Kõik tööd on head 2 Margit Saluste raamat „Kõik tööd on head 2” on autorile iseloomulikult lühikeste lugudega, mis on nii õpetlikud kui ka puändikad, pildid suured ja üllatavate detailidega. Raamatu andis välja kirjastus Koolibri. Vt lähemalt lk 6
Tulemas on kirjanduspidu HeadRead Tänavu 11. korda toimuv Tallinna kirjandusfestival HeadRead pakub oma programmis ligi 60 eripalgelist sündmust. Mai lõpus saab Kirjanike Majas, Lastekirjanduse keskuses, Kloostri Aidas, Niguliste kirikus ja Disainigaleriis kuulata vestlusi nii kodukui ka välismaiste kirjanikega, arutelusid kirjandus- ja ühiskondlikel teemadel, luule-esinemisi ning etteasteid, mis seovad kokku kirjanduse ja muusika parimad pooled. Kümnete väliskirjanike seas on näiteks Man Bookeri preemia laureaat, briti krimikirjanik Julian Barnes, Prantsuse-Maroko kirjanik Leïla Slimani ja Rootsi kirjanik David Lagercrantz. Samuti kuuleb värskelt tunnustatud Eesti kirjanikke nagu näiteks Andrus Kivirähk, Martin Algus, Eda Ahi ja Tiit Aleksejev. Festivali eelüritused algavad juba 19. mail, kui kinos Sõprus linastub režissöör Henrik Georgssoni dokumentaalfilm „Stieg Larsson: mees, kes mängis tulega”. Dokumentaalfilm portreteerib Millenniumi-sarja autorina tuntud Stieg Larssonit, kes ajakirjanikuna pühendas suure osa oma karjäärist Euroopa paremäärmuslike organisatsioonide uurimisele. Film puudutabki just seda poolt Larssoni elust. Linastusel on kohal ka Euroopa paremäärmusluse ja Vene mõjuvõimu uurija, Ukrainas tegutseva EuroAtlandi koostöö instituudi teadur Anton Shekhovtsov. Shekhovtsov on ka üks tänavuse Lennart Meri konverentsi külalisi ning filmi järel avaneb haruldane võimalus arutada maailmas tunnustatud eksperdiga nii Euroopas kui ka Eestis aina aktuaalsemaks muutuvate paremäärmuslike tendentside üle. Kirjandusfestival HeadRead toimub 22.–26. mail, festivali kava leiab kodulehelt headread.ee.
Toetus SOS Lastekülale 2018. aasta lõpus ilmus kirjastuselt Helios raamat „Joel Lindpere: Mina otsustan mänge! Paha poiss, kes ei puudunud kunagi trennist”, mis vaatab tagasi Eesti ühe parima jalgpalluri karjäärile. Joel Lindpere ja kirjastus Helios annetavad igalt 2019. aastal müüdud elulooraamatult ühe euro SOS Lastekülale. Sest nagu Lindpere ise ütleb – sport ja heategevus käivad käsikäes.
Kevadine raamatumüük Nüüd on õige aeg osta kingitusi – kevadisteks tähtpäevadeks ja koolilõpetajatele. Parim kink on raamat. Tule 16.–17. mail Rahvusraamatukokku Eesti Kirjastuste Liidu liikmete soodsate hindadega kevadisele raamatumüügile ja rõõmustage hea raamatuga nii ennast kui ka pereliikmeid, sõpru ja kolleege.
FOTO KAIDI URMET
uudised
EESTI KIRJASTUSTE LIIDU AJALEHT
Nr 3 (125) 24. aprill 2019
uudised
11. aprillil toimus Tallinnas Balti riikide 2018. aasta kauneimate raamatute konkurss. Valituks osutusid Eestist „EKA uus maja” (Stuudio Stuudio/ EKA Kirjastus/Tallinna Raamatutrükikoda), Lätist: “Kalevipoeg” (Armands Zelčs/kirjastus Neptuns/trükitud Jelgavas Tipogrāfija) ja Leedust „How the Future King of England Ate Peacock in Vilnius” (Godspeed Branding/Leedu Kultuuri Instituut/Baltijos kopija). Balti riikide kauneimate raamatute konkurssi on kolmes Balti riigis rotatsiooni korras korraldatud 2000. aastate algusest. Sel aastal oli korraldajaks Eesti Kirjastuste Liit.
