„Väike inglise luule antoloogia“
uudised EV100 raamatusarjast pool ilmunud
EESTI KIRJASTUSTE LIIDU AJALEHT
Nr 4 (119) 19. september 2018
uudised
FOTO: ERAKOGU
Antoloogia sisaldab üle kahesaja luuletuse viiekümne kuuelt Inglise autorilt läbi kuue sajandi. Raamatu avaldas EKSA. Vt lähemalt lk 5
Rosa Liksom juhatab ajalukku Kirjastuselt Koolibri ilmus Rosa Liskomi romaan „Koloneliproua” Kadri Jaanitsa meisterlikus tõlkes. Soome iseseisvuse juubeliaastaks on Rosa Liksom välja toonud luukered ühe rahva kapist, kapi alt, pealt ja tagant. Romaan on uskumatult mitmekihiline, siin on sünge sissevaade Soome seni maha vaikitud ajalukku, võimas ja traagiline armastuslugu, mis räägib täpselt ja valusalt paljudest tavaliselt varjatud asjadest. Siin on isikupärane keelekasutus, mis toob kauged ajaloosündmused ja teise inimese läbielamised lähedale ning poeb naha vahele. Raamatu tõlkeõigused on müüdud rohkem kui kahekümnesse riiki.
Sel sügisel ületab EV100 ülevaateraamatute sari olulise tähise – esimene pool sarjast on jõudnud lugejateni. EV 100 raamatusarja avas tänavu veebruaris Mart Laari ja Toomas Hiio kaheosaline „Eesti ajaloo 100 aastat” ning riburada pidi järgnesid sellele raamatud, mis kõnelesid Eesti disainist, teatrist, metsandusest, merendusest, meditsiinist, rahvastikust ja paljust muust. Septembris ja oktoobris ilmuvad sarjas „Eesti postmarkide 100 aastat” (autor Elmo Viigipuu), „Eesti lennunduse 100 aastat” (Toomas Türk), „Eesti kunsti 100 aastat” (Sirje Helme) ning „Väliseesti 100 aastat” (Raimo Raag), mis ongi sarja 22. raamat. Ühtekokku ilmub AS-i Eesti Meedia ja riigikantselei EV100 korraldustoimkonna koostöös 44 raamatut. Sarja teises pooles ilmuvad ülevaated Eesti politseist, spordist, energeetikast, keelest, muusikast ja väga paljudest muudest tegevusaladest.
Piret Raua esimene romaan
R Jan Uuspõld Kadrioru Luigetiigi saarel Alliksaare luulet lugemas.
Astrid Lindgreni rääkimata lugu
S Ilus ilm soosis Kadrioru kirjandusüritust.
Eestis on ilmselt vähe lapsi, kes pole lugenud Astrid Lindgreni raamatuid ja kes pole täiskasvanuna kasvõi korraks mõelnud, kuidas Lindgren lapse hinge iga viimast kui soppi nii hästi tundis ja selle säärase hellusega täiskasvanute maailmast kõrgemale oskas asetada. Alates 29. septembrist on Eesti kinodes võimalik vaadata Taani filmi, mis räägib südamliku loo Astrid Lindgreni kirjanikuks kujunemisest.
Tallinnas esitleti „Topeltelu”
Lehte Hainsalu 80 Kirjastus Petrone Print õnnitleb Lehte Hainsalu, kes saab 31. oktoobril 80-aastaseks. Hainsalu on viljakas luuletaja, prosaist ja lastekirjanik. Selle kõrval on ta juhtinud kirjanike liidu Tartu osakonda, kuulunud ülemnõukogu viimasesse koosseisu ning teinud telesaateid. Lehte oli 40 kirja üks eestvedajaid. Petrone Prindi „Aja loo” sarjas ilmus äsja Lehte Hainsalu elulooraamat „Olla üheksavägine”. Kirjanikuga saab kohtuda 22. septembril Tartus, Veski 16, kui kell 11–15 toimub kirjanduslik taimeaed, kus esitletakse tema uudisloomingut.
Lasteraamatu müük haigete laste toetuseks Kirjastus Helios annetas William Wentoni sarja esimese raamatu „Lüriidiumivaras” müügist 802 eurot Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondile. Heliose kirjastuse toimetaja Triinu Lepa sõnul on kirjastus püüdnud igal aastal midagi head teha: „Oleme annetanud Lasterikaste Perede Liidule lasteraamatuid, viinud loomade varjupaiga elanikele sööki. Ühe konkreetse raamatuga seotud heategevusprojektiga mõtlesime proovida teha kaks head asja korraga – tõsta laste lugemust ning toetada abi vajavaid lapsi.”
