Hirmust ja armastusest
Ülo ja Anne Pikkov
K
Kristiina Kass
Lõvi Leo
Kop-kop!
Ühele tublile lapsele meeldib üle kõige maailmas küsida: „Mis? Miks? Kuidas? Kas?... Miks? Kui see laps kasvab suureks, siis võib juhtuda, et temast saab teadlane. Mida aga teeb teadlane, kui ta leiab oma küsimusele vastuse? Muidugi hüüab ta siis: „Ahhaa!
Lõvi Leo
Kristiina Kass (snd 1970) õppis Tallinna Kunstigümnaasiumis ning Helsingi Ülikoolis. Ta on kirjutanud rea populaarseid lasteraamatuid nagu „Kasper ja viis tarka kassi”, „Samueli võlupadi”, „Peeter ja mina”, „Nõianeiu Nöbinina” ning „Õpetaja Kusti kummitab”.
AHHAA!
AHHAA!
ui tsirkuses keelatakse metsloomade pidamine, jääb Lõvi Leo töötuks. Õnneks tutvub ta abivalmis politseinikega, kes võtavad ta enda juurde, nii et Leost saab politseilõvi! Aga Leo ei maga niisama, vaid aitab ka politseinikel tööd teha ning sattub erinevatesse seiklustesse, nii liikluses, kuritegusid lahendades kui lapsi aidates. Lõvi Leo lõbusad seiklused õpetavad, kuidas erinevates ohuolukordades käituda, millega peaks olema ettevaatlik ning kuidas teisi aidata.
Reeli Reinaus (snd 1977) on kirjutanud üle kahekümne raamatu lastele ja noortele. „Verega kirjutatud kirjad“ on järg raamatule „Vanalinna detektiivid: Mustpeade maalid“.
Pildid joonistanud
Liisi Lukk
Els Heinsalu
Rebeka ja Gregor pole üksteist mõnda aega näinud, kui äkitselt saabub salapäraselt naiselt ümbrik paberite ja kahe võtmega – see kõik tähendab, et tuleb hakata lahendama uut mõistatust. Tallinna vanalinnas liikudes otsitakse kummitusi, kuuldakse vanu legende ja kohtutakse inimestega, kellel on sellest kõigest oma arusaam.
KUHU VIIVAD ARVUTIMÄNGUDE TAGAUKSED
HILLI RAND Pildid joonistas VIIVE NOOR
Kristiina Kass
SAlamark i &
Evelin Kivimaa
Ülo ja Anne Pikkov
Kas teadsid, et arvutimängudes on peidus salamärgid, mis juhivad tagausteni? Läbi tagaukse minekut ei ole võimalik kirjeldada, see lihtsalt juhtub. Alles oled sa ühes arvutimängus … ja juba maandud teise, astudes läbi ei-tea-mille ja jõudes ei-teakuhu. Ja pole sugugi kindel, et sa jõuad kohale iseendana. Aga mida teha siis, kui oled kõndinud vikerkaarel, juhtinud ufot, põgenenud Puumadude kuninga eest, sõbrunenud merihobukesega ning tahaksid pärast kõiki seiklusi lihtsalt koju tagasi jõuda? Kas õnnestub leida õige salamärk, et mängumaailmast välja pääseda?
Hajameelse haldja sünnipäevapidu
HILLI RAND • HAJAMEELSE HALDJA SÜNNIPÄEVAPIDU
Haldjas näppis hajameelselt taskurätikut ja järsku meenus talle: viimase sõlme oligi ta sidunud just sellepärast, et ei unustaks, kelle sünnipäevapidu sel õhtul Haldjaorus toimub! a vaatasin saali poole, aga isa ei paistnud kuskilt. Minu selja taha aga oli kogunenud juba neli inimest. Ja kui ma niimoodi ringi vaatasin, vaatasid ringi ka kõik need neli, justkui oleks nendel ka isa kadunud ja raha kodus sea kujuga hoiukarbis ...
