Page 1

Mess toimub 6.-8. aprillini Eesti Rahvusraamatukogus.

EESTI KIRJASTUSTE LIIDU AJALEHT

uudised

Raamat noortelt Eesti teadlastelt Kirjastused Koolibri ja Argo esitlevad 13. märtsil kell 18.00 Viru Keskuse Rahva Raamatus noorte neuroteadlaste Andres Laane ja Jaan Aru raamatuid „Tehisintellekt. Loomadest ja masinatest” ning „Ajust ja arust. Unest, teadvusest, tehisintellektist ja muust”. Õhtu moderaator on Arko Olesk.

Harry Potteri 8. lugu 1. märtsil jõuab kirjastuse Varrak vahendusel Eesti lugejateni „Harry Potter ja äraneetud laps”. Tegemist on Jack Thorne’i näidendiga, mis põhineb J.K. Rowlingu, John Tiffany ja Jack Thorne’i algupärasel lool. See on kaheksas Harry Potteri lugu ning esimene, mis on ametlikult lavale seatud. Näidend, mis toob lugejateni Harry Potteri, tema sõprade ja pereliikmete edasise elukäigu, ilmus kohe pärast lavastuse maailmaesietendust Londoni West Endis 30. juulil 2016.

Seikluslikud merejutud ja armastatud merelaulud Hiiumaalt Laupäeval, 4. märtsil kell 14 tutvustatakse Hiiumaa Muuseumi Pikas Majas Kärdlas valitud palu Hiiumaa meremehe ja kirjaniku Jegard Kõmmuse kogumikust „Hiiumaa meremees jutustab. Uurimusi ja mälestusi Hiiumaa mereloost I” ning lauldakse üheskoos tuntud ja armastatud meremeestelaule. Kogumiku avaldas EKM Teaduskirjastus, see ilmus Eesti Kirjandusmuuseumi ja Eesti Rahva Muuseumi koostöös.

Eesti avastused ja leiutised Veebruaris ilmuv „Head Eesti asjad” on Piret Mäeniidu ja Arko Oleski koostatud raamat erinevatest leiutistest, avastustest ja ka kaubamärkidest, mis Eesti ja eestlastega seotud. Siin on lugusid 19. sajandist kuni kõige uuema ajani, Struve meridiaani mõõtmisest Skype'i ja kõige vahepealseni. Raamatu avaldab Tänapäev.

Eestlaste armastuslood Ajaloodoktor ja endine peaminister Mart Laar on kirjutanud raamatu „Eesti suured armastuslood”, mis jutustab kõige märgilisematest, kaunimatest ja põnevamatest armastuslugudest Eesti lähiajaloos. Teiste seas toob autor lugejateni Jakob ja Eugenie Hurda, Carl Robert ja Julie Jakobsoni, Gustav ja Aino Suitsu, Artur Adsoni ja Marie Underi, Paul ja Maria Kerese, Ernst ja Claire Jaaksoni jpt armastuslood. Raamat on illustreeritud ajalooliste fotodega ja selle andis välja Varrak.

Nr 1 (107) 22. veebruar 2017

2016. aasta Eesti kauneimad raamatud Juhan Kuus. Inimlikkuse mõõt. 45 aastat dokumentaalfotograafiat Lõuna-Aafrikas Koostajad Kersti Koll, Kristel Laur, Toomas Järvet Kujundaja Tuuli Aule Kirjastaja Eesti KunstimuuseumAdamson-Ericu muuseum Trükikoda Print Best

Parandamise esteetika tänapäeva Gruusias Marika Agu, Francisco Martinez, Rael Artel, David Bostanashvili Kujundaja Vahram Muradyan Kirjastaja Tartu Kunstimuuseum Trükikoda Greif

Eesti Rahva Muuseumi peahoone Raadil. Essee ruumikultuurist Gregor Taul Kujundajad Jaan Sarapuu, Uku-Kristjan Küttis, Maria Muuk Kirjastaja Eesti Rahva Muuseum Tallinna Raamatutrükikoda

Kuldse peaga nõel. Album 20. sajandi alguse eesti käsitöörõivastest ja kodutekstiilidest Kertu Saks Kujundaja Lea Tammik Kirjastaja Ajakirjade Kirjastus Trükikoda Print Best

Rohelise limakolli kättemaks. Eesti lapse uued jubejutud Koostaja Ilona Martson Kujundaja Angelika Schneider Illustraatorid Sirly Oder, Marion Undusk Kirjastaja Tänapäev Tallinna Raamatutrükikoda

uudised Uus krimisari

Varem Afganistani-missioonist raamatu „Kuus kuud kuumust” kirjutanud Martin Kukk on kirjutanud raamatu „Reeturlik metsavend”. Raamatu tegevus toimub aastal 1954, kus tollases Tapa rajoonis toimunud kuritegu asub uurima noor julgeoleku ohvitser Endel Kroll. Raamatu avaldab Tänapäev ning see on sarja esimene raamat.

Tööraamat, kõige vajalikum raamat Veebruari algul avaldas Tänapäev kaks nõutud trükist – praegu kehtiva ja nõukogudeaegse Tööraamatu kujundusega väikesed raamatukesed, mis võimaldavad hõlpsa vaevaga oma tööstaaži pikemaks kasvatada, arvutada oma tulevast pensioni ja selle kõige üle naerda või nutta.

Ilmunud on Trainspottingu järg Alice Kask Alice Kask Kujundaja Mikk Heinsoo Kirjastaja Lugemik Trükikoda Printon

Eesti klaver Alo Põldmäe Kujundaja Andres Tali Kirjastaja SE&JS Tallinna Raamatutrükikoda

Puit Eesti arhitektuuris Koostaja Leele Välja Kujundaja Andres Tali Kirjastaja Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit Tallinna Raamatutrükikoda

Moetähestik Anne Metsis Kujundaja Rein Seppius Kirjastaja Ajakirjade Kirjastus Trükikoda Print Best

9.

Noor Unt Vaino Vahing Kujundaja Andres Tali Kirjastaja Tänapäev Trükikoda Pakett

Tallinna Kunstikool 40 Karin Paulus Kujundaja Angelika Schneider Kirjastaja Tallinna Kunstikool Tallinna Raamatutrükikoda

Köögiviljarikkad road Margit Härma Kujundaja Lilli-Krõõt Repnau Kirjastaja Varrak Trükikoda Greif

Loovtants Anu Sööt Kujundaja Brit Pavelson Kirjastaja Eesti Tantsuhariduse Liit Trükikoda Ecoprint

Riigi saladus. Turms, surematu Mika Waltari Kujundaja Heino Prunsvelt Kirjastaja Varrak Trükikoda Greif

veebruaril kuulutati Eesti Rahvusraamatukogus välja 2016. aasta 25 kauneimat Eesti raamatut ja 5 kauneimat lasteraamatut. 25 kauneima raamatu konkursile esitasid 79 kirjastajat 175 tööd. Raamatud, mis terviklikud disainilt, tüpograafialt ja teostuselt, valis välja professionaalne žürii. 25 kauneima Eesti raamatu žürii esimees Andres Tali kommenteeris žürii

Öömõtted Jonas Taul Kujundaja Jonas Taul Kirjastaja Draakon & Kuu Trükikoda Printon

Testament Kadri Mälk Kujundajad Asko Künnap, Andres Rõhu Kirjastajad Arnoldsche Art Publishers, Näo Kirik Tallinna Raamatutrükikoda

Aeg. Valik luulet Jidi Maija Kujundaja Kalle Müller Kirjastaja Ars Orientalis Trükikoda Greif

Muhu Inglid Urmas Viik, Kadri Tüür Kujundaja Urmas Viik Kirjastaja Post Factum Trükikoda Greif

Viimased tuhat aastat Andris Feldmanis Kujundaja Eiko Ojala Kirjastaja Varrak Trükikoda Greif

Unelindude rasked saapad Rein Raud Kujundaja Asko Künnap Kirjastaja Näo Kirik Trükikoda Printon

Pobeda 1946 Ilmar Taska Kujundaja Britt Urbla Keller Kirjastaja Varrak Trükikoda Greif

Ma elan hästi Indrek Koff Kujundaja Dan Mikkin Illustraator Ulla Saar Kirjastaja Härra Tee & Proua Kohvi Trükikoda: Pakett

Pildid Ruth Huimerind Kujundajad Ruth Huimerind, Jüri Lõun Kirjastaja Ruth Huimerind Tallinna Raamatutrükikoda

Üks öö püha Athose mäe kõrbes Hierotheos Vlachos Kujundaja Angelika Schneider Kirjastaja Püha Johannese Kooli Sihtasutus Tallinna Raamatutrükikoda

tööd: „Tänavune konkurss läheb ilmselt ajalukku kui tavaline ning pikaajalisi tendentse kirjeldav: natuke on suurenenud raamatute väljaandjate arv; konkursile esitatakse jälle pisut rohkem raamatuid kui eelnevatele; taas on esitamata jäänud mõni seda vääriv raamat ja esitatud mõni selline, mida poleks pidanud.” Ka sel aastal saavad kõik lugejad kauneimate raamatute seast oma lem-

Juturaamat Anti Saar Kujundaja Villu Koskaru Kirjastaja Tänapäev Tallinna Raamatutrükikoda

miku välja valida Rahva Raamatu ja Apollo suuremates raamatupoodides ning näitusel Rahvusraamatukogus. Hääletus kestab 5. märtsini. Hääletanute vahel loositakse välja raamatupoodide kinkekaardid. Võitjad kuulutatakse välja 15. märtsil Rahvusraamatukogu ja Eesti Kirjastuste Liidu veebilehtedel (www.nlib.ee ja www.estbook.com). Võitjatega võtavad korraldajad ühendust.

Kirjastuselt Koolibri on ilmunud Irvine Welshile omase psühholoogiliselt terava sulega kirjutatud satiiriline komöödia „Porno. Trainspottingu järg”. 2017. aasta märtsis jõuab kinodesse ka teose ainetel vändatud film, režissööriks nagu Trainspottingu puhulgi, endiselt Danny Boyle ja peaosas endiselt Ewan McGregor. Raamatu tõlkis Olavi Teppan.

Eesti vabariigi 99. sünnipäev Kilimanjaro tipus „Minu Kilimanjaro” autor Janika Vaikjärv tähistab vabariigi aastapäeva Aafrika katusel, Tansaania ja Aafrika kõrgeimal mäel Kilimanjarol. 24. veebruaril jõuab ta tippu ja heiskab seal Eesti lipu. Samal nädalal ilmub kirjastuselt Petrone Print Maiki Udami „Minu Tansaania”, milles on lugusid nii Tansaaniast kui ka Kilimanjarost.

Aasta raamatusõber 2016 Eesti Kirjastuste Liit valis 2016. aasta raamatusõpradeks Peeter Helme ja Urmas Vadi raamatuteemaliste saadete eest Eesti Rahvusringhäälingus. Liit annab tiitlit välja alates 2014. aastast ja sellega soovitakse tunnustada neid, kes on eelmisel kalendriaastal oma tegevusega kirjandusja kirjastamisvaldkonnas silma paistnud või sellele valdkonnale tähelepanu juhtinud.

Järgmine ajaleht RAAMAT ilmub 29. märtsil.

Väljaandja Eesti Kirjastuste Liit © EKL 2017


koolibri Tehisintellekt. Loomadest ja masinatest Andres Laan

176 lk, pehme köide Imiteerides loomade ajus toimuvaid arvutusi, on tehisintellekt tunginud kõikvõimalikesse tehnikaleiutistesse, nutitelefonide häältuvastusseadmetest isejuhtivate autodeni. Et mõista nende intelligentsete süsteemide tööd, heidame pilgu tehislike ja bioloogiliste ajude sisemusse. Selgitame peamisi printsiipe, millel põhineb nende pealtnäha väga erinevate süsteemide toimimine.

Mõistatused, vanasõnad, kõnekäänud koostanud Tiiu Saimre 96 lk, kõva köide

Käesolevasse kogumikku on mõistatused koondatud erinevate teemade alla. Lihtsamaid või keerukamaid küsimusi leiavad äraarvamiseks nii lapsed kui ka täiskasvanud. Mõistatusmänge võib kasutada rutiinsete tegevuste vahel ajuvirgutuseks, lastele arendavaks mänguliseks tegevuseks või lihtsalt meelelahutuseks pereringis. Samuti on see hea abivahend nii lasteaiakui ka algklasside õpetajatele.

Seiklused looduses Mick Manning, Brita Granström tõlkinud Hanna Ingerpuu 56 lk, pehme köide

„Seiklused looduses” suunab jälgima toimuvat, ära tundma hääli ja avastama märke. See on põnev tegevuste, informatsiooni, tähelepanekute, piltide ja luuletuste kogumik, mis tutvustab looduslikke elupaiku linnast, metsast ja hekist kuni tiikide, jõgede, nõmmede ja mererannani. Raamat innustab igas vanuses lapsi ja ka täiskasvanuid minema välja ja avastama maailma oma kodulävel või kaugemal.

Minu esimene 100 Felicity Brooks 26 lk, kõva köide

Raamatus on ühendatud kaks lastele alati meeldivat tegevust: pildivaatlus ja loendamine. Üks kuu, kaks väikest koera, kolm punast bussi… 20 pöörast autot, 80 keerlevat puulehte… Vahvate piltide toel õpib väikelaps hõlpsasti sajani loendama ja areneb märkamatult tema valmisolek matemaatiliselt mõelda. Raamatus on rohkesti ka küsimusi, mis suunavad tähelepanu teritama ja piltide vahel mõnd erinevust leidma. Samuti kujundatakse arusaamist abstraktsematest mõistetest, nagu /esimene/ ja / viimane/, kuju ja värvus, tegeldakse võrdlusastmete ja rühmitamisega.

