Page 1

Ilmub Marje Metsuri elulugu Novembri lõpus ilmub näitlejanna Marje Metsuri elulugu „Rästiku pihtimus”. Raamat keskendub Metsuri loometööle, kuid räägib ka isiklikest teemadest. Raamatu koostaja on ajakirjanik Ave-Marleen Rei, avaldab kirjastus Tänapäev. Vt lk 3

uudised Paabeli raamatukogu

Selle aasta Paabeli Raamatukogu kutsub kuulajaid 8. detsembril kell 12, et küsida: „Mis meist saab?” Nagu hästi mäletame, küsib Agnes Gabrielilt sama küsimuse „Viimses reliikvias”. Või kas mäletame? Kui ühtne on meie mälu ja maailm? Kui sarnased või erinevad on meie ootused-lootused? Filmis vastas Gabriel Agnesele: „Ei tea.” Ka Paabelil kõnelejad pole hiromandid, kuid võtavad siiski arutleda võimalike (loodetavasti ka helgete, mitte ainult tumemeelsete) tulevikuvisioonide üle. Kuulda saab erinevate kultuurivaldkondade esindajaid. Kõneldakse kirjandusest, teatrist, filmist, kirjastamisest, kirjaoskusest, jutuvestmisest, utoopiaist, düstoopiaist, hingeilmast ja -haridusest. Sõna saavad Tiit Aleksejev, Jan Kaus, Sakarias Jaan Leppik, Marie Edala, Martti Helde, Piret Päär jt. Päeva lõpuvestluses kõnelevad Tõnu Õnnepalu ja Jim Ashilevi sõna surmast teatris. Konverentsipäevale paneb punkti kirjandus- ja muusikakava, kus astuvad üles Jaak Johanson, Krista Citra Joonas ja Veronika Kivisilla.

Houellebecqi „Alistumine” Eesti keeles on ilmunud Michel Houellebecqi kauaoodatud romaan „Alistumine”. Romaan ilmus Prantsusmaal 2015. aasta alguses ja põhjustas seal palju poleemikat islamiga seotud küsimuste provokatiivse käsitlemise tõttu. Lähituleviku düstoopiaks nimetatud romaani tegevustik toimub 2022. aasta Prantsusmaal, kus presidendivalimistel on poliitiliste kokkumängude tõttu võimule saanud islamipartei. Prantsusmaal algab uus ajastu ja islamistide karismaatiline liider hakkab ühiskonnas uusi norme kehtestama. Raamatu on tõlkinud Triinu Tamm, kujundanud Toomas Niklus ja selle andis välja kirjastus Varrak.

Metallica fännid rõõmustavad Metallica on grandioosne kultusbänd – teerajaja ning visa, alistumatu järgmisele tasemele pürgija, kes pani aluse 1980ndate heavy metal’ile ja leiutas thrash’i. Nad on müünud üle saja miljoni plaadi ning on üks kõigi aegade enim müüvaid bände maailmas. Kirjastusel Koolibri ilmus Mick Walli „Enter Night. Metallica biograafia”. Tegemist on esimese nii põhjaliku, sügavuti mineva ning ammendava ülevaatega.

Lolle küsimusi pole olemas Anne ja Helene Vetik on avaldanud humoorika kinkeraamatu „Lolle küsimusi pole olemas”. Raamatust leiab kakssada küsimust, mida esitada sõpradele, vanematele, kolleegidele, tuttavatele ja välismaalastele näiteks autos, lõkke ääres, kontoris, üksikul saarel, kinnipidamisasutuses või piknikul. Raamatu andis välja Varrak ja seda ei soovitata alla 16-aastastele.

E E S T I K I R J A S T U S T E L I I D U A J A L E H T

Nr 7 (105) 23. november 2016

Säilituseksemplar sundeksemplari asemel KAIRI FELT Eesti Rahvusraamatukogu kogude arenduse osakonna juhataja

A

lates 1. jaanuarist 2017 hakkab tänase sundeksemplari seaduse asemel kehtima säilituseksemplari seadus. Uus seadus kajastab kehtivast tunduvalt paremini eesmärki, milleks see ellu on kutsutud: kokku koguda ning tulevastele põlvedele kasutatavana alles hoida meie rahvuskultuurile olulised väljaanded. Säilituseksemplari seadus kaasajastab senist sundeksemplaride kogumise korraldust Eestis ja muudab digitaalsed väljaanded sama oluliseks trükiste, heliplaatide ning DVDdega. Trükiste algmaterjali kogumine seaduse alusel on hetkel unikaalne kogu maailmas ning võimaldab edaspidi loobuda uute Eesti trükiste digiteerimisest.

UUS SEADUS VÄHENDAB VÄLJAANDJA KULUTUSI Säilituseksemplari seadus toob kirjastajate, trükikodade ja plaaditootjate igapäevaellu kaasa mitmeid muudatusi. Raamatukogudele säilitamiseks loovutatavate trükiste arv väheneb kaheksalt neljale ning kõik väljaanded tuleb uuest aastast saata Eesti Rahvusraamatukogusse. Rahvusraamatukogu ülesanne on

kolm eksemplari väljaannetest edastada viie tööpäeva jooksul teistele säilituseksemplari raamatukogudele – Tartu Ülikooli Raamatukogule, Tallinna Ülikooli Akadeemilisele Raamatukogule ja Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogule. Uus töökorraldus peaks muutma trükikodadele ja kirjastajaile suhtlemise raamatukoguga säilituseksemplaride teemal lihtsamaks ja selgemaks ning kahandama väljaannete loojate ja loovutajate kulutusi.

TURVALINE JUURDEPÄÄS ARHIIVIFAILIDELE Trükiste algmaterjali, võrguväljaanded ja e-raamatud kogub edaspidi kokku samuti Rahvusraamatukogu. Kirjastajatelt säilitamiseks saadetavate väljaannete faile hoitakse turvaliselt digitaalarhiivis DIGAR ning failide omanik ehk kirjastaja otsustab nende juurdepääsuõiguste üle: kas kopeerimis- ja salvestusvahenditeta arvutiterminalist või kirjastaja soovi korral ka vabalt veebi vahendusel. Võib juhtuda, et kirjastajal ei ole võimalik väljaande trükifaili edastada − näiteks juhul, kui väljaanne valmistatakse välismaal ning kirjastajal täielikku faili ei olegi. Sel juhul loovutab kirjastaja Rahvusraamatukogule neli lisaeksemplari trükisest, millest ühte kasutatakse digitaalse koopia valmistamiseks. Selle eksemplari säilitus-

kohustust Eesti Rahvusraamatukogul ei ole.

UUS E-TEENUSTE KESKKOND JUBA DETSEMBRIST Eesti Rahvusraamatukogu võtab alates 1.12.2016 kasutusele kirjastajate portaali ehk e-teenuste keskkonna, mille eesmärk on koondada kõiki Rahvusraamatukogu poolt kirjastajatele osutatavaid e-teenuseid. Avatava e-keskkonna kaudu saavad kirjastajad raamatukogu teavitada oma uuest väljaandest ning taotleda väljaannetele rahvusvahelisi standardnumbreid ISBN, ISSN ja ISMN. Lisavõimalusena pakutakse tasuta EAN vöötkoodi taotlemist. Samuti on vastavalt kehtimahakkavale säilituseksemplari seadusele võimalik edastada arhiveerimiseks oma raamatute trükifaile ning e-raamatuid. Kirjastajal on ekeskkonna kaudu võimalik hallata ka oma väljaannete juriidilisi õigusi ning vaadata statistikat edastatud väljaannete kasutamise kohta. Peatselt avatavasse portaali luuakse arendustegevuse käigus lisavõimalusi, mis teevad kirjastajaile failide loovutamise hõlpsamaks. Portaali pakutavate teenuste kasutamine on kõigile kirjastajatele tasuta. Uue portaali esmatutvustus toimub 1. detsembril kell 11 Eesti Rahvusraamatukogus toimuvas säilituseksemplari seaduse infotunnis.

uudised

Säilituseksemplari seaduse teabepäev Alates 1. jaanuarist 2017 hakkab senise sundeksemplari seaduse asemel kehtima säilituseksemplari seadus, mis mõjutab kõiki väljaannete avaldamise ja kättesaadavaks tegemisega seotud osalisi: autoreid, kirjastajaid, trükikodasid, auviste tootjaid ja sundeksemplari saavaid raamatukogusid. 1. detsembril k 11 toimub Rahvusraamatukogus teabepäev, kus tutvustatakse uuenevat koostööd. Rohkem infot www.rahvusraamatukogu.ee.

Maailma ajaloo kolmas osa Kirjastuselt Koolibri ilmunud „Maailma ajaloo” kolmas osa hõlmab olulisemate Euroopa-väliste tsivilisatsioonide ajaloo peasuundi varaseimast ajast kuni 19. sajandini. Kui koguteose esimene osa käsitles esi- ja vanaaega ning teine kesk- ja varauusaega, siis kolmanda köite valdkonnad on meist kaugemad maad ja rahvad: islamimaailm, Lõuna-, Ida- ja Sise-Aasia maad, Ameerika muistsed tsivilisatsioonid ning Aafrika rahvad ja riigid. Kolmanda köite autorid on tuntud ajaloolased Üllar Peterson (islamimaailm), Märt Läänemets (Hiina, Korea, Jaapan), Linnart Mäll (India ja Tiibet) ning Mait Kõiv (Ameerika ja Aafrika).

Indrek Hirve uus luulekogu Indrek Hirvelt on ilmunud uus luulekogu „Inglisild”. Luuletused on kirjutatud aastatel 2014–2016, kuid suurem osa motiive või meeleolusid pärineb varasemast ajast. Luulekogu illustreerivad Ülo Soosteri vinjetid, mis on pärit aastast 1960, vahepealsetel aastatel pole neid avalikult näidatud ja need on olnud Soosteri hea sõbra, kunstnik Heldur Viirese käes tallel. Raamatu on kujundanud Mari Kaljuste ja selle andis välja Varrak.

Aino Praakli käsitööraamat Eesti üks tuntumaid käsitööraamatute autoreid Aino Praakli on koostanud raamatu „Eesti mustrid ilma laande laiali”, mis sisaldab üle 200 erineva traditsioonilise mustri koos kudumisõpetuse ja joonistega. Raamatu kõik tekstid on eesti ja inglise keeles. Raamatu avaldab Tänapäev. Järgmine ajaleht „Raamat” ilmub k.a 7. detsembril.

Väljaandja Eesti Kirjastuste Liit © EKL 2016


tänapäev Lumi tuiskab, mina laulan Juhan Liiv koostanud Jüri Talvet kujundanud Angelika Schneider 464 lk, kõva köide

„Lumi tuiskab, mina laulan” on mahukaim, ligi neljasaja luuletusega Liivi luule kogumik, mis sisaldab ka seni ilmumata ja varem vaid ajakirjanduses ilmunud luuletusi. Mitmeid tuntud luuletusi on võrreldud uute käsikirjaleidudega ja nende põhjal parandatud. Kogumikku täiendavad Jüri Talveti sissejuhatus ja järelsõna, luuletuste pealkirjade ja esivärsside register ning Angelika Schneideri graafilised vahelehed.

Suur maailm, väike planeet Johan Rockström, Mattias Klum tõlkinud Vallo Kask 208 lk, kõva köide

Selles raamatus on kirjeldatud uut teaduspõhist meetodit, mis lubab teha kindlaks inimkonna turvalise tegutsemisruumi – meetodit, mis tugineb planetaarsete piiride raamistikule. Autorid väidavad, et tulevase heaolu võti on kaitsta Maal veel säilinud ilu, vähendades inimkonna rasket jalajälge. Johan Rockström on Stockholmi vastupanuvõime keskuse (Stockholm Resilience Center) direktor ning Stockholmi ülikooli veesüsteemide ja globaalse jätkusuutlikkuse professor. Raamat ilmub koostöös Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskusega.

Seltsimees laps Leelo Tungal illustreerinud Urmas Viik 216 lk, kalingurköide

Kordustrükk armastatud raamatust, mille põhjal on praegu valmimas mängufilm. Raamatu tegevus toimub Stalini aja lõpus, kui 1951. aastal viiakse väikese Leelo ema otsitud süüdistuse alusel Siberisse. Leelo jääb isaga ema naasmist ootama ning jälgib tollast kummalist ja kurbnaljakat maailma, kus kõigele vaatamata tuleb ka lihtsalt laps olla.

Inimesed puude võras Hanya Yanagihara tõlkinud Krista Eek 480 lk, kõva köide

Noor arst Norton Perina sõidab kaugele Mikroneesia saarele otsima kadunud suguharu. Ta ei leia mitte ainult suguharu, vaid ka kilpkonnad, kelle liha söömine pikendab eluiga. Saabub edu ja kuulsus ning talle antakse Nobeli preemia. Kuid edul on ka süngem pool ja üsna varsti ilmneb, et kättevõidetu eest tuleb maksta hirmsat hinda. Loo aluseks on reaalselt aset leidnud sündmused viroloog Daniel Carleton Gajduseki elust.

