Ajaleht RAAMAT nr 112 (september 2017)

Page 1

Lydia Koidula elulugu Septembri lõpus ilmub Malle Salupere koostatud elulugu Lydia Koidulast, mis sisaldab rikkalikult uut materjali. Raamatu avaldab Tänapäev. Vt lk 3

EESTI KIRJASTUSTE LIIDU AJALEHT

Köitev raamat Astrid Lindgrenist

uudised

FOTO ERAKOGUST

uudised

Nr 6 (112) 20. september 2017

„Minu” sarja 100. raamat

Rootsi lastekirjaniku Astrid Lindgreni (1907–2002) nimi ei vaja lähemat tutvustamist. Ometi ei olnud Karlssoni ja Pipi Pikksuka loojast viimase 40 aasta jooksul kirjutatud ühtegi elulugu. Selle puudujäägi täitis Taani kirjandusteadlane Jens Andersen. 2014. aastal ilmunud ja nüüd ka eesti keelde tõlgitud „Päev nagu elu” tugineb suures osas Lindgreni päevikutele ja kirjadele, mis polnud kirjaniku eluajal kättesaadavad ning jõudsid autorini Lindgreni tütre kaudu. Nõnda on Andersenil õnnestunud luua objektiivne, köitev ja vahetu pilt paljuski vastuolulisest, kuid vaieldamatult silmapaistvast isiksusest. Raamatu avaldab kirjastus Koolibri.

Erakordse muusiku tee 1.oktoobril esitleb Siiri Tall Muusikapäeva raames raamatut „Minu isa Emil Laansoo”. Autor käib selles oma isast jutustavas raamatus läbi ühe erakordse muusiku keerulise elutee. Mälestusteraamat on laiahaardeline jutustus 1950. ja 1960. aastate Eesti levimuusika ühest kesksemast tegelasest ja andekast muusikust. 1954. aastal loodud ansambli muusikata ei möödunud 20 aasta vältel Eesti Raadios ühtegi päeva. Emil Laansoo ansambliga tegid koostööd pea kõik Eesti parimad lauljad, nagu Georg Ots, Artur Rinne, Kalmer Tennosaar, Heli Lääts jt. Raamatu annab välja kirjastus Varrak.

Fantaasiateos „Haldjate veri” eesti keeles Septembri lõpus ilmub eesti keeles poola kirjaniku Andrzej Sapkowski fantaasiateos „Haldjate veri”. Mitmete auhindadega pärjatud Andrzej Sapkowski on loonud omaette ajaloo ja kombestikuga maailma, mis on niisama suurejooneline ja haarav kui Tolkieni või G. R. R. Martini romaanidest tuttavad paigad. Põnev ja mahlaka keelekasutusega seikluslugu „Haldjate veri” on „Nõiduri” sarja esimene romaan. Teose on poola keelest tõlkinud Margus Alver ja selle annab välja Varrak.

Mälestusi loetud raamatutest Kirjastuselt Hea Lugu ilmus äsja Holger Kaintsi teos „Mälestusi raamatutest”. See raamat on autori suhetest raamatutega alates väikelapseeast 1960. aastatel, ühtekokku umbes 30 aasta vältel. Eluloolistele seikadele tuginedes ja huumorit kasutades keskendub Holger Kaints raamatute mõjule ja tähendusele. Ta näitab, kuidas esmapilgul juhuslikudki raamatud laiendasid noore inimese silmaringi ning kuidas nende kaudne toime ilmneb alles aastate pärast.

Kümme aastat tagasi Epp Petrone raamatuga „Minu Ameerika” alguse saanud „Minu…” reisisari tähistas juubelit. 100. raamatuna ilmus kirjastuselt Petrone Print „Minu maailm. Romantiku(te) heitlused”, mille on kirjutanud rännumees Tiit Pruuli.

Konkurss "Aasta kokaraamat"

9. septembril toimunud kirjanduslik tänavafestival tõi vaatamata kehvale ilmale Koidula tänavale hulgaliselt huvilisi.

