Holger Kaints âJĂ”ululaupĂ€evâ TĂ€pne ja detailitruu kirjeldus 13-aastase poisi jĂ”ululaupĂ€evast 1970. aastal NĂ”mmel. Kirjastas Hea Lugu. Vt lĂ€hemalt lk 11
EESTI KIRJASTUSTE LIIDU AJALEHT
80 Eesti ravimtaime lood
uudised
FOTO ERAKOGUST
uudised
Nr 7 (122) 12. detsember 2018
Kaunimate raamatute konkurss
Kirjastuselt Varrak ilmus Ain Raali, Mikk Sarve ja Kristel Vilbaste koostatud raamat âEesti ravimtaimedâ. Selles raamatus on kirjas 80 Eesti armastatuima ravimtaime lood: kuidas taime Ă€ra tunda, mis nimetusi ta kannab ning kuidas rahvas teda kasutanud on. PĂ”hjalikult tutvustatakse iga taime nĂŒĂŒdisaegset tĂ”enduspĂ”hist kasutusviisi, droogi keemilist koostist ja toimeid, sĂ€ilitusaega ja -viisi.
Kuni 4. jaanuarini 2019 on vĂ”imalik esitada raamatuid konkursile â25 kauneimat Eesti raamatutâ ja â5 kauneimat Eesti lasteraamatutâ. VĂ”istlusele esitatava raamatu kohta tuleb tĂ€ita ankeet ja tuua raamat Eesti Rahvusraamatukogu infoletti. TĂ€psem info konkursi kohta (reglement, ankeet ja Rahvusraamatukogu lahtiolekuajad) on Eesti Rahvusraamatukogu veebilehel www.nlib.ee. Konkursi tulemused kuulutatakse vĂ€lja jĂ€rgmise aasta 7. veebruaril.
Michelle Obama elulooraamat
Muinasjutuseminar Setumaal
USA endise esileedi elulooraamat âBecomingâ, mis ilmus ĂŒle maailma korraga 31 keeles ja kannab eesti keeles pealkirja âMinu luguâ, pĂŒstitab mĂŒĂŒgirekordeid. Eriti populaarne on raamat Ameerikas, kus see tĂ”usis vaid kahe nĂ€dalaga aasta mĂŒĂŒduimaks raamatuks. Ăle maailma on raamatut trĂŒkitud kokku ĂŒle viie miljoni eksemplari. Ka Eestis on kirjastuse Helios vĂ€lja antud raamat vĂ€ga hĂ€sti vastu vĂ”etud.
Reedel, 14. detsembril kell 18 esitletakse Setumaal Piusa Ărgoru Puhkekeskuses Eesti Kirjandusmuuseumi seminaril âĂnnelik lĂ”pp ja lĂ”puta Ă”nnâ uusi muinasjuturaamatuid: âVaese mehe Ă”nn. Muinasjutte Lutsimaaltâ (EKM Teaduskirjastus), âSĂ”sara sĂ”rmeluud. Naised eesti muinasjuttudesâ (kirjastus Hunt) ning âĂnnĂ”otsja/Ănneotsija. Terje Lillmaa lapsepĂ”lve muinasloodâ (EKM Teaduskirjastus/SA Setu Kultuuri Fond).
PĂ”hjalik Peterburi ajalugu Detsembri algul ilmub tunnustatud briti kultuuriajaloolase Jonathan Milesi raamat âPeterburi ajalugu: kolm sajandit tapvat kirgeâ, mis vĂ”tab kokku meie lĂ€hima suurlinna 300-aastase ajaloo. Autor on kuivade faktide asemel keskendunud ajastut iseloomustavale lugudele nii tsaariaja kui ka hilisema perioodi kohta. Raamatu avaldab TĂ€napĂ€ev.
W. S. Maughami âInimorjusestâ Neil pĂ€evil jĂ”udis poelettidele W. Somerset Maughami suurromaani âInimorjusestâ uustrĂŒkk. See on raamat, mida paljud kriitikud on hinnanud ĂŒheks parimaks romaaniks maailma kirjandusklassika ajaloos. Tegemist on 2002. aastal ilmunud pehmekaanelise raamatu parandatud ja uuesti toimetatud vĂ€ljaandega. Kirjastas Canopus.
Paabeli Torni auhinnad Rahvusvahelise Noorsookirjanduse NĂ”ukogu (IBBY) Eesti osakond andis viieteistkĂŒmnendat korda vĂ€lja Paabeli Torni auhinna. Auhinna eesmĂ€rk on tunnustada ning esile tĂ”sta vÀÀrt tĂ”lkekirjandust lastele ja noortele. TĂ”lkeraamatu auhinna pĂ€lvis Edward van de Vendeli mĂ”nevĂ”rra sugestiivse pealkirjaga âVali okaapiâ, mille on hollandi keelest tĂ”lkinud Kerti Tergem ja kirjastanud PĂ€ike ja Pilv. Kolmandat korda anti vĂ€lja ka Paabeli Torni auhind pildiraamatule. ĆœĂŒrii hindas nii uuendusmeelsust kui ka lapsesĂ”bralikkust. Parima tĂ”lgitud pildiraamatu auhinna pĂ€lvis Ulrika Kestere âMetsikud naabridâ, mille on rootsi keelest tĂ”lkinud Ălle Kiivet ja vĂ€lja andnud kirjastus Koolibri.
Raamat sobib jÔulukingiks imehÀsti!
Abiks jÔuluvanale
L
Ă”ppev aasta on olnud raamaturikas nagu meil tavaliselt. JĂ”ulud on kohe kĂ€es ja on viimane aeg kingitustele mĂ”elda. Hea raamat on suurepĂ€rane kingitus. Kuna valik poelettidel on kirju, palusime kirjastajatelt teejuhist: igaĂŒks sai vĂ”imaluse nimetada kolm raamatut, mida nemad soovitaksid jĂ”uluvana kingikotti panna.
Tauno Vahter, TĂ€napĂ€ev: Ants Hein âVanaaja pulmâ (TĂ€napĂ€ev), Kristiina Kass âLĂ”vi Leoâ (TĂ€napĂ€ev) Joonas Sildre âKahe heli vahelâ (Arvo PĂ€rdi keskus) Ivo Volt, Tartu Ălikooli Kirjastus: Kaarel Veskis âAutismi olemusâ (Pilgrim) Bruno Mölder, Roomet Jakapi, Marek Volt âSissejuhatus filosoofiasseâ (Tartu Ălikooli Kirjastus) MĂ€rt VĂ€ljataga âVĂ€ike Inglise luule antoloogiaâ (EKSA) TĂ”nu Lember, Canopus: W. S. Maugham âInimorjusestâ (Canopus) Ira Lember âVale nimega meesâ (Canopus) A. N. Wilson âViktoriaanidâ (Varrak) Krista Kaer, Varrak: Eva Roosi âTeistmoodi Mööblipood. Kastani 57â (Varrak) Douglas Smith âRasputin. Usk, vĂ”im ja Romanovite langusâ (Varrak)
Ants Hein âVanaaja pulm. Valitud tekste ja pilte 16. sajandi keskpaigast 19. aastasaja viimase veerandiniâ (TĂ€napĂ€ev)
Tiit Treimuth, Eesti Raamat: Edith Hamilton âMĂŒtoloogia. Aegumatud lood jumalatest ja kangelastestâ (Eesti Raamat) Jessica Townsend âNevermoor. Morrigan Crowâ tuleproovidâ (Eesti Raamat) Mart Juur âHea tuju raamatâ (Rahva Raamat) Tiina Kaalep, Hea Lugu: Silver Anniko âRusikadâ (Hea Lugu) Aino Havukainen ja Sami Toivonen âTeedu ja Peedu imepĂ€rased jĂ”uludâ (Hea Lugu) Jaak JĂ”ekallas âKinostalgiaâ (Hea Lugu) Toomas VĂ€ljataga, EKSA: Douglas Murray âEuroopa kummaline surmâ (Post Factum) Genna Sosonko âMale mustvalge maailmâ (SA Kultuurileht) Karl Ristikivi âPĂ”lev lipp. Viimne linn. Surma ratsanikudâ (EKSA) Katrin Kliimask, Koolibri: Kari Hotakainen âTundmatu Kimi RĂ€ikkönenâ (Koolibri) Kadri Hindrikus, Olivia Lipartia âSĂ”na vĂ€gi on suurem kui sĂ”javĂ€giâ (Koolibri) Michelle Obama âMinu luguâ (Helios) Risto JĂ€rv, Eesti Kirjandusmuuseum: Urmas Sutrop (koostaja) âMaailma
kĂ”ige ilusam naine. Lumivalgukeste loodâ (EKSA ja EKM Teaduskirjastus). Mall HiiemĂ€e (koostaja) âVirumaa kalendripĂ€rimusâ (EKM Teaduskirjastus) âEesti lastekirjanduse kuldvaraâ (Eesti Lastekirjanduse keskus)
Rebekka Lotman, Tallinna Ălikooli Kirjastus: Rein Raud âViimane kustutab tuleâ (Salv) Konrad Lorenz âNiinimetatud kurjus: Agressiooni loodusluguâ (Tallinna Ălikooli Kirjastus) Sadeq Hedayat âPime öökullâ (Tallinna Ălikooli Kirjastus) Eia Uus, Postimees Kirjastus: Erling Kagge âVaikus mĂŒraajastulâ (Post Factum) Heili Reinart âĂrnad ja tugevad. Unustatud ja unustamatud naised Eesti ajaloostâ (Post Factum). Margus Karu âHobune Henry unenĂ€guâ (Margus Karu SA) Epp Petrone, Petrone Print: Epp Petrone, Remo Savisaar âPaharet ja Unistajaâ (Petrone Print) Margit Prantsus âKommenteeritud juudi jutudâ (Petrone Print) JĂŒri Liiv âKeemia Ă”htuĂ”pikâ (Hea Lugu). Annika Reiljan, Helios: Matthew Polly âBruce Lee. Eluâ (Helios) Ben Brooks âLood poistest, kes julgesid erinedaâ (Helios) Eva Roos âTeistmoodi Mööblipood. Kastani 57â (Varrak)
Tina Turneri armastuse lugu Enne jĂ”ule ilmub eesti keeles verivĂ€rske Tina Turneri autobiograafia âMinu armastuse luguâ. Kakssada miljonit plaati mĂŒĂŒnud staar rÀÀgib raamatus vĂ€ga avameelselt oma elust, vĂ”itlustest ja vĂ”itudest alates lauljakarjÀÀri algusest ja abielust Ike Turneriga kuni 1980ndate suure eduni ning kohtumisest elu armastusega. Raamatu tĂ”lkis Krista Eek ja avaldab TĂ€napĂ€ev.
Kaasahaarav biograafia Rasputinist Kirjastuselt Varrak on ilmunud auhinnatud ajaloolase Douglas Smithi raamat âRasputin. Usk, vĂ”im ja Romanovite langusâ. TĂ€helepanuvÀÀrne uus uurimus ĂŒhendab sĂŒgava eruditsiooni mĂ”juva jutustamisoskusega, eraldab fakti vĂ€ljamĂ”eldisest, et tuua vĂ€lja ĂŒhe ajaloo kĂ”ige intrigeerivama kuju tegelik elu. Toetudes ohtratele unustatud dokumentidele seitsme riigi arhiivides, kirjeldab Smith Rasputinit kogu tema keerukuses. âRasputinâ ei ole pelgalt erakordse ja nimeka mehe ĂŒksikasjalik biograafia, vaid ka kaasahaarav kirjeldus katastroofi suunas vankuva keiserliku Venemaa loojangust.
Ilusat jÔuluaega ja edukat uut aastat!
VÀljaandja Eesti Kirjastuste Liit © EKL 2018
CANOPUS Vale nimega mees Ira Lember 244 lk, kÔva köide
Ira Lemberi 23. romaani algus viib lugeja 1944. aasta septembrisse. Saksa kĂ”rgem vĂ€ejuhatus on teinud otsuse Eesti kaitsmisest loobuda ning Wehrmachti poolt mahajĂ€etud Tallinna vallutavad Punaarmee tankid. Sel pöördelisel ajal, kui Pika Hermanni mastis lehvib veel viimaseid tunde sinimustvalge lipp, ummistavad tuhanded eestlased, niihĂ€sti tsiviilisikud kui ka Saksa armees vĂ”i soomepoiste ridades bolĆĄevike vastu vĂ”idelnud LÀÀnemaa sadamaid. Kes vĂ€hegi sai, pĂ”genes oma eluga riskides punaste vallutajate eest ĂŒle tormise LÀÀnemere vabasse LÀÀnde, liigagi hĂ€sti olid veel meeles 1940. aasta vene okupatsiooniga kaasnenud Ă”udused. Haapse rannas astub aga ĂŒks mees ĂŒlekoormatud paadist hoopis tagasi kuivale maale ning seab sammud Tallinna poole. Soomepoiss ning ĂŒhtlasi ka saksa mundris venelaste vastu vĂ”idelnud Ottomar Aus otsustab viimasel hetkel, et ei jĂ€ta oma armastatud tĂŒdrukut Tallinnas saatuse hooleks. Mis aga sai edasi, kui Ottomar vĂ”ttis endale kattevarjuks Tehumardi lahingus langenud punavĂ€elasest sĂ”bra Koit KaugemĂ€e identiteedi, kuidas edenes vale-Koidu elu okupeeritud Eestis ning millist segadust inimsuhetes see nimevahetus endaga kaasa tĂ”i, sellest see raamat ongi.
Kuidas rÀÀkida lastega nii, et nad kuulaksid ja kuulata lapsi nii, et nad rÀÀgiksid Elaine Mazlish, Adele Faber tÔlkinud Aet Karolin 300 lk, pehme köide
Tegemist on autorite kĂ”ige tuntuma teosega, bestselleriga, mis neile ka maailmakuulsuse tĂ”i. KĂ€siraamat, mida on nimetatud ka lapsevanemate Piibliks, annab delikaatses ning humoorikas stiilis nĂ€punĂ€iteid, kuidas suhelda oma teismelise lapsega ja ise sealjuures ellu jÀÀda, st kuidas kasvatada oma poegi ja tĂŒtreid nii, et nad kĂ”ik ennast tĂ€isvÀÀrtuslike perekonnaliikmetena tunneksid. Paljud kasvatusteadlased on avaldanud arvamust, et kĂ€esolev raamat vĂ”iks olla kohustuslik lugemismaterjal mitte ainult lapsevanematele, vaid ka Ă”petajatele, sotsiaaltöötajatele ja kĂ”igile lastega kokkupuutuvatele isikutele, aidates kaasa sisemiselt vabade ning vÀÀrikate inimeste kujunemisele.
Kahe eemalolija villa Urve Tinnuri 140 lk, pehme köide
Urve Tinnuri kolmas romaan âKahe eemalolija villaâ on otsene jĂ€rg 2016. aastal ilmunud romaanile âKaks ööd mahajĂ€etud majasâ, kuid loetav ka sellest sĂ”ltumata. Nagu eelmine, on ka uus raamat oma ĆŸanrilt kogupereromaan, mĂ”eldud lugemiseks nii hilisteismelistele kui ka nende vanematele. Romaani sĂŒndmused leiavad aset tĂ€napĂ€eval. Eelmise romaani pĂ”nevatest ja dramaatilistest sĂŒndmustest on möödunud neli aastat, vahepeal kaheksateistkĂŒmneaastaseks saanud Hede otsustab veeta nĂ€dala, mil ta vanemad Hispaanias puhkavad, ihuĂŒksi samas suvilas, kus aastatetagused traagilised sĂŒndmused aset leidsid. Ta on kindel, et seekord midagi ei juhtu...
Nr 7 (122) 12. detsember 2018
2
Tuhast tĂ”usev ilu TĂNU LEMBER
R
omaani âInimorjusestâ loetakse William Somerset Maughami kuulsaimaks raamatuks, tema peateoseks, ka kirjanik ise pidas seda oma parimaks tööks. Kriitikud on ĂŒsna ĂŒksmeelselt liigitanud selle kĂ”igi aegade parimate romaanide hulka maailmas. Tegemist on meistriteosega ĂŒksildase, kerge fĂŒĂŒsilise puudega tundliku noormehe valulisest kasvamisest ja eneseleidmisest.
ROMAANI KIRJUTAMINE VĂTTIS AEGA 18 AASTAT VĂ€ga vĂ€hesed kirjanikud on nii tĂ€ielikult avanud ennast oma loomingus kui W. Somerset Maugham romaanis âInimorjusestâ. Raamatu eessĂ”nas kergitab Maugham pisut eesriiet selle suurromaani valmimiselt. Esimese variandi kirjutas ta siis, kui oli kakskĂŒmmend kolm. PĂ€rast viit aastat Ă”pinguid St Thomasâi haigla juures, Ă€sja kĂ€tte saanud arstidiplomi ja kolinud Sevillasse, oli ta otsustanud hakata leiba teenima kirjanikuna. Maugham saatis kĂ€sikirja Fisher Unwinile, kes oli avaldanud ka tema esimese raamatu âLiza Lambethistâ, aga viimane keeldus Maughamile maksmast sadat naela, mis ta oli selle eest honorariks kĂŒsinud. Mitte ĂŒkski teine kirjastaja, kellele ta kĂ€sikirja hiljem pakkus, ei tahtnud seda miski hinna eest. Aasta oli siis 1897. Tookord tegi see noorele Maughamile suurt meelehĂ€rmi, aga hiljem taipas ta, et tegelikult tal hoopis vedas ning ta sai vajaliku Ă”ppetunni. Oleks mĂ”ni kirjastus selle raamatu siis vastu vĂ”tnud (nimeks oli sel âStephen Carey kunstnikuloomusâ), raisanuks ta ainese, mida oli liiga noor mĂ”istlikult tarvitama. Niimoodi nina pihta saanud, pani Maugham kĂ€sikirja kĂ”rvale. Ta kirjutas teisi romaane, mis kĂ”ik kujunesid bestselleriteks, ja muidugi nĂ€idendeid. Aegamööda sai Maughamist edukas nĂ€itekirjanik ja ta otsustaski edaspidi pĂŒhenduda ainult draamale. Ta oli rahul, ta oli jĂ”ukas, ta pea pakatas nĂ€idendiideedest, mida tahtis veel kirjutada. Ent vaevalt oli Maugham end maksma pannud populaarseima nĂ€itekirjanikuna Inglismaal, kui kohe asusid teda painama kĂ”ik möödunud elu kirevad mĂ€lestused. Nad tulid nii pealetĂŒkkivalt â unenĂ€gudes, proovides, pidudel â et Maugham otsustas: on ainult ĂŒks tee nendest vabanemiseks ja see on vĂ”tta nad ja kirja panna. Maugham töötas romaani kallal kaks aastat, kuid ei teadnud, mida panna pealkirjaks. PĂ€rast pikka otsimist sattus ta âTuhast tĂ”usva iluâ peale, mis on tsitaat Jesaja raamatust, ning see tundus sobivat. Ent peagi selgus, et seda pealkirja oli hiljuti kasutatud, ja ta oli sunnitud uut otsima. LĂ”puks valis Maugham ĂŒhe peatĂŒki nime Spinoza âEetikastâ ja nimetas oma romaani âInimorjusestâ. See ilmus aastal 1915, 18 aastat pĂ€rast romaani esimese variandi kirjutamist. Maugham oli siis 41-aastane. MITTE AUTOBIOGRAAFIA, VAID AUTOBIOGRAAFILINE ROMAAN âFakt ja fiktsioon on siin keerukalt pĂ”imunud â emotsioonid on minu enda omad, aga kĂ”ik sĂŒndmused pole vahendatud pĂ€ris nii, nagu nad juhtusid, ja osa neist on mu kangelase ellu toodud mitte minu, vaid mu toonaste lĂ€hedaste tuttavate elust. Minu jaoks tĂ€itis raamat oma ĂŒlesande ja kui see
aimamatule inimesele mĂ€ngitud alatu trikk, kellelegi âĂ€ra tehaâ pakkus talle alati rahuldust. Philip muigas kurjalt, mĂ”eldes Mildredi tĂ”usiklikkusele ja peenutsevatele lauakommetele. Philipile hakkasid vastu ta lame rind ja kitsad puusad ning ta vihkas seda vulgaarset soengut, mida Mildred tavatses kanda. Ta needis ja pĂ”lgas end selle armastuse pĂ€rast.â Armastuse anatoomia avaneb meie ees kogu oma alastuses. Mildred kasutab Philipit julmalt, brutaalselt ja sĂŒstemaatiliselt Ă€ra, samas pĂ”lgab ja jĂ€lestab teda selle eest, et Philip sellel juhtuda laseb. Philip kĂŒll nĂ€eb ja mĂ”istab, kellega tal on tegemist, olles samal ajal jĂ”uetu loobuma, ta tunnetab, et vastupanu on mĂ”ttetu, ta oleks kui seotud, aheldatud, köidetud selle labase fuuria kĂŒlge. Mis see kĂŒll oli? Ehk inimorjus?
