Ajaleht Raamat (mai 2016)

Eesti kohanimeraamat Kust pärinevad Eesti kohanimed ja millal on neid esmakordselt mainitud? Neile ja paljudele muudele küsimustele püüab vastata „Eesti kohanimeraamat”.

Vt lk 8

E E S T I K I R J A S T U S T E L I I D U A J A L E H T

HeadRead tuleb taas Kirjandusfestival HeadRead tuleb kaheksandat korda. See tähendab, et festival on juba üsnagi välja kujunenud ja esialgne rabedus on hakanud kaduma. Ootamatuste ja õnnetuste eest ei ole keegi kaitstud, aga toimkond on osanud juba oma jõuvarusid hinnata ja varakult asjaga pihta hakata.

Me pole tahtnud ennast kunagi eriti rangelt piirata ei mingi konkreetse teemaga ja suunitlusega – igal festivalil on oma nägu ja selle näo annavad talle eelkõige seal esinevad kirjanikud. Muidugi on teatud üritused, mis korduvad aastast aastasse nagu näiteks kirjanduslikud jalutuskäigud või verinoorte looming, aga ka neil on ainult nimi sama, sisu aga igavesti muutuv.

Möödunud aastal esines festivalil tervelt seitse Rootsi kirjanikku, sel aastal on kõige arvukam esindus Soomel, venekeelsel kirjandusel ja Suurbritannial. Eriliselt on meid õnnistatud luuletajatega, kes toovad lähemale nii Fääri saared, gaelikeelse Iirimaa kui ka Venemaa ja Suurbritannia. Möödunud aastal võlus kuulajaid Sarah Kay oma suulise luulega, sel aastal teeb seda imeline Tjawangwa Dema Botswanast.

Mitmel aastal pole fantasy-kirjanduse esindajad festivalile jõudnud, sel aastal aga on neid lausa mitu.

Peter V. Brett räägib oma deemonite sarjast ja Claire North raamatutest, mida on tegelikult raske kuhugi liigitada, kuid milles inimesed elavad oma elusid üha uuesti ja uuesti või muutuvad kõigi silme all nähtamatuks. Dave Hutchinson pani uude, piiridega Euroopasse seiklema eestlasest koka Ruudi ja tuleb nüüd vaatama, milline see Eesti õieti on. Katja Kettu ja Sofi Oksanen kirjutavad naistest nii lõpmata erinevalt, kuid hinge lähevad mõlemad. Peter Pomerantsev leidis oma väga kiires elus päeva festivali jaoks ning Mikhail Šiškinile jäid esimesest siinkäigust nii head muljed, et ta oli valmis tagasi tulema.

Kõiki esinejaid ei ole võimalik siin üles lugeda, sest ka Eesti kirjanike programm on mitmekesine ja põnev.

Verinoorte kõrval on Aino Pervik, Mari Saat ja Paul Eerik Rummo, Jan Kaus ja Indrek Koff kuuluvad juba endastmõistetavalt festivaliga kokku, muusikaks saanud Juhan Liivi luulet esitab ansambel Juhan ja koos NO teatriga jõuavad kuulajateni „Kodumaa karjed” ja „Eestluse elujõust”.

Ja Jason Goodwin on muidugi ka kohal, on kohal ja vestleb Donna Leoniga linnadest ja kuritegudest.

KRISTA KAER toimkonna liige

Müstifiktsioon Taaralinnas KRISTA OJASAAR

P

rima Vista toimus sel aastal 13. korda. See fakt andis korraldajatele küllaldaselt inspiratsiooni nii üldise teema kui esinejate valimisel. Korraldajate sõnul tähendab „Müstifiktsioon” müstika ja fiktsiooni ühendamist üheks mänguliseks tervikuks. Kõik need märksõnad – müstika, mäng, fiktsioon – iseloomustavad festivali kava, mis oli põnev ja samal ajal tihe. Kohati oli kolm üritust samal ajal, mis ühelt poolt andis publikule võimaluse endale sobivaim välja valida, samas tekitas ka kimbatuse, kui oleks tahtnud kahes-kolmes kohas korraga olla.

Festivalil esines 14 väliskülalist ja umbes kolm korda rohkem Eesti kirjarahvast. Olgu esimesed siinkohal üles loetud: Audrey Magee, Claus Høxbroe, Oscar Gilbert, Eugen Ruge, Jay Asher, Juri Volodarski, Małgorzata Rejmer, Minna Lindgren, Natalja Beltšenko, Valerie Fritsch, Viktor Jerofejev, Vilis Lācītis, Hemant Divate ja Marius Povilas Elijas Martynenko. Külalistena on mainitud ka Cervantest ja Shakespeare’i, kes loomingu kaudu ka tõepoolest esindatud said.

Festivalinädalal oli võimalus osaleda nii kirjandusliku Tartu jalutuskäigul, ujuval kirjandustunnil, kirjandusõhtutel, aruteludel, ettelugemistel, loengutel, lasteüritustel, raamatumüügil, esitlustel, kontsertidel, filmiseanssidel kui ka teatriõhtutel.

Silla eelmise aastaga lõi üks esimesi üritusi, kui 2. mail esitleti 2015. aasta Prima Vista käigus toimunud kirjanike ja muusikute rabaretke tulemusena sündinud raamatut „Metsik sõna” ning kuulati Sarah Anglissi ja Stephen Hiscocki rabateemalist teost, mille kontseptsioon keerles looduslikkuse ja tehislikkuse märksõnade ümber, haakudes Anglissi eelmise aasta loenguga ööbikute ja teiste laululindude pidamise kultuurist ning mehaaniliste lindude loomiskatsetest ehk looduse moonutamise katsetest ideaalse heli otsinguil.