KU H U V I I VA D A RV U TI M Ä N G U D E TAG AU K S E D
Els Heinsalu
Mets oli vaikne ja rahulik, kui äkki hakkas kostma kõva kopsimine. Kõik linnud ja loomad ehmatasid: mis nüüd siis lahti on? Kes see sellist lärmi teeb?
Kristi Kangilaski Illustreerinud Joonas Sildre
piret raud
Kaugel maal elab tühi väike maja. Ta on üksik ja kurb.
piret raud
lugu väikesest majast, kes tahtis olla kodu
Ühel hommikul otsustab ta minna otsima kedagi, kes tahaks teda endale koduks.
But with help from her friends, shekõrvast. Vincent van Goghi discovers a fresh perspective on life. From Estonia’s leading children’s book creator, strength and friendship in unlikely places.
Seitsmeaastase Triinu isa käib iga kuu kolm nädalat välismaal tööl. See on kogu pere jaoks raske ja Triinul tuleb mõte hakata ise isale kodulinnas sobivat töökohta otsima – aga muidugi ei lähe see nii libedalt!
Olga Pärn Märt rudOlf Pärn
n u M M i P e a lt ja M u j a lt L O O D J A L I ME R I K U D
Kool võib tunduda kauge oled veel ja pisike lasteaialaps.võõras, kui juba suur Aga kui oled koolimineja laps, siis iga päevaga järjest lähemale, tuleb kool sa oledki kuni lõpuks päris koolilaps valmis. Seal juhtub igasuguseid koolis asju ja kõik täiesti uus on seal ja mõni asi võib hirmutav olla. Aga tegelikult ka on kool päris koht, kui mõnus sellega ära harjuda.
KIRJUTANUD KRISTI PIIPER
Sädele ja Siimule võetakse lapsehoidja, kuid see mõte lastele väga ei meeldi ja nad üritavad erinevate kavalustega hoidjast lahti saada. Samal ajal saabub Säde ja Siimu juurde elama ka nende maavanaisa, kellele lapsehoidja oluliselt rohkem meeldib. Säde ja Siimu jaoks tundub seda kõike liiast ja nad plaanivad kodunt põgeneda. Kristi Piiper on varem kirjutanud lasteraamatud „Kuidas mu isa uue töö sai“ ja „Salapaha“ ning noorteromaanide sarja „Tõde või tegu“.
Kristi Piiper (snd 1983) on varem avaldanud raamatud „Salapaha” ning noorteromaani „Tõde või tegu” kaks osa. Illustreerinud Hillar Mets
ja
Kõrv
Piret Raud, comes this surreal tale about finding
ainO Pervik
KOO LIRA
INDREK I KOFF
Pildid
„Taeva tühjad tribüünid“ võitis Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev korraldatud 10. noorteromaanide võistlusel 2. koha.
MEIE UUES KODUS K U M M ITA B ILLUSTREERINUD SIRLY ODER
AMAT
MARJA-LII SA
PLATS
I KOFF INDREK
E n e S e p p on kirjutanud mitu raamatut. 2016. aasta noorteromaanide võistlusel saavutas ta samuti 2. koha romaaniga „Vabandust, aga mis asja?“. Veel on tema sulest ilmunud „Medaljon“ (2009), „Minevikuta mälestused (2010) ja täiskasvanutele suunatud „Väike roosa pilet paradiisi“ (2015).
Maido Hollo
sellele uusi sõpru.
sad now she on is all on her own. andnud lugu inspiratsiooni
Kõrv
Noorteromaani „ T a e v a t ü h j a d t r i b ü ü n i d “ peategelane, 14-aastane Merita saab harukordse võimaluse: minna tagasi minevikku ja seda muuta. Kui ta parandab tehtud vead, siis saab ta astuda rongile, mis viib edasi... ...aga võib-olla hoopis tagasi?