FOTO RAAMATUST
ilmunud
WWW.CANOPUS.EE
William Somerset Maugham
ilmavalgust nĂ€gi (sattudes maailma, mis oli parajasti hirmsa sĂ”ja keerises ja liiga hĂ”ivatud omaenese muredest, et lasta end tĂŒlitada ĂŒhe kirjandusliku kangelase seiklustest), olin ma vabanenud oma vaevadest ja Ă”nnetutest mĂ€lestustest, mis olid mind piinanud.â Nii kirjutab Maugham oma raamatu eessĂ”nas. Philip Carey (raamatu esimeses versioonis Stephen Carey) on jÀÀnud orvuks ning kasvab ĂŒles vikaarist onu perekonnas. Teismelise Philipi elu on kui Kolgata tee â vanemate surm, teda kasvatanud emotsionaalselt kĂŒlmast ja kitsist onust Ă”hkav jĂ€isus, narrimine ning kius erakoolis, mille pĂ”hjuseks Philipi kompjalg. Muide, tĂ€pselt sama puue oli ka Byronil! (Maughami enda puue oli kogelemine). LaupĂ€evaĂ”htuseks pidusöögiks onu lauas oli munamĂŒtsike, st keedetud muna tipust Ă€ra lĂ”igatud imepisike koonus, kusjuures muna ise leidis oma koha onu taldrikus... Innustuseks onu sĂ”nad: âKui tubli poiss oled, vĂ”id jĂ€rgmisel laupĂ€eval jĂ€lle saada!â Paralleelid Maughami enda eluga on ilmsed! Edasi keerab elu ette juba pisut helgema poole, kui Philip jĂ€tkab oma haridusteed vabakuulajana Heidelbergi ĂŒlikooli juures ning maalikursustega Pariisis, asudes lĂ”puks Ă”ppima arstiks Londonis. Ka Maugham ise Ă”ppis ju arstiks, samas Philipi kunstiĂ”pingud on kindlasti puhas fiktsioon. Kuid millise vaimustuse, Ă”hina ja sĂŒmpaatiaga kirjeldab Maugham Pariisi kunstielu ja Philipi kunstnikest sĂ”pru! Just siin tuleb mĂ€ngu Philipi suur eeskuju ja iidol luuletaja Cranshaw, kelle vaimne mĂ”ju kestab peaaegu kogu raamatu lĂ”puni: âOlete te kunagi kĂ€inud Cluny muuseumis? Seal nĂ€ete pĂ€rsia vaipu â kĂ”ige peenemates vĂ€rvitoonides ja mustritega,
mille keerukas ilu rÔÔmustab ja hĂ€mmastab silma. Neis on Idamaade salapĂ€ra ja meelast toredust â Hafizi roosid ja Omar Haijami veinikarikas. Aga hiljem nĂ€ete neis veel midagi. Te pĂ€risite Ă€sja, mis on elu mĂ”te. Minge ja vaadake neid pĂ€rsia vaipu ja ĂŒhel heal pĂ€eval jĂ”uab vastus teile pĂ€rale.â Philip on peaaegu juba valimas maalikunstniku karjÀÀri, siiski kĂŒsib ta arvamust veel oma Ă”petajalt, maailmakuulsalt professor Foinetâlt, kes, heitnud napi pilgu oma Ă”pilase töödele, vastab: âKui te minu nĂ”u kuulda tahate, siis ĂŒtleksin nii: vĂ”tke kogu oma julgus kokku ja katsuge Ă”nne millegi muuga. See kĂ”lab vĂ€ga julmalt, aga las ma ĂŒtlen teile veel midagi: ma annaksin tĂ€na kĂ”ik, et keegi oleks mulle teie eas seda nĂ”u andnud ja ma oleksin seda ka kuulda vĂ”tnud.â
MĂRU ARMULUGU MILDREDIGA Philip jĂ€tkab oma haridusteed arstiĂ”pingutega Londonis, verstapostiks tema arengus saab tutvumine Mildrediga ning algab noore arsti mĂ”ru armulugu labase lĂ”butĂŒdrukuga, mis muudab kogu tema ellusuhtumist. Maugham ei ole teda kirjeldanud just kaunitarina: âTa keha oli nii kĂ”hn, et luustik oli peaaegu silmaga nĂ€ha. Rind lame nagu poisikesel. Ăhukeste kahvatute huultega suu oli inetu ja jume kergelt rohekas. ...Philip ei mĂ”istnud, miks ta seda naist armastas. Ta oli lugenud, et armastades idealiseeritakse oma tunnete objekti, ent tema nĂ€gi Mildredit tĂ€pselt niisugusena, nagu too oli. Ja ta polnud pehmelt öeldes ei tark ega vaimukas, ta mĂ”tteviis oli labane, temas oli lihtrahvalikku omakasupĂŒĂŒdlikku kavalust, mida Philip jĂ€lestas. Naiselikku Ă”rnust ja leebust polnud temas kĂŒbetki. Tema imetlust Ă€ratas paha-
PĂRSIA VAIBA SALADUS Rasketel hetkedel, olles kujuteldamatus materiaalses kitsikuses, meenus Philipile vahel Cronshaw pentsik metafoor pĂ€rsia vaibaga. Ta oli selle peale sageli mĂ”elnud, kuid Cronshaw oma faunliku naljameelega oli keeldunud selle tĂ€hendust selgitamast: ta vastas ĂŒha, et tĂ€hendust polegi, kuni sa ise selle avastad. Ăhel pĂ€eval tĂ”i ĂŒks ĂŒhine tuttav Philipile pakikese Cronshawâlt ja lisas selgituseks: âAh, kĂ”igest ĂŒks vĂ€ike narmendav vaip. Ei usu, et sel mingit vÀÀrtust oleks. Ma kĂŒsisin Cronshawâlt, et mis pagana pĂ€rast ta sulle selle rĂ€bala saadab. Ta vastas, et oli seda nĂ€inud ĂŒhes Rue de Rennesâi vanakraamipoes ja viieteist frangi eest Ă€ra ostnud. Kuuldavasti olevat tegu pĂ€rsia vaibaga. Sa olevat temalt pĂ€rinud elu mĂ”tte jĂ€rele ja see pidi olema vastus. Aga ta oli toona ka vĂ€ga purjus.â Kuulnud sĂ”bra kĂ€est, et Cranshaw on Pariisis raskelt haige ja ĂŒksi, vĂ”tab Philip, kes ise vĂ€hemalt samasuguses, kui mitte hullemas kitsikuses vaevleb, sureva poeedi enda juurde. âKas mĂ€letate seda pĂ€rsia vaipa, mille te mulle kinkisite?â kĂŒsis Philip. Cronshaw vastas oma endiste aegade vana, pikaldase naeratusega. âMa ĂŒtlesin, et see annab vastuse teie kĂŒsimusele, mis on elu mĂ”te. Noh, kas olete selle vastuse juba leidnud?â âEi,â naeratas Philip. âKas te ei ĂŒtleks seda mulle Ă€ra?â âEi, seda ma teha ei saa. Vastus on tĂ€htsuseta, kui te ei avasta seda ise.â Nekroloogis Cranshawâle tsiteeris kirjastaja Upjohn Jesaja raamatut: âIlu, mis tĂ”useb tuhast.â Kuidas ĂŒtleski Maugham ilu kohta? âIlu on seletamatu ime, mille kunstnik oma hingepiinas vormib maailmas valitsevast kaosest.â Ta ĂŒtles seda raamatus âKuu ja kuuepennilineâ â kolm aastat pĂ€rast âInimorjusestâ ilmumist â, ja muidugi maalikunsti silmas pidades, kuid minu meelest sobiks see lause hĂ€sti iseloomustama ka raamatut, millest siinkohal jutt oli.
Inimorjusest W. Somerset Maugham tÔlkinud Inta Soms 740 lk kÔva köide
Nr 7 (122) 12. detsember 2018
ilmunud Teistmoodi mööblipood. Kastani 57 Eva Roos 288 lk, kÔva köide
Teistmoodi Mööblipood on kauplus, kuhu inimesed satuvad juhuslikult ja kust nad ostavad midagi vĂ€ga veidrat, mis nende senise elu pea peale pöörab. Poe perenaine on Aramilda Tengelpung â vana naine, kes armastab tahkeks keedetud musta teed ja kasutab mĂ”nevĂ”rra kĂ€redat sĂ”navara. Tema kaaslaseks on koer Piru, kes oskab rÀÀkida, nĂ€eb vĂ€lja nagu tolmu sees rullitud lihapirukas ja armastab kirglikult moosi. Ăhel pĂ€eval mÀÀratakse Aramildale ja Pirule vĂ”luesemete vales kohas valedele inimestele mĂŒĂŒmise eest terve rida kohustuslikke heategusid. Nende esimene ĂŒlesanne on aidata 9-aastast poissi, kelle nimi on Olle Pai.
Maru lugu Aarne MÀgi 132 lk, kÔva köide
Kui ĂŒks kĂŒmneaastane poiss saab ĂŒhel pĂ€eval teada, et paljud asjad ei ole siin maailmas nii, nagu ta arvanud oli, siis vĂ”ib vaid ette kujutada, mis tema endaga toimuma hakkab. Ja see, mis juhtub, on palju salapĂ€rasem kolmanda klassi poisi igapĂ€evastest tavalistest tegemistest. Ja nende tegemiste sees on palju kĂŒsimusi, milledele vastuseid leida ei olegi nii lihtne. Maru on ĂŒks maru sell, kes koos oma sĂ”prade Arksi, Idu ja Silviaga salapĂ€rastele kĂŒsimustele lahendusi otsima hakkavad.
Pinoccchio seiklused Carlo Collodi, Roberto Innocenti tÔlkinud Tiina Randviir 192 lk, kÔva köide
Pinocchio on kogu maailmas tuntud ulakas puunukk, kelle haaravatest seiklustest on saanud lugeda juba mitu pĂ”lvkonda lapsi. Saatus veeretab tema teele kĂ”ikvĂ”imalikke katsumusi, kuid ta kuulab oma lĂ”busa sĂŒdame hÀÀlt ja vĂ”idab nii ka paljude teiste sĂŒdamed. Suureformaadilise raamatu imelised pildid on joonistanud Roberto Innocenti. Tegu on tĂ€iendatud kordustrĂŒkiga 2006. aasta vĂ€ljaandest ja ĂŒhe kaunimate illustratsioonidega eesti keeles ilmunud Pinocchio-raamatuga, mis vÀÀristab iga raamaturiiulit.
Kuningas Arthuri triloogia Rosemary Sutcliff tÔlkinud Allan Eichenbaum 464 lk, pehme köide
Vaprad rĂŒĂŒtlid, vĂ€gevad vĂ”lurid ja nĂ”iutud neitsid â neid kĂ”iki vĂ”ib kuningas Arthuri lugudest leida. Kas kuningas Arthur oli kunagi ka pĂ€riselt olemas, on siiani mĂ”istatus, kuid pĂ”nevad, mĂŒstilised ja siiralt traagilised lood temast, kaunist kuninganna Gueneverist ja kuulsatest Ămarlaua rĂŒĂŒtlitest Lancelotist, Gawainist ja teistest elavad ja kĂŒtkestavad lugejaid juba aastasadu. Need lood vĂ”imaldavad ka meil heita pilgu aega, mil maailm oli sootuks teistsugune, tegelikkus oli pĂ”imitud muinasjuttudega ning elu ja surma vĂ”isid kergesti otsustada kĂ€sivarre tugevus ja mÔÔk. Rosemary Sutcliffi ĂŒmberjutustused on igas eas lugejatele suurepĂ€rane vĂ”imalus kuningas Arthuri legendidega tutvust teha vĂ”i vana tutvust uuendada.
WWW.VARRAK.EE
Revolutsioon, mis kestab LEINO PAHTMA
K
uuskĂŒmmend neli aastat (1837â1901) Suurbritanniat ja selle arvukaid valdusi vĂ€ljaspool Euroopat valitsenud kuninganna Victoria ja tema kaasaegsed â viktoriaanid â muutsid oluliselt Briti impeeriumi vĂ”i olid selle vahetuks tunnistajaks. Monograafia âViktoriaanidâ autori Andrew Norman Wilsoni sĂ”nul toimus viktoriaanide ajal âkĂ”ige radikaalsem ĂŒmberkujunemine, mida maailm eales on kogenudâ. Briti impeeriumi territoorium kasvas mĂ€rgatavalt, kiiresti suurenes rahvaarv, mis omakorda andis olulise tĂ”uke majanduse, eeskĂ€tt tööstuse arenguks.
MAJANDUSLANGUS, NĂLJAHĂDA JA VĂLJARĂNNE Ometi algas Victoria ajastu majanduslike kataklĂŒsmidega: aastad 1837â 1844 mĂ€rgivad majanduslangust, millest rĂ€ngemat ei ole Suurbritanniat varem ega hiljem tabanud; paljud ettevĂ”tted olid sunnitud tegevuse lĂ”petama ja umbes miljon inimest nĂ€lgis, sest neil polnud tööd. 1840. aastate teisel poolel tabas toona Suurbritannia koosseisu kuulunud Iirimaad kartuliikalduse tĂ”ttu nĂ€ljahĂ€da, mille tagajĂ€rjel suri vĂ”i rĂ€ndas maalt vĂ€lja kaks miljonit inimest. 19. sajandi keskpaigaks oli Suurbritanniast saanud poliitikute ja majandustegelaste ĂŒsna ĂŒksmeelsel otsusel vabakaubandusmaa. TĂ€nu tollimaksude kaotamisele ja osalt seetĂ”ttu, et majandustsĂŒkkel jĂ”udis stabiilsuse perioodi, nautis riik jĂ€rgmised pool sajandit majanduslikku Ă”itsengut. Kuigi Victoria ajastu vabriku- ja kaevanduseomanike, inseneride ning ehitusettevĂ”tjate varandused olid kokku kuhjatud lihtsamate inimeste rĂ€nga töö hinnaga, oli arvulises mĂ”ttes kasusaajaid ikkagi enam kui kannatajaid. Siiski oli selgelt mĂ€rgatav kuristik vaeste ja rikaste vahel, töötavate laste arvukus, nende olukorra rusuvus ja rikaste ĂŒha suurem jĂ”ukus. SÀÀrane olukord aitas kaasa tööliste omavahelise solidaarsuse sĂŒvenemisele. Selle olulisim ilming oli tĆĄartism â laialdane rahvaliikumine, mille esindajad avaldasid 1838. aastal Rahva Harta ja Rahvusliku Palvekirja (The Peopleâs Charter and National Petition). Muude nĂ”udmiste kĂ”rval nĂ”uti selles valimisĂ”igust kĂ”igile meestele, mis muutnuks parlamendi tĂ”eliseks rahvaesinduseks. Ehkki parlament lĂŒkkas harta tagasi, viidi riigis ellu hulk ĂŒmberkorraldusi (fikseeriti kĂŒmnetunnine tööpĂ€ev jm). ROHKEM RAHA JA VABA AEGA Kuigi 1832. aastal oli jĂ”ustunud parlamendireform, millega kaotati suur osa nn pehkinud kohakeste ehk aja jooksul inimestest tĂŒhjaks jÀÀnud ja majanduslikult igasuguse tĂ€htsuse kaotanud piirkondade Ă”igus saata parlamenti oma saadikud, esindas uutel alustel valitud seadusandlik kogu rahvast vaid kĂ”ige ĂŒldisemas mĂ”ttes. Victoria valitsemisaja alguses ei tĂ€hendanud poliitiline vĂ”itlus vastuolusid vasak- ja parempoolsete vahel, vaid rivaalitsemist vana maa-aristokraatia ja uue töösturite klassi vahel. Ometi oli neil kahel ka mitu suurt
FOTO VIDAPRESS
3
VARRAK ilmunud Rasputin. Usk, vÔim ja Romanovite langus Douglas Smith tÔlkinud Elle Vaht 824 lk, kÔva köide
Sada aastat pĂ€rast tema mĂ”rvamist erutab Rasputin jĂ€tkuvalt kujutlusvĂ”imet kui kurjuse kehastus. Tema liiderlikkus ja pahaendeline poliitiline mĂ”ju olid legendaarsed ja Romanovite dĂŒnastia langus pandi tema arvele. See tĂ€helepanuvÀÀrne uus uurimus eraldab fakti vĂ€ljamĂ”eldisest, et tuua vĂ€lja ĂŒhe ajaloo kĂ”ige intrigeerivama kuju tegelik elu. Autor kujutab Rasputinit kogu tema keerukuses â jumalamees, rahu eestkĂ”neleja, lojaalne alam, abielurikkuja, joodik. âRasputinâ ei ole pelgalt erakordse mehe biograafia, vaid ka kaasahaarav kirjeldus katastroofi suunas vankuva keiserliku Venemaa loojangust.
Aino Kallas. Maailma sĂŒdames Silja Vuorikuru tĂ”lkinud Sirje Olesk 304 lk, kĂ”va köide
Aino Kallas elas oma elu jooksul viiel maal ja on tuntud soome-eesti kirjanik. See roll ei olnud probleemitu: lĂ€bi elu kannatas ta juurte puudumise pĂ€rast ja vĂ”itles tunnustuse eest nii Soomes kui ka Eestis. See tĂ€helepanu pĂ€lvinud biograafia on liigutav jutustus autorist, kes jĂ”udis erandliku rahvusvahelise tunnustuseni, kuid pidi taluma ĂŒksindust, mĂ”istmatust ja mitmeid suuri kaotusi. Aino Kallas reageeris tundlikult oma aja vajakajÀÀmistele. Raamatus kirjeldatakse 20. sajandi alguse kultuurilist ja poliitilist atmosfÀÀri, inimeste ootusi ja vÀÀrtushinnanguid nii Soomes kui ka Eestis. Raamatu autor A. N. Wilson.
ĂŒhist eesmĂ€rki â hoida ohjes riigi kiiresti kasvavat elanikkonda, kaitsta riiki vĂ”imaliku vĂ€lisvaenlase eest ning takistada Briti krooni alla koondatud rahvaid sealt lahkumast. Vastupidi Karl Marxi ja Friedrich Engelsi ennustusele jĂ€i Suurbritannia âkommunismitondistâ ikkagi puutumata ning Mandri-Euroopas 1848.â 1849. aastal lahvatanud revolutsioonidega saareriigis midagi vĂ”rreldavat ei toimunud. Selle pĂ”hjuseks oli parlamentaarsele teele asumine ning aktiivne majanduse ja poliitika uus mĂ”testamine. Sajandi teisel poolel ellu viidud parlamendireformid viisid Suurbritannia poliitilise sĂŒsteemi moderniseerumisele. Loomulikult ei tĂ€hendanud Victoria ajastu ainult majandusprobleeme, poliitilist vĂ”itlust ja impeeriumi majanduslikku ja territoriaalset ekspansiooni ning sĂ”du Aafrikas, Indias, Afganistanis, Kagu-Aasias, Okeaanias jm. Ajapikku tĂ”id tööstuslik areng ja reformid kaasa enam raha ja vaba aega, sealhulgas neile, kel polnud varem kumbagi. Kiiresti kogus populaarsust hobuste vĂ”iduajamine, just siis sai jalgpallist brittide rahvusmĂ€ng ning poodlemine muutus omaette tegevuseks ega olnud enam pelgalt toidu ja lihtsamate kaupade hankimise viis.
CHARLES DARWIN, CHARLES DICKENS JA SHERLOCK HOLMES Seda ja veel paljut muud, nagu majanduse ja kultuuri omavahelised arenguseosed, Iirimaaga seonduv, erinevate sotsiaalsete kihtide eluolu, orjus ja selle vastane vĂ”itlus, naiste emantsipatsioon, hariduse areng, lapseksolemine, vĂ”itlus haigustega, kuningapere ĂŒmber toimuv, Charles Darwini
evolutsiooniteooria ja selle vastuvĂ”tt, selleaegse ajakirjanduse olemus jne, kirjeldab raamatu autor pĂ”hjalikult, jĂ€tmata kahe silma vahele ka vĂ€ikesi vĂ€rvikaid detaile, mis pole ometi pisiasjad, vaid aitavad ajastu mĂ”istmisele suuresti kaasa ja muudavad lugemise pĂ”nevamaks. KĂ”ik see on antud edasi mitte ainult 21. sajandi uurija vaatepunktist, vaid ĂŒhtlasi ka viktoriaanide silme lĂ€bi, abiks selleaegsed kirjandus- (Charles Dickens, Rudyard Kipling, Lewis Carroll jt) ja teadustööd (Thomas Carlyle, John Stuart Mill, John Ruskin jt). Suure osa Euroopa-vĂ€lise maailma territoriaalse hĂ”lvamise kĂ”rval toonitab autor ka Suurbritannia-poolset maailma kultuurilist hĂ”lmamist ning toob selle tĂ€htsaima nĂ€itena 1851. aastal Londonis toimunud esimese maailmanĂ€ituse. Oluline âmaailma kultuuriline hĂ”lmajaâ oli kindlasti ka Arthur Conan Doyleâi loodud kirjanduskangelane Sherlock Holmes, kes oli Wilsoni hinnagul âvĂ€ga tuntavalt oma aja mĂ”tlejaâ ning on igati kohane, et âkuninganna valitsuse viimase osa suurim viktoriaan oli ilukirjandustegelaneâ. Raamatu autori sĂ”nutsi on viktoriaanid igal juhul âikka veel meiega, sest maailm, mille nad lĂ”id, on kĂŒll muutunud, ent mitte kadunudâ.
Viktoriaanid A. N. Wilson tÔlkinud Aldo Randmaa, TÔnis VÀrnik 768 lk kÔva köide
Eesti ravimtaimed Kristel Vilbaste, Ain Raal, Mikk Sarv 424 lk, kÔva köide
Selles raamatus on kirjas 80 Eesti armastatuima ravimtaime lood. Saame teada, kuidas taime Ă€ra tunda, mis nimetusi ta kannab ning kuidas rahvas teda kasutanud on. PĂ”hjalikult on tutvustatud iga taime nĂŒĂŒdisaegset tĂ”enduspĂ”hist kasutusviisi, droogi keemilist koostist ja toimeid, sĂ€ilitusaega ja -viisi. TarvitamisĂ”petused tuginevad uusimatele teadusuuringutele ning lĂ€htuvad iga taime kasutamisega seotud ohtudest. Silmas on peetud ka toimet, mis avaldub, kui konkreetset taime kasutatakse koos ravimitega. Köide on illustreeritud Helje Eelma loodud originaalsete vĂ€rviliste taimepiltidega.
