Ajaleht RAAMAT nr 138 (november 2022)

"Vala välja!

Minu veiniteekond kosmosest sommeljeekoolini".

Keiu Virro värskelt Varrakus ilmunud raamat on kirjutaja armastusavaldus veinile.

Vt lk 8.

Raamatu esitlus toimub 17. novembril kell 18 Tartu Kirjanduse majas.

EESTI KIRJASTUSTE LIIDU AJALEHT

Nr 1 (138) 16. november 2022

uudised

uudised

Hea tuju, kus sa oled?

Kingi koolile raamat!

Mis on hea tuju retsept? Kas aitab jalutuskäik, tantsimine, aednikutöö või soe vann? Väike Nora üritab pahura tuju kõrvale jätta ja otsustab ise oma hea tuju üles otsida. Segadust ja pahandust tekib omajagu, aga hea tuju saab üles leitud.

Kirjastusel Koolibri ilmus Sirly Oderi autoriraamat „Hea tuju, kus sa oled?”. Sirly Oder on viimastel aastatel illustreerinud hulganisti lasteraamatuid. Ta ütleb, et on hea tuju otsingute meister ja lisab: „Olin väikesena suur raamatufänn ja oleksin väga rõõmus, kui minu illustratsioonid aitaksid nüüd mõnel väikesel inimesel raamatumaailmast vaimustuda.”

Sirly on olnud paljude teatrietenduste ja filmide kunstnik ning illustreerib vabakutselisena lasteraamatuid. Tema isikupärane käekiri on moodne ja disainilik, talle on omane minimalistlik värvikasutus.

Raamatukogude aastal toimub kampaania „Kingi koolile raamat”, mis kutsub annetama raamatuid, millest koolilastel puudus on. „Paljud Eesti kooliraamatukogud on hädas oma noortele lugejatele uute raamatute hankimisega.

Raamatukogude aasta viimane veerand keskendub tulevikule ning lapsed on just need, kellest sõltub nii meie kultuuri kui kirjanduse ja raamatukogude käekäik eesootavatel aegadel,” sõnas Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna raamatukogunõunik Ülle Talihärm. „Üks viis, kuidas tähistada raamatukogude aastat ning panustada Eesti tulevikku, on kinkida koolilapsele raamat,” lisas Talihärm.

64 kooliraamatukogu on koostanud nimekirja teostest, mida nende õpilased kõige enam vajavad.

Annetustena on oodatud heas seisukorras olevad kasutatud teosed või uued raamatud, mis koolide nimekirjas välja toodud on.

Osalevad koolid ning lisainfo leiab www.raamatukogudeaasta.ee/ kingikoolileraamat.

Koolid mängivad olulist rolli laste lugemisharjumuste kujundamisel, kuid sageli pole kooliraamatukogudel õpilastele piisavas mahus raamatuid pakkuda. „Koolid ja kooliraamatukogud teevad lastele soovitusliku kirjanduse pakkumisel koostööd ka rahvaraamatukogudega, kuid tihti on vajaliku koguse teoste tagamine just korraga probleem. Näiteks siis, kui ühel ja samal ajal loeb ühte soovituslikku teost korraga mitu klassi või mitu erinevat kooli linnas.

See mure puudutab enam kui 150 000 õpilast üle Eesti,” sõnas ERÜ kooliraamatukogude sektsiooni juhatuse liige Stiina Koit.

Olukorra leevendamiseks on raamatukogude aastal ellu kutsutud kampaania „Kingi koolile raamat”, mille raames saavad kõik soovijad osalevatele koolidele puuduolevaid raamatuid novembrikuu jooksul annetada. Koolidele mõeldud kirjandust on võimalik tuua ka Hoiuraamatukogusse.

Kampaaniat korraldavad raamatukogude aasta, Eesti Lastekirjanduse Keskus, Eesti Hoiuraamatukogu ja kooliraamatukogud üle Eesti.

Raamatukogude teema-aasta kutsus ellu Kultuuriministeerium ja seda veab koostöös 870 raamatukoguga Eesti Rahvusraamatukogu.

Kogu teema-aasta programmi leiab www.raamatukogudeaasta.ee.

-

Russowi kroonika uus tõlge

Tallinn

Jüri Kivimäe kauaaegse töö tulemusel ilmus eesti keeles Balthasar Russowi „Liivimaa provintsi kroonika” uus tõlge. Esimest korda ilmub raamat arvukate kommentaaride, mahuka saatesõna ja lisade ning illustratsioonidega. Uue väljaande kujundas Andres Tali, avaldas Tänapäev.

Ilmunud on „Vanamehe koomušk”

RAAMATUD KIRJASTUSTE HINDADEGA Raamatuesitlused suurtele ja väikestele Kohtumised kirjanikega

Koos uue „Vanamehe filmiga” jõudis poelettidele ka koomiks, milles näeb mitmeid juba filmidest tuttavaks saanud tegelasi, kuid lisaks puutub Vanamees kokku ka politsei ja tulnukatega. Koomiksi autor on EKA animatsiooni taustaga Ottomar Sukko, väljaandja kirjastus Helios.

Kuidas tulla?

Trammidega 1 ja 2, bussidega 3, 21, 21B, 41, 41B, 66 ja 73 Linnahalli peatus

Veider läti-eestiläti sõnaraamat Luuletajana tuntuks saanud Contra on viimastel aastatel pühendunud luule ja proosa tõlkimisele läti keelest eesti keelde. Tööst kahe keele vahel sündis ka tema uue raamatu, veidra läti-eesti-läti sõnaraamatu „Kuram, vedas! Kuram vedas?” idee. Äsja ilmunud kogumikku koondas Contra pärlid eesti ja läti keeles leiduvatest huvitavatest, veidratest ja humoorikatest sarnasustest.

Raamatu andis välja kirjastus Helios.

Romaan üheksakümnendatest Tauno Vahteri uue romaani „Hea venelane” tegevus toimub 1993. aastal. Viieteistaastane eesti-vene perekonnast pärit koolipoiss Artur Lukin otsustab raha teenida Tallinna konkurentsirohkes sensitiivide äris.

Järgnevad sündmused viivad ta nii venelastele mõeldud keeleõppelaagrisse, autonoomiat nõudvasse Narva kui ka suve oodatuimale sündmusele ehk Shameni kontserdile. Raamatu avaldas Tänapäev.

9.–11. detsembrini toimub Kultuurikatla Katelde saalis Tallinna raamatumessi jõulumüük. Soovime oma üritusega väärtustada kirjandust ja edendada lugemist, samuti müüki.

Programmis on vestlusringid, kohtumised kirjanikega ja raamatuesitlused, laupäeva ja pühapäeva hommikul üritused lastele. Programmi avalikustame 28. novembril Eesti Kirjas-

tuste Liidu veebilehel (www.estbook.com). Üritusest võtab osa ligi kolmkümmend kirjastust ja müügilettidelt leiab rohkelt raamatuid kirjastuse hindadega.

Oodatud nii uued kui ka vanad raamatusõbrad, aga kindlasti kõik need, kes otsivad kingitust jõuluvana kingikotti!

Sissepääs üritusele on tasuta.

Raamatumessidest KAIDI URMET

E

elmisel aastal oli messielu pandeemiaga seoses kehtestatud turvanõuete tõttu vaikne ja suhteliselt rahulik. Sel aastal on aga naastud oma tavapärase korralduse juurde ja kõikidel messidel käis messielu täistuuridel.

Eesti oli oma stendi ja väljapanekuga kohal neljal messil: Bologna laste-

raamatumessil (21.-24. märts), Londoni raamatumessil (5.-7. aprill), Frankfurdi raamatumessil (19.-23. oktoober) ja Helsingi raamatumessil (27.-30. oktoober).

Kui Bologna ja Londoni raamatumessid on suunatud professionaalidele, siis Frankfurdi raamatumessil, mis on üks suurimaid maailmas, kuid olulisim Euroopas, on suunatud nii professionaalidele kui ka lugejatele. Sel aastal oli messil ligikaudu 4000 eks-

ponenti 95 riigist ja kohal oli pea 93 000 professionaali. Alates reedest kuni pühapäevani oli külastajaid ligikaudu 87 000 ning messi ajal oli veebis 104 000 kasutajat. Suurte ja uhkete numbritega sai ka Helsingi raamatumess kiidelda: neil oli programmis ligikaudu 900 esitlust ja vestlusringi, külastajate arv küündis 77 000ni.

Uhked numbrid. Jääb loota, et ka Eesti inimesed väärtustavad kirjandust ja ei unusta lugemist.

Järgmine ajaleht Raamat ilmub k.a 7. detsembril.

Väljaandja Eesti Kirjastuste Liit © EKL 2021

KOOLIBRI Suured linnad Ühislooming Tõlkinud Vallo Kask 320 lk, kõva köide

Linnad on olnud inimajaloo keskmes viimased 7000 aastat. See raamat viib lugeja jalutuskäigule maailma saja tähtsama linna tänavatele ning jutustab rikkalike illustratsioonide abil nende eluloo – linna asutamisest tänapäevani. Mitmekesine linnade valik hõlmab nii muistsete tsivilisatsioonide keskusi kui ka moodsaid ning algusest peale planeeritud metropole.

Vabana sündinud John Woodward, Caroline Stamps Tõlkinud Kätlin Alasepp 224 lk, kõva köide

Imeliste fotodega raamatust saab põhjaliku ülevaate, kuidas kutsikad, maimud, tibud, kullesed ja vastsed ilmale tulevad ning kas ja kuidas vanemad nende eest hoolitsevad.

On põnev uurida, kui mitmekesiseid ja esmapilgul lausa pööraseid strateegiaid loomad oma järeltulijate heaolu nimel kasutavad.

Karuraamat.

Kogu maailma karud annavad aru Katie Viggers Tõlkinud Jane Laumets 32 lk, kõva köide

Kaheksast erinevast karuliigist karud üle maailma tulid kokku, et end tutvustada. Kas sa näiteks tead, milline näeb välja liustikukaru? Või milline karu on tõsine rammumees?

Kes neist aga hea meelega istub puu osas ja muudkui mugib mett? Ei tea?

Ava raamat ja saa tuttavaks nende mõnusate mõmmidega. Huvitavad faktid koos Katie Viggersi võluvate illustratsioonidega on tore sissejuhatus karude maailma.

Tähetolm Jeanne Willis Tõlkinud Kadri Rahusaar Kunstnik Briony May Smith 32 lk, kõva köide

Ühel väikesel tüdrukul on tunne, et ta elab oma õe varjus. Kui tahes hoolsalt ta ka ema kaotsi läinud abielusõrmust ei otsi, üles leiab selle ikka õde. Ka kostüümivõistluse võidab õde – õde on täht, kes särab alati eredamalt. Vanaisa lohutab tüdrukut ja jutustab talle loo, kuidas universum alguse sai ja kuidas kõik on omavahel seotud: me kõik oleme tehtud tähetolmust ja me kõik särame nagu tähed, ainult et igaüks särab omamoodi. Liigutav lugu aitab tõsta lapse enesekindlust ja julgustab olema enda üle uhke ja otsima oma teed.

Loomade entsüklopeedia.

Geenius Stevie Derrick Tõlkinud Jane Laumets 176 lk, kõva köide

„Loomade entsüklopeedia” on rohkete illustratsioonidega faktidest tulvil raamat loomariigist. Esmalt võib lugeda üldist teavet loomade kohta ning uurida, kes on selgrootud, kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud ja imetajad. Seejärel saab keskenduda mõnele loomarühmale ning oma teadmised proovile panna enam kui 50 testiga. Kas tunned linnu ära noka, imetaja saba ja kala uimede järgi?

Nr 1 (138) 16. november 2022

2

Ükski tõsilugu ei sisalda kogu tõde LIISA LIIVAMETS kirjandushuviline

K

oroonakriisist tingitud eluseisaku talutavamaks muutmiseks otsustas Dave Grohl kirja panna eluhetked, mis on tema jaoks olnud kõige olulisemad, ta saatust mõjutanud või lihtsalt tohutult rõõmu pakkunud. Valik on subjektiivne, hektiline ja ka see, millest või kellest ta ei räägi, on kõnekas. Kui olla nii kaua nii kuulus olnud, on ju üsna hästi teada kõik su elukäänakud ja pärast kümnendite pikkust meediakajastust ongi raske leida uut nurka nende lugude jaoks.

