Page 1

Meie igapäevane taevas Kirjastuselt Varrak ilmunud noore ilmateadlase, Ilm.ee kaasautori Jüri Kameniku raamatust saab teada, millest pilved tekivad ja koosnevad, miks need olulised on, kuidas neid määratleda, kuidas nende järgi ilma ennustada jpm. Samuti leiab siit nippe ja õpetusi, kuidas pilvi ja taevast pildistada. Vt lk 5

Seminarid ja õpitoad messil Kirjandusfoorum „Nordic Noir”

Hinnanguliselt kuulub ligi pool väljaantavast kirjandusest maailmas krimikirjanduse žanri. Väidetavalt tekitavad majandussurutis ja suurenevad poliitilised pinged ühiskonnas erilise vajaduse hea krimikirjanduse vastu. Psühholoogid on kindlaks teinud, et teatud annuses on põnevus, pinge, hirm lausa tervistavad, võimaldades lugejal saada teadlikuks omaenese ja ühiskonna sisepingetest ning neid raamatu tegelastega samastudes välja elada. Põhjamaade krimikirjandus eristub tähelepanuväärselt ülejäänud maailma krimikirjandusest. Briti kirjandusringkonnad omistasid põhjamaade kriminaalromaanidele määratluse Nordic Noir: need on sünged, kohati õõvastavad, ent samas väga ausad ja veenvad, sest räägivad tegelikkusest nii, nagu see on. Seekordne, juba kolmas kirjandusfoorum pöörabki tähelepanu just kvaliteetsele krimikirjandusele, avab Noir’i mõistet rahvusvahelises ja rahvuslikus kontekstis, tutvustades tänapäeva mitmekesiseid kultuure, hoiakuid, maailmavaateid. Seminar on inglise keeles, sünkroontõlkega. Osalemine on tasuta, eelregistreerimisega.

Tüpograafiaseminar KIRJAK 3 Rikkalikus programmis on loenguid fondiloomest ning selle telgitagustest, oskuslikest kirjavalikutest,  sildimaalimisest ja kriiditahvli tehnikatest. Seminari viivad läbi tuntud tegijaid Rootsist, Soomest, Suurbritanniast,  Venemaalt, Lätist, Leedust ja Eestist. Seminar on inglise keeles, sünkroontõlkega. Osalemine on tasuline, eelregistreerimisega.

Loovkirjutamise õpitoad suurtele ja väikestele Messil toimub kaks loovkirjutamise õpituba. Esimene neist toimub Meelike Saarna juhendamisel ja on suunatud täiskasvanutele. Lühikoolituse eesmärk on uurida oma loovust ning anda kaasa teoreetilisi teadmisi tekstide koostamisest ning ülevaate kirjutamist hõlbustavatest võtetest. Lastele mõeldud õpitoas katsetatakse Kätlin Vainola juhendamisel, kuidas aitavad oma mõtete kirjapanemisele kaasa erinevad mängulised nipid ja trikid.

Täpsed kavad ja registreerimine: www.estbook.com

EESTI KIRJASTUSTE LIIDU AJALEHT

Nr 2 (91)

Tule Tallinna raamatumessile!

K

olme päeva jooksul pakuvad 33 kirjastust raamatuid heade hindadega, toimuvad kohtumised autoritega, seminarid, töötoad, õpetlikku ja huvitavat jätkub nii suurematele kui ka väiksematele. Mess on avatud 9. –10. aprill kl 10–20, 11. aprillil kl 11–17. Sissepääs on vaba. Programmiga saab tutvuda www.estbook.com.

NELJAPÄEV, 9. APRILL

10.00–20.00 Raamatute müük 10.00–16.30 (suur konverentsisaal) Messi avamine Põhja- ja Baltimaade kirjandusfoorum: „Nordic Noir”. Sihtgrupp: kirjanduselu otsustajad, raamatukogutöötajad, kirjastajad, kirjanikud jt. Töökeel: inglise keel sünkroontõlkega. Vajalik eelregistreerimine. 10.00–10.45 (lasteala) Tallinna Keskraamatukogu esitleb: Kirjanik Andrus Kivirähk räägib lastele oma raamatutest, lugemisest ja kirjandusest. Vene keeles. 11.00–11.45 (lasteala) Külla tuleb lugemiskoer! Räägime lugemiskoerale lugemisest ja loeme lastega koos ka ise jutte, mängime ja meisterdame. 12.00–13.45 (lasteala) Eesti Lastekirjanduse Keskus: Noorelt detektiiviks koos Anne Kõrge ja Katrin Tõnissoniga. Tutvume tuntumate laps-detektiividega ning paneme oma detektiivivõimed proovile. Gruppidel palume eelnevalt registreerida. Kontakt Marika Kuldkepp (tel 630 7271) või Katrin Tõnisson (tel 617 7233) 12.00–13.45 (nurgasaal) Kirjastus Koolibri esitleb: Kuidas sünnib muinaslugu Muinaslugude lugemine ja loominguline töötuba 1. ja 2. klasside õpilastele koos kirjanik Sergei Siliniga (Venemaa). Vene keeles. 14.00–15.45 (nurgasaal) Knižnye Sezony: Eesti kirjandus vene keeles. Kirjastused Aleksandra ja KPD tutvustavad uusi laste- ja täiskasvanute raamatuid. Ajakirja „Täheke” peatoimetaja Ilona Kivirähk vestleb kirjaniku ja ajakirja „Prostokvašino” toimetaja Sergei Siliniga (Venemaa). Vene keeles. 14.00–15.45 (lasteala) Kirjastus Koolibri: Õpetaja õpituba. Kristi Kibrits „Reis mööda põnevaid teid”. Lasteaiaõpetajatele suunatud õpitoas tutvustatakse mängu, mille käigus saab hinnata 6–7-aastaste laste sotsiaalseid oskusi. 15.00–15.45 (kuppelsaal) Kirjastus Argo esitleb: CHINEASY. Lihtne nagu hiina keel. Chineasy on uus visuaalne meetod, mille eesmärk on teha hiina kirjamärkide lugemine lõbusaks ja hõlpsaks. 16.00–16.45 (nurgasaal) Kirjastus Argo esitleb: Peeter Järvelaid „Historia iuris Estoniae. Eesti õigusteaduse ja õigushariduse ajalugu”.

Esimene eestikeelne akadeemiline ülevaade meie õigusteaduse ja -hariduse ajaloost. 16.00-16.45 (autorinurk) Kirjastus Näo Kirik: Veronika Kivisilla „Cantus firmus” esitlus. 17.00–17.45 (autorinurk) Lia Virkus, Pille Enden, Tiina Lebane ja Merrit Kiho tutvustavad minisarja kolme uut raamatut: „Roheline tervisepomm avokaado”, „Muffinid on jälle moes” ja „Kama. Eesti rahvustoit” ning sarja „100 rooga” meeleolukat uut raamatut „Kevadtoidud”. 18.00–18.45 (autorinurk) Vestlusring: Kultuurkapitali kirjanduse aastapreemiate nominendid ja laureaadid. Vestlevad Heili Sibrits, Triinu Tamm, Veronika Kivisilla ning Ilona Kivirähk.

REEDE, 10. APRILL

10.00–20.00 Raamatute müük 10.00–18.15 (suur konverentsisaal) Tüpograafiaseminar KIRJAK 3 Moderaator Mart Anderson. Töökeel inglise keel. Vajalik eelregistreerimine, osalustasuga. 10.00–11.45 (lasteala) Eesti Lastekirjanduse Keskus: Mudilastund „Raamatuga sõbraks”. Ootame 6–7-aastaseid lasteaialapsi, et mängida tähtedega korvpalli, teha sõnarongi, lugeda põnevaid jutte ning meisterdada. Kontakt Marika Kuldkepp (tel 630 7271 ) või Katrin Tõnisson (tel 617 7233) 10.00–11.45 (nurgasaal) Autoriõigus ja leping. Mida autoriõiguste omaja peab lepingut sõlmides tähele panema. Näpunäiteid ja soovitusi annab Karmen Turk advokaadibüroost TRINITI. 12.00–12.40 (nurgasaal) Loov Euroopa tõlketoetusprogramm kirjandustõlgete toetuseks. Loov Euroopa Eesti kultuuripunkti ekspert Yvelin Karu-Veskioja annab ülevaate, millised on taotlemistingimused ja tähtajad, milliseid kulusid on võimalik katta. 12.00–12.45 (lasteala) Eesti Lastekirjanduse Keskus: Laste loovkirjutamise õpituba Kätlin Vainolaga Katsetame 3. klasside lastega, kuidas aitavad oma mõtete kirjapanemisele kaasa mängulised nipid ja trikid. Eelregistreerimisega: Anneli Kengsepp, tel 617 7231. 13.00–13.45 (lasteala) Kiri-Mari Kirjastus esitleb: „Siilid ja pingviinid. Hedghogs and Penguins. Eesti lasteluuletused. Estonian Children’s Poems”. 13.00–13.45 (nurgasaal) Trükikoda Multiprint: Print on Demand – paindlik kirjastamine ja trükkimine. Tutvustab Külli Tammes Multiprint OÜst. 14.00–14.45 (lasteala) Külla tuleb lugemiskoer! Räägime lugemiskoerale lugemisest ja loeme lastega koos, mängime ja meisterdame. 14.00–14.45 (nurgasaal) Kirjastus Argo esitleb: Jaak Prozes „Kas Putin on vepslane? Soome-ugri pajatused”.

15.00–16.45 (lasteala) Eesti Lugemisühing: Lugemiskoolitus lasteaiaõpetajatele ja lapsevanematele: Kuidas laps raamatu vaatajast lugejaks areneb. Registreerumine: lugemishuvi@ gmail.com kuni 7. aprillini 2015 (või grupi täitumiseni). Märksõna „Raamatumess”. Koolituse viib läbi Eesti lugemisühingu liige, Kostivere lasteaia vanemõpetaja Jelena Madisson. 15.00–15.45 (kuppelsaal) Kirjastus Argo esitleb: Heikki Rausmaa „Kultuuri sildi all saab üsna palju ära teha”. Raamat lükkab ümber müüdi Soome jahedast suhtumisest Eesti taasiseseisvumispürgimustesse. 15.00–16.45 (nurgasaal) Loovkirjutamise õpituba: Kuidas vabastada oma loovus? Õpituba juhendab psühholoog ja kirjanik Meelike Saarna. 16.00–16.45 (autorinurk) Kirjastus Koolibri esitleb: Tiit Kuninga raamatu „Sinine” esitlus ja mälumäng. Mängu juhib Erkki Bahovski. 16.00-17.00 (fuajee) Lauamängude turniir 17.00–17.45 (nurgasaal) Eesti Kunstimuuseum: eesti ühe kuulsaima kunstniku, Nikolai Triigi loomingule pühendatud kaunis ja põhjalik raamat. 17.00-17.45 (autorinurk) Kirjastus Petrone Print: sarjas „Aja lugu” ilmunud Mari Saadi autobiograafiline raamat „Matused ja laulupeod”. Autoriga vestleb Viktoria Ladõnskaja. 18.00–18.45 (autorinurk) Kirjastus SE&JS esitleb: raamatu „Meie küla eided otsivad tarkuse teri” tegijad Laine Randjärv, Ave Nahkur, Kadi Pajupuu ja Sirje Endre pajatavad, kuidas elutarkuse teri leida võib.

LAUPÄEV, 11. APRILL

11.00–17.00 Raamatute müük 11.00-12.45 (lasteala) Eesti Lugemisühing: Lugemiskoolitus lasteaiaõpetajatele ja lapsevanematele: Kuidas laps raamatu vaatajast lugejaks areneb. Registreerumine: lugemishuvi@ gmail.com kuni 7. aprillini 2015 (või grupi täitumiseni). Märksõna „Raamatumess”. Koolituse viib läbi Eesti lugemisühingu liige, Kostivere lasteaia vanemõpetaja Jelena Madisson. 11.00–13.00 (fuajee) Eksliibrise töötuba. Kujundatakse ja trükitakse isiklik eksliibris. Juhendavad  graafika.ee ja MTÜ Loovala graafikud Kaija Kesa, Marilyn Piirsalu ja Helen Tago-Mullaste. Osalustasu 2 eurot. NB! Eksliibrise tegemine võtab aega. 12.00–14.00 (fuajee) Lauamängude turniir 12.00–15.00 (suur konverentsisaal) Eesti Lastekirjanduse Keskus: Kirjandusmängu finaal 14.00–14.45 (nurgasaal) Kirjastus Grenader esitleb: Mati Iila „Aviaator. Merelennuväe ohvitseri mälestused”. Pilk teenistusele Nõukogude merelennuväes 1970-1980. aastatel. NB! Kavas võib esineda muudatusi!

