuks on ta „Minu Prahas” sobivalt ühendanud sünge Tšehhimaa ühes tema hämarate kõrtside, kõhedate kalmistute ja põlatud kirjanikega. Ja miks ka mitte, võiks nutikam Pautsi lugeja seepeale küsida, sest kas ta polegi meile tuttav just Eesti saarte krimilugude ja kõrvalise Muhumaa seesmiste haavade verilihale kiskumisega? Ksenofoobsed on nii muhulased kui ka tšehhid, seega väga kodune olukord. Kusjuures huvitava tähelepanekuna nendib ta ka ise, et „provintslikkus, mida olen Muhu saarest rääkides kirunud, lööb minus endas välja niipea, kui puutun kokku mõne suurrahvaga”. Eks seda Muhu saart on siia Praha-raamatusse üksjagu sattunud ja tundub, et Pauts on hakanud eemal viibides nii mõndagi asja ümber hindama. Muhulased, rõõmustage, olete oma tütre õigele teeotsale aidanud! Teine huvitav teema, mis on ühtlasi ka läbiv liin raamatus – ja kõige põnevam mu meelest! –, on kirjanike, ennekõike naiskirjanike omavaheline mõõduvõtt. Algab see residentuurikaaslase Danielle’iga suisa enne füüsilist kohtumist: „Vihkan juba ette ka oma residentuurikaaslast Danielle’i,

postimees ilmunud

Nr 4 (134) 18. november 2020

FOTO KATRIN PAUTS

Meie mesilased. Tuhat tüdrukut tagaõues

Praha.

sest ta on suurest Kanadast ja loen tema tutvustusest, et ta on mingi tähtsana kõlava auhinna saanud, ja mu niigi habras enesehinnang vangub veelgi. Guugeldades näen kergendustundega, et auhind anti talle ilmselt fakti eest, et ta on Québeci prantslane ehk kaitsealune vähemus nagu hallpea-rähn või rand-seahernes, mitte aga tingimata väljapaistev kirjanik. Alaväärsustunne on harilikult ikka me oma kahe kõrva vahel ja selle ajendid ette kujutatud.” Danielle’ist saabki raamatu peamine tegelane, mõne lugeja arvates ehk põhjendamatult, aga Pautsi komplitseeritud iseloomust tingituna tegelikult ju päris loomulikult. Siiski-siiski, ei maksa teemale rutakalt ja hooletult läheneda – mulle näib üha enam, et Pauts on pigem inglike kesapõllul, kes on nutika autorina jõudnud tõeni, et

mõni looja lihtsalt vajabki antikangelast. Olnuks lame kirjutada ainult toidust, vaatamisväärsustest või Tšehhi armastatud kuulsustest. Aga leida see värvikas karakter, kes kannab lugejat läbi raamatu, vaat see on ülesanne, mille Pauts on meisterlikult lahendanud. Sealjuures kompromiteerimata oma lemmiklinna ja -rahvast! Katrin Pautsi sarkasmi ongi ehk raske mõista. Seni näib, et sellega on kõige paremini toime tulnud Pautsi kaasaegne – õnneks või kahjuks küll juba tunnustatud geenius – Susan Luitsalu (kellest võiks ju Pautsi järgmise raamatu peategelane saada). Teistele tundub ehk siiani, et Pauts on ülbe, õel ja kade, keda kiusavad nii muhulased, kulka nominendid kui suure ja vägeva Kanada kirjanikud. Ah jaa, reisisõbrad, keda loomeinimeste valu ja vaev leigeks jätab, ei pea

Ei püüagi meeldida PIRET VEIGEL

K

siiski muretsema, et nende meelisteemad puutumata jäävad. Kuigi vaese ja piinatud kirjanikuna hoiatab Pauts, et gurmeejuttu ei tule (tema teema on pigem supermarketi valmistoit ja purgiõlu), jutustab ta ometigi ka trdelník’ust ja kneedlitest, kolistab ringi mägedes ja surnuaedades, jagab vihjeid turistilõksude kohta ning juhatab kätte odava võlumaa – vietnami turu.