Greta Päikesekiir. Sa oled minu parim sõber Sandra Grimm, Elli Bruder tõlkinud Kadi Eslon 24 lk, kõva köide

Greta on tõeline päikeselaps, kes maailmast rõõmu tunneb ja teistele aina head soovib. Tal on aga üks südamesoov – ta tahaks endale nii väga parimat sõpra! Et tal alati veab, kolibki naabermajja – vupsti! – üks tüdruk. Naabri Mariel on aga vana kodu järele tohutu igatsus. Gretal tuleb nüüd väga kiiresti välja mõelda midagi imetoredat, et Marie süda jälle rõõmsasti põksuks. Sõbrad tähendavad ju rõõmu – ja rõõm on see, kui hing hõiskab! Kuidas Gretal õnnestub Marie hing hõiskama panna, saab lugeda juba raamatust.

Nr 1 (107) 22. veebruar 2017

2

Elu nagu keksumäng KLAARIKA KALDJÄRV

A

rgentiina kirjaniku Julio Cortázari romaan „Rayuela” on 20. sajandi hispaaniakeelse kirjanduse olulisemaid teoseid. Õigupoolest ei olegi „Keksumäng” raamatu pealkiri traditsioonilises mõttes, vaid kirjeldab selle olemust: romaan kui kekskast, milles lugeja peab hüppama (või keksima) ühest peatükist teise justkui ruudult ruudule, muretu sõpruskonna epateerivast lobisemisest otse elu ja surma piirile ning sealt absurdi kaudu armastuse juurde, Pariisist Buenos Airesesse, tsirkusest hullumajja. Kui 1914. aastal Brüsselis sündinud ning lapsepõlves ja nooruses Argentiinas elanud Cortázar „Keksumängu” kirjutamist 1958. aastal alustas, oli ta avaldanud juba mitu jutukogu, nende eest ka tunnustuse pälvinud ning 1951. aastal lõplikult Pariisi kolinud. Romaani kirjutamine võttis aega neli aastat, see ilmus 1963. aastal ja sai hispaaniakeelses kirjandusmaailmas kohe sensatsiooniks. Sinnamaani oli Cortázari juttudes oluliseks peetud fantastilist elementi, mängulist kirjutamislaadi, mille ta omal kombel täiuslikkuseni viis. „Keksumänguga” otsustas ta aga pöörduda eksistentsiaalsemate probleemide poole ja teha seda, kasutades (hispaania) keelt ja romaanivormi täiesti uutel alustel.

TEGELASED EKSLEVAD PARIISI TÄNAVATEL JA TUBADES Erinevalt tavalisest alguse ja lõpuga loost on „Keksumäng” ühekorraga mitu raamatut, mille kokkupanekul osaleb ka lugeja. Vastupidiselt passiivsele lugejale ja detailideni väljajoonistatud tegelastele on lugejad ja tegelased siin kaasosalised. Romaan koosneb kolmest osast, esimese tegevus toimub Pariisis, mille tänavatel ja tubades ekslevad argentiinlane Horacio Oliveira, uruguaylanna Maga ja teised eriilmelised tegelased. Teises osas sõidab Horacio tagasi koju Buenos Airesesse, et kohtuda taas oma vanade sõpradega ning asuda tööle algul tsirkusesse ja seejärel hullumajja. Kolmas osa, mis kannab pealkirja „Vähemolulised peatükid”, koosneb tekstidest, mis omandavad tähenduse alles siis, kui need lugemisjuhendi järgi õigesse kohta asetuvad. Lugemisjuhend raamatu algul näitab kätte peatükkide sellise järjestuse, mida au-

FOTO AP/SCANPIX

ilmunud

WWW.KOOLIBRI.EE

Julio Cortazar 1977. aastal Pariisis, mis on paljude tema teoste tegevuspaik.

tor on silmas pidanud, kuid lugeja on vaba valima: „Omal kombel on see raamat mitu raamatut, aga eelkõige on see kaks raamatut. Lugeja on palutud valima ühe kahest järgnevast võimalusest,” ütleb autor sissejuhatuses.

AUGUD MÕISTUSPÄRASES TEGELIKKUSES Peategelase Oliveira hingesugulane on saksofonist Johnny Carter jutustusest „Tagaajaja” („Salarelvad”, Koolibri 2011), kes tänu intuitsioonile ja kunstniku kujutlusvõimele näeb mõistuspärases tegelikkuses auke, millest paistab läbi teine, tõelisem tõelus. Johnny on eelkäija neile otsingutele, mis viivad „Keksumängu” peategelase kriitiliselt üle vaatama läänemaailma kultuuri aluseid, kirjanikke ja kunstnikke, muusikat ja keelt, filosoofiat ja eetikat, religiooni ja teadust, kultuuri abil loodud kontseptuaalset fiktsiooni ja teaduslikku maailmavaadet, ratsionalismi, mis asendab inimesele tõelisust, elu. Horacio Oliveira usub, et igapäevane tegelikkus varjab mingit teist tegelikkust, mis pole ei salapärane ega transtsendentaalne, vaid sügavalt inimlik, mis aga tänu teatud eksitustele on jäänud paljude aastate jooksul kultuuri poolt valmis meisterdatud tegelikkuse varju. Selle tõeluse otsimise sümboli-

teks on võtmed, uksed ja läved, peeglid ja eriti sillad, mis on vaja rajada ning ületada, ja aknad, mis „tuleb pärani lahti teha ja kõik välja visata, aga eelkõige tuleb välja visata ka aken ja meid ühes sellega. On kas surm või väljalendamine. Seda tuleb teha, kuidagiviisi tuleb seda teha.”

TAGASITEE ALGSE SÜÜTUSE JA KOOSKÕLA JUURDE „Keksumäng” ei otsi poliitilist, kultuurilist või ühiskondlikku ideaali, vaid püüab sõnastada nostalgiat mingi algse süütuse järele, kui inimene elas maailmaga kooskõlas, ja selleks tuleb justkui tuldud teed tagasi minna. Kogu romaan ongi mitmes mõttes otsing, see algab küsimusega „Kas leian ma Maga?”, sest peategelastel Magal ja Oliveiral on kombeks proovida Pariisi tänavatel uidates juhuslikult kohtuda. Niisiis otsib Horacio jutustuse tasandil Magat ja metafüüsilisel tasandil autentsemat tegelikkust, Cortázar aga sellist keelt ja vormi, mis võimaldaks tal kirjeldada Horacio otsinguid, surumata neid harjumuspärastesse skeemidesse. Oliveira hulkumine Pariisi tänavatel Magat otsides võimaldab tõmmata paralleele veebipõhise kaarditarkvara järgi orienteerumisega. Cortázari teksti võib mõttemänguna pidada ka interneti ühe

kõige tuntuma ja iseloomulikuma nähtuse – hüperteksti eelkäijaks. See teine lugemisviis, mida autor lugemisjuhises mainib (alustades peatükist 73 ja jätkates peatükkidega 1, 2, 116, 3, 84, 4, 71, 5, 81 jne), võiks vabalt kujutada endast digitaalsetest linkidest trükivärviga paberile pandud varianti veebis navigeerimiseks, mis võimaldab silmapilgu jooksul ühelt tekstilt teisele hüpata. Nagu keksumängus: „Keksu mängitakse kivikesega, mida on vaja kinganinaga tõugata. Koostisosad: kõnnitee, kivike, king ja kaunis kriidijoonistus, eelistatult värviline. Üleval on Taevas, all on Maa, väga raske on kivikesega Taevasse jõuda, peaaegu alati tehakse valearvestus ja kivi satub joonest väljapoole. Vähehaaval omandatakse siiski vajalik osavus erisugustest kastidest läbisaamiseks (tigu, kivikeks, harva mängitav vabakeks) ja ühel päeval õpitakse Maast lahkuma ja kivikest Taevani viima, Taevasse viima.”

Keksumäng. Ajavaim Julio Cortázar tõlkinud Klaarika Kaldjärv 640 lk, kõva köide

Trainspotting 2: raamat ja film OLAVI TEPPAN „Trainspottingu” ja „Porno” tõlkija

I

rvine Welsh tõusis kirjandustaevasse 1990. aastatel oma kompromissitult otsekohese ja lahedalt tragikoomilise debüütteosega „Trainspotting”, millel õnnestus saada ühe põlvkonna hääletoruks ja olulise subkultuuri kultusteoseks. Teose kuulsust võimendas Danny Boyle’i õnnestunud filmitõlgendus, mis viis Welshi lood Edinburghi antisotsiaalsete kalduvustega sõpruskonnast põhivoolu. Mäletatavasti lõppes „Trainspotting” peategelase Mark Rentoni lootusrikka põgenemisega sõpradelt pihta pandud narkorahaga uude ellu. Debüütteose edust tiivustatuna avaldas Welsh küm-

mekond aastat hiljem jätkuromaani pealkirjaga „Porno”, mis kõneleb „Trainspottingust” tuttavate tegelaste elust kümme aastat hiljem. Seekord on keskne tegelane Simon „Sick Boy” Williamson, kes on vahepeal edutult üritanud Londoni äriilmas läbi lüüa ja pereinimeseks hakata. Ta naaseb kodulinna, et asuda kõrtsi pidama ja teostada ennast uuel alal, pornograafilise filmi režissööri ja produtsendina. Saatuse tahtel leiab ta oma lähikonnast taas eluraskustega maadleva Spudi, vanglast vabanenud Frank Begbie ja Amsterdamis klubiomanikuna leiba teeniva Rentoni, kellele ta asub kättemaksuks sepitsema hukatuslikku kohtumist verejanulise Begbiega. „Pornos” viljeleb Welsh taas talle iseloomulikku satiirilist nalja, vahedaid

olustikukirjeldusi ja kõige erinevamate tegelaste psühholoogilist eritlust. Samas rahuldub teos peaasjalikult siiski sündmustiku meelelahutusliku arendamisega või vähemalt tuleb sotsiaalse allteksti taotlus selles raamatus nõrgemalt esile. Teisalt sobib raamat küllap ka neile, kelle jaoks „Trainspottingu” kohati šokeerivad stseenid vastuvõetamatud paistsid. Kümme aastat vanemaks ja niivõrd-kuivõrd kodanlikumaks muutunud tegelaskujude tegemised on tajutavalt mahedamad, mida sümboliseerib ka põhinarkootikumina heroiini asemel tarvitatav kokaiin. Kuuldavasti puudus Danny Boyle’il „Porno” filmiversiooni väntamiseks hea stsenaarium ja hea klapp Rentonit kehastanud Ewan McGregoriga. Mõlemad takistused said aga ületatud, kuul-

davasti on „Trainspottingu” stsenarist John Hodge „Porno” ainetel maha saanud leidliku käsikirjaga ja nii on juba veebruaris meiegi kinodesse jõudmas peavoolusõbraliku pealkirjaga linateos „T2 Trainspotting”. Selleks puhuks on raamatupoe lettidel lõpuks saadaval ka eestikeelne „Porno”, mis võib-olla lahkneb filmist oluliselt, võib-olla mitte nii oluliselt, kuid on igal juhul vürtikas lugemine nii filmi alla kui ka peale.

Porno. Trainspottingu järg Irvine Welsh tõlkinud Olavi Teppan 408 lk, pehme köide


3

Nr 1 (107) 22. veebruar 2017

ilmunud Elamise tähtsus Lin Yutang tõlkinud Mall Pöial kujundanud Angelika Schneider 463 lk, kõva köide

Hiina kirjaniku ja mõtleja Lin Yutangi raamat „Elamise tähtsus” sai bestselleriks juba esmatrüki ilmumise ajal 1937. aastal ning viimaste kümnendite jooksul on sellest pidevalt tehtud kordustrükke. Raamat on humoorikas vastumürk peadpööritava kiirusega areneva maailma pingetele ja ka huvitav sissevaade hiina elustiili. Autor soovitab tasakaalustada jõudeelu ja tegutsemise, suhtuda ellu terve huumoriga ning mitte unustada, et alati leidub rumalaid, kes püüavad kõigest väest sehkendada, asjatada ja võimutseda, sellal kui targemad saavad rahus lihtsalt mõnusasti olla ja elada.

Imeline (enamjaolt) söödav teadus Andrew Schloss tõlkinud Marie Kuri kujundanud Villu Koskaru 160 lk, pehme köide

Õppimine on vahva ja maitsev! „Imeline (peaaegu) söödav teadus” on raamat, kuhu kogutud katsed on mitte ainult lihtsad ja põnevad, vaid ka söödavad – alates lipa-lapa pudingikoogist ja pimedas helendavast tarretisest kuni kameeleonkapsa ja söödava limani. Enam kui 40 katse juures on hõlpsasti järgitavad juhised ja innustavad fotod, iga õpetus lõpeb lihtsa ja arusaadava selgitusega, mis ja miks katse käigus juhtus.

Zuleihha avab silmad Guzel Jahhina tõlkinud Jüri Ojamaa 440 lk, kõva köide sari „Punane raamat”

Romaani tegevus algab 1930. aastatel karmil talvel Tatari kolkakülas, kust noor naine Zuleihha kulakuvastase võitluse käigus Siberisse küüditatakse. Sellest põrgust pääsevad vähesed, jääb üle ainult ellu jääda. „Zuleihha avab silmad” ilmus vene keeles 2015. aastal, samal aastal sai romaan kaks suurt Vene kirjandusauhinda: Bolšaja Kniga ja Jasnaja Poljana. 2016. aasta seisuga oli romaan tõlgitud või tõlkimisel 22 keelde.