26. märts 2015

uudised Põlvepikuraamatu konkurss ootab käsikirju 16. märtsil kuulutati välja Põlvepikuraamatu konkurss väikelastele ja koolieelikutele mõeldud raamatute originaalkäsikirjade leidmiseks. Konkursi eesmärk on rikastada lastele mõeldud lugemisvara kõrgekvaliteediliste algupäraste lasteraamatutega. Konkursile oodatakse kuni 7-aastastele lastele mõeldud raamatute käsikirju, mille puhul žürii hindab terviklikkust, eakohasust ja professionaalset teostust. Üle aasta toimuvat võistlust korraldavad Kultuuriministeerium, Eesti Lastekirjanduse Keskus ning kirjastus Päike ja Pilv. Võitjad kuulutatakse välja 11. novembril 2015 Eesti Lastekirjanduse Keskuses toimuval auhinnapeol. Konkursi reglement on leitav korraldajate kodulehtedelt.

Uus sari „Väike värval” Kirjastuses Koolibri on ilmunud Tiit Kuninga raamat „Sinine”, mis on esimene raamat sarjas „Väike värval”.  Tintoretto nimest inspireeritud sari toob lugejani erinevate värvustega seotud huvitava materjali, kus käsitletavad teemad on määranud eelkõige värvus ise. Teaberaamatute koostaja ja teenekas mälumängur Tiit Kuningas vaatleb oma raamatus sinisega seotut igapäevaelus, teaduses, spordis, gastronoomias, looduses, sümboolikas, kunstides, seoses ajaloosündmuste ja kuulsate isikutega. Raamatu esitlus on 10.aprillil kell 16 Rahvusraamatukogus.

Jeannette Wallsi „Klaasloss” Märtsis ilmub eesti keeles Jeanette Wallsi raamat „Klaasloss”, mis on viimase aastakümne üks enim tähelepanu äratanud USA raamatuid. Rohkem kui viis miljonit eksemplari müünud ja umbes 30 keelde tõlgitud „Klaasloss” on tõsielusündmustel põhinev romaan perekonnast, kus alkohoolikust isa ja boheemlasest emaga perekond kolib pidevalt ühest kohast teise ning kogu aeg sajab neile kaela uusi katsumusi. Raamatust on praegu tegemisel filmiversioon Jennifer Lawrence’iga. Eestikeelse tõlke avaldab Tänapäev, tõlkis Krista Eek.

Järgmine ajaleht RAAMAT ilmub k.a 23. aprillil.

Väljaandja Eesti Kirjastuste Liit © EKL 2015


koolibri Sinine. Sinine ajaloos, kultuurides ja looduses Tiit Kuningas 256 lk, kõva köide

Meie maailm on kaunilt värviline ja juba aegade algusest on inimkond osutanud tähelepanu erinevatele värvitoonidele, nende ilule, mitmekesisusele, sümboolikale ja kasutusvõimalustele. Tintoretto nimest inspireeritud sari „Väike värval” toob lugejani erinevate värvustega seotud huvitava materjali, kus käsitletavad teemad on määranud eelkõige värvus ise. Teaberaamatute koostaja ja teenekas mälumängur Tiit Kuningas vaatleb oma raamatus sinisega seotut igapäevaelus, teaduses, spordis, gastronoomias, looduses, sümboolikas, kunstides, seoses ajaloosündmuste ja kuulsate isikutega. Sinine on üks usaldusväärsemaid ja armastatumaid värvusi ning mitmete küsitluste põhjal ka üks inimeste lemmikuid. Raamatusse koondatud erinevatest faktidest ja „sinistest” illustratsioonidest moodustub huvitav ja kaasahaarav sinine maailm. Järgmise raamatuna ilmub „Roheline”.

Meisterdades meistriks Kadri Kivipõld, Kaire Paavel 64 lk pehme köide

Raamatu autorid on aastaid töötanud lasteaialastega ning neid ühendab huvi käsitöö vastu. Viimastel aastatel on nad juhendanud koolieelikute meisterdusringi, millest kasvaski välja soov jagada oma teadmiste ja oskuste pagasit. Kõik raamatus esitatud tööd on lastega tunnis läbi tehtud ja läbinud seega praktikaproovi. Raamatust leiab põnevat tegutsemist nii poistele kui ka tüdrukutele. Õpitakse valmistama praktilise otstarbega ja iluasju. Olulisel kohal on materjalide kättesaadavus ja väike kulukus. Meisterdamiseks on kasutatud taaskasutusena kogutut, looduslikke materjale ja poekaupa (näiteks voolimismassi, tekstiili, helmeid jne). Tööd sobivad sõltuvalt raskusastmest 4–12-aastastele lastele.

Metsa rüpes Kristel Vilbaste 40 lk kõva köide

Raamatu autor Kristel Vilbaste on lastelugusid kirjutanud nendel teemadel, mille kohta tema oma tütred küsimusi esitasid. Et õppida tundma seda, mida armastada – pisikesi karupoegi, pehmeid sulepalle, imeilusaid lilli. Seda, mida õpid armastama lapseeas, hoiad kogu elu.

Trompetid udus. Jutte looduspäevikutest Eet Tuule 160 lk pehme köide

Ornitoloog Eet Tuule jutukogu heidab pilgu tema loodusretkede põneva-matele, naljakamatele ning tihti ka pentsikumatele seiklustele. Hea loodusetundja ja suurepärase jutustajana oskab ta lugeja loomade ja lindude tegemistele kaasa elama panna. Paljud lood on nii haaravad ja elavad, et kirjeldatut võib lausa tajuda: soo kohal hõljuvaid udutompe, okste praksumist, vee vulinat ja kummalisi häälitsusi kaugusest, aga ka kaduvate luhtade lummust või täiuslikke vaikusehetki looduses.

NR.2 (91) 26. märts 2015

2

Armastuslugu meelemürgiga MEELIS LAINVOO

M

illegipärast lõppeb enamik maailmaklassikast tuntud armastuslugusid kurvalt. Traagilise lõpuga on Tristani romaan Isoldega, Romeo romaan Juliaga, Fausti romaan Margaretega, Anna Karenina romaan Vronskiga – kui nimetada vaid mõnd tuntumat. „Romaan kokaiiniga” kuulutab juba pealkirjas ette vältimatut hukku: armusuhe meelemürgiga lõppeb nõrgemale poolele enamasti traagiliselt.

FOTO ©JOUNI HARALA

ilmunud

WWW.KOOLIBRI.EE

KUI HÄRG END JUPITERIKS UPITAB Hellitatud ja kõrge enesehinnanguga noorsandi Vadim Maslennikovi allakäigu lugu on esitatud paadunud narkosõltlase harvadel selgematel hetkedel ja üha sagedasematel hämaraegadel kirja pandud selgemate ja segasemate meenutustena. Ta on saanud väga hea klassikalise gümnaasiumihariduse ja oskab seetõttu kirjutada keeruliselt ja kujundirikkalt. Maslennikov valutab südant maailma asjade pärast, käitub küll näruselt, aga ta hing on avar. Ta tohib nõnda toimida, sest on haritlane ja humanist. Elu pisiasjade jaoks, nagu koduseinte vahel valitsev äärmine majanduslik kitsikus on olemas ema ja vana hoidjatädi. Semud, sõpru Maslennikovil ei ole, on need, kelle ees peab täitsamees olema. Viin on vastik, aga seda peab jooma, sest imidž nõuab. Suguhaigus on auasi, sest loob kõva naistemehe kuvandi. Süümepiinu tohib tunda, aga mitte mingil juhul välja näidata. Süümepiinade ja sisemise ebakindluse vastu on rohtu vaja. Juhus pakub välja kokaiini.

KUI EILNE MAAILM KOKKU VARISEB Maslennikovi isiklike läbielamiste taustal käib sõda, tasakaalukas maailm variseb kokku ja selle varemetele hakatakse ehitama uut. Uus on aga ebakindel, tormituulte räsida. Maslennikovile oma alatises

Kirjanik M. Agejev

kõikumises hämaroleku ja depressiooni vahel see muidugi korda ei lähe. Korda läheb see autorile ja lugejatele. Romaani ilmumise ajal ei olnud Esimesest maailmasõjast möödunud veel kahte kümnenditki ja maailm liikus suurte sammudega uue sõja suunas. „Võtke siis aru pähe ja tegutsege. Tegutsege, sest iga hetk on kallis, sest iga minut ja iga sekund inimesed tulistavad, tapavad ja langevad. Tulge mõistusele ja tegutsege, sest mehed ja emad, isad ja lapsed, vennad, kõik, kõik ootavad teilt, justnimelt teilt, et teie kui Kristuse teenrid, kartmatult ohverdades oma elu, sekkuksite sellesse häbisse. Te peaksite tõusma hullumeelsete keskel püsti ja valjult karjuma, valjult sellepärast, et teid on palju ja te saate karjuda üle kogu maailma: „Inimesed, peatuge! Inimesed, lõpetage tapmine!” Just see, just see, just see on teie kohus,” pöördub autor läbi Vasja Burkevitsi suu gümnaasiumi vaimuliku ja lugejate poole.

KES ON M. AGEJEV? „Romaan kokaiiniga” ilmus 1936. aastal Pariisis ja oli kirjandussündmus,

kuid unustati peagi, sest pseudonüümi taha peitunud autor ei andnud endast enam elumärki. Möödus peaaegu pool sajandit, kui „Romaan kokaiiniga“ end taas meelde tuletas: 1983. aastal silmas kirjandusteadlane Lidia Šveitser ühes Marseille'i antikvariaadis juhuslikult romaani 1936. aasta trükki ja võttis südameasjaks see unustatud teos taas rambivalgusesse tõsta. Üksteise järel ilmusid tõlked prantsuse, inglise ja itaalia keeles, mis tegid kirjanikunime Agejev maailmakuulsaks. Uuesti kerkis üles ka intrigeeriv küsimus: kes küll peitub pseudonüümi M. Agejev taga. Enim toetamist leidis Pariisi ülikooli professori Nikita Struve välja käidud versioon, et tegemist on Vladimir Nabokoviga. Seda vaatamata sellele, et Nabokovi perekond eitas igasugust seost ja juba 1983. aastal käis seoses tõlgete ilmumisega läbi Mark Levi nimi. Vastuvaidlematu autorsus leidis kinnitust alles 1996. aastal, kui kirjandusteadlased Marina Sorokina ja Garri Superfin leidsid Pariisi, Istanbuli ja Jerevani arhiividest Mark Levi kirjad kirjastustele ja romaani lõpulausete

mustandivariandi. Mark Levi sündis 8. augustil 1898. aastal Moskvas juudi karusnahakaupmehe pojana. Pärast isa surma 1906. aastal perekond laostus. Levi õppis 1906–1916 Moskva Richard Kreimani eragümnaasiumis, seejärel kolm aastat Moskva ülikooli õigusteaduskonnas. Jättis õpingud pooleli ja asus Kõrgema Rahvamajandusnõukogu transpordi-mobilisatsiooniosakonna inspektoriks, kodusõja ajal oli lähetatud lõunarindele, kus sai mürsuplahvatuses põrutada. 1923. aastal töötas tõlgina väliskaubandusega tegelevas aktsiaseltsis ARCOS (All Russian Cooperative Society Limited). 1924. aastal lahkus Mark Levi Saksamaale ja võttis Paraguay kodakondsuse. Töötas esialgu karusnahakaubandusfirmas, astus siis Lepzigi ülikooli keeleteaduskonda, mille lõpetas 1928. aastal. Õpetas seejärel Berlitzi koolis võõrkeeli, esialgu Saksamaal, hiljem Pariisis, kuhu kolis 1931. aastal. 1934–1939 töötas Lausanne'i ülikoolis võõrkeeleõppejõuna. Teise maailmasõja alguses põgenes Levi Marseille'i kaudu Istanbuli, kus taotles enda ennistamist Nõukogude Liidu kodanikuks. 1942. aastal saatsid Türgi võimud ta kui NL-i alama riigist välja. Mark Levi viimased elukümnendid möödusid Armeenia NSV-s Jerevanis, kus ta õpetas Jerevani ülikoolis saksa keelt ja kirjandust. Mark Levi suri Jerevanis kolm päeva enne oma 75. sünnipäeva, 5. augustil 1973. aastal.

