Karmi elukroonikat. II osa Metsavenna lood Kirjastuselt Grenader ilmus Eesti ühe tuntuima metsavenna Aksel Mõttuse mälestusteose II osa, kus antakse üsna põhjalik sissevaade Eesti metsavendade igapäevasesse ellu. Vt lk 8
Algab lastejutuvõistlus Eesti Lastekirjanduse Keskus, ajakiri Täheke ning kirjastus Tänapäev kuulutavad välja lastejutuvõistluse „Minu esimene raamat”. Tööde esitamise tähtaeg on 15. märts 2017 ning seekord on soovituslik käsikirjade maht varasemast väiksem, 100 000–200 000 tähemärki. Konkurss toimub juba kaheksandat korda, auhinnafond on 3000 eurot ning täpsem info on kirjastuse kodulehel www.tnp.ee
Ilmus „Maailma ajalugu” kolmas köide „Maailma ajalugu” on esimene pärast Teist maailmasõda eesti keeles kirjutatud ja Eesti lugejale mõeldud maailma ajaloo üldkäsitlus, mis keskendub eeskätt poliitilisele ajaloole. Kui koguteose esimene osa käsitles esi- ja vanaaega ning teine kesk- ja varauusaega, siis kolmanda köite valdkondadeks on meist kaugemad maad ja rahvad varaseimast ajast kuni 19. sajandini: islamimaailm, Lõuna-, Ida- ja Sise-Aasia maad, Ameerika muistsed tsivilisatsioonid ning Aafrika rahvad ja riigid. Kolmanda köite autorid on tuntud ajaloolased Üllar Peterson (islamimaailm), Märt Läänemets (Hiina, Korea, Jaapan), Linnart Mäll (India ja Tiibet) ning Mait Kõiv (Ameerika ja Aafrika). Koguteos „Maailma ajalugu” on suunatud kõikidele ajaloohuvilistele, see annab ülevaate prohvet Muhamedi tegevusest ja islami sünnist, hindudest ja Indiast läbi ajaloo, Tiibeti budistlikust tsivilisatsioonist, Hiina riikidest ja dünastiatest, muistsetest tsivilisatsioonidest Kesk-Ameerikas ja Peruus ning Aafrika riikidest enne eurooplaste kolonisatsiooni. Koguteose annab välja Koolibri.
Naised sõjas ja sõda naistes Septembri teises pooles ilmub mulluse Nobeli kirjanduspreemia laureaadi Svetlana Aleksijevitši raamat „Sõda ei ole naise nägu”. Nobelist vaatleb teoses naiste osa Teises maailmasõjas ja sõja osa naiste elus, algselt juba nõukogude ajal kirjutatud raamatu on autor täielikult uuesti läbi töötanud, sest nii mõnestki asjast ei saanud tollal kirjutada. Raamatu avaldab Tänapäev.
Aasta kokaraamat 2016 Juba 12. korda kuulutab Profexpo OÜ koostöös Eesti Kirjastuse Liiduga välja raamatukonkursi – „Aasta kokaraamat”. Konkurss toimub Tallinn FoodFesti raames ja ootab osalema kõiki Eesti kirjastusi ning autoreid. Registreerimise tähtaeg on 10. oktoober 2016. Lisainfo www.profexpo.ee/foodfest
uudised
AUTOR: PRIIT MAIDE ERAKOGU
uudised
E E S T I K I R J A S T U S T E L I I D U A J A L E H T Nr 34 (103) 21. september 2016
Selgusid romaanivõistluse võitjad Kuuendat korda toimunud Tänapäeva romaanivõistluse võitis Madli Lippuri käsikiri „June/Julien”. Teise koha pälvis Mairi Lauriku „Novembriöö kirjad” ning kolmandaid kohti anti välja kaks, Margus Sanglepa käsikirjale „Nõiatants” ning Tuuli Tolmovi „Aristarkhovi meetodile”. Lisaks märgiti ära kolm käsikirja. Tänapäeva romaanivõistluse auhinnafond oli 9000 eurot ning auhinnatud ja ära märgitud tööd on plaanis avaldada aasta jooksul.