Kes külvab tuult Nele Neuhaus tõlkinud Eve Sooneste 552 lk, pehme köide

Uus raamat detektiiv Pia Kirchhoffi lugude sarjast. Surnud turvanaine rohelise energiaga tegeleva suurfirma peahoones. Merisealaip firma direktori laual. Kuulihaavadega vana talunik, kellest jääb maha väärtuslik maatükk ja lapsed, kellel on näpud põhjas. Pia Kirchhoff kistakse uurimisse, mis saab alguse pisikestest asjadest ja kasvab kähku uskumatult suureks. Ning samal ajal peab ta toime tulema oma ekstsentrilise bossiga.

Nr 7 (105) 23. november 2016

Loomad ja müüdid REIN EBANUTT

U

ues raamatus „Teekond urust templisse” mõtisklevad autorid Aleksei Turovski ja Marcus Turovski inimese, loomade ja müütide seoste üle. Pealkiri võtab kokku selle, kuidas inimesed on hakanud teatud loomade kohta müüte looma. Üleüldse võib maailma erinevates mütoloogiates leida väga palju materjali looduse kohta ja on ju Eestigi folklooris hulk tõekspidamisi ja rahvatarkusi looduse ja loomade kohta. Ühest küljest pakub autoritele huvi, miks sellised müüdid üldse tekivad – mille poolest on teatud loomad oma käitumisega andnud alust arvata, et just nemad on eriliselt targad, rumalad, reeturlikud, mängulised, head või halvad. Lähemal vaatlusel võib osutuda, et nii mõnelgi arvamusel on tõepõhi all, teine on aga sellise märgi endale külge saanud üsna põhjendamatult. Teine huvitav teema on see, et kuidas need müüdid või tõekspidamised üle maailma lahknevad. Peale eksootiliste loomade on ka neid, kelle kohta leidub materjali täiesti erinevates maailma nurkades ning kui ühel pool peetakse sama looma näiteks tarkuse sümboliks, siis teisele võib ta näida vastupidi, rumalana. Autorid on toonud lugeja ette tänuväärse hulga näited maailma eri nurkadest, sest juttu on nii Euroopa kultuuriruumis levinud loomamüütidest kui ka Aafrikast, Ameerikast ja Aasiast. Lugeja ette astub kirju palett loomadega seotud jumalusi ning võime lugeda turovskilikult muhedaid lugusid nii erinevatest loomadest nagu ahvid, rongad, termiidid, opossumid või hoopis draakonid.

MÜÜTIDE SÜSTEEM Nagu autorid eessõnas ütlevad, siis pärisinimene (Homo sapiens sapiens) on loov loomaliik. Loovus leiab väljundi eelkõige maailma asjade ja nähtuste seletamises. Inimene teeb seda keele abil, luues müüte nagu tõelisi lugusid. Müütide süsteemi, mille järgi ja mille abil inimkond elab, võib kujutada kui inimese semiootilist genofondi, kus

Vabandust, aga mis asja? Ene Sepp kujundanud Liis Karu 224 lk pehme köide

Kui lihtne oli Jane elu olnud enne ema ainult ühte saatuslikku sõna! Jane oli püüdnud ära joosta... Aga kas elu eest saab ära joosta? Romaan, mis arutleb teismeliste oskuse või oskamatuse üle vapustustega toime tulla, saavutas kirjastuse Tänapäev ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse 2016. a noorteromaani võistlusel II koha. Ene Sepa varasemad noorteromaanid „Medaljon” (2009), „Minevikuta mälestused” (2010) ja täiskasvanutele suunatud „Väike roosa pilet paradiisi” (2015) on samuti võistlustel tunnustust pälvinud.

Jube tädi David Walliams tõlkinud Maria Lepik illustreerinud Tony Ross 360 lk kõva köide Madu on paljudes mütoloogiates tähtsal kohal, neid seostatakse nii veeringluse, loomismüütide kui ka meditsiiniga.

mõiste „geen” asemel kasutatakse mõistet „meem”. Seega on mütoloogia kui meemofond. Nende kahe fondi vaheline võrdlus on loomulikult vaid analoogia loomine ja analoogia ei tõesta teatavasti midagi, kuid see tõhustab ja suunab tähelepanu, avaldab muljet ja näitab, millise nähtuse olulisusest edaspidi juttu tuleb. Analoogia toomisega paluvad autorid armulise lugeja luba üritada avaldada talle muljet näidetega selle kohta, kuivõrd palju sarnasusi on pärisinimesel paljude teiste loomaliikidega ja ka selle kohta, kuivõrd omapärane on just inimene. Kuivõrd põhjalikult üritame oma maailmapilti sulandada kõigi teiste liikide omadusi. Toome siinkohal näiteks viis lühikest teesi: Organism, nagu ka populatsioon ja ilmselt ka liik, ei saa endale lubada maksmist millegi eest, mis pole oma hinda väärt. Organismi, populatsiooni ja arvatavasti ka liigi elu ja õitseng on võimalik tolerantsuse piires s.t ökoloogilise miinimumi ja maksimumi vahelises diapasoonis kõigi ressursside tingimustes, k.a informatsioon. Bioloogilise, s.t ka evolutsioonilise organismi/populatsiooni/liigi edukuse määraja on eelkõige lapselaste põlvkonna kvaliteet ja kvantiteet. Teiste sõnadega on küsimus selles, kui pädevateks lapsevanemateks kasvatame oma lapsed.

Kõik ühiskondlikud loomad valivad oma juhid eelkõige karisma alusel. Juhi karisma on võime avaldada valijatele vastupandamatut muljet ning seda maksimaalselt kaua hoida, k.a komatoosse seisundini looma elus. Viimasena sureb tarve muljete järele. Hinge ja vaimu elus on keskne nähtus/sündmus valik. Valikuvõimalus – vaba valik – kaob sel hetkel, kui valik on tehtud. Seega on iga valik vabatahtlik vabadusest loobumine ehk tragöödia. „Tõelises tragöödias hukkub koor, mitte kangelane“ (J. Brodski). Niisiis on tõeline vabadus tegelikult maksimaalne võõrandumine, mille ületamiseks kultuurikontekstis on universaalne ja tõhusaim võte müüdi loomine. „Teekond urust templisse” on teine raamat sarjas „Looduse lood”, kus oktoobris ilmus Peter Wohllebeni „Puude salapärane elu”.

Teekond urust templisse ehk Märk on vaataja silmades Aleksei Turovski, Marcus Turovski 248 lk kõva köide sari „Looduse lood”

Vene spionaaž – puust ja punaseks HJALMAR KÕRVITS

1

960.–1970. aastatel peeti NSV Liidu relvajõudude kindralstaabi luure peavalitsust õigusega maailma üheks võimsamaks ja varjatumaks luureorganisatsiooniks – isegi selle eksisteerimise fakti ennast hoiti tavaliste nõukogude inimeste eest salajas. Kuid GRU oli üksnes sõjaväeluure, selle tohutu ja äärmiselt keeruka püramiidi tipp, mis hõlmas kogu Nõukogude Liidu relvajõude ja sõjatööstuskompleksi. Ajaloolase, kirjaniku ja sõjandusanalüütiku Viktor Suvorovi uus raamat käsitleb äärmise põhjalikkusega nõuko-

2

ilmunud

ILLUSTRATSIOON: ALEKSEI TUROVSKI

ilmunud

WWW.TNP.EE

gude sõjaväeluure olemust, ülesehitust ja tööpõhimõtteid, jätmata rääkimata selle rivaliteedist KGB ja parteiga. „Spionaaži alused” on suurepärane täiendus romaanile „Akvaarium” ja köitev lugemine igaühele, kes tunneb huvi Nõukogude eriteenistuste ajaloo vastu. Autor on teema ette võtnud endale omase põhjalikkusega, alustades sellest, kuidas sõjaväeluure Nõukogude Venemaal tekkis ja kuidas oli see taktikalisel, operatiivsel ja strateegilisel tasandil organiseeritud, kuni selleni, kuidas valiti välja selle personal ja agendid ning kuidas toimus nende väljaõpe. Tihe, detailne ja süvitsi minev ülevaade ei ole siiski liiga kuiv, vaid pan-

dud kirja autori parimas stiilis ja mahlakas keeles ning kohati vürtsitatud lausa võllahuumorini küündiva ehtveneliku kõnepruugiga. Teksti aitavad mõista ohtrad skeemid ja tabelid ning sellest leiab põnevad lugusid ja fakte.

Spionaaži alused Viktor Suvorov tõlkinud Ülar Lauk kujundanud Margit Randmäe 438 lk kõva köide

Kas sinul on mõni jube sugulane? Suurem vend, kes ainult kiusab? Vanaema, kes sunnib sööma jäledat kapsasuppi? Onu, kes räägib kohutavalt igavaid anekdoote? Igatahes ei pääse ta ligilähedalegi Stella tädile Albertale. Stella tädi Alberta on kõige jubedam tädi, kes kunagi elanud. Ja tal on kuri plaan, kuidas Stellast vabaneda, et saada endale tüdruku hinnaline pärandus. Õnneks on Stellal piisavalt südikust ja üks kõhedusttekitav salarelv…

Hädaoru kuningas Aino Pervik illustreerinud Gerda Märtens 72 lk, värvitrükk kõva köide

Ka kuningatega võib juhtuda nii, et neil ei olegi oma kuningriigis mingit võimu. Siin raamatus on just selline lugu. Kui kuningas oli veel päris väike poiss, kõrvaldasid kurjad jõud ta isa, tollase kuninga, ja võtsid võimu oma kätte. Kuningas kasvas suureks, aga paha regent talle enam võimu tagasi ei andnudki. Kes on regent ja mis sellest kõigest sai, on siin raamatus kirjas. Lõpus on igatahes kõik jälle hästi.

Kuidas minu isa endale uue naise sai Reeli Reinaus illustreerinud Marja-Liisa Plats 196 lk kõva köide

12-aastane Kaisa elab koos isa Steni ja retriiver Frediga. Kaisa ema suri siis, kui tüdruk oli veel väike, kuid ühel päeval teatab isa, et ta kavatseb uuesti abielluda. Naist aga veel ei ole ja nüüd järgneb rida soovitusi ja koomilisi vahejuhtumeid õige naisekandidaadi otsimisel. Eesti Lastekirjanduse Keskuse, ajakirja Täheke ning kirjastuse Tänapäev lastejutuvõistluse „Minu esimene raamat” võidutöö.

Trööömmmpfff ehk Eli hääl Piret Raud autori illustratsioonid 40 lk kõva köide

Pildirohke lasteraamat nooremale eale. Eli on lind, kellel pole oma häält ja ta asub seda otsima mitmelt poolt. Kuid kas leitu on ikka see, mida ta otsis?


3

Nr 7 (105) 23. november 2016

WWW.TNP.EE

tanapaev

AVE-MARLEEN REI

M

inu tutvus Marjega algas oktoobris 2011. Muidugi teadsin juba ammu enne seda, kes on Marje Metsur. Nagu mitmed selles ilmuvas raamatus sõna võtvad inimesedki tõdevad: isegi kui sa pole Marjet laval näinud, siis teadmine, et sellise häälega näitlejanna on olemas, on kusagil ajusagaras kinnitunud. 2011. aastal töötasin Vanemuise teatris pressiesindajana, aasta varem oli väikeses majas jõudnud vaatajate ette Sofi Oksaneni „Puhastus”, lavastajaks Liisa Smith, peaosas Marje Metsur. „Puhastuse” ringreisile Soome oli mul võimalus kaasa sõita. Sealsetel etendusjärgsetel õhtutel sain osa Marje säravast seltskondlikkusest. Hiliste öötundideni jutustas ta noorematele kolleegidele köitvaid lugusid nii enda elust kui ka teatrist. Nondel hilistel õhtu- või varastel hommikutundidel jõudsin järeldusele, et tema lood nõuavad laiemat publikut. Need olid liiga põnevad, teatraalsed, elulised ja olulised, et jääda vaid Marje lähemate sõprade kuulata. Aastapäevad hiljem tegin Marjele ettepaneku alustada tööd tema elust kõneleva raamatuga. Esialgu oli vastus eitav, sest tal polevat suurt midagi öelda. Leppisin. Aeg möödus. Ja siis võttis Marje ise minuga ühendust ning teatas, et ta on ümber mõelnud. Hakkasime tööle. Kogusime materjali, pidasime plaani. Aga siis saabus Marjel mustem periood, kus infarkt ja sellest toibumine võttis nii töö- kui eluisu. Käsikiri seisis ja ootas. 2015. aasta suvel kutsus Ain Mäeots Marje osalema Vanemuise suvelavastuses „Obinitsa”. Uus töö andis tagasi energia ja ka tahtmise midagi veel maailmale öelda. Jätkasime oma koostööd sealt, kus olime seisma jäänud. Nüüd, Marje 75. eluaastal, on see, mis tal öelda on, kaante vahele saanud.