Romaan kokaiiniga M. Agejev sari „Ajavaim” tõlkinud Kaspar Jassa 168 lk kõva köide

14 põnevat kuninglikku tutvumist ja armumist ÜLLE KIIVET

G

ill Paulilt on eesti keeles aastal 2012 ilmunud raamat „Titanicu armastuslood”, kus vaadeldakse ühte eelmises sajandi suurimat humanitaarkatastroofi otsekui seestpoolt, inimlikust seisukohast. Autor valdab väga hästi ajaloo populariseerimise kunsti, sest armastuslugusid põnevusega jälgivale lugejale antakse muuhulgas ülevaade laevaehituse ajaloost, konkreetselt sellest hiigellaevast ja muud ajaloolist tausta. Sel moel neelatakse alla ka teksti pikitud daatumid, numbrid ja statistika, mis saavad nüüd uue ja meid märksa enam puudutava sisu. Sama rätsepatööd järgides on valminud ka Gill Pauli uus raamat „Kuning-

likud armastuslood”, kus autor meelitab meid lugema, tõstes esiplaanile inimlikud suhted ajaloos. Nii rändame läbi ajaloo, läbi kuningakodade ja ajalooliste isikute elulugude, saades päris palju põnevaid taustateadmisi. Ajaline skaala on lai, ulatudes keskajast kuni tänapäevani. Ka geograafiliselt võetakse luubi alla nii Euroopa kuningakojad kui ka suurmogulite aegne India ja tänapäevane Jordaania. Saame mõtiskleda inimloomuse keerdkäikude ja ajaloolise paratamatuse teemadel, teadmisi omaaegsetest kommetest nii kuninglikes peredes kui ka väljaspool, morganaatilise abielu ajaloost, troonipärimise juriidikast. Nii on raamat põnevusega loetav nii sellele, kes otsib siit ainult kuninglike isikute tutvumise ja armumise lugusid, oodates õnnelikku lõppu, kui ka neile,

kes soovivad üksiklugude taga üldistust näha. Mõned raamatus toodud 14 loost on meile juba tuttavad, aga nendelegi lisatakse fakte ja värvi. Kõige tänuväärsem on asjaolu, et mitmed legendaarsed lood lükatakse kas ümber või saavad uute teadmiste valguses sootuks uue tähenduse. Mind ennast rõõmustab kõige rohkem see, et viimaks on eesti keeles pikem käsitlus Rootsi kuningapere kangelaslikust prints Bertilist, kes pidi troonijärglase ja n-ö tagavaravalitsejana ootama tervelt 33 aastat, et oma armastatud Lilianiga abielluda – aastal 1943 tutvunud paar laulatati Stockholmi Drottningholmi palee kabelis 7. detsembril 1976. Briti kodanikust Lilian Craigist sai Tema Kuninglik Kõrgus printsess Lilian, Hallandi hertsoginna. Sirge ja sale hallipäine vana-

daam, kunagine ajakirja Vogue mannekeen oli rootslaste poolt väga armastatud. Kui Bertil aastal 1997 suri, jätkas printsess Lilian kuninglike kohustuste täitmist. Talle on muide antud ka Maarjamaa Risti I klassi teenetemärk. Lilian suri 97-aastasena aastal 2013. Prints Bertil ja tema Lilian on läinud igavikku, nende elukestvast armastusloost sai igikestev legend.

Kuninglikud armastuslood Gill Paul tõlkinud Nele Sillaots 192 lk kõva köide


NR.2 (91) 26. märts 2015

ilmunud SÄRG. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid Arvo Tuvikene, Timo Roos, Jüri Rohtla, Jaan Grents, Tarvo Leon, Leili Järv, Teet Krause, Margo Pajuste 84 lk pehme köide

Küllap on just särg paljudele elu esimene kala, kes õnge otsa hakanud, ja võimalik, et just sellest emotsioonist jääb paljudele kalastuspisik verre kogu eluks. Särge esineb pea kõikjal ja seetõttu kiputakse teda sageli vaat et prügikalaks pidama. Sellegipoolest pakub ta püüginaudingut tuhandetele õngitsejatele ja, olgem ausad, üks korralik vobla on õllekõrvase ajatu klassika. „Särg. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid” on neljas raamat ajakirja Kalale! kalaraamatute sarjast.

FORELL. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid Arvo Tuvikene , Rein Truumets, Sven Aapua Laanet, Madis Messimas, Martin Kesler, Pille Enden 84 lk pehme köide

Forell – olgu ta siis meri- või jõeforell – on ikka ja alati olnud kalamehe jaoks hinnatud püügikala ning teretulnud külaline meie toidulaual. Aga... Kas meriforell ja jõeforell on kaks erinevat või siiski üks ja sama kala? Kuidas „merikat” ja „jõekat” teineteisest eristada? Millist rooga forellist valmistada? Ja mis peamine – kust teda otsida ning kuidas kätte saada? „Forell. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid” on kolmas raamat ajakirja Kalale! kalaraamatute sarjast.

Sinu parim vorm jõusaalist Janar Rückenberg 154 lk pehme köide

Miks sa vajad jõutreeningut? Jõutreeningul on hulgaliselt selliseid kasutegureid, millest paljud ei tea. See täiustab sinu kehaproportsioone, kiirendab ainevahetust ja kontrollib kehakaalu, muudab su tugevaks, parandab rühti ja treenib tasakaalu. Kõigele lisaks hoiab see sind noorena ning suurendab enesekindlust. See raamat viib sind jõulise ja treenitud ilu maailma. See ei jäta enam ühtegi kõhklust, kahtlust ega vabandust, miks mitte seda suurepärast treeninguviisi harrastada. Sa hakkad seda nautima – arendavat protsessi ja võimsaid boonuseid!

Sega ja sobita. Pilla-palla raamat. Poisid. Sega ja sobita. Pilla-palla raamat. Tüdrukud illustreerinud Stephanie Hinton teksti mugandanud Hille Kilk 18 lk kõva köide

Kaks raamatut, kus ühe tegelasteks on poisid ja teisel tüdrukud. Iga selle raamatu kangelasega käib kaasas kentsakas algustähe kordusega looke, mis teeb häälikute õppimisest lustliku mängu. Raamatu kolmeosalisi lehekülgi segamini ajades ja neid taas kokku sobitades saab luua uusi naljakaid lugusid ja päris pööraseid tegelasi.

WWW.RAAMAT24.EE

ajakirjade kirjastus

Ida ja lääs. Ja ajatus LEO URM

V

alisin tutvustusele sellise pealkirja, sest need sõnad iseloomustavad kõige paremini seda, mis peitub äsja ilmunud „24 tarka” kaante vahel. Kirjas on 24 suure mehe lood ja meile pärandatud mõtted. Nad on pärit nii kaugest idast kui meile omasemast läänest ja ajastutest läbi kogu ajaloo. Nad on oma mõtetega need, kes on aegu ja ajastuid ise kujundanud. Seeläbi on nad ajatud. Nad on need, tänu kellele oleme me need, kes me siin ja täna oleme.

JOONISTUS RAAMATUST

3

MIKS JUST NEMAD? Sellise raamatu puhul tekib paratamatu küsimus: miks just see valik? On ju ajalugu täis nimesid, kellest väga paljud avamist vääriks. Miks nemad? Igal loomingulisel elualal on geeniusi, kes on oma looduga olnud tähelepanuväärsed. Üle sajandite. Meie muusika poleks see, mis see on, kui poleks Bach’i, Mozartit, Beethovenit. Maalikunst oleks teine, kui sealt puuduksid Leonardo, Michelangelo, Picasso. Paraku, siin näitena toodute mõju suuresti vaid nende loomevaldkonnaga piirneb ja kaugemale ei ulatu. Küll ulatusid ja ulatuvad tänagi üle kogu inimkultuuri raamatus esitletud suurmehed ja see, mille nad inimkonnale jätsid. Vastus küsimusele – miks nemad? – on raamatu alapealkirjas: nad on kõik seda mastaapi isiksused, et nad muutsid maailma tervikuna. Ja inimest selles maailmas. Sest nende mõjud, kuigi me neid ehk ei märka ega teagi, elavad meis ka täna. Me elame nende meeste mõeldus ja öeldus – lausa nende maailmas. Kui lehitseda raamatut kui tervikut sest iga üksikut suurmeest eraldi pole siin võimalik vaadelda – siis jah, küllap leiaks teised 24, kes oleksid nende kaante vahele sama hästi sobinud. See

Kevadtoidud Lia Virkus, Pille Enden 320 lk kõva köide

Sarjas „100 rooga” ilmunud suve-, sügis- ja talvetoitude kokaraamatute neliku lõpetab kevadtoitude raamat, kus on üle 150 ahvatleva ja värskusest pakatava retseptiidee nii rõõmsateks tähtpäevadeks kui ka igapäevasteks söömaaegadeks. Kevadised hommikusöögid on kerged ja rohelised, samuti muud argiroad, kuhu tärganud rohelust tasub lisada peoga. Naat ja nõges, kuusevõrsed ja karulauk leiavad meie raamatus rohket kasutust, oma koht on kauaoodatud kevadekuulutajal rabarberil. Ka hoidistajad leiavad nende kaante vahelt uusi retsepte, mille hulgast ei puudu võilille-, rabarberi- ega kuusevõrsenapski.

Kiired hommikusöögid Tuuli Mathisen 72 lk pehme köide

Selle raamatu eesmärk ei ole hommikusöögimaailmas revolutsiooni teha. Tähelepanelik lugeja leiab siit mitmeidki ajatuid ja tuttavaid hommikusöögiklassikuid. Pigem võiks raamat olla teejuht ja ideemajakas mitmekesise, tervisesõbraliku ja samas ka maitsva hommikusöögi valmistamisel. Siia on koondatud nii hommikusi sametisi smuutisid, erinevaid munaroogasid kui ka rikkalike lisanditega võileibu. Loomulikult ei puudu ka putrude rubriik ning pühapäevasteks pikkadeks hommikuteks jagub nii pannkooke kui muidu maitsvaid küpsetisi.

MISSION IMPOSSILBE Kui heita pilk raamatu sisukorrale ja lugeda üle meeste nimed, kes on nende kaante vahel, siis on pilt panoraamne. Loetelu ise ütleb kõik: Ehnaton, Mooses, Zarathustra, Konfutsius, Laozi, Buddha, Platon, Aristoteles, Jeesus, Aquino Thomas, Martin Luther, Muhamed, Kant, Hegel, Darwin, Marx, Freud, Jung, Gandhi, Osho, Carnegie, Newton, Einstein, Gödel. Need nimed on tipud läbi ajastute. Ja kõigis valdkondades, mis mahuvad mõiste kultuur alla selle sõna kõige avaramas tähenduses. On religioosseid õpetajaid, on teolooge, on filosoofe, on visionääre, on teadlasi. Ühtpidi pole kerge saada neid kõiki ühise nimetaja alla. Teisalt on nad seda oma staatuse poolest meie kultuuriloos niigi. On paras mission imposslibe need mehed välja valida, et nende mõte ära mõista ja see siis lahti kirjutada nii, et see oleks nii loetav kui arusaadav igale, kes ka raamatu kätte ei võtaks. Väike hoiatus on aga kohane: veidi pingutada on lugedes siiski vaja, sest raamatu paratamatult piiratud mahust tulenevalt on selle sisuline pool tihe. Kui lugeda, siis oleks hea järgida printsiipi: ikka üks mees korraga. Ja järgmine mees jätta homseks. Nii ei lähe pilt liiga kirjuks ja huvilisele jätkub lugemist pea terveks kuuks.

ilmunud

Roheline tervisepomm avokaado Tiina Lebane, Merrit Kiho 72 lk pehme köide Carl Gustav Jung

valik oli autori isiklik valik. Küllap võib mõne neist 24-st seada kahtluse alla, sest väärikaid on palju. Aga need teised ja väärikad, nemad jäävad ootama kas autori järge või siis kellegi käsitlust, kel on teised eelistused.

võinud omaette raamatuks kirjutada. Aga ka siis jääks midagi ütlemata. „24 tarka” on seemneks, kust on hea saada esmaülevaade. Seda laadi koondpilt saabki olla vaid põgus sissejuhatav ahvatlus, mis janust edasi meelitab.

KRIITILISE PILGUGA

KELLELE?

Kui lasta lendu kriitikanool, siis ehk vaid raamatu mahu aadressil. Teha suur ja keeruline arusaadavaks, lihtsaks ja selgeks – see on see kunst asja juures. Ehk oleks see autorile kergem olnud, kui raamatu maht olnuks topelt? Kergem ka lugejale, kellele autor pole pakutu sisulise tihedusega just halastanud? Samas – kes ütles, et tarkus peab kergelt kätte tulema? Teksti kontsentreeritust leevendab esituse sisuline loogika. Iga peatükk jutustab alguses suurmehe loo, teises pooles aga annab ülevaate tema inimkonnale pärandatust. Elulood pole liiast, nende läbi saavad need mehed lähedasteks ja nende inimlikud, kohati lausa dramaatilised lood taandavad need suurkujud tagasi inimmõõtmelisteks. Õnneks leevendab teksti sisulist tihedust autori jutustamislaad, mis õnneks ei eputa teaduslikkuse ega akadeemilisusega. Pole seda, mida ei saaks öelda keeruliselt. Kunst on keeruline lihtsaks lahti rääkida. Eraldi iga 24 targa käsitluse osas on kriitiline raske olla. Ja kas ongi vaja orkestri esitust kuulates iga pilli partiid eraldi käsitleda? Ometi – teadjamad märkavad, et neist 24-st iga juures jäi ütlemata... Jajah. See olnuks siin igati võimalik jätk, aga... Igaühe neist neist 24-st oleks

Raamatu lugejaskond oleme me kõik, sest tagasi vaadates – ega teist sellist ülevaatlikku teost ei mäletagi. Kirjutatu on meist igale ja raamat sobib oma laadilt õhtuseks mõtisklemiseks või miks mitte lugemiseks suvisel rannal, kui kuumus on aja peatanud. Raamat sobib oma raamaturiiulisse, kuid selle võib julgelt sõbrale kinkida, kartmata tema pettumust peitvat naeratust. Mis oluline – raamatu võib jätta oma lastele. Ja nende lastele. Siinse pealkirja ajatus sellele viitabki. Ehk panevad raamatut tähele ka kooliõpetajad ja soovitavad seda oma tublimatele? Mis meeldis? Meeldis, et igasse, kellest juttu, on süvenetud võrdselt. Et autoril jätkus lugupidamist igaühe vastu. Meeldis lõpu mõistulugu: teadmine, et raamatu sulgemisega lugeja tegelik teekond alles algab. Kui ta nii vaid ise tahab.