Publikurohkeimad üritused olid kindlasti kohtumised Viktor Jerofejeviga, kuid täissaalidele esinesid ka Tarslämmi luuletajad, vestlusringis „Müüt, reaalsus, ulme – ühe mündi kolm külge” osalenud Andrus Kivirähk, Valdur Mikita, Meelis Friedenthal ja Veiko Belials ning Värskel Õhtul kirjanduslikest omailmadest rääkinud Sven Vabar, Tõnis Vilu, Hanneleele Kaldmaa ja Jaak Tomberg.

Ulmeteemalisel vestlusringil sai Andrus Kivirähk lõpuks kätte 2008. aastal saadud „Stalkeri” auhinna romaani „Mees, kes tundis ussisõnu” eest.

Huvitav oli jälgida Läti prosaisti Vilis Lācītise esinemist. Karukostüüm varjas kiivalt autori välimust, pseudonüüm pärisnime, kuid publik võis tä-

FOTO: KRISTA OJASAAR

kolumn

Nr 33 (102) 18. mai 2016

uudised Saarema põneviku esitlus Tallinnas 24. mail kell 17.30 esitlevad Katrin Pauts ja kirjastus Varrak Rahva Raamatu Viru keskuse kaupluses Saaremaa põnevikku „Politseiniku tütar”.

Tegemist on haarava krimiromaaniga, mille läbi muutub Saaremaa sama saladuslikuks kui Midsomer. Autoriga vestleb kirjandusminister Mart Juur.

„Maailma ajalugu” teine osa Koguteos „Maailma ajalugu” on esimene pärast Teist maailmasõda eesti keeles kirjutatud ja Eesti lugejale mõeldud maailma ajaloo üldkäsitlus, mis keskendub eeskätt poliitilisele ajaloole.Mati Lauri ja Anti Selarti sulest ilmunud teose teine osa hõlmab ajajärku esimese kristliku aastatuhande keskpaigast kuni 18. sajandi lõpukümnenditeni. Kogu Euroopa kontekstis on loomulikult käsitletud ka Eestimaa ajalugu.Koguteose „Maailma ajalugu” annab välja kirjastus Koolibri, raamatut esitletakse 25. mail kell 16 Apollo raamatumajas Solarise keskuses.

Romaanivõistlusel 41 käsikirja Tänapäeva romaanivõistlusele saabus mai alguse tähtajaks 41 käsikirja. Seda on rohkem kui eelmisel korral, mil saabus 34 käsikirja.

Tulemusi on oodata suve lõpus.

Friedenthali uus romaan Raamatulettidele on jõudnud Meelis Friedenthali uus romaan „Inglite keel”. Romaan jutustab hämara loo paberiuurijatest, varauusaegsest raamatust ja salapärasest torupillimängijast. Oskuslikult üles ehitatud romaan viib lugeja nii tänapäeva kui ka 17. sajandi Tartusse, vahepeatustega 1980. ja 1990. aastates, sekka tehakse põiked Saksamaale.

Mart Velsker ja Toomas Liivamägi kirjanduslikku jalutuskäiku läbi viimas.

heldada, et sisuliselt on tegemist naabrite Andrei Ivanoviga, kelle teoste tõlkeid tasub oodata. Valerie Fritsch kõneles kütkestavalt Austria morbiidsevõitu meelelaadist, mis tema romaanist „Winteri aed” vastu kumab. Samuti selgus, et eestikeelne tõlge on esimene üldse, edestades tõlkeid prantsuse, hollandi, itaalia ja teistesse keeltesse. Festivali kaugeim külaline, India luuletaja Hemant Divate andis põneva ülevaate India kirjanduselust ja luuletraditsioonist, mida ta ise suure luuleuuendaja muuta on püüdnud.

Kahtlemata ei jõua kõigest ülevaadet anda, festival oli tõeliselt suur, kuid põnevaimad momendid said loodetavasti vahendatud. Kõige põnevam ja enim arutatud küsimus oli siiski, kes ikkagi on Prima Vista Patroon.

Festivali avamistseremoonia Tartu Ülikooli raamatukogus ei paljastanud

seni saladuses hoitud patrooni isikut, mänglevalt esitleti mitmes vanuses mehi ja naisi, kuid muusika- ja tuleetenduse lõppedes ei saabunud selgust. Festivali lõpus toimus Tartu Kirjanduse Maja pööningul patrooni tund, kus Jüri Kolk ja Maarja Kangro jutustasid patroonist huvitavaid ja pööraseid seiku. Õhus oli pinev ootus, pidevalt kiigati ukse poole, kuid patroon ei ilmunudki. Ürituse liturg Paavo Matsin viis läbi alkeemilise tseremoonia tähemärgi, põlevate vutimunade, piirituse ja salamärkidega, millest samuti ei piisanud, et patrooni vaimgi kohale hõljuks. Jätan meelega patrooni nime nimetamata, kuid haritud lugeja võiks mõelda ühe tuntud kirjaniku 100. surma-aastapäevale. Friedebert Tuglase andmetel on selle kirjaniku sünni- ja surmadaatumid 3. märts 1886 ja 20. jaanuar 1916.

Tädi Fantaasia saab 90!