Grohl kirjutab sellest, mida armastab – muusikast ja perest. Ta on jätnud kõrvale vägikaikaveod ja vaidlused, painava minevikutaaga ja keskendunud positiivsele, mis on ta elu suunanud. See viimane lause meenutas plaanitust hulga enam eneseabiõpikuid ja manifisteerimist – kuigi Grohl on ka viimast proovinud, omal käel ja moel ja selle tulemusi hiljem uskunud. Grohl tundubki olevat alati olnud uskumatult positiivselt meelestatud ja eluga rahul.

Autobiograafia kirjutamine on libe tee, sageli kujutavad edukad ja andekad inimesed end peaaegu jumala või geeniusena. Grohl on seda lõksu vältinud ning läbi raamatu tunnistab ta ikka ja jälle, et ei suutnud isegi alati uskuda kõike, mis temaga on juhtunud. Et ta ei ole iial unustanud olla tänulik ja kõrvust tõstetud. Kui sind äratatakse kõrvaltänavale pargitud haisvas bussis üles, et saaksid natuke Iggy Popiga trumme mängida, siis mõistab vast iga nolk tänulik olla.

Kuid iidolitele tunnustuse avaldamine läheb paljudel meelest, kui nad ise sama kuulsaks saavad.

LÕPP ON VAID VAHEPAUS Ma polnudki varem mõelnud, kui võimatu pidi olema pärast Nirvanat jätkamine nii, et teda „ei oleks teatud igaveseks kui seda Nirvana kutti”.

Kuidas teha uut muusikukarjääri, kui sa oled üle maailma kuulus ja ei

FOTO VITALY SHUPENJA

ilmunud

WWW.KOOLIBRI.EE

Grohl kirjutab sellest, mida armastab – muusikast ja perest.

suuda muusikat taluda? Grohl ütleb, et pärast Kurt Cobaini surma oli ta „elu suurimast rõõmust ühtäkki saanud suurim kurbus ja ma mitte ainult ei pannud pillid kotti, vaid keerasin ka raadio kinni, kartes, et vähimgi meloodia käivitab kohe halvava valutunde.”

Grohl oli harjutanud terve elu, alates lapsepõlve padjatrummidest ja hambakiristamise rütmiharjutustest, saanud isegi ühe tunni jagu õpetust ja end järelejätmatult aina paremaks harjutanud. Tundub, et jäägitu pühendumus ja lõputu tahe end just muusika kaudu väljendada ongi viinud eduni, mida Foo Fighters on aastakümneid saanud nautida.

ISEGI NALJAD JÄÄVAD VANAKS Algusaegade meeleheitlikud ja sürreaalsed lood kannavad selles raamatus paremini – neis on ülepingutamata etteaimamatust, elunälga ja tõelist kirge. Kuidas kurat esineda baarides, kuhu sind nooruse pärast sisse ei tohiks lubata, aga sa oled oma bändile-

gi end vanemaks valetanud? Ja kes oleks üllatavamad päästeinglid kui lahked mudamaadlejad? Screami ellujäämisvõitlust meenutavad turneed nii kodumaal kui Euroopas pakkusid rohkem põnevust kui elukogenud Foo Fightersi põikamine uhkest hotellist kaubamajja, et lastele paar nukku osta. Neis lugudes tundub olevat rohkem pingutatud nalju ja sisutäiteks otsitud pisiasju ning vahel ma isegi kahtlustasin, et need lood on seal, et Grohli lastel oleks tore neid lugeda.

Kuid ta hoolimine sõpradest ja perest ei mõjunud iial ülepakutult ja läägelt, ka erakordselt mõistvale emale tehtud tänukummardused on ausad ja südamlikud.

Hilisema perioodi lugudes lummas mind kõige enam AC/DC, Paul McCartney ja New Orelansist pärit Preservation Hall Jazz Bandiga peetud ühine õhtusöök, mis kasvas erakordseks peoks, sest ühtki sõpra ei saanud ukse taha jätta. Grohl tundub oskavat kõigiga kiiresti sõbruneda ja on aldis avaldama tunnustust ja imetlust.

PAAR SÕNA SÕNADEST „Tõsilugusid…” pakkus mulle ka käes hoides suurt rahuldust. Viimasel ajal kipuvad raamatud ilmuma paksul säravvalgel paberil ja kriiskavate fotodega, et oleks ikka luksuslik ja viimane sõna ja kaugele näha, et oled oma raha eest maksimumi saanud. Aga selle looga ja nende vahele sobitatud fotomaterjaliga sobisid õhuke paber ja mustvalged pildid hulga paremini.

Esialgu polnud ma kapiteelkirjas ja naljaka kirjastiiliga esitatud lööklausete suurim fänn, aga mõnes peatükis omandasid need refräänina mõjuva rütmilisuse ning panid mind nende olemasolule lahkema pilguga vaatama.

Grohl on raamatu ise kirjutanud ja keelekasutus on pigem vaba ja emotsionaalne, Olavi Teppan on loo mahlakuse edukalt edasi andnud. Paar kohta panid kulmu kergitama ja soovima, et sisutoimetajate või erialaste konsultantide kasutamine ikka levinum oleks, aga üldiselt oli lugu ladus ja mõnus lugeda.

ROKI KODUS EDASI Lugemise ajal meeldis mulle mõelda neile kuulsustele, kellega Grohli tee ristus. Meenutasin nende laule, mis mulle olulised on olnud, ma kuulasin neid uuesti, et püherdada mõnuga vanades valudes ja tajuda ammust õnnejoovastuste järelkaja.

See oligi üks raamatu ootamatuid ja suuri võlusid – see tekst tõi mulle silme ette ka minu mälestused. Lemmikrakendusest muusika mängima ja kodune mälestusterohke tantsupidu alaku!

Tõsilugusid elust ja muusikast Dave Grohl Tõlkinud Olavi Teppan 360 lk pehme köide lakkadega

Lahkus, respekt ja koostöö ÜLLE KIIVET raamatu toimetaja

M

ontessori meetodit peetakse eelkõige loominguliseks väikelaste kasvatamise viisiks, aga tegelikult on see pigem ellusuhtumine ja eluviis. Montessori filosoofia hõlmab vanemate omavahelisi suhteid, lahedat ja loomingulist perekonda, mis pakub toetavat keskkonda kõigile pereliikmetele, ning suhtlemist sõprade, kooli- ja töökaaslastega. Kokkuvõttes aitab see meetod rajada rahuliku ja toetava kodu, kus kasvatatakse lapsi lahkuse, lugupidamise ja koostöö vaimus.

Montessori perekond suhtub ka väikestesse lastesse kui ainulaadsetesse isiksutesse, kellel on oma iseloomujooned, huvid ja emotsioonid. Oluli-

Montessori märksõnad • • • • • • • • • •

toetav pere armastus ja hoolimine jälgimine ja julgustamine korraarmastus üksteisest lugupidamine inspireerimine ja motiveerimine elukestev õppimine iseseisvuse arendamine vastutus ja vigadest õppimine meeldivus ja lahkus

ne on aidata neil õppida ise enda eest hoolitsema, et nad areneksid iseseisvaks, mõistaksid oma võimeid ja väärtust maailmas. Rõhutatakse just lapse esimese kuue eluaasta tähtsust tema iseloomu ja võimete kujunemisel, aga ka kooliealine laps vajab leebet juhendamist ja igakülgset tuge inimeseks

kasvamise käänulisel teel. Ka lapse murdeikka jõudmisel algab ülejäänud perel täiesti uus aeg ning omavahelised suhted tuleb ehitada uuele alusele. Oluline on lubada lastel vahel ka eksida, sest vigadest ja kogemustest õpitakse. See aitab kasvatada vastutustunnet ja hoolimist.

Montessori põhimõtete järgimine ei nõua kodus kapitaalremondi tegemist ega mingite eriliste õppevahendite ostmist. Selle asemel kasvatavad vanemad lastes lahkust ja empaatiat ning soodustavad nende sisemise intelligentsuse, uudishimu ja loovuse arengut. Kuid see ei ole kampaania ega hoogtöö: tulemuste saavutamine eeldab igapäevast tööd, oma tegevuse analüüsimist, pidevat suhtlemist ja tagasisidet.

Selle raamatu lugemine mõjub nagu ilusa sisustusajakirja vaatamine: tahaks

endalegi seesugust pilvitut paradiisi ning haarame õhinal pakutud õpetustest. Siingi saab kasutada juba olemasolevat ning rajada omandatud teadmiste toel ka palju uut. Usun, et sel moel aitabki raamat meil kujundada just sellise pere ja kodu, nagu oleme alati unistanud.

Montessori meetod igale perele.

Praktiline käsiraamat lapsevanematele Tim Seldin ja Lorna McGrath Tõlkinud Anneli Kritšmann-Lekštedt 192 lk, kõva köide

Nr 1 (138) 16. november 2022

ilmunud Will Will Smith, Mark Manson Tõlkinud Ülle Jälle 496 lk, pehme köide

Üks maailma tuntumaid meelelahutajaid jutustab Mark Mansoni abiga oma ilustamata loo kõige vapustavamast teekonnast muusika- ja filmimaailma tippu.

Will Smith oli tavaline LäänePhiladelphiast pärit poiss, kellest sai üle maailma tuntud muusik ning näitleja. Julge ja inspireeriv raamat on pööraselt huvitav, aga ka humoorikas ja lausa hämmastav lugemine sellest, mida suudavad meeletu tahe, visadus ja tahtejõud.

Jalgpalli must raamat Hannu Aaltonen ja Tapio Keskitalo Tõlkinud Anne-Mari Orntlich 296 lk, pehme köide

Esimene jalgpallitööstuse varjupoolt käsitlev raamat sellest, kuidas kunagisest kuninglikust spordialast on 21. sajandiks saanud salajaste reeglitega mänguväljak, kus möllavad oligarhid, šeigid ja miljardärid. Raha lõksu ja altkäemaksuskandaalide mülkasse on langenud paljud mõjukad jalgpallibossid ja spordiala katusorganisatsioonid. Groteskne areng kulmineerub Kataris toimuva MM-turniiriga, kus luksuslikke tingimusi luuakse inimõigustest ja ulmelistest kuludest hoolimata.

Kuram, vedas!

Kuram vedas?

Contra Illustreerinud Lote Vilma 56 lk, kõva köide

Eesti ja läti keeles on huvitavaid, veidraid ja humoorikaid sarnasusi ning tunnustatud luuletaja ja tõlkija Contra koondas parimad pärlid siia kogumikku. Eriline maiuspala huumorisõpradele ning keelest ja keelemängudest huvitatule.

Armunud saatusesse Inga Grencberga Tõlkinud Merle Vare 344 lk, kõva köide

Amor fati – armasta oma saatust. Võta vastu kõik, mida saatus teele paiskab, pidamata seda heaks või halvaks. Aktsepteeri. Õpi sellest. Ole tänulik. Jää iseendaks.

Armastuse olemus võib olla vastandlik: ühel veerel on selle puhtaim väljendus usalduse, mõistmise ja tõelise intiimsusega, teisel veerel aga hoopis mürgine ja hävitav sõltuvus. Loo kangelane Alise elab alatasa neis äärmustes. See on justkui ühe sügava hinge striptiis, mida lugejal on aeg-ajalt ehk valuski pealt vaadata.

See on tants elu ja surmaga.

Miks keegi mulle seda varem ei ole öelnud?

Julie Smith Tõlkinud Talvi Tõnismann 288 lk, pehme köide

Kas emotsioonidest saavad sinu sõbrad või vaenlased, on sinu enda teha. Kliiniline psühholoog ja internetisensatsioon dr Julie Smith õpetab, kuidas astuda vastu pingetele, stressile ja keerulistele olukordadele. Tema tehnikad aitavad sul vastu pidada, olenemata sellest, kas tahad ärevust seljatada, kriitikaga tegeleda, depressiooniga toime tulla, enesekindlust kasvatada, motivatsiooni leida või endale andeks anda.