VASTUOLULINE JA TABAMATU Minu jaoks on Marje suur vastuolude kogum. Marje teatrikooliaegne kursuseõde Anne Tuuling tõdeb, et ta on korduvalt pidanud inimestele kinnitama, et Marje ei ole peen linnaproua, kes ise lillegi ei liiguta. On just vastupidi: Marje käed on kogu aeg tööd täis, aias, köögis ja muidugi teatris. Ometi – olles vaestest maaoludest tulnud, kannab ta

FOTO: HENNO SAARNE, TEATRI- JA MUUSIKAMUUSEUM

Rästiku kolmas pihtimus

S

ee on lugu, milles on pilvedes hõljumist (nii metafoorilises kui ka farmatseutilises mõttes) ja mudas roomamist (nii otseses kui ka kaudses tähenduses) ning kõik see kokku meenutab pigem üsna julget filmistsenaariumi kui kellegi elulugu. Seal on lapsepõlv sõjajärgses Brixtonis; on palju mõju avaldanud, kuid suitsiidne skisofreenikust vanem vend

Anekdoodipiibel Kõvasti üle 3000 anekdoodi Erkki Kõlu kujundanud Villu Koskaru 648 lk pehme köide

Pole vist olemas inimtüüpi või eluala, kelle kohta „Anekdoodipiiblist“ ühtegi anekdooti ei leiaks. Oma jao saavad advokaadid, arstid ja asotsiaalid; õpetajad, hullud ja ämmad; kalamehed, jahimehed ja muidumehed; kool ja kirik. On lugusid baaridest, blondiinidest, bussireisidest... On musta huumorit ja poliitiliselt ebakorrektseid – kõike on! Naermise hõlbustamiseks on anekdoodid paigutatud teemade kaupa tähestiku järjekorras.

Eesti mustrid ilma laande laiali Aino Praakli kujundanud Peeter Paasmäe 272 lk kõva köide

Etnograafilise kindakirja kudumise traditsiooni kandja ja edendaja Aino Praakli kauaoodatud uus raamat jätkab armastatud autori samateemaliste raamatute sarja värskete ja põnevate mustritega. Kokku sisaldub teoses üle kahesaja erineva mustri koos põhjalike kudumisõpetuste ja joonistega. Siin on siiski vaid väikene osa ERMi rikkalikest kinda- ja nende mustrite kogudest. Kõik tekstid on nii eesti kui ka inglise keeles.

Olga Zotova – Marje Metsur Mati Undi lavastuses „Rästiku pihtimus”.

kogu hiilguses välja ka kõige peenemad kleidid ja kõige kõrgemad kontsad. Marjet peetakse väga rõõmsameelseks ja seltskondlikuks, ometi on tema loomuses ka tumedam pool, mis viib äsja õnne tipul kõndinud Marje sügavasse masendusse. Ta on väga energiline suhtleja, kes armastab tundide viisi omaette metsas jalutada. Vastuolu? Mati Unt on öelnud, et Marjele ei pruugi iga roll sobida, aga kunagi ei tea, mis see on, mis talle järgmiseks sobib. Tabamatu? Marje ei häbene suuri sõnu ja tundeid väljendada. Samas ei kaota ta kunagi silmanurgast pisikest muiet, mis lubab nii iseenda kui ka elu üle naerda. Abikaasa Kaupo Metsuri sõnul (kellega on koos oldud 49 aastat!) on Marje küll pisike, aga iga sentimeeter temast on dünamiit.

VALGUSES JA VARJUS Ka Marje teatritee on olnud vastuoluline. Koos lavakunstikateedri teise lennuga oli ta Noorsooteatri/Tallinna Linnateatri asutajaliige ning töötas selles teatris 44 aastat. Kindel koduteater ei tähendanud aga sugugi alati kindlat tööd. Marjel on tulnud mitut puhku pika pingi lõpus episoodilisi rolle oodata ja mitut puhku olla reper-

tuaari kandev jõud. Kindel koht Eesti teatriajaloos ja neid rolle näinud publiku mälus on Marje loodud Mary Poppinsil, Kalju Komissarovi lavastuse „Kajakas” Niina Zaretšnajal ja loomulikult ka „Rästiku pihtimuse” Olga Zotoval. Viimase lavastusega seostub ka esimene alastus eesti teatrilavadel, mille kohta aga teatrikriitik Pille-Riin Purje kirjutab, et „samavõrd täpset, sisulise põhjendusega, maitsekat naisekeha paljastamist pole eesti teatris hiljem nähtud.” Marjet kui näitlejat iseloomustab julgus ja pühendumus – temaga töötanud kolleegid kinnitavad ühest suust, et Marje täidab kõhklemata kõik lavastaja soovid ja läheb kaasa ka kõige pöörasemate ettepanekutega. Viive Ernesaks meenutab: „Tema teatriteel on olnud väga kõrgeid ja õnnelikke momente ja ka väga masendavaid aegu. Aga ta on äge mutt, vahest isegi liiga äge, temas on meeletult tahtmist, energiat ja pühendumist. No näiteks oli ta tohutult pühendunud oma koertele, kui need veel elasid. Ükskord istusime Jaan Tättega teatri kohvikus ja siis tuli Marje ja rääkis, et ostsin koertele seda ja toda ja kolmandat ja siis Jaan ütles: „Jumal küll, kuidas ma tahaks olla Mar-

je Metsuri koer!” Selles loos on palju temale iseloomulikku. Kui ta ennast pühendab, siis jäägitult. Ta oli ennast Linnateatrile jäägitult pühendanud.” Kui koduteater majanduslikult rasketel aegadel Marjele ehk teenimatult selja keeras, oli see kahtlemata pöördeline sündmus. Esialgu viis pööre allapoole, siis jälle mäest üles, või kui täpsem olla, siis noorte meestega LõunaEestisse. Marjel on olnud õnne mängida paljudes lavastustes, millel on pikk lavaiga ja suur publikuhuvi. Nagu ta ise ütleb, on tema Oscariteks olnud just publiku toodud meepurgid, villased sokid-kindad, lilled ja kallistused. Ta on selle eest tänulik, ta armastab oma publikut. See raamat on väike tänu inimestele, kes on pühendanud oma aega, et Marjet laval vaadata.

Rästiku pihtimus. Marje Metsur Ave-Marleen Rei kujundanud Andres Tali 280 lk kõva köide

Ainulaadne David Bowie – pöörane sõit läbi elu MIHKEL MÕISNIK

ilmunud

Terry; on lõputu võitlus kohakese eest karmis muusikamaailmas. Aga on ka sellesama (ja võib-olla muugi) maailma valitsemine Ziggy Stardustina, kolimine Ameerikasse, ohjeldamatu narkoja alkoholitarbimine, must maagia, Angie ja nende järeltulija Zowie. On taastumisperiood Berliinis koos Iggy Popiga. On rollid teatris ja filmis, miljoneid müünud albumid, hävitav kriitika ja kunstiline allakäik, langus ja uus tõus. Ja kogu see pöörane sõit läbi biseksuaalsuse prisma, saadetuna ebatavalisest androgüünsest ilust ning mõnestki

20. sajandi suurimast laulust. Raamat lõpeb õnneliku pereeluga New Yorgis. Nagu kõik müüdid, on see lugu äärmiselt haarav. Tegu pole kaugeltki esimese Bowie elulooga, siiski võib seda pidada hetkel kõige täielikumaks. Raamatu tarbeks intervjueerituid on üle 200, läbi on sõidetud tohutult kohti alates Brixtoni tänavatest ja lõpetades Berliini ja New Yorgiga. Kuna Bowiest on kogu ta karjääri jooksul kirjutatud väga palju, ei kipu see raamat avalikustama uusi fakte või skandaalseid avastusi. Küll aga lisab

see kindlasti värvi, sügavust ja pisikesi toredaid detaile isegi nii värvikale tegelasele nagu Bowie seda oli.

David Bowie: Starman Paul Trynka tõlkinud Jana Linnart kujundanud Villu Koskaru 544 lk

Põhjala Lõvi Mirkka Lappalainen tõlkinud Ants Paikre kujundanud Andres Tali 304 lk kõva köide

Raamat kõneleb peamiselt sellest, kuidas Gustav II Adolf, noor karismaatiline kuningas, tugevdas oma haaret kuningriigi idaosas. Selle raamatu keskmes ei ole müütidele rohkesti ainest andnud 30-aastane sõda, vaid vähem käsitletud sõjad Venemaa ja Poola vastu, mis olid Rootsi kuningriigi idaosadele, sealhulgas Baltikumile ja Soomele, märksa olulisemad.

Sõda ei ole naise nägu Svetlana Aleksijevitš tõlkinud Toomas Kall kujundanud Villu Koskaru 342 lk kõva köide

See on pilk nõukogude naise vaatepunktist Teisele maailmasõjale. Nad ei läinud sõtta sunniviisil. Otse vastupidi, paljud neist pidid end jõuga armeesse pressima, kasutama selleks pettust, pisaraid või lihtsalt asjakohaste ametnike juurde ilmuma ning neile mitte valikuvõimalust jätma. Nad ei teeninud kaugeltki ainult õdede, arstide ja kokkadena, vaid sõdisid kõigil võimalikel positsioonidel.

Veidram kui väljamõeldis Giles Milton tõlkinud Matti Piirimaa kujundanud Villu Koskaru 739 lk pehme köide

Siin on sada veidrat ajaloo kullatera; lookest, mida loete pärani silmi nagu väljamõeldist, ehkki tegemist on täiesti tõepäraste juhtumitega. Giles Miltoni põhjalikult uuritud spioonide, kurjategijate, kannibalide, seiklejate ja orjade galeriisse on koondatud 20 sajandi jooksul kuuel mandril aset leidnud seiku, mis heidavad valgust nii mõnelegi kurikuulsale isikule või ajaloojuhtumile.


koolibri Ilmunud Loomine Dino Buzatti tõlkinud Anne Kalling illustreerinud Gerda Märtens 48 lk kõva köide

Dino Buzzati on hinnatavamaid itaalia kirjanikke, kelle loomingus põimub realism sürrealismiga ja fantastika muinasjutulisusega. Esimesest Moosese raamatust teada-tuntud loomislugu on tema jutuloomingu kõnekas näide. Autori vaimukat tõlgendust vahendab tõlkijana Anne Kalling ja üllatavat lähenemist ilmestavad Gerda Märtensi kütkestavad ja omakorda mitmekihilist tõlgendust lubavad illustratsioonid. Sisuga heas kooskõlas kujundusefektid aitavad edasi anda Buzzati stiili eripära ja on visuaalselt nauditavad. Uhke, kinkimiseks sobiliku raamatu järelsõna on kirjutanud Goffredo Fofi.

Lumememm on linnapea Riina Lamp 48 lk kõva köide

Riina Lambi tore talveraamat pakub mõtteainet ja lõbusat lugemist kogu perele ning võib kiirel jõuluajal päästa ka kõige hullemast kroonilisest salmipuudusest. Luulekogu seitse tsüklit pakuvad kireva paleti, mille ühes servas võiks olla humoorikas „/Estonian-English/ jõulu-/song/“ ja teises siiralt südamlik „Aasta viimaste õhtute ilu“. Tõlgenduse teise kihi ja raamatu kui terviku loovad Margit Saluste teravmeelsed üle kahe lehe ulatuvad pildid.

Enter night. Metallica biograafia Mick Wall tõlkinud Mari-Ly Tiitsmaa 544 lk kõva köide

Käesoleva biograafia näol on tegemist esimese nii põhjaliku, sügavuti mineva ning ammendava ülevaatega. Autor käsitleb Cliff Burtoni lühikeseks jäänud karjääri Metallica bassimängijana ja tema kustumatut jälge kogu bändi tegevusele ning kirjeldab endiste ja praeguste bändiliikmete Lars Ulrichi, James Hetfieldi, Kirk Hammetti ja Rob Trujillo teed heavy metal’i ja Metallica juurde. Ta lahkab nende omavahelisi suhteid ja kogu bändi keerulist loomeprotsessi. Faktitihedat raamatut elavdavad rohked meenutused ja mõtisklused intervjuudest bändiliikmete endi ja paljude Metallica tegevusega seotud inimestega.