Ira Lemberi sünnipäevaks ilmub Petrone Prindil „Tädi Fantaasia lood”.

Tädi Fantaasia on olnud autori üks lemmiktegelasi. Antud kogumikku valitud lemmiklugudes on tegelasteks nii loomad kui ka inimesed.

Leidub nii lühi- ja värssjutte kui sõnamängulisi luuletusi.

Järgmine ajaleht Raamat ilmub k.a 18. augustil.

Väljaandja Eesti Kirjastuste Liit © EKL 2016

varrak Tühisuse pidu Milan Kundera tõlkinud Triinu Tamm 96 lk kõva köide

„Tühisuse pidu” on Milan Kundera seni viimane ilmunud romaan, mis on saanud Prantsusmaal palju kiitvaid arvustusi. Romaan jätkab Milan Kundera mängulist jutustamistraditsiooni ning lahkab vaimukalt inimsuhteid ja meie praegust ajastut, mille märksõnaks on Kundera valinud naba. Nabas näeb vanameister uue ajastu erootilist sümbolit ja enesekeskne nabavaatlus näib iseloomustavat meie kaasaegseid ka üldisemalt.

Korda kolm koidikul Alessandro Baricco tõlkinud Mailis Põld 96 lk kõva köide

Siinsed leheküljed jutustavad ühe tõepärase loo, mis ometigi ei saaks kunagi aset leida tegelikkuses. Nad jutustavad nimelt kahest inimesest, kes kohtuvad kolmel korral, kuid ikka jääb see üheksainsaks ja esimeseks ja viimaseks korraks. See osutub neil võimalikuks, kuna nad elavad põikuvas Ajas, mida oleks asjatu taga otsida igapäevaelu kogemusest. See jääb jutustuste kujundada, aegajaliselt, ja eks see ju ongi nende eesõigusi.

Varem on eesti keeles ilmunud Baricco romaanid „Siid” (2007), „Ookean meri” (2005) jm.

Bellagrand Paullina Simons tõlkinud Riina Jesmin 524 lk kõva köide sari „Varraku ajaviiteromaan”

Itaalia immigrant Gina soovib kõigest hingest perekonda luua. Bostoni sinivereline, idealist ja tulihingeline riigivastane Harry tahab aga ehitada üles paremat riiki ja maailma. Nende tee kulgeb läbi nelja aastakümne ja kahe maailmajao, viib Massachusettsi osariigi rahutust immigrantide linnast muinasjutulisse ja salapärasesse häärberisse nimega Bellagrand. Ginal ja Harryl tuleb teha valik, mis määrab igaveseks mitte üksnes nende, vaid ka nende järeltulijate saatused.

Paullina Simonsi romaan „Bellagrand” on raamat Barringtonide perekonnast ja jutustab lugejale „Vaskratsaniku” (e.k 2014) eelloo.

Elus olla.

Erootiline ökoloogia Andreas Weber tõlkinud Katrin Kaugver 216 lk kõva köide sari „Roheline raamat”

Ilma vastastikuse seotuseta ei ole elu. Kõike biosfääris toimuvat võime mõista kui suhteid. Kahe või ka mitme seisukoha vastastikune seotus, mida iseloomustab ühine püüdlus, ent kus säilib ka terve hulk vastuolusid, on ehk kõige üldisem ökosüsteemi määratlus. Ühtlasi on see armastusel põhineva vastastikuse seotuse täpne kirjeldus.

Selle raamatu keskne mõiste on erootiline ökoloogia. Raamat kirjeldabki ökoloogilist tegelikkust kui suhete süsteemi. Ja uurib armastust kui ökoloogilist praktikat. Weberi veendumus on, et elu oma intensiivsel kujul on alati armastus.

Nr 4 (102) 18. mai 2016

Sigmund Freud Londonis

6.

mail möödus 160 aastat Sigmund Freudi sünnist.

Otsekui psühhoanalüüsi rajaja sünnipäeva auks ilmus mai algul David Messeri romaani „Sigmund” tõlge eesti keeles. Teose originaal ilmus Venemaal 2015. aastal ja võeti seal väga hästi vastu. David Messer on psühhiaatriakonsultandi, Tartu ülikooli professori ja Londoni Imperial College’i aulektori Eduard Maroni pseudonüüm. Varraku toimetaja Timo Treit esitas psühhiaatrist kirjanikule mõned küsimused.

FOTO ALEKSANDR GUZHOV

ilmunud

WWW.VARRAK.EE

Miks just Freud ja miks just London?

Kohe kui alustasin koostööd ACT kirjastusega, pakkus toimetaja mulle võimalust kirjutada raamat nende raamatusarja „Psühhoterapeudi kušetil” jaoks. Idee seisnes selles, et keegi tuntud isik räägib psühhoterapeudile oma elust. Ei saa öelda, et see idee mind vaimustas, sest üks asi on kirjutada sellest, millest ise soovid, hoopis teine asi on kirjutada tellimustöö, mis peab sobituma kindlasse sarjaformaati. Ma esialgu ei teadnudki, kellest kirjutada, kuid toimetaja pakkus kohe: „Kirjutage Sigmund Freudist!”

Olin sõnatu, sest lugu hakkas end kohe kirjutama. Samal päeval sai valmis kaks esimest peatükki. Ma rikkusin kirjutamise käigus ka väljapakutud formaati, mis, nagu hiljem selgus, oli täiesti õigustatud. Sari ei leidnud oodatud vastukaja, kuid minu raamatu tunnistas kirjastus väga heaks ning kinnitas, et see ilmub igal juhul.

