Tartu villad luubi all
uudised Kreutzwaldi päevad Tartus
18.–19. detsembril toimub Tartus, Eesti Kirjandusmuuseumis 63. Kreutzwaldi päevade teaduskonverents. Konverentsi keskmes on sel aastal kogupõhine teadus, mis on üks Kirjandusmuuseumi oluline missioon ja peamine tegevusala, aga puudutab ka teisi väga erinevaid teadusvaldkondi, alates geneetikast kuni kartograafiani. Konverentsil käsitletakse teadlaste rolli teaduskogude loomisel ning süstematiseerimisel, samuti kogudel põhinevaid uurimusi ja allikapublikatsioone. 18. detsembril kell 18 esitletakse Eesti Kirjandusmuuseumi värskeid väljaandeid.
Houellebecqi uus romaan Ilmunud on Michel Houellebecqi uus raamat „Serotoniin”, mida peetakse tema romaanidest kirjanduslikult üheks tugevamaks. Autor räägib maailmast, mis ei tunne enam headust ega solidaarsust ning mida raputavad muutused on kontrolli alt väljunud, kuid samuti süümepiinadest ja kahetsusest. Raamatu tõlkis eesti keelde Indrek Koff ja andis välja kirjastus Varrak.
Tuul Sepp kutsub lapsi Unustusemaailma Teaduse populariseerijana tuntud Tuul Sepa sulest on ilmunud lastele mõeldud fantaasiaraamat „Allikahaldjas”, mis viib väikese lugeja seiklema paeluvasse eesti mütoloogiailma. Peategelased on 12-aastane tüdruk Hõbe ja tema ülimalt innukas ajaloohuviline väikevend Kaaren, kes külastavad läbi tiigipõhjas asuva värava Unustusemaailma. Raamatu andis välja kirjastus Varrak.
Eesti kõrtsid kaante vahel Hanno Talving on koostanud raamatu „Eesti kõrtsid”, mis räägib enam kui 220 Eesti asuvast ajaloolisest kõrtsihoonest. Enamik raamatus välja toodud kõrtsidest on maakõrtsid, paljud neist on praeguseks juba hävinud. Raamat on ohtralt illustreeritud, avaldab Tänapäev.
Tallinna linnaelu pildiline ajalugu Merilis Roosalu ja Katrin Froschi koostatud raamat „Pildile püütud” on ajavahemikku 1856–1990 kirjeldav ülevaade linnaelu kirevusest. Siinsete sündmuste hulgas on areng linnatranspordis, uusehitistest, sõjasündmustest, linna külastanud tähtsatest inimestest, spordist, meeleavaldustest ning argisematest toimetustest nagu näiteks turul käimine. Raamat ilmub Tallinna Linnamuuseumi ja kirjastuse Tänapäev koostöös.
EESTI KIRJASTUSTE LIIDU AJALEHT
Nr 9 (131) 11. detsember 2019
Jõuluspikker raamatusõbrale A
asta lõpp on kiire tulema ja kui kingiideid napib, on hea nõu kallis. Uurisime, missuguseid raamatuid kirjastajad ise huviga on lugenud ja mida julgelt teistele soovitaksid.
KAIDI URMET
Enriko Talvisto ja Ove Maidla koostöös valminud „Tartu villad” näitab eramute olulist osa Tartu arhitektuurikangas ja linna olustikus üldisemalt. Kirjastas Hea Lugu. Vt lähemalt lk 3
ANNIKA REILJAN Helios Tauri Tallermaa „Ajulugu” (Helios) on raamat, mis peaks sobima paljudele. Raamatust leiab igaüks midagi, mis on uus ja huvitav, mida ta varem ei teadnud või mõtteainet selleks, miks peaks üldse oma/inimese ajutegevuse peale mõtlema. David Vseviov „Elulugu. Kaks esimest nädalat” (Tuum) – ajastu kroonika, mis heidab humoorika pilgu traagilisele ajastule ja pakub äratundmisrõõmu Vsevioviga samal ajal sündinutele.
