Eesti rahvariided vanadel fotodel Album „Eesti rahva rõivad” on sündinud soovist jäädvustada oma inimeste ja maa pärandkultuuri. Vanimad fotodel 19. sajandist on näha rahvariiete ja rahvalike rõivaste kandmist omas ajas. Raamat ilmub juuni lõpus Tänapäeva ja Tallinna Linnamuuseumi koostöös. Vt lähemalt lk 3
„Eesti ja Soome: sõjast sõjani” pälvis tunnustuse Parimaks 2018. aastal ilmunud eestikeelseks ajalooraamatuks tunnistati Heino Arumäe monograafia „Eesti ja Soome: sõjast sõjani”. Kirjastuses Argo välja antud teos räägib sellest, kuidas Esimese maailmasõja järellainetustes ilmus maailma kaardile rida uusi riike, nagu varem Vene impeeriumi koosseisu kuulunud Baltimaad, sealhulgas Eesti, aga ka end pigem Põhjalasse kuuluvaks pidanud Soome. Ajaloodoktor Heino Arumäe vaatleb oma raamatus, milliseks kujunesid Eesti ja Soome suhted ja kuidas asetusid need riigid üldisse rahvusvahelisse konteksti. Mis ühendas ja lahutas kaht hõimurahvast ning kuidas suutsid nad murrangulistes oludes hakkama saada? Mismoodi võideldi 1920. aastate algul välja rahvusvaheline tunnustus, kelles nähti liitlasi ja kelles vastaseid? Milliseks kujunes olukord 1930. aastate lõpul, kui Eesti Hitleri ja Stalini kokkulepete tulemusena iseseisvuse kaotas, ent Soome riikluse säilitas? Eesti peamiste ajalooasutuste poolt korraldatud parima ajalooraamatu konkursile esitati seekord 17 raamatut. 1995. aastast välja antava ajalookirjanduse aastapreemia eesmärk on tunnustada paremate ajalooraamatute autoreid, hinnata Eesti ajalooteaduse hetkeseisu ning tõsta avalikkuse huvi ajaloo ja ajaloolaste töö vastu.
Sajand Eesti kirjandust Postimehe kirjastuse EV100 raamatusarjas ilmus Cornelius Hasselblatti „Eesti kirjanduse 100 aastat”. 240 leheküljele pole küll nii suurt kirjanduspärandit võimalik detailselt mahutada, kuid kompaktse ülevaate möödunud sajast aastat saab igal juhul. Sama moodi nagu riigi heitlik saatus polnud ka kirjanduse areng sirgjooneline, vaid toimus tõusu ja mõõnaga. Seda on raamatus püütud näitlikustada igale ajajärgule iseloomulike teoste, kirjanike või žanrite esiletõstmisega.
Maailmaklassikasse kuuluv „Surm järelmaksuga” Hieronymuse sarja avangul esitleti prantsuse modernismiklassiku Louis-Ferdinand Céline’i romaani „Surm järelmaksuga”, mis on üks 20. sajandi võimsamaid kirjandusteoseid. Romaan ilmus 1936. aastal, neli aastat pärast Céline’i läbimurdelist esikteost „Reis öö lõppu”. Autor viljeles läbi kogu loomingu teatavat „transponeeritud autobiograafia” žanri. Kuid kirjapandu ei ole pelgalt memuaarid. Läbi romaani iga lause paistab lugejale valusalt kätte väikese inimese suur viletsus. Raamatu andis välja kirjastus Varrak.
Nr 5 (127) 19. juuni 2019
uudised
FOTO I-STOCK
uudised
EESTI KIRJASTUSTE LIIDU AJALEHT
Lily Alleni lugu
Suvelugemise aeg on käes KAIDI URMET
S
uvi on käes. Ilusad ilmad vahelduvad pilvisemate ja jahedamatega, aga et suvel on rohkem aega ja vähem kohustusi, siis on paljudel mõtteis võtta üle pika talveaja kätte mõni uus raamat. Et viimati ilmunud ja ilmuvate raamatute hulgas veidi paremini orienteeruda, küsisin kirjastajatelt, milliseid raamatuid nemad suvelugemiseks soovitavad.