24 tarka Suurmehed, kes muutsid meie mõtlemist Harri Kingo 200 lk kõva köide

Kui tahate, et teie juuksed ja nägu säraksid ning kõht lööks nurru, haarake poest kaasa avokaado. See kiudaine- ja vitamiinirohke tervisepomm aitavat ka noorust pikendada ja vanadust ennetada. Raamat pakub 30 retsepti jagu põnevaid ja esmapilgul ootamatuidki lahendusi, mille abil teha avokaadost oma sõber. Kuna tegemist on üsna kapriisse viljaga, mis toorelt pole söödav ja üleküpsedes muutub pahaks, saate lisaks nõuanded, kuidas avokaadot poest valida ja kodus säilitada.

Tähetarkust emadele. Käsiraamat laste kasvatamiseks päikesemärkide järgi Ophira Edut, Tali Edut tõlkinud Ülle Jälle 592 lk, kõva köide

Lapsed sünnivad kasutusjuhendiga – selleks on nende astroloogiline kaart. Identsed kaksikud Ophira ja Tali Edut on professionaalsed astroloogid, keda tuntakse Astrokaksikute nime all. Nad pakuvad kaasaegset ülevaadet astroloogiast ja lastekasvatusest ning on pannud kokku käsiraamatu, mis aitab sul mõista iseennast, oma tugevaid ja nõrku külgi lapsevanemana, oma lapse isiksust ja seda, kuidas oma lapsega kõige paremini läbi saada. Läbimõeldud, informatiivne ja lõbus raamat kirjeldab kõiki võimalikke ema-lapse märgikombinatsioone, lisaks on selles väärtuslikku infot ka laste isadele ja hoidjatele.


varrak Kuutõbise pihtimus Andrei Ivanov tõlkinud Veronika Einberg 272 lk, kõva köide

„Kuutõbise pihtimus” on viimane osa Ivanovi Skandinaavia triloogiast, kuhu kuuluvad ka „Hanumani teekond Lollandile” ja „Bizarre”. Triloogia tegevus algab 1990. aastate keskel ja lõppeb meie päevil, sündmused leiavad aset Balti riikides ja Põhjamaades. Viimases osas maadleb peategelane oma sisemise valuga ja songib minevikus. Selles filosoofilises romaanis on mitu ajakihti, millest minategelane läbi rühib, ihates nii terveks saada pettekujutelmadest. Lõpuks saab ta jagu ka valust ja kihust kuhugi põgeneda. Ta alistab hirmu.

Norra mets Haruki Murakami tõlkinud Kati Lindström 358 lk, kõva köide kordustrükk

Romaani pealkiri „Norra mets” on pärit biitlite laulust, mille kuulmine toob raamatu minategelasele Watanabele meelde tema esimese armastatu Naoko, tema parima sõbra kallima. Watanabe kandub mõtetes tagasi kahekümne aasta tagusesse aega, mil ta oli üliõpilane Tokyos. Murakami on suurepärane õhustiku looja, tema kummalised tegelaskujud panevad lugeja neile sügavalt kaasa elama ning tema teosed on muutunud maailmas üsna eripäraseks kirjandusnähtuseks. Kõik tema raamatud tõlgitakse kohe pärast ilmumist suurematesse keeltesse ning neid müüakse hämmastavates tiraažides.

Revolutsiooniline Venemaa 1891–1991 Orlando Figes tõlkinud Tõnis Värnik 336 lk, kõva köide

Mitme silmapaistva ajalookäsitluse autor Orlando Figes vaatleb Vene revolutsiooni mitte ühe lühiajalise episoodina 1917. aastal, vaid kui terve sajandi kestnud ajalootsüklit. Sellise tõlgenduse kohaselt sai Vene revolutsioon alguse 1891. aasta suure näljahäda ajal puhkenud rahutustest ja lõppes nõukogude režiimi kokkuvarisemisega. Aja jooksul revolutsiooni vorm ja iseloom küll muutusid, aga utoopilised sihid jäid samaks, nii nagu ka erakordselt vägivaldsed vahendid, mida eesmärkide saavutamiseks rakendati.

Perioodilisustabel. Elementide tutvustus Paul Parsons, Gail Dixon tõlkinud Kalle Klein ja Helje Heinoja 240 lk, pehme köide

Keemiliste elementide perioodilisustabeli loomine on olnud üks tähtsamaid läbimurdeid teaduses. Ent kui paljud meist tegelikult teavad, kuidas seda tabelit kasutada? Või kuidas avab selle ainulaadne ülesehitus iga maailmas leiduva elemendi olemuse ja mis osa on sellel tabelil nüüdisaegses keemias? Koos imeliste fotodega, mis toovad lugejateni elementide eheduse nende töötlemata kujul, tutvustab raamat kõigi 118 seni teadaoleva elemendi põnevat avastamislugu ja elementide hämmastavaid omadusi ning kirjeldab, kuidas kasutatakse puhtaid komponente, millest kogu universum koosneb.

NR.2 (91) 26. märts 2015

4

Kuidas Euroopa 1914. aastal sõtta läks? KÜLLO ARJAKAS ajaloolane

L

äinud aasta augustis täitus sada aastat Esimese maailmasõja (1914–1918) algusest. Vastu ootusi ei ilmunud eesti autoritelt ega ka tõlketeosena selle kurva päeva meenutuseks ühtegi käsitlust. Õnneks tegi Varrak käesoleva aasta alguses n-ö vigade paranduse, avaldades Austraalia päritolu briti ajaloolase Christopher Clarki mahuka ülevaate „Uneskõndijad. Kuidas Euroopa 1914. aastal sõtta läks“. Autorina on Clark meil veel tundmatu ja „Uneskõndijad” on tema esimene eesti keelde tõlgitud teos. Clark õppis Sydney ülikooli lõpetamise järel Berliini ülikoolis ja alates 1991. aastast on ta Suurbritannias Cambridge’i ülikooli ajalooprofessor. Tema edukaim teos on „Raudne kuningriik. Preisimaa tõus ja langus, 1600–1947”, mis pälvis rea auhindu ja tõi talle 2010. aastal Saksamaal Saksa ajaloolase tiitli. Enamasti antakse see aunimetus töist karjääri lõpetavale nimekale ja juba eakale ajaloolasele. Clark on noorim ja pealegi ainus mittesakslane, keda selle tiitliga on tunnustatud. „Uneskõndijad” näikse tõusvat tema teiseks tippteoseks.

SÕJANI VIINUD KRIISI ARENG 28. juunil 1914 saabusid Austria-Ungari keisririigi troonipärija ertshertsog Franz Ferdinand ja tema abikaasa Sophie Chotek Sarajevo raudteejaama. Euroopas valitses rahu. Ning vaid 37 päeva hiljem oli Euroopa sõjas, mis tõi lippude alla 65 miljonit mobiliseeritud sõjameest. 1914. aasta kesksuvel ühest intsidendist alguse saanud konflikt nõudis üle 20 miljoni inimelu ja sõda hävitas mitu impeeriumi – Austria-Ungari, Saksa, Tsaari-Venemaa ja Osmanite (Türgi) impeeriumi. Nii muutis Esimene maailmasõda igaveseks terve maailma ajalugu. Raamat kirjeldab üksikasjalikult, kuidas sõjani viinud kriis arenes, keskendudes sõjaeelsetele sündmustele. Autor uurib, kuidas kulgesid sündmused juu-

FOTO RAAMATUST

ilmunud

WWW.VARRAK.EE

Wilhelm II ja Nikolai II oma kodumaa sõjaväevormis.

lis-augustis 1914 Viinis, Berliinis, Peterburis, Pariisis, Londonis ja Belgradis ning kuidas erinevad poliitikud neid hindasid. Jutuks on nii mõnedki vastastikused arusaamatused ja väärtõlgendused, samuti üsna tahtmatult saadetud signaalid. Tekkis sõjaärevus ja mõnes pealinnas ka eufooria ning mõningaid sündmusi või teateid tõlgendati endale soodsas suunas. Nii juhtuski, et ühe ertshertsogi mõrvamine sai ajendiks suurriikide astumisele sõtta. Autor püüab leida vastust küsimusele, kuidas juhtus nii, et Balkan, mis Euroopa tähtsamate keskuste jaoks oli ääremaa ja pigem vähetähtis ala, osutus niisuguse enneolematu ulatusega draama põhjuseks. Kuidas kujunesid Euroopas vastandlike huvidega riikide liidud ja kuidas need mõjutasid osapoolte välispoliitikat? Seega on teose üheks põhiteemaks juuli-august 1914. Teine ja sama põhjalik tasand on Euroopa poliitiline ajalugu alates 1880. aastate lõpust, mil

riikide vahel algas polariseerumine ja tekkisid esimesed liidusuhted, ning just Balkani poolsaarel põimusid erinevate suurriikide huvid.

SÕDA KUI AINUS VÄLJAPÄÄS Riigid liikusid alates 19.-20. sajandi vahetusest üsna tihti ühest kriisist teise, valmistades sellega ette suure sõja puhkemist. Lõpuks jõuti ühel või teisel moel arusaamani, et sõda ongi väljakujunenud olukorrast ainus väljapääs. Teatud etapil sekkusid kõrged sõjaväelased, nõudes väljatöötatud täpsete mobilisatsiooni- ja muudest plaanidest kinnipidamist, sest plaanide eiramine, mida mõned poliitikud viimasel hetkel kavandasid, oleks sõjalises masinavärgis kaasa toonud kolossaalse segaduse. Ajaloolane, kes täna püüab mõista Esimese maailmasõja tekkelugu, seisab silmitsi paljude probleemidega. Ilmne probleem on ajalooallikate üleküllus. Juba 1990. aastate algul oli ühes teemakohases registris 25 000 eri keeltes

raamatut ja artiklit, milles käsitleti Esimese maailmasõja eelset aega ja teed sõjani ehk siis 37 loetud päeva. Autorit huvitab vähem, mispärast sõda algas – sellest on tänaseks kirjutatud lõputu hulk raamatuid –, tema keskendub küsimusele, kuidas see kõik ikkagi juhtus. Selline küsimuse asetus viib autori lähemalt uurima teatud sammude tagajärgi. Nii keskendub Clark tegevustikule, vaadeldes seda põhjalikult ja üksikasjalikult ning lähtudes kõikide osapoolte vaatevinklist.

Uneskõndijad. Kuidas Euroopa 1914. aastal sõjateele asus Christopher Clark tõlkinud Tõnis Värnik 536 lk kõva köide

Kes teist väärib igavest elu? TRIINU TAMM raamatu tõlkija

M

ichel Houellebecq on autor, kelle raamatutest räägitakse Prantsusmaal juba kuid enne nende ilmumist ja aastaid pärast seda. Need jutustavad lugusid meie kaasaja lääne ühiskonnast ja eelkõige selle valupunktidest, on kriitilised ja poleemilised, nagu sageli ka autori intervjuudes väljendatud seisukohad. Houellebecqil on tõepoolest eriline oskus valida oma romaanide teemadeks parasjagu põletavaid küsimusi. Tema viimase romaani, Charlie Hebdo tragöödiaga samal päeval ilmunud romaani „Alistumine” peateemaks on prantsuse ühiskonna lähitulevik ja islami võimalik koht selles. Moslemeid ei kujutata seal sugugi vägivaldsetena, nad haaravad võimu täiesti seaduslike valimistega, pigem

on täiesti apaatseks muutunud prantsuse kodanikud, kes ei näe 2022. aasta presidendivalimistel paremäärmuslaste kandidaadile muud alternatiivi kui Islami vennaskonna liider Mohammed Ben Abbes, järgneb prantsuse riigi islamiseerimine. Loodetavasti saab ka seda romaani mitte väga kauges tulevikus eesti keeles lugeda, praegu on aga võimalik tutvuda Houellebecqi ühe varasema ja vähemalt sama mastaapse romaaniga „Saare võimalikkus”, mis ilmus Prantsusmaal täpselt kümme aastat tagasi.

