Page 1

69 paroodiat Toomas Kallilt Toomas Kallilt on ilmunud eesti kirjanduse mitmekesisust hindavatele lugejatele „Paunvere lõpp. Kuidas eesti kirjanikud „Kevadet” kirjutaksid. 69 paroodiat”. Raamatu andis välja EKSA. Vt lähemalt lk 2

uudised Asimovi „Asumi”sarja uustrükk Kirjastus Eesti Raamat annab käesoleval aastal välja kõik seitse Isaac Asimovi „Asumi” sarja kuuluvat raamatut. Praeguseks on ilmunud neli osa: „Asum”, „Asum ja Impeerium”, „Teine Asum” ja „Asumi äär”. Sügisel näevad trükivalgust „Asum ja Maa”, „Enne Asumit” ja „Edasi, Asum!”. Raamatud on uues kujunduses ja neid on võimalik osta ka komplektina kinkekarbis.

Paremate päevade käsiraamat Rohkem kui 20-aastase kogemusega Kanada loodusraviarst Lara Briden on uurinud, miks ja kuidas naise keha toimib, ning pakub välja uuendusmeelsed alternatiivid beebipillidele ja hormoonravile. Raamat sisaldab rohkesti soovitusi, mis erinevad nendest, mida meedikud tavapäraselt naistele jagavad. Autor on viidanud rohkem kui 400 uurimusele ja teadusartiklile, mis tema väiteid kinnitavad või toetavad. Raamatust on saanud rahvusvaheline menuk.

Taevane tulevärk Eesti teadlastelt Sel kevadel pakub kirjastus Argo sari „Elav teadus” taevast tulevärki nii lendtähtedest kui ka piksest rääkivate raamatute näol. Äsja ilmus Tartu Ülikooli geoloogi Jüri Plado teos „Meteoorist kraatrini”. Raamatu esimene pool sisaldab üldhuvitavat materjali ja teine osa tõsisemale huvilisele mõeldud infot, sh kunagist meteoriidiplahvatust tõestavaid tunnuseid ja meteoriitide liigitust. Eraldi peatükk on pühendatud Eesti meteoriidikraatritele, nende avastamisloole ja omadustele. „Meteoorist kraatrini” esitlus toimub 15. mail kell 19 Tartus Barlova teaduskolmapäeval. „Välk ja pauk” autor saabub Eestisse raamatut esitlema juuni teisel nädalal.

EESTI KIRJASTUSTE LIIDU AJALEHT

Nr 4 (126) 15. mai 2019

HeadRead kui kaitseala

uudised

JAN KAUS headread.ee

E

esti ühiskonna kehatemperatuur on püsinud juba mõnda aega üsna palaviku piiril ning olgugi et suuresti on see tulenenud poliitilistest arengutest, avaldavad selle varjus oma mõju ka teised teemad. Selle aasta veebruaris ilmus uudis, mille kohaselt kasvas 2018. aastal Eesti metsade raiemaht rekordkõrgeks, ulatudes 12,5 miljoni tihumeetrini. Nagu erutavate küsimustega ikka, pole ka metsaraie küsimuses üksmeelt. Ühelt poolt on justkui kõik korras, metsamaa territoorium kasvavat. Ise kuulun nende hulka, kelle meelest ei käi kohati mitte raie-, vaid hävitustöö. Aga eks siin ongi vastamisi kaks vaateviisi: üks näeb metsas ennekõike toorainet, teine elukeskkonda. Ühe jaoks on oluline rikkus, teise jaoks liigirikkus. Ent miks teha sellisest asjast juttu uusi raamatuid tutvustavas lehes, kirjandusfestivali HeadRead kontekstis? Sest eks keelgi on omamoodi mets, ühtaegu tihe ja avar keskkond. Kui aga võrrelda keelt metsaga, võib kir-

jandust käsitleda metsa liigirikkusena. Hea raamat on nagu kordumatu isend, millest pungunud kujundeid, ideid ja tähendusi lugejate pilgud laiali kannavad. Millist rolli võiks sellises võrdpildis mängida üks kirjandusfestival nagu HeadRead? Pakun, et looduskaitseala või botaanikaaia oma. Miks? Sest kirjandusfestivalile on liigirikkus möödapääsmatu, me otsime ja loome seda. Meile on vaja klassikuid ja debütante, prosaiste ja luuletajaid, esseiste ja draamakirjanikke, mehi ja naisi, liberaale ja konservatiive, fantaseerijaid ja realiste, ironiste ja empaatikuid, tänavanurkade võitlejaid ja vandlitornide mõtisklejaid. HeadRead toetub ka keelte liigirikkusele: lisaks eestikeelsetele autoritele tulevad sel aastal me festivalile inglise, prantsuse, vene, rootsi, soome, läti, norra, tšehhi, saksa, hollandi keelt kasutavad kirjanikud. Kusjuures kõik võõrliigid toimivad siin sümbiootiliselt, kohalikke kooslusi rikastades, ent mitte kunagi lämmatades. Paar konkreetset näidet festivali liigirikkusest. On saanud tavaks, et kolmapäeviti – sel korral 22. mail – astuvad Kirjanike Maja lavale Vanalinna

Hariduskolleegiumi noored, kes esitavad Tõnis Rätsepa juhendamisel kirjandusliku kava. See kava ei juhata sisse mitte ainult festivali, vaid kannab kuulajad ka kirjandusliku liigirikkuse tihedasse avarusse. Õpilased esitavad nii luulet kui ka proosat, tõlgendavad nii klassikuid kui ka kaasaegseid, loevad nii algupärast eestikeelset kirjasõna kui ka tõlkeid. Teine näide. Reedel, 24. mail kl 15 toimub Kloostri Aidas luuleõhtu „Tõrksa kõnetus”, kus nimekad eesti luuletajad – Eda Ahi, Doris Kareva, Igor Kotjuh, Kalju Kruusa, Aare Pilv ja Paul-Eerik Rummo – loevad ette oma eestindusi. Seega tuuakse kokku ja nähtavale hulk eri kultuure, hulk erinevaid, aga samaaegselt kõlavaid hääli. Selline praktika on oluline, sest keelemaailmaski on paljud liigid või kooslused ohus, mõned neist suisa välja suremas. Festivalil aga asetuvad ohualused liigid – näiteks tõlkeluule – täiesti võrdsele positsioonile nende liikidega, millel läheb hästi – näiteks krimikirjandus. Muide, tasub lisada, et ülalmainitud VHK kava kannab pealkirja „Puu igatseb lehtida”. Olete oodatud saama osa kirjasõna lehtimisest ja õitsemisest!

Jorge Luis Borgese „Kujuteldavate olendite raamat” on raamat mütoloogias, kirjanduses ja filosoofias esinevatest olenditest, kelle värvikad karakterid kirjeldavad kogu maailma kultuuripärandit ning kirjaniku enda loomingu aluseid. Raamatu tõlkis hispaania keelest Ehte Puhang, avaldas Tänapäev.

Detektiiv Cormoran Strike’i põnevusromaan Ilmunud on Robert Galbraithi põnevusromaan „Surmav valge”, milles jätkuvad detektiiv Cormoran Strike’i ja tema abilise Robin Ellacotti pinevad seiklused. Robert Galbraith on autori J. K. Rowlingu pseudonüüm. Sarja kolm eelmist romaani „Käo kukkumine”, „Siidiuss” ja „Kus on kurja kodu” jõudsid kõik menukite edetabelite tippu ning praegu väntab BBC 1 Strike’i lugudest ka teleseriaali, produtsendiks Brontë Film and Television. Raamatu on välja andnud kirjastus Varrak.

Elu on pidu Ilmunud on üks eriline kokaraamat „Elu on pidu”, mille kümme põhjalikku menüüd õpetavad toite ette valmistama nii, et saaksid olla külaline omaenda peol. Maret Sukles avaldab raamatus oma salajased nõuanded, retseptid ja köögis toimetamise järjekorra, et peod õnnestuksid. Sekka veel toredad reisikogemused ja peretraditsioonid.

Dannebrogi sünnilugu Legendi järgi langes 800 aastat tagasi taanlaste ja muinaseestlaste vahel Tallinnas peetud lahingus otsustaval hetkel taevast punane, valge ristiga lipp, mis innustas taanlased võidule. Taani lipu ning Eestis sõdinud taani ristisõdalaste loo on nii eesti kui ka taani keeles kirja pannud neli Eesti ja Taani ajaloolast. Marika Mägi, Kersti Markus, Carsten Selch Jensen ja Janus Møller Jensen jutustavad koostööna valminud raamatus „Taanlaste ristisõda Eestis” 13. sajandi alguses Eestisse jõudnud ristisõjast, mille tulemusena sai Eestist kristliku Lääne-Euroopa osa. Mis selle ristisõja käigus tegelikult toimus ning millist rolli mängisid selles eestlaste ülikud? Raamat ilmus kirjastuselt Argo.

Uhhuduuri viies retk Mai keskel ilmub raamat uhhuduuri rattaseltskonna viiendast retkest, mis viis neid läbi Lõuna-Ameerika. Mehed on vanemad, muresid on uusi, aga karavan liigub edasi ja nalja saab ka. Raamat ilmus kirjastuselt Tänapäev.

Eesti Kirjandusmuuseum 110 29. mail esitletakse Tartus Eesti Kirjandusmuuseumi 110. aastapäevale pühendatud kevadkonverentsil Rutt Hinrikuse ja Tiina Ann Kirsi koostatud väljaannet „Eesti elulookirjutus: antoloogia”, Maarja Hollo artiklikogumikku „Kõik, mis oli, on suurem ja suurem: artikleid eksiilist, traumast ja mälust” (EKLA töid kirjandusest ja kultuuriloost 10; mõlemad EKM Teaduskirjastus) ning Epp Annuse ja Brita Meltsi koostatud raamatut „Minu lapsepõlvekodu oli Eesti NSV-s. Humanitaarid meenutavad” (EKSA).

Borges kujuteldavatest olenditest

Järgmine ajaleht RAAMAT ilmub k.a 19. juunil.

Väljaandja Eesti Kirjastuste Liit © EKL 2019 Nüüd on õige aeg osta kingitusi kevadisteks tähtpäevadeks ja koolilõpetajatele. Parim kingitus on raamat. Tulge 16. ja 17. mail Rahvusraamatukokku Eesti Kirjastuste Liidu liikmete kevadisele raamatumüügile ja rõõmustage hea raamatuga nii ennast kui ka pereliikmeid, sõpru ja kolleege.


WWW.EKSA.EE

ilmunud Elu ja aeg Enn Nõu 260 lk kõva köide

Enn Nõu mälestusteraamat tugineb päevikutekstidele aastatest 1949–1955 ehk autori gümnaasiumiajast, õpingutest arstiteaduskonnas ja kirjanikuks kujunemise alguse perioodist Uppsalas. Raamat kirjeldab eesti pagulaste elu Korea sõja ja kodumaa vabastamise lootuste varjus. Eesti organisatsioonid ja tuntud tegelased, nagu Oskar Loorits, Karl Ristikivi, Gustav Suits, Eduard Tubin, Rudolf Penno jpt. läbivad raamatut. Teos on aus ja ajakohane eesti paguluse kirjeldus Rootsi ülikoolilinnas ja detailne ajapeegeldus nii kirjanduse kui ka ajaloo vaatenurgast.