Hiro Arikawa „RÄNDAVA KASSI KROONIKAD” Tõeliselt nunnu ja samas intelligentne suvelugemine on Jaapani kirjaniku Hiro Arikawa „Rändava kassi kroonikad”, poeetiline ja huumoriga kirjutatud lugu Jaapani vahelduvate aastaaegade taustal ringi rändavast kass Nanast ja tema peremehest. Raamat pakub põnevust ja jutustab kaasahaaravalt kõikvõimalikest elus ette tulevatest ootamatutest juhtumistest. Mari Karlson, Tänapäev Ain Kütt „RISTI SOLDATI MÕISTATUS. SAGADI PARUNI MÕRVALOOD” Sagadi muuseumi juhi Ain Küti kirjutatud kriminaallugu viib lugeja 1828. aastasse ja Virumaa mõisatesse. Oandu karjamõisa keldrist leitakse Karula mõisniku surnukeha, kuigi seal peaks matmise ootel lebama hoopis õnnetult hukkunud talumees. Hoogne ja põnev klassikaline mõrvalugu ajastutruus keskkonnas. Tiina Kaalep, Hea Lugu Valdo Praust „EESTI MÕISAD” Juunis ilmuv Regio „Eesti mõisad” on hea teejuht suvistel väljasõitudel. Rikkalikult fotodega illustreeritud teos tutvustab ligi 700 mõisat, kus mingil kujul on olemas kas mõisa peahoone, suursuguseid kõrvalhooneid või park. Raamat sisaldab detailseid kaarte. Mirjam Parmasto, Regio Michael Robotham „EMA SALADUS” Suviseks lugemiseks sobib imehästi Austraalia krimikirjaniku Michael
Robothami psühholoogiline põnevik „Ema saladus”. Olulisem kui süžeega üllatamine, on siin loos tegelaste motiivistik. Mis võib juhtuda emaarmastusega, kui kokteili lisada süü, lein, igatsus ja probleemsed peremustrid? Epp Petrone, Petrone Print
Sven-Erik Enno „VÄLK JA PAUK” Miks üks välk lõhub ja teine põletab? Miks ilm külmaks müristab ja mida kujutab endast välk selgest taevast? Kust saab elekter äikesepilve ja mis on keravälk? Noore teadlase Sven-Erik Enno uus raamat „Välk ja pauk” aitab neid nähtusi mõista, ennast ja oma kodu kaitsta ning huvilistel ka äikesevaatlusi teha. Lea Adamson, Argo „KIRJANDUS KREEKA JA ROOMA MAAILMAS: UUS VAATENURK” Lisaks värsketele käsitlustele antiikkirjanduse eri žanritest ja autoritest leiab raamatust suurel hulgal täiesti uusi tõlkekatkendeid antiikautoreilt. Põnev on alapealkirjaski mainitud uus vaatenurk: raamatus on esmakordselt suurt tähelepanu pööratud antiikkirjanduse omaaegsele kontekstile ja vastuvõtjale, s.o lugejale-kuulajale. Ivo Volt, Tartu Ülikooli kirjastus Marc Hamer „KUIDAS PÜÜDA MUTTI ... JA LEIDA ENNAST LOODUSES” See on elujaatav raamat maaelust, looduse ringkäigust, üksildusest, surelikkusest ja rahulolust. Raamatu autor on suurepärane looduskirjanik ja ametilt vana kooli mutipüüdja, kes vaatleb, mida mutid ja elu keset loodust võiksid meile meie enda inimsuse kohta kõneleda. Krista Kaer, Varrak Caroline Louise Walker „PEIDUS SU SILME ALL” Aeglaselt pinget kruviva psühholoogilise põneviku „Peidus su silme all” tegevus toimub lummavalt kaunis rannikulinnas Sag Harbour. Kuid teod, mis linnakeses toimuvad, pole sugugi nii lummavad. Dr Robert Hart mässib end aina suurematesse valedesse, kuni ühel hetkel jõuavad
valede tagajärjed temani sealt, kust ta seda iial oodanud ei oleks. Raamat ilmub 10. juulil. Annika Reiljan, Helios
