Uus romaan Piret Raualt Täiskasvanutele mõeldud romaan „Verihurmade aed” räägib naisteajakirja peatoimetajast, omapärasest vanaprouast ja muudest tegelastest, kelle teed ootamatult ristuvad. Raamatu avaldas Tänapäev. Vt lähemalt lk 6
Paabel tuleb!
2019. aasta Paabeli raamatukogu kultuurikonverents kannab pealkirja „Aja vaim. Koha vaim“ ja toimub 6. detsembril, sedapuhku Tallinna Keskraamatukogus. Varasemalt põhiliselt kirjanduselule ja -teemadele keskendunud konverents on viimastel aastatel võtnud kursi ka muude kultuurivaldkondade poole. Sel aastal kuuleb konverentsipäeva jooksul kuuleb eriilmelisi kõnelejaid ja ettekandeid, kus kõigis aga püütakse tabada praeguse või mõne muu aja ning koha vaimu, ja vaadelda, kuivõrd erinevad aegruumid on ühildatavad tänasega. Täpsema konverentsi ajakava leiab Eesti Kirjanike Liidu kodulehelt www.ekl.ee
Nr 8 (130) 19. november 2019
uudised
FOTO © FRANKFURTER BUCHMESSE / BERND HARTUNG
uudised
EESTI KIRJASTUSTE LIIDU AJALEHT
Valmis esimene Eesti rahvusatlas Atlase ligikaudu 500 ajaloolist ja tänapäevast kaarti koos huvipakkuvate selgitustega aitavad mõtestada Eesti loodust, kultuuri ja ajalugu. Teekond Eesti rahvusatlase valmimiseni oli keerukas. Ligikaudu sajandi jooksul püüti mitmel korral selle väljaandmiseni jõuda, kuid varem see siiski ei teostunud. Praegu valminud rahvusatlas on riigi esindusteos, mis kirjeldab Eestis toimuvat nii ajalises kui ka ruumilises mõõtmes.
Uuema lasteluule kogumik
Šokeeriv kirjeldus uimastikaubandusest
Vene ajakirjaniku Aleksandr Barinovi raamat „Kaltsakad ja komissarid” on kirjutatud uimastikaubanduses osalenud ja praeguseks meie seast lahkunud Heldur Luhteri mälestuste põhjal. Šokeeriv kirjeldus näitab detailselt narkokaubanduse ahelat: vajalike algainete soetamine, üle piiri toimetamine, kokkumäng võimudega… Raamatu avaldab Tänapäev.
Äikese-seeria sai järje Artur I. Erichi sulest ilmunud „Saladuste varjud” lõpetab romaanitsükli, mille eelnevad raamatud on „Enne äikest”, „Äike”, „Pärast äikest”, „Välgust tabatud”, „Varjud”, „Varjude allee” ja „Äikese varjud”. Kirjastus Canopus. Romaani tegevus toimub aastal 1992 paralleelselt nii Berliinis, kus elab neljast õest veel ainsana elus olev Alla kui ka Eestis. Alla tunneb ennast suguvõsa tõelise matriarhina ning käitub ka sellele vastavalt.
Uus romaan Katja Kettult Koolibri kirjastatuna ilmus Soome kirjaniku Katja Kettu romaan „Rose on kadunud” Kadri Jaanitsa tundlikus tõlkes. See on kaunilt kirjutatud lugu ebaõiglusest, armastusest ja eneseotsingutest kahe identiteedi vahel. Ühtlasi heidetakse pilk möödunud sajandil Ameerikasse rännanud soomlaste elule ja tuuakse lugeja ette killuke Ameerika põlisrahvastele osaks saanud ebainimlikkusest. „Rose on kadunud” on Kettu neljas eesti keeles ilmunud romaan, varem on ilmunud „Keevitaja” (2011) ja „Ämmaemand” (2012) ja „Ööliblikas” (2016).
Jõulukuu raamatumüük 10.–14. detsembrini toimub Eesti Rahvusraamatukogus traditsiooniline jõulukuu raamatumüük. Raamatumüük on avatud teisipäevast reedeni kl 10–20 ja laupäeval kl 12–16. Sissepääs on tasuta.
Tänavuse messi peakülaline oli Norra. Kroonprintsess Mette-Marit tutvumas Norra väljapanekuga.
