Ideid maailma päästmiseks
Ületarbimise teema on globaalne, kuid maailma mastaabis päästeaktsiooni asemel kutsub kirjastuselt Menu ilmunud raamatu „Ideid maailma päästmiseks” autor lugejat alustama hoopis lähemalt – omaenda kodust. Kodu sisustades on kiireim tee minna poodi ja osta, mis meeldib. Kas aga lihtsaim võimalus ka kõige õigem on? Oma kodu kujundamiseks tehtud taaskasutusideede näidete varal juhatab autor lugeja säästva mõtteviisi ning isetegemise radadele. Vt lk 8
EESTI KIRJASTUSTE LIIDU AJALEHT
kolumn Juubeli märgid Ajalugu väidab, et Eesti Lastekirjanduse Keskuse alguste algust märgib 12. november 1933, mil loodi Tallinna Noorteraamatukogu. Raamatukogu asus praeguse Tallinna Keskraamatukogu hoone alumisel korrusel ja teenindas lapsi 3. klassist kuni keskkooli lõpetamiseni. Seega on see tähtpäev meil ühine Tallinna Keskraamatukoguga, sest just sellest kogust ja nendest töötajatest kasvas hiljem välja Lasteraamatukogu, mis on ka keskuse eelkäija. Asutuse 80 aasta lugu on kirju. Oma tükikese on jätnud keerulised ajaloosündmused ja muutunud töösuunad, kuid asutuse sisu ja siht on ikka olnud sama – pakkuda lastele rikkalikku lugemisvara ja innustada neid lugema. Tänane keskus räägib ja lööb kaasa kõiges, mis lastekirjandusega seotud, nii selle loomises ja tutvustamises kui ka uurimises ja säilitamises. Juubel annab tavapärasest enam põhjust ajaloost kõnelemiseks ja unistamiseks, toredateks koosviibimisteks ja kingituste jagamiseks. Ja just nii traditsioonilised meie juubeli ettevõtmised ongi. Sünnipäev on üks tähtis päev, millest meie kirjanikud on kirjutanud palju toredaid jutte ja luuletusi. Keskuse sünnipäeva tähistamiseks noppisime ühtede kaante vahele kokku kimbukese meie lemmiklugudest ja palusime kunstnikel neile pildid joonistada. Sellest sai raamat „Sünnipäevalood”, mis on natuke naljakas ja lõbus, kohati mõtlik ja muhe. Meilt kingiks ja rõõmuks kõikidele raamatusõpradele. Sünnipäeva on tore tähistada koos oma sõpradega. Kuna meil on palju sõpru üle Eesti ja kõik meie juurde Tallinna ei jõua, siis seekord tuleme ise külla ja võtame ka kirjanikudkunstnikud kaasa. Alates tänavusest tähtpäevast soovime edaspidi igal aastal oma sünnipäeva tähistada lastekirjanduse ringreisidega. Tänavu jõuame Ridalasse, Haapsallu, Kohilasse, Põltsamaale, Tapale ja Rakverre. Järgmisel aastal on sihikul uued kohad. Keskuse tiiva alla koondunud lastekirjanduse uurijad on viimastel aastatel aktiivselt tegelenud eesti lastekirjanduse ajaloo uuema osa läbitöötamisega. Selle tulemusena ilmub juubeliaastal artiklite kogumik „Eesti lastekirjandus 1991–2012”. Kuid sünnipäeva meeleolu ja märke leiab ka meie kodust Tallinnas Pikal tänaval. Tulge ja avastage! Triin Soone Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor
Nr 8 (77)
„Mesilasi” (au)hinnati kõrgelt Mari Klein
N
ovembri lõpus toimub Brüsselis meie jaoks oluline sündmus: Eesti kirjanikule Meelis Friedenthalile antakse üle Euroopa Liidu kirjandusauhind mullu sügisel ilmunud romaani „Mesilased” eest. See ei ole Meelisele, kes on teoloogiharidusega ideeajaloolane ning töötab Tartu Ülikooli raamatukogus, esimene preemia. Tegelikult peab ta suurest auhinnast olulisemaks hoopis üht vana ja väiksemat. Palju õnne, Meelis Friedenthal! Mida see auhind teile ja Eestile tegelikult tähendab? Aitäh õnnesoovide eest. Mida see auhind tegelikult tähendab, on praegu väga raske öelda. Üht-teist saab oletada selle põhjal, mis on saanud nendest teostest, mis eelmistel aastatel on sama auhinna saanud. Auhinna mõte on eelkõige anda võimalus teksti tõlkimiseks teistesse keeltesse. Põhimõtteliselt jätab see lahtiseks küsimuse, kui oluline auhind autorile või kellelegi teisele selle saamise hetkel on, kõik oleneb edaspidisest. See ei ole teie esimene auhind. Mida neist enese jaoks tähtsaimaks peate? Kõige tähtsamaks pean 2005. aasta romaanivõistluse kolmandat kohta. Eelkõige selle pärast, et see oli kõige esimene suurem tunnustus. Romaanivõistlus oli (ja on) minu jaoks ka midagi üsna müütilist ja aukartustäratavat. Ulme ja teoloogia näivad olevat paljudele ühe skaala suhteliselt eri otstes. Mida tähendab teoloogia Meelis Friedenthalile? Sellest on samas ka palju juttu olnud, kuidas need on hoopiski väga lähedased valdkonnad. Nii on teoloog Uku Masing sellest mitmel pool kirjutanud. Mõlemad valdkonnad tegelevad küsimusega, mis saab inimesest. Ühenduslülideks on veel spekulatiivsus, küsimus müüdist, eetikast jms. Teoloogia on eelkõige akadeemiline distsipliin, mis süsteemsel moel käsitleb religiooni ja sellega seonduvaid küsimusi. Mina keskendusin selles vallas peamiselt kristluse ajaloole, keskajale ja praegu tegelen Tartu Ülikooli raamatukogus varauusaja intellektuaalajalooga. Ma arvan, et ajaloo – ja tegelikult ka tänapäeva – mõistmiseks on vältimatu mõista religiooni rolli ühiskonnas. Sageli
21. november 2013
uudised Ilmub Ljudmila Ulitskaja peateos Novembris ilmub eesti keeles maineka vene kirjaniku Ljudmila Ulitskaja raamat „Daniel Stein, tõlkija”. See Ulitskaja vast ehk kuulsaim raamat on mahukas lugu vend Daniel Steinist, endisest Gestaapo tõlgist ja hilisemast katoliku preestrist, kes oskas kõiki keeli, kaasa arvatud seda keelt, millega kõneleb inimestega Jumal. Raamatu tõlkis Ilona Martson ning see ilmub Tänapäeva sarjas „Punane raamat”.