Eesti talvised metsalinnud Karl Adami 280 lk, poolpehme köide
See raamat pajatab lindudest, kes vaatamata kĂ”ledate ilmade ja pakase tulekule trotsivad meie sĂŒgiseid ja eripalgelisi talvi. Raamatus on Ă€ra toodud 27 talvise metsalinnu kirjeldus, kĂ€itumine, levik, arvukus. Lisaks rohketele fotodele jagab autor oma kogemuste pĂ”hjal ka nĂ€punĂ€iteid lindudele lĂ€henemiseks ja nende jÀÀdvustamiseks fotodele. Raamatu autor on metsas palju samme seadnud ja Ă”ppinud tundma seal tegutsevaid sulelisi. PĂ€rast aastatepikkust sĂ”brunemist metsaelanikega on autor valmis edastama oma teadmisi, kogemusi ja lugusid.
eesti raamat
WWW.EESTIRAAMAT.EE
Elulugu, millest kasvas vÀlja sÔjapÔnevik tÔlkija
E
esti juurtega kirjaniku raamat on paeluv kooslus eluloost ja ajaloolisest romaanist, millest kasvas vĂ€lja sĂ”japĂ”nevik. EelkĂ”ige on see aga lugu ĂŒhe Eesti perekonna saatusest teise maailmasĂ”ja pĂ€evil. Autori sĂ”nul on loo aluseks tema ema ja vanaisa lĂ€bielatu ning pĂ€riselus aset leidnud sĂŒndmused. Autori vanaisa Bruno Linneberg, peategelase Hendrik Kotkase prototĂŒĂŒp, oli koos oma venna Kurtiga Eesti merevĂ€eohvitser. VabadussĂ”jas teenis ta Eesti laevadel, algul Lembitul ja hiljem Lennukil, talle omistati Vabadusrist. Hiljem saadeti vennad vĂ€ljaĂ”pet jĂ€tkama Suurbritanniasse. Nendega koos Ă”ppis ka Johannes Santpank, hilisem Eesti MerejĂ”udude juhataja. Tagasi Eestisse jĂ”udes oli Bruno muuhulgas ka Eesti ja Briti merejĂ”udude vaheline kontaktametnik, kes keskendus ennekĂ”ike luurega seonduvale, Eesti Mereakadeemia komandant ja tĂ€itis lĂŒhikest aega MerejĂ”udude staabiĂŒlema ĂŒlesandeid. Just tema oli see, kes neutraalse suverÀÀnse riigi osas kehtivat protokolli jĂ€rgides andis 1939. aasta 14. septembri öösel Poola allveelaevale OrzeĆ loa sadamasse sisenemiseks. Interneeritud laeva pĂ”genemine 18. septembril 1939 andis NSV
nĂ”ustunud vastu vĂ”tma ta perekonda, pöördus ta sakslaste poole. See oli toona igati loomulik valik. Nii tema kui paljud teised eestlased olid huvitatud sakslastega koostööst (mitte nende heaks töötamisest), sest tollal olid sakslased Eesti iseseisvuse taastamise kĂ”ige tĂ”enĂ€olisemad toetajad. Sakslased vĂ”tsid ta vastu koos perekonnaga. Mehe ja ta pere kĂ€ekĂ€igule sĂ”jakeerisesse sattunud maailmas raamat keskendubki. Bruno Linneberg suri 1964. aastal, tema tĂŒtar ja Martini ema Lilo-Reet 1988. aastal, vahetult enne laulvat revolutsiooni ja Eesti taasiseseisvumist. Kuigi nad lahkusid Eestist teadmisega, et eemalolek on ajutine, ei jĂ”udnud kumbki neist oma eluajal tagasi kodumaale. Martin Allison Booth on sĂŒndinud 1954. aastal Suurbritannias, kus ta ka praegu elab. Ta on töötanud BBCs ja ITVs ning avaldanud mĂ”ned ilukirjanduslikud teosed. âHunt metsasâ on tema esimene eesti keelde tĂ”lgitud romaan.
FOTO LIONHUDSONLTD
PIRET LEMETTI
Bruno Linneberg
Liidule ettekÀÀnde sĂŒĂŒdistada Eestit NĂ”ukogude Liiduga sĂ”jas oleva riigi abistamises. Bruno Linnebergi peetakse tĂ€nu tema osalusele vĂ”itluses Eesti iseseisvuse eest ja tegevusele nii sĂ”dadevahelisel perioodil kui ka sellele jĂ€rgnenud teises maailmasĂ”jas oluliseks figuuriks Eesti ajaloos. Ometi teame temast tĂ€namatult vĂ€he. PĂ€rast seda, kui NĂ”ukogude Liit 1940. aastal Eesti okupeeris ja meest Ă€hvardas surma- vĂ”i vĂ€ljasaatmisoht, otsis ta vĂ”imalust teha koostööd Ăhendkuningriigiga. Kuna britid ei
Hunt metsas Martin Allison Booth tÔlkinud Piret Lemetti 400 lk pehme köide
EKM TEADUSKIRJASTUS koostanud Ruth Mirov, Kanni Labi, Ingrid RĂŒĂŒtel 864 lk kĂ”va köide
Jakob Hurda algatatud akadeemilise regilauluvĂ€ljaande XII osas on avaldatud 1525 Vaivara kihelkonnast ja Narva linnast kogutud regilaulu. Laulud annavad vĂ€rvika pildi endisaegsest elu-olust ja mineviku Alutaguse inimeste mĂ”tte- ja tundemaailmast â argipĂ€evast ja rituaalidest, mĂŒĂŒtidest ja fantaasiatest, inimlikust rÔÔmust, armastusest, kurbusest ja vihast, laulu ja sĂ”na vĂ€e tunnetamisest. Sissejuhatavad peatĂŒkid tutvustavad Vaivara kihelkonna ja Narva linna ajalugu, regilaulude murdekeelt, laulude kogujaid, laulikuid ja regiviise.
ĂnnĂ”otsja / Ănneotsija. Terje Lillmaa lapsepĂ”lve muinaslood koostanud Risto JĂ€rv illustreerinud Epp Margna 204 lk kĂ”va köide koostöös Setu Kultuuri Fondiga
VÀrvikad seto muinasjutud tÀnapÀeva muinasjutuvestjalt Terje Lillmaalt on kaasakiskuvad nii laste kui tÀiskasvanute jaoks. Valik rahvaluulearhiivi talletatud lugudest on kÔik esitatud nii lummavas seto keeles kui tÔlkena eesti kirjakeelde. Tekste tÀiendavad Epp Margna pÔnevad illustratsioonid.
4
ilmunud Aliceâi vĂ”rgustik Kate Quinn tĂ”lkinud Inna Feldbach 448 lk, pehme köide
USA menukirjaniku kĂŒtkestavas ajaloolises romaanis tuuakse vaprust ja lepituse otsimist tĂ€is haarava sĂŒĆŸee kĂ€igus kokku kaks naist: esimeses maailmasĂ”jas tegelikult eksisteerinud Aliceâi vĂ”rgustikku vĂ€rvatud naisspioon ja USA rikkast perest pĂ€rit tĂŒdruk, kes otsib 1947. aastal oma tĂ€ditĂŒtart.
Nevermoor. Morrigan Crow tuleproovid Jessica Townsend tÔlkinud Hels Hinrikson 384 lk, pehme köide
Ăraneetud tĂŒdruk pĂ”geneb surma kĂ€est ja leiab end imemaailmast, kus teda hakatakse uskumatult pöörastel viisidel proovile panema. Harry Potteri lugude ja triloogia âTema tumedad ainedâ austajatele tĂ€iuslikult sobiva sarja esimene raamat, mis viib lugejad ebatavalisse maailma, sĂŒtitades neis lootuse ja kujtlusvĂ”ime.
Palmisanode needus Rafel Nadal tĂ”lkinud Maria Kall 336 lk, kĂ”va köide sari âNĂŒĂŒdisromaanâ
Ăhes LĂ”una-Itaalia linnakeses seotakse kahe perekonna saatus igaveseks ĂŒhte, kui Donata ja Francesca tĂ”otavad Palmisano mehi jĂ€litavale needusele vastu astuda. Viinamarjaistandused, Ă”lipuusalud on
perekonna saladusest eemal kasvavate Giovanna ja Vitantonio Ônneliku lapsepÔlve tegevuspaigad, kuni Teine maailmasÔda sunnib noori seisukohta vÔtma. See on suur ja kaasahaarav armastuslugu.
Rootsi hiilguses ja varjus TÔnis Arnover 464 lk, kÔva köide
Miks Rootsi asepeaminister on öelnud, et Rootsi ei ole ĂŒldse rootslaste ĂŒles ehitatud? Miks end gootide jĂ€reltulijaks pidav Gustav Adolf sekkus Euroopa ususĂ”tta? Kuidas Rootsi suutis Teises maailmasĂ”jas erinevalt teistest PĂ”hjamaadest ainukesena sĂ€ilitada neutraalsuse ja oskas tĂ€nu Wallenbergidele ajada asju nii sakslaste kui ka liitlastega? Rootsit hĂ€sti tundev autor pĂŒĂŒab riigist anda terviklikuma pildi ja tutvustada mitmeid olulisi tahke selle elus.
Tappev tÔde Karen Cleveland tÔlkinud Piret Lemetti 288 lk, pehme köide
LKA analĂŒĂŒtik komistab Ameerika pinnal viibivaid Venemaa uinuvaid agente jahtides ohtliku saladuse otsa, mis paneb proovile tema ustavuse oma tööandja ja naise perekonna suhtes. Paar hiireklĂ”psu ja kĂ”ik, mida naine enda jaoks oluliseks peab â ta töö, abikaasa, isegi nende neli last â on korraga ohus. Keda saab naine usaldada, kui kaalukausil on ustavus ja reeturlikkus, riigitruudus ja -reetmine, armastus ja kahtlused?
WWW.KIRMUS.EE
Lutsimaa rahva Ônne valem INGE ANNOM
K
ui Oskar Kallas aastal 1893 esimest korda Lutsimaale jĂ”udis, ei osanud ta aimatagi, millise kummalise eesti âsuguharuâ ta sealt eest leiab. Rahvaluuleuurijat Kallast peeti kas koolerakĂŒlvajaks vĂ”i kuningapojaks. Siiski Ă”nnestus diplomaatilisel teadlasel vĂ”ita kohaliku rahva usaldus ning talletada hulganisti huvitavat vaimuvara, mille pĂ”hjal ilmus temalt sajandivahetusel kaks Lutsi eestlaste kultuuri ja kombeid kĂ€sitlevat teost. Ăks neist vĂ€ljaannetest on âKaheksakĂŒmmend Lutsi Maarahva muinasjuttuâ (1900).
KES ON SIIS SEE LUTSI MAARAHVAS? Tegemist on 17. ja 18. sajandil tĂ”enĂ€oliselt Ida-VĂ”rumaa aladelt Ida-LĂ€tisse Ludza linna ĂŒmbrusesse suundunud eestlastega. Nad kĂ”nelesid lĂ”unaeesti keelele lĂ€hedast murrakut, millesse aegade vĂ€ltel oli sugenenud laensĂ”nu ĂŒmbritsevatelt rahvastelt. Seda IdaLĂ€ti piirkonda on iseloomustatud tĂ”elise keelte ja rahvaste paabelina. Veel 19. sajandi lĂ”pus elasid seal kĂ”rvuti latgalid, lĂ€tlased, poolakad, venelased, valgevenelased, leedulased, juudid ja mustlased. 20. sajandil kĂŒlastasid Lutsimaad paljud keele- ja rahvaluuleuurijad. Erilise agarusega paistis silma Paulopriit Voolaine, kes viibis seal mitmeid kordi ning pĂŒĂŒdis sĂ€ilitada sealsete eestlaste keelt ja kultuuri. Peale ĂŒhis-
PILT KM EKLA A-4:608
Vana Kannel XII. Vaivara ja Narva regilaulud
Nr 7 (122) 12. detsember 2018
Ludza ordulinnuse varemed. Postkaart
kondliku tegevuse kogus ta hulgaliselt rahvaluulet ja saatis materjali mitmesse Eesti arhiivikogusse. TÀnu temale on vÔimalik tutvuda ka Lutsimaa teiste rahvaste folklooriga, sh muinasjuttudega.
KAANTE VAHELE MAHTUS 90 MUINASJUTTU See illustreeritud raamat koondabki eesti uurijate kogutud muinasjuttude paremikku, millest ĂŒks osa on vĂ€lja valitud Oskar Kallase 1900. aasta teosest ja teine osa Paulopriit Voolaine 20. sajandi algul Eesti Rahvaluule Arhiivi ja Emakeele Seltsi kogudesse saadetud juttudest. MĂ”ned lood pĂ€rinevad ka murdekogujalt August Sangalt. KĂ”rvuti Lutsi eestlaste juttudega
on esitatud ka teiste rahvaste muinaslugusid. Kokku on muinasjutte 90. Muinasjutud on esitatud liigiti: kĂ”igepealt legendilised muinasjutud, siis novell-, ime, looma- ja rumala vanapagana muinasjutud. Iga jutu jĂ€rel on lĂŒhiinfo, milles on andmed jutustaja, tema tausta ja pĂ€ritolu kohta. TĂ€naste muinasjutu-uurijate poolt on lisatud lĂŒhike teaduslik kommentaar, kus on iseloomustatud jutu tĂŒĂŒpi ja levikut ning lisatud ĂŒldiseid selgitavaid mĂ€rkusi jutus leiduvate motiivide kohta. Eri kogujad on jutte mĂ€rkinud ĂŒles eri keeltes: on nii lutsi-, eesti- kui ka venekeelseid kirjapanekuid. Selles raamatus on kĂ”ik jutud eesti keelde tĂ”lgitud. KĂ€sikirjalise eestikeelse teksti sĂ”nastus on jĂ€etud valdavalt muut-
mata, kuid selles esinevad murdesĂ”nad on seletatud allviites. Lutsi jutuvaramut ja folkloori ĂŒldse iseloomustab religioossus, sageli identifitseerisid inimesed end mitte keele, vaid usu kaudu. Ludza piirkonnas elas palju katoliiklasi, kuid ka vanausulisi venelasi, Ă”igeusklikke ning luterlasi. Religioosne maailmapilt on juttudes sĂŒgaval sees, seepĂ€rast tegutsevadki siinsetes juttudes tihti pĂŒhakud ja kuradid, kes omavahel maid jagavad. Peale selle on tegelasteks veel vĂ€gimehed, röövlid, kaupmehed, rumal vanapagan, pöialpoiss, vaene mees jpt. Raamat sai pealkirjaks âVaese mehe Ă”nnâ, sest nagu muinasjuttudes ikka, vĂ”ib vahel vaesel mehel vedada ning ta satub vĂ”luvĂ€el uhkesse kuningalossi elama. Teine mees vĂ”ib eluaeg tööd rabada, aga talle Ă”nn ei naerata. Kes muinasjuturaamatut loevad, saavad teada, kuidas Ă”nne kĂ€tte saada.
Vaese mehe Ônn. Muinasjutte Lutsimaalt koostanud ja toimetanud Inge Annom, Risto JÀrv, Mairi Kaasik ja KÀrri Toomeos-Orglaan illustreerinud Peeter Piik 347 lk kÔva köide
5
Nr 7 (122) 12. detsember 2018
WWW.KOOLIBRI.EE
koolibri
âLaste maailmâ viib ilma eri nurkadesse MONIKA UNDO
LÔuna-Ameerikas viib hamba padja alt minema hoopis hiir, jÀttes padja alla raha, El Salvadoris on selleks loomaks jÀnes. Seevastu Costa Ricas teevad emad laste hammastest amulette, paljudes kohtades visatakse hammas aga sootuks katusele.
I
nglise kirjaniku Moira Butterfieldi sulest on tĂ€navu ilmunud lasteraamat âLaste maailmâ, mis on juba jĂ”udnud ka Eesti vĂ€ikeste raamatusĂ”prade lugemislauale. Meeleolukate illustratsioonide autor on Koreas sĂŒndinud ja ĂŒles kasvanud kunstnik Harriet Lynas. Eesti lugejale ei ole Moira Butterfieldi nimi vÔÔras. NĂ€iteks on varem eesti keeles ilmunud âTeeme tutvust kellagaâ, mis Ă”petab lapsi kella tundma, vĂ”i siis âSĂŒnnipĂ€evasoovâ, kus tuleb hiirel aidata vĂ€lja mĂ”elda sĂŒnnipĂ€evasoov.
LUGEMISRĂĂMU KOGU PERELE âLaste maailmâ peaks köitma igas vanuses raamatusĂ”pra. Autor on ise tunnistanud, et tema teosed on mĂ”eldud kogu perele koos lugemiseks. âLaste maailmâ pakubki vĂ”imalust veeta toredasti aega, ĂŒheskoos lugedes, arutledes ja mĂ€ngides. 21. sajandil ei takista suhtlemist enam vahemaad ja teise inimesega on ĂŒhenduse saamine vaid hiireklĂ”psu, telefonikĂ”ne vĂ”i siis lennusĂ”idu kaugusel, ĂŒkskĂ”ik millises maailma nurgas ta parajasti viibib. Seega puutume rohkem kui kunagi varem kokku eri kultuuridega. Teiste rahvaste tundmaĂ”ppimine on vĂ€ga hariv ja tore avastusretk, mis aitab meil olla ĂŒksteise vastu tolerantsem. Ja mida saab ĂŒks lastekirjanik teha selleks, et ka lapsed Ă”piksid teisi kultuure tundma? Ta kirjutab loomulikult raamatu. Nii sĂŒndiski âLaste maailmâ. Raamatut lugedes peaks vĂ€ike lugeja jĂ”udma tĂ”demuseni, et kuigi laste maailm ei ole igal pool ĂŒhesugune, laps on ikkagi laps, vahet pole, kus ta elab. Olgu tegemist pisikese neenetsi, maoori vĂ”i hiinlasega, teemad, mis lapsi kĂ”netavad, on igal pool valdavalt ĂŒhesugused. Nii leiab raamatust huvitavat infot nĂ€iteks laste kooliskĂ€imise kohta. Ăldteada on, et USAs sĂ”idutab lapsi kollane koolibuss, kuid mĂ”nes piirkonnas tuleb kooliminekuks kasutada trosslifti vĂ”i koguni redelit. Jaapani laste koolivorm sarnaneb riietega, mi-
Teiste rahvaste tundmaĂ”ppimine on vĂ€ga hariv ja tore avastusretk, mis aitab meil olla ĂŒksteise vastu tolerantsem. Sellest raamatust saavad teiste riikide lapsed selgeks sĂ”na âkoolâ ja nĂ€evad, et Eestis lehvib koolimajal sinimustvalge lipp.
da kandsid madrused umbes sada aastat tagasi. Paljudes paikades aga ei ole koolis laudu ega toole ja Ôpilased istuvad pÔrandal mattidel. Raamatust selgub, et maailma suurim kool asub Indias ja selles Ôppeasutuses Ôpib umbes 55 000 Ôpilast.
KĂIK MAAILMA LAPSED MĂNGIVAD Kindlasti on igale lapsele omane mĂ€ngimine, sĂ”ltumata sellest, millises maailma paigas ta elab. Ka mĂ€ngud ise ei pruugi nii palju erineda, kui arvame. Kui Eesti lapsed on harjunud mĂ€ngima kivi-paber-kÀÀrid, siis analoogne mĂ€ng on Indoneesias, ainult et kivi, paber ja kÀÀrid on asendatud sipelga, inimese ja elevandiga. Nii on sipelgas tugevam kui elevant, inimene tugevam kui sipelgas. Elevant omakorda tugevam kui inimene. Söök on alati teema, mis pakub
kĂ”neainet. âLaste maailmasâ on nimetatud fakt, et peaaegu pool maailma elanikkonnast sööb pĂ”hitoiduks riisi. Egiptuses nĂ€iteks ei ole viisakas lisada toidule, mis ette tĂ”stetakse, soola, sest tegu oleks koka solvamisega. Kui eestlased peavad halvaks kombeks luristamist, siis Jaapanis sĂŒĂŒakse nuudleid luristades, nĂ€itamaks, kui maitsev roog on. Iga lapse aasta tĂ€htsĂŒndmus on kindlasti sĂŒnnipĂ€ev. âLaste maailmasâ on juttu erisugustest sĂŒnnipĂ€evakommetest. Jamaical on tavaks visata sĂŒnnipĂ€evalast kotitĂ€ie jahuga. Brasiilias sikutatakse hĂ€llilast kĂ”rvast nii mitu korda, kui vanaks ta sai. Austraalias pakutakse sĂŒnnipĂ€eva puhul haldjasaia (suhkrukuulikestega ĂŒle puistatud vĂ”isai). Eestiski on viimasel ajal populaarsust kogunud hambahaldjas, aga Hispaanias, Prantsusmaal, Itaalias ja
TUTTAVAKS ERI KEELTE IGAPĂEVAVĂLJENDITEGA Maailmas on mĂ”ne hinnangu jĂ€rgi umbes 7000 keelt. Raamatust leiab rohkesti eri keelte igapĂ€evasĂ”nu ja -vĂ€ljendeid. Nii on ema filipiini keeles lola ja isa lolo. Kui tahame öelda hurraa! leedu keeles, siis kĂ”lab see valio! Isegi loomad ei hÀÀlitse eri ilmanurkades ĂŒhtemoodi, konnad nĂ€iteks krooksuvad Suurbritannias ribbit-ribbit, aga Tais op-op. Alati saab nalja piltlike vĂ€ljenditega. Kui keegi Armeenias palub lĂ”petada pea triikimine, soovib ĂŒtleja, et teda rohkem ei tĂŒĂŒdataks. Kui aga Rootsis pole jÀÀl ĂŒhtegi lehma, siis peetakse silmas, et muretsemiseks pole pĂ”hjust. Lisaks avastamisele koduses pereringis on âLaste maailmâ hea Ă”ppematerjal koolidele. Raamatut saab kasutada mitmeski ainetunnis: on hĂ€id arutlusteemasid ja mĂ”tlemapanevaid fakte, nĂ€iteks tĂ”siasi, et maailmas on umbes 72 miljonit last, kel pole paraku vĂ”imalust haridust omandada. MĂŒnti annab raamatule juurde see, et sĂ”prade vĂ”i perega vĂ”ib proovida vahelduseks uusi mĂ€nge mĂ€ngida. âLaste maailmâ haarab nii suure kui ka vĂ€ikese lugeja. Igav selle raamatuga juba ei hakka. Loo kirjutamisel oli abiks Moira Butterfieldi koduleht: moirabutterfield.co.uk/.