Mulle tuli mõte tuua Freud meie aega

ilmunud Roosid.

Nõuandeid ja soovitusi aednikule Else Liventaal 336 lk kõva köide

Hinnatud roosispetsialist Else Liventaal on Tallinna Botaanikaaia rosaariumi tööd juhtinud 1991. aastast alates.

Selles raamatus iseloomustab autor just neid sadu roosisorte, kes võiksid kasvada ja rahuldavalt talvituda ka meie roosisõprade koduaedades. Iga sordi juurde on lisatud kaunis foto.

Lisaks isikupärastele sordikirjeldustele on raamatus käsitletud roosiaia kavandamist, rooside istutamist, väetamist, kastmist, lõikamist, paljundamist ning haiguste ja kahjurite tõrjet.

Algaja aednik leiab kindlasti väärt nõu peatükist, milles vaadeldakse roosikasvataja aastaringi kuude kaupa.

Võimle terveks!

Kuidas üldse üks Tartu ülikooli professor romaani kirjutama sattus?

Ausalt öeldes polnud ma kunagi isegi mõelnud sellele, et hakkan ilukirjandusega tegelema. Kui miski selleks üldse otsese tõuke andis, siis oli see London.

Juhtus nii, et elasin Inglismaal seitse aastat, sellest viis Londonis. Ja see linn on minu jaoks puhas ja ammendamatu inspiratsiooniallikas. Ilma Londonita poleks romaanikirjanik David Messerit olemas.

Siinkohal pean tunnistama, et enne Londonisse kolimist sain tuttavaks populaarse Vene psühholoogi ja mitme eduka raamatu autori Anatoli Nekrassoviga. Kohtusin temaga Tallinnas ning meie vestluse edenedes ütles ta täiesti ootamatult: „Te peate hakkama raamatuid kirjutama!” Olin pisut üllatunud, sest teaduslikke raamatuid oli mu sulest juba rohkem kui üks ilmunud – aga ta ei mõelnud neid.

Olin elanud Londonis juba mitu kuud, kui ühel päeval jutustas üks kolleeg teistele osakonna töötajatele koomilisest vahejuhtumist, millesse ta oli sattunud. Kõik naersid selle peale ja järgmisel hetkel tabaski mind nagu kirgastumine. Peas hakkas idanema lugu.

Nädalaga oli mul juba olemas kolm erinevat süžeed, millega ma ei osanud aga midagi peale hakata. Nii nagu mõni kuu tagasi Nekrassov, soovitas nüüd ka mu naine hakata mul raamatut kirjutama. Õhtuti ja nädalavahetustel kirjutades sain raamatu algvariandi üsna kiirelt valmis. Sõprade abil saatsin käsikirja Venemaa kõige suuremasse kirjastusse ACT, kust varsti anti teada, et see on edastatud ACT Vremena kirjastuse peatoimetaja Evgenia Larina kätte, kellele tekst meeldis. Ja nii algaski minu koostöö nendega.

2

Eva Pettinen 304 lk poolkõva köide

20-aastase treenerikogemusega Eva Pettineni uuest raamatust leiad põhjalikud juhtnöörid, kuidas kerge vaevaga ennast vormis hoida.

Selle raamatu järgi saavad iseseisvalt võimelda igas vanuses terved või peaaegu terved inimesed. Raamatus on nii päris algajatele kui ka edasijõudnutele mõeldud terviklikud treeningukavad, mis sisaldavad harjutusi treeningu alustamiseks ehk soojenduseks, lõpetamiseks ehk venitamiseks ja lõdvestamiseks ning treeningu põhiosaks.

Metsaaed

Eduard Maron, kirjanikunimega David Messer

ja lasta tal kohtuda psühhoterapeudiga.

Kuna ma ise elasin Londonis, millesse ma olen lootusetult armunud, tõin ka Freudi sinna. Vapustav oli minu jaoks avastada, et palju sellest, mis ma olin raamatu kirjutamise käigus välja mõelnud ja kirjeldanud, oli Freudiga tõepoolest juhtunud. Sain sellest teada siis, kui ma pärast süžee valmimist alustasin tutvumist Freudi elulooga. Raamatu eessõnas räägin nendest huvitavatest kokkulangemistest ka lähemalt.

jektid ning kliiniline praktika. Alates eelmisest aastast olen Põhja-Eesti Regionaalhaigla teadus- ning arendusteenistuse juhataja, mis tähendab seda, et valdkond ei piirdu ainult psühhiaatriaga, vaid on oluliselt laiem. Püüan kasutada oma kogemusi, oskusi ning suhteid Inglismaa partneritega, et oma kolleegide kõrval panustada ka Eesti meditsiini teaduse arengusse.

Kas raamatu tegelastel on lisaks Freudile veel kindlaid prototüüpe?

Nagu ütlesid minu toimetajad ACTis, läks raamatul hästi. Venemaal on kõik eksemplarid läbi müüdud. Olen saanud selle kohta vähemalt kaks arvamust, mida hindan väga kõrgelt. Ühe on kirjutanud Briti kirjanik Helen Zahavi ning teise Ukraina tuntud režissöör Miroslav Slaboshpytskiy. Mõlemad arvamused on ära toodud ka raamatu kaanel. Mulle pakuti järgmist projekti, mis on samuti seotud Freudiga ja mille just hiljuti lõpetasin.