Magusa une jutud. Pildirohke öökapiraamat autorite kollektiiv tõlkinud Riina Turi 140 lk, kõva köide

Kui uneaeg on käes, pea padjal ja kaisukaru kaisus, on aeg lugeda „Magusa une jutte”. Une eel saad seigelda koos Pikatüve Padriku elanike karu ja hiirega, Tulikamäe tillukese jänkuga, ookeanis elava vaalaperega, dinosaurus Sauru, krokodill Naksi, Kevini õe Hanna salapärase teelauaseltskonna, maatüdruk Marta ja tema lamba Määsi ning paljude teistega. Igas selle raamatu loos on ka mõni õpetusiva. Näiteks saame teada, miks tuleks andestada sõbrale tema väikesed vead, milline on maailma põnevaim kingitus, mis kasu võib olla ilusast lauluhäälest ja kus tuleb maailma kõige magusam uni. Lugusid ilmestavad ning aitavad nautida vahvad pildid.

WWW.KOOLIBRI.EE

Nr 7 (105) 23. november 2016

Maailma ajalugu ekspertidelt VLADIMIR SAZONOV assürioloog, tõlkija

„M

aailma ajaloo” kolmas köide on pühendatud Aasia, Aafrika ja Ameerika poliitilisele ajaloole. Tegemist on kõrgel tasemel kirjutatud üldise, hariva ja ülevaatliku populaarteadusliku maailmaajaloo käsitlusega. Taolise teose järele oli vajadus olemas juba ammu.

PÕHJALIK JA SELGITAV Selle raamatu autorid on Eesti tuntuimad orientalistid ja ajaloolased, oma valdkonna parimad eksperdid, s.h meie hulgast juba lahkunud ka mujal maailmas tunnustatud orientalist Linnart Mäll (1938–2010), kelle sulest on ilmunud hulgaliselt tõlkeid ida keeltest. Teised autorid on TÜ orientalistika keskuse juhataja dotsent Märt Läänemets, TÜ vanaaja ajaloo dotsent Mait Kõiv ja islamiuurija ning arabist Üllar Peterson, kes on avaldanud kirjutisi islamimaade kultuurist ja ajaloost. Pole kahtlust, et raamat väärib kiitmist ja äramärkimist. Lugedes jätab see väga soliidse mulje ning hea on tõdeda, et seda oli meeldiv lugeda, kuna see on kirjutatud ladusas keeles. See võib olla abiks nii gümnasistile kui ka üliõpilasele. Sellest on kindlasti kasu ka tavalugejale, kes tunneb huvi maailma ajaloo vastu. Mitmed olulised sündmused ja faktid on lahti seletatud, samas pole lugejat üle koormatud liigsete detailidega. Faktivigu selles raamatus peaaegu ei esine ja on näha, et raamatu kallal on kaua ja põhjalikult tööd tehtud. SILMA JÄÄB EUROOPAKESKNE KÄSITLUS Siiski ei saa mööda vaadata mõningatest puudustest. Kui võrrelda I ja II köidet III köitega, siis pole käsitletud teemad päris õiges proportsioonis. Euroopa ajaloole on pööratud tähelepanu kordades rohkem kui näiteks Aasiale või Aafrikale ning seetõttu jääb „Maailma ajalugu” (kui vaadata kõiki kolme ilmunud köidet ühtse tervikuna) liiga euroopakeskseks. Ka „Maailma ajaloo” kolmandas köites endas pole kõik päris proportsionaalne. Näiteks kui islamimaailmale on pühendatud ligi 160 lk (lk 10– 169), siis ülejäänud Aasiale (Lõuna-, Ida- ja Sise-Aasia) on pühendatud isegi vähem – kokku alla 100 lehekülje (lk 171–266). Ometi on Aasia alati ja kordades ületanud tervet Lähis-Ida piirkonda nii territoriaalses kui ka demograafilises mõttes, seal arenesid Hiina ja India kõrgtsivilisatsioonid, aga ka mitmed teised piirkonnad. Hiinast ja Indiast võiks raamatus olla rohkem kui näiteks islamimaailmast, sest Hiina ja India on maailma ajaloos mänginud tohutut rolli, nad pole mingid õhtumaade perifeeriad. KOMPAKTNE ÜLEVAADE AMEERIKA KÕRGKULTUURIDE ARENGUST Tervele Aafrika mandrile on pühendatud veelgi vähem – ainult 18 lehekülge (lk 293–311), mis on siinkirjutaja arvates üllatavalt vähe, rääkimata juba Ameerika muistsetest tsivilisatsioonidest (lk 268–292), millest ka pole eriti palju kirjutatud. Kuigi siinkohal tahaksin ära märkida, et vaatamata Aafrika ja Ameerika peatükkide nappusele on

4

Ilmunud Heegeldatud lumehelbed. Härmalõngast mustrid Eva Mitreikina 112 lk, kõva köide

Sellesse raamatusse on kogutud 76 täiesti erinevat lumehelvest 45 põhimustri variatsioonina. Mustrid on välja toodud graafiliselt, koos selgituste ja õpetustega ning tänu eri värviga näidatud ridadele väga hõlpsasti loetavad. Lumehelbed on alustamiseks ideaalsed, sest need on nii väikesed ja saavad kiiresti valmis. Nende hulgas on nii imelihtsaid kui ka sedavõrd keerulisi, et pakuvad isegi käsitööõpetajale midagi uut.

Kristallide maailm. Looduslikud tervendajad ja energiaallikad Philip Permutt tõlkinud Katrin Remlov 144 lk, pehme köide

Kristalliteraapiat on juba iidsest ajast kasutatud leebe holistilise tervendamisviisina. Kasutades ja võimendades kristallide ainulaadseid omadusi tasakaalustate oma keha, kodu ja töökoha energiavälja ning saavutate heaolu. Teatmik tutvustab lähemalt 250 kristalli, lisaks on soovitused enam kui 250 levinud haigusseisundi leevendamiseks koos ülevaatega parimatest tervendamisviisidest. nende peatükkide autoril Mait Kõivul õnnestunud anda väga hea ja kompaktne ülevaade Ameerika kõrgkultuuride arengutest ja nende hävingust. Ka Aafrika rahvaste ja riikide osas on Mait Kõiv andnud üpris lakoonilise, samas väga konkreetse ning hea ülevaate alates tsivilisatsiooni lätetest Aafrika mandril kuni Aafrika erinevate piirkondade arengu ülevaateni. Kuid tulevikus, kui keegi peaks kavandama „Maailma ajaloo” kordustrükki, siis tasuks kaaluda nende peatükkide täiendamist, mis puudutavad Aafrikat ja Ameerikat, aga ka Indiat ja Hiinat.

LÄHIS-IDA JA ISLAMI TEEMAD ON PÕHJALIKULT KAETUD Raamatut alustav Lähis-Ida ja islami käsitlus on tugev nagu ka ülejäänud raamatu osad. See on igati põhjalik ning kahtlemata on see raamatu kõige pikem osa, mis andis autorile võimaluse laiemaks mänguruumiks. Üllar Petersonil õnnestus tõesti hästi katta islamimaailma olulisemad ajalooperioodid ning olulised regioonid alates islami sünnieelsest ajast kuni praktiliselt 20. sajandini välja. Väga hästi on õnnestunud ka islamikogukonna loomise kirjeldus (lk 28– 34) ning islamiriigi loomine (lk 34– 42), kuna autor on selle valdkonna ekspert. Lähis-Ida kõige vanemat ajalugu puudutavas osas esineb ka mõningaid pisemaid ebatäpsusi, eelkõige just selles osas, mis puudutab islamieelset ajastut. Näiteks kirjutab autor (lk 12): „7. sajandiks olid välja surnud III–I aastatuhandel e.m.a. praeguse Iraagi aladel kõneldud semiidi keelte idarühma kuulunud akadi keel ning selle dialektid, assüüria ja babüloonia keel...”. Autor võiks selgemini tuua välja akadi keele väljasuremise aja, sest kõnekeelena suri akadi keel välja juba viimastel eelkristlikel sajanditel, kuigi viimased teadaolevad tekstid akadi keeles koostati veel preestrite poolt Babüloonias I–II sajandil pKr. Üllar Peterson kirjutab mitte ainult araabia maailmast, vaid ka mongolite tulekust Lähis-Itta, sõjakast vallutajast Timurist, Iraani ajaloost keskajal ja uusajal, Türgi ehk Osmanite impeeriumi tekkest, kujunemisest ja allakäigust

ning veel paljust muust olulisest. Kokkuvõttes on see raamatu osa hästi üles ehitatud. Mis puudutab aga Lõuna-, Ida- ja Sise-Aasia maid käsitlevat peatükki, mille autorid on Märt Läänemets ja Linnart Mäll, siis siinkirjutaja arvates on tegemist väga asjatundlikult koostatud materjaliga. India peatükk, mis pärineb Linnart Mälli sulest, on kirjutatud meisterlikult, lahti on seletatud kõik olulisemad Indiaga seotud mõisted ja sündmused, poliitilise ajaloo kõrval on pööratud tähelepanu ka religioonile ning kultuuriloole. Hiina peatüki autor on tuntud orientalist Märt Läänemets ja see annab väga hea ülevaate Hiina ajaloost alates eelajaloost, mil Hiina aladel esmakordselt tekkis inimasustus, kuni Qingi keisririigini. Samas on Koreale ja Jaapanile raamatus jäetud vähe ruumi, kuigi mõlemad vääriksid kahtlemata rohkemat tähelepanu, nagu seda on pälvinud näiteks Tiibet. Indoneesia, Vietnam, Tai ja Mongoolia pole antud raamatus üldse kajastamist leidnud, millest on väga kahju. Koguteoses puudub kasutatud kirjanduse nimekiri. Kuigi sellises ülevaatlikus teoses pole viitamine kohustuslik, võiks raamatu lõpuks siiski olla nimekiri olulisematest teostest ja allikatest, millele autorid oma peatükkide kirjutamisel tuginesid. Vaatamata nimetatud märkustele on raamat õnnestunud, ja kuigi raamatu erinevate osade puhul on märgata autorite erinevat stiili, siis ei tohiks see lugejat häirida. Lõppkokkuvõttes toetab ka õnnestunult valitud ning hästi vormistatud illustreeriv materjal raamatus esitatud informatsiooni paremat mõistmist.

Maailma ajalugu III Mait Kõiv, Märt Läänemets, Linnart Mäll, Üllar Peterson 328 lk kõva köide

Talvesmuutid. Karged ja kuumad Eliq Maranik 144 lk, pehme köide

Talviste vürtsidega puuviljased joogid ning taimetee põhjal valmistatud soojad smuutid muudavad talveõhtud mõnusalt hubasteks, ühtlasi sisaldades vajalikke mineraal- ja kiudaineid ning vitamiine. Smuutiekspert Eliq Maranik jagab 50 maitsva retsepti kõrval kasulikke nõuandeid, kuidas smuutisid valmistada ning tasakaalustatult toituda. Eesti päritolu kokaraamatute autori, fotograafi ja kujundaja Eliq Maraniki on raamatuid on tõlgitud 12 keelde.

Imelised jõululood autorite kollektiiv tõlkinud Kätlin Alasepp, Ilme Rääk 192 lk, kõva köide

Jõulud on imeline aeg, mil kõigi südames pesitseb millegi erilise ootus. Kõikjal leiab aset nii palju imepärast ja toredat. Sellest kaunite illustratsioonidega raamatust leiad kaheksa jõululugu ja mitmeid vanu häid jõululaule. Saame teada, kuidas jõuluvana viimase hetke tegemised jäävad põhjapõder Rudolfi teha ja mis siis juhtub, kuidas kuningatütar Roosi õpib tundma tõelise kingituse väärtust, kuidas kohmakas päkapikk Klaus endale viimaks õige töö leiab, kuidas torisevast härra Oravast saab äkitselt seltskonna hing ja muud põnevat.

Koolikatseteks valmis! Cathlin Tohver 80 lk, pehme köide

Kui olete oma lapsele valinud kooli, kuhu sissesaamiseks tuleb teha katsed, siis sellest raamatust leiate seda tüüpi ja sellise raskusastmega ülesanded, millega lapsed katsetel hakkama peavad saama. Nende lahendamine õpetab last töökäske mõistma, arendab ülesannete lahendamise oskust ja jälgima detaile. Ja mis kõige tähtsam, annab lapsele enesekindlust!