Kirjandus tuli tänavale KAIRI TILGA

Tallinna Kirjanduskeskus/ Eduard Vilde muuseum

9.

septembril korraldas Tallinna Kirjanduskeskus koostöös Kadrioru Pargi ja paljude teiste partneritega Eesti esimese Kirjandustänava festivali. Festivali eesmärk oli tõmmata tähelepanu kirjanduspärandile meie linnaruumis ning tuua samaaegselt ka elav kirjandus otse tänavale. See oli 2017. aasta alguses asutatud Tallinna Kirjanduskeskuse (koosneb Eduard Vilde ja Anton Hansen Tammsaare muuseumitest) esimene suurem avalik üritus. Koidula tänav on Tallinnas ainulaadne, see on tõesti eriliselt tihe kirjanduslikest jalajälgedest. Lisaks kirjaniku nime kandvale tänavale asub selle ühes otsas Tammsaare muuseum ja teises Vilde muuseum. On vähe teada, et tänava keskpaigas asub ka spetsiaalselt eesti kirjanikele ehitatud kortermaja, kus on elanud ja elavad tänini mitmed armastatud kirjanikud (nt Juhan Viiding, Mati Unt, Jaak Jõerüüt, Viivi Luik, Mari Saat, Elo Viiding jt). Kirjandustänava festivali raames kutsusime üheks päevaks tänavale nii kirjanikud kui ka kirjandusasutused. Mõte oligi kirjandus tavapärasest keskkonnast välja tuua. Avatud telkides toimus kogu päev spetsiaalselt festivaliks loodud programm. Nt SA Kultuurileht telgis sai kuulata kolme kultuuriajakirja peatoimetaja (Janika Kronberg, Johanna Rossi ja Märt Väljataga) vestlusringi klassikute tähenduse üle tänapäeval ning selle üle, miks mõnda autorit tuntakse ja teist mitte. Vestlust juhtis Sirbi

kirjandustoimetaja Pille-Riin Larm. Lisaks toimus festivali raames lausa kuue uue raamatu esitlus. Üks oluline festivali eesmärk oli tänavale tuua ka elav kirjanik koos elava sõnaga. Publiku ette astusid Viivi Luik, Tõnu Õnnepalu, Andrus Kivirähk, Karl-Martin Sinijärv, Indrek Hargla, Indrek Koff, Lauri Sommer, Veronika Kivisilla, Igor Kotjuh, Doris Kareva, Janika Kronberg. Uute monumentide, tänava nimede või muul kujul kirjanduspärandi jäädvustamine ei saa olla ainult mineviku teema. Seega sai üheks olulisemaks sündmuseks Mati Undi nimelise Geeniuse pingi avamine Luigetiigi ääres. See oli ühtlasi ka festivali avaüritus. Mati Undi „tagasitoomine” tema elukohta Kadriorgu on oluline samm kirjandusliku Kadrioru märgistamisel. Pisut provokatiivsena pidi mõjuma välinäitus linnaruumist, kuhu olid paigutatud uusi võimalikke kirjanike monumente – sai fantaasia tööle panna ja mõelda, kuidas Jaan Krossi, Mati Undi, August Gailiti ja Silvia Rannamaa monumendid võiksid päriselus Tallinna linnaruumis välja näha. Need on neli kirjanikku, kellele Tallinna Kirjanduskeskus soovis tähelepanu tõmmata. Eraldi tegevusi lastele pakkusid kogu päeva jooksul Rahva Raamat koos Eesti Lastekirjanduse Keskusega ja Tallinna Keskraamatukogu. Kohale vuras ka viimasele kuuluv Katariina Jee raamatubuss, kust lapsed said otse tänaval raamatuid laenutada. Festivalist võtsid kirjandusasutuste kõrval osa ka nt Jazzkaar, Kadrioru Selts, Eesti Draamateater. Lisaks mitmed toitlustajad, et kõik näeks välja nagu üks õige tänavafestival välja nägema peab. Õhtul toimus Vilde muuseumis väga