Laste maailm Moira Butterfield tÔlkinud Mari-Ly Tiitsmaa 64 lk kÔva köide
Sidruni 1001 vĂ”imalust ILME RĂĂK raamatu toimetaja
S
ee praktiline raamat tutvustab sidruni ja teiste tsitruseliste vÀÀrt omadusi ja ĂŒllatab lugejat igal lehekĂŒljel mĂ”ne leidliku nipiga, kuidas hoolitseda tervise, hea enesetunde ja vĂ€limuse eest ning lĂŒĂŒa kodune majapidamine vannitoast köögini sĂ€rama. Selgub, et aroomirikas, vitamiinirohke ja vĂ€rskendav sidrun on lausa asendamatu ning raamat, kus kĂ”ik selle tarvitamise saladused on kirja pandud, teeb elu palju lihtsamaks! Saame teada, et sidrun on looduslik antiseptik, mis aitab hĂ€vitada viirusi, baktereid ja seeni, ning on kasutatav nii vĂ€lispidiselt, nĂ€iteks vistrike vastu, aga ka seespidiselt, nĂ€iteks nohu vĂ”i gripi korral. Suure antioksĂŒdanti-
de ja C-vitamiini sisalduse tĂ”ttu on sidrun hea immuunsĂŒsteemi ergutamiseks, talve tulekul aga suurepĂ€rane vahend haiguste ennetamiseks. PĂ”hjalikult kĂ€sitletakse raamatus sidruni tarvitamist kogu organismi puhastamiseks, selle leevendavat toimet mitmesuguste tervisehĂ€irete, nĂ€iteks pĂ”letike, akne, liigesevalu, iivelduse, halva hingeĂ”hu, aga ka lihtsalt vĂ€simuse korral ning selgitatakse, mismoodi sidrun aitab sĂ€ilitada organismis happe-aluse tasakaalu ja normaalset veresuhkrutaset. Sidrun on tĂ€nu suurele antioksĂŒdantide sisaldusele ka paljude ilutoodete koostises. Selles sisalduvad flavonoidid on ummistus-, turse- ja kortsudevastase ning noorendava toimega. Raamatus leidub rohkesti retsepte, soovitusi ja nĂ€punĂ€iteid sidruni kasutamiseks naha ja juuste eest hoolitsemiseks. Ăpetatakse Ă”igesti valmista-
ma sidrunivett ja sidruniteed ning antakse soovitusi nende igapĂ€evase tarvitamise kohta. PĂ”hjalikult tutvustatakse ka sidruni ja teiste tsitruseliste baasil valmistatavaid eeterlikke Ă”lisid, vĂ”imalusi nende lisamiseks tervise- ja ilutoodetesse, koristus- ja puhastusvahenditesse ning toitudele pĂ”neva nĂŒansi andmiseks. Palju nutikaid ja loodushoidlikke lahendusi pakub raamatu osa, mis kĂ€sitleb sidruni kasutamist koduses majapidamises. NĂ€iteks leiab siit ideid sidruni baasil pihuste ja pastade valmistamiseks akende, peeglite, metallesemete, pliitide, seina- ja pĂ”randaplaatide ning tööpindade puhastamiseks. Tuleb vĂ€lja, et nii mĂ”nestki jonnakast plekist saab jagu pooleks lĂ”igatud sidruniga ja tuhmiks muutunud eseme vĂ”i rĂ”ivatĂŒki muudab justkui uueks vesi, millele on lisatud mĂ”ni tilk sidrunimahla.
Toiduretseptide valikust leiab lugeja muu hulgas marinaadid, kastmed, jogurtid, salatid, hĂ”rgud magustoidud, kĂŒpsetised ja joogid. Viimastel lehekĂŒlgedel olev ammendav retseptide register ja sisujuht teeb raamatu kasutamise mugavaks â kĂ”ik retseptid ja pĂ”hilised teemad ning vĂ”tmesĂ”nad on lehekĂŒlje numbri jĂ€rgi kiiresti leitavad.
Sidrun. 1001 vÔimalust Alix Lefief-Delcourt tÔlkinud Ulla Leevike 200 lk pehme köide
ilmunud Mina olen kunstnik Kertu Sillaste 32 lk, kÔva köide
Raamat rÀÀgib lastele kunstist. VĂ€heste sĂ”nadega, kĂ”nekate piltide kaudu selgitatakse hĂ€sti lihtsalt, mis on kunstiline mĂ”tlemine ja kuidas kunsti tehakse, olgu siis tegemist nĂŒĂŒdiskunstniku ja -kunstiga vĂ”i vanema aja meistri ja meistritööga. Kertu Sillaste autoriraamatud on pĂ€lvinud tĂ€helepanu nii Eestis kui ka vĂ€lismaal. âTore, kui raamat innustaks lapsi midagi ise jĂ€rele tegema, vallandaks nende loova alge,â on Kertu Sillaste soovinud. Raamat aitab avaneda igas lapses peituval loovusel.
JÔululood kÔige pisematele Claire Bertholet, Mireille Saver tÔlkinud Mari-Ly Tiitsmaa 96 lk, kÔva köide
Kuhu peitis maias koerake Karamell oma kommid? Kas jĂ”uluvana mĂ€rkab sel aastal hiirepere majakest? Kas rebasepoiss Rolfil Ă”nnestub jĂ”uluvanale kiri Ă€ra saata? Sellesse vahvate piltidega raamatusse on kogutud ĂŒheksa lugu, mis on kirjutatud nimelt pere kĂ”ige vĂ€iksematele. Armsad lood sobivad eriti hĂ€sti unejutuks jĂ”uluajal, mil juhtuvad imed ja tĂ€ituvad sĂŒdamesoovid.
Mina loen ise. Muinasjutud tÔlkinud Elina Volmer 88 lk, kÔva köide
Seitse klassikalist muinasjuttu on kirja pandud trĂŒkitĂ€htedes ning lihtsate lausetega. Tekst on jagatud paraja pikkusega lĂ”ikudeks, mis on jĂ”ukohased nii lugema Ă”ppijale kui ka lugemise harjutajale. Igal lehekĂŒljel on rÔÔmus ja vĂ€rvikĂŒllane pilt, mis samuti aitab vĂ€iksel lugejal tekstiosadest terviklikku juttu kokku luua.
Loomariik. Avasta rohkem Camilla De La Bédoyére tÔlkinud Olavi Teppan 48 lk, kÔva köide
Klappide, voldikute, liikuvate ketaste ja lĂ€bipaistvate vahelehtedega teaberaamat annab hea ja sĂŒsteemse lĂŒhiĂŒlevaate erinevatest loomaliikidest ning nende kehaehitusest, liikumisest ja kommetest. Interaktiivne raamat pakub lĂ€hitutvust maakera elusloodusega. Saad teada palju uut ja pĂ”nevat meie planeedi imepĂ€raste asukate kohta. Raamatu lĂ”pul on viktoriinikĂŒsimused loetud teksti kohta ja sĂ”nastik pĂ”hiterminitega.
Uurin, kĂŒsin, avastan. MĂ€nguline raamat uudishimulikule lugejale Pavla HanĂ ÄkovĂ , Tereza MakovskĂ tĂ”lkinud Kirke Volmer 18 lk, kĂ”va köide
Miks on taevas sinine? Miks tulevad vihmaussid saju ajal maapinnale? Kui palju on inimesel luid? Kust tuleb tuul? Ja miks ...? Lastel on tohutul hulgal pĂ”nevaid kĂŒsimusi ning nutikal Jesperil leidub vastuseid paljudele neist. Raamatus on 80 kĂŒsimust ja vastust universumi, looduse, ilma ja inimkeha kohta. Klappide all on peidus lisainformatsiooni. Nii on raamatu lugemine ĂŒhtaegu lĂ”bus ja arendav. AvastamisrÔÔmu jagub kĂŒllaga!
POSTIMEES KIRJASTUS Faƥism. Hoiatus Madeleine Albright tÔlkinud Matti Piirimaa 272 lk kÔva köide
Demokraatia ja faĆĄismi kokkupĂ”rge kahekĂŒmnendal sajandil seadis kahtluse alla vabaduse vĂ”imalikkuse ja viis hauda miljonid inimesed. VĂ”iks eeldada, et tĂ€napĂ€eval ei ole Hitleri ja Mussolini vaimsetele jĂ€rglastele kohta â kuid maailmas toimuv nĂ€itab vastupidist. FaĆĄism pole vaid mĂ€lestus Teisest maailmasĂ”jast, vaid igapĂ€evane oht rahule nĂŒĂŒdsel rahvusvahelisel poliitikamaastikul, hoiatab Madeleine Albright, Ameerika Ăhendriikide 64. riigisekretĂ€r. Tema tĂ€heldused puudutavad riike, kus autoritaarsus demokraatiaga vĂ€gikaigast veab, olgu tegu nĂ€iteks Putini Venemaa, ErdoÄani TĂŒrgi vĂ”i Trumpi Ameerikaga. 1937. aastal TĆĄehhoslovakkias sĂŒndinud silmapaistva ĂŒhiskonnategelase sĂ”nad pĂ”hinevad nii lapsepĂ”lvekogemustel sĂ”jajĂ€rgses Euroopas kui ka erakordsel diplomaadikarjÀÀril. Neid ajendab mure, kuidas mitte korrata mineviku traagilisi vigu.
Eesti seltside 100 aastat Seltsid ĂŒhiskonnaelu edendajatena â kĂŒlakogukonnast heaoluriigini JĂŒri Uljas 192 lk kĂ”va köide EV 100 raamatusari
Veel 1857. aastal puudus eesti keeles sĂ”na âseltsâ selle praeguses tĂ€henduses, puudusid traditsioonid, puudus ka kogemus. TĂ€napĂ€evaks on seltsitegevusel olemas vĂ€gagi soliidne ajalugu ja loodav pilt on kirju. Teoses vaadeldakse seltside sĂŒnnilugu ka sajale aastale eelnenud sajal aastal. Kujunemisperioodi vaatlemine vĂ”imaldab paremini mĂ”ista omariikluse ajal juba vĂ€ljakujunenud seltside tegevussuundade jĂ€tkamist ja arenguid. Baltisaksa ja vene seltsid, eestlaste muusika- ja kultuuriseltsid, pĂ”llumeeste seltsid, tuletĂ”rjeseltsid, karskusseltsid, spordiseltsid, haridusseltsid, noorsoo- ja naisseltsid, teaduslikud seltsid ja ĂŒliĂ”pilasorganisatsioonid â kogu kirev ĂŒlevaade on koos pildimaterjaliga mahutatud nende kaante vahele. Lugeja saab ĂŒlevaate seltside rollist meie kultuuri-ruumi ja oma riigi ĂŒlesehitamisel ning nende rollist taasiseseisvunud Eestis.
Eesti eluolu 100 aastat Petrooleumilambist nutitelefonini Lauri Vahtre, Anu Kannike 224 lk kÔva köide EV 100 raamatusari
âEesti eluolu 100 aastatâ on raamat kĂ”ige igapĂ€evasemast meie ĂŒmber. Raamat sellest, kuidas elati, mida söödi ja mida selga pandi. Raamatu autorid loodavad, et moodide, masinate, toitude ja ehitusmaterjalide tagant astub esile ka omaaegne inimene. See, millised olid tema mured ja rÔÔmud, igatsused, lootused ja miks mitte ka hirmud. See on Eesti ajalugu eesti kodus, tĂ€naval, tööl ja pidupĂ€eval. Loodetavasti aitab see mĂ”ista, miks me oleme tĂ€na sellised, nagu oleme, ja vĂ”ib-olla Ă€ratada mĂ”tteid, millised vĂ”iksime olla homme.
Nr 7 (122) 12. detsember 2018
6
Kaisurebane Semu aitab nĂ€ha sĂŒdamega INGA TALVIS autor
K
ui elad maal, pead kĂ€sitöötalu ning peres on neli last, kass ja koer, siis vĂ”ite isegi arvata, et lood on lausa igal pool. Tuleb need lihtsalt ĂŒles korjata ja kirja panna. Nii oli ka Semuga. Oli teine tĂŒkk aega meie Ă”htujuttude tegelane, kuni ĂŒhel pĂ€eval pani kĂ€ed puusa ja ĂŒtles, et tahab pĂ€riselt olla. Ja siin ta nĂŒĂŒd ongi. Raamatus. Semu on kaisurebane, kes ilmub ĂŒhel heal pĂ€eval perekond Kahvli ukselĂ€vele, kohver kaasas, kana taskus. Pere pesamuna, kuueaastane Joonas, vĂ”tab Semu sĂ”braks ning loomulikult hakkab kohe juhtuma kĂ”iksugu asju.
PILDID ELUST ENESEST Minu mĂ”te oli luua raamat sellistele peredele, kus lastele ette loetakse. Kuni jutt jookseb, peab ka pildil olema palju, mĂ”nusalt ja paeluvalt vaadata. Piltidele on lisatud trĂŒkitĂ€htedes laused, kust laps saab lugemise ajal sĂ”nu kaasa veerida. Semu-juttude pildimeistrina oli minu jaoks ainuĂ”ige Kadri Ilves. Kadri on Ă”ppinud Tartu Kunstikoolis ja Tartu Ălikoolis ning elab Peipsi ÀÀres koos kahe koera, abikaasa ja kolme lapsega. Talle meeldib vĂ€ga raamatuid lugeda. Ja joonistada meeldib ka kohe hirmsat moodi. KĂ”ige toredam on need kaks kokku panna, seega ta pĂ€evad otsa muud ei teegi, kui lĂ”butseb ja joonistab raamatutesse pilte. Tema elu oleks justkui Semu-loost pĂ€rit. Kahvlite pereema Stiina on samuti raamatuillustraator. ABI PUNKTKIRJAS RAAMATUTELE Semu-raamatuga kĂ€is algusest saati koos idee, et see aitaks lisaks toredale
ILLUSTRATSIOON KADRI ILVES
ilmunud
WWW.POSTIMEESKIRJASTUS.EE
Semu oli autori peres tĂŒkk aega Ă”htujuttude tegelane, kuni teatas ĂŒhel pĂ€eval, et tahab pĂ€riselt olla.
lugemiselamusele veel midagi teha. Soovisin anda oma autoritasu mĂ”nele projektile, mis aitaks maailma kas vĂ”i sutsukegi muuta. RÔÔmsamaks. Toredamaks. Suuremaks parimas mĂ”ttes. Millele tĂ€pselt, ei olnud selge, kuni kohtusin Tartu EmajĂ”e Kooli direktori Kristel Metsaga. EmajĂ”e kool Ă”petab nĂ€gemispuudega lapsi ning Ă”petajad teevad selleks palju tööd, tihti omaalgatuslikult, vabast ajast ning tasustamata, kuid sĂŒdamega. Koolis peetakse ĂŒlioluliseks oskuseks punktkirja. Pimedale on punktkirja lugemine niisama eluline kui kirjaoskus tavameeltega inimesele. Lugemine teeb maailma igas mĂ”ttes avaramaks, vaid nii kĂ”neleme ĂŒha paremat, rikkamat ja ilusamat eesti keelt. Lugemismaterjali on pimedatel lastel aga uskumatult vĂ€he. Alustuseks on aabits ning hulk Ă”pikuid, aga
selge on see, et lugemisarmastust fĂŒĂŒsika- vĂ”i ajalooĂ”piku abil ei loo. EmajĂ”e koolil on suur puudus heast lastekirjandusest. Tallinnas on kĂŒll pimedate raamatukogu, aga sealt ei saa laenutada igaĂŒks ning Ă”ppetöö seisukohalt on see koolile kauge. Niisiis âtĂ”lgivadâ kooli töötajad ise Ă”pikuid, Ă”ppematerjale ja lastekirjandust punktkirja. Suurim kulu on failide loomine. See on aeganĂ”udev, aga kui kord tehtud, saab raamatuid vajadusel juurde trĂŒkkida. Oskused ja vahendid on, aga ressursinappuse tĂ”ttu jÀÀvad vaeslapse ossa lasteraamatud â selleks lihtsalt pole raha. Aga kuidas on vĂ”imalik, et mĂ”ni Eesti laps peab ĂŒles kasvama ilma Lindgreni, KivirĂ€hu, Raua vĂ”i teise armastatud autori tegelasteta? Semu kuulus liigikaaslane, SaintExupĂ©ry âVĂ€ikese printsiâ rebane tuletab meile meelde: âAinult sĂŒdamega
nĂ€ed hĂ€stiâ. See on ka Tartu EmajĂ”e kooli moto. Minu otsus tuli imelihtsalt. Semu-raamatuga saame nĂ€gemispuudega laste lugemaĂ”ppimisele tĂ€helepanu tĂ”mmata ning pimedatele lastele kĂ€ttesaadavaks teha koguni kaks head kirjandusteost, kooli valikul Heiki Vilepilt ja Ellen Niidult. Iga raamatu ostja panustab sellesse ĂŒhe euro â nii on meil kĂ”igil Semu kaudu vĂ”imalus sĂŒdamega vaadata ja nĂ€ha.
Semu kolib sisse Inga Talvis pildid joonistanud Kadri Ilves 40 lk kÔva köide
Homo Deusâe ootel YUVAL NOAH HARARI autor
I
nimkond Ă€rkab kolmanda aastatuhande koidikul ĂŒles, sirutab ihuliikmeid ja hÔÔrub silmi. Kusagil meeltes triivivad Ă€hmased mĂ€lestused kohutavast painajast. âSeal oli mingi okastraat ja hiiglaslikud seenekujulised pilved. Vahet pole, see oli lihtsalt halb uni.â Inimkond lĂ€heb vannituppa, peseb nĂ€gu, uurib peeglist kortse, teeb seejĂ€rel tassi kohvi ja lööb lahti kalendermĂ€rkmiku. âVaatame, mis meil tĂ€na pĂ€evakorras on.â Vastus sellele kĂŒsimusele oli tuhandete aastate vĂ€ltel ikka ĂŒks ja sama. Kolm muutumatut probleemi hoidsid rakkes nii 20. sajandi Hiinas, keskaegses Indias kui ka vanas Egiptuses elanud inimesi. NĂ€lg, surmavad nakkushaigused ja sĂ”da on alati olnud nimekirja eesotsas. Inimesed on pĂ”lvest pĂ”lve palvetanud kĂ”ikvĂ”imalike jumalate, inglite ja pĂŒhakute poole ning leiutanud tohutult tööriistu, institutsioone ja ĂŒhiskondlikke sĂŒsteeme, kuid ometi on neid nĂ€ljahĂ€dade, epideemiate ning vĂ€givalla tĂ”ttu miljonite kaupa surnud. Paljud mĂ”tlejad
ja prohvetid jĂ€reldasid, et nĂ€ljahĂ€da, katk ja sĂ”da peavad olema lahutamatu osa Jumala kosmilisest plaanist vĂ”i meie ebatĂ€iuslikust loomusest ning mitte miski peale maailma lĂ”pu ei vabasta meid nende hĂ€dade kĂŒĂŒsist.
KONTROLL NĂLJA, TAUDIDE JA SĂJA ĂLE Kuid kolmanda aastatuhande koidikul Ă€rkab inimkond ĂŒles hĂ€mmastava teadmisega. Suur osa inimesi sellele kĂŒll ei mĂ”tle, ent mĂ”ne viimase aastakĂŒmne jooksul on meil Ă”nnestunud nĂ€lg, taudid ja sĂ”da kontrolli alla saada. Loomulikult ei ole need probleemid tĂ€ielikult lahendatud, kuid mĂ”istetamatud ja kontrollimatud loodusjĂ”ud on muudetud kontrollitavateks probleemideks. Nendest pÀÀsemiseks pole meil vaja palvetada ĂŒhegi jumala vĂ”i pĂŒhaku poole. Me teame pĂ€ris hĂ€sti, mida on vaja nĂ€ljahĂ€da, taudi ja sĂ”ja Ă€rahoidmiseks teha ning tavaliselt see meil ka Ă”nnestub. TĂ”si, me peame endiselt kokku puutuma ka mĂ€rkimisvÀÀrsete ebaĂ”nnestumistega, kuid me ei kehita sellistes olukordades lihtsalt Ă”lgu ega ĂŒtle: âNojah, nii need asjad meie ebatĂ€iuslikus maailmas kord juba onâ vĂ”i
âJumala tahtmine sĂŒndigu.â Kui nĂ€ljahĂ€da, haiguspuhangud vĂ”i sĂ”da meie kontrolli alt vĂ€ljuvad, tunneme pigem, et keegi on midagi tuksi keeranud, ning me kutsume kokku uurimiskomisjoni ja lubame, et jĂ€rgmisel korral saame paremini hakkama. Ja see toimib. Selliseid Ă”nnetusi juhtub tĂ”epoolest ĂŒha vĂ€hem. Esimest korda ajaloos sureb rohkem inimesi liigsöömise ja vanaduse kui alatoitumuse ja nakkushaiguste tĂ”ttu. Omal tahtel lĂ€heb surma rohkem inimesi, kui sureb sĂ”duri, terroristi vĂ”i kurjategijate kĂ€e lĂ€bi kokku. 21. sajandil on rohkem inimesi surnud McDonaldâsis Ă”gimise kui pĂ”ua, Ebola vĂ”i al-Qaeda rĂŒnnaku tagajĂ€rjel.
MIDA TOOB INIMKONNALE TULEVIK? Seega kuigi presidentide, tegevjuhtide ja kindralite pĂ€evakava on endiselt tĂ€is majanduskriise ning sĂ”jalisi konflikte, vĂ”ib inimkond ajaloo kosmilisel skaalal siiski pilgu ĂŒles tĂ”sta ja uusi horisonte otsima hakata. Kui meil Ă”nnestub nĂ€ljahĂ€da, taudid ja sĂ”da tĂ”epoolest kontrolli alla saada, mis asetub siis nende asemel inimkonna pĂ€evakava etteotsa? Nii nagu tuletĂ”rjujad
maailmas, kus pole tuld, peab inimkond 21. sajandil endale esitama senikuulmatu kĂŒsimuse, mida endaga peale hakata. Mis nĂ”uab terves, majanduslikult heal jĂ€rjel ja harmoonilises maailmas meie tĂ€helepanu ning leidlikkust? Kui arvestada uute ĂŒĂŒratute vĂ”imetega, mille annavad meile bio- ja infotehnoloogia, muutub see kĂŒsimus kaks korda pakilisemaks. Mida kogu selle vĂ”imsusega ette vĂ”tta? Artikkel pĂ”hineb raamatu âHomo Deusâ sissejuhatusel. Autor kirjeldab raamatus 21. sajandi alguse maailma ning tutvustab seejĂ€rel oma nĂ€gemust, kuidas Homo sapiens vallutab maailma, annab maailmale tĂ€henduse ja kaotab seejĂ€rel kontrolli.