5

Nr 7 (105) 23. november 2016

ilmunud Elueklektika 50:50 Ave Alavainu 204 lk, kõva köide

Elueklektika 50:50 on raamat, milles üritan kirjutada 50% endast ja 50% teistest inimestest. Seda veel ei tea, kuidas selle asjaga läheb, aga karta on, et enda olen ikka iga inimese loosse sisse sokutanud. Protsendid ei klapi kindla peale. 50:50 võiks ehk näidata siin- ja sealpool merd elatud aastaid. Ikka ei klapi: 1. oktoobril saab 40 aastat Hiiumaal elatud. 4. oktoobril saab mandrielu lõpust 34 aastat. Ei tule välja ei skooriliselt ega protsendiliselt. Jälle jama. Elueklektika koostamise käigus hakkas käsikirja trügima ka suur hulk luuletusi. Mitte mingil juhul pole neid 50:50! Ave Alavainu

Hetked endas Olivia Saar 168 lk, kõva köide

Olivia Saar on viimase veerandsajandi jooksul tähendanud üles oma tundmuste, arusaamade ja tõdemuste peegeldusi. Tegemist pole päevikuga selle sõna tavapärases mõistes. Need on mõttekillud ilmast, inimestest, iseendast aastatel 1990–2015 nii luules kui ka proosas. Iseennast ja ümbritsevat portreteerib autor nõnda, nagu parasjagu mõtleb, antud hetke emotsioonides, mis teatavasti, nagu ikka, on vahelduvad ja sageli üsna vastukäivad. „Ainult oma mõtetes on inimene täiesti aus, kui sedagi,” tunnistab ta. „Kui mõtted sõnadeks saavad, on need nagu merekivid lainetest siledamaks lihvitud.”

Võidukad eestlased. Eestlaste võidukad lahingud viikingiajast tänapäevani Mati Õun, Hanno Ojalo 176 lk, kõva köide

Veendumus, et eesti mehed on sõjameestena maailma keskmistest pigem veidi paremad kui halvemad, on meie sõjaajaloolastel olnud läbi aegade. Lisaks vabadussõjale ja 1941. aasta suvesõjale on eestlastel olnud hulk võidukaid lahinguid, alates aegade hämarusse vajunud muinasajast, edasi muistse vabadusvõitluse ajal, Jüriöö ülestõusus, Liivi sõjas... Külma sõja järel hakkasid meie mehed tegutsema rahuvalvajatena kriisikolletes. Ka rahuvalvaja peab olema oskuslik sõjamees.

Laps, kelle aeg unustas Siobhan Dowd tõlkinud Triin Olvet 272 lk pehme köide

Tolli kaugusel pruunist turbaseinast ta kangestus. „Siin on midagi. Maa sees. Käsi.” Onu Tallyga mägedes turvast lõigates leiab Fergus midagi, mis sunnib ta südant lööki vahele jätma. Sügaval rabaturba sees paistab lapse surnukeha. Ja näib, et see laps on langenud mõrva ohvriks. Sedamööda, kuidas Fergus püüab leida oma teed teda ümbritsevas arulagedas maailmas, kus ta vend peab vanglas näljastreiki, tunded Cora vastu kasvavad üle pea ja vanemad peavad lõputut sõnasõda Põhja-Iirimaa rahutuste teemal, hõljub unenägudes tema juurde õrn hääl ja rabast leitud lapse saladus tuleb tasahaaval päevavalgele.

WWW.KIRJASTUS.EE

ajkirjade kirjastus

Ela igat hingetõmmet EIA UUS

T

õestisündinud lugu jutustav „Kui hingusest saab õhk” on rahvusvaheline menuk arusaadavatel põhjustel. 36-aastane Paul Kalanithi oli pühendanud kogu oma täiskasvanuelu arstiks saamisele ja arenemisele. Ta oli lõpetamas neurokirurgia õpinguid, teda meelitasid endale maailma tipphaiglad ja tähtsaimad teaduskeskused. Siis aga diagnoositi tal neljanda staadiumi kopsuvähk – ning iga hetk elamist oli siitpeale arvel. Kahjuks teame juba raamatut kätte võttes, et eelmisel aastal dr Kalanthi suri. Kõige inspireerivam – ja mingil määral ka raskesti mõistetavam – on Pauli armastus oma töö vastu ja tõeline missioonitunne. Kui ta pärast ränka keemiaravi ja tohutut kaalulangust otsustab tagasi tööle minna ning teha ülimalt keerukaid 16-tunnist seismist ja täielikku keskendumist nõudvaid operatsioone, mis ta kehast viimsegi välja pigistavad, tahaks lugeja teda ise tagasi hoida.

KIRJANDUS VÕI ARSTITEADUS Kuna Kalanthi oli suur kirjandushuviline ja õppis ülikoolis lisaks meditsiinile ka kirjandust Stanfordis ja filosoofiat Cambridge’is, on raamatu tekst sügavmõtteline ja suurepäraselt sõnastatud. Ning kohati tuleb lugeda ridade vahelt, sest kirjutajal on vaid teadmata hulk loetud päevi, et see raamat enne oma surma valmis saada. Tema poolt poolikuks jäänud töö raamistavad Abraham Verghese eessõna ja abikaasa Lucy järelsõna. Paar aastat tagasi kirjutas Kalanthi oma parimale sõbrale, et tal on surmav vähk selliste sõnadega: „Hea uudis on see, et ma olen juba elanud kauem kui kaks Brontët, Keats ja Stephen Crane. Halb uudis on see, et ma pole mitte midagi kirjutanud.” Jah, ühelt poolt on igati inimlik hirmsas olukorras nalja teha, ent samas on see ka aus ambitsiooni väljendus – need noorelt surnud kirjanikud suutsid luua midagi, mis elab kauem kui nemad; midagi, mis muudab surematuks. Raamatu algusest lõpuni on Kalanthi meeletult painatud surelikkuse küsimusest, mis köitis teda juba noorena – sealt ka huvi kirjanduse vastu. Meditsiin võitis siis, kui ta sai aru, et saab surelikkust arstina kohelda hoopis teisiti kui sõnu seades. Varem oli ta proovinud pigem meditsiinist eemale hoida, kuna mäletas oma arstist isast eelkõige seda, et teda ei olnud Pauli lapsepõlves pea kunagi kohal. ARSTIST PATSIENDIKS Kuna Kalanthi räägib ka neurokirurgiks saamise loo koos esimese lahkamise, surma ja sünniga, lisab selle ameti argipäev lugemisele väga huvitava mõõtme: kahekümnetunnised ränkrasked tööpäevad, koduse elu puudumine, süütunne teiste surmade pärast – mille nimel? Töötada nagu masin selleks, et teised saaksid elada? Tipparstina oskas Kalanthi loomulikult enda esimesi sümptomeid lugeda – aga terve aasta keeldus ta arsti juurde minemast, lootes, et valud ja muud vaevused on stressist, halvast asendist, millest tahes. Ka tema! Kui ta lõpuks

Kui hingusest saab õhK Paul Kalanithi

“See on jõuline ja liigutav lugu, kuidas noorukist saab Arst ja Kirurg suure algustähega ning kuidas haigus muudab ta tavaliseks inimeseks.” Kahro Tall MD, neurokirurg

Kui 36-aastase Paul Kalanithi kümne aasta pikkused neurokirurgiaõpingud olid lõpusirgel, diagnoositi tal neljanda staadiumi kopsuvähk. Eile oli ta arst, kelle töö oli raskelt haigeid ravida, täna on ta oma elu nimel võitlev patsient. Paul Kalanithi hingepuudutav mälestusteraamat jäädvustab loo, kuidas naiivsest arstitudengist saab lootustandev neurokirurg, kes juhatab patsiente nende haiguse sügavama mõistmise poole ja seejärel patsient, keda ootab vastasseis omaenda surelikkusega.

arstile pöördus, ootas tedagi sama saaPaul Kalanithi hingepuudutav mälestus, mis paljusid – arst vaatas ta üle ja tusteraamat jäädvustab loo, kuidas ei tahtnud väga uuringuid tellida ja sünaiivsest arstitudengist saab lootustvitsiSaadaval minna, sest tegu on ju noore meneurokirurg, kes juhatab patRaamatupoodides üle Eesti jaandev veebipoes www.raamat24.ee. hega. Patsiendi rollis tekivad Kalanthil siente nende haiguse sügavama aga ka tohutud süümepiinad, sest meemõistmise poole, ja seejärel patsient, nub, kuidas ta ise oma patsiente kohelkeda ootab vastasseis omaenda nud on, kuidas temal on nappinud surelikkusega. kannatlikkust või empaatiat. RaamaRaamatu eessõna on kirjutanud tus kirjeldab ta juhtumit, kus valvearst tunnustatud arst ja kirjanik Abraham polnud nõus talle andma ravimit, miVerghese, kes meenutab südamlikult da ta ise teab, et vajab. Nii piinleb ta kohtumisi Paul Kalanithiga. Eestinädala valudes, olles teadvusekaotuse keelset väljaannet saadab ka autori piiril. ametivenna, Põhja-Eesti Regionaalhaigla neurokirurgi Kahro Talli UUS ELU mõtisklus raamatu ja selles käsitletaMõistes surma lähedust, otsustasid Paul vate teemade kohta. ja Lucy siiski veel lapse saada – nad „See on jõuline ja liigutav lugu, leidsid, et kuigi see suremise raskemaks kuidas noorukist saab Arst ja Kirurg teeb, ei ole elu eesmärk kannatusi vältisuure algustähega ning kuidas haida. Raamat ongi pühendatud tütrele. gus muudab ta tavaliseks inimeVäärtuslikuks teeb raamatu ka see, et seks,” lausub dr Tall. jutustaja ei esita end kui õilist ja täiuslikku inimolendit. Ta on kohati uhke, põikpäine, rumal, enesekeskne. Ta kirTõenäoliselt muudab see raamat jutab ka abieluprobleemidest, mida lugeja vaatenurka elule või vähemalt oleks nii lihtne oma autobiograafias, paneb mõneks ajaks oma reaalsust oma esimeses ja viimases raamatus, ümber hindama ja tänulik olema. maha vaikida. Peatsest suremisest teaÖeldakse küll, et teiste vigadest ei saa da saades ei muutu enamik inimesi õppida, aga Kalanthi raamatu lugempühaks headuseks, vaid pinnale tulebine kannustab elama, kohe, täiega. See ki ehk suurem egoism, mida Kalanthi tuletab meelde, et kõik võib juhtuda enda puhul ka maha ei salga. iga hetk ning on esitatud nii kirjandusRaamatu keskne küsimus on, mis likus võtmes, et peaks olema kõigi teeb elu elamisväärseks. Saabuvast lõlähedaste lugemislaual. „Kui hingusest pust teadlikuks saamine on hetk, mil saab õhk” on raamat, mida on võimatu paljud tunnevad, et on valesti elanud: pooleli jätta, võimatu unustada. liiga vähe puhanud, reisinud, armastanud. Kalanthi tahtis aga veelgi rohkem teha seda tööd, milleks oli 18 aastat Kui hingusest valmistunud, ta tahtis inimeste elusid saab õhk päästa. Paul Kalanithi Raamatust jääb kummitama teadmatõlkinud Triin Olvet tus valikute langetamisel: kui mul oleks värsid tõlkinud elada aasta, teeksin oma eluga seda, kui Doris Kareva viis aastat, siis hoopis seda – kui ainult 208 lk teaks! Aga keegi ju ei tea, kas elada on kõva köide paar kuud või mitukümmend aastat.

ilmunud Oravarattast otse põrgutulle. Elu kaugel Kreeka saarel Paul Delahunt-Rimmer tõlkinud Ursula Erik 240 lk, pehme köide

Paul Delahunt-Rimmer on juhtinud Suurbritannia Kuningliku Õhuväe eskadroni ja lennukeid, õnnelikult kohale toimetanud kroonitud päid ja tavareisijaid, nõustanud äri- ja juhtimisrahvast, korraldanud seikluspuhkust ning edendanud ökoturismi. Et pääseda tehnoloogiaühiskonna rööprähklemisest, läks ta koos abikaasa Henriettaga kaugele-kaunile Kreeka väikesaarele, kus elekter ja vesi on luksus, koduni viib eeslirada, muu ilmaga ühenduse pidamiseks on parvlaev, mis tuleb, kui tuleb.

Vandenõu. Nii petetakse viit miljonit fondidesse investeerinud rootslast Joel Dahlberg tõlkinud Sirje Trei 192 lk, kõva köide

Rootsi majandusajakirjanik Joel Dahlbergi valusad küsimused pangajuhtidele tõid päevavalgele üllatavaid asjaolusid, mida suurpangad investeerimisfondide kohta klientidega pigem jaganud ei oleks. Kui paljusid fonde ja investeerijaid tema avastus puudutas, šokeeris Dahlbergi ennastki.