i llus t r eer i n ud
Kõrv tunneb ennast ilma peata üksildase ja nõutuna. Kuid selgub, et ta on hea kuulaja ja leiab tänu
Once a part on a head, the ear is feeling Piret Raua uuele lasteraamatule
P I L D I D J O O NI S T A S SIRLY ODER
KOOLIRAAMAT
I
Kõrvetav puudutus
Va ata s i n u u e s t i r o n g i p o o l e . „Kuhu see rong viib?“ „Ma ei...“ „Kas see viib paradiisi?“ ei lasknud ma Vanamehel vastata. „Ma ei...“ „Kas kõik peavad sinna peale minema?“ tekitas mõte rongile minekust mingil põhjusel rohkem hirmu kui ükskõik mis muu. Ma olin surnud, täiesti surnud.
lood
ki r jut a n ud
Pille Kant
PIRET RAUD
HELEN KÄIT
Ku mmitu smaja
MEIE UUES KODUS K U M M IT A B
Veel leiab siit ka peotäie limerikke. Limerik on väike jabur luuletus, millele sobibki väga hästi nimeks just limerik. Nimi on pärit Iirimaalt, kus sellised luuletused pandi esimest korda kirja linnas nimega Limerick.
Naaskli
Ma i d o H o llo
Lisaks mõni aeg tagasi ilmunud “Väikese veidra linna” raamatu juttudele on siin uusi lugusid NummiPealt, aga seekord ka mujalt.
Pille Kanti „Naaskli lood“ oli äramärgitud töö Eesti Lastekirjanduse Keskuse, ajakirja Täheke ning kirjastuse Tänapäev lastejutuvõistlusel.
Mi a L i a
ja on kaksikõed, kelle pere kolib linnast maale. Vähe sellest, et õed peavad minema uude võõrasse kooli, nüüd saab nende uueks koduks maja, millest kuuldes kõik õhku ahmivad ja näost valgeks lähevad! Koolikaaslaste räägitud jubedad lood majas surnud veidrast vanamutist ei tee asja paremaks. Seda, mis majas juhtuma hakkab, on raske loogiliselt ära seletada. Isegi nii raske, et Lia, kes alguses hirmunud Mia kummitusejutust kuuldagi ei taha, on sunnitud möönma – siin on midagi korrast ära.
PIRET RAUD
Nora-Liisa kolib uude majja elama ning tutvub seal väikese tundmatu tegelasega, kellel on pisut kärts iseloom ja iga asja kohta oma arvamus. Kuid kindlasti ei lähe elu sellest igavamaks!
Jutukogu „Banaan, jääpurikas ja hädaldaja kastan” on tuntud lastekirjaniku Markus Saksatamme kaheteistkümnes teos. Vahvad pildid joonistas Urmas Nemvalts.
il l us tr eer in ud
„Hopspelleri amuleti” I osa on Tartu lastekirjanduse ehk Lapsepõlve auhinna nime kandva kirjandusauhinna laureaat 2019. Nüüdseks on ilmunud ka „Hopspelleri amuleti” II osa.
Hopspelleri amulett
Mõisapreili Piibe Pauliine, keda sõbrad Pipaks kutsuvad, tema parim sõber Mattis ja vabrikandi poeg Egon on üsna seiklusjanuline seltskond. Kui Hopspelleri mõisaproua Katariine sünnipäevapeole saabub tsirkusetrupp Eccellente ja Pipa mustkunstniku etteastes osalema kutsutakse, avastab ta lava tagant mõisast varastatud hõbenõud ja kalliskivid. Pipa, Mattis ja Egon peidavad end tsirkusevankri kolikasti ja põgenevad mõisast koos tsirkusetrupiga. Alguse saab seiklus, kus laste elu on tõsiselt ohus. Lõpuks näib, et neid võibki päästa vaid ime.
Algul jäi kõik vaikseks. Siis kostis laua alt naljakat häält, justkui keegi puhuks õhupalli täis. Sellele järgnesid kahtlased piiksud ja võimalik, et isegi puuksud ning siis märkasin, kuidas laudlina äär üles kerkis. Kõigepealt pisteti sealt välja must terav ninaots. Sellele järgnesid kaks suurt ja vesist taevasinist silma, mis mind ainiti põrnitsesid. Seejärel, peaaegu veeredes, tuli neljakäpukil ja sabaga ähvardavalt vehkides minu poole kummaline elukas. Mitte üheski filmis, raamatus ega isegi entsüklopeedias ei olnud ma kedagi sellist näinud! Tal oli kaks jalga ja kaks kätt. Tema pisikeste tumedate karvakestega kaetud keha oli nagu veidi lopergune õhupall. Selja taga oli tal pikk traatjas saba, mis end vedruna kokku keris. Suuruse poolest paistis ta mulle peopessa ära mahtuvat.