WWW. HELIOS.EE

Pajatus õllest, mis vallutas maailma TRIINU LEPP

I

ga päev ulatatakse rohkem kui 170 riigis üle 23 miljoni rohelise pudeli Heinekeni õlut üle baarileti või tõstetakse poes ostukärusse. Heinekeni teekonnast impordituimaks õlleks kogu maailmas saab nüüd kaante vahelt ise lugeda. Kuid see raamat pole pelgalt äri- või brändilugu, see on ka ühe perekonna lugu, õlle ajalugu, Euroopa lähiajalugu ning mitme nutika mehe elulugu, mis väärib pajatamist.

ALGUS AMSTERDAMIS Kuulsa õlle lugu algab 1864. aastal Amsterdamis, kui jõuka juustutöösturite pere poeg Gerard Heineken asutas pruulikoja Heineken & Co. 21-aastane Gerard oleks võinud perekonnavara arvel lahedasti elu lõpuni elada, kuid otsustas endale väljakutse esitada: osta kohutavas seisus õllekoda ja hakata hoopis õllepruulijaks.

See pruulikoda oli alustanud tegevust juba aastal 1592 – ajal, kui õlu oli rahvajook ja märjukest jõid nii täiskasvanud kui ka lapsed. Seda peamiselt keskaja ebapuhta vee tõttu, mida ammutati lahtistest kaevudest ja kanalitest. Ka pruulimisvõtted ei olnud toona eriti puhtad, ehkki kuumutamisel vähemalt osa haigustekitajaid hävis. 19. sajandi keskpaigaks olid pruulimistingimused küll paranenud, kuid õlle kvaliteet oli siiski väga kõikuv. Enesekindlusest pulbitsev Heineken lubas aga tarnida puhast ja ohutut õlut, veelgi enam, ta tõotas tagasi võtta iga hapuksläinud partii. Ta palkas sakslasest peapruulmeistri ja läks pinnakääritusega õllelt (ale) üle põhjakääritusega õllele (lager). Gerard Heineken suutis oma järeleandmatu visaduse ja äritaibuga vaid ühe aastaga kasvatada pruulikoja aastamüügi kahekordseks.

Gerardi pojast Henry Pierre Heinekenist kasvas samuti hea ärivaistuga nupukas mees. Ta omandas doktorikraadi keemias ja asus seejärel järjekindlalt Heinekeni pruulikodasid uuendama. Oma tahte kehtestamiseks rakendas ta mõnikord tavatuid veenmisvõtteid. Näiteks kui peapruulmeister ei nõustunud pruulikoja

FOTO EMORO (PIXABAY)

3

N

iisamuti, nagu oma lapse arengust hooliv vanem tassib teda huviringi või trenni, peaks ta igal õhtul suunama lapse magama, sest samal moel kui mõjuvad kõikvõimalikud arendavad tegevused lapsele hästi, teeb seda ka uni. Kui und ei ole piisavalt, jääb lapse areng soiku, kannatavad toimetulekuoskused ja tegelikult kogu ülejäänud elu.

Just sellest ideest on kantud Heather Turgeoni ja Julie Wrighti raamat „Unetute põlvkond” – kui on soov lapsele tagada parem elu ning tugev füüsis ja säästa teda tänapäeval liigagi sagedase tarbetu ärevuse, depressiooni ja kroonilise stressi eest, on hea uni lapse- ja noorukieas hädavajalik.

ilmunud Molli jõulud Katri Kirkkopelto Tõlkinud Triin Aimla-Laid 40 lk, kõva köide

Molli sõbrad Väike Sisu ja Pusa käituvad väga iseäralikult ja räägivad muudkui mingitest jõuludest, mis peaksid peagi saabuma.

Molli ei tea, kes või mis need jõulud on, aga igal juhul tundub, et need on midagi väga kummalist. Sõprade abiga hakkab Molli tasapisi jõulusaladusele jälile saama ja kaunid jõulud saabuvad ka tema koju.

Varjud. Kõlin Timo Parvela ja Pasi Pitkänen Tõlkinud Triin Aimla-Laid 176 lk, kõva köide

Heinekeni õlleklaasialuseid.

aurukatelde ajakohastamisega, kutsus Henry Pierre kokku rühma direktoreid, lukustas nende järel ukse ja päästis nad vabaks alles pärast seda, kui tema ettepanek oli heaks kiidetud.

Henry Pierre panustas samasuguse kindlameelsusega ka Heinekeni eksportimisse.

AJA JÄLG ÕLLE TOOTMISEL Esimese maailmasõja puhkemise järel oli Heinekenil aga väga raske isegi oma õlle kvaliteeti hoida, rääkimata selle importimisest. 1917. aastal oli nii keeruline otra sisse vedada, et oldi sunnitud valmistama õlut riisist, suhkrust ja tapiokijahust. Meeleheitest ajendatuna käskis Henry Pierre katsetada isegi tulbi- ja hüatsindimugulatest saadud jahuga. Neil laastavatel aastatel kahanes Heinekeni toodang enam kui kaks korda. „Heinekeni loost” saab ka teada, mis rolli mängis õlu Teises maailmasõjas (Bier soll sein!) ja kuidas see oli kasulik okupeeritud Hollandi vastupanuliikumisele.

Pärast sõja lõppu 1946. aastal saadeti Alfred „Freddy” Henry Heineken, Henry Pierre’i tormakas poeg, USAsse, et ta õpiks seal reklaamivõtteid, mida Hollandis ei tuntud. Ta alustas ettevõttes 23-aastaselt, nii nagu seda olid varasemaltki teinud Heinekeni New Yorgi müügiesindajad, ja hakkas müüma õlut kasthaaval. Kahe

aastaga sai Freddy täiesti selgeks, kui raske on müüa Ameerika klientidele kallist ja tundmatut õllebrändi. Ometigi on see tänaseks USAs tuntuim importõlu.

Freddy võttis kodumaale naastes enda südameasjaks firmas taas kindlustada Heinekeni perekonna enamusosalus, millega ta hämmastavalt söakalt hakkama sai. Vaieldamatu vaistu ja järjekindlusega asus ta juhtima maailma ühe tähelepanuväärsema õllebrändi arendamist. USAs reisides oli ta mõistnud reklaamimise tähtsust – kuidas näiteks külmikud, selvehallid ja televisioon muutsid õllejoomise harjumusi. Ta hakkas innukalt läbi viima Heinekeni kuvandi reformi: õlletehast reklaamima ja õllepakendeid uuendama, et need oleksid ahvatlevamad. Ta asus Heinekeni brändi suunama ja kujundama just selliseks, nagu seda täna kõikjal maailmas tuntakse.

Heinekeni lugu Barbara Smit Tõlkinud Matti Piirimaa 280 lk Pehme köide

Uni on lapse arengu oluline alustala SILJA PAAVLE

helios

„Unetute põlvkond” on praktiline käsiraamat, mis teeb une vajaduse puust ja punaseks ning toob rahulikult seletades välja kõik unevaeguse põhjused. Seejuures ei unustata ära laste elu lahutamatuks peetavat ehk vara algavaid tunde ja suurt õpikoormust. Und soosiva õppekorralduse soovitused peaksid olema iga koolikorraldust planeeriva ametniku laual.

Selle kõrval tuleb muidugi tähelepanu pöörata ka kõigele tavalisele ja paljuräägitule ehk piisavale liikumisele, nutiseadmete kasutamise piiramisele ning ka tervislikule toidule. Jah, ka päeval söödud toit võib eeloleva öö und mõjutada.

Teooria kõrval on raamat tulvil praktilisi nippe koos eluliste näidetega, mis tulevad ette igale lapsevanemale. Neid tõsiselt võttes on võimalik

saada juurde teadmisi teismeliste motiveerimiseks hästi magada ja mõistlike uneharjumuste tekitamiseks.

Ja viimaks võiks raamatu unustada lauanurgale ka lastele lugeda, sest mõnikord võib vanemate räägitu tunduda tüütu targutamisena, kuid ise loetu tekitab selgema arusaamise ning paneb oma parema tuleviku nimel tegutsema.

Unetute põlvkond Heather Turgeon, Julie Wright Tõlkinud Ülle Jälle 296 lk Pehme köide

Pete on ahastuses. Tema parim sõber on raskesti haige ning paranemislootust ei ole. Viimases hädas sosistab kolmeteistkümneaastane Pete oma südamesoovi kaubamaja jõuluvanale kõrva. Talle lubatakse, et tüdruk paraneb, aga ainult ühel tingimusel: vastutasuks peab Pete loobuma oma varjust. See tundub nii suure kingituse eest tühiasi, aga peagi selgub, et seda on siiski palju rohkem, kui keegi oleks osanud ette kujutada.

Poiss triibulises pidžaamas John Boyne Tõlkinud Triin Tael 208 lk, pehme köide

Berliin, 1942: Kui Bruno ühel päeval koolist koju tuleb, avastab ta, et tema asju pakitakse kastidesse. Tema isa on saanud ametikõrgendust ja pere peab kolima kaugele uude majja, kus pole kellegagi mängida ega midagi teha. Maja taga kõrguv tara ulatub nii kaugele kui silm ulatub ja hoiab eemal selle tagant paistvad võõrad inimesed.

Oma uut elukohta uurides kohtab Bruno teist poissi, kelle elu ja olud on tema omast väga erinevad… Neist saavad head sõbrad, kuid nende sõprusel on ränk hind…

Piltidesse peidetud Jason Rekulak Tõlkinud Evi Eiche 376 lk, pehme köide

Viieaastasele Teddyle meeldib väga joonistada, ta joonistab nagu laps ikka: puid, jänkusid, õhupalle. Kuid ühel päeval ilmub paberile hoopis midagi teistsugust: üks mees lohistab metsas enda järel naise elutut keha.

Teddy joonistatud pildid muutuvad üha võikamaks ja kriipsujukude asemel ilmuvad paberile elutruud visandid, mille tegemine on kaugelt üle lapse võimete. Tema lapsehoidja Mallory hakkab uurima ega need ole ometi vihjed ammusele lahendamata mõrvale, mille kohta jagab infot ehk mingi üleloomulik jõud.

Viimane, kes hüljati Lisa Unger Tõlkinud Lii Tõnismann 432 lk, pehme köide

Nad tutvuvad kohtinguäpi kaudu. Kerge flirt muutub kiiresti millekski enamaks. Wren on pärast aastatepikkust üksildust taas armunud ja õnnelik. Kuni mees jätab kohtumisele tulemata. Ta kaob nagu vits vette – sotsiaalmeediakontod on kustunud, telefoninumber pole kasutusel. Peagi selgub, et asi on kurjakuulutavam. Oli ka teisi tutvumisäpis kohatud tüdrukuid, kes olid mehesse armunud. Kõik nad on kadunud.

TÄNAPÄEV Hea venelane Tauno Vahter Kujundanud Anne Pikkov, Villu Koskaru 244 lk, kõva köide

1993. aasta Eestis alles õpitakse uut moodi elama. Eestivene perekonnast pärit viieteistaastane Artur Lukin külastab ühe korrusmaja keldris juuksurit ning see muudab tema ja ta lähedaste elu.

Järgnevad sündmused viivad ta konkureerivate Tallinna sensitiivide veidrasse ja koomilisse maailma, referendumiks valmistuvasse Narva ning muudesse ootamatutesse kirju seltskonnaga olukordadesse. See on raamat eestlastest ja venelastest ning ühest veidrast ajastust.

Nimepanija Piret Raud Kujundanud Dan Mikkin 160 lk, kõva köide

„Nimepanijasse” on koondatud kuus lühemat ja kaks pikemat proosapala, millest leiab mõtlikku absurdi, kriipivat kummalisust ja nukrat huumorit. Siin lõõmavad leegid ja kisendavad kartulid ja põuasest maakamarast võrsuvad aiapäkapikud. Minajutustajaid näib vaevavat sama mure: kuidas saada hakkama maailmas, kus ühiskondlikud ootused lähevad vastuollu sisetundega ja turvaline pind jalge all on korraga kõikuma löönud.

Rinpotše. Ühe pühendumise lugu Monica-Linde Klemet Kaane kujundanud Gerda Märtens 208 lk, pehme köide

Ere ja Kaur on juba mitmendat aastat veetnud kõik oma suvepuhkused Hispaanias ühes budistlikus keskuses. Seal jagab tarkusi Rinpotše – särav Tiibeti õpetaja. Õpingute kõrval pesumajas Rinpotše külaliste pesu küürides hakkab Erele tasapisi tunduma, et Rinpotše polegi ehk nii püha kui esmapilgul paistis. Kuidas nüüd pettumustes, suhtepuntras ja oma sisemistes otsingutes ellu jääda? Millesse ja kellesse uskuda?