Tegelaste puhul, kellega Freud Londonis kohtub, on kindlasti eeskuju võetud Londoni elanikest. Neid on palju, kuid nende taga pole konkreetseid isikuid.

Pigem on nad ühendatud tegelaskujud.

Kuidas sa kõigi oma tööde kõrval kirjutamiseks aega leiad?

Tuleb tunnistada, et kerge see ei ole.

Pean selleks aega leidma igapäevatöö ning muude ülesannete ja projektide kõrvalt, mida on üsna palju. Aga püüan järgida reeglit, et iga päev kirjutan vähemalt kaks lehekülge, mis loomulikult vajavad hiljem veel tõsist tööd. Kahjuks ei õnnestu sellest rutiinist alati kinni pidada ja ette tuleb ka päevi, kus ma ridagi ei kirjuta. Kui algvariant on valmis, siis alustan teksti lihvimist, et lõpptulemus saaks kirjanduslikult hea.

Näiteks Freudist rääkiva raamatuga läks imekiirelt – selle käsikiri sai valmis kolme ja poole kuuga. Siin mängis oma rolli just inspiratsioonipalang.

Räägi oma igapäevatööst veel lähemalt. Millega sa hetkel tegeled?

Olen samade asjadega tegelnud viimased kuusteist aastat: teaduslikud pro-

„Sigmund” on Venemaal juba ilmunud.

Kuidas raamat seal vastu võeti?

Kas sul on ka mõni uus raamat töös?

Praegu kirjutan trillerit, mille tahaks aasta lõpuks valmis saada. Kõik sõltub sellest, kuidas jõudu ja aega jätkub.

Kusjuures tahtmist jätkub palju, ja see on kõige tähtsam.

Sigmund David Messer tõlkinud Margus Leemets 264 lk pehme köide

Ella Räty ja Hanna Marttinen tõlkinud Hille Lagerspetz 176 lk kõva köide

Selles raamatus leidub rohkelt ideid ja nõuandeid, kuidas kujundada risusest rägastikust loodusega kooskõlas olevat põhjamaist metsaaeda. Kui uue aia rajamisel lähtuda koha looduslikust taimestikust, püsivad aia rajamise kulud mõistlikkuse piirides ja see töö ei murra ka konti.

Metsaaed võib olla mõne ruutmeetri või mitme hektari suurune – ja see sobib peaaegu igale poole. Selle võib rajada linnaõuele, suvilat ümbritsevasse metsa, põllule või kas või tühjale krundile, kus pole veel ühtki puud.

Lisaks taimevaliku ja hooldamissoovitustele annavad Soome tunnustatud aianduseksperdid nõu, kuidas teha teeradasid, müüre, tarasid, aiaveekogusid ja hubaseid isteplatse.

Taimsed õhtusöögid.

Toekad kõhutäied igaks päevaks Sandra Vungi 216 lk kõva köide

Taimetoidu populariseerijana tuntud Sandra Vungi uus kokaraamat keskendub õhtusöökidele. Raamat algab praktiliste põhiretseptide ehk „Taimse köögi ABCga”, liigub edasi kosutavate suppide ja salatite juurde, õpetab tegema taimseid kotlette, tutvustab lihtsaid ja kiiresti valmivaid pastaroogasid, laob lagedale tõelised hitid korralike pearoogade seas ja lõpetab magusa tooniga – sest ka magustoidul võib õhtusöögil olla oluline koht.

Ja et mitte iga päev pead murda järjekordse õhtusöögi üle, on raamatu lõppu lisatud ka neli tasakaalustatud nädalamenüüd koos poenimekirjadega.

Nr 4 (102) 18. mai 2016

ilmumas Kuninganna Victoria A. N. Wilson tõlkinud Kalev Lattik 480 lk, kõva köide sari „Inimene ja ajalugu“

Kui kuninganna Victoria 1901. aastal suri, oli ta olnud Inglismaa troonil kuuskümmend neli aastat. Tal oli üheksa last, nelikümmend kaks lapselast ja oma järeltulijate abielude kaudu oli temast saanud kogu kuningliku Euroopa matriarh. Ta oli müüt, teda nähti kalgi ja kauge valitsejana, elatanud ja jäiga lesena, ajaloo suurima impeeriumi ja säravate riigimeeste juhitud kuningriigi käilakuju. Andrew Norman Wilsoni põhjalik ja ammendav biograafia, mis paljuski põhineb seni avaliku tähelepanuta jäänud allikatel, loob meile kuninganna Victoriast sootuks teistsuguse pildi.

Salamõrtsuka teekond II Robin Hobb tõlkinud Sash Uusjärv 168 lk kõva köide

Regali käest napilt eluga pääsenud Fitz jätkab teekonda oma isanda ja kuninga Verity juurde, kes on kadunud Mäestiku kuningriigi metsikutesse mägedesse, muistsete elderlingide maadele. Koos ootamatult leitud vanade ja uute liitlastega asub ta ohtlikule retkele, et viia täide oma saatus Valge Prohveti Katalüsaatorina.

Troonianastaja Regal on samal ajal koondanud kõik oma väed Mäestikuriigi piirile, et takistada iga hinna eest sihile jõudmast nii oma venda Verityt kui talle appi ruttavat Fitzi. Kuue Hertsogkonna rannik on jäetud punalaevade rüüstata ning lootust ei paista kusagilt.