Pi lle K a n t
Pildid joonistas Anni Mäger
Hillar Mets
j a M u j a lt
L i i n a V a g u l a on pärit Harjumaalt Padiselt, aga töötab juba kümmekond aastat eesti keele ja kirjanduse õpetajana Põlvamaal Tilsi põhikoolis. Kirjutamine on talle südamelähedane olnud juba keskkoolist alates. Varem on temalt ilmunud kogumikud „Kirjad emale“ (2009), „Kirjad isale“ (2009) ning luulekogu „100 tundevarjundit“ (2017).
Kui sa juhtusid ka selle raamatu esikaant lugema, siis tead juba, et onu Mati on loomaarst. Ja kui sa viitsid veel raamatu sisse kah kiigata, saad onu Matist teada hulga muidki asju – näiteks seda, mis hea pärast on tal vaja sedasi kaelkirjaku otsas turnida. Mõnusat lugemist!
PILDID JOONISTAS
n u M M i P e a lt
Raamatus „ K e e g i t e i n e “ on armastust, petmist, lootusi, unistusi ja nende purunemisi, on lähedaste leidmist ja kaotamist. Romaan võitis Tänapäeva kirjastuse 2017. aasta noortejutuvõistlusel teise koha.
See siin on onu Mati. See prillidega onkel muidugi, mitte too lestadega seal paremal. Paremal seisab hoopis üks hani. Ja vasakul on muidugi kilpkonn. Onu Mati taskus aga ... nojah, ausalt öeldes ma ei olegi päris kindel, kes tal seal taskus on. Igatahes pole see ninarätt ega kommipaber.
NALJA JA NAERUGA
kir j utan ud
NALJA JA NAERUGA
E l i i s e on üks täiesti tavaline 15-aastane Tallinna tüdruk, kes ühel kenal hommikul ärgates avastab, et on hoopis kuskil mujal, hoopis teises ajas ja … hoopis keegi teine! Klaarika maailmas oli kõik kenasti paigas – korralik kodu, murdeealine tütar, töö. Järsku aga pöörati kõik pea peale ja kõik on äkki nii katki … See on lugu tütrest ja emast, lugu poisist ja tüdrukust, lugu tänapäevast ja ajast paarikümne aasta tagant. Lugu sellest, kuidas meie enda, aga ka meie lähedaste minevik võib mõjutada meie elusid nii kaudselt, kui ka ootamatult otsesel moel.
Markus Saksatamm
Pannkoogid!
Ku mmitu smaja
lööme kaasa vallatul viktoriinil!
PANNKOOGID!
õpime uusi vanasõnu pannkookide võtmes,
Naaskli lood
politseinikud ja sportlased; lisaks on pannkook igal horoskoobimärgil ja
Markus Saksatamm
Kellele ei meeldiks pannkoogid? Selles raamatus jagub neid igale maitsele. Saame teada, kuidas sööb pannkooke õpetaja, krokodill või kummitus; oma unistuste pannkoogist räägivad kassid,
lugu väikesest majast, kes tahtis olla kodu
Kes see võiks olla? Kas koer? Või kala? Või lind? Või hoopis kodutu Jüri? Või lausa keegi muu?
Jana Maasik
AUKLIK PÄEV
Vasaku käe käpik oli meeleheitel. Ta teadis, mis juhtub kinnastega, kes jäävad üksikuks. Igal kindal peab olema paariline!
TIA NAVI
Tia Navi . Kadi Kurema
VÄIKE ARMASTUSE LUGU Mina olen Karl Joonas ja täna hommikul ärgates avastasin, et minu lemmiksoki sees on auk. Aga see oli alles algus. Mõni päev lihtsalt on erakordselt auklik.