Winston Churchilli „Tormihoiatus” Kirjastus Varrak andis välja Winston Churchilli suurejoonelise teose „Tormihoiatus”. Raamat on kirjutatud küll pärast sõda, aga räägib see Esimese ja Teise maailmasõja vahelisest ajast Euroopas. See on eeskätt lugu sellest, kuidas kaotati rahu. Ja lugu sellest, kuidas süttis sõda, mis viis endaga kaasa võib-olla parima Euroopa, mis kunagi on olemas olnud.
Saja ühe aastase reis läbi maailma Jonas Jonassoni raamat „Saja ühe aastane, kes mõtles, et ta mõtleb liiga palju” on iseseisev järg menuromaanile saja-aastasest Allanist, kes akna kaudu põgenes. Uues raamatus tähistab Allan sünnipäeva õhupallisõiduga, mis viib reisile läbi hullunud maailma. Selle keskpunktis on tuumavõidurelvastumine, maailma liidrite vaheline kukepoks, inimlik lollus ja salakavalus. Avaldas Varrak.
Inimese ja raamatu teineteise leidmise võimalikkusest KRISTA KAER
K
evad on aeg, mil tehakse ikka veel eelmise aasta kokkuvõtteid või vähemasti on see nii kirjanduselus. Lubasin minagi luua endale mingi ettekujutuse möödunud aasta tõlkepildist, kuid selle käigus kerkis esile nii palju tõlkimise, lugemise, raamatute ostmise ja raamatukogude laenutustega seotud küsimusi, et püüan neid siin vähehaaval esitada. Vastuseid enamikule küsimustele ma ei tea, olgugi, et arutasime neid ka Rapla maakonna raamatukogutöötajate ärksa ja huvilise seltskonnaga. Küsimusi tuli pigem juurde. Ja eks on ju kevad ka aeg, mil Eestis toimub kaks suurt kirjandusfestivali – Prima Vista ja HeadRead. Jällegi põhjus mõelda kirjasõnast, lugejast, kuulajast ja kirjanikust. Alustan sellest, et raamatute nimetuste arv ja tiraažid vähenevad üsna suure hooga. 2018. aastal avaldatud raamatuid on ligi kolmsada nimetust vähem kui 2017. aastal. Tiraaž on langenud neljalt miljonilt kolmele ja poolele miljonile. Esmakordselt on raamatu keskmine tiraaž alla tuhande. Nagu teavad kõik kirjastajad, on raamatuid üha raskem müüa ning tiraaži kahanemine on paraku tulnud just sellise kirjanduse arvelt, mida nimetatakse väärtkirjanduseks. Ja väärt tõlkekirjanduseks. Selle avaldamine
tähendab enamikul juhtudel kirjastajale kahjumit, parimatel hetkedel kulude tagasi saamist. Pole ime, et kiusatus niisuguse asjaga tegeleda kahaneb silmanähtavalt. Aga seetõttu kahaneb ka maailm meie ümber. Ilukirjandus toob lugejani maailma palju mõjuvamal ja elavamal kujul, kui seda suudavad päevauudised või teatmeteosed, toob lugejani just nimelt inimeste maailma ja näitab meie kõigi seotust, mitte eraldatust. Rääkimata sellest, et tõlketeostes kasutatud keel jätkuvalt rikastab eesti keelt, sundides tõlkijaid avardama piire keeles. Tõlkekirjanduse üle oleme kaua uhked olnud ja püüdnud ikka ja alati tõlkida originaalist. Ja püüelnud ka selle poole, et väärtuslikum osa maailmas avaldatavast kirjandusest jõuaks eesti keelde. Eks kuigipalju jõuab nüüdki ja klassika osas ei ole suurt