Hariv meelelahutus Ajakirjade Kirjastuses ilmunud „Imeline Eesti loodus” on hea abimees, mis võiks iga pere matkakotis olla. Siit leiab palju infot nii eluta kui elusa looduse kohta. Tegu ei ole kuiva entsüklopeedilise materjaliga, vaid info on esitatud ladusalt ja mõnusalt, õhutades soovi koduümbruse, aga ka kogu Eesti kohta rohkem teada saada. Vt lk 7
kolumn eKooli koostöö Avita kirjastusega Alates jaanuarist saavad eKooli ja Avita kirjastuse koostöö tulemusena Avita e-tundi kasutavad õpetajad saata tunnikirjeldused otse eKooli. Peatselt lisandub võimalus saata eKooli süsteemi ka koduseid töid ja hindelisi ülesandeid. Avita kirjastuse digitaalse õppevara arendusjuhi Antti Rammo sõnul võimaldab uus lahendus õpetaja töömahtu oluliselt vähendada. Kui seni pidi õpetaja tunnikirjelduse sisestamisel n-ö topelt tööd tegema, siis nüüd saab ta kogu info ühe nupuvajutusega eKooli üle kanda. Lisaks on tunnikirjeldus kindlasti oluliselt sisukam ja pikem ning tunnist puudunud õpilastele annab see parema ülevaate ainetunnis toimunust. Avita e-tund on õppesisuga arvutiprogramm õpetajale. See on terviklik õppetund, mis sisaldab kogu vajaliku materjali huvitava ja mitmekülgse tunni ettevalmistamiseks, edukaks läbiviimiseks ja sellest kokkuvõtete tegemiseks. Õpetaja leiab e-tunnist ainetunni näidisülesehituse, ainealase ja metoodilise konspekti, rohkelt illustratiivset materjali, töökava, ülesandeid ja vastuseid ning erineva tasemega lisamaterjali õppe mitmekesisemaks muutmiseks. E-tund aitab õpetajal tunni ettevalmistuse aega kokku hoida. Avita e-tundide järgi saab praegu õpetada muusikat, geograafiat, bioloogiat, loodusõpetust, matemaatikat, eesti keelt ja kirjandust. Avita e-tundi kasutab üle 200 õpetaja 110 koolis üle Eesti. Aine õppimine on e-tunni abil põnevaks tehtud rohkem kui 2000 õpilasele. eKooli tegevjuhi Pille Parikase sõnul otsib eKool erinevaid võimalusi oma süsteemi pidevalt edasi arendada. Koostöös Avita kirjastusega suudetakse lihtsustada õpetajate tööd ning muuta e-tundide kirjeldused õpilastele ja lastevanematele kergesti ligipääsetavaks. Avita kirjastus loob õppematerjali üldhariduskoolile juba 26 aastat. Peale paberõpikute väljaandmise arendab kirjastus elektroonilist õppevara ning kannab õppesisu digitaalsesse vormi. Seejuures säilitatakse sisuline kvaliteet ja täidetakse pedagoogilise efektiivsuse nõudeid, kasutades samas ära digitaalse keskkonna rohkeid võimalusi. Infot Avita e-tunni kohta annab veebileht etund.avita.ee. eKool on koolihaldussüsteem, mis aitab õpilasel paremini õppida; lapsevanemad saavad olla paremini kursis sellega, kuidas nende lastel läheb, ja kohalikul omavalitsusel on hea ülevaade tema haldusalas olevate koolide tööst.
ANNELI VESKIMÄE Avita turundusjuht
EESTI KIRJASTUSTE LIIDU AJALEHT
Nr 1 (90)
2014. aasta Eesti kauneimad raamatud CREDO Dénes Kalev Farkas Kujundaja Indrek Sirkel
HAMLET William Shakespeare Kujundajad Ermo Naarits, Anne Linnamägi
EVELINE VON MAYDELL. MALLE LEIS MUSTVALGE MAAILM Koostaja Tiiu Talvistu Koostajad Juta Kivimäe, Kujundaja Tiit Jürna Linda Lainvoo Kujundaja Angelika Schneider
JÄINE TEEKOND. OMAL JÕUL PÕHJAPOOLUSELT MAISMAALE Timo Palo Kujundaja Kalle Toompere
KOKATARKUSI MUST VALGEL Liis Sillaste-Toots Kujundaja Kertu Sillaste
KOKO ARHITEKTID 15 AASTAT Peatoimetaja Andrus Kõresaar Kujundaja Martin Lazarev
KÕIK ON KÕIGE TARGEMAD Contra Kujundaja Ulla Saar
MAAILMA ASEMEL Doris Kareva Kujundaja Piia Ruber
TEEKOND PÄEVA LÕPPU Kaur Riismaa Kujundaja Asko Künnap
M
öödunud aasta 25 kauneimat Eesti raamatut ja 5 kauneimat lasteraamatut kuulutati Eesti Rahvusraamatukogus välja 5. veebruaril. Kauneimate raamatute konkursile esitasid 68 kirjastajat 151 tööd, mille puhul hinnati kujunduse terviklikkust, disaini, õiget materjalivalikut ja kvaliteetset teostust. Žürii hinnangul oli tavaline raamatukujundussaasta. Erilisi uusi kujundus-
TUULEHUNDID. VÄLJAVAEV Sari Sõnalaegas Kujundaja Tairi Tamme-Amjärv
SOOMUSSÜDA. POLITSEI. MURETU. KUMMITUS Sari Jo Nesbø Kujundaja Eiko Ojala
NOORED EESTI ILLUSTRAATORID Elina Kasesalu Kujundaja Elina Kasesalu
KIRJU KOER Indrek Koff Illustraator Marion Undusk Kujundaja Dan Mikkin
HIIGLASTE ÕLGADEL Marek Tamm Kujundaja Mari Kaljuste
REAALNE ELU Kelly Turk Kujundaja Maris Kaskmann
KOJU Indrek Koff Kujundaja Marja-Liisa Plats
KEEMIA DISKREETNE VÕLU Onu Bella Kujundaja Mart Kivisild
VÄIKE TERAV NUGA Kätlin Kaldmaa Kujundaja Angelika Schneider
TARTU KUNSTI AABITS Koostajad Triin Tulgiste, Markus Toompere Kujundaja Madis Katz
PARLAMENDI PAREM KÄSI. ARHIIVINOPPEID JA MÄLESTUSKILDE RIIGIKOGU KANTSELEI AJALOOST Koostaja Tõnu Kaljumäe Kujundaja Tuuli Aule
tendentse välja tuua ei saa, aasta moevõtteks paistis olevat värviline tekstikiri, mitmes raamatus ka loetavana ja sobivas rollis. Hea oli see, et ülekujundamist, maitsevääratusi ja puhast kitši oli vähe. 25 kauneima raamatu žüriisse kuulusid Aarne Mesikäpp, Mari Kaljuste, Andres Rõhu (Eesti Kujundusgraafiku-
NAERU JA UNUSTUSE RAAMAT Milan Kundera Kujundaja Britt Urbla Keller
MIINA HÄRMA 150. ENNE JA NÜÜD Sirje Endre, Ene Kuljus, Risto Lehiste Kujundaja Andres Tali
KUNSTTÖÖSTUSKOOLIST KUNSTIAKADEEMIAKS. 100 AASTAT KUNSTIHARIDUST TALLINNAS Koostaja Mart Kalm Kujundajad Kaarel Nõmmik, Mikk Heinsoo
te Liit), Tiit Hennoste (Tartu Ülikool), Kaidi Roots (Eesti Kirjastuste Liit), Gunnar Kalajas (trükikoda Greif) ja Katri Kiik (Eesti Rahvusraamatukogu). Võidutööde näitus Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis on avatud kuni 28. veebruarini.
26. veebruar 2015
uudised Romaanivõistluse võitis Kaur Riismaa Kirjastuse Tänapäev romaanivõistluse võitis Kaur Riismaa käsikirjaga „Pimeda mehe aiad”. II koha pälvis Aleksander Aina käsikirjaga „Pimeduses kulgeb tee” ja III koha Tea Lall käsikirjaga „Katki”. Žürii hindas võistluse paremiku taset heaks, hindajate hulka kuulusid kirjastuse töötajad ning kirjanik Olev Remsu. Romaanivõistluse auhinnafond oli rekordiline 9000 eurot, esimesed käsikirjad on plaanis avaldada tänavu kevadel.
Ekskursioon vee alla 6. märtsil ilmub Äripäeva väljaantava Imelise Teaduse sarjas paeluv raamat „Elav ookean: kuidas meie mered muutuvad”, mida Londoni Kuninglik Selts on nimetanud üheks 2013. aasta viiest parimast populaarteaduslikust raamatust. Raamat viib lugeja ekskursioonile vee alla: kuhu suunduvad hoovused, kuidas on muutunud maailmamere vee koostis, kui tugevalt see on reostunud. Autor kirjeldab ookeanide elurikkust ja selle muutumist sajandite vältel.
Ivanovi triloogia viimane osa Kirjastuselt Varrak on ilmunud Eesti-Vene kirjaniku Andrei Ivanovi Skandinaavia triloogia viimane osa „Kuutõbise pihtimus”. Raamat on järg romaanidele „Hanumani teekond Lollandile” ja „Bizarre”. Triloogia tegevus algab 1990. aastate keskel ja lõppeb meie päevil. Viimases osas on peategelane Eurooparännakult kodumaale naasnud, ta on veetnud aega nii Eesti vanglas kui ka Eesti hullumajas ning jõuab lõpuks koju ema juurde. Selles filosoofilises romaanis on mitu ajakihti, millest minategelane läbi rühib, ihates nii terveks saada pettekujutelmadest. Lõpuks saab ta jagu ka valust ja kihust kuhugi põgeneda. Romaani on tõlkinud Veronika Einberg.
Lugejate soovil Lugejate soovil on kirjastuselt Varrak ilmunud kordustrükid ammu läbi müüdud lemmikutest – need on Haruki Murakami „Norra mets” ja William Boydi „Üks inimsüda”. Mõlemad raamatud ilmusid 2006. aastal.
Järgmine ajaleht RAAMAT ilmub k.a 26. märtsil.
Väljaandja Eesti Kirjastuste Liit © EKL 2015
varrak John Grisham tõlkinud Toomas Taul 544 lk, pehme köide
Advokaat Jake Brigance ei ole Seth Hubbardist kunagi midagi kuulnud, kuni pärast vana mehe enesetappu leitakse kiri, kus Hubbard määrab Jake’i oma pärandi eest hoolt kandma. Testament on jahmatav: Seth on jätnud lõviosa oma hiigelsuurest varandusest teenijale. Jake asub otsima vastuseid küsimustele, mis mehe surm on tekitanud. Miks muutis Seth Hubbard viimasel hetkel testamenti ja mis oli see, mida Seth lapsena nägi ja mille kohta ta ütles, et midagi niisugust ei tohiks ükski inimene näha?
Tõmbetraat Lee Child tõlkinud Peeter Villmann 456 lk, pehme köide
Erruläinud sõjaväepolitseinik Jack Reacher satub siin kokku kõige ohtlikuma ja halastamatuma vastasega, kellega tal on tulnud tegemist teha. Mööda Ühendriike ringi uitav Reacher viibib parajasti Floridas, kui teda tuleb otsima eradetektiiv. Reacher ei anna talle endast teada ja sellest saab alguse sündmuste jada, mis viib mitme inimese surmani. Tekkinud olukorra põhjused on aga peidus kauges minevikus.