John Fowles „MAAG” John Fowlesi „Maag” on müstiliselt köitev romaan, mille 728 lehekülge tagab, et veedad loo ja tegelastega nii päevi kui ka öid. Et tegevus leiab aset kuumal Kreeka saarel, kannab teos endas lõputut suve ning et autor on Fowles, jagub psühholoogilist pinevust kuni lõpuni. Eia Uus, Postimees kirjastus Nikolai Baturin „MASKIDE DEFILEE” Nikolai Baturini viimaseks jäänud romaani „Maskide defilee” on ühtaegu peitusemäng maagilises reaalsuses ja varjamatult elulooline tagasivaade. Teos algab peategelase sünniga Arumetsa külas ning kulgeb elurännaku kokkuvõtteni. See on mänguline, samas pühalik tänu ja tervitus inimestele, kes autorit on kujundanud. Mart Jagomägi, Ilmamaa Toomas Kall „PAUNVERE LÕPP. KUIDAS EESTI KIRJANIKUD „KEVADET” KIRJUTAKSID” Suviseks vahepalaks sobib kindlasti muhe ja humoorikas Toomas Kalli „Paunvere lõpp. Kuidas eesti kirjanikud „Kevadet” kirjutaksid”, kus ühtede kaante vahele on kogutud kahekümne viie eesti kirjaniku kujuteldavad „Kevaded”, mis seni on ilmunud, lisaks tosin veel avaldamata paroodiat. Toomas Väljataga, EKSA Merle Karusoo „TUNNISTAMISI. MÕTTEID JA ESSEID” Värskelt ilmunud „Tunnistamisi. Mõtteid ja esseid” sisaldab valiku lavastaja, õppejõu ja eestlaste elulugude koguja ning talletaja Merle Karusoo (snd 1944) mõtetest, esseedest ja kõnedest aastatel 1985–2019. „Minevikuga on alati nii, et meil kõigil on väga palju ühist, see tuleb lihtsalt üles leida,” ütleb Karusoo. Sirje Endre, SE&JS Head lugemist!
Laulja Lily Alleni raamat „Täpselt minu mõtted” ei ole kivist väljapigistatud staarikese elulugu, vaid aus kirjeldus meelelahutustööstuse tagamaadest, mis mullu Inglismaal ilmudes suurt tähelepanu sai. Muuhulgas on juttu karmidest mänedžeridest, festivalidest, jälitavatest fännidest, ahistamisest, emadest, sõltuvustest ja kuulsusega kaasnevad karusellist. Eestikeelse tõlke avaldab Tänapäev.
Monsta aitab lapsel lugeda Igal aastal vajab Lastefondi toel raviprille ligi 60 vähekindlustatud pere last. Selleks, et kõik lapsed saaksid hästi näha ning lugeda, annetab Helios Kirjastus aasta lõpuni iga lasteraamatu „Monsta” ostu pealt ühe euro Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondile, et toetada vähekindlustatud perede lastele raviprillide soetamist.
Kuidas telefoniga filmi teha Rao Heidmetsal ilmus käepärases taskuformaadis raamat „Kuidas telefoniga filmi teha?” Autor ütleb nii: „Selleks ei ole vaja profikaamerat, et teha üks korralik film, selleks on vaja head ideed, lahedat meeskonda ja TELEFONI! See väike filmikunsti näpunäidete raamat on mõeldud kõigile filmisõpradele, kes tahaks oma vaba aega teistmoodi, huvitavalt ja loominguliselt veeta ning koos sõpradega ühe laheda projekti ellu viia – teha PÄRIS OMA esimene film.” Raamat annab ülevaate filmitegemise põhitõdedest, võttegrupi iga lüli rollist ja sellest, kuidas jõuda stsenaariumist kvaliteetse filmini lihtsate ja käepäraste vahenditega. Raamatu andis välja Koolibri.
Kasutu kasulikkus
Tallinna Ülikooli Kirjastuselt on ilmunud Itaalia õpetlase Nuccio Ordine teos „Kasutu kasulikkus” (itaalia keelest tõlkinud Heete Sahkai), kus tuletatakse meile meelde, miks mõned esmapilgul kasutud asjad võivad osutuda eriti kasulikeks ja vastupidi. Raamatust saab teada, miks elu ilma kirjanduseta pole täisväärtuslik, miks ülikoolid ja teadus peavad olema vabad ning miks otsimine vääristab inimest enam kui omamine. Soovime teile värvikirevat suve! Järgmine ajaleht RAAMAT ilmub k.a 21. augustil.
Väljaandja Eesti Kirjastuste Liit © EKL 2019