Homo Deus Yuval Noah Harari tÔlkinud Anu PÔldsam 464 lk kÔva köide
Nr 7 (122) 12. detsember 2018
Sankt-Peterburg: kolm sajandit tapvat kirge Jonathan Miles tÔlkinud Matti Piirimaa 496 lk, kÔva köide
Sankt-Peterburg, Peterburi, Petrograd, Leningrad â ĂŒkskĂ”ik, kuidas seda suurlinna on kutsutud, on ta alati kĂŒtkestanud paljusid. Tunnustatud briti kultuuriajaloolase Jonathan Milesi raamat vĂ”tab kokku meie lĂ€hima suurlinna 300-aastase ajaloo. Autor on kuivade faktide asemel keskendunud ajastut iseloomustavatele lugudele nii tsaariaja kui ka hilisema perioodi kohta ning juttu on nii kultuurist, poliitikast kui ka lihtrahva elust, raamat sisaldab rohkelt illustratsioone.
Vanaaja pulm Ants Hein kujundanud Andres Tali 424 lk, kĂ”va köide ĂŒmbrispaber
Kunsti- ja arhitektuuriajaloolane Ants Hein on selle uurimustöö tarvis kogunud materjali juba aastakĂŒmneid ja saanud kokku mahuka uurimuse vanaaja pulmakommetest. KĂ€esolevas raamatus on neid kĂ€sitletud 1550. aastast kuni 1870. aastate lĂ”puni. Autor laseb kĂ”nelda allikail endil â neid on ĂŒle 120 â, tekstinĂ€ited on varustatud kommentaaridega ja ka mĂ”ningate nootidega. Pildimaterjal pĂ€rineb paarikĂŒmnest kollektsioonist.
Hirm Bob Woodward tÔlkinud Jana Linnart kujundanud Villu Koskaru 364 lk, kÔva köide
Washington Posti staaĆŸika ajakirjaniku Bob Woodwardi âHirmâ on seni kĂ”ige pĂ”hjalikum ĂŒlevaade Donald Trumpi elust Valges Majas. See on haarav ja murettekitav, mahlakate ja kohati uskumatute detailidega vĂŒrtsitatud jutustus pĂ”ikpĂ€ise ja mitte kĂ”ige laiema silmaringiga mehe sattumisest suurriigi etteotsa, pidevatest konfliktidest ja vĂ”imuvĂ”itlusest siseringis, alluvate vastuhakust ja tekkinud kahjude minimeerimisest.
TĆĄempionide eine Kurt Vonnegut tĂ”lkinud Valda Raud kujundanud Asko KĂŒnnap 248 lk, kĂ”va köide
Vananev kirjanik Kilgore Trout, ĂŒks Vonneguti lemmiktegelasi avastab oma Ă”uduseks, et keegi KesklÀÀne autokaupmees vĂ”tab tema vĂ€ljamĂ”eldisi tĂ”ena. âTĆĄempionide eineâ on tapvalt lustlik satiiriline lugu sĂ”jast, seksist, rassismist, edust, poliitikast, Ameerika saastatusest ning meenutab lugejale, kuidas nĂ€ha tĂ”de.
Laulud lauldamatust Artur Alliksaar koostanud Margit MÔistlik kujundanud Angelika Schneider 344 lk, kÔva köide
âLaulud lauldamatustâ on armastatud luuletaja Artur Alliksaare loomingu mahukas, pĂ”hjaliku saatesĂ”naga valikkogu. Koostaja Margit MĂ”istliku sĂ”nul pĂŒĂŒab kogumik âĂŒhendada Alliksaare luule tema eluga, sest lĂ”puks luuletab iga luuletaja oma elulugu, Alliksaare puhul ei saa aga elust vĂ€ljaspool luulet ĂŒldse kĂ”neleda. Ta oli tĂ”eline Ă€rklitoa ja katusekambrite poeet â kui teised elasid ja luuletasid ka, siis tema elas lĂ€bi oma luuleâ.
TĂNAPĂEV
Millal saab aeg vanaks ja halliks? SASH UUSJĂRV
M
arju KĂ”ivupuu âPĂ€rimusaabits lastele ja suurteleâ on kĂ€tte vĂ”tnud ja tĂ€itnud ĂŒhe suure haigutava tĂŒhiku meie kultuuri vallas â pannud kirja pĂ”hilised pĂ€rimusega seotud terminid ja nĂ€htused, mis kipuvad tĂ€napĂ€eval unustuse hĂ”lma vajuma vĂ”i on omandanud hoopis uue tĂ€henduse.
tema elulugu ja sugulasigi, aga muist on jÀÀnud vÔÔraks.â
ILLUSTRATSIOON ENE AOMETS
ilmunud
WWW.TNP.EE
MILLAL OLI VANASTI? Autor kirjutab raamatu sissejuhatuses: ââVanastiâ on ĂŒks tore sĂ”na â keegi ei tea, mis aeg see tĂ€pselt on. See on umbes samasugune sĂ”na nagu âvanal hallil ajalâ. Millal saab aeg vanaks ja muutub halliks? Kas see tĂ€hendab seda, et vanu aegu nĂ€eme nagu lĂ€bi hommikuse uduliniku vĂ”i sumeda augustikuise Ă”htuhĂ€maruse â kellegi vĂ”i millegi piirjooned on aimatavad, kuulda on salapĂ€raseid hÀÀli⊠aga mis vĂ”i kes seal tĂ€pselt peidus on, kes seda nii tĂ€pselt teab. Mina arvan, et âvanastiâ on see aeg, millal mind veel ei olnud. See on see aeg, millest mulle on jutustanud need inimesed, kes on elanud enne mind. VĂ”i mille kohta ma olen tarkadest raamatutest palju lugenud. See mis kunagi oli, on tĂ€htis mitmelt pĂ”hjusel. Meie ise tuleme minevikust â ikka öeldakse, et sul on vanaema silmad, isa iseloom vĂ”i vaarema lokkis juuksed. KĂ”ik need asjad, mis meil on, on saanud alguse kunagi ammu mĂ”ne nutika inimese mĂ”ttest vĂ”i unistusest. Iga jĂ€rgmine pĂ”lvkond on omalt poolt midagi juurde lisanud jut-
Kratti vĂ”ib ka tĂ€napĂ€eval teha, ĂŒkskĂ”ik mis juhtub kĂ€epĂ€rast olema.
tudele, lauludele, muusikale. See kÔik kokku on pÀrand, mille me oleme saanud eellÀinud pÔlvedelt. PÀrand meenutab mulle natuke mÔnda vana mustvalget fotot, kus pildile on jÀÀnud mingil pÔhjusel hÀsti palju inimesi. NÀiteks on olnud pulmad vÔi matused vÔi kooli kokkutulek. MÔnda neist inimestest ma isegi tunnen, tean
UUED TĂHENDUSED JA VANAD Nagu pealkirigi ĂŒtleb, on raamat mĂ”eldud nii vĂ€ikestele kui ka suurtele ja imestada ei ole siin midagi. Alles vaevalt kuu tagasi pahandas mu ema, kes on seitsmekĂŒmne ligi, et ristsĂ”nas kĂŒsiti sellist asja nagu viruskundra. Et tema pole sellisest asjast kuulnudki. Nii et pole imeks panna, kui asjad nagu hame ja Soome kelk, kudrused ja kört, simman ja krihvel ja mis kĂ”ik veel on inimestel hakanud meelest kaduma vĂ”i siis hoopis uusi tĂ€hendusi omandama. âPĂ€randiaabitsâ pĂŒĂŒab seda tĂŒhikut tĂ€ita, ja teeb seda mĂ”nusalt lustlikul kujul ja arusaadavas, koduses eesti keeles. Raamatus on pea sada mĂ€rksĂ”na, mis on jaotatud kaheksasse suuremasse alajaotusesse: taluelu, riided ja ehted, toidud, usund, pĂŒhad ja tĂ€htpĂ€evad, muusika, meie inimesed ja uuema aja asjad. Teos on rikkalikult illustreeritud joonistuste ja fotodega, mis pĂ€rinevad nii muuseumide arhiividest kui ka tĂ€napĂ€evast.
PÀrandiaabits lastele ja suurtele Marju KÔivupuu illustreerinud Ene Aomets kujundanud Liis Karu 264 lk, kÔva köide
Tuntud, kuid ĂŒllatav Langebraun PIA EHASALU Tallinna Linnamuuseumi teadusdirektor
N
ikolai Langebraun (1877â 1960) on kahtlemata kĂ”ige tuntum nimi Eesti portselani dekoreerimise ajaloos. 1920.â 1930. aastatel Tallinnas tegutsenud Langebrauni portselanitööstuses dekoreeritud esemeid leidub Eesti kodudes praegugi, need on leeri- vĂ”i tĂ€htpĂ€evakinkidena osa perekonnaloost ning kandnud lĂ€bi nĂ”ukogude okupatsiooni aastate nn kuldse Eesti aja hĂ”ngu. Langebrauni portselan on kollektsionÀÀride hulgas ihaldatud kogumisobjektiks muutunud. Tallinna Linnamuuseumi esimeses Tallinna Varamu sarjas ilmuvas raamatus tutvustab kunstiteadlane Anne Ruussaar Nikolai Langebrauni Portselani Dekoreerimise Tööstuse ajalugu ja toodangut. Langebrauni fenomen avaneb siin kogu vormi ja dekoori lummavas mitmekesisuses: alates kitĆĄimaigulistest trĂŒkipiltidega taldrikutest ja suveniirideks mĂ”eldud suvituslinnade vaadetega tassidest kuni professionaalsete kunstnike poolt kĂ€simaalitehnikas rahvusornamendiga kaunistatud serviisideni. Mahukas kataloogiosa, milles on pĂ”hiliselt kasutatud Tallinna Linna-
FOTO: ERIK RIIKOJA, TALLINNA LINNAMUUSEUM
7
Laiemale avalikkusele pole ehk teada, et vĂ€ikeste tiraaĆŸide jaoks tellis Langebraun kujundusi ka tuntud Eesti kunstnikelt. Adamson-Ericu kujundatud serviis âKoopaelanikâ sai 1937. aastal Pariisi maailmanĂ€itusel II auhinna.
muuseumi kollektsiooni ja Priidu NĂ”mme erakogus olevaid esemeid, annab ĂŒlevaate nii laiatarbekaubana dekoreeritud portselannĂ”udest kui eksklusiivsetest autoritoodetest. Lisatud on ka Nikolai Langebrauni ettevĂ”ttes kasutatud pĂ”himĂ€rkide ja erandlike markeerimisviiside kirjeldused koos piltidega. Portselani mÀÀrangutes on olulisel kohal mĂ€rgistus, seetĂ”ttu leiab raamatust ka ĂŒlevaate Langebrauni ettevĂ”ttes kasutatud mĂ€rkidest ning signeeringutest. Muuseumites on vaid vĂ€ike osa Langebrauni poolt dekoreeritud ese-
metest, Tallinna Linnamuuseumi kogus on neid veidi ĂŒle 400. Ăhe rikkalikuma Langebrauni kogu omanikuks on kollektsionÀÀr Priidu NĂ”mm, kelle kodus leidub tuhandeid Langebrauni mĂ€rki kandvaid nĂ”usid. KĂ€esolev kataloog vĂ”imaldab anda Nikolai Langebrauni toodangust, selle vormidest ja kaunistusviisidest senisest pĂ”hjalikuma ĂŒlevaate. Albumkataloog on sobiv kingitus kaugematelegi kĂŒlalistele, sest tekstid on tĂ”lgitud ka inglise keelde.
Langebraun. Oma ja vÔÔras Nikolai Langebrauni portselan Anne Ruussaar kujundanud Andres Tali 216 lk, kÔva köide eesti ja inglise keeles inglise keelde tÔlkinud Tiina Randviir
ilmunud Minu armastuse lugu Tina Turner, Deborah Davis ja Dominik Wichmann tÔlkinud Krista Eek kujundanud Inga Joala 296 lk, kÔva köide
Tina Turner jutustab oma autobiograafias avameelselt kogu oma elust, kÔigist katsumustest, vÔitlustest ja vÔitudest alates Tennessees Nutbushis veedetud lapsepÔlvest , lauljakarjÀÀri algusest, Ike Turnerist ning hiljem kohatud elukaaslasest. Viimastel aastatel on kuulsat lauljannat tabanud mitmed hÀdad, kuid siiski on ta suutnud elust ilu ja tÀhendust leida.
NummiPealt ja mujalt Aino Pervik illustreerinud Olga PĂ€rn 80 lk, kĂ”va köide vĂ€rvitrĂŒkk
Lisaks mĂ”ni aeg tagasi ilmunud âVĂ€ikese veidra linnaâ raamatu juttudele on siin uusi lugusid NummiPealt, aga seekord ka mujalt. Veel leiab siit ka peotĂ€ie limerikke. Limerik on vĂ€ike jabur luuletus, millele sobibki vĂ€ga hĂ€sti nimeks just limerik. Nimi on pĂ€rit Iirimaalt, kus sellised luuletused pandi esimest korda kirja linnas nimega Limerick.
Surm valentinipÀeval M. C. Beaton tÔlkinud Mall Pöial kujundanud Villu Koskaru 264 lk, pehme köide
Ć otimaa maakohtades levib kulutulena hĂ€mmastav uudis: mĂ€gismaa kuulsaim poissmees, politseiseersant Hamish Macbeth kavatseb lĂ”puks abielluda! Tema vĂ€rskeimat konstaablit ja rÔÔska tulevast Josie McSweeni imetleb terve Lochdubh. Ehkki kohalikud peavad tĂŒtarlast vĂ€ga heaks partiiks, on Hamishil tĂ”sisemat sorti pulmaeelsed vaprusevĂ€rinad... Sest lĂ”ppude lĂ”puks tulevad need pulmad ju ĂŒldse ainult sellepĂ€rast, et naaberkĂŒlas tapeti ĂŒks kaunis naine.
Jenny Dahlgren Rebecca Lindebergi sarja 4. raamat Ketlin Priilinn kujundanud Liis Karu 286 lk poolpehme köide
JĂ€rve ÀÀrest leitakse surnuks pussitatud noor naine. Keegi ei nĂ€i temast puudust tundvat, ka ei leia politsei surnukeha juurest ĂŒhtegi dokumenti. TĂŒdruku taskus on vaid ĂŒks hĂ”bedane medaljon, millele on graveeritud rootsipĂ€rane nimi: Jenny Dahlgren. Uurija Rebecca Lindeberg on sĂŒnnituspuhkusel, kuid ei suuda vastu panna soovile oma kolleege paeluva juhtumi lahendamisel aidata.
Kurikaelad ja aarded Katarina Mazetti tÔlkinud Allar Sooneste kujundanud Frida Axiö 144 lk, kÔva köide
Julia, Kimmu, George ja Alex on nĂ”od. Nad tavatsevad veeta koolivaheaegu tĂ€di Frida juures Rootsi saarestikus. Saarel leiavad nad kĂ€sitsi joonistatud kaardi, kuhu on mĂ€rgitud mitu risti. Paistab, nagu see oleks tĂ”eline aaretekaart! Aga kellele kaart kuulub ja mis aarded need sellised olla vĂ”ivad? Ja mis salapĂ€rane vana kalapaat alatasa ĂŒmber saare tiirutab?
ilmunud Mis on globaalne ajalugu? Sebastian Conrad tÔlkinud Olavi Teppan 259 lk, pehme köide
WWW.TLU.EE/KIRJASTUS
Nr 7 (122) 12. detsember 2018
8
FOTO SHUTTERSTOCK
TALLINNA ĂLIKOOLI KIRJASTUS
Raamatus vĂ”etakse arutluse alla globaalne ajalugu kui 21. sajandile iseloomulik ajalookirjutuse suund, mis kĂ€ib ĂŒhte sammu ĂŒha enam globaliseeruva maailmaga. SĂ”na âglobaalneâ viitab vaatenurgale, mis kĂ€sitab maailma lĂ”imitud tervikuna ja vaatleb ĂŒksikkĂŒsimusi laiemal globaalsel foonil. Globaalne ajalugu on suuresti tekkinud vastukaaluks rahvuslikule ajaloole. Ajalooprotsesse ei peata riigipiirid ning selleks, et nĂŒĂŒdisajast aru saada, on vaja rahvusĂŒleseid lĂ€henemisi rohkem kui kunagi varem.
Linna asutamisest alates KahekĂŒmne esimene raamat Titus Livius tĂ”lkinud Maria-Kristiina Lotman ja Kai Tafenau 157 lk, pehme köide
Titus Livius on oma monumentaalteosega âLinna asutamisest alatesâ olnud lĂ€bi aegade hinnatumaid ja mĂ”jukamaid Rooma ajalookirjanikke, kes pĂŒĂŒdis jÀÀdvustada Rooma ajalugu selle algusest peale, ent keda ĂŒhtaegu huvitas ka ajaloo eetiline kĂŒlg ning eriti see, kuidas on kĂ”rge moraal, distsipliin ja kasinus ĂŒhest vĂ€ikesest hĂ”imust teinud suure rahva. Liviuse teose 21. raamat alustab Hannibali sĂ”jale pĂŒhendatud dekaadi, kĂ€sitledes sĂŒndmusi, mida loetakse seniajani ĂŒheks kĂ”ige eksistentsiaalsemaks ohuks Rooma riigile ning mis panid kaalule kogu Ă”htumaise kultuuriruumi tuleviku.
Kuidas teha sÔnadega asju J. L. Austin tÔlkinud Triin Kallas 227 lk, pehme köide
J. L. Austini mĂ”jukas teos âKuidas teha sĂ”nadega asjuâ ei raputanud mitte ĂŒksnes filosoofiat ja keeleteadust, vaid ka kĂ”iki kommunikatsiooniga seotud valdkondi, nt antropoloogiat, sotsioloogiat, kirjandusteadust, juurat, tehisintellekti, samuti teatrit ja lavakunsti. Raamat pani aluse kĂ”netegude teooriale, mis pĂ”hineb ideel, et igasugune keelekasutus sisaldab performatiivset aspekti: öelda tĂ€hendab teha. J. L. Austin (1911â1960) kuulus Oxfordi ĂŒlikooli moraalifilosoofia professorina nn tavakeelefilosoofide ringi, mis ĂŒritas kĂ€sitleda suuri filosoofilisi probleeme igapĂ€evase keelekasutuse uurimise kaudu.
Noor-Eesti ja prantsuse vaim Kaia Sisask 180 lk, pehme köide
Kaia Sisaski monograafia vaatleb Noor-Eestit lĂ€htuvalt kultuuriparadigmast, mille keskme 19. sajandi lĂ”pul ja 20. sajandi algul moodustas prantsuse kultuur. Prantsuse sajandilĂ”puvaimu vĂ”ib iseloomustada ĂŒldmĂ”istega âdekadentsikultuurâ. See ĂŒlikĂŒpsuse ja allakĂ€igu meeleolusid kultiveeriv vaimsus lĂ€bis kĂ”iki sajandivahetuse kirjandusvoole, kuid oli eriti tugevalt esindatud tollases uues voolus, sĂŒmbolismis. Uurimus vaatlebki lĂ€hemalt, mida tegid nooreestlased selle ĂŒle-euroopalise kunstidiskursusega ja seda olukorras, kus nende eesmĂ€rk oli ĂŒhelt poolt rahvuskultuuri edendamine, teiselt poolt noore eesti kultuuri legitimeerimine rahvusĂŒleses kirjandusruumis.
USA president Donald Trump esineb kÔnega oma pooldajatele.
Populismist. Kainelt LEIF KALEV
O
leks raske leida praegusest sobivamat aega Jan-Werner MĂŒlleri raamatu âMis on populism?â eestikeelse tĂ”lke ilmumiseks. Riigikogu valimise eelsetel kuudel ĂŒha hoogsamaks muutuv kampaania vajab kainestavaid ja analĂŒĂŒtilisi taustatekste ning just seda raamat pakubki. Viimasel kĂŒmnendil on lÀÀnemaailmas esile kerkinud uus laine peavoolupoliitikale alternatiivseid jĂ”ude. Uusrahvuslased ja uusvasakpoolsed on esitanud vĂ€ljakutse aastakĂŒmnetepikkusele uusliberaalsele konsensusele, mida on Euroopas toetanud kĂ”ik peavooluerakonnad. Uusi jĂ”ude iseloomustavad vĂ€ga erilaadsed eesmĂ€rgid ja rĂ”huasetused, ent ĂŒhine on seniste eliitide ja poliitika kritiseerimine ning rahvale apelleerimine.
