69 paroodiat Toomas Kallilt Toomas Kallilt on ilmunud eesti kirjanduse mitmekesisust hindavatele lugejatele „Paunvere lõpp. Kuidas eesti kirjanikud „Kevadet” kirjutaksid. 69 paroodiat”. Raamatu andis välja EKSA. Vt lähemalt lk 2
uudised Asimovi „Asumi”sarja uustrükk Kirjastus Eesti Raamat annab käesoleval aastal välja kõik seitse Isaac Asimovi „Asumi” sarja kuuluvat raamatut. Praeguseks on ilmunud neli osa: „Asum”, „Asum ja Impeerium”, „Teine Asum” ja „Asumi äär”. Sügisel näevad trükivalgust „Asum ja Maa”, „Enne Asumit” ja „Edasi, Asum!”. Raamatud on uues kujunduses ja neid on võimalik osta ka komplektina kinkekarbis.
Paremate päevade käsiraamat Rohkem kui 20-aastase kogemusega Kanada loodusraviarst Lara Briden on uurinud, miks ja kuidas naise keha toimib, ning pakub välja uuendusmeelsed alternatiivid beebipillidele ja hormoonravile. Raamat sisaldab rohkesti soovitusi, mis erinevad nendest, mida meedikud tavapäraselt naistele jagavad. Autor on viidanud rohkem kui 400 uurimusele ja teadusartiklile, mis tema väiteid kinnitavad või toetavad. Raamatust on saanud rahvusvaheline menuk.
Taevane tulevärk Eesti teadlastelt Sel kevadel pakub kirjastus Argo sari „Elav teadus” taevast tulevärki nii lendtähtedest kui ka piksest rääkivate raamatute näol. Äsja ilmus Tartu Ülikooli geoloogi Jüri Plado teos „Meteoorist kraatrini”. Raamatu esimene pool sisaldab üldhuvitavat materjali ja teine osa tõsisemale huvilisele mõeldud infot, sh kunagist meteoriidiplahvatust tõestavaid tunnuseid ja meteoriitide liigitust. Eraldi peatükk on pühendatud Eesti meteoriidikraatritele, nende avastamisloole ja omadustele. „Meteoorist kraatrini” esitlus toimub 15. mail kell 19 Tartus Barlova teaduskolmapäeval. „Välk ja pauk” autor saabub Eestisse raamatut esitlema juuni teisel nädalal.
EESTI KIRJASTUSTE LIIDU AJALEHT
Nr 4 (126) 15. mai 2019
HeadRead kui kaitseala
uudised
JAN KAUS headread.ee
E
esti ühiskonna kehatemperatuur on püsinud juba mõnda aega üsna palaviku piiril ning olgugi et suuresti on see tulenenud poliitilistest arengutest, avaldavad selle varjus oma mõju ka teised teemad. Selle aasta veebruaris ilmus uudis, mille kohaselt kasvas 2018. aastal Eesti metsade raiemaht rekordkõrgeks, ulatudes 12,5 miljoni tihumeetrini. Nagu erutavate küsimustega ikka, pole ka metsaraie küsimuses üksmeelt. Ühelt poolt on justkui kõik korras, metsamaa territoorium kasvavat. Ise kuulun nende hulka, kelle meelest ei käi kohati mitte raie-, vaid hävitustöö. Aga eks siin ongi vastamisi kaks vaateviisi: üks näeb metsas ennekõike toorainet, teine elukeskkonda. Ühe jaoks on oluline rikkus, teise jaoks liigirikkus. Ent miks teha sellisest asjast juttu uusi raamatuid tutvustavas lehes, kirjandusfestivali HeadRead kontekstis? Sest eks keelgi on omamoodi mets, ühtaegu tihe ja avar keskkond. Kui aga võrrelda keelt metsaga, võib kir-
jandust käsitleda metsa liigirikkusena. Hea raamat on nagu kordumatu isend, millest pungunud kujundeid, ideid ja tähendusi lugejate pilgud laiali kannavad. Millist rolli võiks sellises võrdpildis mängida üks kirjandusfestival nagu HeadRead? Pakun, et looduskaitseala või botaanikaaia oma. Miks? Sest kirjandusfestivalile on liigirikkus möödapääsmatu, me otsime ja loome seda. Meile on vaja klassikuid ja debütante, prosaiste ja luuletajaid, esseiste ja draamakirjanikke, mehi ja naisi, liberaale ja konservatiive, fantaseerijaid ja realiste, ironiste ja empaatikuid, tänavanurkade võitlejaid ja vandlitornide mõtisklejaid. HeadRead toetub ka keelte liigirikkusele: lisaks eestikeelsetele autoritele tulevad sel aastal me festivalile inglise, prantsuse, vene, rootsi, soome, läti, norra, tšehhi, saksa, hollandi keelt kasutavad kirjanikud. Kusjuures kõik võõrliigid toimivad siin sümbiootiliselt, kohalikke kooslusi rikastades, ent mitte kunagi lämmatades. Paar konkreetset näidet festivali liigirikkusest. On saanud tavaks, et kolmapäeviti – sel korral 22. mail – astuvad Kirjanike Maja lavale Vanalinna
Hariduskolleegiumi noored, kes esitavad Tõnis Rätsepa juhendamisel kirjandusliku kava. See kava ei juhata sisse mitte ainult festivali, vaid kannab kuulajad ka kirjandusliku liigirikkuse tihedasse avarusse. Õpilased esitavad nii luulet kui ka proosat, tõlgendavad nii klassikuid kui ka kaasaegseid, loevad nii algupärast eestikeelset kirjasõna kui ka tõlkeid. Teine näide. Reedel, 24. mail kl 15 toimub Kloostri Aidas luuleõhtu „Tõrksa kõnetus”, kus nimekad eesti luuletajad – Eda Ahi, Doris Kareva, Igor Kotjuh, Kalju Kruusa, Aare Pilv ja Paul-Eerik Rummo – loevad ette oma eestindusi. Seega tuuakse kokku ja nähtavale hulk eri kultuure, hulk erinevaid, aga samaaegselt kõlavaid hääli. Selline praktika on oluline, sest keelemaailmaski on paljud liigid või kooslused ohus, mõned neist suisa välja suremas. Festivalil aga asetuvad ohualused liigid – näiteks tõlkeluule – täiesti võrdsele positsioonile nende liikidega, millel läheb hästi – näiteks krimikirjandus. Muide, tasub lisada, et ülalmainitud VHK kava kannab pealkirja „Puu igatseb lehtida”. Olete oodatud saama osa kirjasõna lehtimisest ja õitsemisest!