Kümnes detsember George Saunders Tõlkinud Jüri Kolk 216 lk, kõva köide Sarja kujundanud Jüri Jegorov

„Kümnes detsember” on üks tänapäeva hinnatumaid novellikogusid.

Nende tugevalt nihkes lugude seas kohtume muuhulgas sõjast naasnud mehega, kes peab uuesti õppima elama koos emaga; vangivalvuriga, kes katsetab kinnipeetavate peal kahtlast ravimit jpt. George Saunders avaldas oma esimese jutukogu 37-aastaselt ning praegu peetakse teda üheks kõige huvitavamaks USA autoriks. 2017 pälvis ta Bookeri preemia romaaniga „Lincoln kaalukojas”

Diana – südamete kuninganna Julie Heiland Tõlkinud Kersti Kaljuvee 520 lk, kõva köide

London, 1978: seitsmeteistaastane Diana Spencer osaleb külalisena ühel polomängul. Kuna ta ise pärineb ühest kõige lugupeetavamatest aadliperedest riigis, ei ole talle see keskkond, kus ta sel päev viibib, võõras. Vastupidi, algab flirt Suurbritannia tulevase kuningaga, mis muudab tema elu igaveseks...

Nr 1 (138) 16. november 2022

Uus Russowi kroonika JÜRI KIVIMÄE Katkend raamatu eessõnast

T

allinna Pühavaimu kiriku pastori Balthasar Russowi (u 1536–24. november 1600) „Liivimaa provintsi kroonika” on aastasadu kujundanud nii Eestikui ka Liivimaa ning kogu Baltikumi 16. sajandi ajaloo käsitlust. Kroonika on Liivimaa sõja (1558–1583) ajaloo üks tähtsamaid ja tuntumaid allikaid, mida saab samuti lugeda kui 16. sajandi Tallinna faktirikast ja usaldusväärset lähiajalugu, mille pani kirja pastor Russow kui sündmuste kaasaegne ja vahetu tunnistaja. Kroonikas on teateid ja kirjeldusi, mida ei leidu teistes säilinud kirjalikes allikates ning see asjaolu teeb Russowi loomingu iseäranis väärtuslikuks. Lugejate huvi mitmes trükis ilmunud ajalookroonika vastu on püsinud 16. sajandi lõpukümnenditest kuni tänase päevani. Kroonikat on kasutanud nii ajaloolased kui ka kirjandus- ja rahvateadlased, see on pakkunud ainest ajaloolistele romaanidele, filmidele ja nüüdisaegsele meediale.

Vaatamata erinevatele tõlgetele puudus siiani Russowi kroonika tekstikriitiline teaduslik väljaanne. Russowi kroonika teksti uuesti tõlkimine polnud lihtne ettevõtmine. Kahtlemata oli võimalik varasemast mõõtu võtta ja keerulisi tekstikohti võrrelda Pabsti, Leetbergi ja Stockide tõlgetega, aga ka inglis- ja soomekeelse editsiooniga. Iga uue tõlke puhul, isegi samasse keelde, sugeneb tõlkija arusaamade erinevusest ka erinevaid tõlkelahendusi, mis ei taandu üksnes eelkäijate vigade parandamisele. Jaan Krossi Russowi-romaani ilmumise järel oli uuesti ärganud huvi kroonika uue tõlke ja tõlgenduse järele. Kross kirjutas paatosega: „Russowi krooni-

PILT RAAMATUST

ilmunud

WWW.TNP.EE

Nn „Mustpeade epitaaf” aastast 1561, mille esiplaanil on kümme Jeruusalemma mäe lahingus hukkunud Mustpeade vennaskonna liiget ja taamal vanim teadaolev Tallinna vaade.

Teose autoriks peetakse Lambert Glandorpi.

kast tuleb teha uus kongeniaalne tõlge. See tuleb varustada täiusliku kommentaariga ning avaldada suures tiraažis. Nii et see kuuluks meil iga üheksanda klassi õpilase lugemisvarra.” Täna, kolmkümmend neli aastat hiljem, jõuame alles tõlkeni, mis kindlasti pole kongeniaalne, vaid üksnes pragmaatiline.

Neid selgitusi arvesse võttes tuleb möönda, et käesolev väljaanne on eelkõige mõeldud ajaloohuvilisele lugejale, kutselise ajaloo-uurimise

eriküsimustes tuleb ikkagi pöörduda Russowi kroonika trükitud algversioonide poole.

Balthasar Russowi elust ja kroonika saamisloost, selle struktuurist, laadist ja sisust saab lugeda raamatu järelsõnas, mis kindlasti ei ammenda Russowi ja tema kroonika tõlgendamise küsimusi. Raamatus tervikuna on kindlasti vaieldavusi nii tõlkes kui ka seletustes, ühtlasi võib ette tulla vigu ja eksitusi, mille eest jääb vastutus üksnes tegijale.

Kuid neile mööndustele vaatamata jääb alles lootus, et vast ärgitab see raamat huvi Tallinna ja Eesti ammuse mineviku, kogu Vana-Liivimaa ning iseäranis Liivimaa sõdade ajaloo vastu, mis Russowi kroonikat lugedes ei tundu ajas nii kauge, vaid sootuks lähedane olevat.

Liivimaa provintsi kroonika Balthasar Russow Sisaldab illustratsioone ja kaarte Kujundanud Andres Tali 472 lk, kõva köide, ümbrispaber

Erakordne naine suure moelooja selja taga EHA VARES

„M

iss Dior” on erakordne lugu vabadusest ja fašismist, ilust, armastusest ja reetmisest, ning sellest, kui jahmatav ajalugu võib peituda moe kauni klantspinna varjus.

See on lugu vaimust, kes astus ühel varasuvisel päikesepaistelisel pühapäevahommikul raamatu autori Justine Picardie ellu, ega lasknud enam lahti. „Tema nimi on Catherine Dior ja ta saabus,” kirjutab Justine, „kui uitasin La Colle Noire’i aias, mis ümbritses tema venna Christiani maalilist maja Provence’i küngaste vahel.”

Catherine oli oma hiljem nii kuulsaks saanud vennast kaksteist aastat noorem – Christian sündis 1905. aastal jõuka perekonna teise pojana; Catherine oli viiest lapsest noorim ja sündis 1917. aastal, just enne seda, kui ta vanim vend Raymond läks Esi-

messe maailmasõtta. Kuid mõtted sõjast olid tol võluval päeval La Colle Noire’is autorist kaugel. Teda oli köitnud Catherine mõistatus ja tema vaim, mida õhkus kogu sellest imekaunist majast, mille Christian Dior ostis ja renoveeris 1946. aastal loodud eduka brändi tuludest.

Ent kui Christianist sai üks maailma kuulsamaid prantslasi, siis Catherine Diori tähelepanuväärset lugu ei ole kunagi täielikult uuritud. Ta elas 1930ndate lõpus koos Christianiga Pariisis ning sõja ajal koos vennaga väikeses talus Calliani lähedal, kus nad kasvatasid köögivilja, roose ja jasmiine. Siis ühines ta vastupanuliikumisega, langes Gestaapo kätte ja saadeti Ravensbrücki naiste koonduslaagrisse.

Kes oli see vaikne, vapper ja läbi kõige raskuste püsima jäänud salapärane naine, kellest sai venna muusa ja tema esimese kollektsiooni New Look inspireerija? Raamat maalib portree

saladuslikust naisest moelooja Christian Diori selja taga, kellest on väga vähe teada, aga kes mõjutas tema loomingut tohutul määral. Just temast on inspireeritud Diori kuulsaim parfüüm ja tema vormis venna nägemust naiselikkusest.

Koostöö Diori muuseumi ja pärijatega andis autorile piiramatu ligipääsu kõigile arhiividele, mille tulemuseks on värske, paljude fotodega illustreeritud sissevaade Diori maailma, ning inspireeriv lugu sellest, kuidas valust ja vaevast sündis ilu.

Miss Dior Justine Picardie Tõlkinud Jana Linnart Toimetanud Karolin Kaivoja 416 lk kõva köide

4

ilmuNUd Paula käib poes.

Paula läheb piknikule Aino Pervik Kujundanud Liis Karu Illustreerinud Piret Raud 112 lk, kõva köide

Selle raamatu esimeses loos saadab ema Paula poodi kohvikoort ja viilutatud lauasaia ostma. Vanas kodus käis Paula tihti üksi poes. See oli väga lihtne. Uues kodus ei ole Paula veel päris üksi poes käinud, kuid ta oskab sinna sellegipoolest minna ja oskab muidugi ka linnapoes sisseoste teha. Kuid sellegipoolest tekib ootamatuid sekeldusi...

Mary Poppins P.L. Travers Tõlkinud Peedu Haaslava Kujundanud Margit Randmäe 418 lk, kõva köide

Sellest hetkest, kui idatuul kannab Mary Poppinsi Kirsipuu tee majja number seitseteist, muutub Bankside pere elu igaveseks. Mary Poppinsist saab Jane’i, Michaeli ja kaksikute kõige ebatavalisem hoidja. Iga päev Mary Poppinsiga on täis maagiat ja kõige pöörasemate väljamõeldiste täitumist. Raamatus on populaarse sarja kaks esimest osa, „Mary Poppins” ja „Mary Poppins tuleb tagasi” Mary Shepardi originaalillustratsioonidega.

Mõista, mõista…

Koostanud Vilma Metstak ja Maren Toom 144 lk, pehme köide

Raamatust leiab suure hulga rahvalikke mõistatusi ja nuputamist, mis pakub lõbusat ajaviidet, aga ka võimalust heita pilk ajalukku ja meie esivanemate maailma.

Vanasti arvati koguni, et teatud aegadel on mõistatamisel imejõud.

Mõistulood oli nutikuse proovikivi ja meeldiv ajaviide, aga nendega võis tegelda ka kergemaid töid tehes, kui rohkem inimesi koos oli: talveõhtuti rehetoas kedrates ja kududes, enne tule süütamist videvikku pidades, talgutel, pulmas ja mujal.

Vennad ja Liise Viiu-Marie Fürstenberg Pildid joonistanud Anne Pikkov 128 lk, kõva köide

Selle raamatu südamlikud lood räägivad ühest kokkuhoidvast perest: väikesest Liisest, Tõnnist ja Otist, kes on juba koolipoisid, ja nende vanematest. „Vennad ja Liise” on kirjastuse Tänapäev, ajakirja Täheke ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse 2021. aasta lastejutuvõistlusel ära märgitud töö.

Vasakukäelise daami juhtum Nancy Springer Tõlkinud Jana Linnart 176 lk, pehme köide

Enola on ihuüksi suures ja sünges Londonis. Ja nagu sellest veel vähe oleks, jahib teda maailma kõige kuulsam detektiiv, tema oma vend Sherlock Holmes. Kadunud aadlineiu Cecily jälgi ajades leiab Enola hulga vapustavaid söejoonistusi ja on kindel, et nende autor on tema hingesugulane. Nüüd peab Enola trotsima Londoni öiseid ohtlikke tänavaid, et panna mõistatuslikest vihjetest kokku terviklik pilt ja päästa preili Cecily võimuka kurikaela käest. Enola paneb mängu kõik oma oskused, kuid kas sellest piisab?

Nr 1 (138) 16. november 2022

ilmunud Mõrtsukas Kremlis John Sweeney Tõlkinud Lauri Liiders 272 lk, pehme köide

Aastaid Venemaal reporterina töötanud John Sweeney kirjeldab selles värskes raamatus Venemaa muutumist viimastel aastakümnetel. Sweeney kirjeldab keskseid sündmusi, isiklikke kokkupuuteid Vene võimuladvikuga ja iseloomulikke väikeseid lugusid, mis näitavad ühiskondlikke muutusi.

John Sweeney on kirjanik ja ajakirjanik, kes on aastate vältel paljastanud erinevaid diktaatoreid, despoote, kultusejuhte, pettureid ja sulidest ärimehi. Ta on töötanud BBC-is, ajalehes The Observer jm ning pälvinud rea ajakirjanduspreemiaid.

