„Samal ajal sajal jalal”

uudised

Tunnustati Eesti Kirjastuste Liitu

EESTI KIRJASTUSTE LIIDU AJALEHT

Nr 7 (113) 25. oktoober 2017

uudised

FOTOD ERAKOGU

Contra luulekogu sisaldab armastatud kirjaniku väga elulisi ja suisa poliitilisi luuletusi, milles sisaldub üheaegselt nii muhedust, maalähedust kui ka teravust. Kirjastas Post Factum. Vt lk 3

Piret Raua uus lasteraamat

Eesti Pimedate Liit tunnustas Eesti Kirjastuste Liitu kirjandusfoorumi „Kui lugeda on raske…” korraldamise eest. Tallinna raamatumessi raames toimunud kirjandusfoorumil tutvustati nägemispuudega inimeste lugemisvõimalusi, Marrakechi lepinguga kaasnevat, Eesti ja Soome nägemispuudega inimeste raamatukoguteenindust ning nägemisprobleemidega tuntud Eesti kirjanike elu. Tunnustuse said veel MTÜ Tantsupeomuuseum, fotograaf Annika Haas ning skulptorid Elo Liiv ja Jekaterina Kultajeva, Pärnu restoran Piparmünt, Haapsalu sotsiaalmaja direktor Serli Küünarpuu, Kuressaare Vanalinna Kooli muusikaõpetaja Malle Veske, Association Femmes d’Europe, Marlene Leopard ja Epp Krosmann.

Piret Raual ilmus oktoobri alguses uus lasteraamat „Kõik minu sugulased”. Raamatu peategelane on Aadam, kellel on trobikond sugulasi ja nagu arvata võib, on nad üsna veidrad. Üle kahekümne loo sisaldava raamatu on illustreerinud autor ise, kirjastas Tänapäev.

Nobeli kirjanduspreemia laureaat on Kazuo Ishiguro 5. oktoobril andis Rootsi Akadeemia välja tänavuse Nobeli kirjanduspreemia, mis läks Jaapani päritolu briti kirjanikule Kazuo Ishigurole. Eesti keelde on tõlgitud pea kõik Ishiguro teosed, kaasa arvatud autori viimane raamat „Maetud hiiglane”, mille andis välja kirjastus Varrak. Teose tõlkija Krista Kaera sõnul kõnetab Kazuo Ishiguro tänapäeva inimest isegi siis, kui toob teosesse sisse kollid ja lohed ja viib tegevustiku 6. sajandisse.

„Muusikamaa lood” sai auhinna Koolibri kirjastuse 5. klassi muusikaõpetuse õpik „Muusikamaa lood” võitis Frankfurdi raamatumessil Euroopa parimate õppematerjalide konkursil oma vanusegrupi õpikute seas pronksi. 5. klassile mõeldud õpiku ja töövihiku autorid on Tallinna ülikooli ja MTA muusikadidaktika õppejõud, pikaajaline muusikaõpetaja Maia Muldma ja Eesti Muusikaõpetajate Liidu esinaine, MTA lektor ja muusikaõpetaja Kadi Härma. Õpiku mitmekihilised koomiksilaadsed pildilood joonistas Riina Turi. Euroopa õpikukirjastuste ühendus (EEPG) korraldab koos rahvusvahelise õppekirjanduse assotsiatsiooni ja Frankfurdi raamatumessiga rahvusvahelist õppematerjalide võistlust alates 2009. aastast ja sellel võivad osaleda kõik Euroopa õpikukirjastused.

Kogumik mälumänguhuvilisele

Eesti väljapanek Frankfrudi raamatumessil. Stendis oli väljas ligikaudu 250 raamatut, seintel fotod naiskirjanikest. Stendi arhitekt oli Ero Puumets, disainer Mae Kivilo.

Novembri algul ilmub mälumängukorüfee Peeter-Erik Kubo mahukas kogumik, kust leiab 231 mängu ja 1617 küsimust. Kubo on mälumänguga tegelenud üle poole sajandi. Ta on korraldanud üle tuhande mälumänguürituse, juhtinud mälumänge raadios ja avaldanud seeriamänge trükiajakirjanduses. Mängude kokku panemisel on autor silmas pidanud, et küsimus ei koosneks ainult kuivast faktist, vaid oleks mitmekülgne, huvitav ja meeldejääv. Raamatu avaldab kirjastus Helios.

Messi peakülalise Prantsusmaa väljapanek oli viimaste aastatega võrreldes erinev, märksõnadeks päikesevalgus ja läbipaistvus.

Raamatu „Võluv soolestik” kordustrükk

Ilmus isamaaline luulekogu Kirjastus Varrak andis Eesti Kirjanike Liidu 95. sünnipäeva puhul välja luulekogu „Kas siis selle maa keel...”, mille on koostanud kirjandusteadlane Endel Priidel. Luulekogu on läbilõige eesti isamaalise luule ligi 200 aasta pikkusest ajaloost. Kogumiku 100 luuletust 67 autorilt moodustavad 12 kronoloogilis-temaatilist peatükki. Luuletustele lisatud kommentaarid on sisuliselt küll omaette lood, millel on põhjuslik algus, konfliktne arendus ja headuse või kurjuse võiduga lõpp, kuid mis annavad hea ülevaate ajastust või oludest, milles üks või teine luuletus on kirjutatud.

Jätkub sari „Kadunud vaated” Tänavu ilmub kaks uut raamatut „Kadunud vaadete” sarjas. Kui varem on sarjas ilmunud albumid Tallinna, Tartu ja Viljandi kohta, siis oktoobri alguses ilmus raamatu Valga, Tõrva ja Otepää vaadetest umbes 800 fotol. Tänavu ilmub ka teine Aare Olanderi koostatud raamat, kus on teemaks Võrumaa. Avaldab Tänapäev.

Frankfurt on kirjastajate kogunemiskoht

F

rankfurtis toimus 11.—15. oktoobrini 69. korda rahvusvaheline raamatumess. Messi peetakse oma valdkonnas üheks maailma kõige olulisemaks ja suuremaks ja numbrid räägivad enda eest. Messil oli esindatud 102 riiki 7300 väljapanekuga ja külastajaid 286 000.

Sel aastal oli tähelepanu keskmes Prantsusmaa ja prantsuse kirjandus. Messinädala jooksul oli 180 prantsuse autoril kokku üle 350 ürituse ja kohtumise lugejatega. Eesti osales messil 26. korda ja meie väljapanekusse kuulus ligikaudu 250 raamatut. Eesti Kirjanduse Teabekeskuse

ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse esindajad kohtusid pea 50 väliskirjastajaga, messiprogrammis oli ka Ilmar Taska raamatu „Pobeda 1946“ saksakeelse tõlke esitlus. Järgmisel aastal on messi peakülaline Gruusia.

Ilmunud on ülipopulaarse raamatu täiendatud kordustrükk. Kõmulises rahvusvahelises menukis on noor Saksa teadlane Giulia Enders lahti rääkinud, kuivõrd nutikas ja võluv elund on inimese soolestik ning mil moel see mõjutab meie heaolu. Tema sõnum on lihtne: kui tahame end oma kehas hästi tunda, kauem elada ja oma eluga rahul olla, peame hoolt kandma ka oma soolestiku eest. Täiendatud väljaandesse on autor muu hulgas lisanud uusimatel teadusuuringutel põhineva peatüki soolestiku ja aju seoste kohta.

Järgmine ajaleht RAAMAT ilmub k.a 22. novembril.

Väljaandja Eesti Kirjastuste Liit © EKL 2017

koolibri Astrid Lindgren. Päev nagu elu Jens Andersen tõlkinud Tiina Toomet 432 lk kõva köide

„Päev nagu elu” põhineb kirjavahetusel ja päevikumärkmetel, mis said avalikuks pärast kirjaniku surma. Anderseni raamat on avameelne ja viib meid naerusuise lastekirjaniku fassaadi taha. Pooleteise aasta jooksul kohtus ja vestles Andresen ka Astrid Lindgreni tütre Karin Nymaniga ja teiste Astridile lähedaste inimestega. Andersenil on õnnestunud luua objektiivne, köitev ja vahetu pilt paljuski vastuolulisest isiksusest. Päevikukatkendite ja kirjade kaudu tuleb biograafias esile Lindgreni nukrameelne, illusioonidevaba, inimese eksistentsiaalse üksinduse üle mõtisklev pool.

Põnevad teaduskatsed ühislooming tõlkinud Riina Turi 256 lk poolkõva köide

Sellest raamatust leiab noor teadushuviline juhiseid katsete tegemiseks ja põnevate asjade meisterdamiseks. Siin kirjeldatakse üksikasjalikult üle saja katse. Õpetatakse, kuidas uurida taimi ja putukaid, koostada vooluringi, kasutada magnetit, meisterdada kaleidoskoopi ja söögimaja, kasvatada kristalle, küpsetada maiustusi päikeseahjus, valmistada kodus jäätist, eraldada maasikatest DNA-d ja teha palju muudki huvitavat. Samm-sammult juhiste järgi tegutsedes jõuab iga lugeja vahvate avastusteni ning saab kinnitust, et teadus on lahe. Rakett 69 soovitab!

Otto ja Ottoke. Sõber aitab alati! Thomas Springer tõlkinud Kadi Eslon 24 lk, kõva köide

Südamlik lugu vanast kalurist Ottost ja tema sõbrast, väikesest saarmast Ottokesest, kes elavad väikesel saarel keset padumerd. Naerulusti ja avastamisrõõmu pakub nii lugu ise kui ka raamatu värvikad ja fantaasiaküllased pildid. See on teine raamat Otto ja Ottokese tegemistest, esimesena ilmus „Otto ja Ottoke. Lugu üksindusest ja sõprusest”, mis räägib sellest, kuidas Otto ja Ottoke tuttavaks said ja teineteist leidsid.

Oskan kõike mõõta. Klapiraamat Rosie Hore tõlkinud Mari-Ly Tiitsmaa 18 lk, kõva köide

Klapiraamat aitab nooremate klasside õpilastel avastada mõõtmise maailma. Lihtsate ja lühidate selgituste abil saab laps teada, millistes ühikutes ja kuidas erinevaid asju mõõdetakse. Kuidas mõõta keha? Kuidas lugeda termomeetri näitu? Kuidas arvutada kiirust? Kuidas töötavad erinevad kaalud? Raamatus on palju lõbusaid mõõtmise ja arvutamise ülesandeid. Vastused on peidetud klappide alla.

Näpumängud ja rütmisalmid Külli Huopolainen 40 lk, pehme köide

Sisult lihtsad rütmisalmid kannavad endas lapse jaoks olulist õppeinfot, mis omandatakse mänguhoos märkamatult. Käte motoorika arendamine toetab lapse kõnet ning rütmi tajumine omakorda kaugemas perspektiivis kirja- ja lugemisoskust.

Nr 7 (113) 25. oktoober 2017

2

Katkumask ja biooniline protees OLAVI TEPPAN

K

oolibri viiekümne-sarjas on seni ilmunud ülevaated erinevate loomade, taimede, masinate, toitude ja relvade osast inimkonna ajaloos. Nüüd on eesti keelde jõudnud uus meditsiini käsitlev populaarteaduslik ajalooraamat. Raamatu autor Gill Paul, kes on eesti lugejatelegi tuttav ajalooliste armastuslugudega, on pühendanud selle raamatu oma bioinsenerist isale. Nõnda saavad kokku laiale lugejaskonnale vastuvõetav ladus sulejooks ning isiklikel kokkupuudetel põhinev vastutustundlik teemakäsitlus. Kronoloogiliselt järjestatud lugudes tuntud ja vähem tuntud esemetest ning meetoditest, mida aegade jooksul haigete ravimiseks on kasutanud, kirjeldatakse nende loomisega vaeva näinud arstide ja teadlaste järjekindlat tööd, ränki eksimusi ja peadpööritavat edu. Pole kahtlust, et kõik siin käsitletud viiskümmend eset, alates katkuarsti maskist, sünnitustangidest ja eetriinhalaatorist kuni tehisneeru, operatsioonirobotite ja mõtte jõul juhitava proteesini illustreerivad värvikalt arstiteaduse ajalugu.