VĂRSKENDAV VĂI RISKANTNE? Populismi kui poliitikastrateegia keskmes on vĂ”imueliidi ja rahva vastandamine, lubadus pidada rahva tahet ĂŒlimuslikuks ning oma erakonda vĂ”i lii-
kumist selle vĂ€ljendajaks. Uusi poliitjĂ”ude on lihtne tervikuna populistideks sildistada, ent sel juhul jÀÀb mĂ€rkamata alternatiivide mitmekesisuses peituv positiivne potentsiaal. Osal jĂ”ududel ja ideedel on eeldusi lÀÀneliku demokraatia vĂ€rskendamiseks, teised kujutavad endast riske, ning mĂ”lemat vĂ”ib olla ka ĂŒhe poliitilise jĂ”u sees korraga. Populismi vĂ”ibki mĂ”ista ka positiivsemas vĂ”tmes, demokratiseeriva ja vabastava nĂ€htusena. Ilma populismita vĂ”ib demokraatiast kiiresti saada valikutevaene oligarhia, kus vaadatakse vaid seda, et siseringi kĂ€si hĂ€sti kĂ€iks. MÔÔdukal mÀÀral populismi vĂ”ib pakkuda vĂ€rskust ega lase vĂ”imukandjail liiga mugavaks minna. Teatud mĂ”ttes on see nagu maiustus vĂ”i meelemĂŒrk, mis mÔÔdukal kasutamisel vĂ”ib elu vĂ€rvikamaks teha, ent liigkasutamisel on vĂ€ga kahjulike tagajĂ€rgedega. Nii on populismist vĂ”imalik leida vĂ€ga palju ja erisuguseid kĂ€sitlusi.
PIDEPUNKTID OHTLIKU POPULISMI SELGITAMISEKS Selgema arusaama kujundamine selles on ĂŒks MĂŒlleri raamatu vÀÀrtusi.
MĂŒller pakub meile pidepunktid demokraatia seisukohalt ohtliku populismi vĂ€ljaselgitamiseks ja analĂŒĂŒsiks. Oht demokraatiale vĂ€ljendub eeskĂ€tt pluralismivastasuses, teiste jĂ”udude mitteaktsepteerimises ja pĂŒĂŒdluses ainuvĂ”imule. See on kvalitatiivselt teistsugune kui eliidi kritiseerimine vĂ”i isegi maagiliste lahenduste pakkumine, mida populistid samuti teevad. Ăksnes enda toetajate Ă”igeks rahvaks pidamine ja teiste kujutamine paheliste, hukkamĂ”istu ja karistust vÀÀrivatena on selge ohumĂ€rk. Nagu MĂŒller vĂ€lja toob, ei peaks Itaalias populismimuret tekitama mitte Viie TĂ€he Liikumise vaimse liidri Beppe Grillo kurtmine senise vĂ”imueliidi ĂŒle, vaid vĂ€ide, et tema liikumine tahab (ja vÀÀrib) ei midagi vĂ€hemat kui sadat protsenti parlamendikohtadest, sest kĂ”ik konkurendid olevat korrumpeerunud ja ebamoraalsed. Selle loogika jĂ€rgi oleks viimaks vaid Grillo toetajaskond see Ă”ige ja puhas Itaalia rahvas. Ent mis saab siis demokraatia vĂ”imest anda hÀÀl erinevatele arusaamadele ja huvirĂŒhmadele? Autoritarismikiusatus tuleb eriti selgelt vĂ€lja, kui populistlik erakond pÀÀ-
seb valitsema ja hakkab oma vĂ”imu kinnistamiseks riigiinstitutsioone ja reegleid ĂŒmber tegema. Itaalias pole me seda Viie TĂ€he Liikumise ja PĂ”hjaliiga populistlikuks peetava valitsuse puhul vĂ€hemalt seni nĂ€inud. KĂŒll sobib vĂ€rvikaks nĂ€iteks laiemast maailmast praegune Venezuela. MĂŒlleri raamat on esimene Tallinna Ălikooli kirjastuse âBibliotheca Politicaâ raamatusarjas. PĂŒĂŒame sarja kaudu vahendada rahvusvahelist teadmust tĂ€napĂ€eva poliitika ja valitsemise vĂ€ljakutsete mĂ”testamiseks. Loodetavasti aitab valdkonna kirjasĂ”na laienemine aja jooksul kaasa teadmistaseme tĂ”usule ja oskuslikumatele lahendustele Eesti elu edendamiseks.
Mis on populism? Jan-Werner MĂŒller tĂ”lkinud Triinu Pakk 176 lk sari âBibliotheca Politicaâ raamat ilmub detsembri keskel
Ăhiskond meedia mĂ”juvĂ€ljas RAGNE KĂUTS-KLEMM
K
as hea lugeja teab, et keskmiselt on inimese meediapĂ€eva pikkus praegusajal selgelt ĂŒle kĂŒmne tunni? MeediapĂ€evaks arvestatakse kogu see aeg, mille inimene veedab koos mĂ”ne meediumiga, nĂ€iteks loeb internetiportaalist uudiseid, vaatab telerist vĂ”i arvutist filmi, kuulab raadiost vĂ”i internetist muusikat, suhtleb Messengeris sĂ”pradega vĂ”i jĂ€lgib Facebookis tuttavate postitusi. Me saame seda kĂ”ike kogu aeg teha, sest meil on taskus nutitelefonid ja meie liikumise keskkonnas saadab meid tark tehnoloogia.
Eesti inimese meediapĂ€eva pikkus oli uuringufirma Kantar Emor andmetel 2016. aastal 11 tundi ja 17 minutit. See on keskmine. Aga see tĂ€hendab, et on palju inimesi, kelle meediapĂ€ev on palju pikem. Ja on muidugi ka neid, kellel see on mĂ”nevĂ”rra lĂŒhem. Igal juhul oleme ĂŒsna suure osa oma Ă€rkveloleku ajast mitmesuguste meediumide mĂ”juvĂ€ljas. Me kasutame neid, et oma elu lihtsamaks teha, aga nemad kasutavad ka meid, et meie vajadusi ette aimata ja meile meie vajadustele vastavaid teenuseid ette sööta. Andreas Heppi raamat âMeediakultuur. Meediastunud maailmade kultuurâ rÀÀgibki sellest, mida on meedia
ĂŒha suurem maht meie igapĂ€evas teinud meie elu ja ĂŒhiskonnaga. Sellist meediast kĂŒllastunud kultuurikeskkonda nimetab Hepp meediastunud ĂŒhiskonnaks. Hepp ei anna raamatus hinnanguid â ei kuuluta ette saabuvat pimeduseaega, mil inimene on allutatud tehnoloogiale, aga samuti ei pĂŒhitse ta inimkonna vĂ”imsat tulevikku. Hepp mĂ”tiskleb ja arutleb. Ta viitab olulistele muutustele meie omavahelise suhtlemise mustrites ja kultuuris ĂŒldiselt. Hepp peab oluliseks, et toimunud muutusi pĂ”hjalikult uuritaks. Tema raamat esitab meediastumise kui kultuurifenomeni sotsiaalteadusliku analĂŒĂŒsi raamistiku, koondab teadmise tehtu kohta ja pakub aluse, kuidas
muutusi edasi uurida. Heppi raamatu ilmumine eesti keeles rÔÔmustab kindlasti neid, kellele pakuvad huvi meediaja kommunikatsiooniteooriad.
Meediakultuur Meediastunud maailmade kultuur Andreas Hepp tĂ”lkinud Katrin Kaugver 302 lk, pehme köide sari âBibliotheca Mediorum et Communicationisâ raamat ilmub detsembri keskel
9
Nr 7 (122) 12. detsember 2018
WWW.HELIOS.EE
ANNIKA REILJAN
E
esti keeles on ilmunud seni autoriteetseim filmilegendi Bruce Lee elulugu, mis valmis kĂŒmneaastase uurimustöö tulemusel. Raamat murrab mĂŒĂŒte, mis seni on Bruce Leed ĂŒmbritsenud. Matthew Polly loob paljusid inspireerinud mehest laiahaardelise ja inimliku portree, mis nĂ€itab, et vastupidiselt levinud arvamusele oli Lee abitsioonikas nĂ€itleja, keda paelusid vĂ”itluskunstid, mitte kung fu guru, kes tegi juhtumisi paar filmi. Bruce Lee oli Hollywoodi esimene ja kĂ”ige kĂ”rgemini tasustatud idamaalasest superstaar. Tema jĂ€lgedes tegid Hollywoodis karjÀÀri teisedki vĂ”itluskunstide nĂ€itlejad, nĂ€iteks Jackie Chan ja Chuck Norris. Tema mĂ”ju kestab endiselt â 2013. aastal sai Leest esimene asiaadist kuulsus, kes jĂ”udis Forbesi kĂ”ige rohkem teenivate surnud kuulsuste nimestikku (10. koht, 7 miljonit dollarit aastas).
FOTO RAAMATUST
Raamat, mis murrab mĂŒĂŒte
Oma Àgestumiste ja halva kÀitumise tÔttu visati ta 16-aastaselt koolist vÀlja. Bruce pagendati Ameerikasse, kus ta hakkas tööle nÔudepesijana. Kuid Bruce tahtis midagi saavutada, millegagi silma paista ja muljet avaldada, mitte pÀevad lÀbi kraanikausi juures veeta.
HONGKONGI FILMITĂĂSTUSE LAPSSTAAR NĂ€itlemisega tegeles Lee juba lapsena â Hongkongi filmitööstuse lapsstaarina osales ta rohkem kui kahekĂŒmnes filmis. Ka tema isa oli nĂ€itleja. VĂ”ib öelda, et tĂ€nu selle eest, et Bruce Leest sai Hollywoodi filmitööstuse staar, vĂ”lgneb ta oma vĂ€ga keerukale iseloomule ja kĂ€itumisele. Ta oli juba lapsena ÀÀrmiselt aktiivne eipĂŒsi-pudeliski-paigal tĂŒĂŒpi laps. VÔÔrastega oskas ta kĂ€ituda veetlevalt, tĂ€helepanelikult ja ĂŒlima viisakusega. SĂ”radega suhtlemisel oli ta ustav, kiindunud ja helde, kuid teda iseloomustas tohutu tujukus. âVĂ€he oli temast kiiremini Ă€gestuvaid mehi,â ĂŒtleb raamatus tema naine Linda.
SPIRITUAALNE JA MĂSTILINE LEE Raamatuid lugeda armastas Lee juba lapsena, kuid Ameerikas kasvas tema huvi lugemise ja eriti filosoofia vastu veelgi. Spirituaalne ja mĂŒstiline tahk on Bruce Leega alati kaasas kĂ€inud. Ta mĂ”tles endast kui tĂ”de otsivast seiklejast, kes otsis filosoofiaraamatutest vastuseid. Tema kodune raamatukogu kasvas enam kui 2500 köiteni â lemmikute hulka kuulusid Platoni, Laozi, Carl Jungi, Alan Wattsi ja Jid-
ilmunud Joel Lindpere. Mina otsustan mÀnge! Joel Lindpere, Indrek Schwede 240 lk, kÔva köide
âBruce Lee lugu on huvitav lugemine: olles paljude edukate inimeste elulugusid lugenud, siis tooksin paralleeli eelkĂ”ige Arnold Schwarzeneggeriga. MĂ”lemal mehel oli vĂ€ga selge visioon, kuhu nad soovisid oma elus jĂ”uda, ja vaatamata selle vastuolulisusele omas ĂŒhiskonnas ja ajas, tegid nad kĂ”ik, et see ka realiseerida. Muidugi oli omamoodi huvitav teada saada Bruce Lee kujunemisest oma ala parimaks vĂ”itluskunstide meistriks: see on mees, kes lĂ”i lapsepĂ”lvefilmides toatĂ€ite kaupa mehi laiali. Lisaks sellele, et ta oli kĂ”va löögiga, oli ta ka suur filosoofiahuviline â mis lĂŒkkab ĂŒmber mĂŒĂŒdi, et kĂ”ik rusikakangelased on ilma peamise, peas asuva musklita. Hariv lugemine neile, kes tahavad elus teha rohkem kui lihtsalt mugavalt aega veeta!â Ott Kiivikas, Bruce Lee fĂ€nn ja suur elulugude lugeja.
Bruce Lee
du Krishnamurti teosed. Bruce Lee filosoofia vĂ”tab kokku fĂ€nnide seas legendaarne tsitaat ĂŒhest teleintervjuust: âTĂŒhjenda oma mĂ”istus. Ole vormitu ja kujutu nagu vesi. Kui sa valad vee tassi, siis sellest saab tass, kalla vesi pudelisse ja sellest saab pudel, pane see teekannu ja sellest saab teekann. Vesi saab voolata, aga ka purustada. Ole vesi, mu sĂ”ber.â
LĂBIMURRE Filosoofiast vĂ”is ta rÀÀkida tunde, kuid tema tĂ”eline kirg oli kung fu ja tema suurim soov oli nĂ€idata ameeriklastele hiina kultuuri veetlust. Oli vaja lĂ€inud tohutut jonni, meelekindlust, visa tööd, annet, verd, terast, uhkeldamist, tĂ€iuslikkuseiha, veetlust, isikupĂ€rast mĂ”jujĂ”udu, kavalust, julmust ja mitmeid kapriise, kuid tĂ€nu kĂ”igele sellele oli Bruce Lee surunud
helios
Hollywoodi filmitööstuses lĂ€bi filmi, mille kaudu me Bruce Leed siiani mĂ€letame: âDraakon astub vĂ”itlusseâ (âEnter the Dragonâ, 1973). PĂ€rast paljusid tagasilööke oli temast lĂ”puks ometi saanud Hollywoodi filmi esimene asiaadist staar, kes muutis LÀÀne filmindust. Ta lĂ”i tĂ€iesti uue ĆŸanri, kung fu filmi, mis Ă”itseb senini.
Bruce Lee. Elu Matthew Polly tÔlkinud Matti Piirimaa 624 lk kÔva köide
Intrigeeriv vaade Eesti uÌhe parima jalgpalluri karjÀÀrile tema enda pilgu lĂ€bi. Joel Lindpere lĂ”petas kaks aastat tagasi aktiivse mĂ€ngijakarjÀÀri. Ta on mees, kes esindas Eesti koondist 107 korda ning mĂ€ngis oma karjÀÀri tipul New Yorgis koos maailma tippudega, mees, kes tunneb ennast punasel vaibal sama hĂ€sti kui jalgpallimurul, mees, kelle vĂ€ljauÌtlemistest vĂ”iks kokku panna vĂ€ikse huumoriĂ”piku. Eesti klubist halva kĂ€itumise tĂ”ttu vĂ€lja visatud Lindperet on peetud pikalt Eesti jalgpalli pahaks poisiks, nuÌuÌd saab ta rÀÀkida oma loo vĂ€ga edukast karjÀÀrist Eestist vĂ€ljaspool. Joel Lindpere oli muuhulgas esimene eestlane USA jalgpalli kĂ”rgliigas. Ta valiti 2010. aastal staaride seast meeskonna aasta vÀÀrtuslikeimaks mĂ€ngijaks ning kahel hooajal liiga All Stars meeskonda.
Lood poistest, kes julgesid erineda Ben Brooks tÔlkinud Elina Adamson 208 lk, kÔva köide
Siit leiad tĂ”estisĂŒndinud lood hĂ€mmastavatest poistest, kes muutsid maailma draakoneid tapmata. Kaunis ja meeliĂŒlendav kogumik lugusid, mis on tĂ€is imelisi seiklusi. Sobib lugemiseks kĂ”igile, kel jÀÀb vajaka vaprusest, mida on tarvis, et kaaslaste survele vastu seista ja vastuvoolu ujuda. See on hariv ja lĂ”bus lugemine, mis ĂŒhtlasi julgustab ja inspireerib. Tegemist on 100 erakordse looga meestest, kes on rikkunud reegleid ja muutnud maailma omal moel... Frank Ocean, Salvador DalĂ, Rimbaud, Beethoven, Barack Obama... Juba noorest peast hakatakse poistest vormima mehi stereotĂŒĂŒpse mehelikkuse kuvandiga â vĂ”ib ka teisiti.
KGB ja selle lugu aastal 1991
V
ene ajakirjanik Leonid MletĆĄin (sĂŒndinud 1957) on ajaloohuvilisele eesti lugejale hĂ€stituntud autor. Varasemal ajal on meil ilmunud tema teosed NSV Liidu riikliku julgeolekukomitee (KGB) esimeestest ning vĂ€lisministritest, elulooraamatud Lenini, BreĆŸnevi ja Andropovi kohta. Tuleb rĂ”hutada, et MletĆĄin ise end ajaloolaseks ei pea â pigem ĂŒtleb, et lihtsalt armastab ajalugu.
IMPEERIUMI VIIMANE AASTA NĂŒĂŒd on ta kĂ€sile vĂ”tnud NĂ”ukogude riigi viimase aasta, NSV Liidu lagunemisega seonduvad sĂŒndmused ja uue Venemaa esimesed kuud. Keerulist ja ĂŒlimalt pĂ”nevat perioodi kirjeldatakse lĂ€bi KGB ja selle Venemaa jĂ€rglasasutuse vaatenurga. Autor rĂ”hutab â mitte ainult augustiputĆĄ, vaid ka palju muud, mis juhtus 1991. aastal, kĂ€tkeb endas ikka veel suurt hulka saladusi ja mĂ”istatusi. PĂ”hisĂŒndmuste areng kulges vaid viis kuud, alates augusti algusest 1991 kuni detsembri lĂ”pupĂ€evadeni. LĂŒhikesse ajavahemikku mahtus hulk dra-
ne, kus augustiputĆĄi eel töötas vaid pisut enam kui paarkĂŒmmend töötajat, ning selle asutuse esimesed kuud. Raamatu pealkiri on kindlasti pretensioonikas. Praeguseks ajaks on vene keeles ilmunud KGB kohta ilmselt mitu riiulimeetrit mitmesugust kirjavara. MletĆĄin on kokku kirjutanud need lĂ”igud, mis lĂ€hevad kokku tema raamatu kahe pĂ”hiliiniga. Vene keelt valdavale ja KGB ajaloost huvitatud lugeja jaoks vaevalt selles ĂŒlevaates on midagi uut. TĂ”si, autor on raamatu tarbeks teinud isikuintervjuud mĂ”ne Venemaa KGB kunagise juhtiva tegelasega.
FOTO RAAMATUST
KĂLLO ARJAKAS
KGB esimees Viktor Ivanenko.
maatilisi sĂŒndmusi, mille kulminatsioon algas 19. augusti varahommikul. Kui riik Ă€rkas, saadi teada, et NSV Liidu president Mihhail GorbatĆĄov on ootamatult tervislikel pĂ”hjustel ametist tagasi astunud ja riiki juhib riikliku erakorralise olukorra komitee. Autor keskendub KGB tippjuhtkonna tegevusele: riigipöörde ettevalmistamine ja lĂ€biviimine ning millised arengud toimusid KGB-s pĂ€rast augustiputĆĄi lĂ€bikukkumist. Teiseks tegevusliiniks on Venemaa KGB loomi-
PĂNEVAD OLUSTIKUDETAILID Nagu ikka, leiab sellistest kĂ€sitlustest mĂ”ningaid huvipakkuvaid olustikulisi detaile. NĂ€iteks KGB viimane esimees Vladimir KrjutĆĄkov hĂ€mmastas ĂŒmbritsevaid oma tervise eest hoolitsemisega. Igal hommikul tĂ”usis ta veerand tundi enne kella kuut, ĂŒkskĂ”ik kui hilja ta ka ei oleks magama lĂ€inud, ja vĂ”imles Ă”ues tund aega, iga ilmaga. Puhkuse vĂ”ttis vĂ€lja talvel, kuna jumaldas murdmaasuusatamist. KĂ€is sageli basseinis ujumas. JĂ”i vĂ€he,
eelistas viskit ja Ă”lut. Riigipöördekatse ebaĂ”nnestumise jĂ€rel otsis uurimisgrupp tema korterist mĂ€rkmikke. KGB pealiku abikaasa selgitas, et mees sai hakkama ilma mĂ€rkmikuta, teades peast kĂ”iki ees- ja perekonnanimesid ning telefoninumbreid. Tal ei olnud arvutit vaja. Siseminister Boris Pugo sai riigipöörde ettevalmistamisest teada alles pĂŒhapĂ€eval, 18. augusti Ă”htul. Temagi puhkas augustis Krimmis. Pugo lendas Moskvasse samal hommikul, plaaniga kĂŒlastada jĂ€rgnevalt oma sugulasi Riias. VandenĂ”ulased helistasid talle suvilasse pealelĂ”unal. Pugo minia teinud ettepaneku, et vĂ”tab telefonitoru ja ĂŒtleb, et Boriss KarlovitĆĄi pole siin. Pugo naeratanud ja vĂ”ttis ikkagi ise kĂ”ne vastu. RÀÀkinud KrjutĆĄkoviga, ĂŒtles Pugo oma lĂ€hedastele, et MĂ€gi-Karabahhis puhkes kodusĂ”da ja tema peab naasma tööpostile. Muidugi, juhtivatele vandenĂ”ulastele oli Pugo meelsus hĂ€sti teada ja temas nad ei kahelnud. Autor on teinud intervjuu sel ajal Vene Föderatsiooni KGB-d juhtinud kindral Viktor Ivanenkoga, kes arreteeris riigipöördekatse lĂ€bikukkumise jĂ€rel Moskvas Vnukovo-2 lennuvĂ€ljal
KrjutĆĄkovi ja kaitseminister Dmitri Jazovi. Venemaa peaprokurör Stepankov oli 21. augusti hilisĂ”htul vĂ€lja kirjutanud orderid KrjutĆĄkovi, Jazovi ja teiste riikliku erakorralise olukorra komitee liikmete vahistamiseks. MletĆĄini raamatu jĂ€rgi kĂŒsis peaprokurör teel lennuvĂ€ljale kartliku hÀÀlega kindral Ivanenkolt: âKuule, kas meid endid seal ei arreteerita?â Ivanenko kohmas lĂŒhidalt vastu: âVaatame.â Valitsuse lennuvĂ€lja turvateenistuses olid sel ööl NSV Liidu KGB 9. valitsuse ohvitserid. Valitsuse ĂŒlema asetĂ€itja, kindralmajor TuĆŸilkin lĂ€ks esimesena Ivanenko juurde: âViktor ValentinovitĆĄ, oleme valmis tĂ€itma iga teie korraldust.â MletĆĄin nendib lĂŒhidalt: nad said juba aru, kust tuul puhub.