Võrguteooria David Foster Wallace tennisest Tõlkinud Aet Süvari Kujundanud Inga Joala 184 lk, pehme köide

David Foster Wallace on enam tuntud kui hiilgav prosaist ja esseist, aga vähem teada on tõsiasi, et nooruses oli ta ka juunioride klassi lootustandev tennisist. Tennis oli talle ka hilisemas elus väga, et mitte öelda kinnisideeni oluline. Sellesse raamatusse on koondatud tema olulisemad tennist puudutavad esseed.

Vendade vägi Lasse Lønnebotn Tõlkinud Krista Suppi 216 lk, kõva köide

Siin on lugu Tarjei ja Johannes Bø ainulaadsest teekonnast laskesuusamaailma tippu. Nad on vennad ja parimad sõbrad, aga ühtlasi rivaalid. Esimest korda jagavad Johannes ja Tarjei oma mõtteid isiklikest kordaminekutest ning lüüasaamistest. Need lood räägivad oma väärtuste eest seismisest, üllatamisest ja valikute usaldamisest ning tagasipöördumisest, isegi kui teistel sinusse usku pole.

Salamõrvarite öö Howard Blum Tõlkinud Lauri Liiders 380 lk, pehme köide

Aastal 1943 tulevad kolm liitlasliidrit – Franklin D. Roosevelt, Winston Churchill ja Jossif Stalin – esimest korda kokku konverentsil Teheranis. Hitler näeb viimast võimalust hävingu vältimiseks: kuigi sõda on kahtlemata kaotatud, loodavad sakslased võita rahu. Nii sünnib plaan koodnimega Kaugushüpe kolme riigijuhi mõrvamiseks. Kähku pannakse kokku natside erisalgad põhjaliku väljaõppega meestest, kes on varustatud eriliste relvadega. Neil on kuus päeva aega oma hulljulge ülesanne ellu viia.

Natuke meie moodi – jutustus sigadest Kristoffer Hatteland Endresen Tõlkinud Kristina Porgasaar 318 lk, kõva köide Sari „Looduse lood”

Winston Churchill olla kunagi öelnud: „Koer vaatab sulle alt üles, kass vaatab sulle ülevalt alla. Andke mulle pigem üks siga – tema vaatab sulle silma ja suhtub sinusse nagu võrdsesse.” Aga inimese ja sea suhe on alati olnud keeruline. Autor koges ühe pesakonna sigade teekonda sünnist tapamajani. Sellest sai paeluv jutustus toidust ning moraalist. Kust siis läheb tegelik piir inimese ja looma vahel?

WWW.TNP.EE

TÄNAPÄEV

Kas „Sõbrad” päästsid mu elu?

MEINHARD MANDELBROT

„S

õprade” armastatud staar Matthew Perry viib lugeja nii oma töö- kui ka eraelu telgitagustesse: tema eduaastad teles ning Hollywoodi filmides olid ühtlasi täidetud laastava alkoholismi ja uimastisõltuvusega.

Valusalt iroonilises ja lõikavalt ausas loos paljastab Perry lapsepõlves peituvad alaväärsuskompleksi ja tähelepanuvajaduse juured ning räägib midagi varjamata oma paljudest läbikukkunud suhetest. „Tere, minu nimi on Matthew, kuigi sa ehk tunned mind teise nime all.

Sõbrad kutsuvad mind Mattyks. Ja ma peaksin olema surnud.”

Nii algab tema kaasahaarav ja kohati lausa uskumatu lugu, mis viib meid juba lapsepõlvest ja purunenud perest alguse saanud alkoholilembuse ja kuulsusejanu juhitud peadpööritavale sõidule Ameerika mägedel, kus samal ajal, kui ta oli üks maailma kõige kuulsamaid staare ja teenis nädalas miljoneid, püüdis ta vahelduva eduga välja rabeleda erinevate sõltuvuste küüsist ning elas ühes haiglas, võõrutusravikeskuses ja kainusmajas teise järel.

ÜKS HETK TEMA ELUST Mingil hetkel otsustasid võõrutusgeeniused, et minu „kõhuvalu” võiks leevendada, kui panna mu seljale mingi pentsik meditsiiniseade, aga selleks oli vaja operatsioon. Niisiis olin terve öö üleval ja võtsin järgmisel päeval eesseisva operatsiooni ootuses 1800 mg hüdrokodooni. Opisaalis andsid nad mulle propofooli, teate ju küll, seda uimastit, mis Michael Jacksonile otsa peale tegi. Ma sain sealsamas ja samal hetkel teada, et Michael Jackson polnud tahtnud vinti peale keerata, vaid selle täiesti maha võtta.

Null teadvust. Veel üks talent, kes langes selle hirmsa tõve ohvriks.

Ma sain süsti kell 11 hommikul. Ma ärkasin üksteist tundi hiljem hoopis teises haiglas.

FOTO RAAMATUST

5

N

ii nagu igal tõsiseltvõetaval rahval on oma legendid kultuuri, spordi ja poliitika vallas, on need paraku ka kuritegevuses. Johannes-Andreas Hanni, „Nõmme inimsööja”, on Eestis viimastest kindlasti üks tuntumaid. Ja nagu mitmegi Eesti ajalugu puudutava teema puhul, pidi jälle üks soomlane selle loo kirja panema.

Lugu ise on tegelikult ju paljudele tuttav, sellest on kirjutatud artikleid, see on figureerinud mälestustes ja elab kusagil meie kollektiivses mälusopis. Kuidas kõik tegelikult olla võis, ongi nüüd Ville Hytönen, tõsi küll, juba mõnda aega Eesti elanik, dokumentidele ja teadaolevale materjalile toetudes kirja pannud. Ent tegemist ei ole kaugeltki dokumentaalse raamatuga, vaid pigem püüuga kiigata sarimõrvari meelde.

Väikesed imed, suured imelised ja kõige rokenrollimad mehed Andres Oja 184 lk, kõva köide

Andres Oja, muusik ja raadiohääl, on lugejale tuntud mitmest ansamblist ja raadiojaamast. Tema intervjuusaade Vikerraadios „Heli nälg” ja kaks varem ilmunud raamatut („Tsepeliini triumf” 2016 ja „Trammiga Moskvasse” 2018) on kuulajaile avanud ukse muusikamaailma ja mälestustesse.

Raamat „Väikesed imed, suured imelised ja kõige rokenrollimad mehed” on raamat inimestest, kellega Andres Oja on jaganud lava, aga ka nendest, kes on lihtsalt puudutanud meie kõigi hinge.

Talvitumine Katherine May Tõlkinud Helena Niidla 272 lk, pehme köide

Neljateistkümnendaks sünnipäevaks tellis isa Matthew'le tantsija nimega Polly Darton. Selliseid asju ei ole võimalik välja mõelda.

Selgus, et propofool oli peatanud mu südame. Viieks minutiks. See polnud südamerabandus – joon ei tõmmanud kriipsuks –, aga miski ei tuksunud.

Ma söandaksin paluda, et palun tee nüüd raamatu lugemisse viie minuti pikkune paus (vaata oma telefoni), algusega nüüd.

[Sisesta siia viis minutit oma aega.]

See on kuradima pikk aeg, on ju?

Mulle räägiti, et mingi lihaseline Šveitsi tüüp, kes kohe üldse ei tahtnud, et „Sõprade” kutt tema laual otsad annab, oli mind elustanud kogu selle viis minutit, tagudes ja muljudes mu rinda. Kas ta oleks kolmandal minutil alla andnud, kui ma poleks „Sõprades” olnud? Kas „Sõbrad” päästsid jälle mu elu?

Seda kõike ja paljut muud jagab armastatud näitleja ning stsenarist nüüd kogu maailma lugejatega lootuses, et sellest on kasu neil kõigil, kes

on langenud sõltuvuse lõksu ja tunnevad, et on oma hädaga üksi. See on erakordne lugu, kirjutatud südamest, huumori ja soojusega nõnda, nagu seda ainult Matthew Perry teha suudab. „Sõbrad, kallimad ja suur hirmus asi” on meeldejääv ja südamesse pugev raamat, ühtaegu intiimne ja silmiavav ning sunnib naerma läbi pisarate ‒ just täpselt see, mida fännid on oodanud.

Sõbrad, kallimad ja suur hirmus asi Matthew Perry Tõlkinud Sash Veelma Toimetanud Ivi Vinkler 286 lk, kõva köide

Armastus ja surm Nõmme mändide all MIHKEL MÕISNIK

ilmunud

Kuidas ikkagi läheb nii, et inimesel tekib taltsutamatu kihk liigikaaslasi tappa? Ja mitte hulgakaupa, kusagilt punkrist, vaid isiklikult, ohvri viimaseid hingetõmbeid ja teadvuse virvendusi jälgides.

See esimeses isikus jutustatud elukäik mõjub kohutavalt isiklikuna, aga õnneks mitte nii arusaadavana, et vähemalt allakirjutanul Johannes-Andreasega samastuda õnnestuks. Liiga perverssed on selle tegelase mõttekäigud, liiga tumedad tema ihad.

Ent romaanis on ka teine peategelane, samuti omal häälel kõnelev mõrtsuka armastav abikaasa Pille. Tema mõttekäike ning kujunemislugu on märksa lihtsam mõista, ehkki võibolla mitte lõpuni.

Muidugi saab sarimõrvarit armastada, aga kuidas on see võimalik veel pärast seda, kui oled saanud teada tema tülgastavast veretööst? Küllap saab, sest armastus on teadagi pime. Kui nüüd ehitada siia eesti ja soome keele

vahele väike sõnamäng, siis ’pime’ on soome keeles ’sokea’, sellele ehk kõige sarnasem eesti sõna oleks ’sõge’, ja ka see käib armastuse kohta väga hästi.

Seega ei saa öelda, et romaan räägiks ainult sarimõrvarist ja inimsööjast, see räägib ka pimedast (või sõgedast) armastusest. Nii et armastusromaan? Jah, ka seda.

JohannesAndreas.

Romaan armastuse patust; kuritööst Jumala ja sotsialismi vastu Ville Hytönen Tõlkinud Mihkel Mõisnik Kujundanud Toomas Niklus 336 lk, kõva köide

Mõnikord võib ootamatu sündmus nagu haigus, lähedase surm, lahkuminek või tööst ilmajäämine elu rööpast välja viia ja vallandada meie elus talve. „Talvitumises” uurib Katherine May, kuidas raskel ajal ellu jääda, enda eest hoolitseda ja ennast taas kokku lappida, kasutades samas ära erakordseid võimalusi, mida see aeg pakub. Teekonnal läbi iseenda talve ammutab May teadmisi kirjandusest, mütoloogiast ja loodusest ning julgustab meid muutma oma suhtumist elu.

Hygge kodus Meik Wiking Tõlkinud Krista Eek 272 lk, kõva köide

Kodu on meie kindlus ja õnne allikas. Kodu on koht, mis on täidetud mugavusega, koht, kus võime tunda end turvaliselt, koht, mis täidab meie vajadusi.

Saame seal täielikult lõõgastuda ja olla meie ise ning luua pere ja sõpradega erilisi mälestusi. „Väikese hygge-raamatu” autor on kirjutanud uue raamatu, inspireerituna Taani disainist ja traditsioonidest, mille juhatusel saab igaüks oma kodu hubaseks pesaks muuta ja elada samamoodi nagu maailma õnnelikemateks inimesteks peetavad taanlased.

Kõige ägedam mangaõpik Nao Yazawa Tõlkinud Marie Kuri 144 lk, pehme köide

Selle raamatu abiga õpid looma, visandama, tindiga joonistama ning värvima ehedaid mangastiilis tegelasi ja nende hämmastavaid lugusid. See ei ole pelgalt joonistamisõpik, vaid räägib ka sellest, kuidas koomiksit kavandada, lugu jutustada ja tegelasi arendada.

101 trikki koertele Kuidas oma koeraga rohkem tegelda ja suhelda ning teda õpetada Kyra Syndance ja Chalcy Tõlkinud Ülle Jälle 208 lk, pehme köide

Mida teha pimedatel sügisõhtutel?

Igav on nii sinul kui su neljajalgsel sõbral. Võibolla õpetaks talle mõne triki? Iga koer peab oskama hästi käituda. Selleks on kindlasti vaja juba kutsikaeas kuulekuskursused läbi teha. Aga kui sa tahad, et su koer puhuks pasunat, mängiks klaverit, tooks sulle sussid kätte või koristaks oma mänguasjad ära, loe seda raamatut! See innustab sind oma koera seltsis rohkem aega veetma.