Kadri Kiho ja Mirjam Siim
VÄIKE ARMASTUSE LUGU
Postimehe kirjastuselt on ilmumas ülevaatlik teos „Esimene aastasada. Valik Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tekste”. Raamat koondab tekste – kõned, esseed, artiklid, jutlus –, mis ilmusid Eesti kultuuriruumi aprillist 2017 kuni veebruarini 2020 ehk perioodil, mil Eesti rahvas tähistas sajandi möödumist oma riigi sünnist.
uudised Nobelist Peter Handke romaan Veebruari alguses ilmub 2019 Nobeli kirjanduspreemia pälvinud Peter Handke romaan „Soovideta õnnetu”. Preemia määramine Handkele tekitas tema poliitiliste kommentaaride tõttu suurt poleemikat. „Soovideta õnnetu” on üks Handke peateoseid, originaalis 1972 ilmunud autobiograafiline lühiromaan autori ema enesetapust. Raamatu tõlkis saksa keelest Eve Sooneste, avaldab Tänapäev. Teos ilmub sarjas „Punane raamat”.
Heljo Männi „Kullatilgad”
SAlamark i
EV 100 sünnipäevatekstide kogumik
E
esti Lastekirjanduse Keskus kuulutas jaanuari alguses välja XV Nukitsa konkursi, mis kutsub 6–13-aastaseid raamatusõpru valima oma lemmikkirjanikku ja -illustraatorit. Nukitsa konkurss on Eesti Lastekirjanduse Keskuse korraldatav lugejaküsitlus, kus viimase kahe aasta jooksul ilmunud algupäraseid lasteraamatuid hindavad lapsed ise. Selliselt pakub konkurss autoritele ja väljaandjatele noorte lugejate tagasisidet, andes ülevaate meie laste lugemiseelistustest. Konkursi eesmärk on populariseerida raamatuid ja lugemist ning tunnustada meie lastekirjanikke, illustraatoreid ja kirjastajaid. Lastekirjanduse keskuse direktor Triin Soone sõnul on Nukitsa konkurss Eesti lastekirjanduse suursündmus, mille käigus lapsed selgitavad välja populaarseima lastekirjaniku ja illustraatori. 1992. aastal alguse saanud traditsioonil on pea 30-aastane ajalugu ning seekord kingitakse pronksist Nukitsad laste lemmikautoritele juba 15. korda. Kui konkursi algusaegadel ilmus üsna vähe algupäraseid lasteraamatuid, siis tänaseks on nimetuste arv tublisti kasvanud, mis tõi tänavu kaasa ka muudatuse konkursi korralduses. „Rõõm on tõdeda, et meie lastekirjandus elab parimaid aegu – aastas ilmub mitusada omamaist lasteraamatut, mille seast leiab häid jutu- ja pildiraamatuid erinevale vanusele, huvile ja ka lugemisoskusele. Et konkurss oleks lastele siiski hoomatav ja hääletamine jõukohane, tegime keskuses eeltööd ning kitsendasime valiku saja raamatuni,” kommenteeris Triin Soone. Nimekirjast jäid kõrvale kordustrükid, väikese levikuga ning vähest lugejate tähelepanu pälvinud raamatud. Samuti jõudis igast sarjast nimekirja vaid üks osa. Teise suure muudatusena kitsendati hääletajate iga: senise vanusegrupi 0–16 asemel oodatakse hääletama lapsi vanuses 6–13 eluaastat, kes on lasteraamatute põhilised lugejad. Nukitsa konkurss toimub koostöös Eesti raamatukogudega, kus lapsed saavad kohapeal hääletada. Lastekirjanduse keskuse kodulehel www.elk.ee on avatud ka e-hääletus ja sealt leiab konkursil osalevate raamatute nimekirja koos kaanepiltidega. Veebihääletus loob suurepärase võimaluse ka väljaspool Eestit elavatel lastel konkursil osaleda ning oma lemmikkirjanikke ning -illustraatoreid meeles pidada. Hääletamine kestab 23. veebruarini 2020 ja konkursi võitjad tehakse teatavaks 4. aprillil toimuval pidulikul auhinnatseremoonial lastekirjanduse
