a product message image
{' '} {' '}
Limited time offer
SAVE % on your upgrade

Page 6

varrak Inglisild Indrek Hirv 312 lk kõva köide

Indrek Hirve uue luulekogu „Inglisild” luuletused on kirjutatud aastatel 2014– 2016, kuid suurem osa motiive või meeleolusid pärineb varasemast ajast, aastatest 2008–2013, tookord jäid nad lihtsalt märkmikus või juhuslikel paberitükkidel oma luuletusteks saamise aega ootama. Luulekogu illustreerivad Ülo Soosteri vinjetid, mis on pärit aastast 1960, vahepealsetel aastatel pole neid avalikult näidatud ja need on olnud Soosteri hea sõbra, kunstnik Heldur Viirese käes tallel.

Armastuse valgus koostanud Peep Ilmet 472 lk kõva köide täiendatud kordustrükk

Kaunis luulekogu sisaldab läbilõike eesti armastusluulest läbi aegade. Esindatud on Lydia Koidula, Marie Underi, Henrik Visnapuu, Artur Alliksaare, Heiti Talviku, Doris Kareva, Indrek Hirve, Elo Vee, Merca, Kaur Riismaa, Eda Ahi ja paljude teiste armastusluule.

Alistumine Michel Houellebecq tõlkinud Triinu Tamm 208 lk kõva köide

Prantsusmaal algab uus ajastu ja islamipartei karismaatiline liider Mohammed Ben Abbes hakkab ühiskonnas uusi norme kehtestama: koolisüsteem viiakse vastavusse koraani õpetusega, lubatud on polügaamia, naised ei käi enam tööl, vaid pühenduvad perele ja kodule. Romaani peategelane on keskealine ja üksildane Sorbonne’i ülikooli professor, dekadendist kirjaniku JorisKarl Huysmansi uurija François, kelle elu on intellektuaalses plaanis ummikus ja ka armastus näib olevat talle selja keeranud. Huysmans pöördus hilises keskeas kristlusesse ja leidis seeläbi meelerahu. Kas suudab islam vaigistada eksistentsiaalseid änge, millega seisab 21. sajandi esimesel poolel silmitsi keskealine Euroopa mees François?

Minu võitlus. II osa. Armunud mees Karl Ove Knausgård tõlkinud Sigrid Tooming 572 lk pehme köide

Norra kirjaniku Karl Ove Knausgårdi ohtralt auhinnatud kuueosalise romaanisarja „Minu võitlus” teine osa käsitleb Karl Ove sõgedat armumist, selle metamorfoose ja tagajärgi. Autor paljastab endale iseloomulikult ja eneseirooniliselt oma elu naeruväärseid ja alandavaid seiku, raevukat arveteõiendamist igapäevaste majapidamistööde ja kohustustega. Oma elu kaudu käsitleb kirjanik laiemalt lääne mehe rolli tänapäeva ühiskonnas, kus traditsioonilised soorollid on minevikku jäänud. Romaan on nagu detailidezni jäädvustatud fotoseeria 21. sajandi alguse Rootsist. Käime autoriga kaasas Stockholmi tänavatel ja kõrtsides, imetleme hooneid ja väljakuid, seda ilusat ja ajaloolist, kuid igas mõttes külma linna, kuhu anonüümsust ihaldav autor otsustas pageda. Romaan annab ka vaimuka pildi Norra ja Rootsi erinevustest ning naeruvääristab rootslaste poliitkorrektsust ja konformismi.

Nr 7 (105) 23. november 2016

Ületamatu vahemaa kiuste AET VARIK tõlkija

M

ichel Faberi „Imelike uute asjade raamat” räägib pastor Peterist, kes saadetakse misjonärina kodust kujuteldamatult kaugele – hoopis teise tähesüsteemi, planeedile Oaas. Seal on juba pikemat aega eksisteerinud Maa kosmosebaas, mida asustavad peamiselt teadlased ja tehnikud, kes püüavad koostööd teha ka põlisasukatega. Just nendele viimastele ongi usukuulutajat tarvis – nagu Peteri suureks üllatuseks selgub, janunevad planeedi algasukad jumalasõna järele ja võtavad tema rõõmusõnumid tänulikult vastu. Planeedile Maa, täpsemalt Inglismaale Londonisse, jääb Peterit koju ootama tema armastav naine Beatrice ehk Bea. Üsna pea selgub, et hoolimata parimatest kavatsustest (moodne tehnika võimaldab neil omavahel tihti suhelda vähemasti elektrooniliste sõnumite abil) paneb abikaasasid lahutav kaugus nende tunded raskele proovile – lihtsalt sellepärast, et kummalgi on raske kaasa elada teise elusündmustele, millega endal enam õiget puutepunkti pole.