HAIGUS – KURJADE VAIMUDE TÖÖ? Raamat alustab mitme tuhande aasta tagusest ajast, mil inimesed uskusid, et haigused on kurjade vaimude töö. Heidetakse pilk teadmiste arengule Egiptuses ja Pärsias, Indias, Hiinas, VanaKreekas ja Vana-Roomas ning tehakse juttu sellest, kuidas Galenose „nelja kehamahla” õpetus mitusada aastat meditsiini arengut pärssis. Kui 14. ja 17. sajandi vahel katk mööda maailma käis, olid arstid selle vastu võimetud ning arstiamet langes põlu alla, kuid pendel liikus tagasi, kui 17. sajandist peale hakati uuringutes kasutama teaduslikke meetodeid.

Aleksander Suur suri malaariasse 33-aastasena, olles oma võimu tipul. Jäänuks ta ellu ning jätkanuks valitsemist Kreeka, Araabia, Vahemere kandi idaosa ning idas India üle, võinuks maailma kaart tänapäeval täiesti teistsugune välja näha. Arvatakse, et Tšingis-khaan otsustas Lääne-Euroopa vallutamata jätta seal toona möllanud malaaria tõttu. 1809. aastal kasutas Napoleon malaariat Briti vägede ründamiseks – Hollandi maapiirkondi üle ujutades võimaldas ta halltõvel amokki joosta. Arvatakse, et tolles sõjas hauda läinud 240 000 Briti sõdurist suri lahinguväljal vaid 30 000, ülejäänud murdis maha malaaria. Esimese maailmasõja ajal räsis haigus Makedoonias rängalt Briti, Prantsuse ja Saksa vägesid. Kui üks Prantsuse kindral sai käsu minna rünnakule, vastas ta: „Kahjuks pean teatama, et mu armee on malaariaga haiglas.”

FOTO RAAMATUST.

ilmunud

WWW.KOOLIBRI.EE

Mõned ravivõtted, mida haiged pidid välja kannatama, olid barbaarsed ning päädisid arvatavasti surmaga hirmsates valudes, suuremast osast polnud aga lihtsalt mitte mingit kasu. Alles 18. sajandil jõuti tõeliste edusammudeni selliste surmahaiguste nagu malaaria ja rõugete ravis. 19. sajandi olulisimad edusammud olid anesteesia ja antiseptikute leiutamine, mis muutis kirurgia ohutumaks, ning „miasmide” teooria (mille järgi põhjustas haigusi „halb õhk”) järkjärguline

diskrediteerimine ja asendumine valgustatuma pisikuteooriaga.

KIIRE ARENG, TOHUTUD EDUSAMMUD 20. sajandi vältel muutusid üksteise järel ravitavaks haigused, mis varem olid tähendanud surma, olgu siis tänu imeravimile penitsilliinile või Maailma Terviseorganisatsiooni vaktsineerimisprogrammidele. 20. sajandi lõpuks ning 21. sajandi alguses on meditsiin arenenud hoogsalt, igal aastal on olnud põnevaid

edusamme, seda eriti mikrokirurgias, tüviraku-uuringuis ja nanotehnoloogias. Samas on mõned haigused, näiteks HIviiruse (HIV) põhjustatud aids, endiselt jonnakalt ravimatud ning kasvav resistentsus antibiootikumide vastu ähvardab uute tapjabakterite levikuga. Meditsiini ajaloo tutvustamiseks viiekümne olulisema eseme väljavalimine tähendab vältimatult mingite lünkade sisse jätmist, kuid mõttemaailm on laias laastus kirjas ning loo selgroog ära räägitud. See on tohutult põnev lugu tuhandete rajaleidjaist meeste ja naiste nutikusest, kes pühendasid oma elu sellele, et muuta maailma tervislikumaks paigaks.

Viiskümmend eset meditsiini ajaloost Gill Paul tõlkinud Raivo Hool, Ilme Rääk, Olavi Teppan 224 lk, kõva köide

Teadliku hingamise meelespea ANNE HIIO raamatu tõlkija

M

illal sa viimati oma hingamist jälgisid? Kui kiiresti, kui sügavalt või pinnapealselt sa hingad, on su hingetõmbed ühtlased või katkendlikud, pikad või lühikesed? Kus oma kehas tajud sa hingamist kõige paremini? Nendele küsimustele vastust otsides oled teinud esimese sammu teadliku hingamise suunas.

MILLEKS TEADLIK HINGAMINE? Teadlik hingamine aitab tuvastada kehas liigsed pinged, vabaneda aastatega kogunenud väärharjumustest ja tuua end tagasi loomuliku hingamise juurde, mida kõige paremini valdavad väikesed lapsed. Kuni viienda eluaastani on enamiku laste kehahoid õige, aga koolis käies minetavad nad selle. Miks see nii on? Halva kehahoiu põhjus on halvasti disainitud lauad ja toolid, mis kisuvad istujat tahapoole, nii et ainus

võimalus mugavalt kirjutada või lugeda on kallutada ülakeha ette. Nii aga takistatakse hingamist, sest kopsud, vahelihas ja rinnakorv surutakse kokku. Kui loomuliku hingamise takistamine pikki aastaid vales asendis istumisega põlistatakse, jääb hea rühiga noor inimene kühmu. Kas pole see kurvaks tegevalt tuttav olukord? Kõik meie keha rakud vajavad toimimiseks hapnikku, nii ka ajurakud. Hapnik mitte üksnes ei mõju organismile tervendavalt, vaid aitab ka ennetada haiguste teket. Küürus arvuti taga või teleri ees istuja aju ei saa piisavalt hapnikku, see mõjub aga pärssivalt nii keskendumisvõimele kui ka selgele mõtlemisele. Hingamine ja pingevaba kehahoid on lahutamatult seotud. Tarbetu pinge, mida alateadlikult kehas hoiame, on teine peamine loomuliku hingamise takistaja. Kas oled tundnud pinget kaelas ja õlgades? On sul komme klammerduda varvastega põrandasse või tõmmata vestlemise ajal pea taha? Need on vaid mõned teadvustamata harjumused, mida me sageli tähele ei pane, mis aga või-

vad olla kahjulikud ja muuta ebasoodsalt meie hingamismustrit.

ÕPI HINGAMA LOOMULIKUL VIISIL Kopsuhaigused hiilivad ligi pikkamisi ja süvenevad aastatega, ometi saab igaüks ise oma olukorda leevendada. Neil, kellel on diagnoositud hingamishäire, võib kehahoiu ja hingamisviisi muutmine seisundit oluliselt parandada. Seda tõestas näitleja F. Matthias Alexander, kes töötas välja tehnika, mille abil ravis end terveks hääle- ja hingamishädadest. Alexander aitas väga paljudel asendada kahjuliku kehahoiu ja hingamisharjumused vabama ja avarama olemisega. Alexanderi tehnikale tugineb ka iirlase Richard Brennani raamat „Teadlik hingamine”. Siit leiad hulga põnevaid, hõlpsasti järgitavaid juhiseid ja teadlikkust tõstvaid harjutusi. Õpid loomulikul viisil hingama, kehast pingeid vabastama, teadvustad oma kahjulikud harjumused ja võtad vastutuse oma tervise eest enda kanda. Uute hingamisharjumuste oman-

damiseks on mõistagi vaja kannatlikkust, järjepidevust ja tahet. Lihtsam on iga muutust ette võtta, kui on olemas läbiproovitud juhised. Just neid pakubki Richard Brennani raamat. Kui raamatu mõttega läbi loed ja harjutusi kaasa teed, saad sügavama arusaama loomuliku hingamise mõjust mõtteviisile, tunnetele, igapäevategevustele ja õpid oma keha paremini tajuma, märkama ja endaga arvestama. Eriti oluline on see tänapäeva kiire elutempo juures, kus meie tähelepanu nii paljudele asjadele tõmmatakse, et kipume end unustama.

Teadlik hingamine. Tervise ja elujõu allikas Richard Brennan tõlkinud Anne Hiio 144 lk pehme köide

3

Nr 7 (113) 25. oktoober 2017

WWW.POSTFACTUM.EE

post factum

Elus asi on moes raamatu toimetaja

T

oalilled on taas moes ning loomingulist taimedega rikastatud interjööri on üha lihtsam kujundada. Sisehaljastus ei ole enam pelgalt mõne toataime kasvatamine, just seepärast valisime selle inglise algupära raamatu ka eesti keeles ilmuma. Taim on praegusel ajal pigem aksessuaar, mis kombineerituna teiste objektidega ruumis loob kindla stiili ja meeleolu. Sisehaljastuse kujundaja, Kuningliku Aiandusseltsi Chelsea lillenäituse kuldmedalist Ian Drummond ja interjööridest kirjutaja Kara O’Reilly näitavad mõnusa teksti ning rohke pildimaterjali abil, kuidas oma kodu taimedega muuta. Nad annavad nõu, missugused taimed erinevates kohtades kõige paremini mõjuvad, ning pajatavad, kuidas taimi hooldada. Sobivad taimeliigid ja nende peamised kasvunõuded on ära toodud mugavalt ruumide kaupa.

TAIM OLGU ILUS Raamatu tõlkija, Tallinna Botaanikaaia vanemaedniku Anu Kauriga raamatut esmakordselt lehitsedes jõudsime arusaamani, et tegu ei ole tõesti n-ö klassikalise toalilleraamatuga. Mis selles äsja ilmunud raamatus teistmoodi on? Rikkaliku pildivaliku abil näidatakse kauneid kompositsioone, mis klassikalisele aknalaua-toalillepidajale on üllatavad – kokku on istutatud eri kasvunõuetega taimed, vahel suisa umbsesse potti, kus kastmisvee äravoolgi küsitav. Anu arvab: „Selles raamatus tutvustatakse värskeid, sageli üllatuslikke võimalusi kujundada taimedega erinevaid ruume, antakse näpunäiteid ning häid ideid. Pakutavad lahendused on loomingulised ja vabad ning arvestavad eeskätt inimese esteetiliste vajadustega: taim olgu ilus ja kui ta läheb inetuks, siis ostan uue. Raamat õpetab vabalt katsetama kõige ja kõigiga ning moodne tendents, et pikaajalised asjad tüütavad, annab tõelise müügiargumendi lillepoodidele. Küllap nii ongi, et vanast vabanemine ja uue hingamise loomine on teraapiline tegevus ja annab inimesele võimaluse arendada samaaegselt ennast ja ühiskondlikke majandusnäitajaid. Raamatus suhtutakse taimedesse nagu igasse teise sisekujundus-

igatahes kavatsen ise hõõgniidiga pirne kasutada niikaua, kui vähegi võimalik, sest nende soe valgus tundub inimsilmale vastuvõetavam ega väsita nägemisaparaati nii palju kui külm valgus. Tegelikult oleks õige väita, et tänu tänapäevastele valgustusnormidele kontorites on taimedel seal paremad valgustingimused ka juhul, kui nad paigutatakse aknast eemale. See vast põhjendab ka sinu kogemust ebakrootoniga. Lisaks saab kerge vaevaga integreerida oma valgustitesse spetsiaalseid taimelampe, mis võimaldab lahendada valguseküsimuse taimede jaoks ruumide sisemuses. Sel juhul võib taim tõesti kasvada ka kaminas või kapi otsas.”

ILLUSTRATSIOON RAAMATUST

SIGNE SIIM

Taim on aksessuaar, mis kombineerituna teiste objektidega loob kindla stiili ja meeleolu.

elementi ja see tundub ahvatlev. Oodata jääb aega, mil selle vaba suhtumise vastukaaluks tekib arusaam, et taim on olend ja tema heaolu ei ole tähtis ainult esteetilises, vaid ka eetilises plaanis. Võimalik, et siis tõstetakse häält ka taimede kaitseks.”