Südatalvine ohverdus Mons Kallentoft tõlkinud Sten Weidebaum 532 lk, pehme köide

„Südatalvine ohverdus” on esimene osa kriminaalinspektor Malin Forsi nn aastaaegade lugudest – sarjast, millest kujunes Mons Kallentofti suur läbimurre laiema publiku ette. Kallentoft särab. Tema romaan on põnev, meisterlikult konstrueeritud, briljantse keele ning läbitöötatud isiku- ja olustikukirjeldustega. „Südatalvine ohverdus” ületab suuremat osa krimižanris kirjutatust. „Jutustuses Linköpingi politseinikust Malin Forsist on kõike, mida üks kriminaalromaan peab sisaldama.” Plaza Kvinna „Kui te kavatsete sel aastal läbi lugeda vaid ühe kriminaalromaani, valige selleks kindlasti Mons Kallentofti „Südatalvine ohverdus.” SVT

Mis hundi suus, see hundi oma Stephen King tõlkinud Silver Sära 432 lk, kõva köide

See meisterlik ja ülipõnev romaan, kus peategelasteks sama karismaatiline trio, keda Stephen King tutvustas meile „Härra Mercedeses” räägib lugejast, kelle fanatism erakliku kirjaniku suhtes ületab kõik piirid.End kirjandusasjatundjaks pidav Morris Bellamy tapab kuulsa kirjaniku John Rothsteini ja tühjendab tema seifi rahast, ent tõeline aardeleid on märkmikud, mis sisaldavad vähemalt ühe avaldamata romaani käsikirja. Morris peidab nii raha kui ka märkmikud ja satub hoopis teise kuriteo eest pikaks ajaks vanglasse. Aastakümneid hiljem leiab peidetud varanduse teismeline Pete Saubers, kelle isa sai vigastada City Centeri veresaunas. Nüüd on Pete ja tema perekond need, keda endine politseinik Bill Hodges oma meeskonnaga peab päästma aina kättemaksuhimulisemaks muutuva Morrise eest.


varrak Inglisild Indrek Hirv 312 lk kõva köide

Indrek Hirve uue luulekogu „Inglisild” luuletused on kirjutatud aastatel 2014– 2016, kuid suurem osa motiive või meeleolusid pärineb varasemast ajast, aastatest 2008–2013, tookord jäid nad lihtsalt märkmikus või juhuslikel paberitükkidel oma luuletusteks saamise aega ootama. Luulekogu illustreerivad Ülo Soosteri vinjetid, mis on pärit aastast 1960, vahepealsetel aastatel pole neid avalikult näidatud ja need on olnud Soosteri hea sõbra, kunstnik Heldur Viirese käes tallel.

Armastuse valgus koostanud Peep Ilmet 472 lk kõva köide täiendatud kordustrükk

Kaunis luulekogu sisaldab läbilõike eesti armastusluulest läbi aegade. Esindatud on Lydia Koidula, Marie Underi, Henrik Visnapuu, Artur Alliksaare, Heiti Talviku, Doris Kareva, Indrek Hirve, Elo Vee, Merca, Kaur Riismaa, Eda Ahi ja paljude teiste armastusluule.

Alistumine Michel Houellebecq tõlkinud Triinu Tamm 208 lk kõva köide

Prantsusmaal algab uus ajastu ja islamipartei karismaatiline liider Mohammed Ben Abbes hakkab ühiskonnas uusi norme kehtestama: koolisüsteem viiakse vastavusse koraani õpetusega, lubatud on polügaamia, naised ei käi enam tööl, vaid pühenduvad perele ja kodule. Romaani peategelane on keskealine ja üksildane Sorbonne’i ülikooli professor, dekadendist kirjaniku JorisKarl Huysmansi uurija François, kelle elu on intellektuaalses plaanis ummikus ja ka armastus näib olevat talle selja keeranud. Huysmans pöördus hilises keskeas kristlusesse ja leidis seeläbi meelerahu. Kas suudab islam vaigistada eksistentsiaalseid änge, millega seisab 21. sajandi esimesel poolel silmitsi keskealine Euroopa mees François?

Minu võitlus. II osa. Armunud mees Karl Ove Knausgård tõlkinud Sigrid Tooming 572 lk pehme köide

Norra kirjaniku Karl Ove Knausgårdi ohtralt auhinnatud kuueosalise romaanisarja „Minu võitlus” teine osa käsitleb Karl Ove sõgedat armumist, selle metamorfoose ja tagajärgi. Autor paljastab endale iseloomulikult ja eneseirooniliselt oma elu naeruväärseid ja alandavaid seiku, raevukat arveteõiendamist igapäevaste majapidamistööde ja kohustustega. Oma elu kaudu käsitleb kirjanik laiemalt lääne mehe rolli tänapäeva ühiskonnas, kus traditsioonilised soorollid on minevikku jäänud. Romaan on nagu detailidezni jäädvustatud fotoseeria 21. sajandi alguse Rootsist. Käime autoriga kaasas Stockholmi tänavatel ja kõrtsides, imetleme hooneid ja väljakuid, seda ilusat ja ajaloolist, kuid igas mõttes külma linna, kuhu anonüümsust ihaldav autor otsustas pageda. Romaan annab ka vaimuka pildi Norra ja Rootsi erinevustest ning naeruvääristab rootslaste poliitkorrektsust ja konformismi.

Nr 7 (105) 23. november 2016

Ületamatu vahemaa kiuste AET VARIK tõlkija

M

ichel Faberi „Imelike uute asjade raamat” räägib pastor Peterist, kes saadetakse misjonärina kodust kujuteldamatult kaugele – hoopis teise tähesüsteemi, planeedile Oaas. Seal on juba pikemat aega eksisteerinud Maa kosmosebaas, mida asustavad peamiselt teadlased ja tehnikud, kes püüavad koostööd teha ka põlisasukatega. Just nendele viimastele ongi usukuulutajat tarvis – nagu Peteri suureks üllatuseks selgub, janunevad planeedi algasukad jumalasõna järele ja võtavad tema rõõmusõnumid tänulikult vastu. Planeedile Maa, täpsemalt Inglismaale Londonisse, jääb Peterit koju ootama tema armastav naine Beatrice ehk Bea. Üsna pea selgub, et hoolimata parimatest kavatsustest (moodne tehnika võimaldab neil omavahel tihti suhelda vähemasti elektrooniliste sõnumite abil) paneb abikaasasid lahutav kaugus nende tunded raskele proovile – lihtsalt sellepärast, et kummalgi on raske kaasa elada teise elusündmustele, millega endal enam õiget puutepunkti pole.

USUKUULUTAJA KOSMOSES Peter on oma usus harras ja tänulik. Usk on aidanud tal vabaneda alkoholija narkosõltuvusest ning usust loodab ta lahendust leida kõikidele probleemidele. Faber, kes oma sõnul pole usklik, pakub lugejale põnevat pilguheitu uskliku inimese hingeellu. Kuigi Peter pole teoloogiat õppinud, suudavad tema mõtisklused Jumalast, hingest ja palvest küllap paeluda ka Eesti pigem ilmalikku lugejaskonda. Põliselanikud on kogukonna eelmise preestri Kurtzbergi ja itaallasest keeleteadlase Tartaglione abiga omandanud piisavalt inglise keelt, et jumalasõnast osa saada, kuid kõnelemisega on neil raskusi. Selleks, et tekst nende raskusi piisava piltlikkusega edasi annaks, on autor loonud uue tähestiku, mille tähemärke ta oaaslaste kõne edasiandmisel

FOTO GARY DOAK/ALAMY STOCK PHOTO

ilmunud

WWW.VARRAK.EE

S

ümbolistlike muinaslugude jutustaja ja oma identiteedi otsijaid liigutavate poeetiliste mõtiskluste autor Paulo Coelho on seekord välja tulnud pealtnäha millegi teistsugusega – looga päriselt elanud inimesest. Siiski on eksootilise tantsijanna ja esimese ilmasõja aegse topeltagendi Mata Hari elu kujutav „Spioon” samuti omamoodi eneseleidmise lugu. Coelho, kelle arvates iga inimene peaks elama Oma Loo järgi, välja tegemata teiste arvamusest, kujutab köidikutest vaba, oma südant järgivat naist. Trotsides tolleaegse, meeste reeglite järgi paika pandud maailma ootusi, valib Mata Hari piirangutest

ilmunud Sai mis tahtis Louise O’Neill tõlkinud Helen Rohtmets-Aasa 264 lk kõva köide

Emma O’Donovan on saanud äsja 18-aastaseks, ta on piltilus ja enesekindel. Ühel õhtul peavad linnakese noored pidu. Kõik on kohal. Kõigi pilgud on Emmal. Järgmisel hommikul ärkab tüdruk kodumaja verandal. Ta ei mäleta midagi eelnenud ööst ega tea, miks kogu ta keha niimoodi valutab. Küll aga teab seda kogu ülejäänud linn. Peol tehtud fotodelt on üksikasjalikult näha, mis Emmaga juhtus. Mõnikord ei ole aga inimesed valmis oma silmi uskuma. Eriti siis, kui karm tõde käib linnakese kangelaste kohta.

Armastuse toit. I osa. Laura lugu Prue Leith tõlkinud Krista Suits 344 lk kõva köide sari „Varraku ajaviiteromaan” Kirjanik Michel Faber Edinburghi kirjandusfestivalil sel suvel.

kasutab ja inglise keele sekka põimib. Tõlkes on needsamad raskused ja nende edasiandmiseks kasutatud tähemärgid üle kantud eestikeelsesse teksti.

ELULOOLINE TAGAPÕHI Sellal kui Peter põhjalikult oma töösse süveneb, muutuvad Beatrice’i kirjad üha murelikumaks. Maal toimuvad koledad sündmused – kaugemate maailmajagude üleujutustele ja vulkaanipursetele lisanduvad Briti saarte lõputud vihmasajud, Tesco kaupluseketi pankrot ning mitmed majapidamisega seotud mured, ning see kõik kokku kipub naiselt elujulgust röövima ja tema usku õõnestama. Peterile aga tunduvad tema mured ootamatult kauged. Seda kaugust ja lootusetust aitab ehk mõista „Imelike uute asjade raamatu“ kirjutamise ja ilmumise elulooline tagapõhi. Michel Faberi loomingust on eesti lugejale tuttav Krista Kaera tõlkes Loomingu Raamatukogus ilmunud novellikogu „Fahrenheiti kaksikud” (LR 15-16/2016), aga ka pigem tema samanimelisest teosest inspireeritud kui sellel põhinev Jonathan Glazeri film „Under the Skin” (2013). Lisaks tasub mainida Victoria-aegset Inglismaad kujutavat romaani „Verev õieleht ja valge”

(„The Crimson Petal and the White”, 2002). „Imelike uute asjade raamatust” pidi saama Faberi viimane romaan. Ajalehele The Guardian antud intervjuus tunnistab autor, et Afganistani ja Iraagi sõjad olid temas inimsoo vastu säärase vastikuse äratanud, et ta otsustas kirjutada raamatu, kus poleks üldse inimesi. Ent kirjutamise ajal haigestus ravimatusse vähki ja suri Faberi naine Eva Youren. Just seda ületamatut vahemaad, mis lahutab meid (olgugi surelikke) nendest, kelle surm juba kindel ja silmaga näha, sümboliseerivad ka „Imelike uute asjade raamatu” abielupaari teineteisest eemaldumine ja meeleheitlikud läheduspüüded. Kas ületamatu siiski on ületatav, sellele annab vastuse juba romaan ise.

Imelike uute asjade raamat Michel Faber tõlkinud Aet Varik 566 lk kõva köide

Mata Hari - maailma tuntuim spioon RIINA TOBIAS

6

sõltumatu ning seega avalikkuse jaoks arusaamatu ja põlastusväärse elu, vallutades Euroopa lavad erakordselt julgete tantsunumbritega ning kasutades armukesena ära mitmeid mõjukaid mehi. Tõendid spionaaži kohta viivad kergesti süüdimõistmiseni, kuna niisugune naine ei väärigi põhjalikumat uurimist. „Tema ainus kuritegu oli olla sõltumatu naine,” on Coelho öelnud. Läbi töötanud terve mäe topeltagendiks peetud kurtisaani kohta käivaid dokumente, on kirjanik konstrueerinud „Spiooni” vanglas mahalaskmist ootava naise kirjade kaudu oma tütrele. Mata Hari, keda Coelho tituleerib üheks esimeseks feministiks, ütleb oma kirjades, et ei soovi enese kujutamist ohvrina, vaid et temasse suhtutaks kui inimesse, kes elas julgelt ja maksis selle

eest kartmatult hinda, mida talt nõuti. Coelho arvates näeme süütute süüdimõistmist palju ka praegu, kui Margaretha Zelle alias Mata Hari hukkamisest möödub peagi sada aastat. Viimati on Varrakult ilmunud Brasiilia menukirjaniku Paulo Coelho romaanid „Alkeemik”, „Abielurikkumine” ja „Accra käsikiri”.