Kauaoodatud „Tants lohedega” 1990ndate alguses edendati raamatute müüki ka Tammsaare pargis.
Kirjastuste Liit 25 KAIDI URMET Kirjastuste Liidu tegevjuht
E
esti Kirjastuste Liit tähistab sel aastal oma 25. tegevusaastat. Liidu asutamiskoosolek toimus 13. mail 1991, Kultuuriministeeriumis registreeriti liit 5. novembril 1991. aastal. Esimene üldkoosolek peeti 11. detsembril 1991, kus liidu põhikirja kiitis heaks ja võttis vastu 18 kirjastust. Juhatuse liikmeteks kinnitati Tõnu Koger Eesti Entsüklopeediakirjastusest, Heino Kään kirjastusest Olion, Sulev Raudsepp kirjastusest Faatum, Mart Helme kirjastusühistust Kärp ja Vitali Belobrovtsev kirjastusest Aleksandra. Liidu eesmärkideks seati toona kirjastustegevuse materiaalse varustatuse süsteemi loomine, trükipaberi ja -baasi arendamine, raamatute müügi täiustamine, samuti ka kirjastajate esindamine riigi- ja võimuorganites ning rahvusvahelistes organisatsioonides.
UUS AEG ON MUUTNUD KA MEID Uus aeg tõi endaga kaasa palju uut. Näiteks tekkis vajadus uute teadmiste järele juriidikas – autoriõiguse seadus töötati välja ja võeti vastu 1992. aasta lõpul. Samuti oli vaja uusi oskusi: tuli luua ja sõlmida kontakte. Kõike seda tuli teha küllalt nappides tingimustes. Arvasin, et peale taasiseseisvumist, mil maailm avardus oluliselt ka kirjanduse osas, kasvas ka tõlkekirjanduse osakaal. Tegelikult see nii siiski ei olnud ja põhjus oli väga lihtne – kasvule seadsid piire kirjastuste rahalised võimalused. Kui siiani olid riiklikud kirjastused saanud loa tõlkekirjanduse väljaandmiseks, siis nüüd tuli hakata
õiguste omajaid ise otsima ja tõlkeõiguse eest ka tasuma. Kontaktide loomiseks oli vaja osaleda raamatumessidel, kuid algusaastatel oli see eriti kulukas: arvestades ettevõtete sageli olematut aktsiakapitali, vajadust kõike nullist üles ehitada ja meie rahalisi vahendeid võrreldes muu maailma tasemega. Marie Edala (kirjastus Sinisukk), kes oli 90ndate alguses ka liidu juhatuses, meenutab, et algusaastail oli eriti raske leida kontakte, selgitada, kust me tuleme ja mida soovime, mõista, kuidas toimib kirjastusmaailm, orienteeruda avanenud ja avardunud võimaluste virrvarris. Kirjastuste arengule aitasid Edala sõnul kaasa liidu poolt korraldatavad seminarid, kolme Balti riigi kirjastajate ühised ettevõtmised. Hea sõnaga saab meenutada soome kirjastajate nõu ja abi kontaktide leidmisel ja teadmiste jagamisel. „Toona oli täiesti arusaamatu, kuidas ometi Frankfurdi raamatumessile ei olnud võimalik suuremate kirjastustega kohtumist kokku leppida mõni nädal enne messi. Nüüd teeme ise kokkuleppeid pea neli kuud varem ja see on täiesti normaalne,” rääkis Marie Edala. Kirjastuste jaoks oli uus ka raamatute müük. Kui riiklikel kirjastustel (Eesti Raamat, Valgus, Perioodika, Kunst, Olion) oli see riigi poolt korraldatud, siis nüüd tuli seda hakata ise tegema. Maret Maide (Varrak) meenutab, et algusaastail oli 50 raamatupoodi, kellega suheldi ja kuhu raamatud ka kohale viidi. Täna on neist alles vast üks – Lexika Võrus. Kui vaja oli, laaditi oma hea Moskvitš raamatuid maast laeni täis ja nii sõideti raamatupoodidesse üle Eesti, nii Narva kui ka Vastseliinasse. Maret Maide meenutab, et katsetati ka raamatute müümist välismaale – üheks parimaks näiteks saab tuua lepingu sõlmi-