LOOMULIKU VALGUSETA Piltidelt näeme, et paljud taimed on asetatud kasvukohta, kuhu vanamoodsa lillesõbra meelest pole lille võimalik panna, kuna puudub valgus. Meie pikk ja hall poolaasta (ei saa enam öelda ainult sügis) nõuab lisavalgust ka päise päeva ajal, olen ka ise sunnitud arvuti

taga töötama kunstvalguses. Imelikul kombel kasvab aga töölaual, nurgas vastu seina, aknast kaugel, kirjulehine ebakrooton mühinal, kirgastades argipäeva. Uskumatu, aga tõsi. Anu selgitab: „Mis puutub valgusse ja taimede võimalusse kasvada arvutilaual, trepikojas jm loomulikust valgusest eemal, siis tehnoloogiline areng valgustusmaailmas, sealhulgas üleminek päevavalgus- ja leedlampidele tundub taimedele sobivat paremini kui vanad head hõõgniidiga lambid. Tänapäevased valgustusnormid nõuavad rohkem lukse. Hõõglambid jälle olid selgelt silmasõbralikumad,

LOODUSEGA ÜHENDUSES Autorid kirjutavad raamatus: „Värvide, mustrite ja aktsentidega saab luua meile tõesti omase isikliku ruumi. Paljud meist elavad üha urbaniseeruvamas keskkonnas, kus pääs õue on piiratud või puudub sootuks. Toalilled on parim võimalus loodusega ühendust hoida või see luua. Võid oma taimi kohelda kui pereliikmeid, nagu teeb seda Ian – tema on oma erilistele lemmikutele isegi nimed pannud... Tehnoloogiline areng, mis võimaldab professionaalsetel puukoolidel taimi massiliselt paljundada ja kasvatada, on muutnud taimed palju kättesaadavamaks, kui nad olid kümmekond aastat tagasi. Mõistliku hinnaga taimed koos ägedate taimepottidega on kättesaadavad paljudes kauplustes. Samuti võimaldavad lihtsad, kuid inspireerivad ideed Pinterestist, Instagrammist või moodsatest ühisruumidest kõigil katsetada taimestusplaane, mis sobiksid meie maitse, ruumi ja loomingulise olemusega.” Anu arvates peaks kõlama jääma soovitus olla taimedega kodus, tunda end ise hästi ja sättida taimed, nagu kõik muugi, oma käe järgi. „Taimedega kodus olemise soovitus võiks tähendada sedagi, et püüad aru saada, mis taimel vaja on, sest terve taim ongi ilus,” kinnitab Anu.

Taimedega kodus Ian Drummond, Kara O’Reilly tõlkinud Anu Kaur 174 lk kõva köide

Alanud on Contra-revolutsioon! KAUPO MEIEL

Ü

hed valimised on selleks korraks läbi ja peagi kustub mälestuski neist, kuid õige pea tulevad järgmised valimised ja siis järgmised, sest miski ei väära poliitika püha üritust. Kui püha see poliitika üldse on või olema peaks, see on, võiks öelda, miljoni euro küsimus, millele vastust leida on väga kerge, kuid tabavat vastust hirmus keeruline. Poliitikud pole täna need, kes nad olid eile, ega homme need, kes nad on täna. Poliitikud on kui vesi, mis võtab anuma – seega ühiskonna – kuju. Neid, kes aitaksid avatud mõtlemisega inimesel veidi poliitmaailmas teed otsida ja leida, leidub kümneid ja kümneid, aga nende kümnete ja kümnete

seas on ainult üks Contra. Oleme vahest harjunud, et Contra on selline lõbus vemmalvärsimees, kelle tekstid lihtsalt mõnusa tunde tekitavad. Õige seegi, raske vastu vaielda, kuid tal on rohkem külgi, kui välja paistab ja need küljed pole sugugi kõik nõnda lõbusad. Contra uus ja mahukas luuleraamat „Samal ajal sajal jalal” on tema kõige poliitilisem teos, mis tuletab meelde tõsiseid, kuid nüüdseks juba lausa anekdoodiks muutunud sündmusi, mis omal ajal tundusid meie ühiskonna alustalasid raputavat. Ühiskond on püsima jäänud ja edasi liikunud, aga Contra on ajaloo oma värssidesse jäädvustanud. Autor ise ütleb nõnda: „Eelkõige ajakirjanduse survel on mul tulnud aegajalt kirjutada ajakajalisi luuletusi. Päevakajalisuses ei tarvitse üldse mida-

gi halba olla. Paljude tekstidega ei ole tõesti homme midagi peale hakata, aga mõni võib elada uudisest, millest ta on inspireeritud, oluliselt vanemaks. Vanast kullast meenuvad esimese hooga reportaaž talgutest Mäepere Matsi juures ja pilalauluke Jaan Matsoni alias Kaera Jaani piilumisharrastusest.” Contra möönab, et tegelikult kannavad paljud igaviku leidnud luuletustest oma aja märki, aga loodab, et raamatust leiab tublisti äratundmisrõõmu ja palju nuputamist, mis juhtumeid ta ühes või teises laulus on kajastanud. Pidada raamatut „Samal ajal sajal jalal” pelgaks poeetiliseks poliitmanifestiks muidugi ei maksa. Teose kaante vahele talletatud tekstid kõnelevad meile luulest, spordist ja Lätistki, ehk teemadel, mis Contrale teadagi südamelähe-

dased. Kuivõrd südamelähedased on talle Facebook ja peaministri kass, peab lugeja ilmselt ise otsustama, võimalusi selleks Contra igal juhul pakub. Toredad ja teravmeelsed pildid joonistas raamatusse Taavi Oolberg, tänu kellele pole „Samal ajal sajal jalal” ainult luuleraamat, vaid ühtaegu pildiraamatki. Mida mul raamatu koostajana muud lisada on, kui: „Peatu! Loe! Meenuta! Ela edasi! Korda!”

Samal ajal sajal jalal Contra koostaja Kaupo Meiel illustreerinud Taavi Oolberg 272 lk, kõva köide

ilmunud Oleg Sapožnin. Lõputu rahutuur Piret Kooli 384 lk, kõva köide

Mahukas elulooraamatus saavad sõna kümned Oleg Sapožnini sõbrad ja tuttavad. Põhirõhk on ta enda räägitud lugudel, mida ta on Eesti Spordimuuseumi helilindile rääkinud enam kui 17 tundi. Neis värvikas keeles kõneldud jutukestes on tallel Eesti kultuuri- ja spordilugu. „21 aastat oma elust töötasin Eesti Energias, viis ja pool aastat tegin olümpiat, neli kuud töötasin ministrite nõukogus ning 12 ja pool aastat juhatasin filharmoonia tööd. Lõpuks sai minust Passaaži tegevjuht – need on kõik väga erinevad küljed. Aga tänu sellele, et olen spordiga tegelnud, on mul närvisüsteem säilinud,” tunnistab Sapožnin oma päevaraamatus.

Piirilinn. Nukumaja J. M. Ilves tõlkinud Tiina Maripuu 236 lk, pehme köide

Sume suvi on vallutanud kogu idüllilise Ida-Soome ning selle tuhanded järvesilmad. Ja siis uhuvad lained puhkeküla juurde järverannale alasti tütarlapse surnukeha. On ilmselge, et tegu pole õnnetu uppumissurmaga. Veegi enam –‒ teda ei tunne keegi, teda ei igatse keegi taga. Juhtumit asub uurima üliandekas kriminaalkomissar Kari Sorjonen, kes on äsja kolinud koos teismelise tütre ja ajukasvaja lõikusest toibuva abikaasaga naise sünnilinna Lappeenrantasse. Piirilinna, kus kohtuvad kaks erinevat maailma, Soome ja Venemaa.

Taevarännud piloodi seltsis Mark Vanhoenacker tõlkinud Pirkko Põdra konsulteerinud Immanuel Pärt 368 lk, pehme köide

Mark Vanhoenacker on piloot, kelle sõiduvahend on Boeing 747-400. Peale selle on ta vabakutseline kirjanik ja, nagu veenab tema esimene raamat „Taevarännud piloodi seltsis”, ilmselgelt ka poeet. Immanuel Pärt ütleb raamatu eessõnas: „„Taevarännud piloodi seltsis” on raskusjõu ületamisele ja taeva avastamisele pühendatud inimliku pingutuse lüüriline ülistus. Seda lugu jutustab piloot, kes suudab lugejatele edasi anda lendamisarmastust ja -tarkust, kutsudes neid mõtisklema selle üle, mis leiab aset lennuki pardale astumise ja sealt lahkumise vahepeal. Autor võtab lugeja käekõrvale ja juhatab ta sellele tundmatule maale, selgitades lihtsas keeles tehnilisi teemasid ja aidates mõista lendamisega kaasnevaid kogemusi ja emotsioone.”

Loo ise. 25 ideed tuppa ja õue Anna Lutter 112 lk, pehme köide

„Loo ise” kaante vahele on kogutud 25 eri raskusastmega isetegemisprojekti. Anna Lutteril ideid juba jagub. Raamat jagab täpseid juhtnööre, kuidas õmmelda või meisterdada midagi vahvat tuppa ja õue – elutuppa, lastetuppa, magamistuppa, aga ka rõdule, aeda või piknikule kaasa võtmiseks. Kõik, keda innustab oma kodu kujundamine ja isetegemine, leiavad nende kaante vahelt inspireerivaid mõtteid ja loovust sütitavaid ideid. Kahe väikese lapse emana teab Anna hästi, kuidas elu lihtsamaks ja ilusamaks muuta.

grenader

Eesti maali- ja graafikakunstniku Navitrolla isikupäraste piltidega suureformaadiline seinakalender. Kalendris on 12 põnevat pilti. Kalendaarium on kujundatud koostöös autoriga, sisaldab lipu- ja tähtpäevi. Tagakaanel on galerii kalendris olevatest piltidest.

Eesti kunstikalender Pallas Kinkekarbis, 330x480 mm 12 pilti, suureformaadiline

Pallase kunstikalender, milles on esindatud järgmised kunstnikud: Ants Laikmaa, Konrad Mägi, Juhan Muks, Karl Pärsimägi, Nikolai Triik, Linda Kits-Mägi, Eduard Wiiralt, Konrad Mägi, Johannes Võerahansu, Gustav Raud, Endel Kõks ja Aleksander Vardi. Kalender on valminud koostöös SA-ga Eesti Kunstimuuseum. Kalendaarium sisaldab lipuja tähtpäevi. Tagakaanel on galerii kalendris olevatest piltidest.

Sajandi köögikalender 1918-2018 330x480 mm

Läbilõige Eesti ajaloost ja populaarseimatest toitudest aastatest 19182018. Retseptid valmistanud Angelica Udeküll ja toidud pildistanud Toomas Tuul. Igale toidule lisandub Mart Laari aastat sissejuhatav ajalooline tekst just selle aasta olulisematest sündmustest. Tekstidele ja toidu piltidele lisaks on kalendris seda aastat iseloomustavad ajaloolised fotod.

Eesti kinkekalender 2018 karbis B3

Kalender parimate loodusfotodega, mis võitnud erinevaid Aasta Foto auhindu.

R

ootsi jäi Teises maailmasõjas erapooletuks, kuid sõjast ei soovinud kõrvale jääda tuhanded rootslased. Kõige enam, üle 10 000 rootslase, eelistas Punaarmee vastu võidelda Soomes. Palju vähem rootslasi sõdis sama vaenlasega SS-i ridades.