Lõikepind Gillian Flynn tõlkinud Anne Kahk 256 lk pehme köide

Pärast lühiajalist viibimist psühhoneuroloogiahaiglas seisab reporter Camille Preakeril ees raske ülesanne: ta peab naasma oma väikesesse sünnilinna ja kirjutama artiklisarja kahe varateismelise tüdruku mõrvast. Isiklikest deemonitest vaevatuna peab ta harutama lahti oma mineviku psühholoogilised valusõlmed.

Ainult nii saab ta täita oma ülesande ja kirjutada artikli ja seejuures ka ise ellu jääda.

Gillian Flynn on avaldanud menukad põnevusromaanid „Kadunud” ja „Paha paik”. Mõlema raamatu põhjal on valminud ohtralt publiku tähelepanu pälvinud Hollywoodi filmid.

Harry Potter.

Värviraamat 96 lk pehme köide

Alates oranžidest, pruunidest ja rohelistest toonidest, mis annavad edasi Weasleyde perekonna soojust ja kentsakust, ja lõpetades Slytherini maja smaragdrohelise ja hõbedasega, on värvid mänginud Harry Potteri maailma ekraanile toomises ja tõeliselt lummava õhkkonna loomises alati olulist rolli. Need peenekoelised ja detailideni läbi mõeldud pildid olid aluseks Harry Potteri filmide kavandamisel.

Nüüd on igaühel läbi selle raamatu võimalik saada Harry Potteri värvilisest võlumaailmast osa.

WWW.VARRAK.EE

varrak

Huligaan tuleb tagasi RIINA JESMIN

T

änavu täitub 80. sünniaasta ühel tuntumal ja tõlgitumal rumeenia kirjanikul Norman Maneal, kes on sündinud 19. juulil 1936 Rumeenias Burdujeni-Suceavas.

1941. aastal küüditati tema pere koos teiste Bukoviina juutidega Ukraina koonduslaagrisse. Manea naasis Rumeeniasse 1945. aastal, lõpetas kodulinnas lütseumi ja õppis seejärel hüdrotehnikainseneriks. Alates 1974. aastast pühendus ta täielikult kirjandusele.

Norman Manea debüteeris 1966. aastal ja avaldas seejärel kodumaal mitu raamatut. 1986. aastal siirdus ta Fulbrighti stipendiumiga võõrsile, algul Saksamaale, seejärel USAsse, kus ta elab tänini ning on Bard College’i professor. Võõrsil jätkas Manea kirjutamist rumeenia keeles. Paljud teosed tõlgiti veel enne, kui need kirjaniku sünnimaal ilmuda jõudsid.

ROMAAN MÄLUST JA MÄLESTUSTEST Maneale on jagatud ohtralt tunnustust, teda on esitatud ka Nobeli preemia nominendiks. Norman Manea olulisemaid teoseid, mitmekihiline autobiograafiline romaan „Huligaani tagasitulek” (Întoarcerea huliganului) ilmus 2003. aastal ja sai 2006 Prantsusmaa maineka kirjanduspreemia Prix Médicis Etranger. „Huligaani tagasitulek” on autobiograafiliste sugemetega teos, olemata sealjuures ei autobiograafia ega memuaar, vaid pigem Joyce’i ja Prousti laadis romaan mälust ja mälestustest.

Seda on ka nimetatud romaaniks Rumeeniast, ühe sajandi odüsseiaks.

Raamatu keskmes on autor ise, igavene heidik rõõmutul elupõlisel teekonnal läbi natsismi ja kommunismi Ameerikasse maapakku. Ehkki Norman Manea raamat on mitmes mõttes memuaarne, on see samas sügavalt meelekujutuslik teos, mis hõlmab aega ja ruumi, elu ja kirjandust, unenägu ja tõelisust, minevikku ja olevikku. Eluloolised sündmused sulavad ühte aja-

FOTO MATTIAS BLOMGREN

3

„M

Halb tüdruk on jumala hea olla Kätlin Kaldmaa 140 lk kõva köide

On üks üsna tavaline kolhoosialevik, on kartulipõllud ja sealaudad, defitsiit ja koolivormid.

See pole mingi hellikute mängumaa – on vaja terasest lapsi, et seda kanti tundma õppida. Raamatu peategelaseks on 11-aastane hakkaja tüdruk, kes koos õe-venna ja naabripoistega mööda Eestimaa kolgast ringi seikleb.

Tasapisi muutuvad julgustükid aga üha uljamaks, nii et pahandused ja sekeldused ei lase ennast kaua oodata! „Halb tüdruk on jumala hea olla” on Kätlin Kaldmaa kolmas lasteraamat.

Kasside varjatud elu Vicky Halls tõlkinud Helje Heinoja 208 lk, kõva köide Rumeenia kirjanik Norman Manea Göteborgi raamatulaadal 2013. aastal.

looliste seikadega, mis seovad üksikisiku ikka ja jälle kollektiivse saatusega.

Manea räägib 20. sajandi kõige julmemast ajajärgust ning sellele järgnenud võistlushimulisest ja mõnikord küünilisest tänapäeva ühiskonnast.