Roberto Bolaño „Metsikud detektiivid” eesti keeles
26. novembril toimub Brüsselis Euroopa Liidu kirjanduspreemiate üleandmine. Eesti kirjanik Meelis Friedenthal pälvis käesoleva aasta Euroopa kirjandusauhinna romaani „Mesilased” (Varrak 2012) eest. FOTO GABRIELA LIIVAMAGI jäetakse meil see küsimus üldse tahaplaanile. „Mesilaste” kohta on kirjutatud, et kuigi tegevus toimub 17. sajandil, kehtib see Tartu-romaanina ka 21. sajandil. Kas peitsite kirjutades ridade vahele ka paralleeli tänapäevaga? Muidugi on see ka praegune Tartu, millest raamatus juttu on – teatud mõttes ongi ju võimalus mineviku Tartust niiviisi kirjutada ainult selle tõttu olemas, et tänapäevane Tartu on olemas. Kui Tartu oleks täiesti hävinud, siis ma arvan, et selle kirjeldused ei oleks niisugused – lähtuvad need kõik ju ikkagi sellest, mida on praegugi Tartu juures näha ja tunda. Kes on teie enda arvates „Mesilaste” sihtgrupp? Kas need on pigem mehed kui naised või ei ole soolises mõttes vahet, pigem teie eakaaslased, pigem tartlased? Ma ei kirjutanud seda kindlat sihtgruppi silmas pidades, pigem ikka selle pärast, et tahtsin teatavaid teemasid kuidagi käsitleda. Kui aus olla, siis ma olen mõnevõrra – meeldivalt – üllatunud, et selle raamatu vastu nii suur huvi on. Kas viimastel aastatel populaarsust kogunud Hargla fännid võiksid tunda äratundmist ka „Mesilasi” kätte võttes või on see midagi sootuks teistsugust? Ma hindan väga Hargla hoolikat tööd allikatega ja püüdu tabada ajastu vaimu ning kui vaadata neid raamatuid ajalookirjanduse raames, siis on kattuvaid tee-
Romaanid ja auhinnad • Eesti kirjaniku preemia (2012) ja Euroopa kirjandusauhind (2013) romaani „Mesilased” eest • Friedrich Puksoo preemia (2009) doktoritöö „Tallinna Linnaarhiivi Tractatus moralis de oculo” eest • Romaanivõistluse III koht (2005) romaani „Kuldne aeg” eest • Ulmeauhind Stalker (2005) jutustuse „Nerissa” eest
masid küll. Teisest nurgast vaadates on tegemist siiski žanriliselt erinevaid eesmärke silmas pidavate tekstidega ning sellest tulenevalt on raamatute meeleolu ja põhiprobleemid täiesti teised. Möödunud aastal Juhan Liivi klubi auhinda üle andes avaldati kuuldavasti meelehärmi, et Friedenthali looming piirdub vaid mõne õhukese raamatuga. Kas on alust ja lootust oodata teilt lähiajal veel mõnd üllitist? Eks praegu olegi keeruline väga pakse raamatuid kirjutada. Alice Munro ütles ka, tal oli „laste kasvatamise kõrvalt liiga vähe aega, et romaani kirjutada”. Ma olen praeguseks küll alustanud juba uut raamatut, aga arvestades seda, et ma olen üsna aeglane kirjutaja (pere ja akadeemilise töö kõrvalt), siis ei oska ma üldse prognoosida, millal ma sellega valmis saan.
Kirjastuselt Koolibri ilmus „Ajavaimu” sarja tosinas raamat, mis pakub eesti lugejale esmatutvust tšiili kirjaniku Roberto Bolañoga (1953–2003), kes jättis maailmakirjandusse sügava jälje kahe peateosega, millest üks on 1998. aastal ilmunud põlvkonnaromaan ja kirjanduslooline põnevik „Metsikud detektiivid”. Teost peetakse 20. sajandi lõpu Ladina-Ameerika kirjanduse üheks tähtteoseks – seda on võrreldud nii Cortázari postmodernistliku „Keksumänguga” kui ka romaaniga, mida Borges kunagi ei kirjutanud.
Uhke album Tartu linnast Aare Olander on koostanud raamatu „Tartu kadunud vaated”, mis on mõtteline järg menukale Tallinna vaadete raamatule „Kadunud vaated”. Raamatu idee on näidata linnaruumi muutumist eri kümnenditel sama kohta kujutavate fotode kõrvutamisega. Raamatu avaldab Tänapäev.
Aasta kokaraamat 2013 29. oktoobril kuulutati Tallinna toidumessil välja konkursi „Aasta kokaraamat 2013” võitjad: esikoha sai „Lia köök – pere ja sõprade lemmikud” (Ajakirjade Kirjastus), teise koha „Retseptisahtel käsitöökapis” (Varrak) ja kolmanda „Parimad kodused pirukad” (Ajakirjade Kirjastus).
Järgmine ajaleht ilmub k.a 4. detsembril.
Väljaandja Eesti Kirjastuste Liit © EKL 2013