FESTIVALI KOOSTÖÖPARTNERID

Kadrioru Park, MTÜ Valgusfestival, MTÜ Disainiöö, MTÜ Jazzkaar, Eesti Rahvusraamatukogu, HeadRead festival, SA Kultuurileht, Kirjastuste Liit, Keskraamatukogu, Kirjanduslinn Tartu, Rahva Raamat, Eesti Lastekirjanduse Keskus, Raadio Ööülikool, Eesti Draamateater, Kadrioru Selts, MTÜ Tammsaare ja Vilde Sõprade Selts, Uuskasutuskeskus, Gourmet Coffee, Crasta Catering, Kolm Nuudlit, Bueno Gourmet, Velokohvik, Tallinna Kommunaalamet. FESTIVALI KUJUNDAJA:

Katre Rohumaa TOETAJAD:

Eesti Kultuurkapital Kultuuriministeerium Rahva Raamat rahvarohke Raadio Ööülikooli avalik salvestus Joonas Hellerma ja Kadri Tüüri eestvedamisel. Räägiti, kuidas saab kirjanik (ja ka laiemalt humanitaarteadus) panustada üleilmse keskkonnakriisiga silmitsi seismisesse. See pole pelgalt loodusteaduste pärusmaa, vaid siin on oma panus anda ka humanitaaridel. Festivali programmi lõpetas kirjanduspiknik koos Viivi Luige, Tõnu Õnnepalu ja Lauri Sommeriga Tammsaare hoovis küünalde ja elektritulede säras. Õhtuhämaruses pakkus Valgusfestival kogu tänava ulatuses kirjanduslikke valgusinstallatsioone. Vaadata sai valgustatud raamatuid, lugeda kirjanike põnevaid ütlemisi majaseintelt ning sõna otseses mõttes näha erinevate kirjanike jalajälgi Koidula tänaval.

Juba 13. korda korraldavad Profexpo ja Eesti Kirjastuste Liit Aasta kokaraamatu konkursi, mille eesmärk on tunnustada eestikeelse köögikirjanduse ilmumist. Kuni 11. oktoobrini saab esitada konkursile raamatuid, mis on välja antud ajavahemikus 1. oktoober 2016 kuni 30. september 2017. Esitatud raamatutele annab hinnangu kümneliikmeline kohtunikekogu, kuhu kuuluvad kirjastuste, graafiliste disainerite, trükkalite, profikokkade ja toidutootjate esindajad. Täpsema info ja tingimused leiab veebiaadressilt www.profexpo.ee/foodfair/. Tänavune Tallinna Toidumess toimub 25.-27. oktoober Pirita näitusekeskuses.

Alguse saab uus lasteraamatusari Septembris ilmub Reeli Reinausi uus lasteraamat „Vanalinna detektiivid: Mustpeade maalid”, millega saab alguse uus laste põnevuslugude sari. Rebeka ja Gregor kohtuvad juhuslikult Tallinna vanalinnas asuvas Mustpeade majas. Pea sama juhulikult satub nende teele salapärane naine, kes teeb neile ülesandeks välja uurida, kuidas kaovad Mustpeade majast maalid. Raamatu pildid on joonistanud Marko Pikkat, kirjastab Tänapäev.

„Tõe ja õiguse” tänapäevase väljaande esitlus A.H. Tammsaare suurteosest on ilmunud uus, kaheköiteline väljaanne. Kirjastuse Hea Lugu juhi Tiina Kaalepi sõnul oli üks eesmärke anda klassiku teose tegelastele uus, tänapäevasem nägu: esimese köite kaanel on Andres ja Pearu praegu valmivast mängufilmist ning teist köidet ehivad Karin ja Indrek Linnateatri lavastusest. Raamatu esitlus toimub 21. septembril kl 15 Tallinnas Tammsaare muuseumis. Üritusel kõnelevad Tammsaare muuseumi direktor Maarja Vaino ning Tammsaare ja Vilde Sõprade Seltsi esimees Rein Veidemann. Järgmine ajaleht ilmub k.a 25. oktoobril.

Väljaandja Eesti Kirjastuste Liit © EKL 2017


Turn static files into dynamic content formats.

Create a flipbook
Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.