Väike prints Antoine de Saint-Exupéry tõlkinud Sirje Keevallik kujundanud Liis Karu 140 lk, kõva köide

1943. aastal ilmunud „Väike prints”, ühtaegu lihtne ja sügavamõtteline lasteraamat, mis arutleb üksinduse, sõpruse, armastuse ja kaotuse üle, valiti 20. sajandi parimaks prantsuse raamatuks. Ühtlasi on see tõlgituim ja loetuim prantsuse kirjandusteos. Seda on avaldatud sadades keeltes ja murretes ning müüdud kümneid miljoneid eksemplare. Käesolev väljaanne on „Väikese printsi” uus eestikeelne tõlge enam kui poole sajandi järel.

Laste transpordientsüklopeedia tõlkinud Matti Piirimaa 176 lk, kõva köide

Suurepärane entsüklopeedia transpordi imepärasest maailmast sisaldab üle 500 värvilise illustratsiooni ning selles on sees tähelepanuväärsemad sõidu- ja veoautod, jalg- ja mootorrattad, paadid, laevad, rongid, trammid, lennukid, kopterid, õhupallid, kosmoselaevad jne. Eraldi lõikudes on juttu alternatiivkütustest, F1-maailmast ja muustki.

WWW.TNP.EE

tänapäev

Leiutajate maa Eesti

ilmunud Tööraamat/ Трудовая книжка kujundanud Villu Koskaru 32 lk, klamberköide

Kas tööraamat leitud või kadunud? Staaži vähe, tunned muret liiga väikese pensioni pärast? Kui ostad meie uue tööraamatu, saad ise staaži pikemaks kirjutada. Lisaks näpunäiteid, kuidas ise hõlpsa vaevaga oma tulevane pension välja arvutada, tõsilugusid tööpostil juhtunust ning tiivustavaid mõtteid ja inspireerivaid plakateid. Vanema väljaande austajatele ka nõukogudeaegses kujunduses.

PIRET MÄENIIT

R

aamat „Head Eesti asjad” jutustab leiutistest, avastustest ja leiutajatest, mille ja kelle üle meie, eestlased, vaieldamatult uhked oleme või mida me päris meie omaks peame. Olgu vaid mõned näiteks toodud: omailma mõiste Jacob von Uexküllilt, Ernst Öpiku tähekauguste väljarehkendusmeetod, Jaan Einasto kaksiktähtede kataloog, Walter Zappi spioonikaamera, Ivo Lillioja püssiõli, Arnold Seppo põletussalv, Arved Vainu müomeeter, Johannes Hindi kurikuulus AU-8, Mattias Lepa nutikas taimekasvatuspott, Arvo Pärdi tintinnabuli jne. Aga ka: Tallinna kilud, kamašokolaad, (moositriibuga) kohuke, põlevkivituhast põlluramm ja palju muud tänaseks nii tavalist. Eesti pinnal ja/või eestlaste vaimuviljana sündinud leiutisi ja avastusi võib – tõepoolest, liialdamata – loendada tuhandeid. Ainuüksi kahe maailmasõja vahel üles ehitatud Eesti Vabariigi patendiregistris on kolm tuhat sissekannet, neist vähemalt kolmandik omamaiste leidurite nimel. Tänases Eestis on neile lisandunud omakorda tuhandeid patenditunnistusi ning kasuliku mudelina kaitstud leiutisi. Kõigist neist siinmail ja siitmaiste inimeste leidlikkuse läbi sündinud asjadest samade kaante vahel juttu teha ei jõua, isegi mitte nimetamisi (pealegi on patendiameti andmebaasid arvutivõrgus tänapäeval igale huvilisele kättesaadavad), seetõttu jääb selle raamatu lehekülgedel lähemaks vaatluseks nopitud heade asjade valik suuresti subjektiivseks, alludes kahele inimlikule nõrkusele – uudishimule ja uhkustundele. Et näe, mida kõike on meil välja mõeldud ja kes on nende leiduste taga inimestena, oma saatustega.

SKYPE JA KOHUKE Leiutis ei pruugi olla tingimata käegakatsutav – katsu sa katsuda kasvõi Skype’i, mida loeme uhkusega Eestis sündinud „asjaks”, või piimabakteri

Pildil Uexkülli funktsiooniring – organismide omailma moodustav mehhanism; „imeravim“ AU-8 ja universaalriist, mida kasutati Struve geodeetilise kaare mõõtmisel (fotod Andres Tennus, Tartu Ülikooli Muuseum).

ME-3 ravitoimelist tüve, või mõnda ärimudelit või mida iganes, mida täie õigusega nimetame leiutisteks. Tõsi, mõne meelega hoomatavad on nad ikka küll. Kahtlemata on Eesti kuulsaim nüüdisaegne leiutis internetitelefon Skype, mille nimi tuletati sõnadest sky, mis tähendab taevast, ja peer-to-peer osutusena info jagamisele. Kahe Põhjamaa investori, taanlasest ettevõtjate Janus Friisi ja rootslase Niklas Zennströmi tellimusel mõtlesid selle 2004. aastal valmis eesti programmeerijad, tehnikafanaatikutest koolivennad Ahti Heinla, Priit Kasesalu ja Jaan Tallinn. Tahaks öelda, et maitsvaim Eesti leiutis on kohuke, paraku tuleb selle maiuse väljamõtlemise au jätta lätlastele ja venelastele, ent siiski – moositriibuga kohuke (ja nüüd paljud uuemadki kohukesesordid) on Maarjamaal välja mõeldud! Nii et kogu lugupidamise juures rahvusvaheliselt kokku lepitud ja võimalikult täpsete definitsioonide vastu on selles raamatus sisetunde ajel häid Eesti asju vaatlema ja valima asudes tehtud mõningaid mööndusi sel avastuste ja leiutiste, „meie” ja „mitte meie” piiri ühtpidi sirgel ja samas loogelisel rajal. Laiuskraad maamuna pinnal ei tähenda ses üleilmastunud ilmas suurt midagi. Kui keegi oma leidlikkuse läbi saab sepistatud midagi üldkasulikku, igapäevaelu hõlbustavat ja/või inimliigi teadmisi-oskusi edendavat, siis mis

Piiluja motell Gay Talese tõlkinud Mai Tõnisoo kujundanud Villu Koskaru 192 lk, pehme köide

tähtsust on rahvusel, kelle geenikandjana ta sündis? Või siiski on? Kui ei oleks, polnuks mõtet toda raamatut tegema hakatagi. Ega lugejal kätte võtta.

LEIUTISE LEIDMINE Ükski leiutis ei sünni üksi iseeneses, tühjalt kohalt ega vaakumis, kellegi-millegi eeskujuta ja kaasmõjuta. Mõni leiutis on sündinud häda sunnil (näiteks datlikommid või kamašokolaad), mõni leiutis õnnetu juhuse läbi (Seppo põletussalv). Toetudes Eesti Patendiameti osakonnajuhataja Elle Mardo väljaöeldule, jääb leiutistest kõneldes parafraseerida Stanislavski tuntud ütlust suurtest ja väikestest rollidest: pole olemas tähtsusetuid leiutisi, võib olla vaid oskamatust neid kasutada. Iga ülesleidus võib osutuda suureks, kui leidub keegi, kes mõistab seda kasutada Aga tegelikult on Eesti miljoni leiutaja maa, sest eks ole ju leiutaja iga inimene alates õppurist, kes leiutab vabandusi, kui koolitükid tegemata.

Head Eesti asjad, leidused ja leiutajad Piret Mäeniit, Arko Olesk kujundanud Andres Tali 248 lk, kõva köide

Mõrtsukad sinu kodus

E

namusel meist on taimede vastu mingi naiivne usaldus. Kõnniteele mahavisatud kohvitopsi ei võta me kunagi joomiseks üles, ent matkal olles proovime tundmatuid marju, nagu poleks asigi. Tundmatust puukoorest ja lehtedest valmistatud ravimteede puhul, mida sõber jagab, eeldame, et kõik loodusest pärinev on ohutu, isegi tervislik. Ja kui majja tuleb väikelaps, tormame pistikupesadele kaitsmeid panema, ent unustame toataime köögis ja eesukse ees laiutava põõsa – hoolimata sellest, et taimed saadavad haiglasse mitu korda rohkem inimesi kui elekter. Tõsi – võib minna aastakümneid, ilma et kunagi kohtuksite taimede kurja poolega. Ent ühel päeval võib taimeriigi tumedam pool end teile ilmutada ja kui see juhtub, peaksite olema selleks

valmis. Isegi kõige tavalisemad söögija aiataimed – asalea ja kadakas, mais, india pähkel ja kartul – võivad valel kasutamisel saatuslikuks saada. Raamatu autor Amy Stewart on üles leidnud hulgaliselt jahmatavalt põnevaid taimi üle kogu maailma, millel on lausa superkangelaste võimed – need süütavad aasu ja paiskavad plahvatades laiali teravaid seemneid, võivad su ilma jätta nägemisest, kõnevõimest või isegi elust. Nad pakuvad naudingut ja kummalisi meeleelamusi, kuid avaldavad samal ajal tervisele kärvutavat mõju. Võiks arvata, et kõik need koletised on keelatud, aga sugugi mitte – paljud neist on legaalselt saadaval ka meie laiuskraadidel. Kindlasti pole selle raamatu eesmärk hirmutada inimesi loodusest eemale hoidma. Tegelikult hoopis vastupidi.

Ent ei tohi unustada, et taimed väärivad valvsat austust. Nad võivad meid toita ja tervendada, ent ka hävitada. Sarjas „Looduse lood” on varem ilmunud Aleksei ja Marcus Turovski „Teekond urust templisse” ja Peter Wohllebeni „Puude salapärane elu”.

Kurjad taimed. Taim, mis tappis Sokratese ja teised botaanilised kurikaelad Amy Stewart tõlkinud Krista Kallis kujundanud Liis Karu 268 lk, kõva köide

Tõsieluline romaan põhineb skandaalse Gerald Foosi elul. Foos pidas aastakümneid motelli, kus tema hobi oli läbi lakke puuritud augu piiluda, mida teevad inimesed motellitubades. Mees, kes on enda arvates mitte pervert ja piiluja, vaid antropoloog, pidas oma vaatluste kohta detailselt päevikut. See on üllatav, häiriv ja köitev lugemine, sest tubades toimuv väljub mõnigi kord nii lihtsa eetika kui ka seaduse piirest.

Unistaja surm M. C. Beaton tõlkinud Ragne Kepler kujundanud Villu Koskaru 260 lk, pehme köide sari „Šoti kriminullid”

Hamish Macbeth oli alati arvanud, et romantikutest uustulnukad toovad ainult häda. Aga Effie Garrard tundus talle hoopis teisest puust – kunstnik, kes võib olla ka karm ärinaine. Rohkem viltu ei saanud pannagi. Hamish oli lootnud sedagi, et suvi tuleb rahulik – jälle mööda. Effie Garrardi surnukeha leitakse üksildasest paigast Geordie kalju juurest ja Hamish peab selgeks tegema, mis selles naises ja kogu loos on tõsi, mis väljamõeldis.

Reeturlik metsavend. Krolli esimene juurdlus Martin Kukk kujundanud Tõnis Kipper 224 lk, kõva köide

Kevad 1954. Tapa rajoonis Amblas toimunud salapäraste asjaoludega tulevahetust julgeoleku ja metsavendade vahel saadetakse uurima riikliku julgeoleku nooremleitnant Endel Kroll. Peagi selgub, et juhtum on arvatust keerukam. Midagi on valesti nii võimuesindajate kui ka metsavendade ridades ning tavainimesed peavad laveerima eri poolte vahel, et igapäevaeluga hakkama saada.

Berliin 1936. Kuusteist päeva augustis Oliver Hilmes tõlkinud Mari Tarvas kujundanud Villu Koskaru 272 lk, kõva köide

Suvi 1936. XI suveolümpiamängud Berliinis. Kogu maailma pilgud on Saksamaa pealinnal ja natsionaalsotsialistlik partei soovib kuueteistkümne olümpiapäeva jooksul näidata, et tegemist on tõelise kosmopoliitilise metropoliga. Diktatuur on pausi peale pandud ja kõik hingavad grandioosseima spordietenduse rütmis. Nendes erilistes oludes põimuvad tavainimeste ja maailmakuulsuste, berliinlaste ja turistide ning sportlaste ja poliitikute liigutavad lood.


Tartu ülikooli kirjastus

Uus islamiteemaline raamatusari

M

ullu hakkas Tartu Ülikooli Kirjastus andma välja uut raamatusarja „Islam kontekstis”, mille eesmärk on tuua eesti lugejani islami alustekstide ja nendega seotud kirjanduse ning laiemalt islami kultuuriruumi kuuluvate teoste kommenteeritud esma- ja uustõlkeid. „Islam kontekstis” on mõtteliseks paralleeliks kirjastuse 2013. aastal asutatud sarjale „Piibel kontekstis”, mis oli ka uue sarja loomise üheks inspiratsiooniks. Islamialast raamatusarja Eestis seni veel ei olnud ning ka islami kultuuriruumi puudutavaid üksikteoseid ja tõlkeid ilmub haruharva. Suurimad teened on Eestis selles vallas kindlasti Haljand Udamil (1936– 2005), kes tõlkis olulisi tekste nii pärsia kui ka araabia kultuuriruumi klassikast ja kelle elutööks sai Koraani tõlge eesti keelde, mille ilmumist 2007. aastal tõlkija kahjuks enam ei näinud. Võttes arvesse islami kultuuri ja araabiamaade järjest silmatorkavamat rolli tänapäeva üleilmastuvas ühiskondlikus elus ja rahvusvahelistes suhetes, on selle kultuuri alustekstidega eesti keeles tutvumine ülivajalik. Nii saame hoiduda ka mitmetest väärkujutelmadest selle kultuuriruumi suhtes.