Kuutõbised Hermann Broch tõlkinud Mati Sirkel 791 lk kõva köide

Triloogia „Kuutõbised” kujustab kirjanduslike sümbolitega ja läbi kolme ajastu ulatudes Brochi väärtustekao teooriat. Kui „Pasenow” on kirjutatud veel traditsioonilises realistlikus laadis à la Theodor Fontane, siis „Huguenaus” otsustas Broch pikkida romaaniteksti kümne ekskursina tõsitunnetusteoreetilise traktaadi „Väärtuste lagunemine”, millega ta annab kõigis kolmes köites kujutatule teoreetilise raamistiku. Just vaimsetel-eetilistel väärtustel on kadunud neid koos ja tasakaalus hoidnud süsteemne keskpunkt, religioosne kese, mille tähistamiseks usuleige Broch kasutas hiljem „jumala” asemel määratlust „maiselt absoluutne”. Väärtussüsteem killustub, laguneb koost. Seetõttu on inimesed ja ühiskond kaotanud orienteerumise võime ja käituvad otsekui kuutõbised. Nii esitas Broch oma arusaama sellest, kuidas lääne ühiskond oli Saksamaa näitel jõudnud peataoleku, sõja ja kaoseni. Ehkki keel polnud autorile primaarne, tegi ta keeleliselt kirjeldatavaks inimpsüühika irratsionaalsed valdkonnad, mida seni oli peetud sõnadega haaramatuks. Lisatud on Brochi enda viis kommentaari oma teosele ning tõlkija järelsõna.

Vastus Iiobile Carl Gustav Jung tõlkinud Kristiina Kivil 134 lk kõva köide

„Mil iganes me räägime religioossest ainesest, räägime piltidest, mis osutavad millelegi sõnades väljendamatule... Hakates nüüd järgnevalt tegelema „metafüüsiliste” objektidega, olen ma täiesti teadlik, et liigun piltide maailmas ja mitte ükski mu arutluskäik ei puuduta mõistusele kättesaamatut... Kui aga keegi mu lugejatest peaks tundma kiusatust lisada vaadeldavate jumalapiltide ette sõna „kõigest”, satuks ta sedamaid vastuollu kogemusega, mis demonstreerib vähimagi kahtluse varjuta nende piltide erakordset numinoossust. Nende piltide erakordne vägi ei tekita meis mitte üksnes tunnet, et nad tähistavad ens realissimus’t (reaalseimat olevat), vaid veenab meid ka selles, et nad tõepoolest väljendavad ja n-ö manifesteerivad teda. See muudab meie arutelu ebatavaliselt keeruliseks, kui mitte võimatuks,” ütleb C. G. Jung. Ja ometi on ta selle teekonna ette võtnud, lootes olla hääleks paljudele, kelle-

Nr 4 (126) 15. mai 2019

2

Ta ei ole turist, ta elab siin ARNO OJA

E

esti loomeilma tuli Toomas Kall 1960. aastate lõpul turistina. Karikaturist, parodist. Esimene neist on turist karikaga, teine turist parukaga. Mõlemad joonistasid, kas pliiatsi või sulega. Ajapikku jõi Kall oma karikad põhjani, loobus igapäevasest parukast ja hakkas joonistama sõnaga. Ka kinos ja teatris. Sellesse raamatukesse joonistas ta visuaalseltki tajutavad sõnapildid 26-st eesti kirjanikust, kes Lutsu tegelastest lähtudes kirjutavad oma „Kevadet”. Kui mul pole loendamine sassi läinud, siis peaks „Paunvere lõpp” olema kirjanik Toomas Kalli kümnes raamat, seda tõlkeid arvesse võtmata. Ometi on mees igal aastakümnel pidanud kõigile olemasolevaile ja olematuile kunstiinstantsidele üha uuesti tõestama, et päriselt ta ei ole turist, vaid elab siin! Siin on tema kodumaa ja kodused asjad lähevad talle vägagi korda. Sovetiaja lõpul (1988) näitas sama probleemi lahendusvariante Peeter Urbla mängufilm „Ma ei ole turist”, kuid inimmälu on vahel haugimäluga üpris sarnane ning kunsti- ja poliitelus valitseb praegu Eestiski umbmäärane „europiidne kaasaeg”, mille kohta keegi ei tea, milline vastav kaasaegne peaks olema. Otseselt Toomas Kalli puhul ent kehtib kindlasti siinse kirjatüki pealkiri! Naljamees on tõsise loomuga mees ega lase end naljalt oma kodust perifeeriasse lükata. Kirjanduse poole pealt lisagem, et Kalli vaba orienteerumine Eesti kirjanduse ajaloos annab silmad ette nii mõnelegi, kes tahavad olla kirjandusloo asjatundjad! Siinvaadeldava raamatu ise-küsinise-vastan tüüpi saatesõnas märgib autor, et „Kevade” sai paroodiate lähteobjektiks seetõttu, et seda teost tunnevad meil ka need, kes teda lugenud

FOTO PRIIT SIMSON

EKSA

Toomas Kall

ei ole. Võib-olla. Paroodia kui žanri olemuse kohta aga pärige aru Haapsalu mehelt Olev Remsult, sest Kall on praktik ja iseloomustab oma paroodias Remsut kui erudeeritud žanrianalüütikut, kel viited kasutatud kirjandusele kohe käepärast! Möödaminnes lisagem, et ka siinses raamatus veel talitusetöötajana („Loomingu” toimetus) parodeeritud Mihkel Mutist on nüüdseks saanud Haapsalu kirjanik. Kallil ta veel komandeerib iseennast kohtuma oma klassivenna Lutsuga (eesnime pole mainitud), et tellida tollelt kooliaineline teos. Kena kõik, aga mismoodi Toomas Kall ise „Kevade” kirjutamist alustaks? Seda ta targu ei ütle, kuigi raamatu vanimad tekstid on dateeritud juba 1975. aastaga. Nõnda autor otse sunnib iseennast parodeerima, seega tehkem proovi: „Kui Toomas koos

Uku-Ralf Tobiga Paunvere koolimajja jõudis, oli Toots juba õpetaja Lauri viiuli ära lõhkunud, tükid Kiirele Lati Patsuga pähe määrinud ja ise Paunveret valitseva Beata Kana eest Venemaale putkanud”. Avanenud vaatepildi peale Kalli Sirbi-aegne „tankist” Tobi minestas ja ärkas uuele elule Madis-Ulf Regina. Toots olevat Maimu Bergi andmete kohaselt sattunud Venemaal Gruusia maffia võrku, muutunud Staliniks ja tulnud siis Paunverre tagasi. Kohtuma Hitleriga. Poola jagamiseni nad siiski ei jõudnud, Poola asjadega tegeleb Kallil Jaan Kaplinski, kes on slaavi „jäti” selgeks saanud ja kirjutab nüüd kirju Lutsule. Teispoolsusse. Toomas ise kooli ei jäänudki, sest talle oli kohe selge, et kogu selle segaduse korraldas sotsiaalmeedia kaasabil Mart Juur oma moodsa e„Kevadega”. Kall ise jäi „vanade liistude juurde”, puges selle raamatu algul Jaan Krossi nahka ja pani tema nimel monoloogina kirja Julk-Jüri rahalaenamispalve Tootsile. Järgnevas „näitemängus” leiab nii mõnigi „Kevade” tegelane endale väärilise osatäitja – nii saab Peeter Sauterist Paunvere Esmeraldasid jahtiv kellamees Lible ja Tõnu Õnnepalust päevikut pidav õpetaja Laur. Arno lastakse lastekirjanik Holger Pukil hilinemise eest nurka seisma panna, pärast aga selgub Jüri Tuuliku kuuldemängu kaudu, et Arno on hoopis Oskar Lutsu kaksikvend ja nad mõlemad pärinevad Linnusita saarelt! Olgu, need on vanad asjad! Täna on Pukk samahästi kui unustatud kirjanik, Ülo Tuuliku vend Jürigi manalamees. Vahetusse nüüdisaega jõuab autor luuletajaid parodeerides,

tehes seda muidugi värsivormis. Nii annab ta teada, et Hando Runnel oli juhtumisi vihakõne sünni juures, Ilmar Trullile omistatud tekstidele aga peab tarvilikuks lisada joonealuse märkuse, mis seletab, et sõna „neeger” tähendab afroameeriklast. Kuidas Viivi Luik sai seitsmendal rahukevadel näha „Taluperenaise” kaanel Lutsu ja Paul Viidingu kõrval ka Arvi Siia pilti, jääbki lahtiseks. Küllap selle korraldas Staliniks saanud Tootsi käsi... Ent õndsa Mati Undi „Sügisballile” lisandunud „Kevadball” on saavutus omaette, seda Undi enda kirjutatud „Kevadisele Lutsule” vaatamata. Autori kinnitust mööda sisaldab raamat 69 paroodiat. Lihtne aritmeetika näitab, et iga vaatlusaluse kirjaniku kohta tuleb siis keskmiselt 2,65 paroodiat. Kentsakavõitu arv, isegi siis, kui iga luulekatket omaette looks lugeda. Tegelikult on asi märksa lihtsam – autor ei taha ümbritsevat nüüdisaega ignoreerida ja parodeerib seeläbi seltskonnaajakirjandust! Teatavasti tähistab sümbol 69 ühte kindlat seksipoosi ja seks on seltskonnakõmu „lemmikloom”. Ehk kutsub kaanel ilutsev 69 kellegi ka seda raamatut nautima? Ent Toots jäi kadunuks, Luts on surnud, Kiir vangimajas ja Paunvere maha põlenud. Nende lugude autor aga elab siin edasi! Loodetavasti veel kaua.

Paunvere lõpp Kuidas eesti kirjanikud „Kevadet” kirjutaksid. 69 paroodiat Toomas Kall 103 lk pehme köide

Kodukogemuste kaleidoskoop Nõukogude Eesti aastatest BRITA MELTS

K

ogumik sisaldab viieteistkümne humanitaarala inimese mälestusi oma lapsepõlve kodukogemusest Nõukogude Eestis, nüansseerides oluliselt nõukogude aja koduse argielu levinud üldistusi ja juba paikaloksunud kujutluspilte, arusaama tollase eesti kodu ühtlikkusest. Autorite sünniaastad jäävad vahemikku 1937–1980 ning sama mitmekesisena avaneb ka kogumikus talletatud geograafiline ruum: kirjeldatavad kodud paiknesid Tallinna vanalinnas, Mustamäel ja Kadrioru servas, Alutaguse metsades, Saaremaal ja Võrumaal, Viljandimaal ja Järvamaa metsakülas, Jõhvis, Kehras, Tartus, Pärnus, kolhoosikülades Tartumaal ja Jõgevamaal. Seejuures on märgiline mitmest kohast moodustunud kodu-

ruumi homogeensus: paljude kirjutajate kodutunne jaguneb ühtlaselt mitme paralleelsena tajutud elukoha vahel. Eluasemetüüpidest on esindatud nii korterid linnas (sh ühiskorter, riigikorter hruštšovkas, kooperatiivkorter, eestiaegne korter) kui ka ühismajandikeskuses, samuti individuaalelamu nii linnas kui ka kolhoosikeskuses, aga ka talumajapidamised. Nõnda mitmekülgsed, kui need paigad ja ruumid, on ka mäletatud kodusused. Esile kerkivad erinevad ruumidetailid, emotsioonid, perekonnaloo fragmendid või kodu saamisloo nüansid, argised tegevused, lähikondsed, samuti maitsed ja lõhnad jne. Mõnes kodus domineeris tolle aja tüüpsisustus ja -eluviis, mõnes leidus eestiaegset mööblit, kombeid ja maitseid, teistes aga hoopis lääneliku popkultuuri mõjusid või sootuks eksootilisi elamusi. Just kõigi tekstide koosmõjul

tuleb esile üllatavaid ühisosi erinevates ja lahknevusi sarnastes kogemustes. Kogumiku tekstide üks ühisosa on kindlasti tõdemus, et lapsepõlve koduruumi ja kodutunde moodustavad mitte ainult korter, maja või asjad, vaid samapalju ka sündmused, elamused, tavad, kunst ja lugemus. Teatud dominantide alusel on raamat jaotatud kolmeks osaks. „Jätkuvustes“ ilmneb see, kuivõrd paljutahuliselt oli võimalik alal hoida ka nõukogude aja eelset hõngu, nt inimeste, asjade, kirjanduslike elamuste, harjumuste, ruumijaotuse kaudu (autoriteks Mall Hiiemäe, Rein Veidemann, Mall Jõgi, Luule Epner, Tiia Allas, Leena Kurvet-Käosaar). „Kahe vahel“ peegeldab kodukogemusse imbunud kahetisust, olgu siis ruumilises, keelelises või sättumuslikus mõttes (Arne Merilai, Eduard Parhomen-

ko, Aija Sakova). „Uued ajad“ koondab neid lugusid, mille fookus on ühtsel ja vahetul (nõukogulikul) kodukogemusel (Sirje Olesk, Piret Viires, Janika Kronberg, Astrid Tuisk, Piret Peiker, Margus Vihalem). Tekstid kõnelevad palju kirjutajate endi kohta, kuid joonistuvad välja ka teatud ajastuomased lapsepõlvemustrid. Küllap leiab iga lugejagi siit midagi tuttavat, midagi intrigeerivalt ümberpöördut ja midagi sootuks uut.