Surm Õhtuhiies Minna Lindgren tõlkinud Katrin Kurmiste 280 lk, pehme köide
Kes oleks osanud arvata, et Õhtuhiie pansionaadis midagi kuritegelikku toime pannakse? Igal juhul poleks selle peale tulnud üle 90-aastased Siiri ja Irma. Pansionaadi elanike päevi täidab tühi aeg, mida proovitakse hoogsamaks muuta trammisõitude ja matustega. Õhtuhiies toimuvate veidrate sündmuste uurimine on aga siiski märksa huvitavam. See on südamlik lugu vanadusest, sõprusest ja elust pansionaadis, kus dementsete osakonda sattumine on surmastki hullem.
Umbtaevas Katrin Kurmiste 320 lk, kõva köide
„Umbtaevas” on järg Katrin Kurmiste eelmisele, 1941. aasta pöördelistest sündmustest jutustavale romaanile „Tuulekülv”. Nõukogude väed on tagasi löödud ning perekond Tapperitele näib, nagu läheks elu edasi sealt, kust see pooleli jäi. Mida aga aeg edasi, seda selgemaks saab, kui asjatud on olnud nende ootused ja lootused – sõjataeva all pole miski kindel. Kui on juba täiesti selge, et sakslased on sõja kaotanud, otsustavad ka Tapperid venelaste hirmus välismaale põgeneda.
Uneskõndijad. Kuidas Euroopa 1914. aastal sõjateele asus Christopher Clark tõlkinud Tõnis Värnik 536 lk, kõva köide
1914. aasta 28. juuni hommikul, kui Austria ertshertsog Franz Ferdinand ja tema abikaasa Sophie Chotek Sarajevo raudteejaama saabusid, valitses Euroopas rahu. Kolmkümmend seitse päeva hiljem oli Euroopa sõjas. „Uneskõndijad” kirjeldab üksikasjalikult Esimese maailmasõjani viinud kriisi arengut. Autor näitab, kuidas krooniliste probleemide käes vaevlevate Euroopa riikide liidrid juhtisid oma maid ühest kriisist teise ning jõudsid lõpuks sõjani.
2
Kes oli Tove Jansson? KADRI JAANITS tõlkija
S
oome-rootsi kunstniku ja kirjaniku Tove Janssoni (1914– 2001) sünnist möödus mullu augustis sada aastat. Põhjanaabrid tähistasid suure looja juubeliaastat väärikalt ning üks tähelepanuväärsemaid sündmusi pikas ja mitmekesises reas oli Tuula Karjalaise elulooraamatu „Tove Jansson. Tee tööd ja armasta” (Tove Jansson. Tee työtä ja rakasta) ilmumine 2013. aasta sügisel. Tegemist on esimese soome keeles kirjutatud Janssoni biograafiaga, kuigi Tove, nagu Karjalainen teda tuttavlikult nimetab, elust ja loomingust on kirjutatud palju. Nii palju, et tekib küsimus, kas „Tee tööd ja armasta” ütlebki midagi uut. See kartus on asjatu. Tuula Karjalainen rõhutab eelkõige Tove Janssoni kunstiloomingut ning loob sel moel tema isikust uutmoodi köitva pildi. Tundub, et tal on õnnestunud tabada Tove Janssoni vaimu ja olemust, käsitleda minugi lapsepõlve kangelaste looja elu ühtaegu delikaatselt ja julgelt, nii et lugeja saab teada palju uut, aga ei pea loobuma kõigist oma armsaks saanud ettekujutustest.
TEE TÖÖD JA ARMASTA Raamatu pealkiri on inspireeritud ühest Tove eksliibrisest. Ning Tove elas tõepoolest selle tammsaareliku moto järgi: esimesel kohal oli kindlalt töö, aga ka armastus oli tähtis. Oma tohutu töövõime päris ta ilmselt emalt Signe Hammarsten Janssonilt, kes oli kunstnik nagu ka isa Viktor Jansson. Tove elutöö on hiiglaslik ja nii hämmastavalt mitmekesine, et sellest tuleks õigupoolest rääkida mitmuses. Ta oli maalikunstnik, illustraator, graafik, hinnatud karikaturist, kirjanik, stsenarist... Karjalainen kirjeldab põhjalikult Tove loomingut ja tööprotsessi, sidudes ajaloolised sündmused ning pere ja sõprade elu sellega, mida Jansson oma töös kujutas. Tove Janssoni kirjandusloomingus leidubki palju autobiograafilist. Ta pidas kogu elu päevikut, tegi märkmeid igapäevaste, ka praktiliste pisiseikade kohta ning kirjutas lugematuid kirju nii sõpradele kui ka kodustele. Need materjalid on andnud ainest mitmetele tema novellidele ja eelkõige võrratule „Suveraamatule”, mis jutustab Tove emast ning vennast Larsist ja
Tove Jansson oma ateljees 1956. aastal.
vennatütrest Sophiast ning kogu perele kallist saarest Pellingi saarestikus. Ka muumiraamatute tegelased olid inspireeritud Tove perest ja sõpradest. Nii annab Karjalaise raamatu lugemine Muumioru asukatele otsekui uue elu. Me saame näiteks teada, et Tove alter ego on Muumitroll ja et Tuu-tiki, kelle prototüüp on Tove kauaaegne elukaaslane Tuulikki Pietilä, on naissoost.
on tegemist sisuka ja põhjaliku biograafiaga. Karjalainen on raamatut kirjutades läbi töötanud aukartustärataval hulgal materjali Tove Janssoni isiklikust arhiivist, lugenud tema kohta kirjutatut ning intervjueerinud kunstniku kaasaegseid. Tulemuseks on lummav pilt ühest inimesest ja ajastust, raamat, mis pakub palju, aga ei midagi üleliigset. „Tee tööd ja armasta” on ka väga ilus raamat. Graafik Timo Numminen on osanud anda teosele ühtaegu pilkupüüdva ja väärika välisilme ning teksti täiendab rikkalik ja imekaunis pildimaterjal Janssoni töödest ning inimesi ja
RAAMAT SILMALE JA SÜDAMELE Karjalainen oskab kirjutada nii, et „Tee tööd ja armasta” libiseb pilgu alt läbi hea ajaviiteromaani kergusega, ometi
kohti kujutavatest fotodest. Mul on erakordselt hea meel, et see võluv, sisukas ja huvitav raamat on nüüd ilmunud ka eesti keeles.
Tove Jansson. Tee tööd ja armasta Tuula Karjalainen tõlkinud Kadri Jaanits 304 lk kõva köide
Kusti poisid, Brežnev ja Kariibi meri TOOMAS MIKKOR raamatu autor
„K
usti poisid” on lugu omaaegse Tallinna 1. Keskkooli ehk praeguse Gustav Adolfi Gümnaasiumi poistest möödunud sajandi seitsmekümnendatel aastatel. Seda ajajärku iseloomustavad Brežnev, ansambli Propeller sünd, NSV Liidu sissetung Afganistani, Moskva olümpiamängud ja Kadrioru staadionilt alguse saanud noorsoorahutused. Raamat kõneleb siiski põhiliselt sellest, mis toimus koolimaja paksude müüride vahel ning pärast tunde erinevates linnajagudes. Püüdsin edasi anda ka seda, mis toimus õpilaste ning õpetajate hinges, aga ma pole päris kindel, et see mul õnnestus. Eks lugege ja otsustage ise.
Väljendit „Kusti poisid” kasutas minu mäletamist mööda vaid üksainus inimene – legendaarne matemaatikaõpetaja Jaak Loonde ehk Lont. Ja temagi suust kuulsin ma seda vaid kahel korral: esimest korda kooli aulas rebasteks löömise õhtul ja teist korda metsas, kus käisime koolile näärikuuske toomas, ja kui ta meid kutsus: „Kusti poisid, tulge üle...” Lugedes Krossi „Wikmani poisse”, tulid mulle Londi sõnad meelde ning pähe turgatas mõte, et keegi võiks kunagi kirjutada ka „Kusti poisid”. Aastakümned läksid, aga keegi ei kirjutanud. Viimaks võtsin asja ise käsile, sest mine tea – äkki muidu jääbki tegemata. „Kusti poisid” valmis väga soodsas miljöös. Esimesed viiskümmend lehekülge kirjutasin Nicaragua pärapõrgus Alamikamba džungliküla hotellis. Just need esimesed leheküljed ja see enda käimavedamine olid kõige raskemad.
tu kahe ja poole kuuga valmis. Kuigi kardan, et olin kohati liiga terav ja kleepisin osale inimestele külge madalaid motiive ja pahesid, pean tunnistama, et kõike, mida ma mäletan, ma välja öelda ei julgenud. Nii mõnigi on küsinud, kuidas ma seda kõike mäletan. Ma mäletan tegelikult palju rohkem – ja see koormab! Nüüd, pärast kirjutamist, on pea tühjem ja sinna mahub uusi muljeid.
FOTO AUTORI ERAKOGUST
Plaatanipuu
NR.1 (90) 26. veebruar 2015
PRESSIFOTO/REINO LOPPINEN
ilmunud
WWW.VARRAK.EE
Lõbusad seitsmekümnendad.
Aga üsna pea sain aru, et ilma merevaateta ma kirjutada ei suuda, ning kolisin Kariibi mere rannikule Puerto Cabezas’ linna. Seal, pesuehtsas marquezlikus hullumajas, kirjutasin ma raama-
Kusti poisid Toomas Mikkor 336 lk kõva köide
3
NR.1 (90) 26. veebruar 2015
WWW.VARRAK.EE
PIRET ÕUNAPUU
nõu paljude sõpradega ja see nimekiri muutus selle aja jooksul korduvalt. Olin lausa üllatunud, kuidas see teema inimesi haaras ning kui palju sai meenutatud, arutatud ja targutatud. Vahel oli nimekirjas kõvasti üle saja asja, mille hulgast valikut teha. Raamatus on minu valik sõrmkübarast rehepeksumasinani.
raamatu autor
S
elles raamatus on kirjas asjad, mis vanasti olid igapäevased ja millest osa võib leida kindlasti ka tänapäeval. Need vana aja asjad aitavad meelde tuletada, kuidas meie esivanemad elasid ja mida ning miks nad tegid või mõtlesid. Vana aja asjade tagamaad ja lood aitavad vaadata minevikku. Loodan, et need asjad on nagu võtmed, millest igaüks teeb lugeja jaoks lahti mingi osa meie ajavõi kultuuriloost.
FOTO RAAMATUST (ERM FK 349:310)
Esivanemate argipäeva võtmed Paratamatult on nende asjade hulgas palju neid, mis olid kasutusel maal taludes. Olid ju eestlased vanasti siiski eelkõige maarahvas. Ja tänapäeva inimesele võivad mõned neist asjadest täiesti tundmatud olla. Samas on raamatus selliseid väega objekte, mida tundub kohatu asjaks nimetada, nagu näiteks ohvrikivi, Tõnn või Peko. Eriti hea asi oli hundisaba. Olen valinud need siia raamatusse selleks, et anda võimalikult lai pilt eestlaste elust, ja mitte ainult materiaalsest, vaid ka vaimsest aspektist. Suur osa raamatus leiduvatest asjadest on praeguseks Eesti Rahva Muuseumis. Siinkohal on au ja tänu ära teeninud nii Kristjan Raud kui ka Oskar Kallas, kes kohe pärast muuseumi asutamist 1909. aastal asusid organiseerima vanavarakogumist ja lähetasid innukaid noori, et „kogu maa talu talult ja küla külalt vanavarast puhtaks korjata”. See oli ja on ilmselgelt võimatu, sest ajaga asjad vananevad ja nii tuleb neid vana aja asju ju kogu aeg juurde. Täna on Eesti Rahva Muuseumi eestlaste esemekogus 105 814 asja.