Jorge Luis Borgese „Kujuteldavate olendite raamat” on raamat mütoloogias, kirjanduses ja filosoofias esinevatest olenditest, kelle värvikad karakterid kirjeldavad kogu maailma kultuuripärandit ning kirjaniku enda loomingu aluseid. Raamatu tõlkis hispaania keelest Ehte Puhang, avaldas Tänapäev.
Detektiiv Cormoran Strike’i põnevusromaan Ilmunud on Robert Galbraithi põnevusromaan „Surmav valge”, milles jätkuvad detektiiv Cormoran Strike’i ja tema abilise Robin Ellacotti pinevad seiklused. Robert Galbraith on autori J. K. Rowlingu pseudonüüm. Sarja kolm eelmist romaani „Käo kukkumine”, „Siidiuss” ja „Kus on kurja kodu” jõudsid kõik menukite edetabelite tippu ning praegu väntab BBC 1 Strike’i lugudest ka teleseriaali, produtsendiks Brontë Film and Television. Raamatu on välja andnud kirjastus Varrak.
Elu on pidu Ilmunud on üks eriline kokaraamat „Elu on pidu”, mille kümme põhjalikku menüüd õpetavad toite ette valmistama nii, et saaksid olla külaline omaenda peol. Maret Sukles avaldab raamatus oma salajased nõuanded, retseptid ja köögis toimetamise järjekorra, et peod õnnestuksid. Sekka veel toredad reisikogemused ja peretraditsioonid.
Dannebrogi sünnilugu Legendi järgi langes 800 aastat tagasi taanlaste ja muinaseestlaste vahel Tallinnas peetud lahingus otsustaval hetkel taevast punane, valge ristiga lipp, mis innustas taanlased võidule. Taani lipu ning Eestis sõdinud taani ristisõdalaste loo on nii eesti kui ka taani keeles kirja pannud neli Eesti ja Taani ajaloolast. Marika Mägi, Kersti Markus, Carsten Selch Jensen ja Janus Møller Jensen jutustavad koostööna valminud raamatus „Taanlaste ristisõda Eestis” 13. sajandi alguses Eestisse jõudnud ristisõjast, mille tulemusena sai Eestist kristliku Lääne-Euroopa osa. Mis selle ristisõja käigus tegelikult toimus ning millist rolli mängisid selles eestlaste ülikud? Raamat ilmus kirjastuselt Argo.
Uhhuduuri viies retk Mai keskel ilmub raamat uhhuduuri rattaseltskonna viiendast retkest, mis viis neid läbi Lõuna-Ameerika. Mehed on vanemad, muresid on uusi, aga karavan liigub edasi ja nalja saab ka. Raamat ilmus kirjastuselt Tänapäev.
Eesti Kirjandusmuuseum 110 29. mail esitletakse Tartus Eesti Kirjandusmuuseumi 110. aastapäevale pühendatud kevadkonverentsil Rutt Hinrikuse ja Tiina Ann Kirsi koostatud väljaannet „Eesti elulookirjutus: antoloogia”, Maarja Hollo artiklikogumikku „Kõik, mis oli, on suurem ja suurem: artikleid eksiilist, traumast ja mälust” (EKLA töid kirjandusest ja kultuuriloost 10; mõlemad EKM Teaduskirjastus) ning Epp Annuse ja Brita Meltsi koostatud raamatut „Minu lapsepõlvekodu oli Eesti NSV-s. Humanitaarid meenutavad” (EKSA).
Borges kujuteldavatest olenditest
Järgmine ajaleht RAAMAT ilmub k.a 19. juunil.
Väljaandja Eesti Kirjastuste Liit © EKL 2019 Nüüd on õige aeg osta kingitusi kevadisteks tähtpäevadeks ja koolilõpetajatele. Parim kingitus on raamat. Tulge 16. ja 17. mail Rahvusraamatukokku Eesti Kirjastuste Liidu liikmete kevadisele raamatumüügile ja rõõmustage hea raamatuga nii ennast kui ka pereliikmeid, sõpru ja kolleege.