Olles ühtaegu ahistav mälestusteraamat ja ambitsioonikas eepiline projekt, saavutab „Huligaani tagasitulek” eriomase sisemise harmoonia, kui äng läheb üle peeneks irooniaks ja burleskseks fantaasiaks. Huvitavalt kirjutatud ja säravalt sõnastatud teose autor tajub teravalt, milline tohutu vägi on inimlikul kurjusel ja headusel, kuulekusel ja ausameelsusel. „Huligaani tagasituleku” kui mälestusteraamatu teeb nii ainulaadseks ja tähelepanuväärseks tõsiasi, et see hülgab oma vormi, võttes appi žanri enda keerukuse. Lugemisel ei näi see raamat eluloona. Faktid on vaid toetuspunktideks laiemale teemale: Manea suhetele oma emakeelega ja sellele, kuidas kirjanik end keeles loob. Mälestusteraamat kõneleb samavõrd isiklike lugude pajatamise vajadusest ja hinnast, mida tuleb selle eest maksta, kui minevikust, mida see esile manab. „Huligaani tagasituleku” narratiivne struktuur otsib sellele dilemmale vastuseid. Näiteks jutustatakse ühtesid ja neidsamu lugusid

sageli mitu korda, tõestamaks, et katse oma elule lõplikku kuju anda on nurjumisele määratud.

RUMEENIA KEELE ÕPETAJA Norman Manea romaanist rääkides ei saa ma jätta paralleele tõmbamata oma rumeenia keele õpetaja Natalie Alveriga, kes küüditati Bessaraabiast Kasahstani, kus ta tutvus ja abiellus eestlase Hans Alveriga, kes oli samuti küüditatu. Hiljem koliti Eestisse ning Natalie hakkas eestlastele rumeenia kirjandust vahendama. 1985. aastal tutvusin Nataliega. Ta tegi mulle ettepaneku hakata tema käe all rumeenia keelt õppima ning algul koos temaga, hiljem juba iseseisvalt rumeenia kirjandust eesti keelde tõlkima. 1980. aastate teisel poolel täiendasin keeleoskust Bukaresti ülikooli rumeenia keele ja kirjanduse suvekursustel.

Huligaani tagasitulek Norman Manea tõlkinud Riina Jesmin 360 lk kõva köide

Elu aluste täielik ümbermõtestamine is on elu?” Seda küsimust võib tõlgendada mitmel viisil. Üks võimalus on käsitleda asja teaduslikult. Ent isegi teaduslik lähtepunkt ei anna ühest vastust, kuna tänapäeva teadus võib sellest küsimusest väga erineval moel aru saada. Veelgi enam – igal põlvkonnal tuleb sellega peaaegu puhtalt lehelt alustada, sest bioloogiateadus liigub niivõrd kiiresti edasi. Viimase poole sajandi jooksul oleme järjest osavamad, mis puudutab elussüsteemide lammutamist pisimate osakesteni: geenide ja molekulideni.

Sellest hoolimata on otsene kasu tervishoius aeglane tulema.

Miks see nii on? Põhjus seisneb selles, kuidas suhestuvad omavahel väike ja suur skaala. Me teame palju molekulaarsetest mehhanismidest, kuid me ei suuda neid teadmisi suuremale skaalale paigutada. Niipea kui liigume geeni-

ilmumas

delt nende valkude juurde, mida nad kodeerivad, ja seejärel nende valkude omavaheliste vastastikmõjudeni, lähevad probleemid äärmiselt keeruliseks.

Ometigi on meil tarvis sellest keerulisusest aru saada, kui soovime mõista, kuidas molekulaarseid ja geneetilisi andmeid interpreteerida ja analüüsida nii, et saaksime saadud tulemuste abil uudsel ja kasulikul viisil lähemale suurtele küsimustele – näiteks „mis on elu?” – vastuste saamisele.

Siin tulebki mängu süsteemibioloogia. See on bioloogiateaduse uus ja oluline dimensioon. Eluslooduse organiseerituse igal tasandil lõimuvad ja sulanduvad erinevad komponendid omavahel, moodustades võrgustikke ehk süsteeme. Igal niisugusel süsteemil on oma loogika ja sellele loogikale pole võimalik jälile saada pelgalt süsteemi komponentide omadusi uurides.

See raamat väidab, et praeguse asjade

seisu juures tuleb meil olla valmis elu aluste täielikuks ümbermõtestamiseks.

Süsteemibioloogias tuleb asju kokku panna, mitte neid lammutada; oluline on integratsioon, mitte reduktsioon.

Me peame õppima asju tervikuks siduma sama tõhusalt, kui oskame neid lammutada. Ja sel juhul on vaja täiesti teistlaadi mõtlemist. See muutus ulatub aga palju sügavamale kui pelk teadustegevus. Meil on tarvis sõna otseses mõttes muuta oma mõtlemist.

Elu muusika.

Bioloogia teispool geene Denis Noble tõlkinud Lauri Laanisto 226 lk kõva köide

Kas olete kunagi mõelnud, mismoodi näeb maailma kass ja mida ta teeb, kui teid silmapiiril pole? Rikkalikult illustreeritud raamatus vaatleb kasside hingeelu käsitlevate menukite autor Vicky Halls iga tahku kasside elus, alates kassipoegade mängudest ja lõpetades kasside omavaheliste suhetega, räägib sellestki, kuhu nad suunduvad hämaruse saabudes ja millega tegelevad. Fotod, tõsielust pärit lood ja autori humoorikas jutustamisstiil aitavad mõista kasside maailma ning annavad ühtlasi ka väärt praktilist nõu igale kassipidajale.

Tervislikult maiustades.

Taimsed magustoidud ja reisijutud kõrbest Sandra Sentjurin 184 lk, kõva köide

Autor kutsub selle raamatuga kaasa oma lõbusatele seiklustele Dubais.