UUS SARI: NII ÜKSIKTEOSED KUI KA ANTOLOOGIAD Uude sarja on kavandatud nii üksikteoste tõlkeid kui ka temaatilisi anto-

Šihāb ad-Dīn Yaḥyā Suhrawardī sufismialaste kirjutiste tõlkeid. Suhrawardī kirjalik pärand on mitmeloogiaid. Viimaste abil külgne, ta kirjutas nii pärsia loodavad koostajad-tõlkikui ka araabia keeles. Siinjad anda kõige esmaseses valimikus on esitatud fimaid vajadusi rahuldava losoofiline traktaat „Valguse valiku rikkalikust kirjavapaleed” ning kaheksa müstirast, mis puudutab muu list jutustust: „Ühel päeval hulgas islamieelset araabia sufide seltsis”, „Kiri lapseseikultuuri, Koraaniga seotud suse kohta”, „Ingel Gabrieli tekste, islami pärimust e tiibade sahin”, „Purpursunnat, islami ajalootöid, punane peaingel”, „ArmasIngel. Ca 1555, Briti õigusalaseid tekste, riigikätajate teejuht”, „Sipelgate Muuseum, London. sitlust, teiste religioonide keel”, „Simurġi hüüd”, „Kiri ja tänapäevaste ideoloogiate käsitlemist õhtumaisest pagendusest”. Mõned islamis, islamivaimulike kõnesid ja fatwauurijad seavad need allegoorilised jusid, sufismiteemalisi tekste, islamiäärtustused isegi kõrgemale Suhrawardī muslust ning samuti nii klassikalist kui peateoseks peetavast „Ida tarkusest” tänapäevast araabia ilukirjandust. ning näevad neis tema teoloogia ja filoKõik tõlked on tehtud Eesti arabistide soofia kvintessentsi. Sel põhjusel on ja islamispetsialistide poolt ning läbineid ka kõige rohkem tõlgitud. Koguvad eelretsenseerimise. Sarja toimetajad mik on varustatud Kalle Kasemaa põhon Amar Annus ja Üllar Peterson. Neist jaliku saatesõnaga, raamatu lisas on ära esimene tegutseb küll peamiselt muisttrükitud ka Haljand Udami lühem käse Lähis-Ida kultuuri uurijana, ent on sitlus „Suhrawardī ja Dante”. avaldanud tõlkeid ka araabia keelest ning oli Haljand Udami Koraani-tõlke Ingel Gabrieli toimetaja. Ka Peterson on tõlkinud tiibade sahin araabia keelest, ent vahendanud ka ingŠihāb ad-Dīn lise keelest eesti keelde David Waines’i Yahyā Suhrawardī teose „Sissejuhatus islamisse”. Sarja koltõlkinud ja leegiumisse kuuluvad Helen Geršman kommenteerinud Kalle (Tallinn), Otto Jastrow (Tallinn), Kalle Kasemaa ja Kasemaa (Tartu) ja Elo Süld (Tartu).

SUHRAWARDĪ KIRJALIK PÄRAND Sarja esimene köide sisaldab 12. sajandil elanud pärsia filosoofi ja müstiku

petrone print ilmunud Inspireerivad armastuslood läbi aegade Epp Petrone 160 lk, kõva köide

Laululind ja jutuvestja. Surev kirjanik ja tema näidendite staar. Härra Psühhoanalüüs ja tema tagala. Miki-Hiire isa ja ristiema. Rokikuningas ja lapspruut. Kõige esimene biitli-abielu. Elektritoolil lõppenud abielu. Kaks geeniust. Playboy ja printsess. Ja veel lugusid, mis räägivad inimese südamest ja ajast selle ümber. „Inspireerivad armastuslood läbi aegade” on hea kinkeraamat oma kallimale, elukaaslasele ja sõbrale.

Vingus näoga klouni pihtimus Tiia Toomet illustreerinud Mare Hunt 96 lk, kõva köide

„Sa oled kõige vapram ja osavam kloun, keda ma tean,” ütles Marta-Maria tunnustavalt. „Kas ma tõesti meeldin sulle natukenegi?” küsis kloun. „Sa meeldid mulle väga. Tänasest oled sa mu kõige parem sõber,” kinnitas Marta-Maria. Nüüd juhtus midagi ennenägematut. Vingus näoga klouni silmanurgast veeres alla suur pisar, siis teine, siis kolmas. Kloun äigas käega üle näo ja ütles murduval häälel: „Ma ei ole varem mitte kunagi mitte kellelegi meeldinud! See, kes mu valmistas, tahtis teha mulle naerunäo, aga õmbles kogemata suu tagurpidi pähe, nurgad allapoole.” See on viies raamat noorele lugejale mõeldud sarjast „Parimad palad”, kus meie lemmikkirjanikud valivad oma loomingust oma lemmikud.

Haljand Udam 200 lk, kõva köide sari „Islam kontekstis”, 1

WWW.TYK.EE

Nr 1 (107) 22. veebruar 2017

4

ilmunud Eesti keele hääldus Eva Liina Asu, Pärtel Lippus, Karl Pajusalu, Pire Teras 288 lk, kõva köide sari „Eesti keele varamu”, 2

Sari „Eesti keele varamu” tutvustab mitmekülgselt eesti keele ehitust ja kasutust. Selle esimene köide käsitles sõnamoodustust. Eesti keele häälduse köide kirjeldab eesti keele hääldussüsteemi ning selle varieerumist. Siit saab ülevaate eesti keele vokaalidest ja konsonantidest, sõnarõhust, vältest ja intonatsioonist. Raamat esitab samuti põhjaliku sissevaate eesti keele häälduse uurimislukku nii foneetika kui ka fonoloogia vaatenurgast.

Näitlikud novellid Cervantes tõlkinud Lauri Pilter, Eva Kolli, Aita Kurfeldt, Jüri Talvet 478 lk, pehme köide sari „Maailmakirjanduse tõlkevaramu”

Väljaanne sisaldab kaheksa novelli hispaania kirjanduse klassiku Miguel de Cervantes Saavedra (1547–1616) kogumikust „Näitlikud novellid” (Novelas ejemplares, 1613). Autori maailmakuulsa peateose „Don Quijote” kõrval on need tema jutustusliku proosaloomingu säravaim saavutus. „Mustlasneius” köidavad mustlaste kommete kirjeldused, „Suursuguses köögitüdrukus” muulaajajate argipäev ja kergete elukommetega naiste

neutraalsed, kuid ilmekad portreed. Meisterlikult kujutab Cervantes hukkaläinud elusid jutus „Rinconete ja Cortadillo”. „Inglismaa hispaanlanna” pakub huvi eeskätt ajaloolise olustiku maalingute poolest, „Armukade estremaduurlane” on lugu inimsuhete keerulisest kokkupõrkest. „Klaasist litsentsiaadi” ja „Koerte kõneluse” eetiline kaalukus ilmneb filosoofilisema nurga alt.

Teaduslik pilt Bas C. van Fraassen tõlkinud Tiiu Hallap, järelsõna Piret Kuusk 354 lk, pehme köide sari „Avatud Eesti Raamat”

Analüütilise filosoofia traditsiooni kuuluv Bas van Fraassen (sünd. 1941) on avaldanud mõjukaid töid eeskätt teadusfilosoofia, aga ka filosoofilise loogika ja semantika ning tõenäosuse epistemoloogia alal. „Teaduslik pilt” (1980) on tema tuntuim teos, mis on tõlgitud paljudesse keeltesse. Raamatu keskne probleem on vastasseis teadusliku realismi ja empirismi vahel. Kas teadus annab ontoloogilist tõde või lihtsalt katseandmetega sobivaid kirjeldusi? Kas elektronid, kvandid ja kvargid on reaalsus või õnnestunud väljamõeldis? Van Fraassen kaitseb konstruktiivempirismi, mille kohaselt teadusteooriaid ei tule pidada tõeseks, vaid üksnes empiiriliselt paikapidavaks. Olemasolu küsimustele ei suuda teadus vastata. „Teaduslikus pildis” leiavad käsitlemist ka sellised olulised teadusfilosoofia küsimused nagu teadusliku seletuse olemus, põhjuslikkus ja tõenäosuslike arutluste tõlgendamine.

WWW.PETRONEPRINT.EE

Hapnikumask emadele KAJA SEPP

K

ui meie sööme ära notsu küljetüki, siis kellele jäid notsu jalad? Selliseid kirkaid sähvatusi on „Lastekirju” kaanest kaaneni täis. Mitte kõik emad ei pane igapäevaelus selliseid küsimusi tähele või kui panevad, siis pigem naeravad lapsesuu üle. Epp Petrone aga mitte ainult ei pane tähele, vaid võtab ka tõsiselt. Nii tõsiselt, et paneb lugejagi oma möödunud lapsepõlvele või lapsevanemaks olemisele teise pilguga vaatama.

„KIRJU” SARI „Lastekirju” on 12. raamat Petrone Prindi „Kirju” sarjas, mis toob lugeja ette kirjad elu kirjususest. Ilmselt tuntuim raamat on rahvasuus Evelin Ilvese päevikuks ristitu. Peale tema on sarja panuse andnud oma maailma esindavad teatrist kirjutav Jim Ashilevi, loodusinimesed Fred Jüssi ja Kristel Vilbaste või Y-põlvkonna maailmakodanikud Siim Maaten ja Kaisa Roover. Ja veel kirju reisilt, taevast, elust, Eestist… Nüüd siis ka lastest. BULLERBY LAPSEPÕLV „Lastekirju” on suures osas helge raamat. Lapsevanematele õppimiseks võiks olla lugu, kuidas kujundada lennukist mahajäämine ja uue lennuvõimaluse ootamine eluks ajaks meelde jäävaks kogu pere mängumaratoniks, kus mänguks saab kõik silma alla jääv ja koos vee-

detud hetked muutuvad eriti väärtuslikuks. Selle asemel et viriseda. Ja koledast, unenägudes kimbutavast kollistki võib teha kaisulooma – kui hakata koos arutlema, kas ta on oranž koll siniste täppidega. Kui koledused kodustada, pole nad enam üldse koledad! Lisaks pere ühised õhtusöögid ja rituaalid selle ümber ning vana aja lugude jutustamine telgis üksteise kaisus – kõlab ju nagu Astrid Lindgreni lapsepõlvemaailm?

MÄNGLEVAST TÕSISEKS Raamatus on ka tõsise„Kirju” sari toob lugeja ette kirjad elu kirjususest. maid ja eksistentsiaalseidki küsimusi. vusse puutuv. Kas parem on püsivus Üks erilisemaid on mõtisklus raamatute jõust elu mõjutajana. Taas asi, milvõi püsimatus? Kas eelistada ühe asja le peale eriti ei mõelda, aga lapsepõllõpuleviimist või erinevate kogemuste ves raamatutest nähtu mõjutab meid omandamist? Eesti-Ameerika pere põhiteema on kindlasti. Seepärast pole tähtsusetu külaste kasvatamine kakskeelses ja kahesimus, kas joonistada lapsele paadis päästevest selga või kas jäätis ja komkultuurilises peres, lisaks venekeelne mid on lasteraamatus tehtud liiga erklasteaed. Eredamaid hetki ongi lugu savärviliseks. Ja panusena kirjandussellest, kuidas väike Maria lasteaias velukku on raamatus lugu, kuidas Ellen ne tüdrukutega sõprust sobitab. Niit kirjutas oma tuntud luuletuse „Rongisõit”. DRAMAATILISEMAD TOONID Lapsevanematele on tuttav dilemma, Tõsidus keerab aga tuure juurde. Kuikas sundida last muusikakooli lõpuni das õppida laskma oma lastel minna ja käima või lasta tal see pooleli jätta. Künende valikuid aktsepteerida? Peale simus on filosoofilisem kui hobitegeselle paljusid peresid isiklikult puudu-

tavad teemad nagu hüperaktiivsus, Aspergeri sündroom ja muud diagnoosid, erilised lapsed… Mõtlemapanevaim on küsimus, kas ja kui palju peab ema iseennast armastama, et suuta armastust edasi kiirata. Teoorias on asi ju selge: lennukiski tuleb hapnikumask tõmmata pähe kõigepealt endale ja alles seejärel aidata teisi. Tegelikkus, eriti ema-laste suhtes, on kordades keerulisem. Mil määral võib üks ema endale egoismi lubada? Kui ema on pere süda, kas ta võib siis vahepeal tuksumast lakata ja jätta pere omapäi toimima? „Lastekirju” ei paku lahendusi ega õigeid vastuseid, vaid kirjeldab lihtsalt ja ausalt ühe ema valikuid. Ja mõjub nagu hapnikumask või sõõm värsket õhku oma tõdemusega, et emaks olemine on põnevalt keeruline ja valikud teeb igaüks ise.

Lastekirju Epp Petrone 232 lk pehme köide


FOT

5

Nr 1 (107) 22. veebruar 2017

WWW.EESTIMEEDIA.EE

Post Factum

Harjutusi silmist sabaotsani

Ahoi! Wimberg 72 lk, kõva köide

JUHUU!