USUKUULUTAJA KOSMOSES Peter on oma usus harras ja tänulik. Usk on aidanud tal vabaneda alkoholija narkosõltuvusest ning usust loodab ta lahendust leida kõikidele probleemidele. Faber, kes oma sõnul pole usklik, pakub lugejale põnevat pilguheitu uskliku inimese hingeellu. Kuigi Peter pole teoloogiat õppinud, suudavad tema mõtisklused Jumalast, hingest ja palvest küllap paeluda ka Eesti pigem ilmalikku lugejaskonda. Põliselanikud on kogukonna eelmise preestri Kurtzbergi ja itaallasest keeleteadlase Tartaglione abiga omandanud piisavalt inglise keelt, et jumalasõnast osa saada, kuid kõnelemisega on neil raskusi. Selleks, et tekst nende raskusi piisava piltlikkusega edasi annaks, on autor loonud uue tähestiku, mille tähemärke ta oaaslaste kõne edasiandmisel

FOTO GARY DOAK/ALAMY STOCK PHOTO

ilmunud

WWW.VARRAK.EE

S

ümbolistlike muinaslugude jutustaja ja oma identiteedi otsijaid liigutavate poeetiliste mõtiskluste autor Paulo Coelho on seekord välja tulnud pealtnäha millegi teistsugusega – looga päriselt elanud inimesest. Siiski on eksootilise tantsijanna ja esimese ilmasõja aegse topeltagendi Mata Hari elu kujutav „Spioon” samuti omamoodi eneseleidmise lugu. Coelho, kelle arvates iga inimene peaks elama Oma Loo järgi, välja tegemata teiste arvamusest, kujutab köidikutest vaba, oma südant järgivat naist. Trotsides tolleaegse, meeste reeglite järgi paika pandud maailma ootusi, valib Mata Hari piirangutest

ilmunud Sai mis tahtis Louise O’Neill tõlkinud Helen Rohtmets-Aasa 264 lk kõva köide

Emma O’Donovan on saanud äsja 18-aastaseks, ta on piltilus ja enesekindel. Ühel õhtul peavad linnakese noored pidu. Kõik on kohal. Kõigi pilgud on Emmal. Järgmisel hommikul ärkab tüdruk kodumaja verandal. Ta ei mäleta midagi eelnenud ööst ega tea, miks kogu ta keha niimoodi valutab. Küll aga teab seda kogu ülejäänud linn. Peol tehtud fotodelt on üksikasjalikult näha, mis Emmaga juhtus. Mõnikord ei ole aga inimesed valmis oma silmi uskuma. Eriti siis, kui karm tõde käib linnakese kangelaste kohta.

Armastuse toit. I osa. Laura lugu Prue Leith tõlkinud Krista Suits 344 lk kõva köide sari „Varraku ajaviiteromaan” Kirjanik Michel Faber Edinburghi kirjandusfestivalil sel suvel.

kasutab ja inglise keele sekka põimib. Tõlkes on needsamad raskused ja nende edasiandmiseks kasutatud tähemärgid üle kantud eestikeelsesse teksti.

ELULOOLINE TAGAPÕHI Sellal kui Peter põhjalikult oma töösse süveneb, muutuvad Beatrice’i kirjad üha murelikumaks. Maal toimuvad koledad sündmused – kaugemate maailmajagude üleujutustele ja vulkaanipursetele lisanduvad Briti saarte lõputud vihmasajud, Tesco kaupluseketi pankrot ning mitmed majapidamisega seotud mured, ning see kõik kokku kipub naiselt elujulgust röövima ja tema usku õõnestama. Peterile aga tunduvad tema mured ootamatult kauged. Seda kaugust ja lootusetust aitab ehk mõista „Imelike uute asjade raamatu“ kirjutamise ja ilmumise elulooline tagapõhi. Michel Faberi loomingust on eesti lugejale tuttav Krista Kaera tõlkes Loomingu Raamatukogus ilmunud novellikogu „Fahrenheiti kaksikud” (LR 15-16/2016), aga ka pigem tema samanimelisest teosest inspireeritud kui sellel põhinev Jonathan Glazeri film „Under the Skin” (2013). Lisaks tasub mainida Victoria-aegset Inglismaad kujutavat romaani „Verev õieleht ja valge”

(„The Crimson Petal and the White”, 2002). „Imelike uute asjade raamatust” pidi saama Faberi viimane romaan. Ajalehele The Guardian antud intervjuus tunnistab autor, et Afganistani ja Iraagi sõjad olid temas inimsoo vastu säärase vastikuse äratanud, et ta otsustas kirjutada raamatu, kus poleks üldse inimesi. Ent kirjutamise ajal haigestus ravimatusse vähki ja suri Faberi naine Eva Youren. Just seda ületamatut vahemaad, mis lahutab meid (olgugi surelikke) nendest, kelle surm juba kindel ja silmaga näha, sümboliseerivad ka „Imelike uute asjade raamatu” abielupaari teineteisest eemaldumine ja meeleheitlikud läheduspüüded. Kas ületamatu siiski on ületatav, sellele annab vastuse juba romaan ise.