UNISTUS SUREMATUSEST „Saare võimalikkuse” põhiküsimusteks on surm ja inimkonna igipõline surematuse soov. Nagu teada, on tõhusaks vahendiks surma vastu peetud armastust, maistes vormides kipub see aga alt vedama, nagu ka vägevate tegudega saavutatud kuulsus. Seetõttu võtab romaanis 21. sajandi algupoolel ülipopulaarseks saanud elohimistlik liikumine

endale eesmärgiks füüsilise surematuse leiutamise. Nende plaan on siirdada inimese DNA aina uuesti tema 18-aastasesse kehasse. Siirdamine leiab aset inimese enda valitud hetkel, kui ta leiab, et tema praegune keha ei ole enam võimeline pakkuma talle naudinguid, mida tal on õigus sellelt oodata. Romaani tegevus kulgeb paralleelselt kahes ajas: meie kaasajas, kus “tegelikkuse terava vaatlejana” kuulsust kogunud humorist Daniel kirjeldab oma tegemisi ja armuafääre. Kuna elohimistide katsetused kannavadki lõpuks vilja, saab ka Daniel lõputult edasi elada oma kloonides, kes omakorda kommenteerivad Danieli “eluloolist jutustust”. Need neohumaanideks kutsutud olendid jälgivad paarituhande aasta kaugusest tulevikust nukra resignatsiooniga, kuidas 21. sajandi lääne inimene ennast lõputus egoistlikus ja hedonistlikus võidujooksus hävitab. Samuti täidab neid hämminguga tähtsus,

mida nende inimesest esivanem ja tema kaasaegsed omistasid seksuaalsusele. Neohumaanide eesmärk on läbinisti autonoomne eksistents, seda nii bioloogilises kui ka emotsionaalses plaanis, ainult nii on nende meelest võimalik vabaneda elamisega kaasa kippuvast kannatusest. Jah, lõpuks ometi on võidetud surm ja täidetud inimese suur unistus saavutada surematus. Õhku rippuma jääb aga küsimus, kas see on aga ka tegelikult lahendus? Kas see on see, mida me tahtsime?

Saare võimalikkus Michel Houellebecq sari „Moodne aeg” tõlkinud Triinu Tamm 380 lk kõva köide


NR.2 (91) 26. märts 2015

ilmunud Karneval ja kartulisalat Andrus Kivirähk illustreerinud Heiki Ernits 128 lk, kõva köide

WWW.VARRAK.EE

Varrak ilmumas

FOTO RAAMATUST, AUTOR PÄIVI PALTS

5

Pikkmarss Terry Pratchett tõlkinud Allan Eichenbaum 332 lk, kõva köide

Nii nagu mõni aasta tagasi ilmunud „Kaka ja kevad”, sisaldab ka „Karneval ja kartulisalat” Andrus Kivirähki Tähekeses ilmunud jutukesi. Tark padi ja õiglane tolmuimeja, hiir, kes soovis saada kuldkalaks, ning verivorst, kes unistas sõprusest piparkookidega, maias arvuti ja jubedad barbid, lendavad trussikud ja hambavalu käes vaevlev lohe – need on vaid mõned raamatu tegelased. Ja nagu ikka, lisavad Kivirähki juttudele väärtust Heiki Ernitsa lahedad pildid.

Vananaistesuvi Marcia Willett sari „Varraku ajaviiteromaan” tõlkinud Faina Laksberg 232 lk, kõva köide

Armastatud näitleja Sir Mungo veedab vaikses Devoni kodukülas mõnusat vanaduspõlve. Looduskaunis maakonnas asuvast majast saab ideaalne pelgupaik tema Londoni sõpradele. Teiste seas saabub Mungole suveks külla ka Kit, kellel on kaasas kiri elu armastuselt Jake’ilt ja kelle hinges valitseb suur segadus. Naise viimasest kohtumisest Jake’iga on möödas palju aastaid ja nüüd soovib mees Kiti jälle näha. Suvi kestab ja ilmsiks hakkavad tulema ammused saladused, mis unisevõitu kogukonda sügavalt vapustavad.

Langenud inglid Tara Hyland sari „Varraku ajaviiteromaan” tõlkinud Krista Suits 480 lk, kõva köide

Ühel 1958. aasta pimedal detsembriööl tuuakse San Francisco heategevate õdede orbudekodusse vastsündinud tüdruk. Aasta pärast seda võtab filmitäht Frances Fitzgerald endalt elu. Mis neid kahte sündmust omavahel seob? Aastaid hiljem otsustab Francese tütar Cara selle välja uurida. Perekonna minevikku süüvides avaneb talle pilt Iirimaa kolkast, kust tema imeilus punapäine ema jalga lasi, et teispool ookeani oma unistust püüda ja filmitäheks saada. Peatselt jõuab Cara arusaamisele, et alles siis, kui tal on õnnestunud tuua selgust ema surma asjaoludesse, suudab ta vabaneda ka omaenda deemonitest. On ta aga piisavalt tugev, et tõde taluda?

Ruutaiandus. Rikkalik saak väikeselt pinnalt Anne-Marie Nageleisen tõlkinud Monika Reedik 168 lk pehme köide

Ruutviljelus on originaalne köögiviljakasvatamise viis, mille nipp on selles, et taimedele tuleb luua suhteliselt väikesel maalapil parimad võimalikud tingimused, nii et nad annaksid rohkem saaki kui tavaliselt. Lisaks istutatakse igast köögiviljasordist ainult mõned taimed, kuid see-eest palju liike. Raamatus kirjeldatakse üksikasjalikult, kuidas rajada ja hooldada ruutudeks jaotatud aeda, ning raamatu lõpuosast leiab huviline 50 köögivilja ja maitsetaime kaarti, millel on ülevaatlik info, kuidas neid ruutpeenras kasvatada.

Sügisene hõõguv päikeseloojang kihtrünkpilvedega. Aimatav on taevatrepp: perspektiivi moonutava mõju tõttu pilved justkui madalduksid astmetena.

Pilved meie kohal JÜRI KAMENIK raamatu autor

P

ilvi – meie igapäevaseid kaaslasi, nagu nende kohta on öelnud teenekas meteoroloog Milvi Jürissaar, on maailmas teaduslikult uuritud vaid paar sajandit. See sai alguse pilvede empiirilise klassifitseerimisega 19. sajandi alguses. Kuid nii nagu tollased inimesed, tunneme meie tänapäevalgi neid põnevaid kaaslasi liiga vähe. Napilt leidub pilvede kohta ka eestikeelset infot. Selle tühimiku täitmiseks olen aastate jooksul kogutud materjalidest koostanud pilvi süstematiseeriva ja neid senisest põhjalikuma eestikeelse aimeraamatu. Raamatu rõhuasetus on loodusteaduslik, kuid tähelepanuta pole jäetud ka rahvatarkusi – kas neis leidub ka teaduslikku põhjendust? Loodan, et kasulikke näpunäiteid pilvede keele lugemiseks ja sellest sõltuvate mõistlike eluliste otsuste tegemiseks leiab siit nii noor kui ka vanem ilmahuviline.

JUMALIK TUUL JA ÕHTUNE ILMATEADE Ilm, ilmastik ja kliima on alati olnud inimese elu üheks põhiliseks osaks, sest

need on määranud eluviisi, dikteerides näiteks seda, mida välja minnes selga panna, ja kujundanud isegi ajalugu. Mainigem kasvõi nn jumalikku tuult (神風 – kamikaze), mis 13. sajandil säästis Jaapani mongolite vallutusest. Tänapäeva inimesel võib olla tunne, et ta sõltub ilmast vähem, sest meil on ju konditsioneeridega majad, autod ja palju muud sellist, kuid tegelik side ei ole katkenud. Seda näeme kasvõi siis, kui õhtuti kuulatakse ilmateateid, et teada saada, kas tuleb soe ja ilus ilm, nii et saab randa minna, või tabab meid torm, tuues kaasa elektrikatkestusi ja tuule ulgumist ning mõjudes tervisele. Üks ilmaelementidest, pilved, on nii praeguse kui lähituleviku ilmaga tihedasti seotud, sest need peegeldavad atmosfääriseisundit ja selle muutumist. Pilvi võib Eestis pea iga päev taevas näha ja nende tundmine võib osutuda väga kasulikuks ilma lühiprognoosimisel. Sestap peaks käesolev raamat pakkuma väga olulist lugemisvara. Samas kui Eesti inimestele on pilved igapäevased kaaslased, siis kõikjal maailmas pole need sugugi nii tavalised. Olen palju reisinud inimestelt kuulnud, et on paiku, kus ei pruugi ühtki pilve tekkida mitme kuu vältel.

Meelde tuleb üks reisiõhtu, kus üks mitu kuud Lähis-Idas elanud eestlane rääkis sellest, et kui mitu kuud oli pilvedeta elatud, tekkis tal neist tugev puudus ja ta ootas nii väga, millal ometi tekib mõni pilv. Viimaks osutuski pilvede puudumine ajendiks, miks ta tuli Eestisse tagasi. See raamat, mida on nimetatud isegi lühimonograafiaks, ei pretendeeri punktuaalsele täpsusele ega vaieldamatusele. Eesmärk on laiendada lugejate silmaringi, jutustades neile, mida huvitavat võib pakkuda parasvöötme igapäevane taevas. Ehk leiab nii mõnigi lugeja selle raamatu abil tee meteoroloogia ehk ilmateaduse juurde. Pilvi õppida ja ära tunda aitavad üle 280 foto.

Varraku toimetaja

B

riti kirjaniku David Nichollsi (snd 1966) nimi sai üle ilma tuntuks 2009. aastal, kui ilmus tema romaan „Üks päev”. Juba kaks aastat hiljem linastus romaani põhjal valminud samanimeline film, millest kujunes tõeline kassahitt. Nii olid ootused kirjaniku uue romaani „Meie” suhtes küllaltki üles kruvitud. Kui vaadata möödunud raamatuaastat kokkuvõtvaid edetabeleid, müügitoppe ning kriitikute ja lugejate lemmikteoste nimekirju, siis tuleb tõdeda, et ootused õigustasid ja isegi ületasid end – valiti ju romaan Bookeri auhinna nominendiks.

ÜHE ABIELU LUGU Nii nagu „Üks päev”, on ka „Meie” ühe suhte lugu, ent noore armastajapaari tärkava suhte asemel jutustab autor meile siin loo suhtest, mis on kestnud

juba pikki aastaid ja hakkab paraku hääbuma. Romaani „Meie” peategelane on Douglas Petersen, mees, kes on talumatult tavaline: laborirott ja teadlane, osav manuaalide lugeja ja äädikakärbeste uurija. Tema kunstiteadlasest abikaasal Conniel on aga seljataga boheemlaslik ja seikluslik noorpõlv. Nende ainus laps, fotograafiahuviline poeg Albie, on ilmselgelt emasse ning isa ja poja läbisaamine on üsna konarlik. Albie on peatselt ülikooli siirdumas, ent enne seda seisab perekonnal ees ühine reis läbi Euroopa – omamoodi initsiatsiooni riitus, mille käigus plaanitakse külastada olulisi kultuuritempleid ja vaatamisväärsusi. Paraku saab reis hoopis teise tähenduse, kui Connie teatab enne reisile asumist, et ta kavatseb Douglasest lahutada. Raamatu kese on Douglas. Mees, kellele on lihtne kaasa elada, sest ta näib nii kohutavalt tuttav ja kelle tavalisus ning – olgem ausad – igavus tahes-tahtmata ärritama hakkavad. Iseenesest nii tuttav ja sage tunnete kom-

Üks inimsüda William Boyd tõlkinud Kaaren Kaer 494 lk, kõva köide kordustrükk

Romaan „Üks inimsüda” maalib lugejale muljetavaldava pildi tervest 20. sajandist. Teose peategelane on kirjanik Logan Gonzago Mountstuart, kes alustab oma eluloo kirjutamist 1923. aastal Norwichi koolipoisina ja lõpetab selle Prantsusmaal päev enne oma surma. Teatud mõttes võib „Üht inimsüdant” võrrelda „Forrest Gumpiga”. Boyd laseb Loganil kohtuda paljude 20. sajandi kuulsustega, sealhulgas Ernest Hemingway, Virginia Woolfi, Wallis Simpsoni ja Windsori hertsogiga. 2010. aastal valmis romaani põhjal draamasari, mida näidati ka ETV ekraanil.

Armastuse väljaajamine ja muid hingeravi lugusid Irvin D. Yalom tõlkinud Mart Paberit 340 lk, kõva köide

Eesti pilveatlas Jüri Kamenik sari „Roheline Eesti” 360 lk kõva köide

Kui „meie” saab läbi MERIT KASK

Yellowstone’i katastroofiline purse teeb tsivilisatsiooni jätkumise võimatuks. Terved rahvad põgenevad kõrvalmaailmade suhtelisse turvalisusesse. Sally Linsay, Joshua Valienté ja Lobsang tegelevad ohtliku purskejärgse puhastusega Null-Maal. Joshua peab aga hakkama saama kriisiga, mis on talle lähemal. Pärast pikka lapsepõlve Pikkmaa sügavustes on välja ilmumas uus inimese järglaste, noorte üliarukate olendite tõug. „Normaalne” inimkond pöördub rumalusest ja hirmust aetuna nende vastu. Joshua jääb kahe tule vahele ja paistab nii, et tema jaoks on dramaatiline lõpplahendus vältimatu.

binatsioon. Ehk ongi Nichollsi edu seotud tema relvituks tegeva pretensioonitusega? Siinne esiarmastaja ei ole romantiline kangelane, vaid truu abielumees, kes on aastaid hiljemgi oma elegantsesse naisesse kõrvuni armunud. Ja Connie omakorda ei ole südametu ja kibestunud proua, vaid naine, kes on eluga ummikusse jõudnud ja otsib sealt väljapääsu. Nii hakkabki üks „meie” otsa lõppema. See aga ei tähenda, nagu oleks maailmast otsa saanud ka soojus, sõprus ja, mis eriti oluline, huumor!