TARTU ÜLIKOOLI KIRJASTUS

WWW.TYK.EE

Nr 1 (138) 16. november 2022

Milline on Eesti psühholoogia lugu?

Eesti psühholoogi Talis Bachmanni üks uurimistöö vaatles seda, mitu pikslit on vaja selleks, et konkreetset inimest pildilt ära tunda. Mainid seda oma raamatus, tuues ära ka vastuse: ühe näo teisest eristamiseks piisab juba 18 pikslist. Sinu raamat koosneb suuresti Eestiga seotud psühholoogide ja nende panuse lühitutvustustest, mida võiks ka pidada „piksliteks” Eesti psühholoogia portrees. Milline oleks Eesti psühholoogia koondport-

eksa

ving sattus Harvardi ülikooli doktoriõppesse hetkel, kui sealt sai alguse kognitiivne revolutsioon, milles tema väljapaistev osa vajab veel selgitamist.

Afektiivse neuroteaduse revolutsiooni eestvedaja oli aga vaieldamatult Jaak Panksepp. Kui viis aastat pärast Eesti iseseisvuse taastamist eesti psühholoogid puudusid maailmapildilt, siis kolmekümne aastaga oleme suutnud muutuda „igavaks” põhjamaaks, mis ei erine kuigi palju Soomest ja Rootsist.

FOTO TIMO KORV

P

sühholoogia jõudis Tartusse 1634. aastal Nicolaus Prytzi disputatsiooniga inimhingest.

Kuigi Eesti geograafiline asend eeldaks perifeerset kohta ka psühholoogia ajaloos, siis siin raamatus esitatu näitab esmakordselt, et paljud olulised sündmused maailma psühholoogia ajaloos on ühel või teisel viisil siit oma alguse, tõuke või mõjutuse saanud.

Jüri Allik on Tartu Ülikooli eksperimentaalpsühholoogia professor, kolme teaduste akadeemia – Eesti, Soome ja Euroopa – akadeemik. Viimased paarkümmend aastat on ta oma teadustöödega kuulunud maailma ühe protsendi enim viidatud psühholoogide nimistusse.

Autorile esitas küsimusi Ivo Volt.

Jüri Allik Elvas 2022. aastal. ree? Kuidas me lõimume muu maailma psühholoogiaga või eristume sellest?

Jüri Allik: Eesti psühholoogia portree, mis kümnekonna aasta uurimise tulemusel välja ilmus, osutus üllatavalt täiuslikuks ja 18 pikslist ei piisa selle kujutamiseks. Alfred Volkmann ja Georg Friedrich Parrot olid psühholoogia alusepanijad. Eksperimentaalpsühholoogia „isa” Wilhelm Wundti lemmikõpilane Emil Kraepelin rajas esimese psühholoogia laboratooriumi Tartusse. 20. sajandi alguses toimunud revolutsiooni kaks olulisemat tegelast Wolfgang Köhler ja Oswald Külpe on Eestiga seotud. Endel Tul-

Sinu raamat räägib peamiselt psühholoogia ajaloost, aga ka järjepidevusest. On triviaalne öelda, et kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta, aga mis on see peamine, mida tänapäeva psühholoogiatudeng peaks eriala minevikuga tutvumisest endale tulevikuks kaasa saama?

Kõige olulisema õppetunni sõnastas juba Jakob Hurt: kui me ei saa suureks rahvaarvult, peame saama suureks vaimult! Mõnes suures maailma ülikoolis on rohkem psühholooge kui Eestis kokku. Ainus võimalus on järgida Islandi teaduse eeskuju, mis on maailma kõige tõhusamaid. Kuna meil on nii vähe vaimseid ja materiaalseid vahendeid, siis me ei saa kulutada neid tühiste ja väheoluliste asjade peale.

Oled ka ise oluline osa Eesti psühholoogia loost. Mida loed enda suurimaks saavutuseks psühholoogias tervikuna ning Eestis kitsamalt?

On üsna mitu asja, mida ma pean enda saavutusteks. Sageli on see nii, et samas valdkonnas tegutsevad kolleegid nii ei arva. Kuid teadus on ilmselt kõige paremini dokumenteeritud inimtegevus üldse. Võid igal hetkel lahti teha oma profiili Google Scholar’is ja vaadata kahte arvu: viidete arv (täna oli see mul 28 667) ja h-indeks (71 tööd, mida on 71 korda või rohkem viidatud), mis määravad suuresti ära sinu turuväärtuse akadeemilises maailmas. Kuid ehk isegi olulisem on see, et juba üle kümne aasta olen suutnud olla Essential Science Indicators’i andmetel jooksva kümne aasta ühe protsendi viidatuimate autorite hulgas psühhiaatria ja psühholoogia valdkonnas.

Eesti psühholoogia lugu Jüri Allik 302 lk kõva köide

6

ilmunud Jumalate loomise mehhanism: sotsioloogia ja psühholoogia Serge Moscovici Tõlkinud Iika Bramban ja Aija Sprivul-Dautancourt Järelsõna Andu Rämmer 726 lk, pehme köide Sari „Avatud Eesti raamat”

Autor visandab massipsühholoogia teoreetilised alused, analüüsides selleks sotsioloogia klassikute töid.

Tema käsitluses ei juhi inimtegevust mitte ratsionaalsed kaalutlused, vaid kired. Teose eri osad vaatlevad üksikindiviidi allutamist kollektiivse teadvuse sundusele, karismaatiliste juhtide eestvedavat rolli ühiskondlikes muutustes ning inimestevahelistes võrgustikes aset leidvaid teadmiste vahetusprotsesse.

Keel, tõde ja loogika Alfred Ayer Tõlkija ja järelsõna autor Tiiu Hallap 216 lk, pehme köide Sari „Avatud Eesti raamat”

Mõtlemine toimub keeles, kuid keel on petlik. Grammatiliselt normaalne lause võib öelda hoopis muud, kui ta paistab ütlevat; tegelikult võib tal üldse puududa tähendus. Selle lihtsa ja ilmse mõtte saab vormida radikaalseks filosoofiliseks võimaluseks: mis siis, kui metafüüsika, eetika, esteetika ja teoloogia laused on kõik üks suur nonsenss? Ayeri raamat on tänaseni jäänud loogilise positivismi klassikaliseks manifestiks.

WWW.EKSA.EE

ilmunud Lend Kuule Andrus Kivirähk 220 lk, kõva köide

„Uksest välja astunud, jalutas ta mõned meetrid ja jäi siis seisma. Ta ei teadnud, kuhu minna edasi.

Kas tõesti tuleb minna koju? Ometi on veel nii vara, nii hirmus vara…

Juhtuks ometi midagi!”

Ja siis hakkabki juhtuma…

Ühemõõtmeline inimene Uurimus arenenud industriaalühiskonna ideoloogiast Herbert Marcuse Tõlkinud Hillar Künnapas 341 lk, pehme köide Sari „Avatud Eesti raamat”

Marcuse „Ühemõõtmeline inimene” oli üks 1960. aastate olulisematest raamatutest. Esmakordselt 1964. aastal ilmununa tunnustati seda kohe kui kaasaja kaalukat kriitilist diagnoosi, mille esilekerkinud uusvasakpoolsed meelsasti üles korjasid kui kapitalistlikke ja kommunistlikke kaasaegseid lääne ühiskondi hukkamõistva süüdistusakti. Kavandatuna ja kirja panduna 1950. ja varajastel 1960. aastatel, peegeldab see raamat ajastu lämmatavat konformsust ning avaldab jõulist kriitikat valitsemise ja sotsiaalse kontrolli uute mooduste aadressil. Ometi väljendab see ka radikaalse filosoofi lootusi, et inimese vabadust ja õnne võiks tublisti laiendada väljapoole kehtivas ühiskonnas võimutsevat ühemõõtmelist mõtlemist ja käitumist.

Pealtpanek on samuti altminek ARNO OJA

A

lapealkiri raamatu tiitellehel veenab, et P. I. Filimonov on sedapuhku kirja pannud katkueelse aja kroonikad.

Samas moodustavad teose kaheksa erinevat, kuid korduvate tegelastega osa hästi komponeeritud terviku, mida võib soovi korral ka romaaniks nimetada. Žanriline liigitus ei mängi siin mingit rolli!

Nimetatud katkueelne aeg on koroonaviirusest vaevamata digi-Eesti lähiminevik Tallinnas, kus elu möödub enamasti arvuti taga, nutiseadmes või ratastel. Kui oma autot pole, viib vajalikku kohta vene Yandexi juba välja vahetanud Bolt-takso. Samu teenuseid kasutavad ka P. I. Filimonovi raamatu põhitegelased, neli eestivenelasest meest ja eestlasest koolipoiss Jürgen. Naised otse lugeja ette ei astu, nemad on „kaadritagused” traaditõmbajad.

Kroonikate sündmustikule lükkab pooltahtmatult hoo sisse neiueas koolitüdruk Kira, kes tuleb vananeva inglise keele õpetaja Serafimovi juurde järjekordset arvestust sooritama.

Vahemärkusena mainigem, et toosama Serafimov on ilmselt üsna autorilähedane tegelane. Sest kirjanik Filimonovi teine, reaaleluline „mina” õpetab Roman Fokini nime all samuti Tallinna Teeninduskoolis inglise keelt.

Kirale tema õpetaja meeldib, aga neiu omakorda meeldib koolivend Jürgenile. Viimane otsib lähedust Ki-

P. I. Filimonov

raga ja unistab intiimsest pealtpanekust, mis ometi viib reaalse altminekuni. Samas nõustugem autoriga, kes lk 135 kinnitab: „Kui te küsite mult, mis asjad on pealtpanekud ja mis asjad on altminekud, siis ma võiksin proovida seda teile seletama hakata, kuid see venitaks antud teksti nagu kummi röögatult pikaks...”

Jürgen lahendas oma probleemi koduse käsikiimluse kaudu, kus tema seemnepurskest sai paraku ainsana osa naabrinaise rõdult kohale lennanud tuvi Agafon. Võibolla see pidigi nõnda juhtuma, sest õigeusu kaanonite järgi on Agafon Püha Vaimu saadik, kes viib sõnumi laia ilma!

Õigupoolest on „pealtpanek” ju korvpallitermin, mida need, kes põrgatavad tühjust ja elu korvirõngani ei küüni, kasutavad suvaliste altminekute kattevarjuna. Retsepte, kuidas seda teha, pakub oma virtuaalsetes loengutes laialdaselt professor Kamnejobov (otsetõlkes kivikeppija). Kuna kividele ta jõud hästi peale ei hakka, piirdub kõikjal potentsiaalse vaenlase „viiendat kolonni” nägev professor lihtlabase ajupesuga.

Näikse, et professori õpetuste truimad jüngrid on taksojuhid. Üks neist (nimetu) kasutab liikluses ettetulevate ummikute vältimiseks ainult talle endale väidetavalt teada olevaid „mutikäigusüsteeme”, mille tulemusena tema klient Lipovski jõuab välja kurat teab kuhu. Teise nimi on Jean Radugin (vk raduga ehk vikerkaar), seega prantsuspärane vikerkaaremees. Huvitaval kombel häbeneb mees just oma perekonna-, mitte eesnime. Kuigi ise tapab õhupüssiga pidevalt linde, eriti tuvisid, keda prantslane armastab! Nii järgib ta Kamnejobovi „tarkust”, mille kohaselt linnud on inimkonna vaenlased. Õnnekombel läks ülalmainitud Agafonil korda

Radugini püssitoru „linnupettest” pääseda.

Kõikehõlmav tegelane ses raamatus on maailmakuulus kosmopoliidist helilooja Bart Narvo. Nimekuju ja juba teose avaleheküljel mainitud tintinnabuli-rütmid mehe muusikas näikse viitavat Arvo Pärdile, kuid otseseost Pärdiga ei teki. Pigem võib Bart Narvo nime taga peituda keegi muinas-Euroopa rahvalaulik (bard) Narvast, kelle loomingut kuulavad katkueelsel ajal kõik. Iseäranis need, kellele miskit kohale ei jõua. Kuigi näiteks Narvo „Vedelkummi süit” võiks just seesugustele suunatud olla.