EIA UUS Postimees Amor Towles „Härrasmees Moskvas” (Hea Lugu) – see on kõige optimistlikum raamat, mida kunagi lugenud olen, kuigi tegevus leiab aset ajaloo keerdkäikudes. Anu Aun „Eia seiklus Tondikakul” (Postimees Kirjastus) – südamlik lasteraamat eelmistel jõuludel linastunud kodumaise perefilmi ainetel. Lugemist jätkub nii väiksematele kui ka suurematele paljudeks talveõhtuteks. KRISTA KAER Varrak Andrus Kivirähk „Sinine sarvedega loom” (EKSA). Tegu on autoriga, keda ma soovitan igal võimalikul juhul, sest ma ise pole pidanud tema raamatutes kunagi pettuma. Virginie Despentes „Vernon Subutex” 1 (Varrak). Esimene osa triloogiast, milles maalitakse raju pilt Pariisist ja kummalistest tegelastest, kes seal ringi liiguvad. Nauditav sündmustik ja keelekasutus, nõtkelt voolav tekst. REBEKKA LOTMAN Tallinna Ülikooli kirjastus Sergei Stadnikov „Muinas-Egiptuse ahvatlus” (koostaja Marek Tamm, TLÜ Kirjastus). Neli aastat pärast autori surma on valminud tema kirest ja pühendumusest sündinud raamat, mis avab vanaegiptuse maailmapilti, uskumusi ja poliitikat. Ellen Niit „Aastatel on tiivad” (koostaja Maarja Undusk, Tammer-
Postimehe romaanisarja kuues raamat Selle aasta septembris ilmumist alustanud eriilmelisi lugemiselamusi pakkuv Postimehe kirjastuse romaanisari on jõudnud kuuenda raamatuni – Sylvia Plathi ainsaks jäänud romaan „Klaaskuppel”. Inimpsüühika kõige tumedamatesse nurkadesse tungiv „Klaaskuppel” on Ameerika kirjandusklassikasse kuuluv erakordne teos. See on šokeeriv, realistlik ja intensiivselt emotsionaalne, samas humoorikas ja elujaatav romaan naisest, kes langeb depressiooni haardesse. Teoses leiab käsitlemist ka ühiskonna eeldustest tulenev ebaõiglus, millega peategelane Esther on noore naisena sunnitud kokku puutuma.
Sten Roosi muinasjutuvõistlus
Raamatumüük
EPP PETRONE Petrone Print Mikk Sarv „Maa=Ilm” (Varrak) on sügavust ja hingetarkust täis. Andrei Hvostov „Kirjad Maarale” (Petrone Print) – samuti sügav ja hingetark. Talvine pööripäev tundub mulle õige aeg, et rahulikult enda ja oma rahva sisse vaadata.
uudised
raamat). Tütre Maarja Unduski koostatud valimik kätkeb rohkelt seniilmumata luulet ning meil on au tutvuda koguni teismelise Ellen Niiduga.
TAUNO VAHTER Tänapäev Andrus Kasemaa „Mees otsib naist” (EKSA). Luulekogu, mis tegelikult ei ole luulekogu ja sobib ka inimesele, kes tavaliselt luulet ei loe. Vladimir Giljarovski „Moskva ja moskvalased” (Tänapäev) on küll ajalooraamat 19. ja 20. sajandi vahetusest, ent keskendub valitsejate ja lahingute asemel argipäevale, tollase moskvalase toimetustele turul, saunas, juuksuris või hoopis pagari juures. KADRI RAHUSAAR Koolibri Riikka Pelo „Meie igapäevane elu” (Tänapäev) jättis kustumatu mulje, kuidas soomlane on tabanud vene hinge õhulist poeesiat ning teisalt olme ja olude räigust. Jean-Christophe Grangè „Surnute maa” (Koolibri). Põnev, pühade olemusele vastanduv raamat. Minu jaoks, kes ma põnevikke ja krimkasid tavaliselt ei loe, oli ka tema eelmisel aastal ilmunud „Reisija” üsnagi värskendav elamus. TÕNU LEMBER Canopus Ülo Vooglaid „Elanikust kodanikuks” (Ülo Vooglaiu Kirjastus) on raamat, millest aru saamata peaks olema välistatud mitte üksnes töötamine Eesti riigistruktuurides, vaid isegi paljas mõte kandideerimisest rahva poolt valitavatesse esinduskogudesse. William Somerset Maugham „Vahe tera” (Canopus) – lugemisnauding garanteeritud! Täpselt 75 aastat tagasi ilmunud ja väidetavalt 20. sajandi üks enimmüüdud romaane, mil-
les peegelduvad Maughami enda rännakud Indias ja mõtisklused elu põhiväärtuste üle.