Minu lapsepõlvekodu oli Eesti NSV-s Humanitaarid meenutavad koostanud Epp Annus, Brita Melts 176 lk, kõva köide


Nr 4 (126) 15. mai 2019

ilmunud Spetsnaz Viktor Suvorov tõlkinud Mait Eelrand kujundanud Margit Randmäe 288 lk, kõva köide

Viktor Suvorovi „Spetsnaz” on esimene Lääne lugeja jaoks mõeldud täielik ja kõikehõlmav ülevaade Nõukogude erivägedest kuni tänase Venemaa salajaste eliitmõrtsukateni välja. Endise GRU ohvitserina oli autor ise spetsnazi tegevusega tihedalt seotud. Selles paljastavas käsitluses räägib ta omaenda kogemustest. See on möödapääsmatult vajalik lugemisvara igaühele, keda tõeliselt huvitab Nõukogude Liidu ja praeguse Venemaa sõjaline võimekus.

Mägede kuninganna Daniel Wisser tõlkinud Piret Pääsuke sarja kujundanud Jüri Jegorov 314 lk, kõva köide sari „Punane raamat”

Robert Turin on neljakümne viie aastane mees, kes põeb raskekujulist hulgiskleroosi. Endine IT-firma omanik ja naistemees elab juba aastaid hooldekodus, liigub ratastoolis, sõltudes hooldusõdede abist. Ta trimpab veini ja viskit, teab täpselt, mis teda ees ootab ning otsib inimest (soovitatavalt naissoost), kes saadaks teda Šveitsi abistatud enesetappu tegema. „Mägede kuninganna” on inimlik, mõtlemapanev ja ohtra musta huumoriga romaan ootamatul teemal. „Mägede kuninganna” pälvis 2018. aastal Austria tähtsaima kirjanduspreemia.

Kujuteldavate olendite raamat Jorge Luis Borges tõlkinud Ehte Puhang kujundanud Tõnis Kipper 192 lk, kõva köide

See keskaegse bestiaariumi vormi järgides kirjutatud raamat viib meid Õhtumaa kultuuri juurte juurde, kirjeldades lugejale rohkeid inimmõistusest sündinud olendeid, kes on asustanud mütoloogiaid ja religioone, kirjandust ja filosoofiat, müstikute nägemusi ja poeetide unenägusid. Samal ajal kannab see raamat meid ka Borgese loomingu juurte juurde, tema mõjutajate ja inspiratsiooniallikate juurde.

Põhjala müüdid Carolyn Larrington tõlkinud Martin Kirotar kujundanud Siiri Timmerman 208 lk, kõva köide

Jumalad ja jumalannad, lohed, hiiglased ja kosmilised hundid, tohutu Maailmapuu, mida asustavad maagilised ja koletislikud olevused – Põhjala müüdid kõnetavad meid tänapäeval niisama elavalt kui seda tegid muistsete viikingite päevil. Carolyn Larringtoni värske tõlge vana-norra keelest.

Hea ja kurja tundmise puu Helen Käit kujundanud Tõnis Kipper 224 lk, kõva köide

Kui Mirjami mees jätab maha naise ja tütre, on selge, et nii ongi ja edaspidi tuleb tal hakkama saada üksi. Ehkki see ei tähenda terve Mirjami senise elu kokkuvarisemist, tähendab see siiski selgelt uue eluetapi algust. Tänapäeva 2018. aasta romaanivõistlusel ära märgitud töö.

WWW.TNP.EE

TANAPÄEV ilmunud

FOTO RAAMATUST

3

Muretu preili Õnneseen Holly Smale tõlkinud Nele Mikk kujundanud Angelika Schneider 376 lk, pehme köide

Valentine’id on kohal! Kuulsus on neile verega kaasa antud! Õed Hope, Faith ja Mercy on õnnelikud, neil on kõik, mida iganes hing ihkab – kuulsus, edu, raha ja kaunis välimus. Aga kõige enam ihkab Hope hoopis armastust ja selle nimel on ta valmis tegema mida iganes. Ainult et … päris elu ei ole nagu filmid. See lustakas raamat juhatab sisse Holly Smale’i uue noortesarja „Valentine’id”.

Idüll rentslis.

Uhhuduur Lõuna-Ameerikas HANNES HANSO

2

002. aastal mõtlesime kuttidega, et teeme ühe ägeda seikluse. 16 aastaga on nii mõndagi muutunud. Raamatu lugemisel liigutavad kamraadid raamatut juba tromboonimängija tehnikat kasutades üles-alla, et fookus paika läheks. Veel on muidugi muutunud see, et alates 2002. aastast ja meie esimesest seiklusest on toimunud tohutu laste arvu plahvatus! Toona oli minul kaks last ja Wennal üks. Mardi kaasa oli lapseootel ning Taniil sai KeskGobi Aimaki keskuses Mandalgovis teada, et ka tema Thea on rase. Nüüd, 16 aastat hiljem, on seis järgmine: Liivol neli last, Kristjanil kolm, Mardil kolm, Taniilil kolm, Hannesel kuus ja Wennal kolm last. Aga nüüd asjade juurde, mis pole muutunud. Kõik, mis liigub, kulub. Õlut läheb palju, vahel ka hommikul ja lõunaajal. Veini läheb ka palju, eriti LõunaAmeerikas! Õhtused draakonid on hommikused vihmaussid. Kaameramehel valutavad erinevad kohad, näiteks põlved ja midagi maksa piirkonnas. Esinevad krambid. Kaameramehel on kõht permanentselt tühi. Kaardimängimisel tekivad erimeelsused ja ägedad vaidlused. Mängime, nagu ikka, ainult tuhandet. Wend on jalkahaige. Ta on jätkuvalt suuteline suvalise meeskonna värava peale röökima kukkuma, kuulderaadius vähemalt kvartali ulatuses.

Nagu heas perekonnas ikka – inimesed ei saa üldse aru, mida teine inimene neile räägib! Näide. Meid vaevab siin krooniline probleem, pangaautomaadid ei anna enamiku kaartidega seinast raha välja. Eestis asuv pank ütleb, et kohalik Uruguay pank on süüdi. Kohalik pank ütleb, et Eesti pank on süüdi. Raha saab vahel ainult siledate ehk vanade deebetkaartidega. Jätkuvalt saan pähe selle eest, et mulle meeldib Sandra! Kuulasime seda duubelmakilt Moskva-Ulaanbaatari rongis 2002. aastal … ja see on jätnud minu kallite kamraadide psüühikasse elukestva mälutempli, millest enam vabaneda polegi võimalik! Kutid! See oli 16 aastat tagasi!!! Taniil võtab rahulikult, räägib vähe, aga kui räägib, siis viskab kildu. On kõige aeglasem väntaja. Ei kaeble kunagi. Vastutuul. Tee läheb ülesmäge, tõusud, tõusud, TÕUSUD! Mul pole kaasas pealampi. Ma arvan, et mul on õigus (seda muidugi väidavad kamraadid, ise ei saa aru). Kaamera on persses. Rattad on Classicud. Kõik kõiki õhtusi vestlusi hommikul ei mäleta. Kunagi ei tea, kus järgmisel öösel magad. Tee teab. Kõik Taniili (ta on mehaanik, aegajalt on vaja mingit tööriista või jubinat) asjad on koti põhjas. Kristjan pole veel endale uusi matkasaapaid hankinud, on kõik reisid teinud samade saabastega. Liivol pole ruumi ühegi grammi või ruutmillimeetri lisaasjade, näiteks va-

jamineva ja kaasaskantava toidu jaoks. Esimesed tuhat kilomeetrit on kõige raskemad. Kui oled poliitik, saad alati pähe, ükskõik, mida sa ka ei arvaks. ALATI! Ropendamine ja vandumine – koju jõudes tuleb uuesti rääkima õppida. Ainult Wend teab, mis on õige muusika. Wend paneb kogu reisile oma tempo jalgpalliülekannete ja mängude toimumisaja järgi. Üks Austraalia aborigeen ütles kunagi, et „give your face to the sunshine and you will see no shadows”. Tal oli õigus. Telestaar Kuusk saab mingi vigastuse. Tongis Wend on El Catastrofe. Sa võid sada aastat oma kamraadidega matkal olla, aga sa endiselt ei tunne neid tegelikult. See on elukestev protsess, sured ikka lollina. Jutud eelmistest reisidest ning reisidel toimunud sündmustest muutuvad üha võimsamaks ning heroilisemaks. Lisandub uusi ja värvikaid kirjeldusi – on alust legendide tekkeks. Iga rattareis algab esimesest vändatäiest. Kui seda ei tee, siis ka kuhugi ei jõua!

Ehh, uhhuduur! Tee teab kujundanud Liis Karu 398 lk, pehme köide lakkadega värvitrükk

Kolm Victoriat PRIIT PÕHJALA

Ü

hegi teise monarhi valitsusaeg ei ole meie maailma kujundanud sellisel määral nagu kuninganna Victoria oma. Victoria valitses elu lõpus ligi veerandit maailma rahvastikust. Paljud neist on siiamaani Victoria alamad selles mõttes, et neil on konstitutsiooniline monarhia – ja kogu maailm jälgib endiselt suure huviga kuningakoja sünde, surmasid, abielusid ja skandaale. Me vaatame Victoria-aegset jalgpalli ja kleebime kirjadele

Victoria ajal leiutatud marke. Victoria ajastu andis meile ka avalikud tualetid, metroo, põetajaameti, sigaretid … Tuntud ajaloolase ja saatejuhi, ka Eesti teleekraanidelt tuttava Lucy Worsley raamatus „Kuninganna Victoria” avaneb lugejale kolm Victoriat: esiteks alati musta kandev väike ümar vanadaam, teiseks kirglik ja romantiline printsess, kes armastab tantsida, ning kolmandaks monarhia rolli muutev edukas kuninganna – austatud suverään ajastul, mil naine troonil tekitas inimestes sügavat ebamugavust. Lisaks on juttu kuninganna Victoriast kui tütrest, abikaasast, emast ja le-

sest, kes peab kõigis nendes rollides vastama ühiskonna ootustele, olles sõnades konservatiivne, ent tegudes sageli hoopis uuendusmeelne.