Ent kunst kuuluvat rahvale ja seda väidet illustreerib otseselt torumees Lipovski, kes kraaniummistuse likvideerimise nimel Bart Narvo korteris amputeerib oma varbad. Heliloojal endal saab samal ajal arvutis valmis „Isfahani kontsert guanakole”. Isfahan oli muistse Pärsia riigi pealinn, guanako on ilma küüruta Aafrika kaamel. Kas nõnda ulatab muinasPärsia katk oma sõra nüüdsele Aafrika katkule? Maailma tulevik on tume!

Pealtpanekud ja altminekud P. I. Filimonov Tõlkinud Veronika Einberg 287 lk kõva köide

7

Nr 1 (138) 16. november 2022

WWW.KL.EE

SA Kultuurileht

Klassika ei aegu eales MARIA ESKO

A

astal 2020 alustas ilmumist „Loomingu Raamatukogu kuldsari”, mis kohe alguses lubas, et hakkab taas lugejateni tooma LR-i sõprade lemmikuid.

Nii on ka läinud. Iga raamat on jõudnud kuldsarja valikusse omal põhjusel – mõni on esitrüki ilmudes olnud populaarne, kiiresti otsa saanud ja seda küsitakse pidevalt, mõni on olnud tõeline pärl omas ajas ja nüüd taas vägagi asjakohane, mõni omast ajast ees ja tänaseks meeldivalt küpseks saanud. Lisaks on enamikule kuldsarja raamatutele lisandunud ka midagi uut. Kas on tõlget kohendatud, lugusid juurde tõlgitud, lisatud uus saatesõna või uued illustratsioonid.

Kolme ilmumisaasta jooksul on uustrükki jõudnud nii maailmakirjanduse koorekihi esindajaid kui ka kodumaiseid lemmikautoreid: Hašek, Kafka, Woolf, Atwood, Ilf ja Petrov, Lessing, Kundera, Bergman, Paasilinna, Mauriac, Panso ja Kaus.

MILLEGA ÜLLATAB LUGEJAT 2023. AASTA? Valikust leiab seekord tšehhi absurdihuumorit, eesti nüüdisluule klassikat, hõrku prantsuse proosat, argentiina novellikunsti, rootsi külamelanhooliat ja kulinaarseid naudinguid.

Värske hooaja avaraamat on Zdeněk Jirotka „Saturnin” (tšehhi keelest tõlkinud Leo Metsar), mida peetakse autori läbimurdeteoseks ning mida saatis suur menu nii kodus kui ka võõrsil.

Loo peategelane on triksterlik teener Saturnin, kes oma isandat soovimatute romantiliste lähenemiskatsete ja pealetükkivate sugulaste eest kaitstes tõmbab ta kõikvõimalikesse sekeldustesse, et need siis omal moel lahendada. Raamatu uustrükki ilmestavad Adolf Borni lustakad illustratsioonid.

Märtsis jõuab lugejateni eesti nüüdisluule kujunemisse kustumatu jälje

jätnud luuletajate Jüri Üdi, Joel Sanga, Toomas Liivi ja Johnny B. Isotamme debüütluulekogu „Närvitrükk”. Uustrüki saatesõna on kirjutanud Mart Velsker. Esmakordselt 1971. aastal

Ainulaadne Ave Taavet ARO VELMET

A

ve Taavet on multitalent – kunstnik, kirjanik, dokumentalist, animaator. „Karikaturisti eine” esitleb sestap vaid murdosa tema annetest. Raamatu teljeks on ajakirjas Vikerkaar ilmunud joonistused, mida raamistavad lühilood. Neis võib leida antropoloogiliste huvidega sipelgaid, metsas hulkuvaid kunstiteadlasi, elu tühisuse üle mõtiskleva kartuli ja ootamatult oma vaimu avardava raamatupidaja.

Ja need on vaid juttude tegelased.

Karikaturistina on Taavet tänaseks üle riigi tuntud. Tema joonistused ilmuvad lisaks Vikerkaarele regulaarselt Müürilehes ja Eesti Päevalehes, aga neid võib leida ka Tartu Ülikooli reklaambrošüüridest, sotsiaalreklaamidest, uuringuraportite illustratsioonilehtedelt ja erinevate autorite raamatutest.

Vikerkaar pakub aga karikaturistile omaette väljakutse. Kultuuri- ja ühiskonnaajakirjas peab Taavet suhestuma artiklitega, kus võidakse analüüsida nii Euroopa paremäärmusluse tulevikutrende, Belgradi kinnisvaraedenduse koloniaalseid juuri kui ka reinkarnatsioonist Vana-India mõtteloos. Nii mõnigi kord tekib pärast tema nägemusega tutvumist tunne, et artikkel ise on ehk üleliigne, karikatuuriga saab kõik öeldud.

Päevakajalise karikaturistina on Taavet ainulaadne. Tema joonistused tõukuvad reeglina ühest või teisest

parasjagu aktuaalsest teemast, ent tõusevad alati sellest teemast kõrgemale, otsivad üldistust ja üldinimlikkust. Teinekord ka lihtsalt sõnamängu või loomanalja. Kui näiteks Urmas Nemvaltsi viie aasta eest ilmunud karikatuuride mõistmiseks on teinekord vaja kõrvale võtta sama päeval Postimees ja tuletada meelde, mis just sel päeval Twitteri kuumaks küttis, siis Taaveti karikatuurid on teosed ka iseeneses, inspiratsiooniallika tundmine pole kohustuslik.

Kuigi nii Taaveti piltidel kui ka tekstides seiklevad sageli seened, sipelgad, karud, puuhalud ja muud metsaelukad, siis „inimliku kontakti otsingud” on tõepoolest tema loomingu keskmes. Taaveti tegelased otsivad oma kohta ebaloogilises maailmas, katsuvad suhestuda, mõnikord rohkem, teinekord vähem edukalt ka kõige erinevamate kaasteelistega, ja üritavad aru saada, kuidas nad ise peaks endale asetatud vastuoluliste ootustega toime tulema.

See kõik kõlab muidugi hästi toredalt ja nunnult, aga paratamatult on Ave Taaveti looming läbivalt poliitiline. Mis muu on see põhiline takistus inimliku kontakti ees, kui küünilised ühiskondlikud institutsioonid, mis tegelevad lahterdamise, kasti panemise ja eraldamisega. Suhestumise asemel tegeletakse siin võimu kehtestamisega. Puud kuuluvad harvesterisse, eestlased talumajadesse ja kassid Youtube’i videotesse – ja nii edasi. Ave esmalt absurdsena mõjuvad karikatuurid keeravad taolised eeldused pea peale.

Võimu saab kehtestada ka hierarhiate ehitamise kaudu, enda eriliseks (ja sellega teistest kõrgemaks) kuulutamise abil. Kunstnikud võivad teatavasti igasuguseid sigadusi korraldada, sest nad on parasjagu loomepalangus või koguvad uueks romaaniks materjali. Poliitikud ei käitu mitte silmakirjalikult, vaid lihtsalt valmistavad ette valimiskampaaniat. Taaveti tekstides mõjuvad kõik tegelased, oma ühiskondlikust staatusest hoolimata, kartulist kuraatorini, kui vanaema juures maal elav naabri-Volli – igapäevaste muredega maadlevate, veidi ebakindlate ja põhiliselt lihtsalt natukene äratundmist otsivate inimestena. Sellistena, nagu enamik meist vist ongi.

See ei tähenda, et Taavet oleks kuidagi eriti kõrgelaubaline karikaturist.

Tema pildid on nauditavad ka pelgalt sõnamängude ja absurdsete olukordade pärast. Kellele ei meeldiks kassid, kes vaatavad internetist inimesepilte, üksikul saarel merehädalisi hirmutavad müügimehed või hülged, kes kirjutavad hüljetone. Nii et – midagi kogu perele!

Karikaturisti eine Ave Taavet 160 lk pehme köide

ilmunud raamat on omamoodi õnnelik õnnetus – tolleaegse tsensuuri ja kõigi tõenäosuste kiuste sündis nelja luuletaja tekstide valimik, mis paistab silma ootamatu kujundikeele, julgete vormikatsetuste ja riukliku võnkumisega siiruse ja satiiri vahel.

Järje võtab üle ühe silmapaistvaima ja mitmekülgseima 20. sajandi prantsuse autori Marguerite Yourcenari „Silmapaistmatu inimene. Ilus hommik” (prantsuse keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud Merike Riives). See on lugu 17. sajandil elanud hollandlasest Nathanaelist, „lihtsast” inimesest, kelle elust ja surmast, püüdlustest ja ka läbikukkumistest jutustades arutleb Yourcenar talle olulistel teemadel, nagu inimese ja looduse vahekord, religioon ja dogmad ning inimolu kõige laiemas plaanis.

Suvesoojust tervitab Argentiina klassiku Jorge Luis Borgese „Liivaraamat. Shakespeare’i mälu” (hispaania keelest tõlkinud Kai Aareleid).

Labürintlikud ja sümbolistlikud lood viivad lugeja kaasa teisikute viirastuslike ilmutuste, ajaülese armastuse, ketserlike sektide, müstilise Paracelsuse ja inimeselt inimesele rändava Shakespeare’i mälu maailma.

Seejärel saavad sõna hinnatud Põhjamaade autorid, kellest esimene on rootsi kirjanik Torgny Lindgren teosega „Mao tee kalju peal” (rootsi keelest tõlkinud Ülev Aaloe, saatesõna kirjutanud Anu Saluäär). Ehedast ja

rahutukstegevalt kindlameelsest pietismist kantud jutustus viib lugeja 19. sajandi teise poole Põhja-Rootsi külakesse, näljast ja vaesusest räsitud perekonna argiellu, mis näib peaaegu lootusetult armetu, aga ainult peaaegu. Sedavõrd karge ja paljuski traagilise loo ilmumine üllatas Lindgreni huumori austajaid, ometi saavutas ta just selle raamatuga rahvusvahelise tuntuse ja tunnustuse.

Kuldsarja kuldse aasta lõpetab Carl Mothander ja tema „Kulinaarsed vested” (rootsi keelest tõlkinud ja saatesõnaga varustanud Anu Saluäär).

Stockholmis sündinud Mothander abiellus 1928. aastal Tohisoo mõisapreili Benita von Wrangelliga ja asus Eestisse elama. Kõigi muude ettevõtmiste kõrval tegeles major Carl Mothander nn toidublogi kirjutamisega Rootsi lehtedele. Nii sai kokku kimbuke parandamatu gurmaani isuäratavatest meelisklustest, mida ei tasu kindlasti lugeda tühja kõhuga. Ühtlasi on see värvikas pilguheit nii omaaegsesse mõisakööki kui ka balti aadelkonna pisut karikatuursele hääbumisele.

Kui nüüd lugejal tekkis vastupandamatu isu uute lugemiselamuste järele, on tal võimalik „LR kuldsarja” tellida soodsa hinnaga otse postkasti kuni 20. veebruarini 2023.

Täpsem info www.tellimine.ee/kuldsari.

Looming 11/ 2022

A

jakirja Looming novembrinumbris ilmub Hasso Krulli, Triin Soometsa, Sirkka Turkka, Merike Õimi, Jüri Leesmendi ja Elisabeth Heinsalu luulet ning Linnar Priimäe mõistatusi. Lühiproosat avaldavad Margus Tamm, Liisa Loo, Karola Karlson ja Olev Remsu, lisaks Paavo Kivise mononäidend.

Reisikirjanik Remsust kirjutab Tiit Pruuli. Rubriigis „Kirjanik loeb” avaldab oma mõtteid Kristjan Haljak. Mõttevahetust 21. sajandi eesti kirjandusest jätkab sedakorda Jürgen Rooste. Jaanus Vaiksoo kirjutis käsitleb Mats Traadi „Pommeri aeda”. Tiit Hennoste artiklisari, mis käsitleb eesti kirjandust läbi Loomingus ilmunu, jõuab üheksakümnendaist uue sajandi algusesse.

Arvo Valton meenutab kirjanike liiduga seonduvaid isiklikke seiku.