PONIPÜRAMIID PIRET VEIGEL

näiteks ingliskeelses maailmas Jacki, Tšehhis aga Matěj'na. „Miku akrobaatikat” on keeruline Naabritel on aias pruun poni. Talle meeldib rohtu süüa ja sabaga lahterdada mõnda kindlasse kategoomillal ja kuidas kehastuajab ta kärbseid iks, seljast minema. Kui Mikk saab kuueaastaseks, riasse, aga see on ainult pluss. Ühest tolmuimejaks, magavaks lubab naaber talda oma poni seljas ratsutada. Senikaua harjutab Mikk isa peal. Nad ratsutavad koos köögis ringiratast. küljest on see kui pesueht lasteraamat, lehmaks või mahalangenud Mikk suudab juba temaKuidas selja peal püsti seista. mis paneb lustlike jutukeste ja Emma puutüveks? plinkida Thysseni värvikate illustratsioonidega nagu planeet või mängida spagetikõreelkooliealise silmad särama. Liikumissi? Tegelusraamat „Miku akrobaatika” harjutuste kirjeldused aga kuuluvad esitab mitu ahvatlevat küsimust, mida pedagoogika valdkonda – efektseid, varem ole oluliseks pidanud või ehk Mikkei ronib põlvili taibanud isale kuid lihtsaid ja turvalisi trikke juhendalihtsalt pärida. Raamatut luselga. vad lapsevanemad või vanemad õedgedes tekib vastupandamatu isu leida vennad. Kuna raamatu aluseks on tunlähedusest mõni sobivas suuruses penustatud liikumisterapeudi Veronika reliige ja rakendada koos temaga tegeSherborne'i meetodid, sobib seda kavusse kogu keha. sutada ka lasteasutuste pedagoogitöös. „Miku akrobaatika” belglannadest Seal asetab ta ühe jala isa õlgade vahele ja teise tema taguotsale. Akrobaatika ise, millest raamat rääautorid, Rika Taeymans ja Laura van Kui ta kõikuma lööb, toetab ta Kui Mikk on püsti gib, kuulub servapidi spordi valdkonBouchout, on tsirkuseartistid: esimene käed jälle kiiresti maha. tõusnud, tõstab ta käed da.kõrgele Lavastuslik on õpetaja, teine tema õpilane. Rika õhku. Emakülg seisabja võimalus esineläheduses, et abiks olla. da teeb sellest aga midagi enamat kui rajas ligemale 25 aastat tagasi Flandria kuiv trenn või ravivõimlemine. esimese tsirkusekooli Cirkus in BeweTerje Bernadt, lapsevanem ja tsirkuging. Raamat sündis soovist jagada sestuudio Folie akrobaatikatreener, kirteadmisi ja kogemusi, kui suurt rõõmu jutab raamatu eessõnas: „„Miku akroja naudingut pakub perele ühine müraMikk võib isegi isa seljas väikest poni baatika“ on inspiratsiooniks lastevanemine, mängimine ja võimlemine. teha. Nõnda on nad üks matele, kes soovivad arendada oma Rika ja Laura valisid raamatu jaoks ilus ponipüramiid. lapses loovust, liikuvust ja enesekind24 akrobaatilist liikumisharjutust, mis lust. Akrobaatika sobib oma olemuselt on mõeldud kahele-kolmele eri vanukõigi spordialade baastreeninguks, ses ja suuruses pereliikmele – kas vaneKas sina leiad mõne muu viisi alla tulemiseks? arendades kogu keha lihaskonda, koormale ja lapsele või mõningase vanuse34 dinatsiooni ja ruumilist intelligentvahega õele-vennale. Raamatu lõpus sust.” on kokkuvõttev juhend, kuidas õpitud trikke järjestada nii, et kanda näiteks MÜRAMINE JA TRENN perepeol ette väike vahva etendus. Taeymans on Veronica Sherborne'i meetodile toetudes töötanud välja MIKK, JACK VÕI MATĚJ oma metoodika väikelaste müramisRaamatu kangelane Mikk on paari aashuvi nutikaks suunamiseks. Tsirkusetta jooksul kutsunud peresid ühiselt tereenerina kasutab Rika akrobaatikat gutsema juba mitmel mandril. Heal tsirkusele omase loomingulisuse ja lustlapsel on mitu nime – Belgias ja Taanis likkusega. Akrobaatikaharjutused annaNelsonina tegutsevat tegelast teatakse

ilmunud

M

Isa on

Mikk on ratsanik

poni

P

uutusin Siim Pauklini haikuloominguga esimest korda kokku kuue aasta eest, kui lugesin tema debüütraamatut „Aheldatud Jõgeva” (Ji 2011) ja maailm polnud enam endine. Nüüd, kui ilmus tema teine raamat, muutub maailm taas. Paremaks, palju paremaks. Siim Pauklini (sünd 1982) uue haikuraamatu „Viis ürgelementi ja koer” tagakaanele kirjutasin saateks, et autor on tippluuletaja ja tippteadlane. Siim oli sellisest sedastusest küll veidi üllatunud, aga leidis siis, et kui ma juba nõnda arvan, ju see tõde on. On küll tõde, miks ta siis ei ole.

TIPPLUULETAJA JA TIPPTEADLANE Selles, et Pauklin on tippluuletaja, võib igaüks veenduda, kui võtab tema raamatu kätte, aga keerulisem võib olla mõista, miks teda sobib tippteadlaseks nimetada. Muidugi, üks asi on tema teadustööde pikk nimekiri ja fakt, et ta on järeldoktorantuuris Cambridge’i ülikoolis ning et tema doktoritöö pälvis Ühendkuningriigis vähiuuringute aasta parima doktoritöö auhinna. Teine ja mõistetavam asi on see, kuidas Pauklin ise oma tööd inimkeeli lahti seletab.

„Olen teadlane ja tegelen molekulaarbioloogiaga, uurin inimese tüvirakkudele omaseid geneetilisi ja molekulaarseid mehhanisme – kuidas tüvirakkudest arenevad inimese erinevate ülesannetega koed – ning ka seda, millised geneetilised mutatsioonid ja molekulaarsed protsessid viivad inimeses kasvajate tekkeni,” seletab Siim. Enam-vähem selge, aga vahest saaks veel lihtsamalt? Saab küll: „Iga päev teen suure osa oma ajast laboris praktilisi teaduslikke katseid, nende vahelisel ajal analüüsin katsete tulemusi, loen teadusartikleid ja kirjutan üles oma teadustöö tulemusi. See pole traditsiooniline üheksast viieni töö, vaid rohkem nagu elustiil. Tegelen ennekõike baasteadustega, aga laiem eesmärk on toota patsientidele uusi kudesid ja leida uusi võimalusi kasvajate raviks.” Hakkab juba looma. Aga ehk ... veidikene veel lihtsustaks? „Rahvakeeli, mina olen põhimõtteliselt see filmidest tuntud paksude prilliklaasidega ja valges kitlis tegelane, kes lukustatakse laborisse, et ta klopsiks valmis mõne õudust tekitava monstrumi, et too hakkaks ohustama kogu inimkonda.” See juba läheb. Siimu napid, osalt klassikalises, osalt veidi muudetud haikuvormis tekstid

Südamest – muiates ja tõsimeeli Rein Vahisalu 208 lk, kõva köide

35

vad koormust ja treeninguefekti nii vanemale kui ka lapsele. Seejuures ei pane laps tähelegi, et ta ennast treenib. „Olulisim selle raamatu juures on aga perega koos mängimise ja võimlemise rõõm, mis lähendab vanemat ja last ning süvendab usaldust teineteise vastu. Raamatus kutsutakse üles alati tunnustama oma last, kasvatades nii juba väikesest peale eneseusku ja julgust. Laps, kes usub endasse, on võimeline kergemini saavutama paremaid tulemusi igas eluvaldkonnas,” leiab Terje Bernadt.

„Miku akrobaatika” kunstniku Emma Thysseni pliiats hoolitseb selle eest, et lugeja suudaks kõiki mänge ja harjutusi samm-sammult järele teha.

Miku akrobaatika Rika Taeymans ja Laura van Bouchout tõlkinud Kerti Tergem 72 lk, kõva köide

Siim Pauklinil on haikud veres KAUPO MEIEL

Wimbergi vahva luuleraamat ütleb ahoi!ˮkõigile lastele ja nende vanematele, kes ei pelga ette võtta rännakut kosmosesse, vihmametsa, ookeani põhja ega metsa seenele. Lõbusate, õpetlike ja seikluslike salmide vahel räägib Wimberg ühe lausega ära Oskar Lutsu „Kevade”ˮ sisu ja vestab anekdoodigi. „Ahoi!”ˮ luuletustesse võib endamisi süveneda, aga neid on mõnus ettegi lugeda lapsele, isale, emale, vanaemale, vanaisale, jõuluvanale ja jaanivanale. Eriliselt ilusaks ja avastamisrõõmu pakkuvaks muudavad raamatu Kadi Kurema fantaasiarikkad illustratsioonid.

on täpsed ning maalivad poeetilise pildi sageli väga argistest olukordadest. Kindlasti ei leidu tema luuletustes sotsiaalkriitikat või olmepornot, küll aga igapäevaseid igavikuhetki, millest enamikku oleme tegelikult kõik märganud.

POEETILISED PILDID ARGISTEST OLUKORDADEST „Argiste asjade märkamine on väga keeruline,” leiab Siim. „Selline maailma haikulik „tähele panemine” on lääne kultuuriruumis harjumatu. Kui mul ikka parajasti teadustöö on käsil, siis ei tule ka poeesiat – mõlemad vajavad minu puhul süvenemist.” Poeesia vajab Pauklini kinnitusel palju aega, et asjade üle järele mõelda ja isegi mitte mõelda, vaid lihtsalt olla ja lakke vahtida ning just sellistel vaiksetel momentidel kipuvad päeval kogetud hetked talle uuesti pähe kargama ja moodustavad vaimusilmas mingi pildi. „Sageli on see väga argine pilt, kuid süvenedes ja lähivaatlusel suudab mõni nendest midagi enamat väljendada. Kui lugeda jaapani haikusid, siis need ongi huvitaval kombel enamasti väga argised, esmapilgul isegi triviaalsed, kuid nende sõnade üle mõtiskledesmediteerides avastad, et need on kuidagi väga õiged, mitmetähenduslikud ja üldistavad. Mina ei kirjuta muidugi klassikalisi haikusid, vaid läänelikke

haikusid, need käsitlevad looduse asemel pigem inimloomust.”

HAIKU – NAPP, LÖÖV JA MUHE Siim tunnistab, et lühivormide kirjutamine on tal kuidagi veres: „Haiku on napisõnaline, lööv ja muhe, samal ajal hästi läbimõeldud, väga ökonoomne ja keskkonnasõbralik vorm. 17. sajandi prantsuse matemaatik, filosoof ja kirjanik Blaise Pascal on öelnud tabavalt: „Kirjutasin seekord palju pikema ja sõnaohtrama kirja kui tavaliselt, sest mul ei olnud piisavalt aega, et kirjutada lühemalt”.” Kui raamatut „Viis ürgelementi ja koer” trükiks ette valmistasime, sõnas meie korrektor Lyyli Virkus minu arvates äärmiselt tabavalt, et Siimu luuletused on „argiselt suured”. Tõesti, kui tema haikude üle mõtiskled, jõuad mõistmiseni, et igas tühisenagi tunduvas hetkes võib peituda kogu aeg ning igas tühisenagi tunduvas paigas võib peituda kogu maailm.

Viis ürgelementi ja koer Siim Pauklin 152 lk pehme köide

Südamearst doktor Rein Vahisalu on lisaks kardioloogi rollile mitmekülgne mees, kelle sulest on ilmunud mitu raamatut. Veel on ta kirglik spordimees ja spordihuviline, aga kahtlemata saadab kõiki tema ettevõtmisi huumor ja sügavam mõtisklus seoste üle. Südamejuttudes tegutsevad paljud tuntud inimesed ja peaaegu anekdootlikud lood vahelduvad luule ja reisikirjadega. Päriselus juhtunud näidete varal näitab autor, mis on viltu läinud ja kuidas saanuks tervislikumalt. Lugedes saab meditsiinilist nõu ja viiteid, kuidas enda ja oma lähedaste elu ilma südamevaluta korraldada.

Avameelselt naistest koostaja Eve Rohtla 168 lk, kõva köide

Raamatus selgitavad Eesti oma ala parimad arstid naistehaiguste tekkemehhanisme ja ravivõimalusi ning keskendutakse naise hingelisele vananemisele. Samuti annab apteeker nõu, kuidas oma nahk ja juuksed särama panna, kuidas mõjutada oma ainevahetust ning kuidas end psühholoogilises ja kehalises pöördepunktis ise aidata. Raamatu üks osa on pühendatud liikumisele, sest lisakilod tekitavad suure koormuse. Kogumikust leiab dr Rein Vahisalu, dr Riina Kütneri, dr Made Laanpere, dr Sulev Ulbi, dr Ivo Saarma, dr Triin ja Olavi Vasara, dr Toomas Ellervee, dr Evo Kaha, dr Edgar Lippingu, dr Priit Põdra, dr Gennadi Timbergi, dr Oksana Zahharova, dr Heisl Vaheri jpt nõuandeid ning kommentaare.