Kuninganna Victoria. Tütar, naine, ema, lesk Lucy Worsley tõlkinud Jana Linnart kujundanud Rein Seppius 408 lk, kõva köide

Lõksud ja võltsijad Katarina Mazetti tõlkinud Allar Sooneste kujundanud Frida Axiö 144 lk, kõva köide

Julia, Kimmu, George ja Alex veedavad jälle koolivaheaega tädi Frida juures Rootsi saarestikus. Fridal on vaja mandril salaasju ajada ja nõod peavad mõne päeva üksi toime tulema. Vaevalt on tädi saarelt lahkunud, kui hakkab juhtuma veidraid asju. Keegi seab üles lõkse ja lapsed satuvad neisse sisse. Ja korraga ilmub kusagilt välja maal, millel on lapsi kujutatud koletistena! Ühel päeval märkavad nad metsas vilksamisi iseäralikku olevust ega usu oma silmi …

Võileib võimleb Tarmo Vaarmets illustreerinud Lucija Mrzljak kujundanud Tuuli Aule 152 lk, kõva köide

„Võileib võimleb” on Eesti Joonisfilmi animaatori, karikaturisti ja luuletaja Tarmo Vaarmetsa esimene lasteluulekogumik, kust leiab üle saja lõbusa ja fantaasiaküllase luuletuse koos Lucija Mrzljaki värviliste piltidega. Varem on Tarmo Vaarmetsa lasteluuletused ilmunud peamiselt koolilaste ajakirjas Hea Laps.

Natuke napakad lood Piret Raud autori illustratsioonid kujundanud Dan Mikkin 92 lk, kõva köide

Nii tegelased kui lood selles raamatus on tiba tobedavõitu, kuid seeeest väga armsad ja head. Siit leiab näiteks muna, kellele meeldib seista pea peal, ja õunapuu, kes kasvatab oma okste küljes ordeneid. Veel räägitakse siin onu Vello nööbikogumiskirest ja kampsuni kallistamiskirest. Pildid raamatule on teinud autor ise.

Poisi kasvatamine. Läheduse jõud headeks meesteks kasvamisel Michael C. Reichert, PhD tõlkinud Eve Rütel kujundanud Siiri Timmerman 344 lk, pehme köide

Veel üsna hiljuti ei taibatud kuigi palju nähtusest, mida Kanada aktivist ja õpetlane Michael Kaufman poisi meheks kasvamisest rääkides meeldejäävalt kirjeldas kui „veidrat segu jõust ja jõuetusest, privileegidest ja piinast”. Mida oleks võimalik poisipõlvele osaks saanud kahjude leevendamiseks ette võtta? Kuidas me saame endi hoole all olevaid poisse kaitsta poisipõlve kodeeritud ohtude eest? Kuidas tagada, et meie pojad on mehepõlveks hästi ette valmistatud


KOOLIBRI Nutimäng 1 Heili Veetamm 48 lk, lehvik

Nutimängu ülesanded sobivad lahendamiseks 4–5-aastastele lastele. Igal lehel on kolm erinevaid teadmisi ja oskusi nõudvat ülesannet, mille vastust saab kontrollida järgmiselt lehelt. Täiskasvanu saab esitatud küsimuse teemat edasi arendada, et avastada lapse huvisid, tugevaid ja veel arendamist nõudvaid külgi.

Nutimäng 2 Heili Veetamm 40 lk, lehvik

Nutimäng järgib struktuurilt oma eelkäijat, kuid on mõeldud 5–7aastastele lastele. Nutikad küsimusedülesanded on koostatud, arvestades koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas kirjeldatud õpitulemusi.

Suur sõnade raamat ühislooming tõlkinud Mari-Ly Tiitsmaa 24 lk, kõva köide

Suurepärane abivahend lapse kõne arendamiseks. Raamatu kasutusaeg on üsna pikk: aastane pisipõnn vaatab pilte ja otsib tuttavaid esemeid, suurem laps mõtleb pildi põhjal välja uusi lugusid ja küsimusi. Raamatu on illustreerinud populaarne Vene noorema generatsiooni kunstnik Margarita Kuhtina, kelle joonistused on võitnud laste südamed kogu maailmas.

Suur värvide raamat ühislooming tõlkinud Mari-Ly Tiitsmaa 24 lk, kõva köide

Suur värvikirev raamat pakub põnevat tegevust pikaks ajaks! Kõige pisemad otsivad piltidelt tuttavaid esemeid, õpivad ja jätavad meelde uusi sõnu. Veidi vanemad õpivad lisaks tundma ka värve. Mis värvi on vikerkaar? Mida tähendab ruuge? Mis värvid tekivad põhivärvide segamisel? Vastused neile ja paljudele teistele värvidega seotud küsimustele peituvad selles rõõmsavärvilises raamatus.

Euroopa loomad

Miroslawa Kwiecińska tõlkinud Eve Sooneste 32 lk, pehme köide

Seda raamatut lugedes õpib laps tundma Euroopa loomi ning nende elu looduses. Läbipaistvad vahelehed annavad võimaluse loomade pilte järele joonistada ja värvida. Raamatu keskel kahel leheküljel paikneva labürindi lahendamisega saab kogutud teadmisi testida, ühendades omavahel sobivad paarid, näiteks lind ja tema pesa. Vastused on antud tagakaane siseküljel. Raamat on rikkalikult illustreeritud.

Elutruud loomad Holger Haag tõlkinud Eve Sooneste 56 lk, kõva köide

Oled sa kunagi hundiga silmitsi seisnud? Või hirvega palgest palgesse kohtunud? Vaimustavate ja elutruude illustratsioonidega raamatus saab vaadelda 15 looma nende elusuuruses. Iga looma juures on ülevaade tema eluviisist ja käitumisest ning põnevaid teadmisi tema eripärast ja loomusest.

Nr 4 (126) 15. mai 2019

4

Kehaga kooskõlas INGRID KAOKÜLA ämmaemand ja koolitaja

FOTO

ilmunud

WWW.KOOLIBRI.EE

Ü

hel septembrikuu õhtul helises mu telefon. Helistati „Koolibri” kirjastusest ja pakuti võimalust vaadata konsultandi pilguga üle Lara Brideni raamatu „Period Repair Manual” eestikeelne tõlge. Olin üsna kõhklev, palusin aega otsustamiseks ja tutvumiseks mõnd peatükki raamatust. „Hmm … manual on ju kasutusjuhend,” mõtlesin ma. „Kuidas seda menstruaaltsüklit siis targemini kasutada?” Pikka aega on kõike, mis puudutab naise tsüklit, peetud tabuteemaks, millest rääkimine võiks huvi pakkuda vaid paarikümnele naistearstile ja ämmaemandale. Aga kuidas nii? Pooled maailma inimesed on naissoost ja see puudutab ometi neid kõiki! See peaks kõnetama nii teismelisi tüdrukuid, kelle tsükkel on alles välja kujunemas, kui ka naisi, kes oma viljakas eas on pidevas mures oma „päevade” pärast, sõltumata sellest, kas nad parasjagu loodavad või hoopis kardavad näha kahte triipu rasedustestil. Aga see puudutab ka kuldses keskeas naisi, kes on jõudnud salapärasesse ja kardetud premenopausi koos kõigi kehaliste muutustega, mida üleminekuaastad kaasa toovad. Olen olnud ämmaemand üle 30 aasta, sellest rohkem kui kümme aastat olen toimetanud ühe tuntud naiste tervise- ja pereteemalise veebilehe „Küsi nõu” rubriiki. Viimase kümne aasta jooksul olen õpetanud naise reproduktiivtervise ja füsioloogia ainet massööridele, terapeutidele ja sünnitoetajatele. Õpetamis- ja nõustamistööks olen kogunud teadmisi ja materjale lausa artikkel artikli haaval, sest eesti keeles ei ole seni sellist raamatut, mis kaasaaegselt, ammendavalt, aga lihtsas ja arusaadavas keeles käsitleks intiimtervist naise enda vaatekohast. Iga järgnev rida, mida mulle tutvumiseks saadetud peatükkidest lugesin, muutis mind üha rõõmsamaks – seal oli kõik see, mida juba teadsin, ja rohkemgi veel! Naise hormoone on alati peetud nii keerukaks ja nende toimimist nõnda müstiliseks, et sellest ei olegi võimalik kõigil aru saada. Aga just sellega on Lara Briden hakkama saanud. Mõistnud kuni raku tasemeni välja, miks ja kuidas naise keha toimib, ning jaganud oma teadmisi ja kogemust lugejatega.

Lara Briden

RAAMAT TÄIS KÜSIMUSI JA VASTUSEID Miks päevad hilinevad? Kui palju verd on menstruatsiooni ajal liiga palju? Miks toimuvad menstruatsioonid liiga tihti? Kuidas tulla toime peavalude, akne, rindade helluse, meeleolumuutuste ja isudega, mis tabavad naisi viimastel päevadel enne menstruatsiooni algust? Kuidas mõjutab naise elu, tervist, enesetunnet ja viljakust endometrioos, polütsüstiliste munasarjade sündroom või adenomüoos? Kuidas mõjutavad tehislikud hormoonid rasestumisvastastes vahendites naise tervist ja kuidas hoiduda soovimatust rasedusest nii, et keha oma hormoonid alles jääksid? Kuidas taastada loomulik menstruaaltsükkel pärast pillide kasutamise lõpetamist? Need ja paljud teised küsimused saavad raamatus vastuse. Lisaks leiab lugeja iga teema juures praktilisi soovitusi, kuidas elustiili ja

toiduvalikuid muutes end oma kehas hästi tunda. Nagu autor ise ütleb: „Sul on õigus kergelt kulgevateks päevadeks. Valuta, suure verekoguseta, premenstruaalse sündroomita. See on võimalik.” Kui elada oma kehaga kooskõlas ja panna tähele oma keha märguandeid, siis toetavad naise oma keha poolt toodetud hormoonid teda igas vanuses. Hormoonid ei ole nuhtlus, vaid õnnistus. Hormoonid panevad naha, silmad ja juuksed särama, muudavad luud tugevaks, aitavad olla rahulik ja keskendunud, omada parasjagu seksuaaliha, õhtuti uinuda, püsida tervislikus kaalus ja veel paljut muud. Lara Brideni raamat koondab kõik need teadmised kokku, aidates näha naist ja tema tervist ühe tervikuna.

KENA KÜLL, AGA KAS SEE ON KA TÕSI? Üks üsna intrigeeriv peatükk on „Mida küsida oma arstilt?”. Loodan, et

see ei tekita kolleegide hulgas pahameelt, vaid vastupidi – aitab naistearstidel ja ämmaemandatel oma patsientide probleeme paremini vaagida ning nende küsimustele vastata. Kuigi olen oma töö ja huvi tõttu naise tervise ja füsioloogia suhtes keskmisest lugejast teadlikum, oli ka mulle selles raamatus palju uut ja rohkesti ahaaelamusi. Aga tundsin ka kurbust, et ma seda kõike varem ei teadnud. Nii iseenda kui paljude-paljude teiste naiste pärast, kes on oma muredega elu jooksul minu poole pöördunud. Kuna raamat sisaldab rohkesti väiteid ja soovitusi, mis erinevad nendest, mida me tavapäraselt meedikutena naistele jagame, siis tekib õigustatud küsimus: kena küll, aga kas see kõik on ka tõsi? Teades, et sellised küsimused tekivad, on Briden oma raamatus viidanud rohkem kui 400 uurimusele ja teadusartiklile, mis tema väiteid kinnitavad või toetavad. Kui mõni soovitus põhineb vaid tema isiklikul kliinilisel kogemusel oma tuhandete patsientide ravimisel, siis on selle juures ka öeldud, et veel puuduvad uurimused, mis seda väidet kinnitaksid. Armsad naised ja tüdrukud! Lugege ja kasutage selle raamatu nõuandeid! Olge terved ning tundke end oma kehas mõnusalt kõigil päevadel kuus ja kõigil aastatel oma elus. 1970. ja 1980. aastatel tõid revolutsiooni eesti naiste seksuaal- ja intiimtervise alastesse teadmistesse elumuutvad raamatud „Avameelselt abielust” ja „Tütarlapsest sirgub naine”. Neid raamatuid lugesid kõik. Usun, et Lara Brideni „Paremate päevade käsiraamat” on sama oluline või isegi veel olulisem teos 21. sajandi eneseja terviseteadlikule naisele.