Palju aastaid muuseumis töötades on mul ikka ja jälle olnud võimalus käia mööda erinevaid paiku, ja mitte lihtsalt käia, vaid ka kolada mööda pööninguid ja aidaaluseid. Nende aastate jooksul olen näinud väga palju kunagi nii olulisi, toredaid ning ilusaid asju, mida aeg on räsinud. Minu käest on küsitud, kas tõesti selle teiste lakapealsetel tuhnimise eest kusagil ka palka makstakse. Olen pidanud vastama, et natuke ikka ja peale selle peab olema ka ülikoolis käinud. Siinkohal olen aga täiesti nõus ERMi vanavarakorjaja Henrik Visnapuuga, kes 1912. aastal on kirjutanud: „Selle kasu vastu, mis sai Eesti Rahva Muuseum minu tööjõust, pean olema tänulik muuseumile selle eest, millega rikastusid minu teadmised rahvaelu tundmaõppimises.” Suurel osal selles raamatus vaatluse all olevatest asjadest on olemas oma lugu, sõnum tulevastele põlvedele. Nii nagu vanavarakorjaja Michelson aastal 1912 Hiiumaal sellist raudvesti nägi, mille abil ikka ja alati eestlaseks saab jääda. Seda raamatut koostama hakates püüdsin alustuseks teha nimekirja 101 asjast, mille kohta saaks väita, et tegemist on eesti vana aja asjaga. Pidasin
M
argaret Astrid Lindholm Ogden, kirjanikunimega Robin Hobb on kirjutanud fantasy’t juba kaheksakümnendatest alates, kuid tõeliselt tuntuks on ta saanud raamatutega Elderlingide maailmast. Algas see kõik 1995. aastal, kui ta avaldas selle maailma esimese raamatu „Salamõrtsuka õpilane” Robin Hobbi nime all. Raamatusari, mis pidi esialgu kujutama endast Farseerite triloogiat, on nüüdseks paisunud eepiliseks suurteoseks ning esialgu pole sellel veel lõppu näha. Seni viimane raamat „Narri salamõrtsukas” (2014) on taas uue triloogia algus, kus tegutsevad Hobbi maailma kaks keskset tegelast Narr ja salamõrtsukas Fitz. Eluslaevnike sari on üks omapärasemaid fantasy-sarju, kus on ühelt poolt täpselt kujutatud kõike meresõiduga seonduvat, kuid teiselt poolt toodud mängu hoopis laiemad ja olulisemad
Sue Lilly tõlkinud Marju Algvere 224 lk, pehme köide
Muistsed šamaanid ja ravitsejad kasutasid kristalle abivahenditena nii haigete tervendamisel kui ka tuleviku mõistatamisel. Tänapäevased alternatiivsed tervendajad ja ennustajad jätkavad seda igipõlist traditsiooni. Kristallides on väge, et aidata inimest läbi elu keerdkäikude ja avardada tema teadvust, leevendada stressi ja täita ta tervendavate energiatega. Raamatus on kirjeldatud neljakümmend viit kõige võimsamat kristalli. Johannes Pääsukese foto käsikivi ringi ajavast naisest 1914. aastast.
teemad, mis seonduvad just eluslaevade ja nende päritoluga. Selles triloogias tegutseb ka üks värvikamaid ja vastuolulisemaid tegelasi, piraat Kennit, kelle hinge ja iseloomu on vorminud vägagi reaalsed mustad jõud ja tumedad tungid, mis pole pärit mitte fantaasia-
Douglas ja Connie Petersoni poeg on täisealiseks saamas. Enne veel, kui poiss ülikooli läheb, on perel plaanis kolmekesi reisile minna. Ühel ööl enne suurt seiklust äratab naine abikaasa ja teatab, et poja lahkumisega saab otsa ka nende abielu. Douglas on vapustatud, aga ta loodab, et reis suudab perekonna taas kokku liita ning tal õnnestub selle käigus tagasi võita ka naise armastus. Menuka romaani „Üks päev” autori David Nichollsi „Meie” on südamlik lugu perekonnast ja armastusest, abikaasadest, vanematest ja nende lastest.
Kristallravi
Piret Õunapuu 214 lk kõva köide
Robin Hobb.
David Nicholls tõlkinud Juhan Habicht 384 lk, kõva köide
Kolme Michelini tärniga pärjatud Briti tippkokk Gordon Ramsay usub, et väikese lisateadmise ja -pingutusega on igaüks suuteline muutma oma söömisharjumusi ja eluviisi paremaks. Tegemata seejuures järeleandmisi maitses ega suuri muudatusi toiduvalmistamise meetodites. Kogumikus leidub 125 isuäratavat retsepti nii igapäevasteks hommiku- ja lõunasöökideks, lastetoitudeks, grilltoitudeks kui ka õhtusöökideks, magustoitudeks ja peotoitudeks.
101 Eesti vana aja asja
FOTO ANTOINE MOTTIER
Varraku peatoimetaja
Meie
Gordon Ramsay tõlkinud Laura Valli ja Kaja Riikoja 256 lk, kõva köide
Eluslaevad, lohed, taid ja vaist KRISTA KAER
ilmunud
Gordon Ramsay tervisetoidud
MAARAHVA PALE
PÖÖNINGUD JA AIDAALUSED
Varrak
maailmast vaid ikka inimese südamest. Hobbi Farseerite ja eluslaevnike tegelased tegutsevad küll ühes maailmas, kuid sootuks eriilmelistes kultuurides, mis osutuvad siiski lõpuks tihedalt seotuks. Eluslaevadega purjetavad kaupmehed ja punalaevadega võitlevad põhjamaa elanikud on ühendatud paljude nähtamatute niitidega, mille algpunkti otsib väsimatult Narr. Hobbi raamatud ei vii lugejat mõnusasse ja lohutavasse fantaasiamaailma, vaid pigem tõmbavad ta karmi ja painajalikku tegelikkusse, kus fantasy-elemendid põimuvad karmi realismiga. Tema tegelased on psüühiliselt usutavad, ükski neist pole täiuslik ning oma eksimuste eest peavad nad maksma ränka hinda. Just peensusteni välja joonistatud, pidevas arengus tegelased realistlikus maailmas, nende heitlused nii iseenda kui ka kõige välisega ongi tinginud selle, et Hobbi raamatuid ei arvustata mitte žanrikirjanduse rubriikides, vaid neid peetakse žanripiirest üle ulatuvateks. See maailm on elus ning areneb ja kasvab üha – loodetavasti veel kaua.
Eluslaevnikud. Võlulaev, esimene raamat, 1. osa Robin Hobb tõlkinud Sash Uusjärv 352 lk kõva köide
Eluslaevnikud. Võlulaev, esimene raamat, 2. osa Robin Hobb tõlkinud Sash Uusjärv 464 lk kõva köide
Eluslaevnikud. Hull laev, teine raamat, 1. osa Robin Hobb tõlkinud Sash Uusjärv 416 lk kõva köide
Kodune idandamine Rita Galchus tõlkinud Helen Laansoo 160 lk, pehme köide
Paljud on tuttavad kahe kõige tavalisema idandiga: lutserni ja mungoaga. Tegelikult on saadaval märksa laiem valik idandamiseks sobilikke seemneid. Autor õpetab toiduks seemneid idandama ja tutvustab mitmekülgset valikut idandamise abivahenditest. Kodune idandamine on tore retk maitsete ja tekstuuride maailma. Raamatust saab teada, miks on idandamine tervislik.
Sõnad ja asjad Michel Foucault tõlkinud Mirjam Lepikult 608 lk, pehme köide
„Sõnad ja asjad” on Prantsuse filosoofi ja ajaloolase Michel Foucault’ üks tuntumaid teoseid, mis analüüsib ajas teisenevaid epistemoloogilisi tingimusi, mis muudavad teatud teadmised õigeks ja võimalikuks, neid „diskursuse korra” tingimusi, mille raames ammutavad teadmised endale positiivsust ja tõesust. Oma analüüsimeetodit nimetab Foucault arheoloogiaks, püüdes selle abil välja joonistada igale ajastule iseomase teadmiste ruumi ja selles ilmnevate asjade ning neid tähistavate sõnade vahekorra.
varrak
WWW.VARRAK.EE
NR.1 (90) 26. veebruar 2015
4
HEIDI IIVARI
ku ja vaimselt ebastabiilse reisijuhi, kelle vaoshoitud viha ja iha plahvatuslik purse osutub hukatuslikuks. Lisaks Speerile saavad romaanis sõna tema reisikaaslased: erasekretär Annemarie Kempf, keda võiks nimetada romaani teiseks peategelaseks, mustkunstnik Ewald Himmelblau ning soomlasest tõlk Eero Kallankari. Nad peavad alluma sõja suurele eesmärgile ning jutustama oma lugu niikaua, kuni reis jätkub, ning see pole turismireis. Eriti raske on taluda külma ja pimedust sakslastel, aga osale reisiseltskonnast muutub retk lõpuks ka vaimseks luupainajaks: „Minu Lapimaa paneb käe suu peale, et häält poleks kuulda, et karjet poleks kuulda.” (lk 277) Speeri kaudu on saanud neist Hitleri marionetid, aga igaühel neist on isikupärane hääl ning selge ettekujutus oma soovidest ja ahastusest. Köngäs on loonud igast romaanitegelasest inimlikult usutava ja puudutava karakteri ka siis, kui tegemist on äärmise julmusega. Kõige paremad sõjaromaanid on psühholoogilised ja „Dora, Dora” on üks parimaid.
TÜ soome keele õpetaja
R
omaan „Dora, Dora” poeb naha alla, hoiab lugejat pöörases pinges ning paljastab inimhinge kõige süngemad ja häbelikumad saladused, aga ka lõputu igatsuse teise inimese juurde. 1943. aasta detsembrikuu on äärmiselt külm. Ja külm on ka Kolmanda Reich’i relvastusministril ja peaarhitektil Albert Speeril, kes võtab ette reisi Rovaniemist Jäämere äärde Petsamo niklikaevandusse. Sõjas raskustesse sattunud Saksamaa vajab hädasti niklit ning Speeril omakorda on hädasti vaja taastada Hitleriga katkenud sümbioosne side. „Nüüd Führer näeb, et annan Saksa asja eest kõik, et hoolitsen selle eest, mis temale muret teeb, sest olen ka jõulude ajal siin” (lk 75).
FÜÜRERI HINGESUGULANE Speer on selgelt Hitleri hingesugulane: tema sadism saab rahuldust võimust ja teiste alistamisest ning ta on oma suurushullusest pimestatud. Speer tunneb suuremat kiindumust tema ja Hitleri „ühise lapse”, maailmapealinna Welthauptstadt Germania kui oma lihaste laste vastu. Kivikõva Speeri nõrkuseks ongi tema piiritu emotsionaalne kiindumus Hitlerisse. Aga erinevalt Hitlerist tunnistab Speer endale sõja tegelikku olukorda. Mitmel rindel on aimata kaotusi ning see teeb Speerist ohtli-
me kui puujupid, söestunud kuivad halud. Neist halgudest tehti virn.” (lk 58) Kõige valusama jälje jätab reis Annemariesse, kes on liiga kaua iseendale valetanud ja kes saab lõpuks šokeerival moel aru, mis tema roll Speeri elus on. Sõda lihtsustab ja konkretiseerib inimese primaarseid vajadusi. Kõigepealt on oluline toidu, joogi ja soojade riiete kättesaadavus. Ka inimsuhted muutuvad triviaalseks. Igatsus rahu, rahulduse või teise inimese järele transformeerub primitiivseks ellujäämisinstinktiks, seksuaaltungiks. Kellelgi pole jõudu mõelda moraali peale olukorras, kus ta pole vabatahtlikult, ning kus hirm, väsimus ja paanika ohustab pidevalt turvalisustunnet. Siis jääbki alles iha ja see iha meenutab soojust: „Ma vajan seda kohta, kus su rinnak lõpeb, ma vajan sind, su pisikest lohku, ma olen kui karvutu vastsündinud lahja loom külma taeva all, otsekui piimalööve, mis ei parane, tee mulle kiiritusravi, võtan särgi kohe seljast.” (lk 81) Ja need õrnad sõnad kuuluvad soome mehele.
