Tähtsad naised Eesti ajaloost Heili Reinarti raamat „Unustatud ja unustamatud naised Eesti ajaloost” seob ja tuletab meelde viiskümmend omanäolist lugu Eestiga seotud naistest. Vt lähemalt lk 3
EESTI KIRJASTUSTE LIIDU AJALEHT
Nr 3 (133) 18. märts 2020
Raamatukujunduse tähed 2019. aastal line žürii. Sel aastal oli konkursile esitatud kokku üle 600 raamatu 31 riigist ning nende hulgast vääris esiletõstmist ja pärjati diplomiga neliteistkümne raamatu kujundus. Meil on üle aastate põhjust rõõmustada ja õnne soovida Indrek Sirkelile raamatu „Lühiajaline igavik” (autorid Indrek Sirkeli kujundatud „Lühiajaline igavik" Gordon Matta-Clark ja Tarvo Puusepa kujundatud „Minu trükikoda". ja Anu Vahtra, väljaandja kirjastus Lugemik koostöös kogunesid Balti riikide esindajad Riias, kus selgitati välja kaunimad Eesti Kunstimuuseumiga) kujunduse kaunimate seast. Eestist pälvis Läti eest, mis pälvis konkursil hõbemedali. Balti riikide raamatukonkurss toija Leedu esindajate diplomi Tarvo mub 2001. aastast ja selle korraldaPuusepa kujundatud „Minu trükimine toimub Eestis, Lätis ja Leedus koda” (autor Karl Kabanov, kirjastus Creative Company). rotatsiooni korras. Sel aastal oli korPalju õnne! raldajaks Läti ja veebruarikuu lõpus
FOTO: KAIDI URMET
K
auneimate raamatute konkurssi on Eestis järjepidevalt korraldatud alates 1998. aastast. Traditsioon jätkus ka sel aastal ning juba aasta alguses valisid 2019. aastal välja antud raamatute hulgast 25 kauneimat raamatut ja 5 kauneimat lasteraamatut välja esindajad Eesti Kujundusgraafikute Liidust, Eesti Kirjastuste Liidust, Eesti Rahvusraamatukogust, Eesti Lastekirjanduse Keskusest ja Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liidust. Tulemusega oli lugejatel eelmisel kuul võimalik tutvuda nii suuremates raamatupoodides kui ka Rahvusraamatukogus. Lisaks kodusele konkursile osalesid aga meie raamatud maailma kauneimate ja Balti riikide kauneimate raamatute konkurssidel. Maailma kauneimate raamatute valimine toimub iga-aastaselt Leipzigis. Konkurssi korraldab Stiftung Buchkunst (Raamatukunsti sihtasutus) alates 1963. aastast ja raamatuid hindab rahvusvahe-
Rahva lemmikud kauneimate raamatute seast
E
esti kauneimate raamatute 2019. aasta konkursi rahvahääletus on lõppenud. Lugejate lemmikud olid „Väike Vunts” (autor Ilmar Tomusk, kujundas ja illustreeris Catherine Zarip, kirjastas Tammerraamat, trükkis Tallinna Raamatutrükikoda), „Eesti rahvusatlas” (koostas Taavi Pae, kujundas Mait Luidalepp, kirjastas Regio ja agentuur Brand Manual, trükkis Tallinna Raamatutrükikoda) ja „Johann Köler” (kujundas Külli Kaats, kirjastas Eesti Kunstimuuseum, trükkis Tallinna Raamatutrükikoda). Kauneimate raamatute konkurss on juba traditsiooniline üritus, kus professionaalsed žüriid valivad eelnenud kalendriaastal kirjastatud raamatute hulgast välja 25 kauneimat Eesti raamatut ja 5 kauneimat Eesti lasteraamatut. Publiku lemmiku hääletus toimus alles viiendat korda. Lugejatel oli veebruarikuus võimalik Rahva Raamatu ja Apollo suuremates poodides ning Rahvusraamatu-
kogu näitusesaalis anda oma hääl konkursi võiduraamatute seast enim meeldinud kujundusega raamatule. Hääletusel osales 665 inimest. Raamatupoe kinkekaardi võitjatega võetakse ühendust. Kauneimate raamatute konkursse korraldavad Eesti Kujundusgraafikute Liit, Eesti Kirjastuste Liit, Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Lastekirjanduse Keskus ja Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit. Kauneimate raamatutega saab tutvuda aadressil http://25kauneimat.nlib.ee/. Järgmine ajaleht RAAMAT ilmub k.a 15. aprillil.
Väljaandja Eesti Kirjastuste Liit © EKL 2019
helios Maiuspala nii arstile kui ka patsiendile WWW.HELIOS.EE
LE VALLIKIVI perearst, Eesti Perearstide Seltsi juht
J
erome Groopmani „Kuidas arstid mõtlevad” on äärmiselt haarav raamat, mida saab lugeda läbi nii ühe hingetõmbega unetundide arvelt varastades kui ka peatükk peatüki haaval nautides, sest tegemist on tõelise maiuspalaga nii tegevarsti, hüpohondriku kui ka täiesti tavalise inimese jaoks.