Paremate päevade käsiraamat Kõik, mida naine peaks teadma hormoonide, menstruaaltsükli ja rasestumisvastaste meetodite kohta Lara Briden tõlkinud Helina Savi konsulteerinud Ingrid Kaoküla 392 lk, pehme köide lakkadega

Valust vabaks looduslike vahendite ja harjutustega Raamatu eessõna põhjal

K

ahjuks on valu osa meie elust ja isegi parima tahtmise juures ei saa me seda täielikult vältida. Meditsiin hakkas valuraviga tegelema alles üsna hiljuti. 20. sajandi keskpaigast on uus lähenemine ravile võimaldanud äärmuslikes olukordades valu kannatamist vähendada. Ent kuidas on lood igapäevase valuga, mis ei ohusta elu, ent rikub meie heaolu? Tavaliselt „tapame” selle käsimüügist saadavate valuvaigistitega nagu aspiriin, paratsetamool, ibu-

profeen jmt. Ometi on nende ravimite tarbimisel omad riskid. Seetõttu on oluline enne valu tuimastamist ära kuulata selle sõnum, muidu võib probleem tasapisi süveneda. Küll aga on võimalik õigeid abimehi kasutades valu leevendada või isegi kaotada. Tuleb leida sobiv lahendus, mis kõrvaldaks valu. Siin on palju valikuvõimalusi. Lisaks ravimitele, mis võiksid jääda õnnetusjuhtumite või ägeda valu puhuks, pakub traditsiooniline meditsiin rikkalikult turvalisi ja tõhusaid valuvaigisteid ning leevendusmeetodeid. On olemas nii ravimtaimed kui ka

erinevatest taimedest ekstraheeritud eeterlikud õlid. Kui lisada hingamisharjutused, stressi leevendavad tehnikad, jooga ja massaaž, siis on olemas terve arsenal, mille abil võidelda kõigi (või peaaegu kõigi) tavalisemate igapäevaelus tekkivate valudega ilma oma keha kahjustamata. Sellest raamatust leiate valuga võitlemiseks leevendust toovaid toitumisjuhiseid, sügava hingamise ja lõdvestumise tehnikaid, tõhusaid mähiseid, kompresse, palsameid, massaaže, vanne, teesid ja salve ravimtaimedest. Raamatu üks autoritest dr Yann Rougier on oma mitmekülgse meedikukarjääri pühendanud vaimu,

keha, toitumise ja immuunsüsteemi vastastikuste seoste uurimisele. Teine autor, Marie Borrel on looduslike terviseteemadega tegelev ajakirjanik ja kirjanik.

Looduslikud valuvaigistid Dr Yann Rougier, Marie Borrel tõlkinud Anne Hiio 128 lk, pehme köide lakkadega


Nr 4 (126) 15. mai 2019

ilmunud Kuigi sa proovid olla hea Triinu Meres 248 lk, pehme köide

Triinu Merese uus raamat koondab kaante vahele kolm ulmelugu, mis kõik räägivad Kuuevalla kuningriigist. Peamiselt tuleb siin juttu inimeste rasketest valikutest, võitlust ja mõõgaga vehkimist on napilt, põnevust aga piisavalt. Nagu Merese varasemaski loomingus, tõusevad juttudes üles küsimused heast ja kurjast. Autor on kasutanud ilusat, ehk vanamoodsatki keelt ning kõik lood õhkavad karmi põhjamaist romantikat.

Kandja Mattias Berg tõlkinud Juhan Habicht 336 lk, pehme köide

Erasmuse töö on seista Ühendriikide presidendist alati paari meetri kaugusel, käes mapp, mida presidendile ulatada, kui olukord peaks seda nõudma. Mapis on kõik vajalik, et president saaks anda käsu tuumarelva kasutamiseks. Väikese poisina mõtles Erasmus välja salakoodi, mida teadsid vaid tema ja ta ema. Järsku võtab aga keegi Erasmusega just seda koodi kasutades ühendust. Hoogsalt algava tehnopõneviku iga peatükk pakub rohkem küsimusi kui vastuseid, kuid sekka ka harivaid seiku tuumafüüsika arenguloost.

Lõpetamata mõrv Ann Granger tõlkinud Lauri Vahtre 288 lk, pehme köide

Pensionipõlve nautiv Alan Markby kuulab hämmastunult oma aedniku Josh Browningu tunnistust. Viimane räägib, et lapsepõlves, kahekümne aasta eest, leidis ta koos oma õe Dilysega linnakese lähedalt metsasalust noore naise laiba. Kahekümne aasta tagune kadumisjuhtum võetakse uuesti uurimise alla. Kahe põlvkonna ja kahe jaoskonna politseinikud ühendavad jõud, et osutada kadunud tüdrukule viimane teene – tuua tõde päevavalgele.

Armastus külmas kliimas Nancy Mitford tõlkinud Krista Kaer 232 lk, pehme köide

Säravalt romantiline teos kirjeldab värvikalt aristokraatide kadunud hiilgust kahe maailmasõja vahelisel Inglismaal ja kuulub inglise kirjanduse klassika hulka. Ehkki romaanis on kujutatud kõrgaadli elu, võib vaimukuste pillerkaari varjus aimata ka nukramaid alatoone, sest armastus võtab sageli ootamatu kuju. Nagu heades raamatutes ikka, on selleski teoses midagi rohkemat, kui esmapilgul paistab, ning küllap sellepärast püsib see seniajani värskena.

Superkoomik Jenny Jägerfeld tõlkinud Kadi-Riin Haasma 216 lk, kõva köide

Sashal pole naljategemine just veres, aga see-eest on tal plaan: temast saab superkoomik! Kui tal õnnestub inimesi naerma ajada, siis ehk kaob see teine asi ära. See, mis pakitseb laugude taga ja kõrvetab ja ähvardab langeda pisaratena põskedele. Jenny Jägerfeldi „Superkoomik” on võitnud nii laste kui ka kriitikute poolehoiu, põimides elegantselt koomikat ja traagikat ning näidates, et ka kõige tumedama pilve tagant piilub lõpuks päike.

WWW.VARRAK.EE

VARRAK

Milleks on vaja herilasi ja sääski? ANNE SVERDRUP-THYGESON Katkend raamatust „Putukate planeet”

K

ui ma ütlen kellelegi, et mu töö on putukad, siis küsitakse tihti: aga mis kasu on herilastest? Ja milleks on vaja sääski ja põdrakärbseid? Sest loomulikult on olemas tülikaid putukaid. Aga neid on kohutavalt vähe võrreldes mutukamüriaadidega, kes päästavad iga päev pisut meie elu. Ent alustame tülikatest. Vastuseid on mul kolm. Esiteks on ka tülikad putukad looduses kasulikud. Sääsed ja kihulased on kalade, lindude, nahkhiirte ja teiste elukate oluline toit. Eriti kõrgmäestikus ja kaugel põhjas võivad suured kärbse- ja sääseparved olla hädavajalikud endast tublisti suurematele loomadele. Putukaparvedest võib lühikesel ja heitlikul polaarsuvel oleneda see, kuhu suunduvad suured põhjapõdrakarjad rohtu sööma, ringi trampima ja sõnniku abil toitaineid levitama. Nagu vette visatud kivi ümber tekkinud ringid, mõjutavad putukad tervet ökosüsteemi. Samaviisi on olulised herilased – nii meile kui ka teistele. Herilased aitavad taimi tolmeldada, hävitavad kahjureid, keda me ei salli, ning on toiduks herilaseviule ja tervele hulgale muudele liikidele. Teiseks võivad kasulikud lahendused peituda seal, kust me neid kõige vähem oodata oskame. See käib ka loomade kohta, keda peame vastikuks või tülikaks. Porikärbse vaglad võivad puhastada mädanevaid haavu, jahumardika vastsed näivad suutvat seedida kilet, ja praegu uuritakse, kuidas saaks kokku varisenud või tugevalt saastunud hoonetes päästetöödel kasutada prussakaid. Kolmandaks leiavad paljud, et kõik liigid peaksid saama võimaluse oma elupotentsiaali rakendada. Et meil, inimestel, ei ole õigust peremehetseda ühegi liigi üle, lähtudes lühinägelikust hinnangust, missugused liigid on meie arvates armsad või milliseid me peame enda jaoks kasulikuks. See tähendab, et meil on moraalne kohustus hoolitseda võimalikult hästi ka

FOTO JUDE INFANTINI, UNSPLASH

5

Mida kontakt loodusega sinu jaoks tähendab? Kas looduses liikumine mahub lisaks tööle ka vaba aja tegevuste hulka?

Ma olen metsatalus üles kasvanud ja linna tulnud alles ülikooli. Seetõttu otsin ka ise alati kui vähegi võimalik loodusega kontakti. Õnn on töötada looduses, kuigi tegelikkuses tähendab televisioonitöö ikkagi palju ka siseruumides olemist ja arvutitööd. Seetõttu on vaja seda looduses olemist juurde tekitada. Olen suur rattasõidu sõber ja suvel võtan alati ette korraliku nädalase rattamatka. Samuti üritan seljakotiga matkata ja metsas öö-

Kuidas püüda mutti... Ja kuidas leida end looduses Marc Hamer tõlkinud Lii Tõnismann 232 lk, kõva köide

Suurepärase looduskirjaniku, ametilt vana kooli mutipüüdja elujaatav raamat räägib maaelust, looduse ringkäigust, üksildusest, surelikkusest ja rahulolust. Mutt on omajagu saladuslik: tema harjumused on mõistatuslikud, anatoomiline ehitus kummaline ja ta elab täiesti üksi. Selles meditatiivses raamatus jutustab Marc loo endast ja vaatleb, mida mutid ja elu keset loodust võiksid meile meie enda inimsuse ja rahulolupüüdluste kohta kõneleda.

Köögiviljade taaskasvatamine Melissa Raupach, Felix Lill tõlkinud Monika Reedik 128 lk, kõva köide Putukad on looduse väikesed hammasrattad, mis lükkavad maailma tiksuma ja käima.

mutukate eest, kes ei tooda nähtavaid väärtusi, putukate eest, kes pole pehmed ega karvased ja suurte pruunide silmadega, ning ka liikide eest, kelle otstarvet me ei adu.

LOODUSE VÄIKESED HAMMASRATTAD Loodus oma terviklikkuses on jahmatav ja putukad moodustavad olulise osa neist filigraanselt koostatud süsteemidest, kus meie, inimesed, oleme vaid üks liik miljonitest. Sellepärast peabki see raamat käsitlema kõige pisemaid meist. Kõiki neid imelikke, ilusaid ja pentsikuid putukaid, kes on meile tuttava maailma aluseks. Raamatu esimene osa käsitleb putukaid kui niisuguseid. Esimesest peatükist saab lugeda nende meeletust mitmekesisusest, nende ehitusest, sellest, kuidas nad ümbrust tajuvad, ja natuke ka sellest, kuidas kõige tähtsamaid putukarühmi ära tunda. Lisaks saab teisest peatükist aimu putukate üpris omapärasest seksuaalelust. Siis liigun edasi putukate mitmekülgse kooselu juurde teiste loomadega ja taimedega. Räägin nende igapäevasest võitlusest, kus põhiküsimuseks on saada süüa või ära söödud ja kus kõik löövad lahingut selle nimel, et kanda edasi oma geene. Siiski mahub sinna sekka ka koostöö mitmesugustes kentsakates variantides.

Ülejäänud raamat käsitleb putukate tihedaid sidemeid ühe liigiga: meiega. Näiteks annavad nad oma panuse meie toidulauale, on looduse sanitarid ja varustavad meid kõige vajalikuga meest kuni antibiootikumideni. Kaheksandas peatükis vaatlen ma lähemalt uusi valdkondi, kus putukad võivad meile teejuhiks olla. Lõpuks, üheksandas peatükis, räägin ma lähemalt sellest, kuidas meie väikeste abiliste käsi tegelikult käib ja kuidas sina ja mina saame kaasa aidata, et putukate elu kergendada. Sest meie, inimesed, sõltume sellest, et putukad käiksid tööl. Me vajame neid tolmeldamiseks, lagundamiseks ja mulla loomiseks, söögiks teistele loomadele, kahjulike organismide tõrjeks, seemnete levitamiseks, meie aitamiseks teadustöös ja meie inspireerimiseks oma kavalate võtetega. Putukad on looduse väikesed hammasrattad, mis lükkavad maailma tiksuma ja käima.