SPIOON Paulo Coelho tõlkinud Indrek Koff 192 lk pehme köide

David Oliver unistab päevast, mil tal avaneb võimalus kätte maksta aristokraadist naabrile lord Framptonile, kes on teda hinge põhjani solvanud. Ilus ja särtsakas Laura Oliver armub endisse itaalia sõjavangi Giovannisse, kes töötab nüüd lihtsa kokana. Snoobist isa vastuseisu ja raevu trotsides põgeneb Laura kallimaga Londonisse. Suurlinn, kuhu Giovanni ja Laura jõuavad, ei ole veel toibunud Teise maailmasõja traumast. Meeleheitlikku olukorda sattunud noored saavad loota ainult oma armastusele ja unistusele avada oma restoran.

Uju koos uppujatega Lars Mytting tõlkinud Ene Mäe 384 lk pehme köide

1971. aasta sügisel hukkuvad Prantsusmaal Esimese maailmasõja lahingupaigas noor norralane ja tema prantslannast elukaaslane. Nende kolmeaastane poeg Edvard kaob jäljetult. Neli päeva hiljem ilmub laps välja sadakond kilomeetrit eemal. Edvard kasvab üles vanaisa juures üksildases Norra mägitalus. Kui vanaisa sureb, seisab 23-aastane Edvard silmitsi mitme mõistatusega. Miks läksid tema vanemad ohtlikku metsa, ja kas see oli juhus, et sõjaaegne gaasimürsk nende jalge all lõhkes? Ja kes saatis vanaisa matusteks imeilusa haruldasest puidust puusärgi?

STHLM Delete Jens Lapidus tõlkinud Kadi-Riin Haasma 480 lk pehme köide

Saabub häire ja turvamehel tuleb sõita Värmdö saarel kõrvalises kohas asuvasse majja. Ent see, mis teda ees ootab, ei ole sissemurdmine, vaid mõrv, mille ohver on sellises seisus, et tema isikut pole võimalik tuvastada. Kuriteopaiga lähistelt leitakse noor, raskelt vigastatud mees. Ta vahistatakse kahtlustatuna mõrvas ja ta nõuab kaitsjaks ärijurist Emelie Janssonit. Kes on Värmdöl tapetu? Ja miks viivad nii paljud jäljed Mats Emanuelssonini, meheni, kelle endine vang Teddy omal ajal röövis? Emelie asub juhtumit uurima ja Teddy on sunnitud vastu astuma oma minevikule, samal ajal kui tema halvale teele sattunud õepoeg Nikola teeb neidsamu vigu, mida temagi omal ajal.


Nr 7 (105) 23. november 2016

ilmunud Jõulusalmik koostanud Peep Ilmet 128 lk kõva köide kordustrükk

Vahva ja lõbus jõulusalmik, kust saavad jõuluvanale ettelugemiseks luuletusi valida nii väikesed kui ka suured. Salmik sisaldab armastatud jõulusalme meie tuntud lastekirjanikelt, nagu Leelo Tungal, Ellen Niit, Heljo Mänd ja teised, samuti kõiki vanu armsaid klassikaks saanud tekste, nagu „Lapsed tuppa, tali tuleb”, „Küll on kena kelguga” ja „Sõitsid saanid, sõitsid reed”. Lisaks on salmikogus nii mõnigi tore luuletus, mida jõuluvana enne pole kuulnud.

Appi, me muutusime kassideks! Mari Teede 72 lk, kõva köide

Kujuta ette, kui sulle kasvaksid ühel päeval vurrud ja saba ja sa muutuksid kassiks! Sa peaksid põgenema naabri koera eest ja nägema vaeva iga toidupala hankimisega. Sa ei pelgaks enam kodutuid ja hakkaksid nägema asju, mida inimesed ei märka… Ühtlasi saaksid sa teada, kui raske on pesta oma kukalt! Just nii juhtub Andra ja Ave perega pärast seda, kui nende kass Mirri salapärastel asjaoludel kaotsi läheb ja neil ei jää tema leidmiseks midagi muud üle, kui ise võluväel kassideks muutuda. Mustamäe pargitiigi lähiümbruses, suurte majade vahel lahti hargneva muheda loo tegelasteks on lisaks Andra ja Ave perele kummaline mehike, kes nende kodumaja ümber ringi luusib, loomakliinikust põgenenud kass Aadu, ülbe naabrimees ja palju teisi värvikaid kujusid.

Miss Edison. Meie geniaalne pöörane õpetaja Irene Zimmermann tõlkinud Piret Pääsuke 208 lk pehme köide

Oskar ja Emma võiksid olla tõeliselt head sõbrad, kui poleks üht tillukest probleemi. Nimelt on Emma nähtamatu. Süüdi on selles veider miss Edison. Miss Edison pole üksnes Oskari ja Emma inglise keele õpetaja, vaid ka geniaalselt pöörane leiutaja. Tema uusim leiutis on nähtamatuks tegev skanner. Kahjuks on aga selle kõige tähtsam osa – kahekümne seitsme pooliga ventiil – katki. Oskar peab sellele võimalikult kiiresti asenduse leidma, sest muidu võib Emma igaveseks nähtamatuks jääda. Jama on aga selles, et samal ajal tuleb tal jageleda ka klassivendade Gnacki-gängiga ja ega koduski kõik korras pole...

Väike elevant, kes tahab magama jääda Carl-Johan Forssén Ehrlin tõlkinud Pille Kruus 32 lk, kõva köide

Carl-Johan Forssén Ehrlin on üleilmseks fenomeniks saanud eesti keeleski ilmunud lasteraamatu „Jänes, kes tahab magama jääda” autor. Tänu rahulolevatele lastevanematele, kes rääkisid raamatust sõpradele ja kirjutasid sellest sotsiaalmeedias, hakkas levima sõna selle imetabasest mõjust ja raamat tõusis peatselt Amazoni edetabeli tippu. Tänaseks on seda tõlgitud rohkem kui neljakümnesse keelde. „Väike elevant, kes tahab magama jääda” on sarja teine raamat. Kõigi sarja raamatute eesmärk on aidata lastel lõdvestuda ja kiiresti uinuda.

WWW.VARRAK.EE

varrak

Salapärane kirjanik Napolist TIINA RANDVIIR

E

lena Ferrante ei ole eesti lugejale tundmatu nimi. 2014. aastal ilmus romaan „Üksilduse päevad”, mis püsis Itaalia edetabelites esikohal peaaegu terve aasta ja millest on nüüdseks tehtud ka film. Ferrante nime ja isiku ümber on viimasel ajal palju kõmu ja segadust keerutatud. Seni avalikkuse silma alt täielikult varjul olnud autori paljastas lõpuks üks uuriv ajakirjanik. Peaaegu kakskümmend aastat oli Ferrante kasutanud pseudonüümi, nagu tegid omal ajal õed Brontëd.

SALAPÄRANE FERRANTE Ferrante vastas aeg-ajalt meili teel ajakirjanike küsimustele – ta olevat sündinud Napolis, elas ajuti väljaspool Itaaliat, ülikoolis õppis klassikalisi keeli. See oligi kõik, mis temast teada oli. Ei ühtegi fotot, ei elukohta ega perekonnalugu. Nüüd on siis seni varjul olnud kirjaniku paljastanud ajakirjanik, kelle väitel talle ei meeldinud Ferrante keerutamine ja enda kohta antud lausvaled. Ferrante ehk Anita Raja on saksa kirjanduse tõlkija, kelle ema põgenes omal ajal Natsi-Saksamaalt ja abiellus Napolis. Raja ise on abielus tuntud kirjaniku Domenico Starnonega. Ajakirjanik jõudis Ferrantele jälile peamiselt kirjastuse väljamaksete kaudu Rajale, kelle hiiglaslikud sissetulekud vastasid täpselt Ferrante raamatute ilmumisaegadele. LAPSEPÕLV NAPOLI AGULIS Olgu sellega kuidas on, räägivad raamatud siiski enda eest. Kõik neli romaani keskenduvad kahe naise terve elu kestvale sõprusele. Minajutustaja Elena ja tema sõbranna Lila sündisid Napoli viletsas linnajaos, kus igapäevaelu rangete reeglite rikkumine võib kaasa tuua ränki tagajärgi. Elena ja Lila on küll tavalised agulilapsed, kuid siiski erinevad nad teistest vaimsete püüdluste poolest. Lila on ehe anne, kes haarab kõike lennult ja on koolis teistest peajagu üle. Elena peab seevastu kõvasti pingutama, et sõbrannaga sammu pidada. Ta tajub Lila erakord-

FOTO COURTESY EVERETT COLLECTION/VIDA PRESS

7

L

Kaisuloomakirg. Amigurumi tehnikas heegeldamine Mari-Liis Lille 200 lk kõva köide

See raamat kutsub sind üles haarama heegelnõela, et valmistada lapsele üks vahva mänguasi. Oma käte ja südamega tehtul on teine hingus. See miski, mida me ei näe, aga tunneme. Küllap tabab sind juba oma esimese kaisulooma meisterdamise käigus pidurdamatu kirg luua üha uusi ja uusi lelusid. Raamatust leiad 20 kaisulooma heegeldamise õpetused, mis ühendavad endas jaapanipärase amigurumi tehnika ja Euroopas armastatud kaisukarutraditsiooni. Siin on midagi nii poistele kui tüdrukutele, beebidest kuni koolilasteni. „Kaisuloomakirg” on järg Mari-Liis Lille esimesele mustriraamatule „Võluväega mänguasjad”.

Elu varjatud rõõmud Theodore Zeldin tõlkinud Toomas Taul 440 lk pehme köide

Hetk filmivõtetelt 1950date Napolis.

sust ega suuda ilma temata ega nendevahelise võistluseta edasi jõuda. Vägikaikavedamine käib nii õppimises kui tärkavas huvis poiste vastu. Lila on olusid arvestades uskumatult isepäine ega allu tavadele ei klassiruumis, kodus ega hoovis mängides. Elenal selleks söakust napib, kuid just see Lila trots lämmatavate reeglite vastu lummab teda niivõrd, et ta jääb igas konfliktis alati sõbranna poolele. Lila omakorda on aeg-ajalt ülimalt sõbralik, ajuti aga tõrjuv. Elena otsustab mitmeid kordi, et talle aitab ja Lilaga on lõpp, kuid mõne aja pärast kisub teda peatumatult sõbranna juurde tagasi. (Nii nagu ka lugejat.) Juba plikaeas vaevab neid küsimus, kuidas agulihallusest välja rabelda. Selleks on teadagi vaja raha, mida nende vanematel muidugi ei ole. Tekib naiivne plaan kirjutada raamat, mis neile kõvasti sisse tooks. Aastate jooksul plaanid küll muutuvad ja eluteedki

lähevad tüdrukutel lahku, sest Elena vanemad lubavad tal õpinguid jätkata, seevastu Lila vanemad on jäigalt „mõttetu ajaraiskamise” vastu. Tütre erakordsest andest ei taipa nad midagi ja õpetaja sõnad neid ei veena, sest perel on töökäsi tarvis. See on tavaline aguli elutsükkel, millest nende arvates ei ole põhjust välja püüelda. Romaan lõpeb pulmakellade helinaga, mis päris õnnelikult siiski kõlama ei jää. Mis sõbrannadest edasi saab, selgub sarja järgmises osas.

Minu geniaalne sõbranna Elena Ferrante tõlkinud Tiina Randviir 272 lk pehme köide

Kuidas saavutada kord oma elus iigsete asjade säilitamist puudutav teadlikkus on viimasel ajal märgatavalt tõusnud ning pahnast vabanemine ja korrastamine muutunud trendikaks teemaks. Inimesed on hakanud asjade asemel kinkima elamusi, nad õpivad meelsasti, kuidas saada hakkama vähemaga, ja naudivad stressivabamat elu. Meile vajalike asjade ja pahna vahel on vahe. Kui tekib kahtlus, siis tasub mõelda, kas asi on kasulik, pakub turvatunnet ja mugavust või aitab identiteeti määratleda. Kui nii on, siis pole tegemist pahnaga. Pahna saab kirjeldada järgnevate kategooriate kaudu: kasutamata asjad; asjad, mida me pole endale soovinud;

ilmunud

asjad, mida me ei armasta; lõpetamata seisvad asjad. Kui vaadata asju selle liigituse valguses, siis on lihtne vahet teha, mis on vajalik ja mis on lihtsalt pahn. Pole mõtet hoida asju alles süütundest, kohusetundest või lootuses, et neid veel kunagi vaja võiks minna. Pahnast vabanemise ja korra loomise suurim kasu seisneb selles, et saavutatakse taas kontroll oma kodu ja igapäevase elu üle. Pahnast vabanemine tähendab seda, et tuleb loobuda kõigest ebavajalikust ning leida tänu sellele alati kõik vajalik üles. Aja üle kontrolli saavutamine on võimalik ka oma kalendrit puhastades. Nagu kappide korrastamine tekitab

koju ruumi juurde, nii annab ajakava korrastamine juurde väärtuslikku vaba aega. See muudab sind oma aja peremeheks.