Meie David Nicholls tõlkinud Juhan Habicht 384 lk kõva köide

Mainekas psühholoog ja mõtleja Irvin D. Yalom räägib oma raamatus hingeravitöö kogemustest ja mitmesuguste elu ummikseisude lahendamisest. Mis tekitab depressiooni ja kuidas sellest välja tulla? Kuidas saada üle kaotustest ja päästa seda, mida saab veel päästa? Raamat põhineb psühholoogiateadusel ja tõsielujuhtumitel, kuid seda võib lugeda nagu head ilukirjandust: see on kirjutatud huumorimeelega, arusaadavalt ja mõtlema ärgitavalt ning lugeja saab kaasa elada, kuidas osav psühhoterapeut probleeme lahendab.

Kuu võim. Elu kooskõlas looduse ja kuu rütmidega Johanna Paungger, Thomas Poppe tõlkinud Eha Kattai 382 lk, pehme köide

Kuukalender on võti õige ajahetke tabamiseks. See on kalender, kus on andmed kuu faaside ja kuu asukoha kohta astroloogilistes tähtkujudes. Noppige raamatu kõikide tegevuste hulgast välja mõni teile huvipakkuv ning vaadake siis raamatu lõpus asuvast kuukalendrist järele, millal on selle sooritamiseks kõige soodsam aeg. Raamatust saab informatsiooni mitmesuguste teemade kohta, nagu kaalu langetamine kuukalendri abil, operatsioonide ajastamine, kuutsüklitega kooskõlas aiapidamine, halbadest harjumustest vabanemine, biorütmid jmt.


tea

WWW.TEA.EE

NR.2 (91) 26. märts 2015

ilmunud

ilmumas

Lapse oma mõistatused

Linnud. Kuidas ära tunda 50 linnuliiki

esmatrükk 2015 koostanud Silvi-Aire Villo, Silva Tomingas 24 lk kõva köide

56 lk kõva köide

Uus sari „Looduse TOP 50” on loodud selleks, et tutvustada nii noorele kui ka täiskasvanud lugejale kõige levinumaid liike ja tõugusid omasuguste seas. Iga liiki kirjeldavad lihtsate selgitustega värvilised illustratsioonid ja oluline faktimaterjal. „Linnud” tutvustab meile viitkümmet levinumat linnuliiki. Lisatud on ka põnevat ja vähetuntud infot. Kas sina tead, kes on Läti rahvuslind?

„Lapse oma mõistatused” pakub üle saja viiekümne mõistatuse, sealhulgas nutikaid värssmõistatusi ja kavalaid sõnamänge, mis tutvustavad lapsele asju ja nähtusi meie ümber. Mõista, mõista, mis see on! Küll on tubli ehitaja, igal kevadel teeb maja, eluase räästa all, sabakuub on seljas tal? „Lapse oma mõistatused” on iga lapse uus vahva kaaslane perioodikana ilmuvast sarjast „Lapse oma raamatukogu”, mida saab tellida otse koju postkasti.

Kassid. Kuidas ära tunda 50 kassitõugu 56 lk kõva köide

Vanasõna ei valeta

„Kassid” tutvustab meile viitkümmet levinumat kassitõugu. Lisatud on ka põnevat ja vähetuntud infot. Kas sina tead, et mani kassidel puudub saba?

esmatrükk 2015 koostanud Silvi-Aire Villo, Silva Tomingas 24 lk kõva köide

Koerad. Kuidas ära tunda 50 koeratõugu

„Vanasõna ei valeta” toob lasteni üle kahesaja vanasõna erinevatel teemadel. Elutargad ja tabavad mõtteterad pakuvad rikkalikult ainest mõttevahetuseks nii kodus, lasteaias kui ka koolis ja rikastavad nii väikeste kui ka suurte sõnavara. Vanasõnad on varandus kogu eluks. „Vanasõna ei valeta” on iga lapse uus vahva kaaslane perioodikana ilmuvast sarjast „Lapse oma raamatukogu”, mida saab tellida otse koju postkasti.

56 lk kõva köide

„Koerad” tutvustab meile viitkümmet levinumat koeratõugu. Lisatud on ka põnevat ja vähetuntud infot. Kas sina tead, et enamik dalmaatsia koerte kutsikaid on sündides valged ja tõule iseloomulikud täpid ilmuvad alles nädalate pärast?

aripaev

Kust tuleme, kes oleme

K

evadel, rändlindude saabumise ajal võeti põhjamaade kombe kohaselt varahommikul enne tööleminekut linnupetet – söödi mõni suutäis leiba, sest muidu võis lind inimese ära petta, talle mingit häda või haigust põhjustada... Eesti rahva elu ja kultuur on alati tuginenud traditsioonidele, mis aegade vältel on paratamatult muutunud. Teose „Vana Eesti rahvaelu” autor, tunnustatud etnoloog Ants Viires (23.12.1918– 18.03.2015) on toonud oma raamatus välja kõige olulisemad Eesti rahvast iseloomustavad tunnusjooned. „Vana Eesti rahvaelu” ulatuslikus ülevaates eestlaste elulaadist on autor asetanud kesksele kohale 19. sajandi rahvakultuuri, mida on seni kõige paremini tundma õpitud ja mille juured ulatuvad vähemalt esiaja lõpuni välja. „Vana Eesti rahvaelu” keskseteks teemadeks on talumajandus kui rahvaelu omaaegne põhialus, töö vetel ja metsades, käsitööd, elupaigad ja söömadjoomad, rõivad ja kaunistused, tähtpäevad ja pühad, mõttemaailm ja uskumused. Toanurgas paikneva pika söögilaua taga istuti kindlas korras: peremees nurgas laua otsas, mehed seina ääres ning naised nende vastas. Lapsed sõid tavaliselt laua teises otsas seistes. Leiba ja liha lõikas ning jagas pereisa, kes kasutas selleks tavalist töönuga. Puder ja leem seisid laual suurtes pärna- või lepapuust treitud kaussides, kust igaüks neid oma puulusikaga helpis... Pärast suuremat söömaaega võidi minna leiba luusse laskma, s.o magama.

E

lizabeth I aegset Inglismaad on portreteeritud korduvalt. Lugude teljeks on sobinud kas valitsejanna värvikas kuju, Shakespeare’i saladuslik isiksus või ka suur vastasseis Hispaaniaga ja Võitmatu Armaada hukk, mis tõstis Inglismaa juhtivaks mereriigiks. Keerulisem on lugu siis, kui autor on võtnud ülesandeks vahendada suuremaid plaane, luua ülevaade ühiskonnast kui tervikust. Kas keel on piisavalt paindlik, et sõlmida usutavalt kokku kõik pikemad ja lühemad, kirevad või luitunud niidid, millest koosneb ühiskonna elukangas? Populaarsete ajalooraamatute autor Derek Wilson avab oma raamatus toonast Inglismaad eri ühiskonnakihtide portreepiltide kaudu. Kuraditosin lugu on esinduslik bukett, mille skaalal saab eristada nii peent puudrilõhna, püssirohuvingu kui ka vaesuse kopituslehka. 16. sajandi teise poole elukorralduses leidub palju seesugust, mis on 21. sajandi inimesele vastukarva. Näiteks ülim pragmaatilisus abielude sõlmimisel, mille põhjust tuleb otsida omandisuhetest: varakatele oli maaomandi hoidmine kinnisidee ja kui abielu teel sai valdusi suurendada, ei lugenud tulevase kaasa vanus ega kõhklused iseloomude sobivuse osas. Pühaduseoreool kaob raamatus ka Inglise parlamendilt. See oli kõigest nõuandev kogu, mille soovitustega võis kroonitud pea arves-

ERAKOGU/BRIDGEMAN IMAGES

ajaloolane

Illustratsioon raamatust „Vana Eesti rahvaelu

Taluõuel oli enamasti neli-viis hoonet: rehielamu, ait, laut, suveköök ja saun. Aitasid ja lautasid võis olla ka mitu. Hooned paiknesid avara, kindla plaanita õuemuru ümber, rehielamu võimaluse korral teistest pisut kõrgemal, esikülg oli lõunakaarde. Ait oli tavaliselt elamu rehetoapoolse otsa lähedal, laut teisel pool, rehealusele lähemal. Elumaja juurde kuulus ka pinumaa küttepuude ja hagude tarvis. Õue keskel oli tavaliselt nelinurkse palksalvega kaev, millest pika vinna abil oli hõlpus ämbriga vett tõsta. „Vana Eesti rahvaelu” on faktiderohke ning ajalooliste fotode, jooniste ja reprodega rikkalikult illustreeritud teos, mis peab silmas väga laia huviliste ringi. Käesolev teos võtab endale vastutusrikka ülesande olla nii meie noorema kui

ka vanema põlvkonna lugeja kultuurimälu kandjaks ja püüda anda vastused küsimustele, kust tuleme ja kes oleme. Eesti etnoloogia grand old man’i Ants Viirese „Vana Eesti rahvaelu” jäi tema eluajal ilmunud viimaseks teoseks.

Vana Eesti rahvaelu Kust tuleme, kes oleme Ants Viires 256 lk, kõva köide 2., ümbertöötatud ja uuesti kujundatud trükk

WWW.RAAMATUPOOD.ARIPAEV.EE

Retk Albioni kuldaega PRIIT RAUDKIVI

6

Kuninganna Elizabeth I protsessioonil. Omistatud Robert Peake'ile, u 1631.

tada, kuid polnud selleks kohustatud. Elizabethi-aegne usuelu oli tormiline. Henry VIII algatatud reformatsioon jagas ühiskonna mitmesse leeri. Katoliiklaste vaenamise käigus hukati sadu paavstiusulisi. Poliitika ja usk olid tihedalt põimunud. Kolmandik rahvast elas aga toimetuleku piiril ja teadis: rikkad saavad ikka aina rikkamaks ja vaesed aina vaesemaks. Vaestel polnud aega usuelu finesside üle juurelda. Nemad rabelesid üksnes selle nimel, et ellu jääda. Samas pole saladus, et rafineeritud või tahumatu inimliku omakasu tagaajamise kõrval, mida kohtas igal sammul, tegeldi näiteks Inglismaa ülikoolides heal tasemel praktilist kasu

pakkuva teadusega ja lasti filosoofilisel mõttel lennata. Raamat on kosutav lugemispala kõigile, kes ei pelga vaadata minevikku pärani silmadega.

Elizabeth I aegne ühiskond Kõrg- ja alamklassi elu 1558-1603 Derek Wilson tõlkinud Kristiina Raudsepp kõva köide, 352 lk

ilmunud Elav ookean Callum Roberts tõlkinud Tiina Randus 510 lk, kõva köide

Maailmameri on kõige salapärasem paik maakeral, mille sügavused on siiani suuresti läbi uurimata. „Elav ookean” püüab heita pilku sellesse salapärasse. Raamatu autor Callum Roberts, kes on merebioloog ja looduskaitsja, okeanoloog ja Yorki Ülikooli teadlane, selgitab, miks ringlevad hoovused nii, nagu need ringlevad, kuidas on muutunud maailmamere vee koostis, kui tugevalt on see reostunud ja kuidas see kõik mõjub tohutule hulgale elusolenditele, keda maismaaelanikud süüa armastavad. Autor kirjeldab ookeanide hämmastavat elurikkust ja selle muutumist sajandite vältel. Merede elurikkust illustreerivad rohked värvifotod, raamatu lisas jagab autor soovitusi, mida ja kuidas saab igaüks teha selleks, et elu maailmameres kestma jääks. Londoni Kuninglik Selts nimetas „Elava ookeani” üheks 2013. aasta viiest parimast populaarteaduslikust raamatust.

Kuningate orus Howard Carter ja Tutanhamoni haua leidmine Daniel Meyerson tõlkinud Victoria Traat 223 lk, kõva köide

Egiptuse ajaloos on üks nimi, mida teavad kõik. See on Tutanhamon, lapseohtu vaarao, kes ilmus taas maailma palge ette aastal 1922 ja põhjustas sensatsiooni, mille sarnast

polnud varem nähtud. Tema 3300 aasta vanuse haua ja selle avastajate ümber keerlev lugu raamatus „Kuningate orus” jutustab uskumatutest varandustest, ent samavõrra ka arheoloogia argipäevast, kus põrkuvad keerulised iseloomud ja noore teaduse esimestesse sammudesse sekkub päevapoliitika. Raamatu peategelaseks võib nimetada haua avastajat Howard Carterit, arheoloogia isa Sir William Petrie’d ja patrooni lord Carnarvoni. Tuginedes paljudele allikatele, näitab Daniel Meyerson vägagi emotsionaalselt, kui suurte intriigide kiuste ja üsnagi juhuslikult tehti üks 20. sajandi suurimaid avastusi. Siit selgub, kuidas kuulsad arheoloogid tegelikult omavahel suhtlesid ning millist rasket tööd ja pühendumist nõudis töö Egiptuse muististega.

Positiivne psühholoogia Tõhusa toimimise põhitõed Ilona Boniwell tõlkinud Tiiu Kraut 230 lk, kõva köide

Raamat annab hea ülevaate, mida kujutab endast positiivne psühholoogia ja kuidas neid teadmisi oma ellu rakendada, et saavutada edu ja heaolu. Muuhulgas saab teada, millist rolli mängivad meie igapäevaelus emotsioonid ja optimism, kas õnn on subjektiivse heaolu jaoks vajalik, mida tähendavad teadvelolek ja vooseisund, kuidas positiivsus aitab lahendada keerdkäike ja väljakutseid ning kuidas kõige paremini kasutada oma aega, valikuvabadust ja võimeid.