Putukate planeet Anne Sverdrup-Thygeson tõlkinud Sigrid Tooming 232 lk, kõva köide

Kevad kutsub meid loodusesse Küsimustele vastab KRISTO ELIAS

ilmunud

bida. Suvel proovin üldse korraldada asju nii, et linnas tuleks viibida võimalikult vähe. Hea tahtmise korral on see täiesti võimalik. Kellele ja miks soovitaksid raamatut „Eesti elusloodus”?

Ma arvan, et selle raamatu läbilugemine kuluks ära igaühele. Selleks ei pea olema süvahuvidega loodusvaatleja. See võiks olla aabits igale inimesele, kes vähegi toast õue peaks sattuma. Loodus on tegelikult igal pool meie ümber, ka linnas. Et loodust rohkem mõista, võiksime ka seal elavaid liike paremini tunda. Arvan, et inimkond on looduse suhtes aina hoolimatum just sellepärast, et me oleme loodusest võõrandumas, me ei tunne seda. Mulle meeldib, et raamat ei ole liiga

spetsiifiline, vaid räägib ära põhitõed ja tutvustab eelkõige neid liike, kellega rohkem kokku puutume. Kellel tekib süvahuvi, saab juba edasi uurida. Ma ei ütleks ka enda kohta, et tean loodusest piisavalt, kuigi iga päev nende teemadega tegelen. Teadmisi võiks alati rohkem olla ning hea ja hariv raamat on siin ikka abiks.

Eesti elusloodus Rein Kuresoo, Hendrik Relve, Indrek Rohtmets jpt 398 lk, pehme köide

See raamat jagab nõuandeid, kuidas panna kasvama enam kui kakskümmend vilja, kasutades selleks vaid tükikest taimest, ja mida teha, et sirguv taim hakkaks ka saaki kandma. Porrulauk, rooma salat, peet ja teised köögiviljad ei vaja midagi erilist, et tükikesest kasvama hakata: vaid vett, mulda, valgust ja veidi hoolt. Ühtlasi vähendame oma ökoloogilist jalajälge ja anname väikese panuse keskkonnahoidu.

Vastuolulised taimed Lahingud seedetraktis Steven R. Gundry tõlkinud Piret Frey 392 lk, kõvaköide

On teada, et gluteen võib organismis ärritust või põletikku tekitada. Kardioloog ja südamekirurg Steven Gundry väidab, et gluteen on vaid üks paljudest kahjulikest taimevalkudest, mille üldnimetus on lektiinid ja mida leidub ka toitudes, mida üldiselt peetakse tervislikuks. Need valgud on loodud taimi kaitsma taimesööjate eest ja meie organismis põhjustavad nad keemilise rünnaku, mis võib olla ülekaalu ja tõsiste terviseprobleemide tegelik põhjus.

Ühe pere lapsed. Rivaalitsemisest üksmeeleni Nina Bataille tõlkinud Pille Kruus 176 lk, pehme köide

Kas unistate sellest, et teie lapsed saaksid hästi läbi ja tegutseksid üksmeeles? Selles raamatus aitab autor mõista, kuidas tekivad ühe pere laste vahel pinged. Eluliste lugude ning hõlpsalt rakendatavate harjutuste kujul on raamatus hulk soovitusi ja nõuandeid, mis aitavad nii suurtel kui väikestel areneda tasakaalukateks täiskasvanuteks.

Ravijooga. Võtted keha, meele ja vaimu tervendamiseks Christine Burke tõlkinud Marju Algvere 176 lk, pehme köide

Selles raamatus on tõhusad joogaharjutused 40 füüsilise vaevuse ja ka meeleseisundiga seotud probleemide leevendamiseks. Ükski sessioon pole pikem kui 15 minutit, mis on igati sobiv ka väga tegusatele inimestele. Kõiki asendeid ja harjutuste sarju illustreerivad selged ja arusaadavad fotod. See kergesti mõistetav käsiraamat sobib nii algajale kui kogenud harrastajale.


EKM TEADUSKIRJASTUS Ennemuistsed jutud Reinuvader Rebasest Ernst Peterson-Särgava illustreerinud Katrin Ehrlich 124 lk, kõva köide

Raamatu autorit Mall Hiiemäed küsitles LONA PÄLL

Rahvajuttude rebane on täis kavalust ja krutskeid. Eesti lastekirjanduse klassik Ernst Peterson-Särgava on sõlminud rahvusvaheliselt tuntud jutuainese kahekümneks looks. Rebase jultumus viib ta tihti täbarasse olukorda, kust leidlikkus jälle välja aitab. Nagu päriselus, nii ka loomalugudes on raske tegelastesse ühetiselt suhtuda, nii et see, kes on hea, kuri või naeruväärne, jääb lugeja otsustada.

Sinu kogumikus „Väike linnuraamat rahvapärimusest” (2016, 2. tr 2017) tuli hästi välja, et on linnuliike, kellega seotud pärimus on püsinud läbi aja mitmekesisena (näiteks kägu või sookurg). Kas võib ka öelda, et loomade seas on neid liike, kellega seotud pärimus on olnud märgatavalt rikkalikum?

Virumaa rahvalaule ja pillilugusid Helisalvestusi Eesti Rahvaluule Arhiivist 13 koostanud Ingrid Rüütel 48 lk tekstivihik + 2CD

Väljaanne tutvustab virulaste lauluvara, mis oli käibel 20. sajandi alguses – vanu regilaule, lüürilisi laule, mardi- ja kadrilaule jm. Leidub laule ajaloolistest sündmustest, vangilaule, meremehelaule, kohalikke külalaule, ballaade, ringmängu- ja tantsulaule. Laulude meeleolu vaheldub – lõbusate külalaulude ja muude naljalaulude kõrval on traagilisi armastus- ja sõdurilaule.

Liikide lõikes on üldpilt üsna ebaühtlane. Endeloomi esindab ligikaudu kolmandik selles raamatus tutvustatavatest loomaliikidest. Metsaasuka, olgu looma või linnu ilmumine inimese kodu juurde – mõttelise piiriga territooriumile – on rahvasuus niivõrd kaua tähenduslikuna püsinud, et seda võib praegusajalgi tõsiselt võtta. Rahvapärimuses leidub hoiatusfunktsiooniga teavet küllaltki palju, kuid seda enam leidub käitumisjuhiseid ja eneseabisuuniseid. Selle raamatu üks eesmärke ongi näidata, kuidas usundilise maailmanägemise taandudes loomaliikide roll muutub. Kõige markantsemaks näiteks pean oravat. Vastuolulisuse poolest on esil hunt. Mille alusel valisid raamatus kirjeldatud loomaliigid – kas määravaks sai lugude erilisus, rohkus või hoopis see, et võimalikult paljud liigid oleksid esindatud?

Nii valida olnuks kõige lihtsam: võtta need loomariigi esindajad, kes meie

PETRONE PRINT

6

võrd oluline on lugu, milles siil evib võimet tuleohtu tajuda ning tule leviku vältimiseks tegutsema asuda. See raamat on ainulaadne, sest esitab sissevaate loomapärimusse rahvaluulearhiivi kogude põhjal. Mida võiks inimeste ja teiste loomade suhetest pajatav pärimus kaasaja inimesele õpetada?

Autor Mall Hiiemäe koos illustraator Mari Hiiemäe ja kass Vinkuga.

rahvapärimuses on populaarsed – putukate seast näiteks lepatriinu ja toonesepp, kahepaiksetest kärnkonn, roomajatest rästik ja sisalik, imetajatest hunt ja karu. Siia raamatusse otsustasin võtta 30 meie fauna imetajat. Millised liigid populaarseks on saanud, oleneb suuresti sellest, millega nad inimese tähelepanu köitnud on. Mõelgem sellele, et inimene – looduse ülemvalitseja – on kuuluvuselt selle raamatu tegelaste seas sama loomarühma liik. Mõned neist loomadest on tema toidukonkurendid (näiteks karu), mõned tema saakloomad (näiteks jänes), mõned ennekõike endeloomad (näiteks nirk).

Siin tuleb tunnistada, et eri folklooriliikide osakaal raamatus ei ole vastavuses arhiivimaterjali proportsioonidega. Nii tundus üsna otstarbetu koormata väljaannet paljukordselt ilmunud muinasjututekstidega. Vältisin ka luiskelugusid ja pajatusi kergest jahisaagist – kiidujutud kaotasid aktuaalsuse juba poolesaja aasta eest. Eelistasin tekke- ja seletuslugusid, sest mõnda loomaliiki on inimese sarnaseks peetud. Huvipakkuvad tundusid ka sellised lood, milles loom aitab inimest või inimene looma. Kalevipojamuistendites ja -eeposes võib ära tunda rahvusvahelise levikuga loo siili okaskasuka päritolu kohta, ent sama-

Aastakümneid on rahvaluulearhiivile püütud saata ikka minevikulist materjali, igapäevaelu kajastused jäävad tahes-tahtmata tagaplaanile. Et selgitada, kuidas loomaliikide olekut ja olemust oma meeltes tajutakse, tuli teha täiendavaid küsitlusi. Mõne liigi kohta oli arhiivisäilikutes üldse napilt teavet, uustulnukatest meie faunas seda vähem. Täiendust olen hankinud võimalikult erinevate elualade esindajailt. Sageli vahendavad nende lood kogetud elamust. Oma raamatuga pole ma võtnudki ülesandeks õpetamist ega näpuga näitamist, pigem soovin lugejat vargsi suunata vaagima oma suhet loomariigi esindajatega, lähtudes isiklikult kogetust ning selles raamatus leiduvast.

Väike loomaraamat rahvapärimusest Mall Hiiemäe 256 lk pehme köide

WWW.PETRONEPRINT.EE

Miks meil kõik valesti läks? TUULI KAALEP

ilmunud Tere, meie Eesti! Epp Petrone ja Piia Maiste 32 lk, kõva köide

Kevad Emajõel, päike Pärnus, seened Setomaal, lumememm Otepääl… „Meie Eesti” Anna rändab läbi nelja aastaaja ja õpib lugema, sest nii inimestel kui ka loomadel, lindudel, lilledel ja puudel on niimõndagi öelda. Peale suurte jutumullide leiab siitsealt väiksemas kirjas harivaid ülesandeid: kus on musträstas, leia lepatriinu… aga varsakabjad? Nii on raamat huvitav 3–12aastastele lastele.

