Issuu

Eesti tunded. Sõnaportreed Tunded on inimese elu lahutamatu osa. Ene Vainiku raamat „Eesti tunded. Sõnaportreed” on suurepärane lugemismaterjal kõigile, keda huvitavad tunded, nende olemus, roll inimeste igapäevaelus, arusaamad neist, nagu ka neist eesti keeles rääkimine ja kirjutamine. Raamatu andis välja Eesti Keele Sihtasutus. Vt lk 7

Ilmus noorteromaani konkursi võidutöö

Nr 6 (104) 19. oktoober 2016

uudised

AUTOR: ERAKOGU

uudised

E E S T I K I R J A S T U S T E L I I D U A J A L E H T

Olivia Saar – 85! Kirjastusel Petrone Print on hea meel õnnitleda kirjanik Olivia Saart, kel täitus 18. oktoobril 85 eluaastat. Olivia on laste südamesse kirjutanud palju lugusid, neist tuntumad on ehk Lõvi Lõrri ja Jänes Jassi seiklused, aga ka igat koolijütsi septembris kooli saatev luuletus „Kõik, kõik on uus septembrikuus”. Olivia Saar on olnud ka Eesti lastekirjanduse kujundaja ja taustajõud, tema haruldane kompositsioonitaju on leidnud toreda väljundi paljudes luule- ja proosakogumikes ning kuldraamatutes. Petrone Prindi sarjas „Parimad palad” ilmub kirjaniku sünnipäevaks tema lemmiklugude kogumik „Edev nina”, mille kujundas Made Balbat.

Oktoobri algul ilmus Mairi Lauriku romaan „Mina olen Surm”, mis on Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja Tänapäeva korraldatud noorteromaani konkursi võidutöö. Raamatu peategelane on saladuslike võimetega koolipoiss Roomet – nimelt suudab ta ette näha inimeste surma ning mõnel juhul seda ka mõjutada.

„Sõda ja rahu” uues kuues Kirjastus Varrak on välja andnud Lev Tolstoi maailmakirjanduse olulisimate teoste hulka kuuluva romaani „Sõda ja rahu”. Teos kujutab vene ühiskonda Napoleoni sõdade aegsel perioodil. Romaani keskmes on kolme perekonna – Bolkonskite, Bezuhhovite ja Rostovite – saatus. Romaani on vene keelest tõlkinud Virve Krimm, Eduard Suursepp, Oskar Truu ja Marta Sillaots. Tegemist on uue korrektuuri läbi teinud vana tõlkega. Esimese raamatu korrektuuri luges Kai Nurmik, teise Eha Kõrge.

Waltari aateromaani uustõlge Lugejateni on jõudnud Mika Waltari romaani „Riigi saladus” uus tõlge, mille on teinud Piret Saluri. Aateromaaniks nimetatud teose ainestik on Piibli sündmused paasapühadest nelipühadeni. Sisulises mõttes eelneb „Riigi saladuse” tegevustik 2013. aastal eesti keeles ilmunud Waltari romaanile „Inimkonna vaenlased” (orig 1964), aga et viimane oli eesti keelde varem tõlkimata, siis mõjutas see ilmumisjärjekorda. „Inimkonna vaenlased” on „Riigi saladuse“ peategelase Marcus Mezentius Manilianuse poja Minutus Lausus Manilianuse mälestused 46.–79. aastani pKr. Raamatu andis välja kirjastus Varrak.

Uus loodusraamatute sari

Raamatutegelasteks kostümeerituna on Frankfurdi raamatumessil sissepääs tasuta. Noored kasutavad seda võimalust heameelega.

Põnevad kohtumised Frankfurdis

Maagiline eneseabiraamat

KAIDI URMET

Novembri algul näeb Ajakirjade Kirjastuses trükivalgust erakordsete võimetega noore selgeltnägija Marilyn Kerro maagiahõnguline eneseabiraamat „Saatuse peegelpilt”, mis kõige muu hulgas annab nõu, kuidas erinevate elumuredega hakkama saada. Raamat on 2015. aastal Venemaal ilmunud „Otrazhenie sudbõ” täiendatud ja muudetud trükk.

Feldmanise viimased tuhat aastat Kirjastuselt Varrak on ilmunud tunnustatud stsenaristi Andris Feldmanise debüütromaan „Viimased tuhat aastat”. Tulevikus toimuv sündmusahel saab alguse peategelase kogemusest: ta juhtub nägema filmi „Terminaator 2” ning sukeldub ennast-unustavalt vanasse, 21. sajandi kultuuri.