Avameelselt meestest koostaja Eve Rohtla 160 lk, kõva köide

Tervisehädad kimbutavad enamikku täisealistest Eesti meestest. Tippspetsialistid räägivad raamatus terviseohtlikust vööümbermõõdust, kiilanemisest, liighigistamisest, hemorroididest ja küüneseenest. Raamatust leiab ülevaate depressioonist ja selle ilmingutest ning alkoholismist. Kõne all on meest räsiv mineraali- ja vitamiinipuudus, samuti küsimus, kas sport ja õlu ning jõujoogid sobivad kokku. Kogumikust leiab dr Rein Vahisalu, dr Lembit Mehilase, dr Jüri Enneti, dr Kristjan Pommi, dr Toomas Tamme, dr Gennadi Timbergi, dr Oksana Zahharova, dr Sergei Tiganiku, dr Tanel Muuli, dr Imre Rammuli jpt nõuandeid ning kommentaare.


varrak Eesti suured armastuslood

Nr 1 (107) 22. veebruar 2017

Maestro Geir Tangen tõlkinud Ene Mäe 328 lk pehme köide

Mart Laar 320 lk kõva köide

Oma värskeimas raamatus kirjutab Mart Laar märgilisematest, kaunimatest ja põnevaimatest armastuslugudest Eesti lähiajaloos. Kes on olnud need inimesed rahvuslike suurkujude selja taga? Vahel võib olla lausa raske öelda, kumb abikaasadest on päriselt suurkuju. Teiste seas toob autor lugejateni Jakob ja Eugenie Hurda, Carl Robert ja Julie Jakobsoni, Gustav ja Aino Suitsu, Artur Adsoni ja Marie Underi, Paul ja Maria Kerese, Ernst ja Claire Jaaksoni jpt armastuslood.

Ühel hommikul äratab Haugesundi väikelinna mõrv: üks naine on kõrghoone rõdult alla visatud. Eelmisel päeval sai kohaliku ajalehe reporter Viljar Ravn Gudmundsson hoiatava e-kirja. Kui saabub uus e-kiri, taipab Gudmundsson, et on sattunud halba kriminulli meenutava jantliku mõrvaloo keskmesse. Politseiuurija Lotte Skeisvoll peab tapja peatama, enne kui too jõuab oma ennustused täide viia. Iga kaotatud sekund võib kellelegi elu maksma minna. Tagaplaanil seisab taktikeppi vibutav dirigent, kes juhatab oma isiklikku reekviemi. Klassikalist surmasümfooniat, kus orkestri liikmed peavad mängima nii, nagu tema tahab. Partituur on tema käes. Tema on Maestro.

Sel pikal ajal Jeanette Winterson Hogarth Shakespeare’i sari tõlkinud Mihkel Mõisnik 256 lk, pehme köide

Jeanette Wintersoni uues versioonis Shakespeare’i „Talvemuinasjutust” on küll tunda originaali kaja, aga lugu ise on täiesti nüüdisaegne. Selles kõrgete panustega mängus, mis võib lõppeda nii tragöödia kui ka andestusega, on tähtis roll Ajal. Varem või hiljem leitakse kaotatu alati üles. „Sel pikal ajal” ilmub Hogarth Shakespeare’i sarjas. Sarja raamatute autorid on meie aja tuntud kirjanikud, teiste seas Margaret Atwood, Gillian Flynn, Howard Jacobson, kes on oma romaani aluseks võtnud mõne südamelähedase Shakespeare’i näidendi. „Sel pikal ajal” on sarja esimene raamat.

Olemise talumatu kergus Milan Kundera tõlkinud Leo Metsar 304 lk kõva köide

20. sajandi ühe tähelepanuväärsema kirjaniku Milan Kundera romaan „Olemise talumatu kergus” jutustab loo noore naise Tereza ja tema arstist elukaaslase Tomáše suhtest. Hoolimata sügavatest tunnetest Tereza vastu ei suuda Tomáš lakata kohtumast teiste naistega, seal hulgas kunstnik Sabinaga, kellega teda ühendab eluaegne sõprus. Teise olulise loona tõuseb esile Šveitsi emigreerunud Sabina suhe idealistliku akadeemiku Franziga. Rabavalt selge pilguga, tundlikult, ent vähimagi sentimentaalsuseta kirjeldab Kundera oma vastuokslike ihade ja hirmudega tegelasi ning nende maailma, mida iseloomustab veendumus, et inimelu ei kordu ja seega pole ühelgi teol tegelikult tähtsust.

Maailmakord Henry Kissinger tõlkinud Elle Vaht 392 lk kõva köide

Uus maailmakord – nagu iga varasemgi – sünnib vastusena teatud küsimustele. Kissinger sõnastab need küsimused nii: mis on uue rahvusvahelise korra põhiüksused? Millised on võimalused nende koostööks ja mis on need eesmärgid, mille nimel nad ühiselt tegutsema hakkavad? Kellest saavad selle korra põhimängijad – ja millises omavahelises ühenduses? Provokatiivselt ja veenvalt ühendab Kissinger ajaloolise ülevaate geopoliitiliste arengute prognoosidega. „Maailmakord” on unikaalne teos, mille autor saakski olla vaid eluaegne poliitikakujundaja ja diplomaat nagu Kissinger.

6

ilmunud

FOTO RAAMATUST

ilmunud

WWW.VARRAK.EE

Gorbatšovi ja Reagani neljasilmakohtumine Reykjavikis 1986.

Külma sõja ootamatu lõpp TÕNIS VÄRNIK

26.

detsembril 1991 langetati Kremlis viimast korda sirbi ja vasaraga punalipp. Nõukogude Liit oli lakanud olemast. Aga kõigest kuue aasta eest, kui Mihhail Gorbatšov sai NLKP peasekretäriks, tundus külm sõda olevat maailmapoliitika paratamatu osa. Mitte ükski lääne ega nõukogude poliitik või riigimees ei osanud arvata, et USA ja NSV Liidu igavesena tunduv vastasseis võiks lõppeda juba nende eluajal. Nagu tuntud briti ajaloolane Robert Service oma uurimuses „Külma sõja lõpp. 1985–1991” näitab, oli niisuguse lõpptulemuse saavutamisel eriti suur osa neljal mehel ja nende suhetel. Need olid USA president Ronald Reagan, NLKP peasekretär ja hiljem NSV Liidu president Mihhail Gorbatšov, USA riigisekretär George Shultz ja Nõukogude välisminister Eduard Ševardnadze. Just tänu neile kadus külm sõda ajalukku ja muutus pöördumatult kogu maailma poliitikamaastik.

MAHTIAS RUSTI MADAL LEND Omal kombel aitas sellele kaasa Saksamaa Liitvabariigi kodanik, 19-aastane Mathias Rust, kes tõusis 28. mail 1987 oma väikelennukiga Cessna Helsingist õhku ja sisenes peagi Tallinnast ida pool Nõukogude Liidu õhuruumi. Luba tal selleks polnud. Madallennul, et mitte jääda radarite vaatevälja, jõudis Rust lõpuks Moskva kohale, otsis linnaplaani abiga üles Punase väljaku ja maandus selle vahetus naabruses ühel sillal. Esimestena kohale jõudnud moskvalastele seletas Rust, et tahab ehitada üle raudse eesriide mõttelise silla ning soovib seepärast rääkida Mihhail Gorbatšoviga. KGB oli mõnevõrra teistsugusel arvamusel ja pistis Rusti trellide taha. Gorbatšov viibis samal ajal Ida-Berliinis Varssavi pakti riigijuhtide kohtumisel ja tegi uudist kuuldes äärmiselt nördinud näo, tegelikult aga sai ta niiviisi võimaluse lahti saada sõjaväe vanameelsetest juhtidest, kes olid kõige jäigemalt tema reformipüüdluste vas-

tu. Gorbatšovi igati toetav välisminister Ševardnadze oli juhtunuga koguni nii rahul, et avas hiljem hotellitoas konjakipudeli. Juba 30. mail peetud poliitbüroo istungil oli kaitseminister Sokolov sunnitud tagasi astuma, seejärel vallandati veel hulk kõrgeid sõjaväelasi.

VÕIDURELVASTUMISE OHJELDAMINE Juba mõnda aega olid Gorbatšov ja Ševardnadze pidanud Ameerika presidendi Reagani ja riigisekretär Shultziga kõnelusi teemal, kuidas ohjeldada ammu terve mõistuse piiri ületanud võidurelvastumist. Samal ajal üritas Gorbatšov kuidagi reformida lootusetult stagneerunud Nõukogude riiki ja selle majandust. Service näitab oma analüüsis, kuidas eelnimetatud suur nelik igasuguses olukorras vastastikku üksteist mõjutades ja üksteist arvestades liikus seatud eesmärgi poole. Reagan kui rahusobitaja oli selles nelikus kõige vastuolulisem kuju. Presidendiks saades oli tal leppimatult kommunismivastase pistriku maine, aga ometi oli tema suurim eesmärk kahe üliriigi tuumaarsenalide vähendamine ja likvideerimine. Lähtudes arvamusest, et USA on tuumarakettide rünnaku eest tegelikult kaitseta, käivitas ta nn strateegilise kaitse algatuse ehk tähesõdade programmi. Võitluses Ameerika äärmuslastega, kes ei tahtnud pingelõdvendusest kahe üliriigi suhetes midagi teada, oli Reaganile äärmiselt suureks toeks riigisekretär George Shultz, kes taipas kõigist lääne riigimeestest esimesena, missuguseid võimalusi pakub Gorbatšovi tõus võimule 1985. aastal. Gorbatšovi algatatud muudatused olid tõeliselt dramaatilised. 54-aastasena partei peasekretäriks valitud Gorbatšov oli juba 1975. aastal mõistnud, et kui kõik jätkub vanaviisi, ootab NSV Liitu ees vältimatu katastroof. Energilise mõttekaaslase Eduard Ševardnadze abiga asus Gorbatšov nii riigi sise- kui ka välispoliitikat radikaalselt ümber kujundama. Kuna majandus oli kokku varisemas, tuli tegutseda kiiresti ja eelkõige vähendada sõjalisi kulutusi. Sõda Afganistanis oli kujunenud täielikuks läbikukkumiseks

ja muidugi oli vaja ära hoida uus võidurelvastumise ring seoses Reagani tähesõdade programmiga.

ELAV ÜLEVAADE JUHTUNUST Autorina eelistab Service poliitikute sageli ennast reklaamivatele memuaaridele asjaosaliste päevikuid, kirju ja kohtumiste protokolle ning tulemuseks on elav ülevaade kõigest, mis ja kuidas toona juhtus. Niisuguste materjalide hulka kuuluvad partei poliitbüroo istungite protokollide nn töömärkmed, mis on hoiul keskkomitee sekretariaadi üldosakonnas. Neid märkmeid leidub ka Hooveri instituudi fondides ja Dmitri Volkogonovi paberite hulgas (Volkogonov tegi 1990. aastate alguses NSV Liidu presidendi arhiivist koopiaid). Mitu Gorbatšovi abilist – Anatoli Tšernjajev, Georgi Šahnazarov ja Vadim Medvedev – ignoreerisid keeldu märkida üles sündmusi, mille tunnistajaks nad olid. Nende tööd on ilmunud trükis ja neidki oli autoril võimalus kasutada. Olulise tähtsusega on ka Stanfordi ülikooli NLKP keskkomitee protokollide kogu, kus leidub ka protokollide mustandeid ja koguni tekste kõnedele, mis küll valmistati ette, aga jäid esitamata. Autor kirjeldab, kui keerulises olukorras pidid mõlemad pooled otsima kõigile sobivaid lahendusi. Väga sageli näis, et kõige lihtsam on loobuda otsimast võimalusi vastakaid seisukohti lähendada ja leppida vastuolude teravnemisega. Iseäranis kaasahaaravaks teeb selle mahuka teose autori harukordne oskus anda detailirohkelt edasi pingelisi olukordi ja arenguid ka nende sündmuste puhul, mille lõpplahendus on juba ammu kõigile teada.

Külma sõja lõpp. 1985–1991 Robert Service tõlkinud Tõnis Värnik 718 lk, kõva köide

Mustad vesiroosid Michel Bussi tõlkinud Madis Jürviste 368 lk pehme köide

Väikese Prantsuse küla Giverny taevasse tõuseb päike. Kõrges veskitornis istub vanaproua, kes jälgib ja valvab. Vaatleb küla argielu, suuri busse turistidega, kes tulevad külastama Claude Monet’ omaaegset kodu. Iseäranis jäävad talle silma kaks inimest. Naisel on vesiroosivärvides silmad, tema unistab armastusest ja põgenemisest; teine on alles üheteistaastane tütarlaps, aga juba on tema elus kõige tähtsamal kohal maalimine. Kõik kolm jagavad sama saladust, mis on kuidagi seotud Monet’ müstiliste „Vesirooside” maaliga.

Saatuslik merereis Lone Theils tõlkinud Eva Velsker 368 lk pehme köide

Aastal 1985 kaovad ühelt Inglise laevalt jäljetult kaks taani tüdrukut. Aastaid hiljem ilmub vanast Inglise rannakülast leitud kohvrist välja tüdrukutest tehtud foto. Taani ajalehe Globalt Londoni korrespondent Nora Sand otsustab asja põhjalikumalt uurida ja sõidab Taani tüdrukute kireva taustaga tutvuma. Peagi puutub ta kokku koletu sarimõrvariga, kes kannab eluaegset vanglakaristust kurikuulsas Wolfhalli vanglas. Sündmused arenevad peadpööritava kiirusega ja peatselt tuleb Noral ka enda elu pärast karta.