Septembri alguses ilmus Piret Raualt uus raamat „Initsiaal papagoi ja purjekaga”, mis on tema esimene täiskasvanutele mõeldud romaan. Raamatu teema on kunstimaailm ja kuulsuse ihalemine ning inimeste erinev arusaam mõlemast. Raamatu avaldas Tänapäev.
Hetk "Luulesajandikust", mil Koidula tänava kümnel aknal loeti luulet.
Kirjanduse jalajälg Kadriorus KAIRI TILGA Tallinna Kirjanduskeskuse juhtivkuraator
8.
septembril täitus Kadriorus olev Koidula tänav taaskord kirjandusega. Kirjandustänava teine festival kandis sel aastal alapealkirja „Kirjanduse jalajälg”. Kogu päeva sai osaleda mitmete uute raamatute esitlustel, kuulata põnevaid kirjandus- ja kultuuriteemalisi arutelusid, kohtuda kirjanikega, näha Vikerraadio kirjandussaate avalikke salvestusi, nautida muusikat, teatrit ja head tänavatoitu. EV100. sünnipäeva puhul pakkus festival ka spetsiaalselt loodud kultuu-
riprogrammi, et tõsta fookusesse meie kirjanduspärandit ja sel aastal juubeleid tähistavaid kirjandusklassikuid. Just festivali tarbeks lavastas dramaturg Diana Leesalu stseeni Underi ja Koidula kujutluslikust kohtumisest, peaosades Hele Kõrve ja Ester Kuntu. Sellega märkisime, et Underi sünnist möödus kevadel 135 ja Koidula sünnist detsembris 175 aastat. Etendus oli suur fenomen, seda soovis näha mitusada inimest. Artur Alliksaare auks, kelle sünnist tänavu 95. aasta möödus, kõlas Jan Uuspõllu esituses Kadrioru Luigetiigi saarel Alliksaare luule. Tammsaare aias lugesid NUKU näitlejad ette Tammsaare tekste, sest käimas on ka Tammsaare 140. sünniaasta. Erilise õhtuse maiuspala pakkus küm-
nel Koidula tänava aknal kõlanud „Luulesajandik”. Mitmesajapealine publik kõndis akna juurest akna juurde ja kuulas igast möödunud sajandi kümnendist ühe olulise luuleteksti. Kokku toimus festivalil kella 12 ja 22 vahel ligi 65 kirjandusega seotud sündmust. Kirjanduse toomine tänavale koos kaasnevaga (teater, kunst, muusika, tänavatoit) on väga vajalik, et populariseerida lugemist, pärandit, kirjandusega seotud asutusi ja linnaruumi. Ka selleaastasest festivalist jäi Kadriorgu kaunistama üks uus kirjanduslik maamärk: Weizenbergi 8 majaseinal avati Marie Underi ja Artur Adsoni mälestustahvel.
Alan Shayne ja Norman Sunshine esitlesid 13. septembril oma topeltbiograafiat „Topeltelu. Armastuslugu Broadwaylt Hollywoodi”. See on mõnusa huumoriga jutustatud rännak läbi 20. sajandi teise poole USA meelelahutus- ja kunstimaailma ühe samast soost paari seltsis. Tänu Alanile avanevad raamatus teatri, kino ja televisiooni telgitagused ning Norman jutustab reklaamikunstniku, maalija ja ajakirja väljaandja konkurentsitihedast elust. Raamat ilmus kirjastuses Varrak.
Guinnessi maailmarekordid taas eesti keeles Pärast 12 aastat kestnud pausi ilmus eesti keeles taas „Guinnessi maailmarekordite” raamat, mis on ühtlasi maailma enim müüdud autoriõigusega kaitstud raamat. 37 keeles ilmunud raamatut on praeguseks müüdud üle 100 miljoni eksemplari ning tänavune raamat sisaldab 18 eestlastega seotud rekordit. Raamatu avaldas Tänapäev.
Järgmine ajaleht RAAMAT ilmub k.a 17. oktoobril.
Väljaandja Eesti Kirjastuste Liit © EKL 2018