Kirjastuste Liidu tegevjuht

äna algab Frankfurdis Euroopa suurim raamatumess. Messihallides on üle 7100 väljapaneku enam kui sajast riigist ning viie päeva jooksul külastab messi rohkem kui 275 000 inimest. Nagu eelmistelgi aastatel, on messil esindatud ka Eesti. Endalegi üllatuseks tõdesime, et Eesti Kirjastuste Liit on messil osalenud juba kakskümmend neli korda ja tänavu võime tähistada juubelit – oleme kohal kahekümne viiendat korda! Kui algusaastatel oli Eesti väljapanek pisike ja kasutati messi poolt pakutavat standardstendide kujundust ning varustust, siis alates 2000. aastast on rahvusvahelistel raamatumessidel osalemisel riigipoolne toetus ja tänu sellele oleme saanud suurendada oma väljapanekut ja pöörata enam rõhku ka stendi kujundusele. Esimese stendi kujunduse tegi meile Jüri Kaarma, aastate jooksul oleme tei-

nud koostööd Kristjan Mändmaaga ja Mae Kiviloga, stendi korrektse tehnilise lahenduse eest on hea seisnud Ekspodisain, Loominguline Kollektiiv ja Taveco Disain. Silmapaistev väljapanek on messil kindlasti oluline, ent kõige tähtsam on ikkagi pakutav sisu. Oleme Eestit ja meie autorite loomingut püüdnud esitleda põnevalt ja mitmekülgselt: esindatud on nii tarbe-, teadus-, laste- kui ilukirjandus, aga samuti ka keeleõpe ja Eestit tutvustavad trükised. Kontaktide vahetamise soovi ja ärihuvide korral jagame infot, kuid paremat valikut meie ilukirjandusteostest tutvustavad väliskirjastajatele Eesti Kirjanduse Teabekeskuse ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse esindajad. Nii nagu viimastel aastatel, on neil ka sel aastal palju kohtumisi ja messipäevad saavad olema pingelised. Millised kohtumised on edukad ja päädivad konkreetsete kokkulepetega, seda näitab aeg, sest tõlkeõiguste müügilepinguid ei sõlmita üleöö. Eesti kirjastajatele on messidel osalemisel ka teine pool. Siin on hea tutvu-

da uudiskirjandusega, uurida, mis võiks olla huvipakkuv Eesti lugejale. Missuguse saagiga Frankfurdist sel aastal naastakse, saame raamatupoodides näha järgmisel aastal. Frankfurdi raamatumessil on alates 1976. aastast olnud peakülaline – riik, mille kirjandus on tähelepanu keskmes. Tänavuaastasel messil on fookuses Flandria ja Hollandi kirjandus. Sel aastal on plaanis saksa keelde tõlkida ja avaldada tervelt 454 nimetust nende riikide autorite loomingust! Kohale on tulemas 70 kirjanikku Flandriast ja Hollandist, nendega on võimalik kohtuda nii messil kui ka üritustel väljaspool seda. Lisaks autoritega kohtumistele korraldab peakülaline mitmeid esitlusi, vestlusringe, kunsti- ja disaininäitusi. Paljud nendest üritustest toimuvad messi erinevatel lavadel või 2300 m² suuruses peakülalise paviljonis, osad ka linnaruumis. Frankfurt rõõmustab niivõrd suure kirjandusürituse toimumise üle ja seda teeme ka meie.

Kirjastus Tänapäev hakkab avaldama uut loodusraamatute sarja „Looduse lood”. Sarjas ilmuvad erinevad loodusraamatud nii eesti kui ka välismaa autoritelt. Sarja avaraamat on oktoobris sakslase Peter Wohllebeni üle maailma bestselleriks saanud „Puude salapärane elu” ning sellest järgmisena ilmub juba novembris Aleksei Turovski uus raamat „Teekond urust templisse”.

Eesti Helsingi raamatumessil 27.–30. oktoobril toimub Helsingis raamatumess, kus väljapaneku ja programmiga on esindatud ka Eesti Kirjastuste Liit. Esitleme hiljuti ilmunud soomendatud Rein Raua teost „Täiusliku lause surm”, samuti Andrus Kivirähki raamatut „Kaka ja kevad” ning Madis Jürgeni raamatut „Rindeoperaator Ivar Heinmaa”. Lisaks toimuvad teemaseminarid, kus arutletakse kirjandusest lähtuvatel teemadel. Vt ka www.estbook.com/valismessid

Mahajäetud paikade võlu Oktoobri teises pooles ilmub Rein Muuluka koostatud raamat „Abandonia: mahajäetud paigad Eestis”. Rohkete piltidega väljaandes tutvustab autor erinevaid mahajäetud paiku Eestis, nii mõisaid, elumaju, tööstuskui ka militaarobjekte. Tegu on ainulaadse sissevaatega kaduvasse või juba kadunud maailma, sest koostamisele kulunud aja jooksul on nii mõnigi neist juba hävinud. Raamatu avaldab Tänapäev. Järgmine ajaleht Raamat ilmub k.a 23. novembril.