FOTO ©JOUNI HARALA
Adolf Hitleri marionetid Lapimaa avarustes
KUIVAKS PÕLENUD INIMESED Üks sümpaatsemaid tegelasi on mustkunstnik, vaene närviline hädavares, keda sõda ei ole suutnud veel muuta ükskõikseks või jultunuks. Erinevalt teistest tegelastest ei pigista ta silmi kinni võõraste kannatuste ees: „Nüüd tean ka seda, missugune kuivaks põlenud inimene välja näeb. Kuivanult ole-
Dora, Dora Heidi Köngäs tõlkinud Piret Saluri 280 lk kõva köide Raamatu autor Heidi Köngäs.
Kahekesi maailma vastu – lugemiseks vaid julgetele! ajakirjanik
M
ariefred on kena pisike Rootsi linn, mille uhkuseks on kuninglik loss, selle juurde kuuluv hirvepark ja tegus sadam, rääkimata muidugi kohalikest inimestest, kes on nii tublid ja toimekad, kui ühed väikelinna inimesed üldse olla saavad – umbes selline paik nagu näiteks meie Kärdla, Kehtna või Otepää. Muidugi, lähemal uurimisel selgub, et mitte kõik tavalised inimesed ei ole päris tavalised, ja mitte kõik pealtnäha head ei ole üldse head. Ja kust jookseb üldse piir hea ja halva vahel? Eriti segane on see kahe peategelase, 11aastase Alriku ja 9aastase Viggo puhul. Tegemist on poistega, kes liiguvad ühest kasuperest teise ning kelle kodune ja koolielu on justkui ära neetud: ükskõik kuidas nad ka üritavad, jamad kõnnivad ikka nende kannul. Teate ju küll seda tunnet, kui sa püüad anda oma parima, aga millegipärast lähevad asjad aina rohkem käest ära. Ja siis hakkab üht-teist juhtuma – ja kuidas veel! Juhtuma hakkab umbes
siis, kui Alrik ja Viggo saabuvad elama Mariefredi oma järjekordsete kasuvanemate juurde ja kohtuvad – usu või ära usu – kohalike raamatukoguhoidjatega. Õde-venda Estrid ja Magnar on tavalised vanainimesed, kuid nende ja poiste vahel tekib ootamatu side. Veider? Tõepoolest.
FOTO © HENRIK JONSSON 2014.
SASH UUSJÄRV
VÕITLUS OMA KOHA EEST
Paxi raamatute lahutamatuks osaks on Henrik Jonssoni koomiksi stiilis illustratsioonid.
Veidraks võib lugeda ka ilmselt seda, kui vanaemaeas Estrid hommikukohvi kõrvale paharettide kaelu murrab… aga ärme ruttame asjadest ette. Võibolla ehk niipalju, et kohe-kohe pärast esimesi raamatukogukülastusi peavad vennad võitlema oma elu eest nii nõiutud loitsusaua kui kohutava Sünkiga, ning mängu lisandub ka libahunt. Miski väikelinnas meelitab pimedusejõude ligi ja karta on, et varsti on ohus kogu linn – kui mitte kogu maailm. Aga see pole veel kõik. Lisaks võitlusele kurjade jõududega on poisid sunnitud võitlema ka oma koha eest päris maailmas. Enamik meist teab seda toredat tunnet, kui lähed esimest korda uude kooli, eriti kui seda juhtub tihti. Sissesulamine ei ole lihtne, isegi kui sind ümbritsevad üldiselt toredad ini-
mesed, nagu seda on vendade kasuvanemad Laylah ja Anders. Igas koolis on omad tülinorijad ja kakukullid ning uued poisid on sageli need, kelle peal see kamp end välja elab. Kui sind on mitmest koolist juba pahandustega tulema saadetud, on ka õpetajad altid arvama, et pahanduste puhul oled just sina kurja juur, ja tundub, et keegi sind tegelikult ei kuula. Rusikad on kiire ja tõhus lahendus, mis aga pikemas perspektiivis teeb asjad ainult hullemaks. Vennad peavad nõiaringist välja rabelema, kui nad tahavad alustada uut elu – ja seda nad tahavad.
IKKA KOOS Kaasahaarav seikluslugu, mille autorid on oskuslikult kokku põiminud probleemsete laste tegelikud eluraskused maagiliste lahingutega, mida ollakse sunnitud pidama muu maailma eest salajas. Napis, kohati isegi järsus ja hüplikus stiilis lugu liigub kiiresti edasi ega jäta aega isegi vahepeal õhku ahmida. Vennad Alrik ja Viggo on kujutatud elutruult ja usutavalt, nad on vastandlikud, kuid täiendavad üksteist, ning lahendused leitakse koos – ka siis, kui suhted omavahel segi pööravad. Ja
Paxi-sarja maailm on tore paik – kui see sind just kõige naha ja karvadega nahka ei pane. Raamatu eriliseks boonuseks on lugu saatvad koomiksi stiilis illustratsioonid, mis annavad niigi pingelistele sündmustele veel lisadimensiooni. Paxi-sarjas ilmub kokku kaheksa osa, kolmas tuleb Rootsis välja sel kevadel ning pärast seda üsna pea ka eesti keeles.
Pax, 1. osa Loitsusau Åsa Larsson ja Ingela Korsell tõlkinud Kadri Papp 148 lk pehme köide
Pax, 2. osa Sünk Åsa Larsson ja Ingela Korsell tõlkinud Kadri Papp 192 lk pehme köide
5
NR.1 (90) 26. veebruar 2015
WWW.KOOLIBRI.EE
Digifilmi käsiraamat
ilmunud
Kuninglikud armastuslood
RIHO PARAMONOV
Teeme koos. Väikesed vürtsikad asjad
Gill Paul tõlkinud Nele Sillaots 192 lk kõva köide
ajaloolane
U
sutavasti on meist igaüks vähemalt korra elus igatsenud olla osaline filmi tegemise müsteeriumis. Täitumatu unistus? „Digifilmi käsiraamat” nii ei arva. Selgub, et filminduses on toimunud suur pööre. Filmilindist on saamas minevik, aina odavamad ja paremad digitaalsed peegelkaamerad võimaldavad üles võtta korraliku filmi minimaalse kuluga. Ja selline film võib olla täiesti sobilik tele- või kinoekraanile. „Digifilmi käsiraamatus” vaadeldakse kõiki valdkondi, millega filmitegija kokku puutub: tehnika, filmiprojektid, ettevalmistustöö, montaaži A ja O ning lõpuks ka filmi väljalaskmine. Lugeja saab teada, kuidas kasutada statiivi ja autokaamerat, määrata värvitasakaalu, kirjutada stsenaariumit, teha lihtsate vahenditega efektigrimmi, millist videojagamissaiti eelistada, millega arvestada öövõtete puhul, milline on hea kompositsioon ja väga palju muud. Autor selgitab põhitõdesid ning jagab näpunäiteid. Raamat võiks olla eriti kasulik inimesele, kes alles mõtleb oma esimese filmi tegemisest, olgu selleks siis perevideo või täispikk mängufilm. Samas on seda huvitav lugeda ka neil, kes soovivad lihtsalt filminduse telgitagustest rohkem teada. Hulk küsimusi saab vastuse ning pärast lugemist tundub, et filmindus ei olegi enam nii kauge, võõras ja salapärane. Teos väärib kättevõtmist
koolibri
Küllap kõik väikesed tüdrukud maailmas on lapsena kujutlenud ennast printsessina ja kõik väikesed poisid unistanud kuninglikust võimust. See lapsepõlve kujutlusmäng toidabki ilmselt huvi, mida inimesed tunnevad kuningapaleedes toimuva ning kõige kuningliku perekonnaga seotu vastu. Tegelik elu pole aga sugugi nii roosiline nagu särava fassaadi põhjal võiks arvata. Raamat „Kuninglikud armastuslood” annab paeluva ülevaate kuningate ja kuningannade armusuhetest viimase seitsme sajandi jooksul ning avaldab üllatava tõe tegelike tunnete kohta legendaarseks saanud lugude taga. Raamatusse on kogutud 14 saatuslikku armulugu, alates Louis XVI ja Marie-Antoinette’i traagilisest armastusest kuni Edward VIII vastuolulise abieluni lahutatud ameeriklanna Wallis Simpsoniga või Baieri kuninga Ludwig I hullumeelsest kirest oma armukese Lola Montési vastu kuni truu armastuseni tsaar Nikolai II ja tsaarinna Aleksandra vahel. Muinasjutulised armastuslood jõuavad järjega tänapäeva, Monaco vürst Rainier III ja Grace Kelly, Jordaania kuninga Husseini ja Lisa Halaby ning Suurbritannia kroonprints Williami ja Catherine Middletoni kohtumise lugudeni.
Pea iga film sisaldab eksimusi järjepidevuse vastu – ka James Bond ei ole erand. Filmi „Casino Royale” episoodis, kus Bond ja Vesper Lynd Veneetsias teineteisesse armuvad, trükib Bond paadis sülearvutil valmis oma lahkumisavalduse. Trükkima hakates kannab ta musta rihmaga käekella. Hetk hiljem, kui ta on kirjatöö lõpetanud ja sulgeb sülearvuti, on tema kellarihm hõbedane.
ka siis, kui on vaja kindlaks teha mõne filmindusega seotud termini või lühendi tähendus. Neist osa on avatud põhitekstis, osa aga sõnaseletuste all. Ehkki raamat on mõeldud laiale lugejaskonnale, ei ole see sugugi pealiskaudne. Autor Mark Brindle on ka ise filmitööstuses tegev ning teab, millele ja kuidas tähelepanu juhtida. Keerulised asjad on õnnestunud edasi anda arusaadavalt. Hästi läbimõeldud ja liigendatud tekst, millesse on pikitud näiteid päris filmidest, muudab lugemise nauditavaks. Piltidega kokku hoitud pole ja need on varustatud asjalike allkirjadega. Käsiraamatu kasutamist hõlbustab lõpust leitav sisujuht.
Tõepoolest – hea filmi tegemiseks ei pea tingimata omama vastavat ülikooliharidust, palju raha ja meeskonda. Samas pole mõtet leiutada ka jalgratast – seetõttu tasubki alustada „Digifilmi käsiraamatust”.