VARJU JÄÄNUD TEEMA Taani ja Norra SS-vabatahtlikke tuntakse tänapäeval üpris hästi. Rootslastest kaasvõitlejad on pigem hämarusse jäänud. Siiski tegutsesid nad nii idarindel kui ka Loode-Euroopas. Rootslased lõid kaasa ülimalt veristes heitlustes: operatsiooni Barbarossa algjärgus, 1941.- 1942. aasta talvelahingutes, Kurski, Arnhemi, Normandia, Narva lahingus, Varssavi ülestõusu mahasurumises, Tšerkassõ kotist väljamurdmises, Kuramaa kaitsmises ning Berliini tänavatel toimunud lõppheitluses. Erinevalt sellest, kuidas moodustusid paljud vabatahtlikud üksused, ei toimunud Rootsis kunagi ametlikku värbamist. Seepärast astuski Relva-SS-i kõigest 180-200 rootslast. Rootsis seda teha ei saanud. Selleks pidi siirduma mõnda okupeeritud riiki või Saksamaale. Rootslased, kes selle tee läbi tegid, olid kõige ehtsamad SS-vabatahtlikud. Selles raamatus käsitletakse ühteviisi väeosi, kus rootslased teenisid, ning kirjeldatakse nende meeste elukäiku. Samuti püütakse siin vastata küsimustele. Kes nad olid? Mis neid tegutsema pani? Mida nad kogesid? Kuidas nende väeteenistus lõppes? Rootsi SS-vabatahtlikest annavad teavet päevikud, kirjad, usutlused, politseilised ülekuulamised ning Saksa dokumendid. Vastavad arhiivid on kas eraomandis või riiklikud. KÜLLUSLIKULT ISIKUKESKSEID PÕNEVAID DETAILE Kõige enam ruumi antakse rindemeestele, niisiis vabatahtlikele diviisides Wiking, Nordland ja Nord, väiksemates üksustes, nagu Norra Leegion (Den Norske Legion) või SS-soomusbrigaad Gross, ning sõjakirjasaatjatele SS-rüge-

Lars T. Larsson Lars T. Larsson on Rootsi advokaat, kes elab Stockholmis. Teisele maailmasõjale on ta suurt tähelepanu pööranud lapsepõlvest peale. RelvaSS köitis teda juba varateismelisena. Peagi spetsialiseerus ta Rootsi SSvabatahtlikele. Omaenda uurimistöö kõrvalt on ta abistanud teisi autoreid. Ta on aidanud kirjutada kahte raamatut Eesti SS-vabatahtlikest ning ühte Norra SS-ohvitseridest. Ülikooliõpingute vältel töötas ta Rootsi sõjaajaloolises raamatukogus ning avaldas selle egiidi all mitu artiklit.

Hans-Gösta Pehrsson 1944. aasta alguses Eesti rannikul. Üks tuntumaid fotosid Rootsi SSvabatahtlikest, mis tehti 1944. aasta varasuvel Eestis Hans-Gösta Pehrssoni komandopunkti ees. Vasakult paremale: Gösta Borg, Hans-Caspar Krueger, Hans-Gösta Pehrsson, Gunnar Eklöf, Carl Svensson ja Torkel Tillman.

mendist Kurt Eggers. Siiski kõneldakse ka rootslastest, kes täitsid SS-s mõnda muud rolli, näiteks funktsionääridest SS-peaametis ning julgeolekutöötajatest RSHA-s. Raamatus saame tuttavaks isikutega, nagu Hans Lindén, kes esimese nimepidi teada Rootsi vabatahtlikuna vaevalt 19-aastasena sõjaväljal langes; ebapopulaarne Rootsi SS-ohvitser Gunnar Eklöf; Elis Höglund, kes pärast mitmeaastast idarindel võitlemist deserteeris ja Rootsi tagasi pöördus; Gösta Borg, kes teist korda vabatahtlikult SS-i astus, kuna Rootsis polnud tal võimalik ohvitseriks saada; ning KarlAxel Bodin, kes ühines märtsis 1945 SD-ga ning ainsa rootslasena sattus Simon Wiesenthali keskuse poolt tagaotsitavate kurjategijate nimestikku. Raamat sisaldab üle 150 foto, millel on kujutatud tsiviilelanikke, SS-võitle-

FOTO LENNART WESTBERG

kinkekarbis, B3 330x480 mm

4

Kes olid Rootsi SS-vabatahtlikud? LARS T. LARSSON

Navitrolla kalender

Nr 7 (113) 25. oktoober 2017

FOTO AUTORI ARHIIV

KALENDRID

WWW.GRENADER.EE

jaid, sõjatandrit, sõjajärgset aega või dokumente. Enamasti pärinevad fotod vabatahtlike isiklikest albumitest. Käesolevas raamatus avaldatakse rohkesti pilte esimest korda. Kuna teos on sündinud algallikate hoolikast uurimisest, kätkeb see külluses põnevaid detaile. See on väärtuslik täiendus SS-i senisele kirjapandud ajaloole. Siit leiab ohtrasti värsket teavet rootslaste kohta, kes omal soovil SS-s teenisid.

Hitleri rootslased. Rootsi vabatahtlikud Relva-SS-is Lars T. Larsson 488 lk kõva köide

100-aastane Eesti soomusvägi

A

astal 2018 saab koos Eesti Vabariigiga 100-aastaseks ka meie soomusvägi. Eesti soomusvägi sündis Vabadussõja alguses. Soomusrongid ja soomusautod ehitati suures osas kohapeal. Just soomusrongid olid meie põhilöögijõuks Vabadussõjas; järgnenud rahuajal lisandusid neile ja soomusautodele ka tankid ning tanketid. Kõigest neist soomusrongidest ja meie sõjaväe soomusmasinaist, aga ka tuntuimaist soomusronglastest ja teistest soomusväelastest meie esimesel iseseisvusajal räägibki see raamat.

Eesti Wabariigi soomusvägi 1918-1941 Mati Õun 136 lk, kõva köide

Soomusauto „Vanapagan“. Paremalt esimene soomusauto juht Hendrikson, paremalt teine soomusauto ülem Feofanov. Pildistatud pärast vaherahuläbirääkimisi Landesveeriga Rodenpoisis.

Nr 7 (113) 25. oktoober 2017

ilmunud Nekroloogiklubi Marcelo Birmajer tõlkinud Ehte Puhang 158 lk, kõva köide sari „Punane raamat”

Üks Buenos Aireses elav sõpruskond avastab kord ajalehest kummalise korduva leinakuulutuse, mis järsku ühel päeval enam ei ilmu. Mehed hakkavad uurima, mis lugu selle taga peitub ja saavad vähehaaval teada loo rikkast mehest Genarost, kes armus verinoorde iludusse Fernandasse, ega suutnud enam ilma temata elata. Paljastuv lugu kohtumistest ja lahkumistest, võimatutest armumistest ja vaevuaimatavatest reetmistest jahmatab isegi elu näinud mehi...

See linnuke on Lein Max Porter tõlkinud Sash Uusjärv 122 lk, kõva köide

Ühes Londoni korteris vaatavad kaks poissi tõtt ema surma talumatu kurbusega. Nende isa, Ted Hughesi uurija ja karune romantik, näeb ees ootavat tulevikku täis heasoovlikke külalisi ja absoluutset tühjust. Sel meeleheitehetkel saabub nende juurde Vares – vaenlane, trikster, ravitseja, lapsehoidja. See äärmiselt omapärane raamat – osalt jutustus, osalt proosapoeem ja mõistujutt – on kaastundlik ja õrn, rohmakas ja bravuurne, täis ootamatut huumorit ja sügavaid emotsionaalseid tõdesid.

Päikese- ja varjulaps sinu sees. Võti (peaaegu) kõigi probleemide lahendamiseks Stefanie Stahl tõlkinud Eve Sooneste 264 lk, pehme köide

Meie sisemine laps on n-ö sulam meie headest ja halbadest lapsepõlvekogemustest, millest enamikku me teadlikult ei mäleta, kuid mis on alateadvusse kinnistunud. Kui me neid teadvustame, saame lahendada mitmed varem lahendamatuna tundunud probleemid. Raamat aitab hüljata kammitsevad käitumismustrid ja näitab, kuidas leida nende asemel uued ja abistavad, mis aitavad elu ja suhteid õnnelikumaks muuta.

Täiuslik elu? Või täiuslik vale? Emily Elgar tõlkinud Ragne Kepler 340 lk, pehme köide

Rahuliku Inglise külatänava kõrval vulisevast ojast leitakse noor naine, mitte päris surnud, aga mitte ka päris elus. Alice Marlowe, St Catherine’i haigla ülemõde, on liigutatud tema ilust, haprusest ja haavatavusest. Ja siis avastab Alice, et tema hoolde usaldatud patsient varjab suurt saladust. See psühholoogiline põnevik, mis on Emily Elgari esikromaan, heidab loole valgust mitmest vaatepunktist.

Lillelapsiku loomaaed Marju Veeret kujundanud Liis Karu 126 lk, värvitrükk kõva köide

„Lillelapsiku loomaaed” on populaarne käsitööblogi, mis õpetab valmistama nukke amigurumi-tehnikas. Raamatus on üle 30 tegelase koos juhendiga nende valmistamiseks ning ka krutskiga lood iga tegelase iseloomust ning taustast. Raamatu teises osas tutvustatakse mustrite tegemist ning erinevaid heegeldusvõtteid.

WWW.TNP.EE

TÄNAPÄEV

Valgamaa kadunud vaated AARE OLANDER koostaja

„K

adunud vaadete” sarja neljas raamat näitab kolme Valgamaa linna. Valga ise oli mõistagi juba esimese, Katariina II korraldusel 1783. aastal asutatud Valgamaa ehk Valga kreisi keskus. Tolle Valgamaa 11 kihelkonnast 9 kuuluvad täna täies ulatuses Lätimaale, ülejäänud – Luke ja Härgmäe (Ērģeme) – poolenisti. Pärast Eesti ja Läti iseseisvumist pandi Tartu, Võru ja Viljandi maakondade 17 vallast kokku uus Valgamaa, sealtpeale kuulus Valgamaale Viljandimaalt lahkunud Tõrva. Otepää oli sajandeid Tartumaa all, sai 1950. aastal Otepää rajooni keskuseks, läks aastal 1959 Elva rajooni alla ja ühendati Valgamaaga alles 1961. Tõrva ja Otepää ajaloos on ometi palju ühist. Mõlema külje all asus tuhat aastat tagasi muinaslinnus. Mõlemad asutati tsaar Aleksander II ajal kohaliku mõisniku soovil mõisakõrtsi juurde. Mõlemad said aleviks 1921–1922 ja linnaks järgnevail vabariigi aastail. Mõlemad kogusid 1930ndail tuntust suvituslinnana. Mõlemad jäid ilma raudteest ja pidasid muu maailmaga ühendust Puka jaama kaudu (kuni Palupera oli veel pooljaam). Mõlemad põlesid poolenisti maha hilissuvel 1944 saksa armee lahkumisel. Mõlemad olid 1950– 1959 rajoonikeskused. Mõlemad kuuluvad täna Eesti kaunimate väikelinnade hulka. Nii on ka raamatus mõlemale võrdselt tähelepanu pööratud.

LUGU 800 FOTOL Raamatu 800 fotost kujutavad Valgat 361, Tõrvat 219 ja Otepääd 220. Vanimad Valga linna kujutavad fotod on teada 1880ndaist. Üks neist on klassikaline Valga vaade Pudrumäelt, teised on seotud tuletõrjujate tegemistega, samuti on 1889–1890 jäädvustatud tollal just valminud raudtee-ehitised. Rikkalik valik Valga 20. sajandi esimese poole vaateid leidub Valga Muuseumis. Aastail 1960–1961 on suure osa Valga hooneid (sealhulgas ka ajale jalgu jäänuid) detailselt üles pildistanud Benno Pippar, kelle ligi 300 fotot kuuluvad samuti Valga Muuseumile. Tõrva vanimaid vaateid näeb 1900ndate alguse postkaartidel. Rikkalik ja üksikasjalikult kirjeldatud kogu

FOTO VALGA MUUSEUM, REPRO RAAMATUST

5

tõlkija

„V

anal heal Inglismaal on üks paradiislik paik, kus kõik koduloomad võivad elada oma elu nii, nagu ise soovivad. Nad valivad ise, mida ja kus süüa, kellega sõbrustada ja kuidas järglasi kasvatada. Peaksid nad aga milleski inimeste abi vajama, piisab vaid küsimisest ja kõik saab korraldatud.” Nii algaks „Lehmade salajane elu”, kui tegemist oleks muinasjuturaamatuga. Rosamund Youngi kogutud ja kirja pandud loomalood on aga kõik päriselt aset leidnud ning too paradiislik tegevuspaik on Kite’s Nesti mahetalu Worchestershire’is.