Seitsmes laps Erik Valeur tõlkinud Jaan Pärnamäe 608 lk pehme köide

2001. aasta 11. septembri varahommikul leitakse Kopenhaageni lähistel ühelt rannaribalt tundmatu naise surnukeha. Naise vahetus läheduses on viis kummalist asja, mis näikse temaga kuidagi seotud olevat – raamat, pärnaoks, köiejupp, murtud kaelaga lind ja foto Kongslundi lastekodust. Läheb veel mõni tund, New Yorgi kaksiktornid kukuvad kokku ja maailm muutub kõikide silme all, nii et esialgu väga tõsiseks peetud juhtumi uurimine ununeb sootuks. Palju aastaid hiljem saavad kuus Kongslundi lastekodu kunagist kasvandikku kummalised anonüümkirjad, kus vihjatakse, et Taani esinduslastekodu abil võisid mõjuvõimsad isikud valgust kartvaid saladusi varjata.


Nr 1 (107) 22. veebruar 2017

ilmunud Tüdrukud Emma Cline tõlkinud Krista Nurm ja Leena Tomasberg 312 lk kõva köide

Emma Cline’i pikisilmi oodatud debüütromaani keskmes on tüdrukud – nende haavatavus, nende igatsus kuhugi ja kellelegi kuuluda. Cline’i suurepärase kirjutamisoskuse kõrval on tekitanud ootusärevust seegi, et autor on ammutanud inspiratsiooni Mansoni perekonna kurikuulsast ja jõhkrast loost. Romaani tõlkeõigused on müüdud 34 riiki ja teose põhjal on valmimas film.

Vihmavari Will Self tõlkinud Triin Tael 376 lk, kõva köide Sari „Moodne aeg”

Briti kirjaniku Will Selfi ambitsioonikas romaan „Vihmavari” koob kireva gobelääni teadvuse voolust ja sajandi jooksul elatud eludest. Vana kooli modernismi vaimus raamatut on võrreldud free jazz’iga: elulood ja sisemonoloogid põimuvad, tegevus hüpleb ajastute vahel, ühe inimese kogemusi filtreeritakse läbi teise omade.

Teisipäevanaiste pudru ja kapsad Monika Peetz tõlkinud Terje Loogus 232 lk, kõva köide sari „Varraku ajaviiteromaan”

Tülid, valed, reetmine, isegi Kiki kolimine Ida-Saksamaale – mitte miski ei suuda teisipäevanaisi lahku viia. Äärmisel juhul mõni mees. Mees, kellel on sarmi ja salajane missioon. Monika Peetzi sulest on varem ilmunud romaanid „Teisipäevanaised” (e.k 2012) ja „Seitse päeva söömata” (e.k 2013). Kumbagi raamatut viie sõbranna elust müüdi saksakeelses kultuuriruumis üle miljoni eksemplari.

Tormiõde Lucinda Riley tõlkinud Faina Laksberg 520 lk, kõva köide sari „Varraku ajaviiteromaan”

Ally D’Aplièse’i ootab ees võistlus maailma ühel ohtlikumal purjeregatil, kui ta kuuleb oma kasuisa ootamatust ja eriskummalisest surmast. Naine otsustab avamere maismaa vastu vahetada. Nii satub ta Norra jäise ilu keskele, kus ta avastab oma juured ja saab teada, et ta elu on tihedalt seotud tundmatu lauljanna Anna Landvikiga. „Tormiõde” on teine osa Lucinda Riley ülipopulaarsest raamatusarjast, mis on inspireeritud Seitsme Õe nimelisest tähtkujust ja sellega seotud mütoloogiast. Sarja esimene raamat „Seitse õde” ilmus kirjastuselt Varrak 2015. aastal.

Pikk-kosmos Terry Pratchett, Stephen Baxter tõlkinud Allan Eichenbaum 344 lk, kõva köide

Pikkmaa arengus otsustavat rolli mänginud inimesed peavad oma plaanid kõrvale jätma, sest kosmosest tuleb kutse: ÜHINEGE MEIEGA. Seda tajuvad või kuulevad eri moel kõik Pikkmaa mõistuslikud eluvormid ning ainult koostöös on neil võimalik sellele vastata. Vähehaaval hakatakse kokku seadma mandrisuurust kompuutrit, mille abil asuda oma kohale PikkKosmoses, mille saladused ja imed alles hakkavad ennast pikkmaalastele ilmutama.

WWW.VARRAK.EE

varrak

Vangile nr 335 pühendatud raamat MERIT KASK

K

irjandusmaailma ühe olulisima auhinna Bookeri preemiaga 2014. aastal tunnustatud romaani „Kitsas tee sisemaale” peategelane on sõjasangari staatusesse tõusnud kirurg Dorrigo Evans, ühe kohutava tragöödia avalik nägu, kes suutis ellu jääda Teise maailmasõja aegses Jaapani orjatöölaagris. Richard Flanagan on oma põlvkonna üks tuntumaid ja tunnustatumaid Austraalia kirjanikke, kõrvalise Tasmaania linnakese kuuelapselisest perest pärit poiss, kes oma esimese romaani avaldas 1994. aastal. Kõik tema raamatud on pälvinud sooja vastuvõttu ja kuues romaan „Kitsas tee sisemaale” tegi temast kirjandusliku suurkuju ka väljaspool Austraaliat. Flanagan on öelnud, et „Kitsas tee sisemaale” on raamat, mida ta poleks tahtnud kirjutada, ent kirjutamata ta seda ka ei saanud jätta. Ta on pühendanud raamatu oma isale, vangile nr 335, kes ühena vähestest tuli eluga tagasi vangilaagrist, kus Birmat ja Siiamit ühendava raudtee ehitusel hukkusid kümned tuhanded mehed.

SURMARAUDTEE Kui raamatu peategelane Dorrigo Evans on veel väike poiss, naaseb sõjast koju tema vanem vend. „Ühe mehe tunded ei suuda alati vastata kõigele, mida elu toob. Mõnikord ei suuda nad üldse suurt millelegi vastata,” tunnistab Dorrigo Evans vana mehena oma venna peale mõeldes, sest ka tema enda elu on kinnitanud sedasama. Vaesest Tasmaania perest pärit edasipüüdlikul Dorrigo Evansil õnnestub oma päritolust hoolimata hea haridus saada ja kirurgiks õppida. Teise maailmasõja puhkedes saadetakse ta tuhandete teiste Austraalia poistega kaugele Euroopasse rindele. Kui kogu nende väeosa jaapanlaste kätte vangi langeb ja nad Birma džunglisse viiakse, saab kolonel Dorrigo Evansist mitte loomuse sunnil, vaid olude kiuste alluvate silmis moraalne tugipunkt, kellele toetuda, kui olukord üha halvemaks kisub. Romaan jutustab Dorrigo Evansi elust – lapsepõlvest kuni kõrge eani välja –, keskendudes seejuures ühele päevale 1943. aastal, mil juba mitu kuud nälja, haiguste ja peksu kiuste

FOTO LEE THOMAS / ALAMY STOCK PHOTO

7

T

äpselt päev pärast seda, kui eesti keeles oli ilmunud Matt Haigi raamat „Põhjused, miks valida elu”, avaldas Eesti Päevaleht artikli sellest, et Eesti noored tarvitavad üha rohkem antidepressante. Kasvamas on kurvameelsete põlvkond, kelle muresid ei oska ühiskond ära tunda ega neile reageerida. Matt Haig on Inglismaal väga tuntud kirjanik, kes on avaldanud romaane nii lastele kui ka täiskasvanutele ja kelle loomingut on kirjeldatud kui „hurmavalt veidrat” (The Guardian) ning „naljakat, haaravat ja südantlõhestavat” (The New York Times). Praeguseks on tema raamatuid tõlgitud 29 keelde.

Roheline 24/7 Jessica Nadel tõlkinud Laura Valli 176 lk, kõva köide

Pole tähtis, kas otsid täisväärtuslikke eineid, uusi maitsvaid retsepte või püüad lihtsalt rohkem köögivilju süüa, see raamat on köögis inspireeriv abiline. Iga retsepti juurde on muu hulgas lisatud teave selle toitainelise koostise kohta ning raamatus on ohtralt nn rohelisi fakte.

Tervis käejoontel Käte analüüs heaolu saavutamiseks Lori Reid tõlkinud Marju Algvere 144 lk, pehme köide

Richard Flanagan võitis 2014. aastal oma romaaniga „Kitsas tee sisemaale” Bookeri preemia.

vastu pidanud mehed jätkavad džunglisügavusse raudtee rajamist, tööriistadeks paljad käed ja mõni sepahaamer, ja mille jooksul selgub, et pöörasel mõttetusel ja grotesksel vägivallal pole piire. Austraalia sõdurite lootusetule väsimusele, koduigatsusele ja nukratele katsele leida lohutust naljaviskamisest vastandub jaapani vaim, täielik kuuletumine keisrile ja suurele eesmärgile. Kirjeldused džunglilaagrist, kus elavatel pole enam jaksu, et matta laipu, on äärmiselt painajalikud.

NAISED JA „ULYSSES” Vangilaagri kirjeldustega paralleelselt jookseb lugu Dorrigo Evansi keelatud suhtest oma onu noore naise Amyga, vahetult enne sõda alguse saanud kirg, mis kummitab arsti nii tema vangilaagripäevil kui ka hilisemas elus. Kuurortlinna lagunevas rannahotellis kuju võttev lähedus on niisama paratamatu ja möödapääsmatu kui palju muudki selle mehe elus. Kolmanda olulise elulõiguna vaatleb Flanagan Dorrigo Evansi vanaduspõlve ja tema vastakaid tundeid seoses olukorraga, kus temast on ootamatult saanud sõjasangar, püsikülaline peaaegu kõigis Teise maailmasõja teemalis-

tes telesaadetes. Nii nagu varemgi, hoiavad teda terve mõistuse juures luule, eriti Tennysoni „Ulysses”, ja suhted naistega, isegi kui see püüdlus läheduse poole jääbki igavesti püüdluseks. Kui romaan Bookeri preemia pälvis, tunnustas žürii esimees A. C. Crayling seda sõnadega „Mõnel aastal võidavad Man Bookeri preemia väga head romaanid, sel aastal võitis selle meistriteos”. Ülistavate arvustuste kõrval on loomulikult ilmunud ka kriitilisemaid sõnavõtte, näiteks on Flanaganile ette heidetud kohatist pateetikasse kaldumist ja sõnavahtu, ent kõik arvustajad on olnud üksmeelel, et tegu on suure romaaniga. Selles on haaret ja ambitsiooni, mille kannavad välja vähesed autorid.

Kitsas tee sisemaale Richard Flanagan tõlkinud Kristjan Kannike 376 lk kõva köide sari „Moodne aeg”

Valu läheb mööda LEENU NIGU

ilmunud

Kuid asjad ei ole Haigi jaoks olnud sugugi alati nii roosilised. Noore täiskasvanuna põdes ta pikka aega sügavat depressiooni ning tema avameelne raamat räägib just sellest, mida ta toona tundis ja kuidas tal õnnestus leida tee kõige mustemast masendusest tagasi valguse kätte. See raamat ei ole kirjutatud psühholoogiaeksperdi distantseeritud positsioonilt, vaid tegemist on elusa ja väga isikliku tunnistusega. Otsekui lahinguarmidega sõjaveteran kinnitab Haig oma lugejale, et ka kõige lõputumana näiv õudus saab ühel hetkel läbi: „Miski ei kesta igavesti. See valu ei kesta ka. Valu ütleb sulle, et kestab. Valu valetab. Eira seda. Valu on võlg, mis saab ajaga makstud.” Nende jaoks, kes pole ise kunagi depressiooni põdenud, annab Haigi

raamat haruldase võimaluse piiluda korraks masendusega heitleva inimese hinge, mõista, milliste deemonitega sel inimesel iga päev võidelda tuleb ja miks ei piisa, kui käskida tal „ennast lihtsalt kokku võtta”. Kõigil neil pedagoogidel, tugiisikutel, lapsevanematel, kelle lähedal on mõni kurvameelne noor inimene, tasuks Haigi raamat kas või korraks kätte võtta.

Põhjused, miks valida elu Matt Haig tõlkinud Kaja Kaldmaa 256 lk poolpehme köide

Õppige märkama ja tõlgendama jooni, mustreid ja kühme peopesades ning nende teadmiste abil igapäevaselt jälgima oma tervist. Sellest hõlpsalt järgitavast, rohkesti illustreeritud käsiraamatust leiate käe analüüsimise põhialused ning juhised, kuidas käte välimuse, joonte detailide ja teiste märkide najal oma paremaks enesetundeks rohkem ära teha. Saate teada, kuidas leida kätelt üles konkreetseid märke tervise kohta ja kuidas kasutada saadud informatsiooni eneseabivõtete valimisel käsiraamatus kirjeldatud täiendavate teraapiate seast.

Kristallid. Tervendamisest ennustamiseni Sarah Bartlett tõlkinud Marju Algvere 192 lk, kõva köide

Täiuslik raamat nii algaja kui ka kogenuma kristallisõbra jaoks, mis sisaldab kristallidega töötamise eri võtteid ja asjatundlikke selgitusi. Igal paarisleheküljel on harjutus või õppetund, mis tasapisi, koos lugeja enda väe kasvamisega aitab üha kindlamalt ühendust saada kristallide energiaväega. Kristallide abil saate end tervendada, eluenergiat suurendada ja langetada tähtsaid otsuseid.

Vaatluse all: dinosaurused tõlkinud Kalle Klein 30 lk, kõva köide vanusele 6+

Selle raamatu interaktiivsed pildid võimaldavad vaatlusriba nihutamisel näha mitmete imepäraste dinosauruste ja teiste esiajalooliste olevuste luustiku ehitust. Põnevate faktide ja erinevate loomatüüpide esiviisikutega varustatud raamat annab suurepärase pildilise ülevaate aukartustäratavatest olenditest ning teadmisi dinosauruste käitumisest ja füüsilistest omadustest.

