Lugu Sandrist, Murist, tillukesest emmest ja nähtamatust Akslist Detsembris ilmub Piret Raua uus lasteraamat, kus peategelane Sander elab emaga kahekesi. Ühel päeval kahaneb tema ema tillukeseks ja sellest saavad alguse imelikud juhtumised. Ka illustratsioonid on autorilt, avaldab Tänapäev. Vt lk 6
Põlvepikuraamatu konkursi võitjad on selgunud
uudised
FOTO: TEET MALSROOS
uudised
E E S T I K I R J A S T U S T E L I I D U A J A L E H T Nr 8 (97) 18. november 2015
Aasta kokaraamat 2015 Oktoobris toimunud 16. Tallinna toidumessil kuulutati aasta kokaraamatuks Jana Ruubeli ning Hele-Mai Alamaa „Armastusega Kihnust, uut ja vana saareköögist” (Ajakirjade Kirjastus). Parimaks tõlkeraamatuks tunnistati „Maailma parimad koogid”, väljaandja kirjastus Koolibri. Žürii andis hinnangu lähtuvalt sisust, kujundusest, praktilisusest ja trükiste kvaliteedist. Lisaks valmistasid Tallinna Teeninduskooli õpilased roa iga nominendi raamatust juhuslikult välja valitud retsepti järgi. Konkursile esitati 14 raamatut kirjastustelt Ajakirjade Kirjastus, Varrak, Koolibri ja Kunst. Konkursi korraldab Profexpo koostöös Eesti Kirjastuste Liiduga.
KATRIN REINMAA kirjastus Päike ja Pilv
11. novembril autasustati Eesti Lastekirjanduse Keskuses kultuuriministeeriumi, kirjastuse Päike ja Pilv ning Eesti Lastekirjanduse Keskuse korraldatud lasteraamatukonkursi Põlvepikuraamat võitjaid. Põlvepikuraamatu konkurss, mis toimus juba viiendat korda, kutsuti 2006. aastal ellu selleks, et täiendada väikelastele ja koolieelikutele mõeldud lugemisvara kvaliteetsete omamaiste lasteraamatutega. Tänavune konkurss oli eriline selle poolest, et ühtlaselt tugevaid töid oli palju. Seepärast ei andnud žürii koosseisus Asta Trummel, Jaanika Palm, Kätlin Kaldmaa, Piret Niinepuu-Kiik, Jaanus Kõuts ja Katrin Reinmaa välja esimest, teist ja kolmandat kohta, vaid kolm võrdset peapreemiat ja kolm eripreemiat. Kokku laekus konkursile seekord töid 77, millest teise vooru pääses 23 illustreeritud käsikirja. Võidutööd olid: Helle Kirsi ja Piret Bergmanni käsikiri „Tähtsad täpid”, Kertu Sillaste käsikiri „Astrid ja Ott” ning Piret Mildebergi käsikiri „Notsu ja nälg”. Eripreemiad said Regina Lukk-Toompere käsikirja „Kasside salajane pagaritöökoda seina sees Tallinnas” illustratsioonide eest, Kadri Kiho ja Katre Eesmaa käsikirja „Kevadet otsimas” eest ning Kristi Kangilaski käsikirja „Sa oled alati hoitud” illustratsioonide eest. „Konkursile ootasime häid ideid, aga ka professionaalset teostust,“ ütleb žürii esimees, lastekirjanduse uurija Jaanika Palm. „Loomulikult on väga oluline hea tekst, aga seda peavad toetama professionaalsed illustratsioonid, mis teksti mingil moel laiendavad või lapsele küsimusi tekitavad. Terviklikkust ootasime osalenud töödelt nüüd juba märksa rohkem kui konkursi algusaegadel.“ Ilma Põlvepikuraamatu konkursita ei oleks meil tõenäoliselt selliseid raamatuid nagu Signe Ora ja Katrin Ehrlichi „Mõista, mõista, Leenuke”, Tiia Metsa „Vahva Toomas”, Kertu Sillaste „Pannkoogiraamat”, Eva Koffi „Keerutädi”, Kätlin Vainola ja Kertu Sillaste „Kus on armastus?” ning paljusid teisi. Kirjastusel Päike ja Pilv on olnud eriti hea meel selle üle, et Põlvepikuraamatu kaudu on esile kerkinud mõni uus suurepärane autor või kunstnik. Nii on tänu sellele konkursile tuule tiibadesse saanud näiteks Katrin Ehrlich ja Kristi Kangilaski.
Mälestused Afganistanist Muusikasaalis toimunud muusikaloengud (Vaiko Eplik, Tõnis Kahu jt) meelitasid kohale arvestatava publikuhulga.
Kultuurinädala paljulubav algus HOLGER BERG Rahvusraamatukogu kultuurinädala algataja
R
aamatukogudel üle maailma on põhjust olla murelik: e-väljaanded tõrjuvad trükiseid, noored valivad raamatu asemel interneti ning Google ja Amazon kipuvad asendama raamatukoguteenust. Muudatustega kohanemine sunnib tihti ette võtma meeleheitlikke samme. Leidub raamatukogusid, kes lisaks teavikutele on hakanud laenutama jalgrattaid ja muid tarbekaupu või leidnud uue niši üksikute südamete klubina... Küsimuse „kuidas edasi?” esitamisest pole pääsenud ka Eesti Rahvusraamatukogu.