S

ee on kogum kirju autori lapselapsele aastasse 2050. Küsimused endiste aegade elu kohta tekivad enamasti alles sügavas täiskasvanueas, kui pole enam kelleltki küsida. Vanavanemad, kelle aeg see oli, on läinud. Nii ongi autor võtnud rea teemasid, mis võiks uue aja inimesele huvi pakkuda ja arusaamatust tekitada, ning püüab selgitada siinset elu alates umbes hetkest, kui ta astus 80ndate lõpul Tartu ülikooli ajalugu õppima ning mil peagi taassündis Eesti riik. Ajaloo ja isiklike mälestuste vahel liikudes ning seoseid luues jõutakse tänasesse. See on terav, irooniline, väga isiklik, aus ja valus vaade enda ja kaasaegsete korda saadetule. Autor meenutab elu 90ndate ülikoolis: mil moel toimus õppetöö, kuidas pääses hullumajja õppimisest puhkama, kuidas stipivolinik sularahast pungil kilekotiga üle Toomemäe ühikasse lippas, mida tundsid tüdrukud ühika pesuruumis võõrast silmapaari avastades, kuidas autorist sai juba tudengina ajakirjanik – mil viisil see üldse võimalik oli? Liikus nali, et ajalehes avaldatud saada oli võimalus kõigil, „kes suudavad enam-vähem seostatult ja vigadeta kirjutada”. Seal kõrval ajatud teemad, nagu õnn ja eestlaseks olemine. Ja elu Eestis vene nimega – ühel pool sõbralikud „mägrad”, teisal turriskarvalised „hundid” ja nende vahel see, keda ni-

Nr 4 (126) 15. mai 2019

Loomade roll pärimuses FOTO ERAKOGU

ilmunud

WWW.KIRMUS.EE

Ema saladus Michael Robotham tõlkinud Kadri Pettai 376 lk, pehme köide

me tõttu päriselt omaks ei võeta, kuid kes ei saa sellega leppida, et võõrapärase nime tõttu on tema mõtted alati vähem olulised. Autor lahkab eestlaste igikestvat õnne puudumise fenomeni nii peresiseste põrkumiste kui ka riikliku õnnetu olemise tasandil, kirjeldades sekka seletamatuid õnnevälgatusi. Saame vihje, keda oleks kasulik tunda, et õnnetunne tuleks sagedamini ja kestaks kauem. Reservohvitserina tõstatab autor sünge küsimuse meie armee kaitsetahtest võimaliku kriisi korral, kuna nii mõnedki meil hästi väljaõpetatud mitte-eestlased võivad minna sõdima selle eest, kes rohkem maksab (ja võimalik et meie vastu) ning osa eestlasi ei pruugi n-ö Toompea pekipersete eest sõdima tullagi. Näited ajaloost viitavad kodusõja võimalusele Eestis.

Jutuks tuleb ka poliitika. Näiteks see, mida poliitik oma valijast tegelikult mõtleb ning kuidas sünnivad lollakad valimislubadused ning kuidas nendega täieliku absurdini jõuda. Ning mõistagi autorile tähtsad naised koos ausa ja ilustamata vaatega sellele, kuidas elu halvasti tundev inimene püüab kiivakiskuvat isiklikku elu kuidagi rööbastele saada ja tegelikult mõistagi ei saa, kuni lisandub elukogemust ja saabub see päris õige kaaslane. Autor selgitab oma kogemuse kaudu, kuidas töötab matriarhaat ja miks oleks aeg küps lasta naistel maailma valitseda. Pilt aastast 2050 ei ole selge, kuid midagi head autor eespool ei näe: ootamas paistab elu praeguse heaolu varemetel. See on sügav isiklik ja põlvkondlik süütunne, et ära on rikutud

oma lapselaste elu. Ehk on tulevikul ka midagi head pakkuda? Alati on. Autor loodab, et sotsiaalmeedia lummavast needusest ollakse vabad ja elu ei kulge enam ekraanide peegeldatud maailmas. „Kirjad Maarale” on lugu meist, teist, kõigist ja kõigest, mida nimetatakse eluks.

Kirjad Maarale Andrei Hvostov 270 lk kõva köide sari „Aja lugu”

Kõigil on ettekujutus ideaalsest elust. Agatha arvates elab seda Meghan Shaughnessy. Vähemalt nii ta arvab. Neil kahel täiesti erineva taustaga naisel on midagi ühist: mõlemal on ohtlik saladus, mis võib hävitada kõik, mida nad kalliks peavad. Nad mõlemad on tugeva emainstinktiga, valmis riskima suurelt. „Ema saladus” on menukirjanik Michael Robothami mõjuv psühholoogiline põnevik, mis hoiab teid kütkes ja murrab südame. Robothami sulest on ilmunud 13 psühholoogilist põnevikku, mida on tõlgitud 25 keelde ja avaldatud 50 riigis. Aastal 2015 võitis ta Suurbritannia krimikirjanike ühenduse maineka auhinna põnevusromaani „Life or Death” („Elu või surm”) eest.


7

Nr 4 (126) 15. mai 2019

ilmumas Ravimid, mis muutsid maailma. Meditsiini ajalugu kujundanud taimed, pulbrid ja tabletid Thomas Hager tõlkinud Kaido Kangur 280 lk pehme köide

Iga pöördelise tähtsusega ravimi taga on lugu: veidrikust teadlase geniaalne mõttevälgatus, uuenduslik tehnoloogia või kliiniliste katsete käigus avastatud ootamatu, kuid teretulnud kõrvaltoime. Näiteks avastati esimene kergemat ärevust raviv rahusti – „martiinitablett” Miltown juhuslikult, kui otsiti penitsilliinile säilitusainet. Kui panna need lood kokku, nagu on teinud Thomas Hager selles raamatus, näeme kultuuri ja meditsiini arengulugu väga huvitavast vaatenurgast. Alustades oopiumist ehk „rõõmu taimest”, mida on kasutatud 10 000 aastat, jutustab Hager meile paeluva loo meditsiini pöördelistest muutustest. Ta räägib muu hulgas unustusehõlma jäänud naisest, kes tutvustas esimesena rõugete kaitsepookimist, kurikuulsatest uinutitilkadest, esimesest antibiootikumist, mis päästis lugematul arvul elusid, esimesest antipsühhootikumist, mis aitas tühjendada vaimuhaiglaid, Viagrast, kolesterooliravimitest ja personaalmeditsiinist. See on põhjalik ja pööraselt huvitav raamat. Raamat ilmub 28 mail.

WWW.HELIOS.EE

Poiss, kes püüab päästa parki MARI KLEIN

M

aailmas on küllap juba keeruline leida kedagi, kes ei teaks midagi kliimaprobleemidest või populaarsest kampaaniast „Reeded tuleviku heaks”, mille algatas Rootsi koolitüdruk Greta Thunberg. Veel keerulisem on loodetavasti leida Eestis inimest, kes ei oleks kuulnud midagi paljude kaasmaalaste murest mõõdutundetu metsalangetamise pärast meie armsal Maarjamaal. Iga ajastu peegelduse ehk päevakorral olevad probleemid leiab sageli rohkem või vähem peidetuna just nimelt lasteraamatutest. Ja pole tänapäevgi selles osas erand. Et mure looduse pärast ei piirdu vaid Eesti või Rootsiga, vaid rõhub inimesi kõikjal, näitab hästi läti kirjaniku Luīze Pastore lustakas lugu Jakobi erilisest plaanist. Jakob (päris õige ja armsa lätikeelse originaalnimega Jēkabs) on nimelt natuke üksildane läti poiss, kes elab koos isaga Riias ning näeb jõge ja puid enamasti vaid läbi aknaklaasi. Nii et tema peamine rõõm on joonistada kaarte. Jakobi mure looduse pärast ei ole aga sugugi väiksem, eriti kui selgub, et ühes tema kodulinna

kõrvalises kvartalis tahetakse kõledate klaasist kõrghoonete ehitamise nimel maha raiuda terve suur ja kaunis park, mis pakub varju ja pelgupaika paljudele olenditele. Raamatu algusosas unistab Jakob oma igavatel päevadel sellest, et Daugava jõgi ohutult üle kallaste tõuseks ja põnevust pakuks ning tema suure purjelaevaga seda mööda seilata saaks. Igavatele päevadele tuleb lõpp aga hoopis kiiremini, kui ta ise seda aimata oskab, ning peagi kulgeb Jakobi elu juba nagu põnevusfilmis. Kas Jakob suudab pargi päästa? Kas üleujutus tuleb või mitte? Kuidas on asjaga seotud kõnelevad koerad? Mis koht on Maskačka ja kes on sealne boss? Miks kardab Jakob majaperenaist? Kas Kotkas kohtas merel pi-

raate? Kuhu kadus sokk? Mida õpitakse Unistuste Akadeemias? Ja kes on Mimmi? Seda kõike saab teada Jakobile kaasa elades. Mõistagi selgub lõpuks, et parimad plaanid realiseeruvad ikka vaid koostöö ja sõprade abil. Eriti siis, kui asjasse on segatud ka turvamees ja nuhk. Eesti ühe parima läti keelest tõlkija Margus Konnula ehk Contra suurepärane tekst koos nutikate sõnamängudega viib loodusest hooliva lugeja kaasa samasuguse hoo ja vooluga nagu Jakobi igatsetud üleujutus. Silmarõõmu pakuvad ka Reinis Pētersonsi vahvad illustratsioonid. Ja uskuge mind, Riiat vaatate sellest ajast saati natuke teistsuguse pilguga. Ärge imestage, kui tabate end vargsi pilguga Daugavalt suuri purjelaevu otsimas, vähemalt oma vaimusilmas.

Luīze Pastore tõlkinud Margus Konnula 144 lk pehme köide

KALEV KUKK

Lennart Meri soovitas muinsuskaitseliikumise hakul tõlgendada muinsust suuremeelselt, avaralt. Kõik, millele on peale hinganud kõikvõimas Aeg, on muinsus. Riiklik muinsuskaitse, ehitismälestised hõlmavad vaid osa selle raamatu lehekülgedest. Nappi ruumi on jagunud muinsuskaitseliikumisele rohujuuretasandil, koguni sellest välja kasvanud kodanike komiteede liikumisele. Muinsuste muinsus, mis tuli taastada, oli Eesti Vabariik. Oktoobris 1988 loitsiti Tallinna Raekoja platsil eesti keele kaitseks. See oli vägev palve, rahvas andis keelevande – me ei loovuta oma emakeelt! Kas sel vandel on ikka veel väge? Raamatus arutletakse, kas eesti keel ja vilje jäävad kestma. Kas eesti mälu säilib? Muinsuskaitse on Eesti tuleviku kaitse.

FOTO TOOMAS HUIK, POSTIMEES, SCANPIX

Quo vadis, Eesti majandus?

1

Liitumine Euroopa Majandus- ja Rahaliiduga ning euro kasutusele võtt on Eesti majanduse kõige tugevam kvaliteedimärk.

4,1 protsenti aastas. Töövõtja keskmine brutopalk on suurenenud 152 eurolt 1221 euroni ja keskmine vanaduspension 43 eurolt 405 euroni. Tõsi, suure osa sellest, vastavalt 8,0ja 9,4-kordsest nominaalkasvust on neelanud vältimatu hinnatõus, kuid sellegipoolest on nende aastate keskmise brutopalga 5,0-protsendiline ja keskmise vanaduspensioni 5,8-protsendiline aastakeskmine reaalkasv midagi sellist, mida ei pea häbenema (lisa 4). Kõige tõsisemaks negatiivseks nähtuseks on majanduse ja raha järjest tugevnev koondumine Tallinna, mis

iseenesest pole taunitav, kuid taunitavad on paljud selle saavutamise viisid. See, mis meid on siia toonud, viib meid ka edasi.

Eesti majanduse 100 aastat Kalev Kukk 192 lk kõva köide EV 100 raamatusari

Monsta Dita Zipfel ja Mateo Dineen tõlkinud Triinu Viinukas 40 lk, kõva köide

Monsta on kollike, kes elab ühe lapse voodi all ja muudkui kollitab.Kuid Monsta on meeleheitel … Kuidas ta küll pingutas: teritas kihvu, meisterdas maske, ajas karvad turri, näris lauajalgu. Kriuksutas uksi ja peitis nukke ära. Ajas ninasõõrmed puhevile, pingutas muskleid, raksutas luid. Sikutas varvastest ja tiris tekist. Ja mis juhtus? Ei midagi, mitte kui midagi: laps magab edasi, norskab, mõmiseb ja isegi itsitab läbi une. Hirmust ei jälgegi! Mõistagi on Monstal nüüd sellest kõigest kõrini, aga mis lõpuks saab, loe ise!