Elle-Mari Talivee arvustab Maarja Pärtna luulekogu „Elav linn”, Marianne Lind Peedu Saare raamatut „Loomad”, Laura Laasi Heli Kendra romaani „Kärkä”, Olev Remsu Vahur Afanasjevi teost „Rail Baltic ehk kelmitants vanaisa sarvedega” ja Maarja Vaino Maarja Unduski monografiat „Ellen Niit.

Heleda mõtte laast”.

Vikerkaar 10-11/2022

M

arju Lepajõe LX: tõlkeid, esseesid ja novelle Mesopotaamiast, antiigist, keskajast, moodsast ajast Marju Lepajõe kolleegidelt ja sõpradelt. Ibykos, Sappho ja orfikud, Herodotos ja Platon, Philon Aleksandriast ja Palladios Galaatiast, Gregorius ja Hildegard, Jehuda al-Harizi ja Simone Weil. Tõest ja Trooja sõjast, gnoosisest ja kuradist, hispaanlaste

mõjust Rooma luulele ja „Antigone” tõlgendustest Eesti laval, Lukianosest ja juhuluulest.

VARRAK

WWW.VARRAK.EE

Nr 1 (138) 16. november 2022

8

R

aamatu „Vala välja!” autor Keiu Virro ei olnud lugenud eestikeelseid lugusid tavaliste inimeste teekonnast veini juurde. Mõtles, et mis seal ikka, kirjutab need ise.

likku vestlust Indrek Koffiga otsustasin, et aeg on need lood päriselt valmis kirjutada. Sõitsin üksi Madeirale ja kirjutasin seal raamatu esimese mustandi. Madeira ja seal kohatud inimesed on samuti osa raamatust.

Kust tuli mõte kirjutada raamat veinist, reisimisest, sõpradest ja sommeljeeõppest?

Milliselt riiulilt valite poes veini õhtusöögi kõrvale või sõbrale külla minnes?

Veiniraamatu alge on peidus Los Angeleses The Last Bookstore’i lettide vahel. Seda nime kannab raamatupood, kuhu 2019. aasta sügisel sõbrale külla minnes sattusin. Sealt võib leida nii uusi kui ka kasutatud raamatuid. Lubasin tookord endale, et ei osta sealt midagi, leidsin seejärel joogiraamatute sektsiooni ja astusin välja viie või kuue raamatuga. Nende seas oli kaks veinilugu, mille autorid kirjeldasid isiklikku veiniteekonda. Eriti meeldis mulle Bianca Boskeri „Cork Dork”, raamat sellest, kuidas teadusajakirjanik jätab oma töö ja asub end veinieksperdiks õpetama. (Teda tsiteerin korduvalt ka oma raamatus.)

Eesti keeles on küll toredaid raamatuid veinireisidest (näiteks Rein Kaselalt) ja veiniõpikuid (näiteks Kalev Kesküla „Suur veinijuht”), aga lugusid tavaliste inimeste teekonnast veini juurde ei olnud ma lugenud. Mõtlesin, et mis seal ikka, kirjutan siis ise.

Esimesed märkmed panin kuhugi Google drive’i faili kirja just tol sügisel Los Angeleses. Paar aastat täiendasingi sama faili juhuslike tähelepanekutega veinist. Pärast üht juhus-

Külla minnes püüan võimalusel veidi eeltööd teha. Kas sõber tahaks mõnuga mõnd põnevat veini mekutada või oleks pigem vaja üht seltskondlikku mulli? Õhtusöögi kõrvale joon kodus tegelikult enamasti lihtsalt vett, aga kui on vähegi põhjust vein välja võtta, siis otsin selle vastavalt roale (seda sobitamist saab tegelikult igaüks väga lihtsalt teha – internet on toitude ja veinisobivuste kirjeldusi täis).

Kui lähen vinoteeki veini ostma, siis kasutan sommeljee abi. Tema teab ju enda valikut kõige paremini. Mina kirjeldan lihtsalt, milliseid omadusi otsin.

Tuttavad sommeljeed teavad juba minu maitset ja oskavad sageli selle põhjal ka ägedaid üllatusi välja pakkuda.

Ka restoranis usaldan üldiselt sommeljeed, juhul, kui selline ametikoht seal olema juhtub.

Millised oleks kolm esimest soovitust inimesele, kes tahab veinimaailmaga tuttavaks saada?

Mitte karta, vaid küsida. Ja erinevaid veine proovida! Vist saigi kahes lauses kolm soovitust.

Olen nii mõnegi sõbra pealt näinud,

Päike ja pilv

FOTO: LAURI LAAN

Hoopis teistmoodi veiniraamat Keiu Virro on sündinud 2. detsembril 1987. Õppinud Tartu ülikoolis semiootikat, Tallinna ülikoolis kultuuriteooriat.

Praegu õpib Tartu ülikoolis magistrantuuris muutuste juhtimist ühiskonnas. Lõpetanud Eesti sommeljeede erakooli baasja juuniorsommeljee kursuse.

Töötanud ajakirjanikuna, praegu sotsiaalkindlustusameti kriisikommunikatsiooni nõunik. Üks joogipodcast’i „Vala välja” saatejuhtidest.

Keiu Virro võitis oktoobri keskel Kalev Kesküla nimelise preemia artikliga „Madeira teeb meeled ärksaks nii imekauni looduse kui ka põnevate veinidega“. Preemiat annab välja Eesti sommeljeede assotsiatsioon.

kui krampi võib ajada tunne, et ei teata piisavalt. Aga veiniteadmised on võistlusala ainult tippsommeljeede hulgas. Teistele peaks vein olema ikkagi meeldiv moodus aega veeta, mitte pingete kogunemise koht. Peamine on leida joogiks midagi, mis meeldiks.

Selleni jõuab aga degusteerides ja veiniteadlikumate inimestega vesteldes.

Millisesse riiki läheksite silmagi pilgutamata veini mekkima?

Kui mul oleks piiramatult aega ja vahendeid, siis oleksin juba Lõuna-Aafrika Vabariigi poole teel. Seal on palju

ägedaid veinitegijaid, kes on sageli ka julged katsetajad. Neid ei piira see, kuidas on tehtud pikki põlvkondi varem. Samas, klassikalistest vana maailma piirkondadest võiks ilmselt kuid veeta Itaalias. Iga piirkond on veini mõttes justkui eraldi riik. Ja nüüd mul hakkas lihtsalt suu vett jooksma …

Kes on selle raamatu sihtrühm?

Loomulikult meeldiks mulle, kui seda raamatut loeksid kõik, kellel on mingisugunegi kokkupuude veiniga. Aga kui ma püüan kuidagi sõnastada, siis ütlen nii: seda raamatut kirjutades olen mõelnud eelkõige normaalsetele inimestele (sõna „normaalne” vajaks muidugi sisustamist, aga no mis sa teed), kellele meeldib aeg-ajalt veini juua ja mõelda sellest, millised lood on asjade taga. Sest lood teevad elu huvitavamaks.

Keiu Virro: „See raamat on lugu veiniotsingutest erinevates kohtades ja (taas)kohtumistest huvitavate inimestega. Veinikorüfeesid, kes veini suurepäraselt õpetada ja neist kirjutada oskavad, jagub Eestis küll ja veel. Seda rolli ma ei võta ega tahagi võtta. Minu jaoks jääb põhitõeks: hea vein on see, mis maitseb. Kui minu lugu haakub lugeja veiniteekonnaga või kes teab, ehk annab sellele väikese müksugi, olen ma enam kui rõõmus.

Te ei hoia käes veiniõpikut, vaid lugu sellest, kuidas ma sammhaaval veini armastama hakkasin ja miks ma teda enam jätta ei suuda. See on lugu sellestki, kuidas ma veini üha paremini mõista püüan, aga peamiselt saan teada ikkagi seda, et ma midagi ei tea. Lõpuni veini tunda pole võimalik. Nagu armastuse puhul olema kipub.”

Vala välja!

Veiniteekond kosmosest sommeljeekoolini Keiu Virro Illustreerinud Ave Taavet Toimetanud Eha Kõrge Kujundanud Janika Vesberg 216 lk, kõva köide

WWW.PAIKEJAPILV.EE

Laste- ja noortekirjandust Euroopast KATRIN REINMAA

Dita Zipfeli „Kuidas hullus mulle ilmaelu seletas” räägib loo Lucie’st, kes satub nägema kuulutust, kus koera jalutamise eest pakutakse ülipalju raha. Varsti selgub aga, et koer on ammu surnud ja kuulutuse on kirjutanud ilmselgelt hull vanamees, kes otsib oma eriskummalisele kokaraamatule variautorit ... Raamatu tõlkis saksa keelest Piret Pääsuke.

Elin NIlssoni „Kutsung sisekosmosest” on kogumik lugusid lapse- ja noorukiea piirimailt. Need lood räägivad elust, mis on ühekorraga nii hirmus keeruline kui ka hirmus lihtne.

Raamatu tõlkis rootsi keelest KadiRiin Haasma.

Ditte Wiese „Ja siis ma upun” on aga raamat noortele täiskasvanutele.

Selle peategelane, gümnaasiumi lõpetav 18aastane Josephine on seda meelt, et kui sa ei ole perfektne, siis oled luuser. Vaatamata täiuslikele valikutele ei jäta teda aga tunne, et midagi on valesti. Raamatu tõlkis taani keelest Eva Velsker.

K

irjastus Päike ja Pilv käivitas kaks aastat tagasi projekti, mis tõi Eesti laste ja noorteni kümme suurepärast, väga hästi tõlgitud raamatut. Projekti kaasrahastas Euroopa Liidu programm Loov Euroopa.

Head ja kvaliteetset laste- ja noortekirjandust ilmub Euroopas palju, millest annab tunnistust kasvõi pead pööritama panev raamatukarussell Bologna lasteraamatute messil, aga ka kirjastajate e-posti ühtlugu potsatavad tõlkeõiguste pakkumise kataloogid. Tõlkeprojekti said valitud raamatud, millel on rääkida oma eriline lugu ja mis on juba pälvinud tähelepanu nii oma kodumaal kui ka rahvusvaheliselt.

Marco Viale „Siniste huntide linn” on lugu sellest, kuidas siniste huntide linna konservatiivseid elanikke väntab nende korrapärasest argipäevast välja raputama punane hunt. Raamatu tõlkis itaalia keelest Eda Ahi. Bettina Obrechti „Ma siis lähen nüüd, ütles Aeg” õpetab mõtlema sellele, kuhu aeg kaob ja mis sellega meie keeleruumis võib juhtuda. Larale külla tulnud Ajal saab villand sellest, et kõik tahavad teda parajaks teha, raisata või hoopis surnuks lüüa. Raamatu tõlkis saksa keelest Piret Pääsuke.

Evelina Daciūtė „Õnn on rebane” räägib Povilasest, kelle ellu ilmub rebane. Tundlik lugu jutustab poisi ja re-

base sõprusest, heldusest, kaotuse kurbusest ja leidmise rõõmust. Raamatu tõlkis leedu keelest Tiina Kattel.

Tomi Kontio „Koer nimega Kass” ja „Koer nimega Kass kohtab kassi” on kirjaniku koer-nimega kass-sarja kaks esimest raamatut. Esimeses kohtuvad kodutu mees ja kodutu koer, saavad koos jagu üksindusest ja hakkavad teineteisele tähendama kõike. Teises

saab koer nimega Kass teada, et jagatud armastus ei muutu väiksemaks.

Mõlemad raamatud tõlkis soome keelest Jan Kaus.

Katarzyna Ryrychi „Takjaväli” on lugu takjavälja ääres elavatest lastest, kellest saavad ebatavaliste sündmuste tunnistajad. Keegi muutub konnaks, miski ärkab ellu ja proua Dora karbikesest paneb plehku igavus. Raamatu

tõlkis poola keelest Hendrik Lindepuu.

Bart Moeyaerti „Tänapäeval on kõigi nimi Sorry” on terav ja emotsionaalselt laetud portree 12aastasest Biancast, kes ühel hetkel mõistab, et oma tundeid ei pea endasse peitma, vaid neid võib ka väljendada.

Raamatu tõlkis hollandi keelest Kerti Tergem.

Kõigi tõlkeprojekti kuuluvate raamatute autorite ja tõlkijatega on tehtud ka videod, mida saab vaadata kirjastuse Päike ja Pilv kodulehelt www.paikejapilv.ee või Youtube’i kanalist Kirjanikud, tõlkijad, illustraatorid.