Kõik minu sugulased Piret Raud autori illustratsioonid kujundanud Dan Mikkin 116 lk, kõva köide

Aadam ise on täiesti tavaline poiss, ent tema sugulased on viimne kui üks üsna pentsikud. Näiteks on tal suguvõsas kaksikõed Kant ja Nurk, kellest ühel on pea neljakandiline ja teisel kolmnurkne; tudengineiu Gea, kelle ilusatesse silmadesse armub kärbes; ning vanatädi Aime, kes kannab kaelas norskavat medaljoni. Veel on seal üks vürst, üks kindral ja üks sugulane on isegi siga. Kõigist nendest tüüpidest see raamat räägibki. Loe ja veendu ise!

Väike Nicolas Goscinny ja Sempé tõlkinud Helle Michelson kujundanud Liis Karu 184 lk, kõva köide

Pilt umbes aastast 1900: pritsumehed on vallutanud Valga raekoja fassaadi.

Tõrva vanadest fotodest on hoiul Helme Koduloomuuseumis, üksikuid huvitavaid kaadreid nii vanemast kui ka uuemast ajast võib leida suuremates muuseumides ja Filmi- ning Ajalooarhiivis. Kahjuks ei jõudnud autor lähemalt tutvuda Hillar-Jüri Villemsoni rikkaliku Tõrva vaadete koguga. Otepää vaadete suurim kogu asub ilmselt Otepää Gümnaasiumi muuseumis, millele 1960ndail pani aluse koolidirektor Heino Mägi. Olulise osa sellest moodustavad tema enda tehtud fotod, mis Benno Pippari Valga vaadetega võrreldes on enamasti meeleolukamad.

ÜLESEHITUS KUI JALUTUSKÄIK Teose ülesehitus ja koostamispõhimõtted on sarnased „Kadunud vaadete” Tallinna, Tartu ja Viljandi raamatutele. Valga ringkäik algab tiiruga ümber Jaani kiriku, kulgeb mööda Riia ja Raja tänavat Pudrumäele, edasi Sepa tänava piiripunktist „Säde” parki, siit mööda Kesk ja Võidu tänavaid Kungla tänavani ja tagasi „Säde” majani, mööda Kuperjanovi tänavat Linnaparki, üle turu ja ümber kunagiste elevaatorite raudteejaama. Teekond lõpeb Lätimaal kunagise Valka jaama juures. Ülejäänud Valka linn, nagu ka Valga kaugemad ja uuemad linnaosad (Pura-

küla, Pilpaküla, Priimetsa) jäävad raamatust välja, seda nii ajaloolise materjali kui ka ruumi puuduse tõttu. Tõrva teekond jaguneb kolme ossa, mööda kolme peatänavat: algul Viljandi, siis Tartu ja lõpuks Valga suunas. Välja on jäänud Tantsu- ja Linnamägi ning KEKi kvartalid. Otepää vaated algavad kaugemalt kirikule ja Linnamäele ning sealtpoolt linnale, teevad ringi ümber turuplatsi ehk Lipuväljaku, edasi Tehvandi ja gümnaasiumi kaudu tagasi Lipuväljakuni ja Pühajärve teed mööda Aedlinna. Üle-eestilistest arhiividest ja muuseumidest pärit fotode juurest leiab täpse allikaviite. Ülejäänud fotode juures on toodud allika või autori nimi. Fotod on dateeritud nii täpselt kui võimalik, lähtudes nii konkreetse foto arhiiviandmetest, postitempli kuupäevast kui ka raamatu autori hinnangust.

Valga, Tõrva ja Otepää kadunud vaated koostanud Aare Olander 416 lk kõva köide

Tahaksin endale ka lehma… MARIE KURI

ilmunud

Emotsionaalses ja kaasahaaravas jutustuses tutvustab autor talu neljajalgseid ja tiivulisi asukaid nagu oma sõpru. Kõigil loomadel on nimed ja teistest eristuv iseloom. Näiteks lehm nimega Bonnet armastab õunu nii väga, et teab täpselt, millal iga õunasort küpseks saab. Siga Lucy käib tiigis suplemas, nagu poleks ta kuulnudki vananaiste lorajuttu, et sead ei oska ujuda. Vasikas Chippy Minton ootab igal õhtul sugemist-kasimist, sest keeldub räpaste sõrgadega magama minemast. Kanad armastavad seiklusi ning oskavad end kavalalt heinaautosse nihverdada, saaks vaid priiküüdiga karjamaale sõita. Raamatu peategelased, lehmad, leiavad söömise ja mäletsemise kõrval aega ka vasikatempudeks ja mängimiseks, loovad kauakestvaid sõprussuhteid

liigikaaslaste ja inimestega, aitavad vastastikku üksteise lapsi hoida ja kasvatada ning lobisevad sõpradega maastilmast. Nad armastavad ja kiinduvad, leinavad ja kurvastavad, solvuvad ja andestavad. Young kirjutab Kite’s Nesti lehmad lugejale nii lähedaseks, et lugedes tekib mitu korda sama mõte, mis Väikese Tjorveni sõbral Pelle Melkerssonil: „Ma tahaksin endale ka lehma...”

Lehmade salajane elu Rosamund Young tõlkinud Marie Kuri kujundanud Liis Karu 146 lk, kõva köide sari „Looduse lood”

„Väike Nicolas”, üks armastatumaid prantsuse lasteraamatusarju, räägib veidi üleannetust ja liigutavalt naiivsest Nicolas’t, tema vanematest ja õpetajatest ning vahvatest klassivendadest. Sarja esimeses raamatus tuleb muu hulgas juttu sellest, kui pööraseks võib minna ühe klassipildi tegemine, mida arvavad ema ja isa, kui Nicolas toob koju koera, mis juhtub siis, kui Nicolas proovib suitsetamist, ning miks Nicolas solvub ja otsustab kodunt minema minna.

Jalgpalluri naine Luksuslik aasta Itaalias Mari Sinila kujundanud Villu Koskaru 200 lk, pehme köide

Päriselust inspireeritud romaan „Jalgpalluri naine” räägib Eesti jalgpallikoondise 23-aastasest keskkaitsjast, kes on välja võidelnud koha Itaalia klubis ACF Fiorentina, ning tema naisest, kes jätab oma karjääri kodumaal ja sõidab samuti Itaaliasse, et mehele toeks olla. Ühine aasta Firenzes on sisustatud armastuse, Itaalia avastamise, luksusliku elu ja kõrgmoe ning muidugi jalgpalliga.

Mary Poppins P. L. Travers tõlkinud Peedu Haaslava kujundanud Julius Sommer 418 lk, kõva köide

Sellest hetkest, kui idatuul kannab Mary Poppinsi Kirsipuu tee majja number seitseteist, muutub Bankside pere elu igaveseks. Mary Poppinsist saab Jane'i, Michaeli ja kaksikute kõige ebatavalisem hoidja. Iga päev koos Mary Poppinsiga on täis maagiat ja kõige pöörasemate väljamõeldiste täitumist. Raamatus on populaarse sarja kaks esimest osa, „Mary Poppins” ja „Mary Poppins tuleb tagasi” Mary Shepardi originaalillustratsioonidega.

Väikeste Asjade Jumal Arundhati Roy tõlkinud Anne Lange 352 lk, kõva köide

Rahel ja Estha kasvavad üles oma pimeda vanaema konservitehase hoovil. Peres, millesse kuuluvad veel nende üksik ja ilus ema Ammu (kes armastab öösiti meest, keda nemad armastavad päeval), onu Chako (Rhodesi stipendiaat, konservimagnaat ja radikaalne marksist, kes naisi tagumikust näpistab), ja riikliku putukateadlase ööliblika vari. Sealsamas saavad lapsed teada, et asjad võivad päevapealt muutuda, et elu võib võtta uue võika vormi või üldse olemast lakata.

varrak Komarr Lois McMaster Bujold tõlkinud Allan Eichenbaum 376 lk, pehme köide

Komarri planeet võiks olla üksainus imekaunis aed või ka eluks kõlbmatu kõnnumaa, kui terraformimine peaks ebaõnnestuma. Nüüd aga purustas kursilt kaldunud kosmoselaev terraformimise jaoks hädavajaliku päikesepeegli. Põhjusi saadetakse välja selgitama Barrayari värskeim Keiserlik Audiitor lord Miles Vorkosigan, kelle isa on aga kurikuulus Komarri Lihunik. Kas komarrlased hauvad salajas endiselt mässuplaane? Kas Miles saab kedagi usaldada või tuleb tal loota ainult iseendale? Vorkosigani saaga järjekordses osas võib taas leida Bujoldile nii omast põnevust, huumorit ja hoogu

Sügistrummid Diana Gabaldon tõlkinud Lauri Vahtre 632 lk, pehme köide sari „Võõramaalane”, IV osa 2. raamat

„Sügistrummide” teise raamatu juhatab sisse arusaamatu ja ärevust tekitav saadetis, mis saabub üle ookeani Brianna Randallilt Roger Wakefieldile. Viimane aimab tõtt, kuid ei suuda seda endale tunnistada. Brianna on ette võtnud eluohtliku reisi ja Roger peab samuti eluga riskima, et talle järgneda. Noortele langevad osaks rasked vintsutused: võitlus rõugetega keset ookeani, õnnetust toovad kokkupuuted kuritahtliku Laoghaire’i ja Sephen Bonnetiga ning palju muud. Nende armastus pannakse karmilt proovile. Uus Maailm saab taas kord uue elu ja uue alguse sümboliks.

Abielupakt Michelle Richmond tõlkinud Triin Sinissaar 376 lk, pehme köide

Kui kaugele oleksid sina nõus minema, et kaitsta oma abielu? Psühholoogilise põnevusromaani peategelased on värskelt abiellunud Alice ja Jake, kes liituvad eksklusiivse ja salapärase grupiga Pakt. Pakti eesmärk näib olevat lihtne: hoida abielud õnneliku ja püsivatena. Enamik reeglitest on igati loogilised, kuid Pakti ei tohi kunagi mainida ühelegi võõrale. Alguses on Alice ja Jake võlutud, kuid kui üks neist rikub reegleid, siis selgub, et Pakti kuulumine on liikmete jaoks eluaegne. Ja Pakt on valmis kõigeks, et see reegel saaks täidetud. Peagi tõotab Jake’i ja Alice’i unistuste abielu kujuneda kõige jubedamaks luupainajaks.

Minu ema vari Nikola Scott tõlkinud Tiiu Loog 368 lk, kõva köide sari „Varraku ajaviite­ romaan”

Aastal 1958 saadetakse Elizabeth Holloway suveks Shaw perekonna ilusasse ja jõukasse maamõisa Sussexi rannikul, kus armas ja kogenematu Elizabeth armub. Nelikümmend aastat hiljem leiab Elizabethi tütar Addie oma ukselävelt võõra naise, kes väidab end olevat ta kaksikõde. See avastus paneb Addie kahtlema kõiges, mida ta arvab teadvat oma säravast, kuid probleemsest emast. Ja kui reis viib nad tagasi Elizabethi minevikku, tõmbavad Addie ja ta uus õde Phoebe katte erakordselt loolt, mis räägib nende ema saladusest, kaotsiläinud lapsest ja kuldsest suvest, mis muutis kõike.