Warcraft. Durotan Eellugu Christie Golden tõlkinud Krista Suits 256 lk, pehme köide

Oli kord viljakandev maa nimega Draenor. Korraga hakkas Draenor muutuma, lõunapoolsetel aladel hakkasid saakloomad haigestuma ega siginud enam, taimed kärbusid, talved läksid pikemaks ja karmimaks ja vaimud ei kõnelenud enam šamaaniga. Olukorras, kus Draenorit näib ees ootavat hukk ja kus vaimudki on kui arust ära, tuleb noorel, äsja klanni juhiks tõusnud Durotanil otsustada, kas võtta vastu sorts Gul’dani ettepanek ja rännata koos tema hordiga tõotatud küllusemaale või püüda ellu jääda esivanemate aladel, nii nagu oli otsustanud vana pealik Garad.


EKSA

WWW.EKSA.EE

Nr 1 (107) 22. veebruar 2017

Oma silm on kuningas

„F

raseoloogiasõnaraamat” hõlmab rohkem kui 8000 üldkeele sõnavarasse kuuluvat kujundlikku väljendit. Kuna sõnaraamatu viimasest väljaandest on möödunud 17 aastat, on selle märksõnastikku tublisti täiendatud – lisatud on ligi 800 väljendit. Nende seas on ka uusväljendeid, s.t selliseid, mida eesti keeles varem ei olnudki. Ühiskonna ümberkorraldamine on kaasa toonud suured sõnavaramuutused, sellest ei ole jäänud puutumata ka keele stabiilsem osa – fraseoloogia.

FRASEOLOGISM... Eesti keelde on tulnud suur hulk laenulist päritolu väljendeid, aga samas ka omi, ehedaid. Need, mis on eesti keeles kohanenud ja muganenud ning on kooskõlas keele loomuliku arengu skeemiga, on leidnud koha ka „Fraseoloogiasõnaraamatus”: tädi Maali 'lihtsakoeline, lihtsa mõtlemisega, väheste teadmistega inimene, lihtinimene, tavainimene' (autor Lennart Meri), puhas vuuk 'kõik viimseni, viimane kui üks', kopp on ees 'tüdinenud, tülpinud', luukere kapis (inglise k skeleton in the closet) 'kunagine ebaeetiline või ebaseaduslik tegu, salajane taunitav tegu, kunagine pahategu, suur eksimus', kapist välja tulema 'avalikkuse ette, teiste ette, silma alla tulema', rong on läinud 'õige aja mööda lasknud', rongi all 'suures hädas, kitsikuses' jpt. Fraseologism on ülekantud tähenduses keelend, näiteks liitsõna (konnatiik 'asutus, organisatsioon, ühiskond, mida iseloomustab soikelu, stagnatsioon,

seisak', mantlipärija 'kellegi töö, ameti väärikas jätkaja'), sõnaühend (ei liiguta lillegi, Kolumbuse muna 'keerulise asja lihtne ja teravmeelne lahendus') või isegi lause (kuhu peab risti tegema 'üllatuse, imestuse väljendamiseks', mis sa tahad tulele panna 'nõutuse väljendamiseks', muna õpetab kana 'vähekogenum õpetab kogenumat'). Fraseologismidele on vastuoluliselt omane nii leksikogrammatiline muutlikkus kui ka jäikus. Kui väljendit saab grammatiliselt vabalt muuta, siis on märksõna esitatud ma-infinitiivis või nimetavas käändes (potilaadale saatma, must lammas) ning nende võimalikke kasutusjuhte on esitatud näidetes. Muutumatute ehk jäikade, klišeeliste väljendite nagu näiteks mitmesse pähe 'palju kordi'; lükata ja tõmmata 'teiste käsutada', nupust nikastanud, asi ants, võta või karva 'väga kuum, tuline', võtta või jätta 'just, täpselt niisugune kui...', süntaktilist kasutust näeb samuti näidetes.

...JA SELLE KASUTAMINE Kui pidada fraseologismi sõna moodi leksikaalseks üksuseks (nagu seni enamasti on tehtud), siis peaks see käituma nii süntaktiliselt kui ka morfoloogiliselt ka nagu sõna, ent sageli on väljendi mõned morfoloogilised vormid küll teoreetiliselt võimalikud, kuid neid kasutatakse loomulikus keeles väga harva, osa vorme võib aga üldse puududa. Seda asjaolu silmas pidades on väljendi variandid esitatud märksõnas (sõba (nahka) silmale (silmadele, silma peale) saama 'tukastama', poole

vinnaga, pooles vinnas, poolde vinna 'pooleldi, poolikult') ning grammatiliselt piiratud kasutusega väljendeile on lisatud vastav täpsustus (sõit jääb seisma harilikult eitavas lauses 'miski ei toimu, jääb ära', kopika eest sagedamini eitavas lauses 'natuke, pisut, õige vähe', kiiluvesi harilikult sisekohakäänetes 'kellegi järel või eeskujul', silma näppu (näpu vahele) võtma sagedamini käskivas lauses 'pimeduse tõttu millegi nägemiseks või vaatamiseks silmi pingutama'). Sõnaraamatu kasutamise hõlbustamiseks on sõnavormipõhine indeks asendatud kujundipõhise indeksiga. See võimaldab korraga üles leida kõik ühe ja sama kujundsõnaga väljendid. Näiteks kujundsõna leib juurest leiame viited järgmistele väljenditele: ei küsi leiba, igapäevane leib, ilma nagu peni pehmest leivast, jätku leiba (leivale); nagu leiba kuluma, nööriga leiba lõikama, omas leivas, palehigis leiba teenima, prii leib, vaeslaste leiba sööma, vee ja leiva peal olema, viimane leib.

Fraseoloogiasõnaraamat koostanud Asta Õim toimetanud Katre Õim 549 lk, kõva köide

8

Ajatu allakäigulugu MEELIS VARBLANE

A

jaloos, nagu teadustes ikka, kipuvad seisukohad vananema. Kogu aeg avastatakse juurde uusi allikaid ja fakte ning revideeritakse tõlgendusi. Kuid ajalugu on ka kunst, mis punub faktikildudest kaasahaaravaid lugusid. Vanemal ajal oli ajalugu ka moraaliõpetuslik distsipliin inimese pahedest ja narrustest. Geniaalses ajaloolases saavadki kokku laiad faktiteadmised, objektiivsus, filosoofiline nägemus ja haarav stiil. Edward Gibbon (1737–1794) oli selline geenius, kellega võib alustada moodsa ajaloouurimise ajalugu. Jõuka eraõpetlasena töötas ta läbi hiigelhulga allikaid, olles samas teravmeelne mõtleja ja stiilimeister. 1764. aastal Kapitooliumi varemeil istudes tekkis tal idee panna kirja Rooma linna languse lugu. Kuueköiteline tulemus, mis ilmus 1776–1789, kujunes terve impeeriumi languse käsitluseks, mis hõlmab rohkem kui aastatuhandet ja peaaegu tervet Euraasiat. Ilmudes pälvis see pahameelt varakristluse kriitilise käsitlemise pärast, kuigi nüüdisaja kirikuloolased Gibbonile objektiivsuse puudumist ette ei heida. Algversioonist umbes poole lühem eesti tõlge sisaldab algteose kõige tuumakamaid peatükke. Gibboni teravmeelne ja elegantne stiil kõnetab eesti lugejat ka ligi veerandtuhat aastat pärast originaali valmimist. Miks siis impeerium langes? See küsimus köidab ajaloohuvilisi endiselt. Gibboni autoriteedile viidatakse järjest sagedamini ka päevapoliitikas, immig-

ratsiooni, militarismi ja imperialismi üle arutledes. Gibbon ühemõttelist seletust ei paku. Languse põhjusi oli palju: kodanikuvooruste allakäik, sõjaväeteenistuse veeretamine palgasõdurite kaela, ristiusu suhteline patsifism ja ükskõiksus oleviku vastu. „Rooma allakäik oli mõõdutundetu suuruse loomulik ja vältimatu tagajärg. Tema jõukuses said küpseda roiskumise idud; ta hävingu põhjused rohkenesid käsikäes ta vallutuste ulatusega; ja niipea kui aeg või juhus sel määratul rajatisel tehislikud toed alt lõi, andis see omaenese raskuse all järele. Tema varingu lugu on lihtne ja ilmselge, ning selle asemel et küsida, miks Rooma impeerium hävis, peaksime pigem olema üllatunud, et ta nii kaua vastu pidas.” (II kd, lk 355).

Rooma impeeriumi allakäigu ja languse ajalugu, I–II Edward Gibbon tõlkinud Triinu Pakk 1. köide 840 lk, pehme köide 2. köide 800 lk, pehme köide

EKM teaduskirjastus ilmunud Seiklusjutte Hiiumaalt ja merelt WWW.KIRMUS.EE

Muhumaa laule ja lugusid Ingrid Rüütel 544 lk, pehme köide

Oma lugude jutustamine lauldes oli Muhu külades meeste kogukonna traditsiooniline kommunikatsioonivorm. Külalauludes põimusid isiklikud eluseigad ja külasündmused, ajalugu ja sotsiaalsed probleemid. Raamatut täiendab CD „Muhu rahvamuusikat, laulumänge ja tantse” (Helisalvestusi ERAst 9).

Väike linnuraamat rahvapärimusest Mall Hiiemäe 224 lk, pehme köide

See on populaarse linnuraamatu uus trükk. Muistses maailmapildis on linnud inimesele otsekui omataolised. Linnud on sõnumitoojad, olgu ilma, loodusandide, viljasaagi, sõdade, sünni, abiellu astumise või surma kohta. Linnutundmist vahendavad loodususkumused, tekke- ja seletusmuistendid, legendid, loitsud jpm.

Igal lapsel oma õnn. Sünniuskumused Reeli Reinaus 144 lk, kõva köide

Elusündmuste või ühest sotsiaalsest staatusest teise siirdumise puhul on levinud kaks peamist käitumisviisi – esmalt on püütud tulevikku erinevate märkide vaatlemise abil ette ennustada ning seejärel proovitud seda soodsas suunas juhtida. Kaunis kinkeraamatus on esitatud väike valik lapse sünniga seotud uskumusi ja tulevikku mõjutavaid maagilisi võtteid Eesti Rahvaluule Arhiivist.

K

ujuteldav vestlus Hiiumaa meremehe ja kirjaniku Jegard Kõmmuse (1914– 1988) ja tema raamatute koostaja-toimetaja Helen Kõmmuse (1975), vanaisa ja lapselapse vahel. Vastusteks on autori tsitaadid Eesti Rahva Muuseumis, Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivis ja perekonna-arhiivis säilitatud käsikirjadest.

Viimase kolme aasta jooksul on ilmunud neli sinu raamatut: HiiuEmmaste murdekeelne muistendikogumik „Iiu Leiger” (2014), lasteraamat „Iiuma vägimihe Leigri seiklused” (2015), elulooline seikluslugu „Elutöö ühe ööga” (2015) ja nüüd kogumik „Hiiumaa meremees jutustab”. Kas mõtlesid kirjutades sellele, et sinu lood kõnetavad lugejaid veel 30 aastat pärast sinu aega?

Panin juba lapse- ja noorpõlves oma vanavanematelt ja külarahvalt kirja koduringkonna lugusid, et nende põnevad süžeed ja rikkalik sõnavara ei ununeks. Hea meelega sooviksin, et jutud endisaegsest elust oleksid kogu nende värvikuses ja ehtsuses ära trükitud ja niimoodi tulevastele põlvedele säilitatud. Kaasaegsed pidasid sind huvitavaks jutustajaks ja hea sulega kirjameheks. Kust tekkis lihtsal rannapoisil huvi rahvaluule ja kirjasõna vastu?

Jutustamine on mul suguvõsa viga. Minu isapoolne vanaema oli jutu-

kas inimene, kellel oli otsata palju igasugu lugusid. Ennem väsis vanaema jutustamast kui mina kuulamast. Ka minu emapoolne vanaisa teadis palju rahvalaule ja ennemuistseid jutte. Meie ranna vanade purjelaevajänkide seiklusi võisin sügiseti kalameeste võrgusaunades istudes kas või söömata ja magamata kuulata. Kõik need väärt aga kirjutamata lood tiivustasidki mind ennast lõpuks kirjameheks hakkama. „Hiiumaa meremees jutustab” on pärimustel ja mälestustel põhinev Eesti merelugu aegade algusest 1940.

aastani. Mis on nende lugude sõnum tänasele inimesele?

Kõik on olnud noored. Kümme aastat maailmameredel oli üks huvitavam aeg minu elus. Inimene on noor, tervis käes, elumuresid vähe ja ümberringi tore, salapärane maailm, täis ilu ja võlu. Tänapäeva noored ei näe siiski undki nendest raskustest, millega tuli omal ajal mereavarustel sõites võidelda. Iga algus on raske. Raske oli ka meie esivanematel, kes ehitasid kõigele vaatamata oma randadel 19. sajandi lõpuks üles võimsa purjelaevastiku ja väärivad seega järeltulevate põlvede austust.

Uppunud purjelaeva Lootus päästmine Rootsi Gävle sadamas 20. detsembril 1933. Eesti Meremuuseumi kogu.

Hiiumaa meremees jutustab I Jegard Kõmmus koostanud ja toimetanud Helen Kõmmus 528 lk kõva köide

Ajaleht RAAMAT nr 107 (veebruar 2017)