Pahnast vabaks! Kodu arukas korrastamine Geralin Thomas tõlkinud Dorel Käosaar, Katrin Killandi 176 lk kõva köide

See on raamat otsingutest, mille eesmärk on leida uut laadi elamise viis. Kui romantiline ideaal valmistab pettumust, siis kuidas oleks veel võimalik armastada ja olla armastatud? Kui rikkaks saavad ainult vähesed, siis kas on midagi, mis hüvitab allajäämise? Kui religioonid ja riigid ei saa omavahel läbi, siis kas sellel võib olla veel mingeid tagajärgi peale vaenu ja umbusu? Kas olukorras, kus vabadust napib, on ka muid valikuid peale vastuhaku? Kui ettearvamatut on nii palju, siis mis võiks asendada auahnust? Neile küsimustele üritab leida vastuseid Oxfordi ülikooli õppejõud ja avara silmaringiga kirjanik Theodore Zeldin (snd 1933). Seni on temalt eesti keeles ilmunud sellised teosed nagu „Inimsuhete ajalugu”, „Vestluskunst” ja „Õnn”.

Aasta aias. Märkmikkalender 2017 koostanud Signe Siim 216 lk spiraalköide

Kasutajasõbralikus spiraalköites märkmik-kalender on üles ehitatud nädala kaupa, ära on toodud Päikese ja Kuu tõusud ning loojangud, liikuvad ja riiklikud pühad, aastaaegade algused, tähtsamad rahvakalendri pühad ja Kuu liikumine sodiaagimärkides. Eraldi on märgitud vilja-, juure-, õie- ja lehepäevad ning istutusperiood. Kalendaariumi alguses on tutvustus, kuidas arvestada Kuu faaside ja sodiaagimärkide mõjuga aianduses.

Lolle küsimusi pole olemas Anne Vetik illustreerinud ja kujundanud Helene Vetik 192 lk kõva köide

Kas sul on mõnikord tunne, et inimesed ei räägi enam päris asjadest? Siit leiad 200 küsimust, mida esitada sõpradele, vanematele, kolleegidele, suvalistele tuttavatele, tulnukatele ja välismaalastele näiteks autos, lõkke ääres, peol, kontoris, üksikul saarel, kinnipidamisasutuses või piknikul. Küsimused, mis võivad päästa nii mõnegi piinliku vestluse ning panevad mõtlema olulistele ja ka täiesti ebaolulistele teemadele. Ei soovita alla 16-aastastele.


petrone print

WWW.PETRONEPRINT.EE

Nr 7 (105) 23. november 2016

TRIINU-MARI VORP kirjastaja

FOTO ASHLEY BIRD

Kuidas oma autistist lapsega lähemalt tutvust teha

I

nglane Keith Stuart nimetab oma kirjanikuks saamist juhuseks. Tema pojal diagnoositi seitsmeaastaselt autismispektri häire. Poeg oli juba beebist peale pidevalt ärevil ja nuttis palju. Hiljem tekkisid tal suhtlemisraskused ja kool tundus talle hirmus koht. Ta vihkas muutusi oma päevarutiinis, ta ei talunud lärmi. Stuart töötab ajalehes Guardian, kus ta kirjutab videomängudest. Tänu sellele (ning kodus igal pool vedelevatele mängudele) avastas poeg „Minecrafti”, mis on üks populaarsemaid mänge maailmas – see on nagu Lego, ainult et tegevus toimub suurel virtuaalsel maastikul. Seal saab ehitada ja lammutada, kaevata, tegeleda taluloomadega ja koletistega. Seal on päev ja öö.

MÄNGU KAUDU LAPSEGA TUTTAVAKS Aga see mäng on teiseski mõttes eriline – see aitas autori noorel pojal õppida, suhelda ja avastada oma loovust, sest miski pole ettekirjutatud, kõik on mängija enda teha ja mõelda. Stuarti poeg oli õnnelik ja süvenenud ja ta tundis, et see on asi, mida ta oskab sama hästi kui teised. Tänu „Minecraftile” mõistsid vanemad, et nende laps on

Autistliku lapse isa ja raamatu autor Keith Stuart.

elava kujutlusvõimega ja taibukas. Nad said oma pojaga lõpuks tuttavaks. Kui Stuart oli Guardianis kirja pannud kiitva loo „Minecrafti” ja selle loojate (Rootsi mänguarendajate stuudio Mojang ja Markus Persson ehk Notch) kohta, sai ta tagasisidet paljudelt lapsevanematelt, kelle peres oli see mäng samuti hästi mõjunud. Ja temaga võttis ühendust üks kirjastus, kes soovis avaldada romaani sellest, kuidas isa ja autistlik poeg õpivad just selle videomängu abil suhtlema ja teineteisest aru saa-

päike ja pilv ilmunud Igaüks teeb isemoodi kunsti Kertu Sillaste 36 lk, kõva köide

Illustraatori ja kunstiõpetaja Kertu Sillaste uusim raamat räägib maalikunstist, skulptuurist, installatsioonist, fotograafiast ja mõnest muust kunstist, aga eelkõige sellest, mida kõike lapsed teha suudavad, kui nad ainult tahavad. Raamat sobib kunstiõpetuseks lasteaedades ja koolides.

Preili Pöörane ja teised kassid Kaie Ilves ja Ülle Meister 64 lk, kõva köide

Selles raamatus on 13 lugu ja iga loo peategelaseks on kass. On eri tõugu ja värvi kasse, koduseid ja hulkuvaid kasse. Iga kassi juurde kuulub suuremal või vähemal määral tema inimene: mamma ja papa, põnnid ja piigad, ajakirjanik Ants ja postiljon Pärt. Lugudes on rõõmu ja hoogu ning lapse keelt rikastavaid sõnu ja kõlakujundeid.

Sa oled alati hoitud Lana Vatsel ja Kristi Kangilaski 36 lk, kõva köide

Paksus metsas elab siililaps koos emaga. Siilike on veel nii väike, et tal pole isegi okkaid. Küll aga on suur siililapse uudishimu, mis sunnib teda ühel hommikul salaja õue lipsama. Maailma avastada on nii põnev, et siilike ei märkagi, kuidas äkki saabub öö, pilkane ja pime... Raamatus on kasutatud kirjatüüpi, mis sobib ka lugemishäirega lastele.

ma. Nii sündiski „Plokipoiss”. Ja nüüd on raamat ilmunud ka eesti keeles.

INSPIREERITUD AUTORI ELUST Paljud „Plokipoisi” sündmused on inspireeritud autori elust. Peategelane Alex eksib palju. Ta kolib lahku oma naisest, autistist Sami emast. Nad ei mõista enam teineteist ega oma last. Haiguse kaasnähud tunduvad ületamatud. Nagu sellistes peredes juhtuda võib, proovib Alex mõnda aega kõike ignoreerida, sest olukord on talle liht-

salt liig. Saatusel on veel varuks erinevaid hoope, kuid „Minecrafti” avastades hakkavad asjad paremuse poole liikuma, mäng teeb isa ja poja suhte lukust lahti. Alex mõistab, et tuleb lõpetada muretsemine ja leida üles laps enda sees. Tuleb aidata ennast ja oma poega, kellele on maailm mõistatus, kellele pole sünniga kaasa antud maailmas hakkamasaamise reeglistikku. Tal on täiesti oma maailm, kuid kuidas seda sobitada tegeliku eluga? Kas videomängu kaudu teineteise ja iseenda taasavastamine aitab perel end tükk tüki haaval kokku koguda? Samil on unistus osaleda Londonis toimuval „Minecrafti” ehitusvõistlusel. Kas haigus seab sellele piire? Elu seab veidi teistsugustele inimestele palju takistusi ja kui on mõni abivahend, mis aitab meil neid mõista, siis on see väärt kasutamist. Raamat on teravmeelne, inimlik ja humoorikas. Soovitame seda kõigile, kel on kokkupuude autistlike lastega.

Plokipoiss. Isa, poeg ja autism Keith Stuart tõlkinud Kadri Põdra kõva köide 304 lk

8

ilmunud Looduskirju Kristel Vilbaste pehme köide 224 lk

Kas puud kõnelevad sinuga? Aga lilled, loomad, linnud ja veed? Muidugi! Kõigiga kõnelevad. Tuleb vaid kuulata nii, et kuuled. Ja näha nii, et näed. Nii nagu meie esivanemad. See aitab mõista meie haigusi ja hädasid, aga ka tunda rõõmu ja ilusat tulevikku. Raamatus on lugusid meie ravimtaimedest, nõiduslikest allikatest, pühadest kividest, salapärastest haldjatest, aga ka tervislikust toitumisest, keskkonnaprobleemidest, metsahoiust ja säästlikust majandamisest.

Inimene puudlinahas Kerttu Soans kõva köide 144 lk

Kust saab alguse armastus? Näiteks karusüdamest. Aga vahel võib leida toavaiba narmaste vahelt hiirepoegi, kes armastusel areneda aitavad. Ja mis saab siis, kui sa hiired purki kasvama paned?… Aga kuidas oma hingekassi ära tunda? Või tunneb tema ära sinu? Või juhtub nii, et hingekass valib sinu asemel hoopis su ema? Ja kuidas käia inimkoeraga koertekoolis? Või koertenäitusel? Selle raamatuga algab uus sari: tõestisündinud loomalood nii lastele kui ka täiskasvanutele.

WWW.PAIKEJAPILV.EE

Kasside salajane pagaritöökoda MARI KLEIN toimetaja

V

õiks ju arvata, et kassid on üks enim kasutatud teemasid lastekirjanduses. Aga ometi on nois loomades mingisugune võlu, mis paneb inimesi ikka ja jälle nii neid lemmikloomadena pidama kui ka neist kirjutama ja lugema. Ning saama mõlemal juhul enamasti sooja ja toreda elamuse, mis suunurgad tahes-tahtmata ülespoole kergitab. Kui see raamat toimetamiseks minu kätte jõudis, ei osanud ma midagi erilist oodata. Aga leidnud raamatust ühe peategelasena viieaastase lapse ning esmalt kaks ja lõpuks koguni kolm kassi, ahmisin õhku ja tundsin, nagu loeksin oma elust. Kuigi enamikul kassisõpradel ehk kodus lemmikloomana kolme kassiisendit ei eksisteeri, usun, et rõõmu ja äratundmist pakub see lugemine paljudele teistelegi, kellele need karvakerad vähegi meeldivad. „Kasside salajane pagaritöökoda” seob endas mõnusalt vaba käega reaalsust ja fantaasiat, sisaldab õpetlikku iva sõpruse ja koostöö kohta, aga vihjab ka sellele, et liigne püüd teistele meeldida, võib tuua kaasa hoopis häda.

Illustratsioon raamatust.

Tegu ei ole kaugeltki mingi roosamanna ja ümmarguse lillelise looga, vaid igati mõistliku ja lapsesõbraliku tekstiga ühe perekonna ning nende kasside Kirbu ja Wilburi tegemistest, mis – olgu igaks juhuks ikkagi öeldud – pärast kõikvõimalikke sekeldusi siiski õnneliku lõpu leiab. Kindlasti on selle raamatu suur võlu Regina Lukk-Toompere imepärastes värvilistes kunstpiltides, mis pakuvad Helena Läksi vahvale tekstile võimsalt toetava käsivarre. Olgu ka öeldud, et pagarikasside lugu vormus raamatuks tänu sellele, et leidis ära märkimist Kultuuriministeeriumi, Eesti Lastekirjanduse Keskuse ning kirjastuse Päike ja Pilv korraldataval Põlvepikuraamatu konkursil – ja

see ei ole üldse mitte vähe oluline fakt, sest selle konkursi žüriis on Eesti lastekirjanduse tõelised eksperdid. Nii et sellise taustaga teost võib julgelt usaldada.

Kasside salajane pagaritöökoda Helena Läks illustreerinud Regina Lukk-Toompere 48 lk kõva köide

ilmunud Lugu hiirest, kellel polnud kelku Kadri Lepp ja Piret Niinepuu-Kiik 32 lk, kõva köide

Maha tuleb esimene lumi ja kõik loomad sätivad end kelgumäele. Ainult hiireke jääb mäejalamile seisma. Ta on ainus laps metsas, kellel pole kelku. Äkki märkab ta üht väga vana ja väga krimpsus nägu – kilpkonna, kes polnud kunagi elus mäe otsast alla lasknud... See raamat räägib loo sellest, kuidas me saame aidata üksteise soovidel täituda.

Ajaleht Raamat nr 105 (november 2016)  
Advertisement