Minu Praha. Tunnustamata geeniuse piinad Katrin Pauts 216 + 16 lk pehme köide

KIRJASTUS.POSTIMEES.EE

ellele ei meeldiks veeta aega inimesega, kes oskab nalja visata ja seda veel eriti hästi enda üle? Woody Allenil, 1. detsembril 85aastaseks saaval filmistsenaristil, -režissööril, näitlejal, muusikul, koomikul ja kirjanikul ei ole kogu elu jooksul tulnud seltskonna üle kurta. Nüüd saame tema autobiograafiasse sukeldudes talle seltskonda pakkuda meie. Jättes kõrvale aukartuse lugematuid Oscari nominatsioone pälvinud maailmakuulsa multitalendi ees, on Woody Allen köitev kaaslane. Ta oskab sõnadega ümber käia, rääkides põnevaks ka need tegelased, kohad ja nähtused, millest meil suuri kogemusi ei ole. 1960. aastatel loodud neurootilisevõitu intellektuaali kuvand erineb mehe tegelikust minast üsna tugevasti. Lugu algab Allan Stewart Konigsbergi juudi taustaga lapsepõlvest New Yorgi Brooklyni linnaosas. Vaevu konarlikest kooliaastatest läbi, sööstab andekas noormees juba Woody Allenina otsejoones komöödiataevasse. Seejärel avanevad iseenesest kogu meelelahutusmaailma uksed, mis viivad verisulis televisiooni ning Hollywoodi ja Euroopa filmimaailma. Kogu oma ameerikalikkuses näibki Woody Allen üsna euroopalik. Vähemalt osa tema filmiloomest on mujal maailmas menukam kui kodumaal, ent sel on teisigi põhjuseid. Mõlemad – nii looming kui ka eraelu puudutav –

FOTO DENIS MAKARENKO / SHUTTERSTOCK

ilmunud

WWW.PETRONEPRINT.EE

hutusmaailma kahte leeri. Kuigi politseiuuringud on ammu mehe süüdistustest vabastanud, ei ole pudelist päästetud džinni enam lihtne sinna tagasi saada. Ka selle raamatu väljaandmist USAs saatis skandaal. Nii ehk naa, kui autor püüaks ihust ja hingest lugeja poolehoidu võita, olnuks tal imekerge teha sellest raamatust meelelahutuslik, vaimukuste ja kildudega üle kuhjatud komöödiatort. Ent raamat on nii lihtne kui võimalik – pole peatükke, dramaatilisi väljatõsteid ega vahepealkirjugi. Paari hingetõmbepausiga kulgev jutustus ei lase hetkekski Woody Alleni autobiograafia puudutab oma oma haardest lahti. See on raamat elust, ja ehk just piiritu avameelsuse, lihtsuse ja vaimukusega. seetõttu ongi nii mõjus. Võtke või jätke, see on Woody Alleni jagavad arvamused kahte lehte. On lugu. Nii muuseas. need, kellele tema huumor kas sobib või mitte, ja siis on need, kes võtavad kindla seisukoha ühes näotus perekonnaloos. Mees, kel on suhe oma täiskasvanud kasutütrega, ei pruugi Nii muuseas tõesti olla seltskonnas kuigi teretulWoody Allen nud, ent järgnenud 20aastane abielu tõlkinud Eda Ahi võiks ebamugavat fakti veidi pehmen384 lk dada. Endine elukaaslane aga on vankõva köide dunud kustumatut kättemaksu ja lapsepilastusest rängemat süüdistust on tänapäeval raske välja mõelda. #metoo tuules päevavalgele kistud ammune lugu jagas filmi- ja meelela-

ilmunud Mama viimane kallistus Frans de Waal tõlkinud Indrek Rohtmets 312 lk, kõva köide Postimehe raamat

Inimesed pole ainus liik, kellel on võime armastada, vihata, tunda häbi või olla kaastundlik. Autor Frans de Waal alustab oma lugu šimpansimatriarh Mama ja bioloog Jan van Hooffi sõprusest ja tõestab seejärel paljude teiste värvikate näidetega, kui sarnased on inimeste ja loomade emotsioonid.

Novatseen James Lovelock tõlkinud Anna-Liisa Lutsar 116 lk, kõva köide Postimehe raamat

Viimast 300 aastat nimetatakse kokkuvõtvalt antropotseeniks, mil inimtegevusest on saanud Maad kõigiti muutev jõud. Ent nüüd on elu pööranud ette uue lehekülje: alanud on novatseen, ütleb James Lovelock. Uuel ajastul sünnib tehisintellektist tehislik eluvorm – küborgid. Mis neile korda läheb? Mis saab nende arengu käigus inimkonnast ja Maast? James Lovelock on maailmakuulus inglise atmosfäärikeemik ja mitmekülgne teadlane. Oma keskkonnaalastes aimeraamatutes on ta tutvustanud ja selgitanud nn Gaia hüpoteesi: elu ja Maa on vastastiktoimes tervik ning planeeti võib vaadelda üheainsa organismina.

Profile for Kaidi Urmet

Ajaleht RAAMAT nr 134 (november 2020)  

Ajaleht RAAMAT nr 134 (november 2020)  

Profile for estbook
Advertisement