Kas ta puuksutab? Laste teejuht loomade puuksumaailma Nick Caruso ja Dani Rabaiotti tõlkinud Triinu Lepp 40 lk, kõva köide

POSTIMEES

ilmunud

00 aastat Eesti majanduses on olnud ühtaegu nii väga pikk kui ka väga lühike aeg. Sajasse aastasse on mahtunud pöörased muutused, mis jäävad õigupoolest suures osas keskmise eluea piiresse. Kahel korral on vahetunud majandussüsteem – kapitalistlik sotsialistliku ja sotsialistlik kapitalistliku vastu. Esimene kord tehti seda võõraste poolt jõu ja vägivallaga, teisel korral tuli sellega omaenese jõul hakkama saada. IMEst oli saanud ime. Eestil on oma esimese 100 aasta viimasel veerandil läinud paremini, kui seda võis eeldada nii teoorias kui ka kõige optimistlikumates prognoosides. Et seda mitte näha, peab olema täitsa pime või püsti sõge. Tõsi, Soome või Rootsi tasemeni jõudmiseks kulub veel omajagu aega, üle oma varju ei hüppa. Seda, mida saab müüa teistele, on meil endiselt vähe. Samal ajal on vahe kunagiste saatusekaaslastega, olgu siis kas või väga tugevaid arengueeldusi omanud Ukraina või Gruusiaga, veninud väga suureks. Seda meie kasuks. Tervikuna on aastatel 1995–2017 (1995 oli aasta, kui sügavas siirdekriisis vaevelnud Eesti majandus pöördus taas tõusule) olnud sisemajanduse kogutoodangu keskmine reaalkasv

ilmunud

Koerad peeretavad ja hobused peeretavad (väga palju!). Aga kas maod ja ämblikud ka peeretavad? Puuks ajab kõiki lapsi naerma, sest selle hääl on nii naljakas. Sellest raamatust saab teada, kellel on kõige vängem peer ja kust kogu see haisev kraam pärit on. Ja ka sedagi, millisel liigil on oma salajane peerukood. See on kõige lõbusam hariv raamat, mida lastega koos lugeda!

Jakobi väga hästi õnnestunud plaan

KIRJASTUS.POSTIMEES.EE

HELIOS

Eesti muinsuskaitse 100 aastat Trivimi Velliste 224 lk, kõva köide EV 100 raamatusari

Eesti usuelu 100 aastat Priit Rohtmets 232 lk, kõva köide EV 100 raamatusari

Ehkki usuteemad ei jäta Eesti inimesi külmaks, tituleeritakse eestlased sageli maailma üheks kõige usuleigemaks rahvaks. Eesti Vabariigi sünni ajal üle saja aasta eest määratlesid peaaegu kõik Eesti inimesed end mõne kiriku või usuühenduse liikmena. Omariiklus tõi

endaga kaasa siinsete kirikute ja muude usuliikumise iseseisvumise ning vabanemise sajanditepikkusest riigi eestkostest. Tänapäeval on end mõne usukogukonna liikmena määratlevate inimeste arv langenud alla kolmandiku Eesti elanikkonnast. Samas on Eesti usuelu väga kirev ja rikas erinevate usuliikumiste poolest ning meie inimene otsib vastuseid eksistentsiaalsetele küsimustele nii pühakodadest, loodusest kui ka vabastava hingamise seanssidelt.

Eesti ajakirjanduse 100 aastat Tiit Hennoste, Roosmarii Kurvits 232 lk, kõva köide EV 100 raamatusari

Eesti rahvus on ärganud kolm korda ja iga kord on selles olulist rolli mänginud ajakirjandus. Rahvuslik ärkamine algas Johann Voldemar Jannseni Perno Postimehest. Eesti Vabariik algas ajalehtedest, eriti sajandialguse Jaan Tõnissoni Postimehest. Lehtede kaudu tehti poliitikat ja ajakirjanikest kasvasid poliitikud, kes vabariigi lõid ja seda juhtima asusid. Ka viimane ärkamine 1980. aastate lõpus algas raadio- ja telesaadetest, milles hakati kõnelema nii fosforiidi kaevandamise ohtudest kui ka eestlaste tagaplaanile surumisest Eestis. See ülevaade on esimene raamatuna ilmuv tervikpilt 20. sajandi eesti ajakirjanduse olemusest ja muutumisest.


EESTI RAAMAT

WWW.EESTIRAAMAT.EE

Koolikatsed lastele, kelles on kuntsi KRISTA KUMBERG

M

ida lapsed tahavad? Uhiuut nutitelefoni? Jaa, nii nad võivad öelda küll. Tegelikult on lapsed läbi aegade, ka nüüd ja tulevikus, soovinud sõpru ja perekonda, seega kuhugi kuulumist, tingimusteta armastust, turvatunnet. Jessica Townsendi raamat räägib Morriganist, kellel seda kõike ei ole, aga ta teab, et kui oleks, oleks ka tema enesekindel, rõõmus ja kaitstud kõige halva eest nagu tema ootamatult saabunud mentor Jupiter North. Ükskõik milliste (võlu)võimetega peategelane ka õnnistatud poleks, pakub ta (ebakindlale) noorele lugejale äratundmist ja sunnib kaasa elama. Selline on ka Townsendi raamatu varjamatu tagamõte. Kui ilmusid Harry Potteri lood, siis küsiti raamatukogust sageli, kas meil on pakkuda veel „midagi niisugust”. „Nevermoor” on nüüd lõpuks „midagi niisugust”. Tegemist ei ole jäljendamisega, aga paralleele annab tõmmata mitmeid. Lähtepunkt ja õhustik, huumor ning ilmvõimatu kujutamine tavapärasena (sealjuures täiesti usutavalt!) on sarnased. Kui Rowling kujutab kahte paralleelselt eksisteerivat maailma – mugude ja võlurite Inglismaad, siis Townsendi tavamaailm on meile sama fantastiline kui selle hõlmas eksisteeriv imeline Nevermoor. Selle raamatu peategelane Morrigan on sünnilt nn neetud laps, kes

üheteistaastaseks saades on määratud surema. Pöördeliseks punktiks tema elus saab kool, kus talle antakse mentor, kes muudab tüdruku saatust ja aitab tal enese tugevustes selgust saada. Jupiter North on sama hooliv, salapärane, olulise infoga kokkuhoidlikult ringi käiv, suurt plaani hoomav, jah, ka manipuleeriv, samas sarmikas isakuju nagu Albus Dumbledore. Voldemorti asemel on „Nevermooris” sõbralik, pealtnäha silmapaistmatu vundersepp, kes ei soovi tüdrukut hävitada, vaid ära kasutada. Suitsuvarju jahisalk hirmutab ja ohustab Morrigani nagu dementorid Harry Potterit. Lõppkokkuvõttes on ka Morriganis halvaks peetud vunderseppa nagu Harrys killuke Voldemorti. Jah, nagu meis kõigis – hea ja paha. On meie endi teha, kumma me valime. Nevermooris on tähtsal kohal vunder – mingit laadi loodusvara, energia, mis võib peituda inimeses või mingil põhjusel temasse koguneda, kinkides talle erilised võimed. Nagu hea lugeja taibata võib, on Morrigan üks sääraseid haruldasi inimesi. Tüdruk, kes oli kindel, et temal pole ühtegi kuntsi (annet), mille põhjal teda kooli vastu võtta saab. Kes kartis tuleproove (sisseastumiseksameid) ja oli hirmul, et peab koju tagasi pöörduma ja/või surema. Raamatu lõpus

MEIE SUVE LUGU

Suvel puhkame, reisime ja avastame uusi paiku. Kõike seda on tore pärast meenutada ja lähedastega jagada. Kogu kokku suve toredaimad seiklused, otsi välja kõige vahvamad pildid ja koosta oma suviste lugude raamat. Väärt kingiidee jõuludeks! J

Meie trükime raamatud valmis ja soovi korral aitame need ka kujundada. Kogused alates 10 eksemplarist. NÄIDISPAKKUMINE: 20 pehmekaanelist raamatut:

148 x 210 mm, 56 värvilist lehekülge,

piltide ja tekstiga. Raamatusse sobival paberil, kaaned värvilised. Hind koos kaanekujunduse ja sisu küljendamisega 345 EUR.

KÜSI OMA LOOLE PAKKUMIST:

hinnainfo@grano.ee tel 650 6072 www.grano.ee

Nr 4 (126) 15. mai 2019

ilmunud Rangelt salajane röövli käsiraamat Martin Verg tõlkinud Kalle Lina 142 lk, kõva köide

Seda käsiraamatut vajab igaüks, kes röövlielu saladustesse sukelduda tahab! Lähme koos põnevale reisile, mille lõpus võid sa olla sama geniaalne suller nagu röövel Hotzenplotz. Ta jagab sinuga oma röövliteadmisi: kuidas looduses suunda leida ja ilma ennustada, laagrit püsti panna, hoolitseda vee ja tule eest, salakirja kirjutada või röövlivarustusse kuuluvaid relvi valmistada!

Salajaki lahing Johan Theorin tõlkinud Heidi Saar 320 lk, kõva köide Jupiter ja Morrigan

annab autor Jupiterile väljaütlemiseks väärt mõtte – katsete eesmärk polnudki laste andekuse määramine, vaid väljaselgitamine, kes neist on aus, sihikindel ja julge – ilma nende omadusteta pole ükski anne midagi väärt. Morrigan on lisaks veel kaastundlik ja sõbrana ustav. Peagi ilmub Nevermoori sarja teine raamat „Vundersepp. Morrigan Crow’ kutsumus”.

Nevermoor. Morrigan Crow’ tuleproovid Jessica Townsend tõlkinud Hels Hinrikson 384 lk, kõva köide

8

Põhikooliealistele mõeldud ainulaadses fantaasiaeeposes asume seiklema 14. sajandi Rootsi mägede, metsade ja järvede vahel. Ajas, mis on täis sõdu ja võimuvõitlust ning kus viitrid, haldjad ja lohemaod on sama tõelised ja ohtlikud kui katk. „Jarmalandi kroonikate” triloogia esimene osa.

Rhodose Venuse peegeldused Lawrence Durrell tõlkinud Jaan Sudak 216 lk, pehme köide sari „Saareraamat”

Vahemere saaga kolmandas raamatus pöörab Durrell pilgu Rhodosele. Liikudes minevikust tänapäeva ja tagasi, kujutab ta vaimukalt ja arusaamisega ajalugu ja müüte, mida sealne maastik kehastab, manades lugeja silme ette nii tegelikkuse kui ka väljamõeldisi. Teravmeelselt,

õrnalt ja luulelise mõistmisega kirjutab Durrell Rhodosest, mille lumm on vanem kui ajalugu.

Küsimärk on pool südant Sofia Lundberg tõlkinud Ruth Laidmets 354 lk, pehme köide sari „Tõlkes leitud”

Kas on võimalik armastada, kui pool sinu südamest on täidetud küsimärkidega? Kuidas sind ennast armastada, kui su süda pole avatud, vaid peidab saladusi? Kuidas saada üle süü- ja häbitundest, mis on aastatega maha surutud, kuid pole kuhugi kadunud? Haarav romaan sellest, kuidas vastamata küsimused, rääkimata lood ning mahasurutud mälestused võivad inimelu mõjutada. See on lugu enese ja tõe leidmisest ning sellest, kuidas õppida armastama.

ilmumas Vundersepp. Morrigan Crow’ kutsumus Nevermoori 2. raamat Jessica Townsend tõlkinud Hels Hinrikson 412 lk, kõva köide

Morrigan Crow on pääsenud oma surmava needuse käest ja liitunud vunderlaste seltsiga. Seal lubatakse talle kaitset, sõprust ja kuuluvustunnet kogu eluks, kuid Morrigan ei saa loodetud vastuvõtu osaliseks … Asja teeb veel hullemaks see, et imetabane Nevermoori linn on kiiresti muutumas ohutust paigast ohtlikuks.

Profile for Kaidi Urmet

Ajaleht RAAMAT nr 126 (mai 2019)  

Ajaleht RAAMAT nr 126 (mai 2019)  

Profile for estbook
Advertisement