Digifilmi käsiraamat Mark Brindle tõlkinud Helen Pruul 224 lk kõva köide
WWW.RAAMATUPOOD.ARIPAEV.EE
Tummad tunnistajad
Loovuse kompanii
Kriminalistika ajalugu Nigel McCrery tõlkinud Lauri Laanisto 269 lk pehme köide
Ed Catmull ja Amy Wallace tõlkinud Tiiu Kraut 448 lk kõva köide
Iga kokkupuude jätab jälje. See lihtne lause võtab kokku kriminalistika põhimõtte. Üksikud juuksekarvad ja riidekiud, sõrmejälg või vereplekk – üsna harva juhtub, et kurjategija ei jäta sündmuskohale endast üldse jälgi. Nigel McCrery toob oma ühtaegu lummavas ja judinaid tekitavas raamatus „Tummad tunnistajad” lugeja silme ette kriminalistika ajaloo ja tänapäeva. Ta kirjeldab tervet hulka erakordseid juhtumeid, tänu millele on välja töötatud järjest tõhusamaid meetodeid kuriteopaigale jäetud jälgede lugemiseks. Sisekaitseakadeemia õppejõud ja endine uurija Urmas Krüger nimetab seda raamatut seni parimaks eestikeelsele lugejale pakutud kriminalistika ajalugu käsitlevaks koguteoseks. „Vaatamata koledatele mõrvalugudele annab see lugejale ohtralt üldharivaid teadmisi, olgu nendeks siis püssirohu kasutamise ajalugu, veregrupid või kuningas Richard III surma ja ümbermatmise asjaolud,” ütleb ta. Raamatus leiavad kajastust kõik põhilised kriminalistikavaldkonnad: identiteet, ballistika, veri, mürgid, jälje-, DNA- ja surnukeha ekspertiis. Olgu juttu sellest, kuidas püüti kindlaks teha džinnipurgis säilitatava pea omanikku või kuidas tapeti Aleksandr Litvinenko, tõestab raamat, et ka juba ammu siitilmast lahkunutel on alati oma lugu rääkida.
Pixari kaasasutaja ja juhi Ed Catmulli raamat pakub meile võimalust vaadata otse animafilmide tootja Pixar Animationi südamesse. Raamatus hargneb ühest küljest lahti Pixari lugu: kuidas jõuti maailma kõigi aegade ühtede edukaimate filmide loomiseni. Teisest küljest aga avab see raamat sügavuti sellised juhtimispõhimõtted, mis võimaldavad üles ehitada loomingulise keskkonna ning tuua inimestes välja nende tõelised võimed ja kõige parema mina. Ed Catmull räägib avameelselt meile kõigile tuntud ja hulgaliselt auhindu võitnud filmide saamise loost („Kalapoeg Nemo”, „Imelised”, „Ratatouille”, „WALL-E”, Lelulugu”, „Kollide kompanii” jt). Geniaalsed asjad ei sünni iseenesest, valmiskujul tühjale kohale. Pixari edu saladuseks on kindlasti olnud Ed Catmulli ja tema kolleegide loodud õhkkond, mis põhineb meeskonna väärtustamisel ja toetamisel, loomingulisuse soodustamisel ja rutiini trotsimisel. Raamatus räägitakse ka, millise panuse on Pixari kujunemisse andnud erinevad juhinatuurid, näiteks Steve Jobs ja John Lasseter. „Loovuse kompanii” on Financial Timesi aasta parima äriraamatu nominent ning New York Timesi ja Amazoni 2014. aasta bestseller.
Polümeersavist saab ühel või teisel moel teha praktiliselt kõike, aga oma eripära tõttu on see materjal parim pisiasjade valmistamiseks. Ehkki kunstmaterjal, on polümeersavi imetore lähtepunkt ka lihtsa ja maalähedase olemisega tööde tegemiseks. Sellegi raamatu näited ulatuvad ülikergetest aeganõudvamateni ning iluesemetest tõeliselt praktiliste riistadeni. Küll hoiavad kõik üksmeelselt ühtset stiili: maakodulikult südamlikku ja romantilist. Kui tunned poolehoidu vintage’i, romantiliste aksessuaaride, interjööri ja rõivaste, rooside ja teiste lillede, laste ja lelude ning lihtsa ja loomuliku elu vastu, siis on see raamat sulle.
Silmaringi reisijuht. Venemaa tõlkinud Olavi Teppan 336 lk pehme köide
Värske „Silmaringi reisijuht” tutvustab turistile ja tugitoolirändurile Venemaad. Lisaks Moskvale ja Peterburile on sellesse väljaandesse kaasatud ka muud tuntud ja vähemtuntud turismiobjektid Pihkvast ja Kaliningradist Kaukaasia ja Vladivostokini. Uues kuues reisijuhis on veelgi rohkem visuaalset materjali, kaarte ja praktilisi näpunäiteid.
aripaev
Alpid haakristi varju all HANNO OJALO ajaloolane
M
itme menuka ajalooraamatu autor Jim Ring (snd 1954 Inglismaal) on seekord valinud oma põhiliselt sõjaajalugu käsitleva raamatu „Tormijooks kotkapesale” teemaks ühe Euroopa piirkonna. Ta ei keskendu ühelegi konkreetsele riigile, vaid kirjeldab Euroopa uhkeima mäestiku – maaliliste Alpide saatust. Selline lähenemisviis võimaldab autoril käsitleda Teise maailmasõja käiku omapärasest vaatenurgast ja analüüsida sõjasündmusi nii Alpidega piirneva Prantsusmaa, Šveitsi, Itaalia, Saksamaa, Austria kui ka Jugoslaavia kontekstis. Ühest küljest näitab Ring, kui tähtis oli see piirkond Adolf Hitlerile, kelle mäestikuresidents paiknes Baieri Alpides Berchtesgadenis. Seal võeti vastu tähtsaid otsuseid ja kavandati müütilist Alpikindlust, kus natsirežiim pidi Goebbelsi propaganda väitel liitlastele viimast vastupanu osutama. Teisest küljest pakkusid Alpid varjupaika mitmete riikide vastupanuliikujatele ja partisanidele, kes võitlesid Hitleri ja Mussolini režiimi vastu. Kui ülevaade Itaalia ja Prantsuse vastupanuliikumisest peaks ajaloohuvilisele mingil määral tuttav olema, siis näiteks austerlaste sarnased ettevõtmised kindlasti mitte. Otsest sõjategevust suuremate sõjajõudude osavõtul oli Alpides suhteliselt vähe – põhiliselt Itaalia ja Prant-
FOTO BUNDESARCHIV/AP.
ilmunud
Inga Talvis 60 lk pehme köide
Hitler ja Eva Braun Berchtesgadenis oma mägiresidentsi esisel terrassil.
susmaa vahel suvel 1940. Küll aga toimus mägedes kogu selle perioodi vältel aktiivne sissisõda. Peale partisanide ja nende jälitajate liikusid sealkandis ka põgenikud – sõjavangid ja juudid, kes lootsid jõuda turvalisse Šveitsi. Mitmed mägijärved ja koopad said tuntuks ka natside saladokumentide ja kokkuröövitud varanduste peidupaikadena. Raamatus antakse ülevaade ka Šveitsi raskest olukorrast Teises maailmasõjas. Totalitaarsetest suurriikidest ümbritsetud väike riik pidi vastu pidama hirmus Saksamaa sissetungi ees ja valmistuma end kaitsma. Lisaks on Šveits tuntud kohana, kus kogu maailmasõja jooksul olid end sisse seadnud mitme
riigi spioonid ja üritati sõlmida omavahelisi tehinguid. Autor maalib lugejale mastaapse pildi nii sõdivate riikide juhtide kui ka lihtsate kohalike elanike tegemistest ja katsumustest. Lisaks reetmistele ja kuritegudele loeme lugusid tavaliste inimeste julgetest ja eneseohverduslikest tegudest.
Tormijooks Kotkapesale Jim Ring tõlkinud Vahur Lokk 408 lk, kõva köide
ajakirjade kirjastus Nutika perenaise kokaraamat 2 Lia Virkus, Pille Enden, Epp Mihkels, Tiina Lebane 228 lk kõva köide
„Nutika perenaise kokaraamat 2” on järg krooniajal välja antud raamatule, mis pakub soodsaid roogi säästlikuks majandamiseks. Euro tulekuga on toiduainete hinnad hoolega ülesmäge rühkinud ja rahakotisõbralike roogade nuputamine muutunud veelgi keerulisemaks. Sellesse raamatusse on neli autorit kogunud oma pere peal järele proovitud maitsvate toitude retseptid. Lemmikroogade valmistamisel neljaliikmelisele perele saab hakkama 3–5 euroga. Valikus on salatid, supid, praed, magustoidud ja küpsetised – kokku sada nutikat retsepti. Iga retsepti juures on kirjas hinnavahemik, mille piiresse peaks toidu maksumus jääma, olenemata sellest, millises poes oste teha. Isevalmistatud toit on maitsev ja toitev, järeleandmisi pole tehtud ka roogade tervislikkuses. Kokkame soodsalt, kokkame nutikalt!
Kodukirja parimad palad Pille Enden 400 lk kõva köide
Kodukiri on ilmunud juba 23 aastat. Selle aja jooksul on ajakiri tutvustanud Euroopa köögi baasretsepte ja eri maailmanurkade toite, samas aga meelde tuletanud ka vaaremade hapukapsa- ja süldikeetmise õpetusi. Ning loomulikult on Kodukirja köögitoimetaja Pille Enden jaganud ajakirjas ka rohkelt uudseid ja värske ilme saanud roogade retsepte. Ainuüksi viimase kaheksa aasta parimaid retsepte on kokku saanud paksu raamatu jagu. Raamatus on 330 retsepti, mida nüüd ei pea enam vanadest ajakirjadest otsima!
Eksootilised viljad põhjamaa köögis Merrit Kiho 140 lk kõva köide
Selles raamatus räägib autor kahekümne neljast eksootilisest viljast, osa neist on lugejale kindlasti hästi tuntud, aga arvatavasti mõnegagi saab siin kohtuda esimest korda. Retseptidele lisaks on raamatus ka väike tutvustus viljade päritolust ja kasulikkusest, samuti soovitused selle kohta, kuidas neid poes valida, mida kodus peale hakata ja kuidas säilitada.
Maccheroni! Sööjad ootavad pastat Kaie Mei 128 lk kõva köide
Maccheroni! Macaroni! Spaghetti! Itaalia kirg ja tunnetus selle parimal moel ja läbi katsetatud ülima süstemaatilise põhjalikkusega. Autoriks on kauaaegne toiduõpetaja Kaie Mei, kelle retsepte võib alati raudkindlalt usaldada – need õnnestuvad iga kell! Pastamaailm avaneb me ees kogu võlus. Esimestel lehekülgedel saab laiendada oma teadmisi, edasi järgneb kümneid pastaretsepte, mis on jaotatud aastaaegade kaupa. Eraldi osa on klassikalistel pastaroogadel. Sophia Lorenile see raamat meeldiks.
NR.1 (90) 26. veebruar 2015
Mitmekesine ja põnev loodus RITA METS raamatu autor
„I
FOTO ENRICO PELT
ilmunud
WWW.RAAMAT24.EE
mepärane Eesti loodus” sündis ideest koostada selline raamat, kus lisaks looduse kirjeldamisele oleks ka midagi muud paeluvat, et seda oleks põnev lugeda erinevas vanuses ning erinevate huvidega inimestel. Idee tundus hea ja tuligi tegutsema hakata, sest kahjuks raamatud endid ise valmis ei kirjuta.
LOODUS JA LEGENDID Raamatu koostamine oli äärmiselt huvitav ning minu jaoks olid kõige huvitavamad just rahvapärimused. Kusjuures ma poleks kunagi uskunud, et mind võiks üldse sellised asjad huvitada. Kui raamat oli olemas vaid idee tasandil, siis kahtlesin, kas üldse leidub nii palju legende ja pärimusi, mida raamatusse panna. Kujutlesin oma mõtteis, kuidas see kõik sellisel juhul välja hakkaks nägema. Silme ette lõi raamatututvustus: „Uus põnev loodusraamat, kus loodusega on põimitud kaks legendi.” Koostamise käigus kahtlused vähenesid ja legendide arv kasvas, tõusid ka minu usk ja huvi, mis omakorda suurendasid motivatsiooni. Läksin nii hoogu, et osa esialgu plaanitust tuli raamatust välja jätta, sest muidu oleks raamat nii mahukas tulnud, et seda tulnuks lausa käruga vedada. Lõpuks sai raamat valmis ning kui seda esimest korda sirvida sain, läks tuju tõesti heaks. Tänu kujundajale ja fotograafidele näeb raamat tõeliselt ilus välja, loodetavasti on ka sisu samaväärne, kuid selle üle otsustab juba lugeja.