KGB kirjutamata ajalugu Leonid Mletƥin tÔlkinud Vladimir Redpap 426 lk kÔva köide
HEA LUGU Ikkagi inimene Vigala Sassi elu ja surm Sirje Presnal 312 lk, kÔva köide
Vigala Sassi iseloomustamiseks on tuhandeid vĂ”imalusi. Nad kĂ”ik vĂ”ivad olla Ă”iged. Kuid saab ka lĂŒhidalt kokku vĂ”tta: Vigala Sass oli haruldane kombinatsioon kaasa saadud ning vĂ€ljaarendatud ĂŒlitundlikkusest, mÀÀratust töövĂ”imest, tahte- ja sihikindlusest ning kompromissitust aususest. Just need omadused tegid kesiste edueeldustega lastekodupoisist Suure Teadmamehe.
Roomaja Romaan armastusest Peep Ehasalu 200 lk, kÔva köide
âRoomaja. Romaan armastusestâ on lĂ”bus ja samas nukker lugu, kus rahvuslik identiteet, rĂ€ndrahnud ja kuulus siil kohtuvad kĂ”ige absurdsema ja liigutavama protestiaktsiooniga, mis Eesti ilukirjanduses nĂ€htud. Muhedatest metafooridest kĂŒllastunud âRoomajaâ haarab Eesti lĂ€himinevikuga tuttava lugeja hetkega endasse. Raske on kĂ€est panna romaani, kus omavahel pĂ”imuvad liinid viivad uskumatu ja nutika lahenduseni.
Kirjutamisest MĂ€lestusteraamat ametioskustest Stephen King tĂ”lkinud JĂŒri Kolk 304 lk, pehme köide
Raamat algab lummava ĂŒlevaatega Kingi lapsepĂ”lvest ja jutustab tema ebaharilikult varajasest pĂŒhendumisest kirjutamisele. Stephen King juhatab lugeja lĂ€bi kirjaniku kunsti ja elu olemuslike aspektide, pakkudes praktilisi ja inspireerivaid nĂ”uandeid kĂ”ige jaoks alates sĂŒĆŸeest ja tegelase arendamisest kuni tööharjumusteni. SuurepĂ€raselt struktureeritud, sĂ”bralikku ja inspireerivat raamatut âKirjutamisestâ on nimetatud kĂ”igi aegade parimaks kirjutamisest rÀÀkivaks raamatuks.
Fifi jÀlgedes Minu seiklused metsikute ƥimpanside seas John Crocker tÔlkinud Piret Orav 312 lk, kÔva köide
Kui tulevasele perearstile John Crockerile tehti ettepanek liituda Jane Goodalli ĆĄimpanside uurimise töörĂŒhmaga Tansaanias, ei kĂ”helnud ta hetkegi. PĂ”nev inimkĂ€itumise arengu ja tugevate peresidemete tĂ€htsuse ĂŒle arutlev raamat heidab valgust inimeseks olemisele ja on ĂŒhtlasi tĂ€nukummardus silmapaistvale teadlasele Jane Goodallile.
Kuningas, emand, poiss Vladimir Nabokov tĂ”lkinud Kersti Unt 288 lk, pehme köide sari âMaailm loebâ
âKĂ”igist minu romaanidest on see ere elukas rÔÔmsameelseim,â kirjutas Nabokov âKuninga, emanda ja poisiâ kohta. Koomiline, sensuaalne ja intellektuaalne teos toob lugejate ette oidipusliku armukolmnurga. Tragikomöödia tegelased on rikas Ă€rimees Dreyer, tema meelas ja rahaahne abikaasa Martha ning noor kogenematu nĂ”bu Franz. Kolmik kohtub juhuslikult Berliini rongis, sealt kihutatakse tĂ€iskiirusel ja jĂ€rske kÀÀnakuid tehes nii ootamatu lĂ”pplahenduse poole, nagu ainult Nabokov vĂ€lja mĂ”elda oskab.
Nr 7 (122) 12. detsember 2018
Mitmekihiline Tartu ENRIKO TALVISTU
T
artu on mitmekihiline linn nagu sibul. Selle sĂŒdamik on mĂ€da nagu sibulatel kevadeks ikka, sest allikais esmamainitud Eesti linna ajaloo esimesest poolest on alles vĂ€ga vĂ€he tunnismĂ€rke. Sibula vĂ€lised kihid on aga veel kuivad ja sĂ€ravad. Tartu vĂ€liste kihtide all mĂ”tlen selles vĂ”rdluses ĂŒlikooli taasavamise jĂ€rel uuesti kerkinud 19. ja 20. sajandi linna. Lisaks ĂŒlikoolile eristasid Tartut tavalistest laadalinnadest 20. sajandi alguses tekkinud ulatuslikud puidust eeslinnad ja sealne elulaad, mis ulatub kohati tĂ€napĂ€eva vĂ€lja. Kaasaegse keskkonnasÀÀstliku linna vĂ”tmemĂ€rkideks on Tartus lisaks klassitsistlikule kesklinnale kujunenud just kunagised puitagulid Karlovas, Supilinnas, ĂlejĂ”el ja mujalgi. Julgen öelda, et need puitasumid on omapĂ€rased ka kogu Euroopa arhitektuuri ulatuses.
MIS ON PLANGU TAGA HOOVIS? Raamatu âTartu tagahoovidâ ĂŒks tĂ”ukeallikas oli rahvakirjanik Oskar Lutsu jutustus âTagahoovisâ (ilm 1933). Vaimukate dialoogide ja eheda elu-olu kirjelduse pĂ€rast vÀÀrib see tĂ€napĂ€evalgi ĂŒlelugemist nagu enamik Lutsu jutustusi. NĂ€iteks Andrus KivirĂ€hile on âKevadeâ tĂŒvitekstina ju ammendamatu allikas. Tagahoov on Tartus praegugi olemas, aga samas ka kadumas ja pidevalt muutumas. Kirjutades mĂ”tlesin eelkĂ”ike tartlastele, aga ka teistele, keda huvitavad elutingimuste muutused. Eks Tallinna Kalamaja ja PĂ€rnu agulite kortermajade juurest on samuti kadunud vĂ”i kadumas pesuköögid, puukuurid, aiad, sarad ja tarad, mis jutustavad agulis elanud inimeste elulistest vajadustest. Raamatu pildid tegi fotograaf Ove Maidla sel kevadel ja suvel. PĂŒĂŒdsime koos hoove ĂŒle vaadates jÀÀdvustada Tartu poeetilist tagahoovimaailma. KĂŒll ta nĂ€gi alles minuga vaeva! Raamatusse jĂ”udnu pole ju tĂ€ielik ĂŒlevaade, alatasa jĂ”udsin otsusele, et Ă€ra se-
FOTO OVE MAIDLA
ilmunud
WWW.HEALUGU.EE
V
ilmunud Teedu ja Peedu imepÀrased jÔulud Aino Havukainen ja Sami Toivonen tÔlkinud Hille Lagerspetz 32 lk, kÔva köide
Veera on kutsunud Teedu ja Peedu enda juurde toredat jĂ”uluĂ”htut veetma. KĂ”ik hakkab aga kohe alguses kiiva kiskuma, sest poisid lĂ€hevad VALESSE MAJJA! Veerat ei ole kuskil nĂ€ha, aga poisid ei jÀÀ kukalt kratsima. Nad otsustavad Veera peret rÔÔmustada ja muretseda toanurka kĂ”ige vĂ€rskema, lĂ”hnavama ja tihedahabemelisema jĂ”uluvana, mis linnas leida on. Ei muud kui hĂŒatsindid ahju, kaneel kaenla alla ja pĂŒhitsema imepĂ€raseid jĂ”ulupĂŒhi Teedu ja Peedu seltsis!
MĂŒtside sĂ”da KĂ€rt Hellerma 210 lk, kĂ”va köide
Aadressil Vambola 1 on ĂŒks paremini hoitud pesuköök-hoovimaja-puukuurkaev lahendusi Tartus.
da hoonet ikka pildista, kĂ”ik nagunii raamatusse ei mahu. Seega on mĂ”tteliste jalutuskĂ€ikude kaupa fotodele jÀÀdvustatud valik pigem emotsionaalne, et veenda sellega huvilisi ise veel sĂ€ilinud hoove ja aedu avastama ning ka uurima, mida uut on sinna vana asemele tulnud. Ajaloolase ja endise museoloogina julgen kinnitada, et juba paarikĂŒmne aasta pĂ€rast on osa nĂŒĂŒd ĂŒlesvĂ”etust kadunud ning vĂ€hene vaatamisvÀÀrne peegeldab seda, et mis meil kĂ”ik oli.
MĂLESTUSED TASUB KIRJA PANNA Omaette lugu on tekstiga, mis keskendub sellele, kuidas linnaline elukeskkond Tartus tekkis ja arenes. Paljusid lugejaid vĂ”ib ĂŒllatada kunagine elukorraldus nende koduhoovis. Isegi avastasin, et mu poisipĂ”lve mĂ€lestused 1960ndatest on tegelikult juba sĂŒgav ajalugu ja kui mina selleaegset olustikku ei kirjelda, kes siis veel. RÀÀkimata siis 100 vĂ”i 120 aasta taguste olude kirjeldusest, mis muutuvad aja möödudes ju jĂ€rjest pĂ”nevamaks. NĂ”nda tasub kĂ”igil lugejatel nĂ€iteks Eesti Rahva Muuseumi jaoks omagi mĂ€lestused kirja panna, olete ka oodatud mulle vastu vaidlema ja oma tĂ”de lĂ€bi suruma.
Veidi enam kui sada aastat tagasi oli suurem osa Tartust just maalt linna tulnud rahva vĂ€ga lihtne elupaik. Lugedes saate teada, kuidas kulges kogu toonase tagahoovinduse muutumine urbanistlikuks tehnovĂ”rgustikega varustatud elukeskkonnaks. Alati tasub meeles pidada, kust tuleb puhas vesi, kust tuleb elekter ja miks ka mitte ... kuhu kaob tolm. Raamatut vĂ”ib vĂ”tta ka kui mĂ”ttelist jĂ€tku meie mullusele ĂŒhistööle âTartu mustridâ, kus tutvustasime Ove Maidlaga sĂ”nas ja pildis Tartu huvitavamaid aknaid ja uksi. Puitelamute arhitektuuri asemel vaatame nĂŒĂŒd hoopis plangu taha hoovidesse. Raamatu ilmumist toetas Tartu linn. Kirjastuse Hea lugu kaudu oleks tore lugejailt teada saada, kas on veel Tartuga seotud teemasid, mida tasuks samas laadis kĂ€sitleda.
Tartu tagahoovid Enriko Talvistu fotod Ove Maidla 216 lk kÔva köide
iseseisvalt (taas)avastada. Samas toetab Ă”htuĂ”pik kooliprogrammi ja pĂŒĂŒab katta tĂ€htsama osa koolikeemia valdkondadest, et raamat oleks kasutatav paralleelselt kooliĂ”pikuga. Iga tĂ€htsama keskkooli keemia Ă”ppekavas mainitud teema ning mĂ”iste kohta leiab siit erinevaid seletusi, aga ka ajalugu, huvitavaid fakte ja rakendusi. Autori sĂ”ber Vahur Kersna kirjutas âKeemia Ă”htuĂ”pikuâ tagakaane tarvis nii: âTunnen selle raamatu autorit juba 40 aastat ja hoiatan kĂ”iki, kes seda lugeda kavatsevad â JĂŒril on kombeks tegelikkust enda ĂŒmber pidevalt deformeerida. Paisutada, vÀÀnata, vĂ€rvida, lisada maitset ja hoogu asjadele, mida ta teeb vĂ”i rÀÀgib. Ja siis pii-
PilveĂ€ppi kasutavad kilplased, jalgpalli mĂ€ngivad kirjavahemĂ€rgid ja sĂ”divad mĂŒtsid on vaid mĂ”ned tegelased selles fantaasiarikkas raamatus. MĂŒtoloogilist ainestikku tĂ€napĂ€evaste oludega oskuslikult ĂŒhendav autor usub, et noortel lugejatel ei jÀÀ mĂ€rkamata muinasjuttudesse pĂ”imitud tĂ”sielulised teemad.
Hiir olgu siit kadunud Jane Patience tÔlkinud Tiit Heidmets 24 lk, kÔva köide
VikerkaarekĂŒla pĂ€kapikud on rÔÔmsameelne toimekas rahvas. KĂŒlas juhtub alatasa pĂ”nevaid asju ja keegi ei tunne igavust. Raamat jutustab loo sellest, kuidas Pille Sarvepuhuja vĂ€ike sĂ”ber hiir Siiru teeb kodus pahandust ja Pille ema ei luba Siirut enam lemmikloomana pidada. Pille otsustab seepeale koos Siiruga kodunt pĂ”geneda. SĂŒdamlik lugu imekaunite piltidega nii suurtele kui vĂ€ikestele muinasjutumaiatele lugejatele. Varem on VikerkaarekĂŒla lugude sarjas ilmunud âSavipoti-Tobi soovikaevâ, âKarvajala tore mĂ”teâ, âImeline Kessevelonâ ja âKĂ€ik vanaema MĂŒrrmĂŒrri juurdeâ
Kui ma ĂŒkskord suureks saan Quentin GrĂ©ban tĂ”lkinud Ave PĂ”lenik 24 lk, kĂ”va köide
Neile, kes koolitunnist poppi tegid iis aastat pĂ€rast legendaarse âMatemaatika Ă”htuĂ”pikuâ ilmumist on meil ette nĂ€idata uus liige pesakonnas: âKeemia Ă”htuĂ”pikâ. See raamat on nii neile, kes koolitunnist poppi tegid, kui ka neile, kes sealrÀÀgitu on unustanud vĂ”i tahavad lihtsalt mĂ”nest asjast rohkem teada saada. Keemiadoktor JĂŒri Liiv rÀÀgib hoogsalt ja humoorikalt, kuidas keemia alguse sai, millised ained on olemas, kuidas nad omavahel reageerivad ja milleks neid kasutatakse. LĂ€hemalt kĂ€sitletakse keemia elulisi aspekte: toitumist, aineringet, igapĂ€evaelus levinud materjalide omadusi. See ei ole klassikaline kooliĂ”pik, pigem teejuht sellele, kes soovib keemiat
10
luda oma paksude prilliklaaside tagant varjamatu uudishimuga, et kas kĂ€ib pauk vĂ”i kas auditoorium ikka hammustab mĂ€ngu lĂ€bi. Kuivust, igavust ja hallust on selle raamatu autorile raske ette heita. Sestap ka raamatule.â
Keemia Ă”htuĂ”pik JĂŒri Liiv 256 lk pehme köide
Koolis kĂŒsib Ă”petaja igalt lapselt, kelleks ta suurena saada tahab. Arst, politseinik, detektiiv â paljudel lastel on juba unistuste amet. Ainult Mia ei suuda veel otsustada.
Salaprintsess Connie Glynn tĂ”lkinud Hels Hinrikson 384 lk, pehme köide sari âRosewoodi kroonikadâ
Lottie Pumpkin on tavaline tĂŒdruk, kes ĂŒle kĂ”ige soovib olla printsess. TĂ€nu stipendiumile pÀÀseb ta Ă”ppima kuulsasse ja suursugusesse Rosewood Halli. Ellie Wolf on Maradova kuningriigi printsess, kes ĂŒle kĂ”ige soovib olla tavaline tĂŒdruk. Ka tema lĂ€heb Rosewoodi, eelkĂ”ige selleks, et saada eemale tĂŒĂŒtust kuninglikust keskkonnast. PĂ€rast eksitusi ja kokkusattumusi tuleb neil kahel, saatuse tahtel toakaaslasteks mÀÀratud teismelisel mĂ”te oma identiteedid Ă€ra vahetada.
11
Nr 7 (122) 12. detsember 2018
WWW.HEALUGU.EE
Helge sÀhvatus 1970. aasta jÔululaupÀevast
H
olger Kaintsi âJĂ”ululaupĂ€evâ on tĂ€pne ja detailitruu kirjeldus 13-aastase poisi jĂ”ululaupĂ€evast 1970. aastal NĂ”mmel. Tundlikus stiilis lĂŒhiromaan kirjeldab hellalt ja liigutavalt ĂŒhe pere kolme eri pĂ”lvkonna esindaja jĂ”ulukombeid ajal, mil kiriklike pĂŒhade perekeskiski tĂ€histamine ebameeldivat tĂ€helepanu vĂ”is tĂ”mmata. Riided, jĂ”uluroad, toidunĂ”ud, ĂŒhistransport, ravimid â kogu olustik on Kaintsil viimsete ĂŒksikasjadeni ĂŒle kontrollitud ja paigas.
See raamat on kirjutatud klassikalises âĂks pĂ€ev ...â-ĆŸanris. Kas selline detailsus ei osutu ĆŸanrile koormavaks? VĂ”i annavad need pigem hea raami sellele, mis on ĂŒhes pĂ€evas muutuvat?
SÀÀrased raamid kĂ”igepealt distsiplineerivad autorit. Varem sĂŒndinut saab alati tagasivaadetena kaasata, aga liigset lobisemist see piirab. Ăhte pĂ€eva kontsentreeritakse rohkem kui seal iseenesest on. Mis detailsusse puutub, siis pĂŒĂŒdsin asja mĂ”istlikes piirides hoida. Eks lugejad ĂŒtlevad, kuidas vĂ€lja tuli.
Kirjastuse kĂŒsimustele vastab
Tundub, et hindate oma lapsepÔlve ja olustikku Ônnelikuks. Kas mÀletate seda 1970. aasta pÀeva pÀriselt Ônnelikuna?
HOLGER KAINTS Miks toimub tegevus raamatus nimelt aastal 1970?
VĂ€ga lihtsal pĂ”hjusel: leidsin, et mul on ehk lihtsam kirjutada, kui ĂŒks loo kolmest tegelasest on samal aastal sama vana, kui olin mina. Kui oluline on teile detailitĂ€psus? Tundub, et olustiku kirjeldamises pole vĂ€ikseimatki viga?
VĂ€ikestest vigadest ei pÀÀse iialgi. Aga mulle on aasta-aastalt jĂ€rjest enam huvi pakkunud eri ajastustesse sĂŒĂŒvida. Nii siingi. Ja kui kirjutad sellest, mis endale huvi pakub, siis ehk tuleb tulemus ka etem vĂ€lja.
ainult siis, kui pĂŒhad langesid puhkepĂ€evadele. Kas jĂ”ulud sĂ€ilitasid oma tĂ€henduse toona NĂ”ukogude aja lĂ”puni? Raamatu sĂŒndmuste ajal oli selleni veel 20 aastat.
Kui tuli vĂ”imalus vaadata Soome televiisorit, olid jĂ”ulud veel rohkem jĂ”ulude moodi. Muide, 1980. aastatel olid jĂ”ulud Soomes veel nii suured pĂŒhad, et Ă”htuses kavas puudusid uudised ja Mainos-TV ei nĂ€idanud reklaami. Vanaema keelekasutus on romaanis selgelt eristuv. Mis on selle taust?
Tore, et seda on tÀhele pandud. Tegemist pole mitte ainult kodumurde riismetega (Tori kihelkonnast), vaid ka PÀrnus elatud elu vÀltel lisandunuga. Usun, et olen oma vanaema idiolekti suutnud suures osas taastada.
Ănnetunne sĂ”ltub muu hulgas eelhoiakutest. Minu jĂ”ululaupĂ€evad (aga ka sĂŒnnipĂ€evad jm) olid kĂŒll Ă”nnelikud, sest nii mina ise kui teised lĂ€hedased tegid selleks kĂ”ik, ja ma ise tahtsin samuti, et see nii oleks. Saatus hoidis ka haigused ja muu vĂ€ltimatu neil pĂ€evil eemal.
JÔululaupÀev. NÔmme 1970
Kas sellele aastale eelnenud ja jÀrgnenud jÔulud olid teistsugused?
Holger Kaints 112 lk kÔva köide
Mu lapsepĂ”lve jĂ”ulud olid kĂ”ik laias laastus ĂŒhesugused. Eks raamatuteksti on koondatud detaile mitmetest jĂ”uludest, see on ju ikkagi ilukirjanduslik teos. Natuke teistmoodi oli ehk
HEA LUGU
ilmunud SĂŒdamete murdumise maja
Tormpuudlane Elo Selirand 240 lk kÔva köide
Ene Hion 416 lk kÔva köide
Poolkuuöö
Tormpuudlane tĂ€hendab korraga Ă€gedat, jĂ€rsku iseloomu, tormina möllavat loodusjĂ”udu, mida ei Ă”nnestu teistel vaigistada, ning omamoodi, kiiksuga olemist, mis normidega ei kohane. Ăle sajandi kulgevas loos seob inimesi veres edasikanduv âtormpuudlusâ. Tunded, mis on olnud kunagi Ă”hus, ei kao, vaid elavad teises ajas ja ruumis, saatjaks soov, et jĂ€rgmisel pĂ”lvkonnal oleks kergem. Vahel sĂ”ltub kĂ”ik minevikust, aga mis siis, kui sa seda ei mĂ€letagi â nagu peategelane Kaaren, keda saadab needus ja Ă”nn unustada olnu.
Anneli TÔevere 80 lk pehme köide
Minu ministeeriumid
Vana Raadiomaja on raamatu kangelane, tegelased on raadiomaja rahvas â eesti kultuuri-, tehnikaja propagandategelased. Selles majas jagavad need, kes on olnud Raadiomaja hingekirjas, mida nad seal on kogenud: vapustusi, murdumisi, kordaminekuid, kaastunnet, halastamatust. Neid, raamatu tegelasi, puudutab isiklikult see, kuidas pĂ”ntsuvad vana Raadiomaja pĂ”randad âŠ
Anneli TĂ”evere (snd 1970) teine luulekogu âPoolkuuööâ koosneb neljast tsĂŒklist. Doris Kareva sĂ”nul mĂ”juvad Anneli luuletused hĂ€sti tempereeritud tervikuna. Anneli metafooririkas luule on helge ja aktiivse eluhoiakuga. Seda just selle piirini, et luule veenvus ei kannata. Looduse suurde perekonda kuulumine on temale enesestmĂ”istetav, otsekui midagi algset ja antut, mis ei sega luuletajat ometi olemast samast algest pidevalt inspireeritud.