muret. Osa lünki on täidetud ja neid täidetakse usinalt edasi. Küsimus on tänapäeva kirjanduses. Olen mõelnud, et üks lahendus võiks olla raamatukogudele rohkem raha anda, et seal ei oleks enam järjekordi. Täna aga kuulsin, et laenutuste hulk kahaneb samamoodi nagu raamatute müük. Ja samal ajal ei saa öelda, et inimesed ei taha lugeda. Tundub aga, et inimese ja raamatu teineteise leidmine on läinud aina raskemaks. Lugeja võtab talle võõra ja keerulise nimega autori raamatu kätte siis, kui seda soovitab keegi, keda ta
usaldab. Enamasti jõuavad temani raamatud, mis n-ö ületavad uudisekünnise. Mõnikord käib see ületamine nii, nagu oli kuulda nüüd Victor Hugo teose „Jumalaema kirik Pariisis” puhul. Uudisekünnis sai ületatud ja lugeja haarab raamatu. Mida teha, et jäljetult ei kaoks mitmed meisterlikud, head ja targad raamatud, mida ma oma suureks jahmatuseks möödunud aasta tõlgete seast avastasin. Jahmatuseks sellepärast, et ma ei olnud nende ilmumist märganudki. Ega vist märganud paljud teisedki. Mida teha? Raamatukoguhoidjad pakkusid välja, et keegi – Kirjastuste Liit või mõni teine institutsioon – palkaks lugeja, kellegi, kes on kõigelugeja eeldustega. See inimene teeks oma valiku ja jagaks seda siis näiteks Rahvusringhäälingus, soovitatavalt televisioonis. Kunagist Kirjandusministeeriumit ja Mart Juure kirjandussoovitusi igatsetakse taga, sest see oli vähemalt midagi. Nüüd on selle asemel leebe elamussaade, millel on kahtlemata oma vaatajaskond. Terevisioonis jagatakse teavet, mida on huvitavat teatris, muusikas ja filmilevis. Kirjandus sinna kõrvale pole mahtunud. Nii et veel kord klassikaline küsimus: mida teha? Eestikeelse kirjanduse – nii eesti autorite kui ka tõlgitud raamatute – elujõud on ka eesti keele elujõud. Ilma üheta hääbub ka teine.
Mahukas e-õpik „Rakubioloogia” Tartu Ülikooli Kirjastuse mahukas e-õpik „Rakubioloogia” (koostajad Sulev Kuuse ja Toivo Maimets, kokku 25 autorit) valiti üheks kahest parimast 2018. aasta kõrgkooliõpikust. Õpik on tasuta kättesaadav aadressilt https://www.tyk.ee/ rakubioloogia.
Sarjas „Punane raamat” kaks uut vene romaani Tänavused kaks uut raamatut „Punase raamatu” tõlkekirjanduse sarjast on vene autoritelt. Grigori Služitel „Saveli päevad” räägib Moskva tänavakassist Savelist, kes puutub kokku erinevate inimtüüpidega ja kirjeldab kaasaja suurlinna. Vladimir Kantori „100 dollarit. Njanja. Pensionäri surm” sisaldab kolme pikemat juttu vene literaadi kohanemisest praeguse maailmaga ning üks neist lugudest toimub suures osas Tallinnas. Raamatud avaldab Tänapäev.
Tõde ja õigus selga! Postimehe kirjastus on pannud müüki kirjandusteemalised T-särgid ja pusad, mida ehivad romaanist „Tõde ja õigus” tuttavad nimed ja surematud tsitaadid. Veebipood asub leheküljel siistulebarmastus.org. Järgmine ajaleht RAAMAT ilmub k.a 15. mail.
Väljaandja Eesti Kirjastuste Liit © EKL 2019