HARIV MEELELAHUTUS Raamat on koostatud nii, et pikki tekste seal pole, kogu info on lühikeste lõikude või punktidena välja toodud. Seega on see raamat ka sellistele lugejatele, kellele eriti lugeda ei meeldi. Tegemist on väga mitmekülgse raamatu-
keeletoimetaja ja loodusesõber
P
ere või sõpradega mööda Eestimaad ringi sõites satume ikka huvitavatesse ja enda jaoks seni avastamata paikadesse. Oi kui sageli leiame end küsimas järgmist: mis koht see on? Kuidas see on tekkinud? Kuidas endale nime saanud? Mis taim see on? Mis lind see on? See küsimuste rodu võiks olla lõputult pikk. Nii palju on küsimusi, millele tahaks vastuseid siin ja praegu, kohe. Aga neid pole kusagilt võtta ega kelleltki küsida. Ja kui ei tea, kus sa oled või mis selle koha või taime nimi on, siis pole ka kaasaegsetest nutiseadmetest kasu. Ega pruugi ka internetiühendus sujuva andmeotsingu tegemiseks piisav olla.
MILJON MIKSI OOTAB VASTUSEID Eriti tuttav on miljon miksi olukord lastega reisijatele. Küll need pisikesed suud oskavad palju küsida. Tahaks ju täiskasvanuna neile küsimustele ikka vastata osata. Tore, kui oskaks seda
ilmunud Kama. Eesti rahvustoit
Lia Virkus, Pille Enden sari „100 rooga” 80 lk pehme köide
Rõõm on tõdeda, et kama on taas au sisse tõusnud ning leiab üha suuremat kasutust nii koduköögis kui ka pidulikel vastuvõttudel. Rikkalikult kiudaineid, taimseid valke, süsivesikuid ja B-vitamiini sisalduvat kamajahu saab kasutada väga erinevates roogades nii soolastes kui ka magusates. Raamatust leiate 30 erinevat lihtsat ja maitsvat kamajahu sisaldavat rooga, lisaks saate lugeda kama ajaloost, tervislikkusest ja sellest, millised sarnased jahusegud on meie lähinaabritel. Raamat on valminud koostöös Tartu Mill AS-iga. „100 rooga” sõsarsarja üheteistkümnes raamat.
Aloha Hawaii! Kristel Rumessen 216 lk pehme köide
Rebane oma saagiga.
ga, kus loodusega põimuvad meie ajalugu, rahvapärimused, kirjandus, kultuur ning fotokunst. Raamat on oma lihtsa keelekasutuse, huvitavate faktide, kaunite fotode ning põnevate legendidega hariv meelelahutus nii noortele kui ka täiskasvanutele. Raamatu peamine eesmärk on näidata, kui mitmekesine ja põnev loodus olla võib. Looduse sidumine mitmete teiste eluvaldkondadega aitab kaasa tervikliku maailmapildi kujunemisele, mistõttu sobib raamat hästi ka õppetöö kõrvale. Raamat on hea abimees referaatide ja ettekannete koostamisel ning silmaringi laiendamisel, samuti aitab ta õpilastel avardada oma tead-
misi teemade kohta, mida ka kooliõpikutes käsitletakse. Loodan, et raamat vastab lugejate ootustele ning pakub põnevat ajaviidet, uusi teadmisi ja ohoo-momente.
Imepärane Eesti loodus Rita Mets 312 lk kõva köide
Abimees loodusesõbrale ANU ROOSENIIT
6
paeluvalt ja huvitavalt teha, nii et huvi looduse vastu tärkaks ja kasvaks juba maast madalast. Ühest küljest ju tundub, et teame ja tunneme oma kodumaad, oma väikest Eestit üsna hästi. Aga mõnes konkreetses kohas olles vast peale nime suurt midagi ei teagi. Kui loodusobjektide kohta, vähemasti suuremate ja tuntumate kohta, on siin-seal ikka mõni infotahvel ja saab kohalikust looduskeskusest või infopunktist läbi astudes infovoldiku kaasa haarata, siis pahatihti meil, eriti lindude-loomade-putukate kohta mingit materjali kohe võtta pole. Just siin on raamat „Imeline Eesti loodus” hea abimees, mis võiks iga pere auto kindalaekas või matkakotis olla. Siit leiab nii eluta kui elusa looduse kohta väga palju infot – on üldandmed, kirjeldus, päritolu; lindude-loomade välimuse kirjeldus, sigimise ja järglaste info, aga samas ka palju huvitavaid fakte, muistendeid, legende, rahvakeelseid nimesid ja nimetusi. Ehk et tegu ei ole kuiva entsüklopeedilise materjaliga, vaid info on esitatud ladusalt, mõnusalt ja eesmärgiga looduse vastu huvi tekitada, õhutades soovi enda ko-
du ümbruse, aga samas ka kogu Eesti kohta rohkem teada saada.
HEA LISAMATERJAL ÕPILASELE JA ÕPETAJALE Siit jõuamegi teise olulise sihtgrupini – kooliõpilasteni. „Imeline Eesti loodus” on kahtlemata hea lisamaterjal nii õpilasele kui õpetajale. Siit ammutatud teabe abil on kergem tundi huvitavamaks ja laste jaoks köitvamaks muuta. Väikeste põnevate faktide kaudu rohkem teadmisi anda. Kui asjasse on segatud põnevus, huvi, siis on kergem ka õpitut meelde jätta. Samuti aitab huvitavam materjal seoseid luua. Alati on hea teoreetilist materjali õpetada näidete kaudu, nt geoloogilisi ajastuid või loodusnähtusi seostada konkreetsete loodusobjektidega. Loomulikult on „Imeline Eesti loodus” ka lihtsalt mõnus lugemisvara loodushuvilisele. Rikkalikud illustratsioonid ja pärimused pakuvad naudingurõõmu igale inimesele, kes vähegi lugemise ja looduse vastu huvi tunneb. Raamatu on retsenseerinud bioloog ja õpetaja Marje Loide.
„Eva-Lottaliku õhinaga jutustab autor värvikirevast elust Hawaiil – konkureerimisest tööturul, salajasest ronimisest üli-kõrge mäe tippu (see oli rangelt keelatud), koerasuurusest prussakast köögiseinal ja õõnsast enesetundest enne langevarjuhüpet. Aga eelkõige muidugi imekaunitest randadest, kapsaussirohelistest palmidest, soojast suvetuulest ja sellest, kui mahlased peavad olema mangod. Jutt jookseb pingutamata ja mõnusalt justnagu kirjutaks autor heale sõbrannale. Väärtust lisab raamatule Hawaiid puudutav faktoloogia ja praktiline elamisõpetus – kes loeb, saab targemaks. Üks on selge: pärast sellist raamatut tahaks Hawaiile.” Madis Jürgen Eesti Ekspressi ajakirjanik
Suhteaudit. Käsiraamat paaridele Kärt Kase 124 lk kõva köide
„Julgen loota, et paarid, kes selle raamatu nõuannetesse pühendunult süvenevad, vastates esitatud küsimustiku väidetele tõepoolest ausalt ja keerutamata, avastavad teineteise kohta üht- teist uut ka pikaajalise suhte puhul. Kui harjutuste koostegemise käigus areneb mõlema asjaosalise oskus teist katkestamata ära kuulata ja rahulikult väidelda, oskus mõista, andestada ja koos unistada, muutub paarisuhe kahtlemata veel paremaks.” Aita Kivi ajakirja Eesti Naine peatoimetaja ja kirjanik
Meie lapse uni Merit Lilleleht, Õnne Liv Valberg 208 lk kõva köide
Käesolevas raamatus selgitavad autorid, milline peaks olema mingis vanuses lapse unerežiim, kuidas saab last õigesti magama harjutada, nii et kõik – nii laps kui ka vanemad – oleksid hommikul puhanud. Samuti antakse ülevaade erinevas vanuses lapse unevajadusest, levinumatest segajatest, mis ei lase õhtul rahulikult uinuda. Aga ka unehäiretest, nende tunnustest ja nendega toimetulekust. Ning loomulikult on raamatus hulgaliselt nippe ja võtteid, kuidas tagada lapsele parem uni ning unemuredest võitu saada. Rahulikku und!
NR.1 (90) 26. veebruar 2015
ilmunud
Miraculum
Ketlin Priilinn 232 lk, kõva köide
Mirjam pidi terve lapsepõlve hoolitsema nooremate õdede-vendade eest, sest alkohoolikust emal polnud lastest sooja ega külma. Nüüd, lõpuks iseseisev, naudib ta vabadust ega taha kodus elatud ajale mõeldagi. Kui aga ema ootamatult sureb ja ilmneb, et tema neljal alaealisel lapsel pole kellegi juurde minna, tuleb neiul seista silmitsi raskete valikutega. Kas saata õed-vennad lastekodusse või püüda kogu koormaga taas ise hakkama saada?
Prügivedaja surm M. C. Beaton sari „Šoti kriminullid” tõlkinud Ragne Kepler 232 lk, pehme köide
Järjekordses mõrvaloos lahendab punapäine konstaabel Hamish Macbeth joodikust prügivedaja Ferguse mõrvalugu. Kellelgi pole kahju, kui leitakse kiusliku mehe elutu keha, isegi tema perekonnal mitte. Kuid Hamishit üllatab, et paljud inimesed, kes on Ferguse türannia all kannatanud, ei taha sellest rääkida. Kui tapetakse veel üks talupidaja, hakkab Hamishil kiire – ta peab mõrvari leidma enne, kui too platsi täitsa puhtaks lööb.
Asjade kukkumise hääl Juan Gabriel Vásquez sari „Punane raamat” tõlkinud Mai Tonisoo 228 lk, kõva köide
Juan Gabriel Vásquez (Colombia, Bogotá, 1973) on mitmete auhinnatud romaanide autor, tõlkija, esseist ja ajakirjanik. Mario Vargas Llosa on nimetanud teda üheks originaalseimaks hääleks Ladina-Ameerika kirjandusmaastikul. See on lugu pinevast sõprusest, armastusest, perekonnast, hirmus elanud põlvkonnast ja püüetest jääda ellu rasketel aegadel. Raamat pälvis 2011. aastal Alfaguara preemia, hispaaniakeelse maailma ühe tähtsama kirjandusauhinna.
Kuidas luua tüdrukut Caitlin Moran tõlkinud Maria Lepik 342 lk, pehme köide
Mu nimi on Johanna Morrigan. Ma olen neliteist. Ja ma olen otsustanud ennast tappa. Muidugi mitte päriselt. Ma pean lihtsalt tapma Johanna ja looma tema asemele uue tüdruku. Sellise, keda tähele pannakse. Sellise, kes julgeb sõna sekka öelda. Sellise, kelle pihta poisid kive ei loobi. Ja mis kõige tähtsam – sellise, kellega keegi seksida tahaks! Aga mis saab siis, kui ma ühel hetkel avastan, et olen end loonud sootuks valedest asjadest?