Marko Pomerants 296 lk pehme köide
Raamatu kohta ĂŒtleb autor nii: âSiit leiate minu isiklikul kogemusel pĂ”hineva kontseptsiooni ministriametiga seonduvast. Kirjutasin ilustamata, enda meelest huvitavalt, rÔÔmsameelselt, teistegi kogemusi kasutades. Raamatu lugemise eeldus pole ministriks saamise soov â piisab huvist Eesti poliitilise elu vastu. Isegi selle puudumine ei sega. Raamatu sabas on ainus seni ilmunud tĂ€ielik ja eeldatavasti veatu nimekiri Eesti Vabariigis ametis olnud ministritest.â Raamatu vĂ€ljaandmist toetas Riigikantselei.
WWW.EKSA.EE
ARNO OJA
S
ee on Rein Veidemanni esimene teos, mida autor otsesĂ”nu romaanina mÀÀratleb. âLastekoduâ (2003) oli memorandum (ehkki seda mĂ€rgukirjana kusagile ei esitatud), âTund enne igavikkuâ (2012) draamasarnase ĂŒlesehitusega âromaan kolmes vaatusesâ. Koos nĂŒĂŒdse âPiimaringigaâ moodustavad eelnimetatud kokku 900-lehekĂŒljelise ajastu- ja isikutriloogia ĂŒhistiitliga âWiikâ. Niisugune on teoste tugevalt autobiograafiliste sugemetega peategelase perekonnanimi. Eksituste vĂ€ltimiseks lisagem, et tunnustatud Soome keeleteadlane Kalevi Wiik (kes korraks ka âPiimaringiâ tegevusse sekkub) oli ĂŒksnes tema nimekaim. Oma ristinime Andreas sai mees vene Ă”igeusu suurima pĂŒhaku jĂ€rgi. Triloogia sĂŒndmustik algab kunagisest âvaeste patuste alevistâ, tĂ€psemini RÀÀma lastekodust PĂ€rnu ĂlejĂ”el, ja keerleb edaspidi nii vĂ”i teisiti PĂ€rnu ĂŒmber, pidamata ometi kronoloogilist jĂ€rge. Autor reastab oma mĂ€lupilte kujundeiks pealtnĂ€ha suvaliselt, tehes pikki ajalisi ette- ja tagasihĂŒppeid. Ka köidete ilmumisjĂ€rjekord ei ole kronoloogiline â Andreas Wiik kĂ€ib Ă€ra pĂ”hikoolis ja Tartu ĂŒlikoolis, on tund enne igavikku samas kirjandusprofessorgi ning alles siis jĂ”uab oma keskkoolijĂ€rgsele piimaringile PĂ€rnu ĂŒmber. Siiski ei teki autori mĂ”ttepildis tĂŒhikuid ja mis tarvis, see jĂ”uab ka lugejani. Kui mitte
FOTO PEETER LANGOVITS
Pikk malepartii iseendaga
Rein Veidemann.
tunnete, siis loogika kaudu. Ăiget kurssi aitab hoida Alejo Carpentieri romaanist âKaotatud rajadâ pĂ€rinev moto âPiimaringileâ. KĂ”igepealt rĂ€ndame mĂ€lus tagasi piimapukkide juurde, mis meie lapsepĂ”lvekĂŒlades asendasid argielu verstaposte, ja teeme koos PĂ€rnu piimapoisi Andrease ning tema laborandi Epuga (kes paraku ei ole potitehasega Pillarpart) kaasa ĂŒhe piimaringi. Ăsna raamatu alguses teeb autor meile teatavaks olulise elutĂ”e: lehmapiim on elumahl ja meierei piima sĂŒnnitusmaja! Aasta oli siis 1965 ning takkajĂ€rele vĂ”ivad nii Wiik, Veidemann kui ka siinkirjutaja laulda ĂŒhes Ivo Linnaga: aasta hea oli kuuskĂŒmmend viis... Sest siis me olime noored, alles ellu-
astujad, ja noorus, teadagi, on ilus aeg ega tee oludest vĂ”i riigikorrast suuremat vĂ€lja! Loodetavasti kĂ€ib see noorel nĂŒĂŒdispĂ”lvkonnal samamoodi, kuigi tundmatu mĂ”iste âpiimaringâ sunnib kĂŒsima: âKas see on ka mĂ”ni arvutimĂ€ng?â (lk 245). Romaanis esindab toonast ânooruse hÀÀltâ meieriametit pidava Mart Meieri tĂŒtar Veronika, keda Andreas kutsub Piia Piimameistriks. Kuigi mĂ”ne vihje jĂ€rgi oli ĂŒlikooli farmaatsiat Ă”ppinud lĂ€inud neiu sama Veronika, kes kunagi (oma eelmises elus?) Jeesus Kristusel aitas oma rĂ€tikuga higi pĂŒhkida. Samas on kĂ”igi Veidemanni romaanide tegelastel kindla kĂ”rvaltĂ€hendusega nimed, olgu âPiimaringistâ nimetatud veel kirikuĂ”petaja Toomas Aval ja âkristlik kĂŒlalunastajaâ Juhan Rautsik. Ja tihtipeale rÀÀgib autor lugejaga kirjanduse vĂ”i Piibli vahendusel. Selles teoses on tervikuna Ă€ra toodud ĂŒks Hando Runneli ja ĂŒks Jaan Krossi luuletus ning pikemalt tsiteeritud Marie Underi tĂ”lget Anna Ahmatova âReekviemistâ. Neist saadetuna jĂ”uame aastasse 1968 (romaani teine osa), mil piimapoiss Andreasest on saanud NĂ”ukogude armee ĂŒhe autoroodu seersant Wiik. Tollast keelepruuki kasutades vĂ”ib öelda, et ĂŒlikooli kohe mitte sisse saanud noormees âedutati juhtivale kohaleâ! Nii saabki biitlite Yesterdayâst tegelikkuses âWalking on the Milky Wayâ, mille originaaltekst on ka raamatus esitatud. Sest enamikus Euroopa keeltes kannab meie Linnutee ju Piimatee nime!
Wiik, kirjutatud nimme kaksisveega alguses. Omanimelise triloogia igas köites kohtub see autori protagonist Surmaga ja mĂ€ngib temaga pimemalet. See on vĂ”rdsete vĂ”imalustega mĂ€ng, kust kumbki pool ei taha lahkuda kaotajana. LĂ”puks kujuneb tulemuseks viik, sest autor laseb oma tegelasel Surma iga kord patiseisu pĂŒĂŒda! Ent âelus endas viike ei oleâ (lk 215) ja kirjandusliku malelaua taga saavad kokku kirjanik Rein Veidemann ning samanimeline kirjandusprofessor. Esimene neist esindab maskuliinset romantilisust, teine Ă”petlaslikult arukat tĂ”sidust. Kuigi ealdasa on kirjanik Veidemann Ă”igupoolest teadlasest vanem, nĂ€itavad raamatuile lisatud tĂ”sikuivad jĂ€relmĂ€rkused ja eriti âPiimaringiâ lĂ”petav museaalse maiguga âAjalooline kommentaarâ, et kuigi mĂ”lemad osapooled pĂŒĂŒavad just viiki mĂ€ngida, kaldub paremus pealtnĂ€ha esialgu professori poolele. Kuid partii on alles keskmĂ€ngu staadiumis ja Andreaseni ulatuvad mĂ”lema partneri katsesarved. Sestap ongi tema perenimi Wiik, mitte Viik!
Piimaring Rein Veidemann 278 lk kÔva köide
eksa
ilmunud Gladioolid Sonetid, luuletused, juhuluuletused, jÀrelluuletused MÀrt VÀljataga 198 lk, kÔva köide
âGladioolidâ on tĂ”lkija ja kriitiku MĂ€rt VĂ€ljataga kolmas luuleraamat, mis sisaldab varem ilmunud ja uusi sonette, luuletusi, juhuluuletusi ning laia valiku nn jĂ€relluuletusi ligi viiekĂŒmne ladina-, itaalia-, prantsuse-, saksa-, vene- ja inglisekeelse poeedi loomingust (Leopardi, Montale, Baudelaire, Brecht, Majakovski, Pound jpt).
NoorusmÀlestused Frederi Mistral 277 lk, kÔva köide
Frederi Mistral (1830â 1914) on suurim provansi poeet ja kultuuritegelane, provansi kirjanduskeele velmaja, Nobeli preemia laureaat (1904). Tema loomingust on kuulsaim ja tĂ”lgituim poeem âMirĂšioâ (1859), mida peetakse Provenceâi eeposeks. âNoorusmĂ€lestustesâ (1906) jutustab Mistral ladusalt ja vĂ€rvikalt oma lapsepĂ”lvest usklikus taluperes armastavate vanemate hoole all, Ă”pinguaastaist, kujunemisest luuletajaks ja Provenceâi patrioodiks. Nagu keskaegsete trubaduuride luule, nii kuulub ka nende hilisematest jĂ€rgijatest Mistralist ja tema mĂ”ttekaaslastest lĂ€htunud uusprovansi kirjandus, mis Prantsusmaa ĂŒhtlustava haridus- ja kultuuripoliitika tĂ”ttu on paraku hÀÀbumas, Euroopa kultuuripĂ€randi paremikku.
tartu ĂŒlikooli kirjastus Hellenostephanos. Humanist Greek in Early Modern Europe: Learned Communities between Antiquity and Contemporary Culture toimetanud Janika PĂ€ll, Ivo Volt 472 lk, pehme köide
16.â17. sajandi humanistlikus hariduses oli ladina keele kĂ”rval oluline osa ka vanakreeka keelel ning humanistid panustasid palju selle taassĂŒndi. Kogumikus vaatlevad 14 riigi teadlased vanakreeka keele kasutamise erinevaid aspekte tollel perioodil, sh keele levikut ja varieerumist, selle kasutamise kontekste ja ĆŸanre, kreekakeelseid publikatsioone ning nende levikut ja sĂ€ilimist jms.
Sovietisation and Violence: The Case of Estonia toimetanud Meelis Saueauk, Toomas Hiio 336 lk, pehme köide
Eesti MĂ€lu Instituudi toimetiste esimene number keskendub sovetiseerimise ja vĂ€givalla temaatikale Eesti nĂ€itel. Artiklid kĂ€sitlevad eelkĂ”ige NĂ”ukogude okupatsiooni kĂ”ige vĂ€givaldsemat perioodi, 1940.â1950. aastaid, kuhu jĂ€id suured vangistamislained ja massikĂŒĂŒditamised. Vaadeldakse sovetiseerimise teoreetilisi kĂŒsimusi, NĂ”ukogude Liidu keskvĂ”imu poliitikat okupeeritud aladel, sundkolhoosistamist, mineviku propagandistlikku kasutust jpm.
Nr 7 (122) 12. detsember 2018
12
Filosoofiast eesti keeles T
artu Ălikooli filosoofiaĂ”ppejĂ”udude uus kĂ”rgkooliĂ”pik annab ĂŒlevaate nĂŒĂŒdisaja filosoofia peamistest valdkondadest. Mis on tĂ”de? Mis on teadmine? Mis asjad on olemas? Millises vahekorras on inimese keha ja vaim? Missugune kĂ€itumine on moraalselt Ă”ige? Mis on vabadus? Mis on kunst? Need on nĂ€ited paljudest kĂŒsimustest, mille ĂŒle filosoofid arutlevad ja mida selles Ă”pikus sĂŒstemaatiliselt kĂ€sitletakse. Palusime autoritel vastata kĂŒsimustele, mis neile endile seoses Ă”piku kirjutamisega olulised tunduvad.
FOTO MATS VOLBERG
ilmunud
WWW.TYK.EE
Kas vÔi kuidas on see raamat muutnud teie elu?
Roomet Jakapi: Muutis kĂŒll. Kirjutades sain teada, mis tunne see on, kui paned kirja emakeelset teksti, mida eeldatavasti hakkavad paljud usaldavalt lugema ja sellest tĂ”ukuvalt oma mĂ”tteid kujundama. See oli minu jaoks uus vastutuse tunne. Humanitaarteadlasena on juba aastaid mu keskseks tĂ¶Ă¶ĂŒlesandeks olnud ingliskeelsete teadusartiklite kirjutamine ja avaldamine. Aga emakeelne Ă”pik â see on midagi hoopis muud, midagi, mida eesti haritlane vĂ”iks vĂ€hemalt korra elus teha. Bruno Mölder: Ehkki Ă”piku kirjutamist vĂ”ivad kannustada Ă”ilsad motiivid, pole see sugugi riskivaba tegevus. Ăpiku kirjutamine vĂ”tab Ă€ra palju aega, mille jooksul saanuks kirjutada just nimelt neid teadusartikleid, mis on oluline nĂ€itaja meie töö
petrone print
Ăpiku autorid Bruno Mölder, Roomet Jakapi ja Marek Volt.
hindamisel. Kui me Ă”pikuga algust tegime, kehtis Tartu Ălikoolis akadeemilise personali töötulemuste hindamisel punkt, mis lubas kĂ”rgkooliĂ”pikut pidada samavÀÀrseks rahvusvahelise tasemel tehtud teadustööga. Aga selleks ajaks, kui Ă”piku valmis saime, oli töötajate ametijuhendeid reformitud ning Ă”pik enam teadustööna arvesse ei lĂ€he. Seega puhtformaalsest vaatepunktist olime aega tĂŒhja kulutanud. Tahaks siiski uskuda, et vĂ”imalikud hindajad nĂ€evad formaalsuste kĂ”rval ka asja sisu. Marek Volt: Elu muutmise kohta on ehk vara jĂ€reldusi teha. Saan ĂŒtelda, et alustasin Ă”piku kirjutamist mĂ”neti kergemeelse Ă”hinaga, ent peagi tekkisid
sĂŒĂŒmepiinad kĂ€sitletavate autorite suhtes ja takerdusin nende teoste ĂŒlelugemisse. Ăpik mĂ”jutab mind jĂ€tkuvalt, sest soov oma peatĂŒkkides tĂ€iendusi teha on pĂ€rast kĂ€sikirja trĂŒkkisaatmist pigem suurenenud. Kes teie meelest seda Ă”pikut lugema hakkavad?
Roomet Jakapi: EelkĂ”ige ĂŒliĂ”pilased. Saabuval kevadel nĂ€eme, kuidas toimivad Ă”piku peatĂŒkid seminaritekstidena. Ka Ă”ppejĂ”ud leiavad siit ĂŒlevaatlikku lugemist teemade kohta, mille asjatundjad nad ise ei ole. Oleme kohtunud filosoofiaĂ”petajatega, kel oli hea meel, et Ă”pikus leiduvaid kĂŒsimusi ja ĂŒlesandeid saab filosoo-
fiatunnis arutelu aluseks vĂ”tta. Niisiis vĂ”iks see raamat olla tĂ€iendus ja tugi ka Ă”petajatele. Edasi tuleb laiem lugejate ring, kuhu kuuluvad kĂ”ik, kel piisavalt huvi filosoofia vastu. Marek Volt: MĂ”istagi ei pruugi Ă”pikut lugeda kaanest kaaneni, peatĂŒkid on ĂŒksteisest suhteliselt sĂ”ltumatud. Mis puutub laiemasse lugejate ringi, siis puudutatakse siin paljusid igapĂ€evaelu kĂŒsimusi, alates sellest, mis ikkagi teeb teatud teod moraalselt vÀÀraks ning lĂ”petades sellega, miks saab mingi veidrana paistev asi kunstiteoseks. Ka lugeja, kelle mĂ”tted keerlevad parasjagu kaalujĂ€lgimise vĂ”i selgeltnĂ€gemise ĂŒmber, vĂ”ib Ă”pikust mĂ”tteainet leida. Nii vĂ”ib Ă”igluse peatĂŒkki uurides endalt kĂŒsida, kas âĂ”ige kaaluâ nĂ”ue ei ole sooliselt diskrimineeriv. Mis puutub selgeltnĂ€gemisse, siis selle vastu aitavad teadmise ja teaduse peatĂŒkid. SeetĂ”ttu polegi ehk vĂ€ga pahasti, kui raamatupoes satub filosoofiaĂ”pik kĂ”rvu esoteerikaga, nagu kĂ€esoleva Ă”piku puhul oleme mĂ”nikord tĂ€heldanud.
Sissejuhatus filosoofiasse Bruno Mölder, Roomet Jakapi, Marek Volt 304 lk kÔva köide
WWW.PETRONEPRINT.EE
Rebaseluuramisest sĂŒndinud raamat Vestlevad raamatu âPaharet ja Unistajaâ autorid kirjanik
minu lemmik, samas ma kardan ta elu pÀrast, ohtusid on ju palju ees ootamas.
EPP PETRONE ja fotograaf
Meie raamatus kohtab rebasepoiss ka teisi looma-linnuriigi esindajaid. Kui palju seda reaalselt juhtub?
REMO SAVISAAR
Vahel ikka. Olen nÀinud, kuidas ööbik puu otsas laulab ja rebasekutsikas istub puu all, vaatab ja kuulab seda ööbikut.
Remo, kui ma su fotoblogi rebasepiltide hulgas ĂŒhte lugu hakkasin mĂ€rkama, siis sain su kohe nĂ”usse, et vĂ”iksime teha lasteraamatu. RÀÀgi, mis oli enne seda. Sa oled rebaseluuramisega tegelenud kokku 13 aastat?
Kuigi rebasepoegade pildistamine on vĂ”imalik mai lĂ”pus, juuni alguses, siis tegelikult alustan nende otsimisega juba talvel. Kui leian lume sees koha, kus on rebaseurg, ja nĂ€en, et ĂŒks rebane kĂ€ib regulaarselt selle vahet, siis ma tean, et kevadel poetatakse sinna pojad, ja mai lĂ”pus hakkavad pojad urust vĂ€ljas kĂ€ima. Ătlen raamatus, et ema ja isa lĂ€hevad tööle, hiiri pĂŒĂŒdma ja jĂ€tavad lapsed ĂŒksi koju. On see nii?
Just nii. Kui ema veel poegade juures toimetab, siis jÀlgin neid distantsilt. Kui ema Àra lÀheb, nÀiteks pooleks tunniks, siis ongi minu vÔimalus: saan lÀhemale roomata. Pean olema vÀga ettevaatlik. Kui jÀÀn rebaseemale vahele, viib ta öösel pojad teise urgu. Aga kas rebasepojale vÔib vahele jÀÀda?
Ăks uudishimulik rebasepoiss on mul isegi kaamerat limpsima tulnud! Ja siis vĂ”ib ta ehmuda, urgu joosta... Teised kutsikad jooksevad kaasa â
Kui kiirelt rebasepojad suureks kasvavad?
Kui ma kevadel sobiva koha leian, pean sealt vĂ”tma maksimumi, kĂ€ima seal igal Ă”htul. See on ĂŒĂŒrike aeg, saan kĂ€ia nĂ€dala, kĂ”ige rohkem kaks. selleks korraks on pildiseanss lĂ€bi, aga emale nad Ă€ra ei kaeba. Meie raamatus on kolme-nelja uru ja pesakonna pilte?
Jah, lĂ”viosa pilte, umbes 80% on tegelikult ĂŒks ja seesama pesakond ja seesama urg. Aga nendeni jĂ”udmiseks lĂ€ks palju aega, ja Ă”nne oli ka vaja. Mis teeb ĂŒhe pesakonna heaks fotomodelliks?
Kui rebased on muidu öise eluviisiga, siis mida rohkem on nad valgel Ă€rkvel, seda parem. Ja teiseks: uruĂŒmbrus peab fotogeenne olema. Ma vĂ”in pesasid leida ĂŒhe kevade jooksul mitu tĂŒkki, aga pildistamiseks sobib vaid ĂŒks. Sinna peaks langema hea valgus.
Fotokoolitustel kĂŒsitakse ikka kĂ”ige lihtsamat nippi, kuidas teha head pilti. Minu vastus on: kasuta magusat valgust. See tĂ€hendab hommiku- ja Ă”htuvalgust. Mida on rebasepildistamise köögipooles veel pĂ”nevat?
Juunikuus vĂ”ib Ă”htuti olla vilus 20 kraadi, aga mul on seljas paks jope, kindad kĂ€es, mĂŒts peas... Ma ei saa ju sÀÀsetĂ”rjevahendeid kasutada, ja neid tĂŒĂŒtuid tegelasi on palju. Nii et vĂ”ib öelda: need pildid on sĂŒndinud vere hinnaga... KĂ”ige hullem on, kui sÀÀsk vĂ”tab huulest, see lĂ€heb ikka pĂ€ris korralikult paiste! Meie raamatu pĂ”hiteema on see, kuidas rebased mĂ€ngivad peitust.
Kas nad pÀriselt mÀngivad nii?
Jaa. Poosid âKas vĂ”ib tulla?â â âVĂ”ib tulla!â on olemas meie piltidel, sest just nii nad mĂ€ngivad. Kas pildijahil mĂ€rkad ka rebasekutsikate iseloomu?
Ikka. Oli nĂ€iteks kutsikas, kes armastas vĂ€ga magada. Tema vend tuli ta juurde: mis sa vedeled, tule mĂ€ngima! Surus kĂ€pad kaela peale, lĂ”ua teisele lĂ”ua juurde... Ja saigi lĂ”puks venna Ă€rkvele, nad istusid kaelakuti koos... Nii sĂŒndiski pilt, millest sai âPahareti ja Unistajaâ kaas. On sul ka oma lemmikkutsikad vĂ€lja kujunenud?
Vahel on pesakonnas selline kutsikas, kes ei karda inimest. Ta on muidugi
Miks mitte kauem? Kas nad pole siis enam nii nunnud?
Nad on nunnud edasi, ka tÀiskasvanud rebane on minu jaoks vÀga armas ja ilus. Aga nad lahkuvad oma urust, lÀhevad metsa laiali, ja siis on neid raske leida... Kuni jÀrgmisel kevadel on nad ise suured rebased, ise omale kusagil kodu loonud ja kasvatavad oma pesakonda.
Paharet ja Unistaja Epp Petrone Remo Savisaar kÔva köide 48 lk