VALLO KALVIK Hea Lugu Tove Jansson „Kujuri tütar” (Hea Lugu). Tove kasvas kunstnikeperes ja ta lapsepõlvelugudest leiab muumipapa, muumimamma, väikese My, Filifjonka, Koduvana jt eeskujud. „Eesti rahvusatlas” (koostaja Taavi Pae, Regio ja Tartu Ülikool) on pungil uskumatuid leide Eesti kaardiajaloost ja imeasju, millega Eesti kartograafid täna hakkama saavad. RISTO JÄRV EKM Teaduskirjastus Marju Lepajõe „Roomlaste taltsutamine” (Ilmamaa). See sõnanõtkus suurepärase sisu kõrval ning elegantne mure me pärast. Praegu on raamat otsas, aeg teha kordustrükk! Rutt Hinrikus, Tiina-Ann Kirss „Eesti elulookirjutus. Antoloogia” (EKM Teaduskirjastus). Hoolega valitud tükid elulugudest üle kahe sajandi – päevikuist, kirjadest ja mälestusist, teadus- ja mäluasutusele vääriliselt kommentaaridega. MIRJAM PARMASTO Regio „Eesti rahvusatlas” (koostaja Taavi Pae, Regio ja Tartu Ülikool). Eesti esimese rahvusatlase sajad ajaloolised ja tänapäevased kaardid koos haaravate selgitustega nende juures on nii põnevad, et kui kord raamatu lahti lööd, siis on seda raske käest panna. Atlases on ligi 500 kaarti, nii et uurimist jätkub paljudeks talveõhtuteks. Julian Barnes „Aja müra” (Varrak). See on romaan helilooja Dmitri Šostakovitši elust. Intiimne ja inimlik – valus ja võimas lugemiselamus.
Kutsume 11–15-aastasi lapsi osalema Sten Roosi muinasjutuvõistlusel. Tekstide teema on vaba ja pikkus 1–2 lehekülge A4 formaadis. Lood palume saata 13.01.2020 märgusõnaga „Steni muinasjutuvõistlus" elk@elk.ee või Eesti Lastekirjanduse Keskusesse (Pikk 73, Tallinn 10133). Tööle palume lisada autori nimi, vanus, kool ja klass. Tulemused selguvad 2020. aasta mais.
Kauneimate konkurss Kuni 6. jaanuarini 2020 on võimalik esitada raamatuid konkursile „25 kauneimat Eesti raamatut 2019” ja „5 kauneimat Eesti lasteraamatut 2019”. Võistlusele esitatava raamatu kohta tuleb täita ankeet ja tuua raamat Eesti Rahvusraamatukogu infoletti. Täpsem info konkursi kohta (reglement, ankeet ja Rahvusraamatukogu lahtiolekuajad) on Eesti Rahvusraamatukogu veebilehel www.nlib.ee. Konkursi tulemused kuulutatakse välja 4. veebruaril 2020.
Jõulukuu raamatumüük 10.–14. detsembrini toimub Eesti Rahvusraamatukogus traditsiooniline jõulukuu raamatumüük, kus osalevad paljud Eesti kirjastajad. Raamatumüük on avatud teisipäevast reedeni 10–20 ja laupäeval 12–16. Sissepääs on kõigile tasuta.
Meeleolukat vana-aasta lõppu ja uute lugemisteni juba 2020. aastal!
Väljaandja Eesti Kirjastuste Liit © EKL 2019