PQ Testi oma psühholoogilist intelligentsust Ben Ambridge tõlkinud Heija-Liis Ristikivi 344 lk, pehme köide
Käesoleva raamatu eesmärk on selgitada, miks inimesed teevad seda, mida nad teevad. See on mõeldud inspireerima lugejat otsima vastuseid kõigile küsimustele, mis igapäevaelus esile kerkivad – kõige sügavamatest kõige triviaalsemateni välja. Vastuste leidmisel on abiks terve hulk interaktiivseid teste, millega saab mõõta oma isiksust, intelligentsust, moraalseid väärtusi, mõtlemisstiili, joonistusoskust, loogiliselt mõtlemise võimet ja palju muud.
WWW.TNP.EE
Tanapaev
Väikesest poisist suureks vutimeheks
ilmunud
MONIKA PERL
Kasper kolib oma perega vanasse puumajja ja saab naabriks veidra vanatädi Amaalia. Esialgu on poiss veidi pettunud, sest naabruses ei ela ühtegi lastega peret. Õnneks on Amaaliatädil viis vahvat kassilast, kes on mitu korda nutikamad kui tavalised loomad. Nendega saab Kasper peagi heaks sõbraks. Kui vanatädi usaldab Kasperile oma kasside suure saladuse, tuleb poisile ebatavaline idee. Kristiina Kassi „Kasper ja viis tarka kassi” saavutas Eesti Lastekirjanduse Keskuse, ajakirja Täheke ja kirjastuse Tänapäev 2004. aasta lastejutuvõistlusel „Minu esimene raamat” III koha.
S
ee pole tavapärane autobiograafia või mälestusteraamat – neil lehekülgedel pole kirjas kõik, mis Pelega elu jooksul juhtunud on. Selle asemel on Pele püüdnud jutustada omavahel põimuvaid lugusid sellest, kuidas ta inimese ja mängijana arenenud on, ning veidi ka sellest, kuidas on arenenud jalgpall ja kogu maailm, keskendudes seda tehes viiele erinevale jalgpalli MMile, alustades 1950. aastal Brasiilias peetud MMist, mil ta oli alles poisike, ning lõpetades turniiriga, mida Brasiilia 2014. aastal taas uhkusega võõrustas. Eri põhjustel on just need MMid olnud tema elus verstapostideks. Tagasi vaadates pole kõige olulisemad kuulsus ega raha. Oma südames teab Pele, et jalgpall on teinud talle head ning veel rohkem tervele maailmale. Jalgpall võttis väikese poisi, andis talle eesmärgi, ja näitas talle imepäraseid asju üle kogu maakera. See tõi endaga kaasa eluaegsed sõprussidemed ning kinkis suurepäraseid mälestusi seoses tema perega. Oma elu jooksul nägi ta, kuidas jalgpall ühendas inimesi kogukondadeks, ning muutis nad vastuvõtlikumaks ümbritseva maailma suhtes. Üha uuesti ja uuesti koges ta, kuidas see spordiala muutis paremaks arvutute miljonite inimeste elu nii väljakul kui väljakust eemal. Vähemalt Pele jaoks see ongi see, miks jalgpall on oluline. „Mõtlen kõigile nendele toimunud muutustele ja ütlen endale: „Pagan küll, ma olen vana!” Kuid samas imetlen, kuidas maailm viimase seitsmekümne aasta jooksul arenenud on – ning seda suuremalt jaolt paremuse poole. Kuidas sattus Brasiilia maapiirkonnast pärit vaene mustanahaline poiss, kes kasvas üles tolmustel tänavatel jalaga puntrasseseotud sokke ja prügi tagudes, keskmesse globaalsel spordisündmusel, mida üle kogu maailma jälgisid miljardid inimesed? Olen äärmiselt tänulik jalgpallile, kauneimale kõigist mängudest, et ta võttis tillukese poisi, kelle nimi oli Edson, ning võimaldas tal kogeda „Pelé” elu.”
RASKE ALGUS Esimeseks palliks, millega Pele vutti mängis, oli tegelikult vaid puntraks kokku seotud kimp sokke. „Laenasime” sõpradega neid naabrite pesunööridelt
REPRO RAAMATUST
7
U
pton Sinclair sündis 1878. aastal Baltimore’is jõuka alkoholikaupmehe peres. Ehkki ta on hiljem rääkinud, et isa alkoholism jättis temasse sügava jälje, oli tulevase kirjaniku suhe rangest kristlasest marukarske emaga veelgi keerulisem, isegi sel määral, et umbes 16-aastaselt otsustas poiss emaga enam mitte tegemist teha. Sinclair õppis mõnda aega Columbia ülikoolis õigusteadust, kuid huvitus rohkem kirjutamisest, millele peagi pühenduski. Kirjandusliku tegevuse kõrval oli Sinclair ka tulihingeline aktivist, poliitiliste reformide eestvõitleja ning progressiivne ajakirjanik.
Kristiina Kass autori illustratsioonid kujundanud Villu Koskaru 76 lk, kõva köide
Esmaspäevad Ele Arakas kujundanud Angelika Schneider 280 lk, pehme köide
Karjääri alguspäevadel Santose vormis.
ning togisime oma „palli” tundide kaupa. Kihutasime naerdes ja kilgates mööda tänavaid ning madistasime järjest tundide viisi, kuni päike lõpuks looja läks. Nagu arvata võite, ei meeldinud see just kõigile ümbruskonna inimestele! Meie olime aga jalgpalli järele hullud ning liiga vaesed, et endile midagi muud lubada. Igatahes said sokkide omanikud need alati tagasi, võib-olla küll pisut räpasematena kui siis, kui me need leidnud olime. Järgnevatel aastatel harjutasin greibi, puntraks kokku seotud nõudepesukaltsude ning isegi prügiga. „Päris” palliga hakkasime mängima alles siis, kui lähenesin juba teismeeale. Kui ma 1958. aastal seitsmeteistkümneselt oma esimesel MMil osalesin, mängisime lihtsa, kokkuõmmeldud nahkpalliga – ent ka see tundub tänapäeval täieliku igandina.”
JALGPALLIGA LÄBI ELU Maailmas pole tõepoolest paika, mis oleks Pele jaoks liiga kauge. Endiselt reisides, töötab ta UNICEFi ja muude organisatsioonide heaks, ning tegutseb jalgpalli kui spordiala suursaadikuna üle maailma. Samuti hoiab ta silma peal oma äriettevõtmistel agentuuri Legends 10 abiga, mis tegeleb tema kaubamärgi ja kuvandiga üle kogu maailma ning arendab projekte, mille
eesmärgiks on Pelest maha jätta pärand ka tulevaste põlvkondade jaoks. Õnneks huvituvad temast endiselt paljud inimesed. Pele kohtub endiselt sageli vanade meeskonnakaaslastega Brasiilia koondisest ja Santose klubist. Koos püüavad nad Santoses kokku panna kollektsiooni Pelé muuseumi jaoks. Kaasa on aidanud paljud inimesed, nende seas kuulus Brasiilia arhitekt Oscar Niemeyer, kes enne seda, kui ta 104-aastaselt suri, oli nii lahke, et tegi väikese visandi obeliskist, mida soovitakse paigutada muuseumi ette. Tagasi vaadates pole Pele jaoks kõige olulisemad kuulsus ega raha. Ta teab oma südames, et jalgpall on teinud head talle ning veel rohkem tervele maailmale. Jalgpall võttis väikese poisi, andis talle eesmärgi, ja näitas talle imepäraseid asju üle kogu maakera.
Miks jalgpall on oluline Pele, Brian Winter tõlkinud Vallo Kask kujundanud Villu Koskaru 304 lk kõva köide
Tapamaja pisaraid ei usu MIHKEL MÕISNIK
Kasper ja viis tarka kassi
Ta on kirjutanud üle saja väga erineva raamatu, kuid 1906. aastal ilmunud läbilöögiromaan „Džungel” on endiselt ilmselt tema kuulsaim teos. „Džungel”, paljastas halastamatult Ameerika lihatööstuse olukorda. Protestiromaan, mille Sinclair oma kulu ja kirjadega avaldas, tõi päevavalgele talumatud töösuhted ja ebasanitaarsed töötingimused Chicago tapamajades. Romaanist sai kiiresti bestseller, see vallandas üldsuse pahameeletormi ja sundis võime võtma vastu toidu- ja ravimiseadust. „Džungel” on jõhkralt sünge lugu Ameerikasse emigreerunud leedu perekonnast ning nende kiirest ja armutust langusest vaesusse, moraalsesse allakäiku ning sotsiaalsesse ja majanduslikku meeleheitesse. Jurgis Rudkuse pere võitleb meeleheitlikus üksinduses
edutult selle nimel, et linnadžunglis ellu jääda. Ameerika kirjandusklassikasse kuuluv raevukalt realistlik romaan on võimas pilguheit sajandivahetuse vaesusele ja korruptsioonile ning on jäänud kohustuslikuks kirjanduseks paljudel ajaloo- ja kirjanduskursustel.
Katariina kolib emaga suurde linna, kus temaga hakkavad juhtuma kummalised asjad. Nii kummalised, et see pole enam lõbus. Varsti kasvavad elu imetabased ja dramaatilised keerdkäigud tüdrukul üle pea, nii et ta ei saa enam hästi sotti, keda või mida uskuda. „Esmaspäevad” pälvis Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev korraldatud 2014. aasta noorsooromaanide võistlusel I koha.
Roosi ja Liisu seiklused Ketlin Priilinn illustreerinud Kadi Kurema 156 lk, kõva köide
Roosi ja Liisu on mängujänesed – üks õrnahingeline ja pelglik, teine julge ja seiklushimuline. Kingipoest satuvad nad meeldivasse kodusse, kus nende omanikuks saab tüdruk nimega Maria. Kuid siis lähevad jänesed kaduma ja alustavad pikka rännakut läbi eripalgeliste kodude. Teel tutvuvad nad hulga inimestega ja õpivad lugu pidama teineteise vastandlikest loomustest. Samal ajal rajab Maria OÜ Kus On Jänkud?, et jänesed sõprade abiga leida.
Metslased ja vombatid Katarina Mazetti tõlkinud Allar Sooneste 144 lk, kõva köide
Julia, Kimmu, George ja Alex loodavad veeta tädi saarel mõnusa vaheajanädala, laiselda ning nautida Alexi kokakunsti ja rohkesti lihavõttemaiustusi. Ja loomulikult näha tädi Frida Austraaliast saadud vombateid. Kuid saarel hakkab jälle juhtuma kummalisi asju. Öösiti on ümberringi kuulda kaatrite müra ja saarele tuleb kutsumata külalisi. Mida nad soovivad? Ja kas vombatid on ikka nii nunnud kui algul paistavad...
Krabat
Džungel
Otfried Preussler tõlkinud Linda Ariva kujundanud Margit Randmäe 208 lk, kõva köide
Upton Sinclair sari „Punane raamat” tõlkinud Jana Linnart sarja kujundus Jüri Jegorov 405 lk kõva köide
„Hoia eemale Koselbruchist ja veskist Mustade Vete ääres, seal pole just kõige ohutum...” Hoiatuste kiuste läheb hulkurpoiss Krabat õpipoisiks tontlikusse veskisse ning leiab end õige pea pahatahtliku võluri ja üleloomulike mustade jõudude võimusest.