mist ühe Leningradi raamatupoega, kus viimaseks kontaktiks jäigi lepingu sõlmimine. Mis raamatutest sai, ei tea keegi, sest raha raamatute eest ei ole laekunud siiani…
LIIDU LIIKMED KUJUNDAVAD RAAMATULETI NÄO Täna kuulub liitu 36 liiget. Nõnda palju liikmeid pole liidus oma tegevuse jooksul varem olnud, nii et võin öelda, et liitu kuuluvad kirjastamisega tegelevad ettevõtted moodustavad kaks kolmandikku Eestis kirjastusturust ja liidu liikmed kujundavad suuresti meie raamatulettidel oleva kirjanduse valiku. Meie tegevust koordineerib endiselt viieliikmeline juhatus, kuhu kuuluvad esindajad nii suurematest kui ka väiksematest kirjastustest: Mart Jagomägi (Ilmamaa), Ülle Ergma (Tartu Ülikooli Kirjastus), Priit Maide (Varrak), Kadri Rahusaar (Koolibri) ja Tauno Vahter (Tänapäev). Liidu eesmärkides on toimunud muudatusi, mis on mõjutatud võimaluste muutumistest. Tehnoloogia areng on oluliselt muutnud trükiprotsessi, valikuid on muutnud paberi ja muu trükimaterjali kättesaadavus. Kirjastuste Liidu jaoks on oluline arendada kirjastustegevuse kaudu Eesti kultuuri: korraldada koos partneritega Tallinna raamatumessi ja kauneimate raamatute konkurssi, koordineerida välismessidel Bologna’s, Londonis, Frankfurdis ja Helsingis Eesti väljapanekut. Samuti on tähtis osaleda Euroopa Kirjastuste Liidu liikmena üle-euroopalistes kirjastamismaalima arengutes ja kaitsta kirjastajate huve suhetes riigi- ja autoriõiguse kaitse asutustega, kuna liidul on esindaja nii Autorihüvitusfondis kui ka Kultuurkapitalis. Oluline on igapäevane koostöö raamatukaubanduse ja raamatukogudega.
Kõigi George R. R. Martini loomingu austajate rõõmuks ilmub septembri lõpus sarja „Jää ja tule laul” viienda osa 1. raamat „Tants lohedega”. Sarja viiendas raamatus süttivad kõikjal üle maa tulised konfliktid. Liitlasi reedetakse ja suurel hulgal lindpriidel ja preestritel, sõdalastel ja soenditel, aadlikel ja orjadel tuleb silmitsi seista pealtnäha ületamatute takistustega. Mõned neist äparduvad, teised aga võidavad. Taoline rahutu aeg, mil saatus põimub poliitikaga, viib paratamatult välja aegade suurima tantsuni. Teose annab välja Varrak. Raamatu on tõlkinud eesti keelde Mario Kivistik ja Tarmo Vaarpuu. „Jää ja tule laulu” raamatute põhjal on valminud suurejooneline telesari „Troonide mäng”.
Hercule Poirot 100! Tänavu möödub 100 aastat Agatha Christie kuulsaima kangelase Hercule Poirot’ esimesest ilmumisest kirjanduslikele lavalaudadele. Selle tähistamiseks jõudis septembri alguses kirjastuselt Varrak Eesti lugejateni uus krimiromaan „Suletud kirst”, mille on kirjutanud Sophie Hannah ja milles lahendab mõrvamüsteeriume taas Hercule Poirot. Romaani sündmustik leiab aset 1929. aastal Iirimaal ja on kirja pandud igati Agatha Christie romaanide vääriliselt. Sophie Hannah’ esimese ja väga soojalt vastu võetud Poirot’romaani „Monogrammimõrvad” eestindus ilmus 2014. aastal.
Järgmine ajaleht „Raamat” ilmub k. a 19. oktoobril.
Väljaandja Eesti Kirjastuste Liit © EKL 2016