EVELIN KIVIMA A
Tallinna Ülikooli kirjastuse avaldatud esimesed algupärased uurimused võeti vastu Clarivate Analyticsi Web of Science’i andmebaasidesse Book Citation Index ja Conference Proceedings Citation Index. Tegu on teadusmaailma olulisimate andmebaasidega, mis tähendab indekseeritud väljaannetele laiemat levikut, seega ka suuremat tsiteeritavust ja võimalust osaleda rahvusvahelises teadusdiskussioonis. Esialgu võeti TLÜ kirjastuse väljaannetest andmebaasides indekseerimiseks vastu seni ilmunud vene- ja ingliskeelsed teadusmonograafiad ja -kogumikud. TLÜ kirjastuse peatoimetaja Rebekka Lotmani sõnul on Clarivate Analyticsiga kokkulepe, et lähitulevikus saab taotleda ka eestikeelsete originaaluurimuste pääsemist neisse andmebaasidesse. TLÜ kirjastuse üldkolleegiumi esimehe, professor Marek Tamme sõnutsi on vastne otsus tunnustus kirjastuse heale ja sihipärasele tööle viimasel kümnel aastal. „Noore kirjastusena nõudis rahvusvaheliste teadusandmebaaside tunnustuse saavutamine meilt mitu aastat, et näidata kirjastuse töö vastavust kõikidele akadeemilise kirjastamise nõuetele ja suutlikkust tagada stabiilne avaldamismaht pikema perioodi jooksul. Nii Eesti teaduskirjastamisele üldisemalt kui ka meie kirjastuse autoritele on see kindlasti rõõmustav uudis.” Peatoimetaja Lotman lisas: „See, et oleme oma teostele saanud nüüd rahvusvahelise kvaliteedimärgi, ei muuda kirjastuse tegutsemises otseselt midagi, sest oleme alati järginud rangelt teaduskirjastamise reegleid: kõik väljaanded, sealhulgas tõlked, peavad positiivselt läbima eelretsenseerimise ja saama ka sarjakolleegiumi heakskiidu. Väga tõenäoliselt muudab värske otsus aga meie kirjastuse autorite jaoks veelgi atraktiivsemaks ja toob juurde uusi väärtuslikke avaldamisettepanekuid.” TLÜ kirjastusel on viis valdkondlikku originaaluurimusi (nii monograafiaid kui ka teaduskogumikke) avaldavat sarja: „Acta humaniora”, „Acta socialia”, „Acta realia et naturalia”, „Acta educatio” ja „Acta artes” ning valdkondade ülene sari „Gigantum humeris”. 2020. aasta kevadel tähistab TLÜ kirjastus 10. aastapäeva.
Nukitsa konkursil selguvad laste lemmikud
ISBN 978-9949-7376-0-4
Tunnustus Tallinna Ülikooli kirjastusele
Nr 1 (132) 22. jaanuar 2020
”
uudised
EESTI KIRJASTUSTE LIIDU AJALEHT
”
Kaja Kahu „Minu” sarjas ilmunud raamat „Minu Liibüa” jutustab reisist, millest sai ergas õppetund heast ja halvast, inimesest ja jumalast, hirmust ja armastusest. Kirjastas Petrone Print. Vt lähemalt lk 2
Kadri Kiho Pildid joonistas
Mirjam Siim
Matilda rõõm päikesest jääb üürikeseks, sest taevas läheb pilve. Sajab tunde, päevi ning nädalaid. Kui selgub, et ka vihmapilv on õnnetu, otsustab tüdruk teda aidata.