Tartu ülikooli kirjastus ilmunud Aritmeetika alused. Loogilis-matemaatiline uurimus arvu mõistest Gottlob Frege tõlkinud Piret Kuusk sari „Avatud Eesti Raamat” 353 lk, pehme köide
Väljaanne sisaldab Saksa matemaatiku, loogiku ja filosoofi, analüütilisele filosoofiale aluse pannud Gottlob Frege (1848–1925) üht peateost „Aritmeetika alused” (1884), samuti lisadena kolme ta elu lõpul kirjutatud ning alles postuumselt avaldatud fragmenti, milles ta oma vaadet aritmeetikale oluliselt revideerima asub. Peale selle leidub siinsete kaante vahel füüsiku ja filosoofi Madis Kõivu pikem kirjutis Frege matemaatikafilosoofiast, mis annab põhjaliku ülevaate ka Frege teistest, palju tehnilisematest tekstidest, eelkõige ta kahest ülejäänud peateosest: „Mõistekiri” (1879) ja „Aritmeetika põhiseadused” (1893/1903). Raamatu on toimetanud Jaan Kangilaski.
Loodusteaduse filosoofia Carl G. Hempel tõlkinud Tiiu Hallap sari „Avatud Eesti Raamat” 187 lk, pehme köide
„Loodusteaduse filosoofia” on sissejuhatus 20. sajandi teadusfilosoofia ühe suurkuju, saksa-ameerika filosoofi Carl Hempeli (1905–1997) vaadetesse. Raamat analüüsib lihtsas ja selges keeles selliseid mõisteid ja küsimusi nagu hüpotees, testimine ja kinnitamine, teaduslik seletus, teooria, mõistekujundus ja
mõõtmise roll selles, loodusseadus, ühe teaduse „taandamine” teisele. Analüüse saatvad näited ulatuvad sünnitusabist vitalismiteooria ja biheivioristliku psühholoogiani. Raamatu on toimetanud Piret Kuusk, järelsõna pärineb Rein Vihalemmalt.
Finantsturud ja institutsioonid Andro Roos, Priit Sander, Maire Nurmet, Nadežda Ivanova 430 lk, kõva köide
Õpikuna kirjutatud raamatu eesmärk on raha ja rahapoliitika, finantsturgude ning pankade toimimisega seotud olulisemate teoreetiliste aspektide kompleksne tundmaõppimine, mis on eduka praktilise tegevuse aluseks. Esimeses peatükis käsitletakse raha olemust ja funktsioone, rahapoliitika eesmärke ja instrumente ning rahasüsteemide arengut. Teises peatükis antakse süvendatud ülevaade finantsturgude olemusest ja toimimisest ning erinevatest finantsinstrumentidest. Kolmas peatükk on pühendatud panga funktsioonide ja tegevuse põhivaldkondade tutvustamisele. „Finantsturud ja institutsioonid” annab lugejale neist teemadest põhjaliku, aga samas lihtsalt arusaadava ülevaate, ja sobib kasutamiseks nii üliõpilastele kui ka praktikutele ning teistele huvilistele. Raamat on illustreeritud tabelite, jooniste, valemite ja näidetega.
paike ja pilv
WWW.TYK.EE
V
õiks ju mõelda, et kas pole Eestimaast lastele juba küllalt kirjutatud. Või et kas on veel võimalik sellest kirjutada kuidagi teisiti, uutmoodi. Tuleb välja, et on. Ja veel kuidas! Nii, et mõtled korraks piiluda, aga siis ei saa pidama enne kui lõpp käes. Ma ei liialda, ausõna. Aidi ja Ott Vallik, keda lastekirjanduse austajatele kahtlemata enam tutvustama ei pea, on kahekesi maha saanud ühe ütlemata vahva looga, mis tutvustab lastele Eestimaad nende endi silme läbi. Nüüd läks kahemõtteliseks, aga eks ta nii ju ongi: ühtaegu lastele laste silme läbi ja samas lastele Aidi ja Oti silme läbi. Aga mis peamine – kõike seda läbi mängu. Laste endi mängu, mis uurib jupikaupa nii Eesti maad, rahvast kui ajalugu.
4
Akadeemiline tasakaalukus õpetliku pealetükkivuseta
„M
õju mõnu” tutvustab meile eesti päritolu Kanada kirjandusteadlase Thomas Salumetsa uurimistööd. Thomas Salumets (snd 1956) on Vancouveris asuva Briti Columbia Ülikooli Kesk-, Ida- ja Põhja-Euroopa osakonna kauane juhataja ning komparativistika programmi juht, Humboldti stipendiaat. Ta on olnud organisatsiooni Association for the Advancement of Baltic Studies president ning ajakirja Journal of Baltic Studies peatoimetaja.
usaldust äratav hääl, mida ei pingesta pedagoogiline pealetükkivus. Autor vaatleb hoolikalt iga teksti ja ainet, käsitleb kontekste ning valgustab nende – mõnikord varjatud – eeldusi, tõstatades nõnda küsimusi, mis ulatuvad kaugele üle kõnealuste esseede.”
AUTORITEETSED KOOSTAJAD JA TÕLKIJAD Kogumiku koostajad on Thomas Salumets ja Arne Merilai, tõlkijad Vahur Aabrams, Kairit Kaur, Arne Merilai, Maarja Pärtna, Ene-Reet Soovik, Liina Sumberg, Mari Tarvas, Urmas Tõnisson, Kadri Tüür ja Märt Väljataga. „Mõju mõnu” ilmub kirjandusteadusliku raamatusarja „Studia litteraria Estonica” 14. köitena. Alates 11. köitest ühtse kujundusstiiliga sarja viimased raamatud on olnud artiklikogumikud „Eesti teatriteaduse perspektiivid” (2013) ning „Täiskui: Andres Ehin” (2012).
EESTI KIRJANDUSE TUTVUSTAJA Saksamaal sündinud ja kasvanud, ent Toronto ja Princetoni ülikoolides germanistikat õppinuna on ta põhjalikult käsitlenud Liivimaaga seotud F. M. Klingeri, J. M. R. Lenzi ning teiste tormi ja tungi autorite loomingut, samuti N. Eliase sotsiofilosoofiat. Nii oma õppetöös kui ka kirjasõnas tutvustab ta sageli eesti kirjandust, ta on koostanud Jaan Kaplinski mõttelookogumiku „Kõik on ime” (2004) ning 2014. aastal ilmus Kanadas temalt monograafia „Unforced Flourishing: Understanding Jaan Kaplinski”. „Mõju mõnu” koondab 23 Salumetsa kirjutist, mis katavad ajaliselt kaks sajandit, alustades Prantsuse revolutsiooni kirjanduslikest kajadest ja ulatudes tänapäeva. Suur osa neist ilmub eesti keeles esmakordselt. Kogumikus käsitletakse proosat, draamat, filosoo-
Thomas Salumets
filisi ja kirjanduslikke esseid, sotsioloogilisi kirjutisi ja ka luulet.
PÕHJALIK SAATESÕNA Raamatu põhjalikus saatesõnas kirjutab Marketa Goetz-Stankiewicz: „See on otsiv mõistus, mis siin töötab, mis vaatamata oma akadeemilisele tagamaale ei piira kuidagi autori enda sõltumatut häält. Ja see on rahulik,
Mõju mõnu Thomas Salumets 416 lk kõva köide
WWW.PAIKEJAPILV.EE
Eestimaa läbi laste silmade MARI KLEIN
NR.1 (90) 26. veebruar 2015
Nimelt räägib vastne värvikas lugu kuuest lapsest, kes vanematega mererannal puhkamas. Pisut igavledes tuleb neile vahva mõte: joonistada liivale oma maa. Eestimaa. Ja kõik, mis selle sees. Nii rändavad lapsed läbi Eestimaa ajaloo ning leiavad üha uusi ja uusi detaile, mida pildile lisada. Mägedest ja jõgedest loomade ja lindudeni. Rüütlite ja linnustest linnade ja küladeni. Merest mõisateni. Kratist Kalevipojani. Jaanipäevast jõuludeni. Laulupeost lipuni. Pokudest paraadini, tuletornidest teatrini, rukkilillest riigikoguni ja saunast saarteni. Eestimaa rännatakse tõepoolest läbi nii risti kui põiki, ülalt alla ja alt üles, nii ajas kui kohas, nii vaimus kui teos. Ja seda kõike nau-
ditavalt napilt, aga piisavalt sisukalt. Mõnusa huumoriga pealekauba. See ei ole mingi väikelaste pildiraamat, aga ka mitte igav teabetellis, mis riiulisse tolmuma jääb. See raamat on oma andeka süžee ning 70 tekstiliselt parajaks timmitud ja tõeliselt pilkupaitavaks illustreeritud leheküljega täpselt seal kusagil vahepeal, kus on oht kapsaks muutuda. Aidi ja Ott juba teavad, mida lapsed vajavad.
Laste oma Eesti Aidi Vallik illustreerinud Ott Vallik kujundanud Jan Garšnek 72 lk, kõva köide
ilmunud Õnnelike õhtulugude sahtel Hilli Rand illustreerinud Gerda Märtens 64 lk kõva köide
Ühe päris tavalise maja üsna tavalises toas asub üks kapp. Pealtnäha on ka see kapp üsna tavaline. Pirakas, männipuust tehtud, paari kriimuga. Muidu on kõik üsna tavaline, kuid… seda ei saa öelda altpoolt teise sahtli kohta! Vahetevahel õhtuti, kui see sahtel ei ole päris kinni lükatud, vaid vahele on jäänud pisike pragu, poeb sealt välja mõni väike õhtulugu. Ja siis jõuab see õhtulugu kas emani või isani või vennani või vanaisani või veel kellegi teiseni. Vaja ainult kinni napsata ja lastele edasi jutustada! Ja siis on õnnelik nii laps, kellele lugu jutustatakse, kui ka lugu, et teda lapsele jutustatakse. Võib-olla leidub ka sinu kodus üks kapp, pealtnäha päris tavaline kapp, mille mõnes sahtlis on tegelikult peidus õnnelikud õhtulood? Leia vaid üles!
Tuvi ei taha saia Kristi Kangilaski 32 lk kõva köide
Suure linnas elas maias tuvi, kes igatses hirmsasti suviti jäätist süüa. Kuid nagu kõigil tuvidel maailmas, polnud ka temal raha, et jäätist osta. Inimesed viskasid tuvile millegipärast alati saia. Tuvi aga ei tahtnud saia, tal oli sellest ammu isu täis.
Kaunimad lasteraamatud Veebruari alguses kuulutati Eesti Rahvusraamatukogus välja eelmise aasta viis kaunimat lasteraamatut ja anti üle kaks eripreemiat. Kirjastuse Päike ja Pilv raamatutest said põhipreemiad Marina Moskvina ja Anne Pikkovi „Mis juhtus krokodilliga?” ning Kristi Kangilaski „Tuvi ei taha saia”. Eripreemiad said Kätlin Vainola ja Kertu Sillaste „Kus on armastus?” ning Hilli Ranna ja Gerda Märtensi „Õnnelike õhtulugude sahtel”.
Teinekord võib unistus täide minna, kui vaid julged seda teistega jagada. Tuvi jagas oma unistust väikse tüdruku Tiuga. Loo lõpuks saab tuvi teada, mis juhtub siis, kui head asja saab liiga palju.
Mis juhtus krokodilliga? Marina Moskvina illustreerinud Anne Pikkov 32 lk kõva köide
Selle raamatu lõpus sünnib ime: krokodill, kes jälgib armastuse häält, suudab ühel hetkel lennata. Tegelikult sünnib aga ime juba alguses, kui krokodill – ülejäänud liigikaaslaste survele vaatamata – hakkab hoolitsema linnupoja eest. Niisugusena räägib see lugu eeskätt sallivusest kellegi suhtes, kes on sinust nõrgem või lihtsalt teistsugune.