Nr 7 (113) 25. oktoober 2017

Võimsa saaga hea algus JÜRI KALLAS

E

esti keeles ilmus Andrzej Sapkowski romaan „Haldjate veri”. Esimene poola autori fantaasiaromaan maakeeles! Kultuslik, kuulus ja – mis peamine – hea. Pole saladus, et žanrikirjanduse loomine väikerahva seas on enam kui tänamatu tegevus. Väkerahvaste all mõtlen ma kõiki, kes jäävad väljapoole inglise keeleruumi, kuigi mõningate mööndustega võib siia lisada ka vene keeleruumi. Oma riigis või keelealal pole poolakatel, prantslastel või jaapanlastel küll põhjust kurta, aga laiemalt vaadates tuleb tõdeda, et autor võib kirjutada lausa tipptasemel, tema ulmeteoseid reeglina inglise keelde ei tõlgita, paremal juhul toimub see kümme või kakskümmend aastat pärast esma­trükki. Tegelikult võib kahe käe sõrmedel üles lugeda need väikerahvaste ulmeautorid, kel on inglise keelde tõlgitud rohkem kui üks-kaks raamatut. Aga uksed teistesse keeltesse avab just inglise keeles ilmumine, milleks ei piisa lihtsalt sellest, et raamat on hea. Raamat võib mäekõrguselt angloautorite omadest üle olla, aga et see inglise keelde tõlgitaks, peab olema kas mõjukas soovitaja, film või mäng. Andrzej Sapkowskil ei olnud abi heast tasemest, koomiksitest, filmist ja telesarjast ega ka tõlgetest tšehhi, vene, hispaania jne keelde. Arvutimäng „Witcher” oli see, mis muutis suhtumist – 2007. aastal turule tulnud esimene mäng osutus menukaks ja samal aastal ilmus ka Sapkowski esimese jutukogu tõlge inglise keelde.

NÕIDURI SARJA MAAKEELNE ALGUS Eestis läks veel pisut aega ning jutukogud „Viimane soov” (Ostatnie życzenie, 1993) ja „Ettemääratuse mõõk” (Miecz Przeznaczenia, 1992) ilmusid kirjastuse Tiritamm vahendusel eesti keeles vastavalt 2011. ja 2013. aastal. Tänavu jätkas nõiduri sarja kirjastus Varrak, avaldades romaani „Haldjate veri” (Krew elfów, 1994). „Haldjate veri” on esimene raamat viieköitelisest Riivimaa Geralti saagast. Tegu on iseseisva romaaniga, millel on algus ja lõpp, ehkki mõned küsimused saavad vastuse alles järgmistes köidetes ja eks ka esimeses romaanis ole episoode, mida kogu saagat lugenu näeb teistmoodi kui teose esmakordne lugeja. See viieköiteline saaga on järjeks kahele Tiritammes ilmunud jutukogule. Romaani tegevustikust arusaamiseks ei ole jutukogude sisu teadmine hädavajalik, aga halba see ka ei teeks. Andrzej Sapkowski kirjutas kõik need 2+5 köidet üsna järjest, arendades teostes kirjeldatud maailma kirjutamise käigus üha detailsemaks ja omanäolisemaks. Esimesed jutud sündisid pigem protestist rahva- ja muinasjuttude jaburuse vastu, eelkõige muidugi asjaolust, et neis juttudes tapavad koletisi suvalised tegelased. Sapkowski leidis, et sedavõrd keerulise ja ohtliku tegevuse jaoks peab olema kindlasti professionaal – ning niimoodi see nõiduriamet sündiski. MOODNE VÕI SUISA POSTMODERNISTLIK Tõenäoliselt on oluline märkida, et Sapkowski loodud maailm ja lood ei

FOTO SHUTTERSTOCK

ilmunud

WWW.VARRAK.EE

6

ilmunud SPQR. Vana-Rooma ajalugu Mary Beard tõlkinud Aldo Randmaa 488 lk kõva köide

„SPQR” on Rooma ajaloo uus käsitlus ühelt maailma väljapaistvaimalt antiigiuurijalt. Mary Beardi nutikalt kirjutatud tähelepanuväärne analüüs ei vaatle üksnes senikäsitletut, vaid valgustab põhjalikult, mida uut oleme arheoloogia vahendusel impeeriumi kohta õppinud. Raamat hõlmab tuhandeaastast perioodi, tutvustab kuulsaid ja ununenud roomlasi, heidab uut valgust Rooma kultuuri põhilistele seikadele ning uurib demokraatiat, rännet, usuvaidlusi, ühiskondlikku liikuvust ja ekspluateerimist impeeriumi laiemas kontekstis. Rooma impeeriumi, vallutuste, julmuse ja liialduste ajalugu mängib meie igapäevaelus rolli veel tänapäevalgi, sest väitlused kodakondsuse, terrorismi ja üksikisiku õiguste üle ei ole kuhugi kadunud.

Imeflööt Emil Kolozsvari Grandpierre tõlkinud V. Hallap, P. Kokla, T. Kokla, K. Kont, H. Niit, P. Palmeos, A. Pervik, H. Rätsep 368 lk, kõva köide kordustrükk

Nõidur Geralt Poola postmargil.

ole klassikaline eepiline või kangelasfantasy, vaid moodne, suisa postmodernistlik või post-fantasy. Tegelased räägivad tavalist keelt, ajuti üsna modernset ning näiteks sõna „ökoloogia” kohtamine tekstis pole sugugi tõlkija või autori apsakas – nii oligi mõeldud. Autor on meenutanud, et tema esimestes juttudes toimetati sellised moodsad ja fantasykirjandusele justkui kohatud sõnad välja. Hiljem, kui ta oli juba kuulsam ja omas enam sõnaõigust, Sapkowski muidugi taastas raamatutes algse keelekasutuse. Tegu pole Andrzej Sapkowski arusaamatu tahtmisega oma teostesse kohatut sõnavara toppida. Ei, Sapkowski valdab suurepäraselt inglise keelt ning kunagise väliskaubanduse spetsialistina oli tal võimalus endale hankida ka enamik olulisest ingliskeelsest fantaasiakirjandusest. Ta on seda tõesti mahukas koguses lugenud ja mõtestanud ning ei saa öelda, et Sapkowski ei hindaks J. R. R. Tolkieni, T. H. White’i või Roger Zelazny loodut, kui nimetada vaid mõned. Muidugi ta hindab ja tunnustab, aga ei pea vajalikuks neid kopeerida või tuimalt jäljendada. Kuna aeg ja koht, milles tema loob, on hoopis teine, ei saa ka loodu täpselt samasugune olla. Pealegi pole Geralti-sarja tegevuspaik planeet Maa, vaid üks teine kõrval- või paralleelmaailm, kuhu sfääride läbipõimumise ajal rändasid alguses vanemad rahvad ja hiljem ka osa inimesi...

LEIAB VIHJEID KA REAALSELE AJALOOLE Ma ei hakka siinkohal romaani sisu ümber jutustama, sest ei taha lugeja elamust rikkuda. Tegu on romaaniga, mille maakeeles lugemine oli minu jaoks lugemine juba kolmandas keeles ja kindlasti kuues lugemiskord. Tagantjärele targana võiks

öelda, et selles romaanis on veel tajutav esikromaanidele omast rabedust, ent järgmised on tunduvalt paremad – aga see kõik saab selgeks saaga järgmisi raamatuid lugedes. Võiks ju öelda, et romaan „Haldjate veri” on kui saaga proloog, kus jõujooni ja tegelasi alles paika pannakse. Päris nii see siiski pole, sest kui ma meenutan oma kunagist esimest lugemist, siis ma lihtsalt lugesin ja nautisin ning ei jätnud enne, kui raamat läbi sai. Maailma ja eriti Poola ajalooga kursis inimene leiab siit kindlasti ka vihjeid reaalsele ajaloole, aga ajaloo mittetundmine ei kahanda raamatu nautimist. Ei tahaks küll teha suuri sõnu, aga kange kihk on öelda: väga hea raamat.

HALDJATE VERI Andrzej Sapkowski tõlkinud Margus Alver 304 lk pehme köide

Üle saja aasta on inimesed, päkapikud, härjapõlvlased, kääbikud ja haldjad sõbralikult teineteise kõrval elanud, ent ajad on muutunud: õhus on tunda rahutust ja erinevad rahvad on taas sõjajalal. Cintra troonipärija Cirilla läheb piiramise ja tapatalgute käigus jäljetult kaduma. Levib kuulujutt, et ta on elus ning et Riivimaa Geralt, nõidur, kellest lauldakse laule ja pajatatakse legende, on lapse salajasse pelgupaika toimetanud. Kuna ammuse ettekuulutuse järgi on Cirillal võime maailma muuta kas hea või kurja poole, ihkavad paljud tüdruku erakordseid võimeid oma kontrolli alla saada. Riivimaa Geralti ülesandeks saab last ükskõik mis hinnaga kaitsta. Ja tema on mees, kes kaotusega ei lepi.

Esimest korda ilmus proosakirjaniku, tõlkija ja esseisti Emil Kolozsvàry Grandpierre’i (1907–1992) ungari muinasjuttude kogumik eesti keeles aastal 1959. Sealtpeale on sellest populaarsest ja paljude lapsepõlve lemmikraamatust antud välja mitu kordustrükki. Eriliseks teeb „Ime­ flöödi” autori meisterlik jutuvestmis­ oskus. Siit leiab huumorit ja uljast hoogu, lisaks kirjeldusi, mis maalivad silme ette terveid maailmu, kus tegutsevad printsid, printsessid, kuningad ja kuningannad nagu muinasjuttudes ikka, aga ka nutikad seakarjused, jonnakad naised ja muidugi pekki armastavad kuradid.

Ütle mulle! Kuidas see tehtud on? Sophie de Mullenheim tõlkinud Madis Jürviste 112 lk, spiraalköide vanusele 4+

Kuidas tekib tuul? Kust tulevad unenäod? Millest tehakse rahatähti? Need on vaid üksikud küsimused, mis panevad aeg-ajalt elu üle pead murdma nii suuri kui ka väikeseid. See raamat vastab rohkem kui kahesajale küsimusele põnevate nähtuste ja asjade kohta, et rahuldada laste uudishimu. Raamatus on neli kleepimislehtedega eraldatud teemat: loodus, inimkeha, argielu ning teadus ja tehnika.

Autod, rongid, laevad ja lennukid tõlkinud Kalle Klein 256 lk kõva köide vanusele 8+

Sea end valmis imepäraseks teekonnaks sõidukite maailmas, kuhu see illustreeritud entsüklopeedia sind viib. Kihuta punases superautos, võta pilet ülikiirrongile, astu luksusreisilaeva pardale ning kiika ülehelikiirusega reaktiivlennuki kabiini. Rohkem kui tuhat pilti ja ohtralt paeluvaid fakte sisaldav „Autod, rongid, laevad ja lennukid” sõidutab sind maal, õhus ja merel üheainsa raamatu lehekülgedel.

7

Nr 7 (113) 25. oktoober 2017

WWW.VARRAK.EE

varrak

Legendaarne Emil Laansoo E

mil Laansoo nime ees on tihti sõna „legendaarne”. See pole asjata – Valter Ojakäär on eesti levimuusika ajaloost kirjutades öelnud, et meie levimuusika kitsal ja keerulisel teel avas Emil uusi suundi, tõi esile uusi andeid ja rikastas oluliselt halli argipäeva. Kui küsida, kes peale üliandeka ja energilise Emil Laansoo võinuks korda saata midagi võrdväärset, tuleb vastata – ei keegi!