7

NR.2 (91) 26. märts 2015

WWW.TYK.EE

Raamat Balti riikide ajaloost

A

ndres Kasekampi „Balti riikide ajalugu” annab üldise ajaloolise ülevaate sündmustest Balti riikide territooriumil alates viimase jääaja lõpust ja esimeste asukate sellesse piirkonda saabumisest, Liivimaa vallutamisest ristisõdades ja Leedu kerkimisest keskaja Euroopa üheks võimsamaks riigiks kuni piirkonna liitmiseni Venemaa keisririigiga ja uusaegse rahvusliku identiteedi tekkeni. Uusimatele teadustöödele tuginedes pöörab Kasekamp erilist tähelepanu tormilisele 20. sajandile, mille jooksul Balti riigid nii saavutasid, kaotasid kui ka taastasid oma iseseisvuse ning neist said Euroopa Liidu liikmesriigid. Raamatu peamised tugevad küljed on võrdlev metodoloogia, integreeritud lähenemine ja värskeimate allikate kasutamine. Autor ei analüüsi kolme riigi ajalugu eraldi osades, vaid on suutnud pakkuda uue tervikliku käsitluse regiooni arengust. Muljetavaldav on autori võime tuua kontsentreeritult esile kõige olulisemad trendid, samas tehes seda lugejale ladusal moel. Algselt inglise keeles kirjutatud raamat ilmus 2010 rahvusvahelise teaduskirjastuse Palgrave Macmillan sarjas, mis on pühendatud maailma riikide ajaloole. Venekeelset väljaannet on autor täiendanud uuemate andmetega. Raamat on ilmunud ka jaapani, soome, poola, läti ja eesti keeles, oodata

Andres Kasekamp

on hispaania- ja itaaliakeelset tõlget. 2011. aastal sai see Balti Assamblee teaduspreemia ning Association for the Advancement of Baltic Studies (USA) parima raamatu auhinna. 2011. aastal jõudis eestikeelne tõlge Eestis enim müüdud raamatute edetabeli TOP 10-sse. Andres Kasekamp (snd 1966 Kanadas) on Tartu Ülikooli Balti poliitika professor. Ta on lõpetanud Toronto ülikooli ja kaitsnud doktoritöö Londoni ülikoolis.

История Балтийских государств Andres Kasekamp vene keelde tõlkinud Ljudmila Dubjeva 398 lk, kõva köide

Tartu ülikooli kirjastus

ilmunud Ajalooline Ajakiri (The Estonian Historical Journal) 2014, nr 1, 2/3, 4 peatoimetaja Pärtel Piirimäe tegevtoimetaja Anu Lepp 400 lk, pehme köide

Eesti vanim ajalooajakiri, mis alustas ilmumist 1922. aastal, keskendub Eesti ja Läänemere regiooni ajaloole ning katab kõiki ajalooperioode. Selle eesmärk on professionaalse ajaloo-alase diskussiooni elavdamine Eestis ning selle tihedam lõimimine rahvusvahelise ajalooteadusega. Diskussiooni elavdamiseks on ajakirjas rubriigid Vaatenurk, Historiograafiline ülevaade, Retsensioonartikkel, Väitlus, Allikas ja kommentaar, mis laiendavad tavapärase teadusartikli raamistiku seatud piire ning võimaldavad vahendada ka ajalooteoreetilisi ja metodoloogilisi mõttevahetusi. Ajakiri ilmub neli korda aastas (sh tavaliselt üks süvendatult mingile teemale pühendatud topeltnumber). 2014. aasta esimene number on pühendatud paberi- ja raamatuajaloole ning käsitleb varauusaegset teksti kui mitmekülgset intellektuaalset ja materiaalset objekti, mille sisu kõrval kannavad väärtuslikku informatsiooni ka selle füüsilised omadused. Topeltnumber 2/3 käsitleb Eesti ajaloo küsimusi alates keskajast kuni

20. sajandini, puudutades nt imikusuremust Tartus 19. sajandi lõpul, Jüriöö ja võidupüha tähistamist ning laulupidu kui eestlaste kultuurimälu väljendusvorme, Eesti Vabariigi rändepoliitikat pärast iseseisvuse taastamist jm. 2014. aasta viimasest numbrist võib leida käsitlused keskaegse Liivimaa kaaluühikute keerukast süsteemist, Konstantin Pätsi teose „Maa-küsimus” ajaloolisest kontekstist, Nõukogude Liidu teaduse ja tehnika saavutuste kajastamisest lääne historiograafias, digitaalse info säilitamisest jpm.

Palju väljapaistvaid baltisakslasi saadeti koguni Siberisse. Saksakeelses ohtralt illustreeritud monograafias heidab autor Venemaa arhiividokumentide varal valgust sellele seni vähetuntud aspektile baltisakslaste ajaloos.

Von Privilegierten zu Geächteten. Die Repressalien gegenüber deutschbaltischen Honoratioren während des Ersten Weltkrieges

Rahvusteadused on teadused, mis on seotud Eesti maa, eesti rahvuse ja kultuuriga. Nad uurivad Eesti ajalugu ja mõttelugu, eesti keelt, kirjandust, rahvaluulet ja kunsti. Nende teaduste uurimistulemused on väga olulised eestlaste identiteedi ja rahvusena püsimise jaoks. Tartu Ülikoolis on kümme rahvusteaduste professuuri ja professorit: Birute Klaas-Lang (eesti keel võõrkeelena), Valter Lang (arheoloogia), Art Leete (etnoloogia), Juhan Maiste (kunstiajalugu), Ülo Matjus (Eesti filosoofia ajalugu), Arne Merilai (eesti kirjandus), Helle Metslang (tänapäeva eesti keel), Karl Pajusalu (eesti keele ajalugu ja murded), Tiit Rosenberg (Eesti ajalugu) ja Ülo Valk (eesti ja võrdlev rahvaluule). Selles raamatus tutvustavad rahvusteaduste professorid oma uurimisvaldkondade olulisi probleeme ja tulemusi. Artikleid läbiv niit on Eesti, eestlaste ja eesti kultuuri suhted teiste maade, rahvaste ja kultuuridega.

Aadu Must 198 lk, kõva köide

Tartu Ülikooli arhiivinduse professori Aadu Musta pikemaajaline uurimisprojekt keskendub eestlaste ajaloole Venemaal ning eriti Siberis. Põhjalik töö Venemaa arhiivides on toonud päevavalgele ka palju seni tundmata dokumente baltisakslaste ajaloo kohta Vene keisririigis. Esimese maailmasõja ajal hakkas Vene impeerium taga kiusama rahvusvähemusi, eelkõige sakslasi ja juute. Venemaa Balti kubermangude seni lojaalsest baltisaksa eliidist sai ühtäkki riigipoolsete rünnakute ja repressioonide ohver. Ajakirjanduses toimus nende vastu korrapärane kampaania, selle taga olid eelkõige kõrgemad vene ohvitserid.

WWW.PAIKEJAPILV.EE

Rahvusvahelised rahvusteadused. Artiklikogumik rahvusülikooli 95. juubeliks toimetanud Tiit Hennoste 205 lk, kõva köide

paike ja pilv

Lugu koerast, kelle nimi oli Sam

H

ollandi lastekirjanikult Edward van de Vendelilt ilmub eesti keeles raamat väikese poisi ja suure karvase koera sõprusest, teineteisemõistmisest ja vaprusest pealkirjaga „Koer nimega Sam”. Raamatu tõlkis ja küsimused autorile esitas Kerti Tergem. Edward van de Vendeliga endaga saab kohtuda ja oma küsimused ise küsida mai lõpus Tallinnas toimuval kirjandusfestivalil HeadRead.

võttes kunagi päris pahatahtlikud. Ma arvan, et meil tuleb elada ja toime tulla terve kuhja vääritimõistmistega, mis meid ümbritsevad ja sageli on selle põhjuseks, et me räägime üksteisega liiga vähe, ei võta üksteise jaoks piisavalt aega. Ent sisimas otsime kõik harmooniat ja õnne. Mulle meeldivad väga sellised raamatutegelased, kes teevad küll vigu, ent sügaval sisimas ikkagi armastavad oma lapsi, vanemaid või sõpru – ja kui vaja, siis teevad nende heaks mida iganes.

Kuidas Sami lood sündisid?

Kohtusin selle koeraga, kellest raamatus juttu, oma venna farmis Kanadas. Sam oli vana kümneaastane koer, kes ilmus välja, kui ma oma vennal suvel külas olin. Ära ta ei läinudki. Algusest peale oli näha, et tegemist on isiksusega. Ta tõi endaga kaasa midagi müstilist, midagi vana. Oli ilmne, et ta on nii mõndagi läbi elanud – see osutuski tõeks, kui me tema loo teada saime – ja nüüd tahtis ta veeta oma elusügise laste seltsis, teiste koerte ja mu vennanaise hobuste läheduses. Ka siis, kui olin juba puhkuselt tagasi Hollandis, saatsid Matthew (mu vennapoeg, raamatus nimega Kix) ja tema vanemad mulle üha uusi lugusid Samist. Pärast seda suve kirjutasin esimese raamatu ning pool aastat hiljem, kui Sam oli kaduma läinud ja teda kolm nädalat taga otsiti, kirjutasin sellele järje. Kas on päriselt ka võimalik, et mõned lapsed ja koerad räägivad omavahel?

Raamatus ei räägi Kix otseselt koeraga, aga tal on temaga tugev side, nii et

Sami teine raamat „Sami saladused” ilmub eesti keeles sügisel. Mida tähendab sinu jaoks see, et su raamatuid tõlgitakse?

Sami prototüübiga kohtus autor venna farmis Kanadas.

tekib tunne, et ta saab koerast aru: poiss õpib eristama neid viise, kuidas koer niutsub või ulub. Ning väga erilistel hetkedel kujutab ta ette, et kuuleb Sami midagi ütlemas – see kõik toimub Kixi peas…

„Ema, ma leidsin selle ja ta on minu oma.” Keegi ei tulnud Pukile järele ja nii ma tohtisingi ta omale jätta.

On sul oma lapsepõlvest mõni koeraga seotud lugu, mida tahaksid jagada?

Ma ei kirjuta oma raamatuid selleks, et lastele midagi õpetada, selle jaoks on kooliõpikud. Kuid samas on mu raamatutes lisaks põnevale jutustusele see miski alati olemas: minu jaoks peab igal raamatul olema aluspõhi, midagi, mis on üldinimlik ja millega lugeja

Meil oli koer küll ja ma armastasin teda, kuid minu lemmikloom oli Puki: kass, kelle ma „varastasin”, või õigupoolest küll lihtsalt korjasin tänavalt üles. Ma olevat tol hetkel öelnud:

Olid pikka aega õpetaja ja koolijuht. Kas sinu lugudes on tavaliselt ka mingi moraal?

Edwardi lapsepõlve lemmikloom Puki – kass, kelle ta tänavalt lihtsalt üles korjas.

saab ennast sõna otseses mõttes samastada. Näiteks Sami raamatutes räägitakse muu hulgas „omamisest” – millal sa võid öelda, et üks loom „on sinu oma”, kas sina tohid selle üle otsustada? Ja kui sa siis pead oma looma eest võitlema, kas sul jagub selleks vaprust? Tegelased Sami raamatus on iseloomult erinevad ja käituvad erinevalt, kuid nende kõigi põhiloomuses on headus. Milliseid loomujooni inimestes kõige rohkem hindad?

Minu jaoks ei ole inimesed lõppkokku-

See on suur õnn. Olen juba tükk aega vaimustuses Skandinaavia ja Balti riikidest. See, et Sami raamatud ilmuvad eesti keeles, tekitab minus tänutunnet – ja varsti, kui need raamatud mul pihus on, siis tähistan seda väikese peoga!

Koer nimega Sam Edward van de Vendel tõlkinud Kerti Tergem illustreerinud Philip Hopman 112 lk pehme köide


Tanapaev Mälestused David Foenkinos sari „Punane raamat” tõlkinud Pille Kruus sarja kujundanud Jüri Jegorov kujundanud Villu Koskaru 216 lk, kõva köide

„Mälestustes” jutustab nimetu mees enda ja oma pere loo. Tundeküllased mõtisklused vanadusest ja surmast, raskustest oma vanemate mõistmisel, armastusest ja loomisihast on kirja pandud peenetundeliselt ja humoorikalt, ainulaadses luuleliste lausetega stiilis. Eesti keeles on varem ilmunud David Foenkinosi romaan „Delikaatsus”, mille põhjal on valminud ka film pealkirjaga „Õrnad tunded”.