TERVISETEEMA PUUDUTAB IGAÜHT Võib-olla ei ole ma arstina päris objektiivne, sest põlise raamatusõbrana on minu jaoks arstiraamatud põnevad olnud juba ammu enne seda, kui ma ise arstina töötama või isegi arstiks õppima hakkasin. Samas, raamatud arstidest ja haigustest ongi äärmiselt paeluvad, sest terviseteemad puudutavad absoluutselt iga inimest, olgu ta siis terve, haige või haige lähedase rollis. Samuti on arstiraamatud võrreldavad kriminaalromaanide põnevusega: nii nagu heas detektiivromaanis selgub alles viimastel lehekülgedel, et mõrtsukas on lillepoemüüja poolkurt tädi, siis samamoodi on arstiraamatutes põnev lugeda seda, kuidas doktorid muudkui ravisid inimese sapikive, aga patsient suri hoopis ajukasvajasse. Raamatu suur eelis on, et dr Groopman oskab staažika arstina olla ka sorav jutustaja, teravapilguline analüütik, hea ning osavõtlik kuulaja
oma intervjueeritavatele kolleegidele ja sulanduda suurepäraselt ka patsiendi rolli – seda läbi iseenda elukogemuse. Kohati tundub lugedes, et küsimusi on rohkem kui vastuseid ning kõhklused ja kahtlused moodustavad suure osa iga arsti tööpäevast. Ei tohi olla liiga rumal. Ei tohi olla liiga tark. Ei tohi olla liiga külm ja kõrk. Ei tohi olla liiga kaastundlik. Ei tohi olla pealiskaudne ja arvata, et sellist köha ma olen juba tuhat korda kuulnud; ega ka seda, et iga köha taga on tegemist haruldase ja seninägemata haigusega, mille diagnoosimiseks on vaja hulgaliselt valusaid ja ohtlikke uuringuid, mis võivad omakorda
patsiendile saatuslikuks osutuda. Ohtlik on ravida inimesi, kes sulle meeldivad, sest vigade tõenäosus on suurem. Sama käib ka arsti enda sõprade, lähedaste, pereliikmete, või taevas hoidku, teiste arstide ravimise kohta (midagi pole teha, arstidel endil on alati kõige imelikumad haigused).
RASKE, OHTLIK JA VASTUTUSRIKAS Samas peab arst olema ka eriti valvas nende inimeste ravimisel, kes talle ei meeldi või kes virisevad liiga palju, sest ka siin on ohtlike olukordade tekkerisk hoopis teistel põhjustel suur. Ohtlik on tegutseda kiiresti.
Ohtlik on tegutseda aeglaselt. Mõnikord on ohtlik üldse midagi teha, sest parimaks otsuseks võib osutuda hoopis tegevusetus. Perearsti elu on raske, sest tema juurde satuvad patsiendid suurel kiirusel ja hulgakaupa enamasti haiguste algses ja ebamäärases faasis, kus raske on kohe kindlat diagnoosi panna ja eristada ohutut iseparanevat haigust saatuslikust ja tapvast. Radioloogi elu on raske, sest tema tööpäevad mööduvad väikses pimedas ruumis tuhandete mustvalgete kiiresti vilksatavate piltide põhjal, patsienti nägemata elumuutvaid otsuseid tehes. Kitsa eriala spetsialisti elu on raske, sest keeruline on hoomata patsienti kui tervikut, kui tal valutab silm või jalg või mõni muu kehaosa, millega spetsialist on harjunud igapäevaselt tegelema. Mida patsiendina peale hakata siis, kui neli sama eriala spetsialisti annavad sulle neli erinevat eksperthinnangut? Hoolimata sellest, et raamat räägib paljuski juhtudest, mis kõik meditsiinis võib valesti minna, on narratiiv väga inimlik ning ei tekita lugejas hirmu meditsiini ees.
tes tundub kohati, et selles võtmes on isegi tore olla vaene, sest selline ärimeditsiin võib ka puruterved inimesed haigeks teha. Kuivõrd aga raamat ise on kirjutatud aastal 2007, siis on päris hirmuäratav tõdeda, kuivõrd palju meditsiin selle 13 aasta jooksul edasi arenenud. Objektiivselt võttes ei ole siin midagi imestada, sest aastal 2020 kahekordistuvad inimkonna meditsiinialased teadmised nii kärmelt nagu 73 päevaga! Näiteks raamatu avaloona kirjeldatud müstiline juhtum mõjub pisut tujurikkujana, sest haigus, mida 15 aasta jooksul diagnoosida ei suudeta ja mille küüsis kannatav naine psühhiaatriliseks patsiendiks tembeldatakse, osutub tänapäevaseks moehaiguseks, mida diagnoosivad endal või sõbrannadel nii juuksurid, personaaltreenerid kui ka koduperenaised, kes vähegi guugeldada oskavad. Aga ma ei hakka selle haiguse nimetamisega lugeja põnevust rikkuma, igal juhul soovitan soojalt ise lugeda!
RÄNNAK MINEVIKKU JA KA TULEVIKKU Mõnes mõttes on see raamat ühtaegu nii rännak tulevikku kui ka minevikku. Tulevikku selles mõttes, et raamatus kirjeldatav Ameerika meditsiinisüsteem on äärmiselt hirmuärataval viisil raha ja minuteid lugev ning kahtlaste võtetega überkallite ravimite ja seadmetega hangeldav. Eesti vaa-
Kuidas arstid mõtlevad Jerome Groopman tõlkinud Piret Lemetti 304 lk pehme köide