LAANSOO ANSAMBEL Kui Emil Laansoo 1954. aastal oma ansambli lõi, valitsesid muusikaelus veel isikukultuseaegsed ettekirjutused. Tema ansambel oli esimene, kes sel sumbunud ajal hakkas eesti kuulajani vahendama muusikat vabast maailmast. Selle sügavalt professionaalse ansambli kaheksast liikmest viis olid Eesti sümfooniaorkestri pillirühmade kontsertmeistrid: Kalju Terasmaa, S ­amuel Saulus, Alfred Sikk, Aleksis Avasalu ja Emil Laansoo ise. Kaks liiget – Arne Oit ja Peeter Saul – ei vaja tutvustamist ja trummar Elmar Kruus oli juba sõjaeelsel ajal tituleeritud E ­esti parimaks džässtrummariks. Ansambel mängis nõudlikku repertuaari ja tõi kuulajani instrumentaalmuusika uut maailma. Ma ei tea ühtegi teist ansamblit, kes oleks suutnud saata nii erinevaid soliste nagu Georg Ots, Veera Nelus, Artur Rinne, Kalmer Tennosaar, Heli Lääts, Vello Orumets, Voldemar Kuslap, Tiiu Varik, Els Himma, Anu Anton, Abi Zeider jt ehk kogu ­tolle aja Eesti paremikku! MÄNGIS SEDA, MIDA PARAJASTI VAJA OLI Emil vedas seda vankrit katkematult kakskümmend aastat ja ei möödunud päevagi, kui raadios poleks kõlanud tema ansambel. Igal suvel andis see muusikuterühm Eestimaa eri paigus lugematu arvu kontserte, mis olid väga oodatud. Kogu repertuaari oma ansamblile arranžeeris Emil ise. Tänu absoluutsele muusikalisele kuulmisele kirjutas ta üles, tihti ühekordse kuulamise järel, välismaa raadiojaamadest kuuldud meloodia ja seadis partituurid häälele ning pillidele. Noodid valmisid kadestamisväärse kiirusega ja klaverit ta ei vajanud, veidi vilistas käike ja uus lugu oligi lindistamisvalmis. Laansoo nimega on märgitud ligi pool tuhat lugu

Suur liha kokaraamat tõlkinud Lii Tõnismann 320 lk kõva köide

Käesoleva põhjaliku käsiraamatu abil saab teada, kuidas valida kvaliteetset liha ja millised jaotustükid on kõige paremad, kuidas liha oskuslikult töödelda, miks lasta lihal puhata või proovida selle küpsusastet, ning palju muud vajalikku. Raamatus on lisaks üle kolmesaja kana-, sea-, veise-, lamba- ja ulukiliharetsepti ühes sammsammuliste õpetustega, mille abil õnnestub ka kodukokal saada parim tulemus. „Suur liha kokaraamat” on rohkem kui kokaraamat – see on liharoogade austajate piibel

FFOTO SIIRI TALLI ERAKOGU

SIIRI TALL

ilmunud

LEAN IN 15. Söö rohkem, treeni vähem, püsi heas vormis 15 minuti kavaga Joe Wicks tõlkinud Laura Valli 224 lk pehme köide

Laansoo ansambli põhikoosseis. Vasakult Peeter Saul, Emil Laansoo, Arne Oit, Alfred Sikk, Samuel Saulus. Tagareas Aleksis Avasalu, Elmar Kruus ja Kalju Terasmaa.

Eesti Raadio fonoteegis. Emili puhul meenub kõigepealt kitarr – algul akustiline, hiljem elektrikitarr. Ta oli esimene elektrikitarrist Eestis ja ka esimese kitarri sooloplaadi autor. Kokku valdas Emil seitset instrumenti ja kitarr oli ajaliselt viimane, mida ta mängima hakkas. Tema esimene pill oli viiul, sümfooniaorkestri viiuldaja ametit alustas ta juba üheksa-aastaselt. Kui küsiti tema lemmikpilli kohta, vastas ta lakooniliselt: „Mängisin seda, mida parajasti vaja oli.” Lisaks sellele ta ka laulis – nii trios, sekstetis kui ka kvartetis. Võrdse tõsidusega suhtus ta nii klassikalisse kui ka kergesse muusikasse – tähtis oli hea muusika! Pole kerge aimata, milline ta oli väljas­pool muusikuelu, sest vaatamata oma tuntusele oli ta erakordselt tagasihoidlik ja enesest rääkima ei kippunud, enesereklaamiga ei tegelenud. Raadio­ intervjuusid kuulates kogesin, et tihti olid need saatejuhi monoloogid ja Emililt pidi sõnu lausa välja väänama. Kord, kui ta keeldus üldse pilli tagant jutustamiseks välja tulemast, haaras Hardi Tiidus initsiatiivi ja ütles, et tegu on liiga tagasihoidliku inimesega, ning lisas, et kui poleks olnud Emil Laansood, siis me ei teaks paljusid Raimond Valgre laule. Valgre inspiratsioonipuhangud tulid ootamatult ja Emil pani need vahetult noodipaberile.

Nende sõprus algas juba rindeansamblites ja Raimond usaldas Emili harmoonia­tunnetust. Oli lausa ütlemine, et kõikjale, kuhu Emil sattus, tekkis ansambel. Emili sõja-aastatest on raamatus ­üsna põhjalik ülevaade, sest need vajutasid sügava jälje kogu tema elule. Laev, millel ta mobiliseerituna viibis, pommitati põhja. Sellele järgnesid nälja-aasta Leningradi blokaadis, töö­ pataljon Limendas, lahingud Lukis ja Narvas, Mehikoorma dessant ning Kuramaa tapatalgud. Temast ei olnud sõjamälestustest pajatajat – oma uppumis­ surmast pääsemise kohta ­ ütles ta napisõnaliselt, et merel oli väike ümber­istumine.

LEVIMUUSIKA TEERAJAJA Võiks arvata, et Emil oli vaikne inimene, aga oh ei – kui ta tahtis midagi selgeks teha, tuli tal sõnu kui kuuli­ pildujast ja enamjagu forte fortissimo’s. Tal oli alati kiire, ta tahtis palju jõuda ja olemuselt oli Emil särtsakas, unustamatu huumorisoonega, terava kriitikameelega ja otseütleja. Kõike tegi ta kire ja pühendumisega. Raamatus avan p­isut ka oma vastuolulise iseloomuga isa keerulise elukäigu traagilisi ja koomilisi lehekülgi, räägin, milline ta oli lähedaste ringis ja kolleegide seas. See raamat on jutustus Emilist, tema

ajast, Eesti tolle aja muusikaelust ja olmeajaloost. Selle aja levimuusikutest ei ole palju kirjutatud, eriti kui võrrelda tänapäeva popmuusika maailmaga, kus staare sünnib iga päev ja elulood ilmuvad ka alles muusikuteed alustanud interpreetidest. Arvan, et tänasel põlvkonnal on huvitav lugeda ajastust, mis nõudis muusikult erakordselt raskeid valikuid. Tuli vastu seista sõjakoledustele, sõjajärgse isikukultuse kultuurivaenulikkusele ja repressioonidele. Tuli jääda iseendaks ja teha head muusikat ajastu vastutuule kiuste. Hoolimata kehvadest oludest tuli tuua publikuni kvaliteetset levimuusikat – erinevalt tänapäevast, kus tihti korvab professionaalsuse puudujäägi stuudiotehnika. Igal ajastul on oma värving, kuid tervikpilt ei oleks tasakaalus, kui sealt puuduksid üles­tähendused teerajajatest, sealhulgas ka Emil Laansoost, kelle panus muusi­ kasse on hindamatu.

Minu isa Emil Laansoo Siiri Tall 240 lk kõva köide

Läbilõige isamaalise luule ajaloost ENDEL PRIIDEL

S

ada aastat tagasi, 24. veebruaril 1918 kuulutas „Manifest kõigile Eestimaa rahvastele” välja iseseisva demokraatliku Eesti Vabariigi. Aga juba kakssada aastat tagasi küsis Kristjan Jaak Peterson: „Kas siis selle maa keel ei või... igavikku omale otsida?” Ometi ei saanud tema looming ärkamisaegse isamaalise luule autoreid mõjutada, sest ei jõudnud selle maa luuletaja ja lugejani. On ju isamaalisus kui nähtus puhtakujuline rahva põlise iseolemise tahte väljendus, mis on sellisena fikseeritud ka „Manifestis”.

Kogumik sisaldab sada luuletust, mis moodustavad kaksteist kronoloogilis-temaatilist peatükki. Ajalugu vajab lahtiharutamist ja juurte juurde jõudmist. Luuletustele lisatud kommentaarid on sisuliselt küll omaette lood, neil on põhjuslik algus, konfliktne arendus ja headuse või kurjuse võiduga lõpp. Näiteks sattus Kristjan Jaak Petersoni „Selle maa keel” ohtu, kui 26. juulil 1978 võttis Moskva kasutusele „Abinõud vene keele õpetamise täiendamiseks liiduvabariikides”. Kakskeelsuse omandamine tähendas aga ühepoolset rakendust vene keele kasuks. Keeleküsimus oli läbi aegade venestamispoliitika lahutamatuks osaks.

Johann Voldemar Jannsen juhatas esimesel laulupeol 19. juunil 1869 Tartus 800-liikmelist meeskoori, kes laulis tema laulu „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm”. Eesti rahvuse ideoloogia looja Jaan Tõnisson pidas seda algusest peale hümniks ja tuletas laulu aastakümneid meelde ka oma vastalistele ja ametimeestele. Suitsupääsuke valiti rahvuslinnuks 1962. aastal ja rukkilill rahvuslilleks 20. oktoobril 1988. Nad laulavad ja õitsevad peatükis „Meelega mõista”. Eesti Vabariik on alles noor: 2018 täitub sada aastat, ent selle maa rahvast mainitakse esimest korda juba üle kaheksasaja aasta tagasi: 1203 „Liivi-

maa kroonikas” (Henrik, VII: 1, 2) on kirjeldatud üksikasjalikult saarlaste laevade hävitamist Visby lähedal ristisõitjate käsul. Hukkunud meresõitjad olid „paganlikud eestlased Saaremaalt” (paganos Estones de Osilia).

Kas siis selle maa keel… 100 luuletust Endel Priidel 344 lk kõva köide sari „Moodne aeg”

Rahvusvaheliselt tuntud Joe Wicks, „The Body Coach” alustas oma toitumis- ja treeningkava postitustega Instagramis 2014. aastal. „Lean in 15” kava näeb ette maitsvaid 15 minutiga valmivaid tõhusaid toite ja kiireid treeningharjutusi, mis aitavad päriselt rasva põletada ja lihasmassi kasvatada. Kehatreeneri sõnul ei ole see karm dieet, vaid elustiil, mis muudab alatiseks su keha ja toitumisharjumusi. Kui oled õppinud, kuidas oma keha õigesti toita, pole sul enam kunagi vaja jälgida ühtegi madala kalorsusega dieeti.

Tee Linda Gaylard tõlkinud Eve Rütel 224 lk kõva köide

Avasta ideaalse tõmmise valmistamise saladused ja õpi, kuidas degusteerida teed nagu proff. Sukeldu teemaailma ja arenda oma kirg selle joogi vastu uuele tasemele. Uuri, kuidas teepõõsad, kasvutingimused, kasvatuspiirkonnad, saagikoristus ja teesegude kombineerimine mõjutavad igapäevase tee maitset, aroomi ja kvaliteeti. Raamatus on ka taimeteedele pühendatud peatükk ning üle saja teeretsepti, mis viivad igapäevasest tassikesest teest kaugemale – maailma, mis on tulvil ajalugu, rituaale ja hõrke maitseelamusi.