Algus pärast lõppu Mann Loper kujundanud Angelika Schneider 304 lk, pehme köide

Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev 2014. aasta noorsooromaanide võistlusel III koha pälvinud töö viib meid kaugesse tulevikku, kus hiiglasliku kosmoselaeva piiratuses Rhea argipäevad rusuva ühetaolisusega kulgevad. Seda hetkeni, mil Fenriri-nimeline kummaline põgenik tema elu segi lööb. Maailmas, kus kõik paistis reeglipärase ja selgena, ei ole korraga enam miski reeglipärane ega selge.

Murdumine Viktor Suvorov tõlkinud Ülar Lauk kujundanud Margit Randmäe 272 lk, kõva köide

Viktor Suvorovi triloogia „Suure Aastakümne kroonika” teine raamat „Murdumine” viib aastatesse 1956– 1957. Stalini surma ja Beria hukkamise järel on Nõukogude Liidus absoluutse võimu tipus kaks meest: Nikita Hruštšov ja Georgi Žukov. Kahekesi paiskavad nad põrmu Molotovi, Malenkovi ja Kaganovitši nn parteivastase grupi, ent seisavad peagi teineteisega silm silma vastas. Kes keda? Järg mullu ka eesti keeles ilmunud raamatule „Kõigi vastu”.

Billy Elliot Lee Halli stsenaariumi põhjal Melvin Burgess tõlkinud Mai Tõnisoo 166 lk, poolpehme köide

Billy Elliot elab vaesuses vaevlevas Yorkshire’i söekaevanduslinnas. Tema isa tahab, et poiss õpiks poksimist nagu temagi, kuid Billyl on muud mõtted. Saanud innustust kohalikult õpetajalt, on ta võtnud nõuks sootuks teistsuguse tuleviku poole tantsida. Melvin Burgess on Lee Halli originaalkäsikirja alusel kirjutatud romaanis tabanud suurepäraselt nii filmi kui ka muusikali hinge.

Klaasloss Jeannette Walls tõlkinud Krista Eek 400 lk, kõva köide

Jeannette Walls kasvas üles vanematega, kelle ideaalid ja põikpäine eristumissoov olid ühteaegu nii häda kui ka õnnistus. Hoolimata isa joomisest ja allakäigust ning perekonna üleüldisest toimimatusest suutis Jeannette sellest nõiaringist välja murda, kodust lahkuda ja luua endale täiesti uus, täiesti erinev elu. Kakskümmend aastat on ta oma juurtest vaikinud, ent nüüd on tema lugu kirjas, menukas ning peagi saamas ka suureks filmiks.

NR.2 (91) 26. märts 2015

Seikleja portree noore mehena MIHKEL MÕISNIK

„M

ul oli nälg end tagant sundida ja avastasin, et kui seda vaja on, võin kaevuda endasse väga sügavale. Ma ei teadnud tegelikult, kust või millest see nälg alguse sai, kuid mul oli see. Ma nimetasin seda tuleks. Võib-olla tulenes see püüdest leida oma samasus selles uues suures maailmas. Võib-olla tulenes see noorusängist. Ma tõepoolest ei tea seda, kuid sain aru, et muutusin võimeliseks tegema asju, mida keegi teine koolis teha ei suutnud, ja ma tundsin end seepärast hästi.” Bear Grylls on alati otsinud kõige äärmuslikumaid seiklusi. Kasvades tuulisel väikesaarel Inglismaa rannikul, õpetas isa ta väga varakult purjetama ja mägedes ronima. Mõistagi ei läinud kaua selleni, kui avastamishimuline noormees hakkas salaja ette võtma öiseid ronimisretki. Teismelisena Etoni kolledžis leidis Bear enda identiteedi ja elusihi mägironimises ning võitluskunstides. Kirg nende kahe tegevuse vastu viis ta nii Himaalaja mägede jalamile kui ka suure karateõpetaja kinnisesse treeninglaagrisse Jaapanis, viimasest saadud kogemus aitas tal peagi omandada 2. dan’i musta vöö. Koju jõudnud, võttis ta ette kurikuulsalt kaelamurdva pürgimise Briti armee erivägedesse, et liituda eliitüksusega 21 SAS – teekonna, mis pani ta kõige tõsisemalt proovile nii füüsiliselt kui ka psüühiliselt.

JALULE KATASTROOFI KIUSTE Siis juhtus katastroof. Bear murdis kohutavas langevarjuõnnetuses Aafrikas kolmest kohast selgroo. Arstide sõnul oli ta äärmiselt lähedal liikumisvõimetusele. Kummatigi sai 23-aastasest Bearist vaid 18 kuud hiljem üks noorematest Mount Everesti maailma kõrgeima tipu vallutajatest. Kuid see oli alles tema paljude erakordsete seikluste algus. Tuntud ja imetletud sarja „Inimene vs. loodus” staar Bear Grylls on ellu jäänud paljudes kohtades, kuhu söandaks minna vaid väga vähesed. Nüüd räägib ta esimest korda oma pööraseid seiklusi täis elust. Põnev, liigutav ja metsikult

FOTO © TOPHAM / PA / SCANPIX

ilmunud

WWW.TNP.EE

kirjandusloolane

K

uulus „Džungliraamat” ilmus algselt kahes köites aastatel 1894–1895. Ilmselt pole palju väita, et „Džungliraamat” on üks neid raamatuid, millest enamik on vähemasti kuulnud, aga tervet raamatut tegelikult lugenud ei ole. Omamoodi karuteene on selles osas osutanud üks raamatu tegelasi, huntidega kasvanud inimlaps Mowgli, kes on saanud suuremaks kui kogu muu raamat. Tegelikult ei ole „Džungliraamat” sugugi ainult Mowglist, vaid teda puudutavad lood on kõigest üks osa sellest raamatust, mida ehk pisut ebaõiglaseltki on seetõttu peetud lasteraamatuks või loomajuttude kogumikuks. Küllalt tihti avaldataksegi raamatuna

ilmunud Õhulossivanaisa Ivar Soopan illustreerinud Ott Vallik kujundanud Villu Koskaru 96 lk, kõva köide värvitrükk

Sonja on nelja-aastane tüdruk, kelle isa töö pärast päris sageli ringi reisib. Seepärast on Sonja tihti vanavanemate juures Haapsalus, kus ta rohkem just vanaisaga räägib erinevatest maailma asjadest. Nii on see raamat väikestest ja suurtest küsimustest ning Haapsalust. „Õhulossivanaisa” on Ivar Soopani (snd 1971) kuues raamat. Varem on ilmunud kaks lasteraamatut: „Kõik poisid ei saa suureks” (2008) ja „Head pahad poisid” (2009). Need on poistest rääkivad põnevikud, mis paljudes Eesti koolides kohustuslik kirjandus.

Raamatukogunõid Rosaalie

Andy Livers, Mick Crosswaite ja Bear Grylls tähistavad 15. augustil 2003 esmakordset Atlandi ületamist lahtise kummipaadiga.

kaasahaarav „Muda, higi ja pisarad” on kohustuslik lugemisvara igale adrenaliinisõltlasele ja tugitoolirännumehele. Selles raamatus ei leidu kõigi ta seikluste üksikasjalikke, verdtarretavaid kirjeldusi – neid seiklusi on raamatu formaadi jaoks lihtsalt liiga palju. Küll aga saab siit aimu, kuidas saab Briti konservatiivse partei parlamendiliikme pojast seiklus- ja ellujäämismaailma superstaar. Mis on see jõud, mis paneb turvalises, jõukas keskkonnas pikkade traditsioonidega peres kasvava poisi mugavustsoonist välja astuma. Ta ise arvab, et see on tal lihtsalt veres. „Ema ütleb senini, et kasvamise ajal näisin ma olevat otsustanud saada seguks Robin Hoodist, Harry Houdinist, Ristija Johannesest ja palgamõrtsukast. Pean seda suureks meelituseks, ” kirjutab Grylls oma raamatus.

SEIKLEJAST ÜLEMAAILMSEKS BRÄNDIKS Ikka ja jälle, Etoni kolledži raamatukogu kuplil ronides või eriüksuse värbamisprogrammis erakordseid katsumusi taludes näib Bear Gryllsi vajadus füüsiliste saavutuste järele olevat lihtsalt kaasasündinud, lahutamatu osa temast, tema ise. Kuid lisaks sisemisele seiklustungile on Bear Grylls osanud oma ekstreemsed harrastuse ka väga edukalt kauba-

märgiks muuta. Tema populaarne seiklus-telesari „Inimene vs. loodus” on üks maailma vaadatumaid saateid; sellel on umbes 1,2 miljardit vaatajat 180 riigis. Tal on temanimeline matka- ja seiklusvarustuse bränd, mis pole mitte asjata seiklejate seas ka kõrgelt hinnatud. Endisel Briti erivägede eliitüksuse 21 SAS liikmel on kaptenleitnandi auaste. Bear on kõigi aegade noorim 28 miljonit skauti ühendava Maailma Skautide Ühingu peaskaut, mis on õigupoolest ehk just ta päritolu silmas pidades üks vähem üllatavaid asjaolusid. Bear juhib endiselt rekordilisi ekspeditsioone maailma kõige ekstreemsematesse paikadesse ning on hankinud lapsi toetavaks heategevuseks üle kahe miljoni euro. Ta elab koos naise Shara ja nende kolme poja, Jesse, Marmaduke’i ja Huckleberryga pargasmajas Londonis ning väikesel saarel Walesi rannikul.

Muda, higi ja pisarad Bear Grylls tõlkinud Ivar-Anton Karros 424 lk kõva köide

Mitte ainult Mowgli VOLDEMORT KRASS

8

ainult Mowglit puudutavad jutud ning eesti keeleski ilmus täistekst üsna hilja, 2001. aastal (Varrak). Tegelikult on „Džungliraamat” ka üldistus Briti kolonialismi aegsest Indiast, tollasest ühiskonnast ja tavadest ning igal lool on oma moraliseeriv tähendus. Kiplingid elasid Indias, kuna pereisa oli Bombay (Mumbai) kunstikooli direktor ning nii möödus ka Rudyardi noorusest suurem osa Indias. „Džungliraamat” on kirjutatud hiljem, USA-s Vermontis elamise ajal. Hiljuti leitud märkmete järgi võib raamat olla kirjutatud Kiplingi tütrele, kes lapsena suri. Õpetlikku iva sisaldavad lood said kiirelt populaarseks ja muuhulgas levisid need skaudiliikumise kaudu. 1907. aastal pälvis Kipling esimese ingliskeelse autorina Nobeli kirjanduspreemia. Uus väljaanne sisaldab kogu „Džungliraamatu” teksti ning raamat on illust-

reeritud autori isa John Lockwood Kiplingi (1837–1911) ning ameerika kunstniku William Henry Drake’i (1856–1926) illustratsioonidega, mida on kasutatud juba raamatu esimestes trükkides.

Siiri Laidla sari „Minu esimene raamat” illustreerinud Pille Tammela 136 lk, kõva köide

Rosaalie on iidvana kõbus nõiake, kes armastab koorekomme, kits Mökut ja lasteraamatukogu valvuriametit. Tema rahulikus üksildasevõitu elus ei muutu justkui enam midagi, kuid siiski... Millised seiklused Rosaaliet ootavad, sellest saad raamatut lugedes teada. Autor Siiri Laidla elab Tartus, kus lisaks Tartu vaimule võib kohata apteegitonte, raamatukogunõidu ning muid muhedaid tegelasi.

Ahviparadoks Steve Peters tõlkinud Krista Kallis kujundanud Liis Karu 378 lk, pehme köide

Ahviparadoks on uskumatult võimsalt toimiv teadvuse suunamise mudel, mille abil võite saada õnnelikuks, tunda end kindla, terve ja rahulolevana. Professor Steve Peters selgitab meie teadvuses asetleidvat erinevate poolte võitlust ja näitab, kuidas seda teadmist saab rakendada nii, et oskate ära tunda, kuidas teie teadvus toimib. Professor Steve Peters on praktiseeriv psühhiaater ja mitmete maailma tippsportlaste abiline.

Kaisuteraapia raamat Kathleen Keating tõlkinud Margit Mägi 70 lk, kõva köide

See raamat on kaisutamisest. Kaisutamine on instinkt, loomusunniline kiindumuse, poolehoiu, rõõmu ja helluse väljendus. Kaisutamine on ka teadus-, kasvatus- ja tervendamismeetod, mis annab tähelepanuväärseid ja mõõdetavaid tulemusi. Siin raamatus käsitletakse kaisutuse liike tõemeelse ja kelmika laadi sütitavas kooskõlas.

Võimumäng Henrik Fexeus tõlkinud Allar Sooneste 248 lk, pehme köide

Džungliraamat Rudyard Kipling tõlkinud Valter Rummel, Pille Runtal ja Peep Ilmert kujundanud Julius Sommer 444 lk prantsuse köide

Inimeste veenmise saladus ei seisne selles, milles tihtipeale arvatakse. Veenmine ei toimu hästi harjutatud retoorika ega tugevate argumentide abil. See toimub tavaliselt täiesti märkamatult. Küsige ükskõik milliselt kogenud poliitikult, oluliselt ärivõi usujuhilt. Meistermanipulaator Henrik Fexeus selgitab seda varjatud tehnikat läbi praktiliste, konkreetsete näidete, mida saab kasutada igas eluolukorras.

Ajaleht Raamat (märts 2015)  
Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you