Koolibril ilmus Heljo Männi jutukogumik „Kullatilgad”, mille autori üheksakümnendaks sünnipäevaks koostas tema noorem tütar. Lugeja kohtub siin erinevatest ajastustest ja erinevatest kodudest pärit tegelastega. Tundliku sulega avab kirjanik lapse maailma ja hinge ning julgeb näidata kõiki tundeid: rõõmu, kurbust, ahnust, kavalust, siirust, hirmu, igatsust ja suurt-suurt armastust. „Iga lapse hing on nagu kullapiisk,” kirjutab Heljo Mänd.
Mihkel Tiksi Krimmi-raamatu teine osa Jaanuari lõpus ilmub Mihkel Tiksi raamatu „Krimmi vang” teine osa, mille alapealkiri on „Vene aeg”. Naiste ja delfiinide asemel ilmuvad Krimmi rohelised mehikesed. Ukraina ja poolsaare vahele veetakse piiritõkked ja suurtükid. Rannalõbude ja armurõõmude asemel puhkeb transpordi- ja elektriblokaad. Lapsed kutsuvad isa koju, kuid Vanamees ei raatsi maja maha jätta. Raamatu avaldab Tänapäev.
Kolmapäevased reisiõhtud „Minu” sarja autoritega keskuses. Konkursi lõpetamisele kutsutakse ka hääletusel osalenud lapsi, kes valitakse loosi teel. Laste lemmikkirjanik ja -kunstnik saavad auhinnaks pronksist Nukitsa kuju, mille on autor on skulptor Elo Liiv. Tänu Kultuurkapitalile kuulub kolmele edukamale kirjanikule ja kunstnikule ka rahaline preemia. Möödunud konkursside tulemusi vaadates võib välja tuua ka teatud ühised jooned, mida noored lugejad raamatutes hindavad, ning kuidas need on aja jooksul muutunud. Kuni 2012. aastani meeldisid lastele raamatud, millel on suur formaat ja kõva köide, kus on värvilised ja dünaamilised illustratsioonid ning mille tekst ja pilt on heas kooskõlas. Viimase kolmel konkursil on lapsed hinnanud kõrgelt ka väiksema formaadiga teoseid, kust leiab mustvalgeid pilte. Kasuks tuleb mulitmediaalsete seoste olemasolu: raamatu põhjal on valminud film (või vastupidi), tegelaskujusid on kujutatud kaupadel jmt.
Sellised on näiteks Lotte-raamatud, mis on edukad olnud mitmel konkursil, või „Limpa ja mereröövlid”, mis oli laste lemmik aastal 2004. XV Nukitsa konkurss on täies hoos ning juba mõne kuu jooksul paistab, kas noorte lugejate eelistused on taas ajas muutunud. Kahe aasta eest toimunud XIV Nukitsa konkursist võttis osa 6396 last, kes valisid parimaks kirjanikuks Ilmar Tomuski ja parimaks illustraatoriks Hillar Metsa. Nukitsa konkursi peaauhinna – Nukitsa pronkskuju – on võitnud kirjanikud Andrus Kivirähk (kolmel korral), Ilmar Tomusk (kolmel korral), Henno Käo (kahel korral), Voldemar Miller, Edgar Valter, EneMaris Tali, Ira Lember, Janno Põldma ja Kristiina Kass ning kunstnikud Heiki Ernits (kuuel korral), Edgar Valter (kahel korral), Piret Niinepuu, Ulvi Kuusk, Tarmo Tali, Karel Korp, Anni Mäger ja Hillar Mets.
Iga kuu viimasel kolmapäeval kell 18 jagavad Solarise Apollo raamatupoes oma reisimuljeid kuulsad ja kummalised rändurid ning Petrone Prindi „Minu” raamatusarja autorid, praktilise nõuga toetab Estraveli konsultant. Esimene reisiõhtu 29. jaanuaril kell 18 viib meid Lõuna-Aafrika Vabariiki. Artur Talviku juhatusel vestlevad sest paigast raamatu „Minu Lõuna-Aafrika Vabariik” autor Gertrud Talvik, Kaire Saadi ja Krislin Ranniit. Järgmine ajaleht RAAMAT ilmub k.a 19. veebruaril.
Väljaandja Eesti Kirjastuste Liit © EKL 2020