Tšakraraamat Pauline Wills tõlkinud Marju Algvere 128 lk pehme köide

Tšakrad on keha energiakeskused, mille ülesanne on hoida ja muundada praanat ehk elujõudu. Iga tšakra on seotud teatud elundite ja elundkonnaga. Kui keha loomulik energialiikumine on takistatud või tasakaalust väljas, tunneme end kurnatuna ja rivist väljas. Raamatus kirjeldatakse ja selgitatakse võimalusi ja võtteid, kuidas ise aktiivselt tööd teha keha seitsme tšakraga, et oma tervist tugevdada, tasakaalustuda ning vaimset puhastumist saavutada. Pauline Wills on tunnustatud ­refleksoloog, värviterapeut, joogaõpetaja ja paljude raamatute autor.

tartu ülikooli kirjastus

WWW.TYK.EE

Nr 7 (113) 25. oktoober 2017

Et apteegis käimine oleks kasulikum

KÄSIMÜÜGIALASED TEADMISED APTEEKRILE Iseravimise puhul on väga oluline patsiendi initsiatiiv oma terviseprobleemiga tegelemisel. See aga ei tähenda, et patsient peaks täiesti iseseisvalt oma haigusega tegelema. Kindlasti on erinevates iseravimise etappides vaja haigussümptomite selgitamiseks ja sobivaima raviviisi leidmiseks konsulteerida tervishoiutöötajaga – näiteks apteekriga. Apteekrid ei õpi haigusi diagnoosima. Samas on ravimite kasutamise soovitamiseks oluline teada sagedasemate haiguste sümptomeid ning osata hinnata, kas kirjeldatud terviseprobleemi korral on võimalik kasutada iseravimist või tuleb patsiendile soovitada arsti konsultatsiooni. Käesolev raamat on esimene eestikeelne erinevaid meditsiini- ja farmaatsiavaldkondi ühendav kogumik iseravimise ja käsimüügiravimite kasutamise alaste teadmiste omandamiseks ja tõhustamiseks. Esitatud teave on gru-

helios ilmumas Miks aeg lendab? Alan Burdick tõlkinud Kaido Kangur 336 lk, kõva köide

Mis aeg õieti on? Kas lapsed kogevad seda samamoodi nagu täiskasvanud? Miks näib aeg aeglustuvat, kui meil on igav, ja kiirenevat, kui jääme vanemaks? Kuidas ja miks aeg lendab? Auhinnatud kirjamees Alan Burdick püüab teadlaste seltsis mõista, kuidas aeg meisse saab ja miks me tajume seda nii, nagu tajume. „Miks aeg lendab” on hariv, eluline ja kaasahaarav uurimus kelladest, mis meie sees tiksuvad. Pole mingit kahtlust – teie suhe ajaga muutub igaveseks ja te ei vaata kella enam kunagi endise pilguga.

Minu mäng on mälumäng Peeter-Erik Kubo eessõna Indrek Salis 472 lk, pehme köide

Eesti Mälumänguliidu auliige PeeterErik Kubo on mälumänguga tegelenud üle poole sajandi. Sellesse raamatusse on kokku kogutud vaid üks osa tema koostatud küsimustest. Mängude kokku panemisel on raamatu autor silmas pidanud, et küsimus ei koosneks ainult kuivast faktist, vaid oleks mitmekülgne, huvitav ja meeldejääv. See raamat sobib suurepäraselt kõigile neile, kellele meeldib mõelda, arutleda ja oma teadmisi proovile panna.

Eesti keele süntaks toimetanud Mati Erelt, Helle Metslang 924 lk, kõva köide sari „Eesti keele varamu”, 3

Sari „Eesti keele varamu” tutvustab igakülgselt eesti keele ehitust ja kasutust. Selle kolmas köide annab põhjaliku ülevaate eesti keele lauseehituse kohta selle variandirohkuses ja suundumustes. Raamat koosneb 23 artiklist, mis hõlmavad süntaksi kõiki keskseid teemasid.

Uurimus usundiloost Mircea Eliade tõlkinud Mirjam Lepikult 544 lk, pehme köide sari „Avatud Eesti Raamat”

Õpikut elavdavad Jana Lassi värvilised illustratsioonid.

peeritud nii, et see võimaldaks kergesti leida vajaliku info ja luua seoseid erinevate teadmiste vahel. See on aga oluline patsiendi tervenemisel. Raamatu koostamisel on lähtutud sellest, milline on kõige olulisem teave patsiendi nõustamisel juhul, kui ta tuleb apteeki mõne sagedasema haiguse sümptomite üle kurtes või sooviga osta käsimüügiravim. Kokku on pandud praktilised nõuanded suhtlemisest, ravimite manustamisviisidest, sagedasemate haiguste sümptomitest, käsimüügiravimitest ja ravimtaimedest.

LÜHITEAVE HAIGUSTE JA RAVIVIISIDE KOHTA Raamat on jagatud üldosaks ja eriosaks. Üldosa esimeses peatükis antakse ülevaade suhtlemisest tervishoius laiemalt ning erinevate patsiendirühmadega. Konkreetsemalt tutvustatakse ravimsuhtlemist apteegis ning kvaliteetse iseravimise ja käsimüügiravimite

kasutamise nõustamisteenuse põhimõtteid. Peatüki lõpetab nõustamise erietappe kirjeldav kokkuvõtlik skeem. Üldosa teises peatükis tutvustatakse ravimite erinevaid manustamisviise. Eriosa on jagatud kaheks peatükiks. Esimeses peatükis kirjeldatakse sagedasemate haiguste või terviseprobleemide sümptomeid ning tutvustatakse üldiselt mingi vaevuse korral kasutatavaid käsimüügiravimeid ning looduslikke raviviise. Selline ülevaade võimaldab kiiresti ja lühidalt saada teavet konkreetsete haigussümptomite või terviseprobleemide korral kasutatavate raviviiside kohta. Teises peatükis antakse detailsem teave sagedasemate haiguste ravis kasutatavate käsimüügiravimite ja ravimtaimedroogide kohta. Eriosa on võimalik kasutada lähtuvalt soovitud informatsioonist. Haiguse- või terviseprobleemipõhine ülevaade võimaldab kiiresti ja lühidalt saada teavet konk-

reetsete haigussümptomite ning kasutatavate raviviiside kohta. Käsimüügiravimite kasutamise peamised aspektid on kokkuvõtlikult kirjeldatud tabelites. Raamat võiks pakkuda huvi kõigile, kes tahavad rohkem teada erinevatest ravimite manustamise viisidest, käsimüügiravimitest ja ravimtaimedest. Raamatus kirjeldatud sagedasemate haiguste sümptomid ja nende alusel sobivaima raviviisi leidmine tuleks aga jätta apteekri või arsti tööks.

Mircea Eliade on üks 20. sajandi tuntumaid usundiloolasi, kelle arutlused on tekitanud rohkelt vastukaja ja kaasamõtlemist, aga ka poleemikat. Lisaks usundiloole on ta silma paistnud kirjaniku, filosoofi ja esseistina. „Uurimuses usundiloost” põimib ta oma uurimishuvid üheks tervikuks, eesmärgiga esitada põhjalik sissevaade religioossuse põhivormidesse.

History of Estonia 1918–2017: a brief overview koostanud Ago Pajur ja Tõnu Tannberg 116 lk, kõva köide

Praktiline sotsiaal­farmaatsia. Ravimsuhtlemine apteegis

Tänapäevane ingliskeelne lühiülevaade Eesti ajaloost perioodil 1918– 2017, illustreeritud arhiivifotode, kaartide ja maalireprodega, sisaldab ka käsitletud perioodi lühikronoloogiat. Kinkeraamatuks sobiv teos on valminud EV 100. sünnipäevaks, selle ilmumist toetas Riigikantselei.

Daisy Volmer, Kersti Teder, Vallo Matto, Ain Raal 264 lk, kõva köide

WWW.HELIOS.EE

Kustumatu legend Al Capone TIINA VIHMAR raamatu toimetaja

T

öödrügav immigrant andis oma pojale kingaviksi ja saapaharja ning suunas poja rahvarohkele tänavanurgale Brooklyni sadama lähedal. 14-aastane poiss jälgis seal tähelepanelikult, kuidas gangsterid kohalikke kaupmehi kimbutasid. Peagi organiseeris poiss oma kamba ja hakkas teistelt saapapuhastajatelt raha välja pressima. Nii algas keeluaja kuninga ja Chicago maffiabossi Al Capone’i (1899– 1947) karjäär. Nagu tõdeb raamatu autor, auhinnatud biograaf Deirdre Bair, on Al Capone’i lugu tõeline Ameerika-mõõtu lugu.

LÕI IMPEERIUMI JA SUPLES RAHAS Al Capone ehitas üles terve impeeriumi, pidades bordelle ja hasartmänguurkaid, kogudes äridelt ja ühingutelt „katuseraha” ning müües keeluseaduse aastatel 1920–1933 salaalkoholi. „Kui mina kärakat müün, nimetavad nad seda salaalkoholiks. Aga kui mu patroonid serveerivad sama jooki Lake Shore Drive’il hõbekandikutelt, nime-

tavad nad seda külalislahkuseks.” Et muuta Chicago patupealinnaks, pidi olema ei rohkem ega vähem kui organiseerimisgeenius. Capone riisus aastas kuni 105 miljonit dollarit (praeguses vääringus üle 1,3 miljardi dollari) ja kulutas sealt umbes kolmandiku altkäemaksudele ja isiklikule musklijõule – tema palgal olid gangsterid, kohtunikud, poliitikud, ajakirjanikud ja pooled Chicago politseinikud. Tänaseni õpivad Harvardi ärikooli üliõpilased Capone’i strateegiaid, mis peegeldavad Ameerika kapitalismi parimat ja halvimat külge.

LEGENDID JA 200 LAIPA Arminägu Al oli kahtlemata värvikas isiksus. Teda teatakse sidruni-, laimi ja lavendlivärvi rätsepaülikondade järgi. Ta ujutas rahaga üle kõik, kes tema huvi köitsid. Suure Depressiooni ajal avas ta supiköögi, kus said kõhu täis kuni 3000 inimest päevas. Ühe tema suursuguse sünnipäevapeo ajal röövisid ta käsilased relvaähvardusel džässmuusiku Fats Walleri ja sundisid teda esinema kolm päeva järjest, enne kui ta taskud raha täis toppisid ja koju sõidutasid. Capone armastas Verdi muusikat ja broneeris endale ja oma püssimeestele ooperis 38 kohta.

FOTO: THE NEW YORK TIMES PHOTO ARCHIVES/TIMES WIDE WORLD

V

iimastel kümnenditel on suurenenud iseravimise osatähtsus ja käsimüügiravimite kasutamine. Apteegis toimuv patsiendi terviseprobleemi hindamine ning sobiva raviviisi valik on sageli esmane kontakt patsiendi ja tervishoiutöötaja vahel. Seetõttu on apteegiteenuste kvaliteet patsiendi haiguse edasisel käsitlemisel otsustava tähtsusega.

ilmunud

JANA LASSI ILLUSTRATSIOONID

DAISY VOLMER

8

Koos legendidega maffiapealik Capo-ne’ist käivad lahutamatult kaasas verevalamised. Väidetavalt on tema hingel Chicago gängisõdades umbes 200 laipa. Kõik teadsid, kes on nende lugematute mõrvade taga, kuid ikka ja jälle käis Capone võimuesindajatele välja alibi ning tunnistajate suud püsisid kindlalt lukus. Viimases hädas esitati maffiabossile süüdistus maksudest hoidumises ning endalegi üllatuseks leidis Al Capone end Kaljukindlusest, Alcatrazi vanglast. Temast on kirjutatud nii palju raamatuid ja tehtud nii palju filme, et mida uut on tema kohta lisada? Raamatus „Al Capone” uurib Deirdre Bair rahvavaenlast nr 1 ootamatust vaatenurgast, milleks on perekond ja kodu. Tegu on maffiabossi esimese täieliku elulooraamatuga, mis on valminud koostöös tema perekonnaga. Koos Al Capone’i järeltulijatega selgitab Bair välja tõe sellest legendaarsest mehest, kes oli korraga nii karismaatiline gangster, pühendunud isa kui ka halastamatu hirmuvalitseja.

Al Capone aastal 1931: rikas, võimas ja kurikuulus.

Al Capone. Elu, pärand ja legend Deirdre Bair tõlkinud Eve Rütel 480 lk kõva köide raamat ilmub novembri alguses