Imelike uute asjade raamat Michel Faber tõlkinud Aet Varik 566 lk kõva köide

Mata Hari - maailma tuntuim spioon RIINA TOBIAS

6

sõltumatu ning seega avalikkuse jaoks arusaamatu ja põlastusväärse elu, vallutades Euroopa lavad erakordselt julgete tantsunumbritega ning kasutades armukesena ära mitmeid mõjukaid mehi. Tõendid spionaaži kohta viivad kergesti süüdimõistmiseni, kuna niisugune naine ei väärigi põhjalikumat uurimist. „Tema ainus kuritegu oli olla sõltumatu naine,” on Coelho öelnud. Läbi töötanud terve mäe topeltagendiks peetud kurtisaani kohta käivaid dokumente, on kirjanik konstrueerinud „Spiooni” vanglas mahalaskmist ootava naise kirjade kaudu oma tütrele. Mata Hari, keda Coelho tituleerib üheks esimeseks feministiks, ütleb oma kirjades, et ei soovi enese kujutamist ohvrina, vaid et temasse suhtutaks kui inimesse, kes elas julgelt ja maksis selle

eest kartmatult hinda, mida talt nõuti. Coelho arvates näeme süütute süüdimõistmist palju ka praegu, kui Margaretha Zelle alias Mata Hari hukkamisest möödub peagi sada aastat. Viimati on Varrakult ilmunud Brasiilia menukirjaniku Paulo Coelho romaanid „Alkeemik”, „Abielurikkumine” ja „Accra käsikiri”.

SPIOON Paulo Coelho tõlkinud Indrek Koff 192 lk pehme köide

David Oliver unistab päevast, mil tal avaneb võimalus kätte maksta aristokraadist naabrile lord Framptonile, kes on teda hinge põhjani solvanud. Ilus ja särtsakas Laura Oliver armub endisse itaalia sõjavangi Giovannisse, kes töötab nüüd lihtsa kokana. Snoobist isa vastuseisu ja raevu trotsides põgeneb Laura kallimaga Londonisse. Suurlinn, kuhu Giovanni ja Laura jõuavad, ei ole veel toibunud Teise maailmasõja traumast. Meeleheitlikku olukorda sattunud noored saavad loota ainult oma armastusele ja unistusele avada oma restoran.

Uju koos uppujatega Lars Mytting tõlkinud Ene Mäe 384 lk pehme köide

1971. aasta sügisel hukkuvad Prantsusmaal Esimese maailmasõja lahingupaigas noor norralane ja tema prantslannast elukaaslane. Nende kolmeaastane poeg Edvard kaob jäljetult. Neli päeva hiljem ilmub laps välja sadakond kilomeetrit eemal. Edvard kasvab üles vanaisa juures üksildases Norra mägitalus. Kui vanaisa sureb, seisab 23-aastane Edvard silmitsi mitme mõistatusega. Miks läksid tema vanemad ohtlikku metsa, ja kas see oli juhus, et sõjaaegne gaasimürsk nende jalge all lõhkes? Ja kes saatis vanaisa matusteks imeilusa haruldasest puidust puusärgi?

STHLM Delete Jens Lapidus tõlkinud Kadi-Riin Haasma 480 lk pehme köide

Saabub häire ja turvamehel tuleb sõita Värmdö saarel kõrvalises kohas asuvasse majja. Ent see, mis teda ees ootab, ei ole sissemurdmine, vaid mõrv, mille ohver on sellises seisus, et tema isikut pole võimalik tuvastada. Kuriteopaiga lähistelt leitakse noor, raskelt vigastatud mees. Ta vahistatakse kahtlustatuna mõrvas ja ta nõuab kaitsjaks ärijurist Emelie Janssonit. Kes on Värmdöl tapetu? Ja miks viivad nii paljud jäljed Mats Emanuelssonini, meheni, kelle endine vang Teddy omal ajal röövis? Emelie asub juhtumit uurima ja Teddy on sunnitud vastu astuma oma minevikule, samal ajal kui tema halvale teele sattunud õepoeg Nikola teeb neidsamu vigu, mida temagi omal ajal.

Profile for Kaidi Urmet

Ajaleht Raamat nr 105 (november 2016)  

Ajaleht Raamat nr 105 (november 2016)  

Profile for estbook
Advertisement