Meenutusi Frankfurdi raamatulaadast KRISTA KAER Varrak peatoimetaja
F
rankfurdi raamatulaat on selleks aastaks nüüd juba minevik, aga natuke võiks sellest veel rääkida. Kas või sellepärast, et minu meelest pole kunagi varem Frankfurdis nii selgelt maailmas ja eri ühiskondades toimuva suhtes seisukohti võetud. „Loo oma revolutsioon” oli laada hüüdlause ja sellele otsiti siis mitmete ürituste käigus tõlgendusvõimalusi. Algas see juba avatseremooniast, kus olid muidugi kesksel kohal selleaastase aukülalise Norra kirjanikud ning saabunud olid ka kroonprintsess Mette-Marit ja kroonprints Haakon. Üsna sisuka kõnega esines Saksa kirjastajate ja raamatukaupmeeste ühingu esimees, kes rõhutas, et demokraatia alus on sõnavabadus ja selles osas pole võimalik tingida. Ta rääkis protestidest, mida oli kavas laadal korraldada Hongkongi protestijate ja seniajani teadmata saatusega Hiina kirjastajate toetuseks. Vaba sõna tähtsust ja kirjanduse väge rõhutas samuti Erika Fatland, kes on tuntud ka eesti lugejale ja olnud külaline HeadRead kirjandusfestivalil. Ta kritiseeris just enne teda esinenud Norra peaminist-
rit, kes oli püüdnud mõista anda, et Ibseni „Rahvavaenlase” uus lavastus ei näita võib-olla poliitikuid liiga heas valguses ja ei tule kasuks üldisele õhkkonnale. Fatland arvas omakorda, et üldisele õhkkonnale on palju kahjulikum peaministri säärane suhtumine. Peaesineja oli Karl-Ove Knausgaard, kelle kõne teemaks oli „Kirjanduse aeglus ja teadmiste vari” ning lühidalt võiks öelda, et ta rääkis kirjanduse pikaajalisest mõjust, sellest, et ühe omal ajal isegi tähelepanuta jäänud raamatu või luuleteose mõju võib ulatuda sajandite taha. Seejärel avati ka Norra väljapanek ning kui mõnikord jääb aukülaliseks olev riik isegi natuke muu melu varju, siis Norra oli üpris nähtav tervel laadal. Nende paviljonis toimusid pidevalt esinemised kolmel laval ning kohal oli tõesti enamik tuntud Norra kirjanikke nagu Jo Nesbo, Jon Fosse, Jostein Gaarder, Herbjorg Wassmo, Lars Myttig ja paljud teised, ning nende esinemised ei piirdunud ainult laadaga, vaid toimusid ka mujal Frankfurdis. Kirjanikud on olnud kohal ja esinenud Frankfurdis igal aastal, kuid esimest korda korraldati nüüd Leipzigi raamatulaada eeskujul Tähtede Gala, millel esinesid teiste seas Margaret Atwood, Maja Lunde, Elif Shafak, Colson Whitehead ja Ken Follett. Ka
nemad puudutasid teemasid, mis on praegu kõne all kõikjal maailmas – kliima, inimtegevuse mõju maailmale, inimõigused ja kodanikuvabadused, rassism ja kirjaniku roll tänapäeva maailmas. Kirjanike eraldi vestlusring oli korraldatud Brexiti teemal ning eriti võttis Brexiti vastu sõna Ken Follett, kes teatas, et asub koos Lee Childi, Kate Moose ja Jojo Moyesiga järgmistel kuudel Euroopa-tuurile, mille mõte on kinnitada oma lugejatele: me armastame teid endiselt. Raamatulaada paviljonides ja Agentide Keskuses käis samal ajal usin õiguste ostmine ja müümine ning nagu kõigil eelnevatelgi aastatel, otsiti ka nüüd seda üht teemat, seda üht kirjanikku, mis haaraks kaasa lugejate hulgad. Tundub, et see jäigi leidmata, aga võib öelda, et juba möödunud aastal esile kerkinud naiste ja naistest kirjutatud raamatute teema jäi püsima, samuti kõik, mis puudutab kliimamuutusi ja keskkonda. Endiselt püüab olla esireas psühholoogiline põnevuskirjandus, kuid see hakkab juba oma positsiooni kaotama. Vestlustes teiste maade kirjastajatega jäi aga kõlama see, et üle hulga aja pakuti laadal tõeliselt huvitavaid romaane. Kas neist midagi ka tõlgituna eesti lugeja kätte jõuab, saab näha järgneva paari aasta jooksul.
Novembri lõpus ilmub lasteluule kogumik „Igal pool on ainult tähed”, mille on koostanud Leelo Tungal. Raamat erineb teistest lasteluulekogudest selle poolest, et keskendub klassika asemel uuemale lasteluulele, et pisut värskendada üldpilti. Raamatus on umbes 300 luuletust 60 autorilt, mis ilmunud aastatel 1989–2019. Raamatu avaldab Tänapäev.
Ilmus Õnnepalu triloogia kolmas raamat Ilmunud on kõik kolm Tõnu Õnnepalu „Mujal kodus” sarja raamatut, kus ollakse kodus mujal kui kodus. Triloogia esimeses osas kirjeldab autor Pariisi kodu, teises osas on ta Kanadas Muskoka metsade keskel ning viimases osas jõuab ta Vilsandi saarele. Raamatud kirjastas EKSA.
Krimmi-aastad kaheosalises romaanis Mihkel Tiksilt on novembri teises pooles ilmumas „Krimmi päevik”, mis räägib Krimmi elama läinud 53-aastase mehe kolmandast noorusest, mida vürtsitavad Ukraina naised ja rahamaias bürokraatia. Raamat ilmub kahes osas, neist esimene alapealkirjaga „Ukraina aeg” ja teine „Vene aeg”. Raamatu avaldab Tänapäev.
50 aastat „Ristiisa” esmailmumisest Mario Puzo legendaarne „Ristiisa” ilmus esmakordselt 1969. aastal. Siiani ühe parima maffialoo uhke juubeliväljaanne ilmub kirjastuselt Helios novembris ning sellele on eessõna kirjutanud Andres Anvelt. Järgmine ajaleht RAAMAT ilmub 11. detsembril k.a.
Väljaandja Eesti Kirjastuste Liit © EKL 2019