MITTE VAID SÄILITADA, VAID KA LUUA JA ARUTLEDA Tänavu oktoobri lõpus toimus Rahvusraamatukogu kultuurinädal, mille publikumenu võimaldab uskuda, et raamatukogudel on tulevikku vähemasti sel juhul, kui neis peale kultuuri säilitamise seda ka luuakse ja selle üle arutletakse. Viiel päeval oli huvilistel võimalus osa võtta enam kui kolmekümnest tasuta kultuurisündmusest. Tõsi, näitusi, teatrietendusi ja seminare on Rahvusraamatukogus iga nädal. Kevaditi toimub Tallinna raamatumess ja detsembris jõulukuu raamatunädal, kus peale ostlemise võib kohtuda kirjanikega ja osaleda mitmesugustel raamatute ja kirjastamisega seotud üritustel.
Äsja lõppenud festivalimõõtu kultuurinädalat korraldas Rahvusraamatukogu aga esimest korda. Rohkem kui poolsada esinejat – teiste seas Linnar Priimägi, David Vseviov, Asko Künnap, Mihhail Lotman, Leelo Tungal, Marko Kekishev, Arvo Iho, Jan Kaus, Joonas Hellerma, Kadri Hinrikus – pakkusid viie päeva jooksul säravaid mõttekäike ja köitvaid lugusid kirjandusest, kunstist, muusikast, arhitektuurist ja poliitikast.
VÄRSKE PILK MUUSIKAKOGUDESSE Rahvusraamatukogu tavapäraselt vaikne muusikasaal muutus sõna otseses mõttes muusika saaliks, kus helid said vabalt kostuda suurtest kõlaritest. Muusikud ja helikunsti armastavad inimesed Vaiko Eplik, Peeter Volkonski, Siim Nestor, Tõnis Kahu, Timo Steiner ning raamatukogu infospetsialistid heitsid muusikakogudesse värske pilgu ja tõestasid, et ühtaegu meelelahutuslik ja hariv muusikaloeng ei kuulu ainult raadioeetrisse või muusikakooli õppekavasse. Muuseas, Vaiko Eplik pani oma suvel välja antud väliseesti popmuusika kogumiku kokku osaliselt Rahvusraamatukogu varamu põhjal. Kriitik Siim Nestor tutvustas 90. aastate Eesti popmuusika näitel Rahvusraamatukogu kassetikogu, mis on komplekteerimise viisilt kogu maailmas ainulaadne. Iseäranis menukad olid ajaloo- ja kultuurialased ekskursioonid, kus tutvustati nii Rahvusraamatukogu aar-
deid ja arhitektuuri kui ka Tõnismäe piirkonna ajalugu. Külastajate tagasisidest selgus, et mõnegi jaoks oli üllatav, kui palju kunsti Rahvusraamatukogu hiiglaslik, ligi 50 000 ruutmeetrine hoone endas peidab.
NÜÜD ON OLEMAS KA LASTEALA Kultuurinädalal pandi maha veel üks oluline teetähis Eesti Rahvusraamatukogu ajaloos – avati kahest ühendatud ruumist koosnev lasteala, kus mudilased saavad lugeda lasteajakirju ja raamatuid ning mängida nii laua- kui ka videomänge. Lasteala esimene külaline oli kirjanik Ilmar Tomusk, kes vestles oma loomingust ligi 70 noore lugejaga. Uuenduskuuri on läbinud kogu 5. korruse lugemissaal, mis on varasemaga võrreldes oluliselt mugavam. Juurde on tulnud rühmaruumid ja uus loengusaal, mis raamatukogundus-korüfee Voldemar Milleri auks on nimetatud Milleri salongiks. Nädal sai sümboolse lõpu popkunstnik Kiwa performance’iga „Uue raamatu sünd”. Esitleti raamatut, mis on koostatud ja kujundatud raamatukogu hoidlatest leitud unustatud materjalide põhjal. Need sada uut unikaalset raamatut sümboliseerivad hästi seda, millised võimalused Tallinna keskses kultuuritemplis peidus on. Kultuurinädalal käis majas tavapärasest kolmandiku võrra rohkem inimesi, mis paneb küsima, kas võiks Rahvusraamatukogu üks väljundeid olla ka aasta läbi kestev mitmekülgne kultuuriprogramm.
Major Martin Kuke raamat „Kuus kuud kuumust” räägib Eesti sõjaväelaste Afganistani-missioonist. Tegu on esimese põhjaliku Estcoy-12 kogemuse näitel kirjutatud raamatuga. Valminud kirjeldus on avameelne ja haarav sissevaade kauge maa konflikti sattunute argipäevast. Raamatu avaldas Tänapäev.
Jaak Joala kuulsuse ahelad „Jaak Joala. Kuulsuse ahelad” (kirjastus Hea Lugu) on kauaoodatud elulooraamat armastatud lauljast, mis sisaldab rohkelt fotosid ning põhjaliku Jaak Joala laulude nimekirja ja diskograafia. Vahur Kersna: „Selle tasakaaluka ja faktitruu raamatu kaante vahele kätketud aeg, elud ja saatused süütavad mälestustelõkkeid. Aga mis veel tähtsam – pakuvad meile põhjust saduldada oma isiklikud mõtteratsud, kelle sadulast saab näha maailma kauni, karmi ja lõputuna, nagu ta päriselt ongi.”
„Maailma ajalugu” eesti keeles Varsti ilmub Seppo Zetterbergi toimetatud koguteos „Maailma ajalugu”, mille tõlkijad on Erkki Bahovski ja Elle Vaht. Ligi tuhandeleheküljeline raamat on Soomes jõudnud juba 11. trükini ja pakub üha enam globaliseeruva maailma kodanikule ülevaatlikku informatsiooni, mis aitab meil mõista ja tõlgendada mineviku sündmusi. Teose annab välja kirjastus Varrak.
Järgmine ajaleht Raamat ilmub k.a 9. detsembril.
Väljaandja Eesti Kirjastuste Liit © EKL 2015