Särtsakad reisilood vahelduvad 60 taimse magustoidu retseptiga.

Valikus on lisaks magustoitudele ka salatid, joogid, küpsised, küpsetised, kommid ja muud lummavad maiustused, millega oma peret ja külalisi üllatada. Lisaks leiate kümneid lisaretsepte ja nippe, kuidas taimsed küpsetised paremini õnnestuksid. Loodan selle raamatuga julgustada kodukokkasid rohkem katsetama ning panustama serveerimisel ka roa väljanägemisele. Kõik retseptid on raamatus imelihtsad ja nende järgi kokkamiseks ei ole vaja aastate jooksul omandatud oskusi.

Murdunud meeled.

Soome sõdades 1939–1945 vaimselt haavatud sõdurite lugu Ville Kivimäki tõlkinud Ene Kaaber 480 lk, kõva köide

„Murdunud meeled” räägib sõjasangarluse ülistamise varju jäänud traumaatilisest ajaloost ning selle pikaaegsetest, põhjendamatult häbimärgistatud tagajärgedest soome sõjaveteranidele. Ville Kivimäki uurib selles teoses rindemeeste psüühilise taluvuse ja murdumise põhjusi ning nende muutumist Teise maailmasõja eri faasides. Kes olid need tolle aja termini järgi „põrunud” sõdurid?

Miks suhtuti nendesse teisiti kui sõjas füüsiliselt haavata saanud meestesse? Käsitlust leiavad ka meelelt murdunud sõdurite ravimise meetodid – tööteraapiast elektrišokiravini – ning tollal domineerinud sõjapsühhiaatria dogmad.

koolibri Maailma ajalugu II Anti Selart, Mati Laur 352 lk kõva köide

„Maailma ajalugu” on esimene pärast Teist maailmasõda eesti keeles kirjutatud ja Eesti lugejale mõeldud maailma ajaloo üldkäsitlus, mis keskendub eeskätt poliitilisele ajaloole. „Maailma ajaloo” teine osa hõlmab ajajärku esimese kristliku aastatuhande keskpaigast kuni 18. sajandi lõpukümnenditeni. Sinna mahuvad Euroopa kuningriikide sünnilood ja nende valitsejate omavahelised võitlused, suured maadeavastused, renessanss ja valgustus, reformatsioon ja usuvaenused. Kogu Euroopa kontekstis on loomulikult käsitletud ka Eestimaa ajalugu.

Anti Selarti peamine uurimisteema on keskaja ja 16. sajandi Liivimaa ning Ida-Euroopa ajalugu. Alates 2009. aastast on ta Tartu Ülikooli keskaja ajaloo professor. Anti Selart on kirjutanud raamatu 1.osa – „Keskaeg”.

Mati Lauri peamised uurimisteemad on 18. sajandi Baltimaade poliitiline ajalugu, talude päriseksostmine Liivimaal ning moodsa ajalookirjutuse kujunemine ja areng. Alates 2003. aastast on ta Tartu Ülikooli uusaja ajaloo professor.

Maril Laur on kirjutanud raamatu 2. osa – „Varane uusaeg”.

Rohked faktid, põhjalikud selgitused ja kirjeldused ning asjakohased hinnangud muudavad „Maailma ajaloo” ühtekokku nii teatmeteoseks, õpikuks kui ka paeluvaks lugemiselamuseks igale ajaloohuvilisele.

Koguteose kolmas osa ilmub 2016. aasta sügisel.

Nutiprooviks lastele.

Mõtlemisoskust arendavaid ülesandeid Pilvi Kula 56 lk pehme köide

6–9aastastele lastele mõeldud tööraamat püüab äratada huvi matemaatika vastu ja arendada lapse mõtlemisoskust. Eri tüüpi ja raskusastmega ülesanded arendavad loogilist mõtlemist, tähelepanu ja mälu ning kujundavad iseseisva töö harjumust.

Avasta arvutid ja programmeerimine Rosie Dickins tõlkinud Kuldar Traks 18 lk kõva köide

Seda raamatut uurides ja klappide alla vaadates saab noor lugeja teada, mis toimub arvuti sisemuses, millistest osadest arvuti koosneb, kuidas programmid käsklusi annavad ning kuidas toimib internet. Vahvad pildid ja lõbusad tegelased aitavad teha esimesi samme programmeerimises.

Raamatu lõpus antakse ülevaade arvutamise ja arvutite ajaloost tuhandete aastate tagusest ajast kuni tänapäevani.

Minu maailm Caroline Young tõlkinud 22 lk kõva köide

Väikelaste piltsõnastikus „Minu maailm” on üle 270 pildi ja sõna, mis on raamatusse valitud last vahetult ümbritseva elukeskkonna järgi ja on talle rohkem või vähem tuttavad. Teemad hõlmavad nii kodu ja selle ümbrust kui ka inimest ja tema igapäevategevusi.

Nr 4 (102) 18. mai 2016

4

Rännumees Miinus ILME RÄÄK

„M

a lähen nüüd laia ilma ja vaatan seal natuke ringi,” ütles Miinus ühel ilusal päeval. „Lase käia, sõbrake. Ära ainult liiga kauaks jää!” ütles tema ema. Ja Miinus asuski teele. Aga kõigepealt pidi ta minema Üksplussühele head aega ütlema. Need olid onu Üksti ja tema kodusiga, keda nii kutsuti.

Nii algab Sven Nordqvisti lugu Miinusest ja laiast maailmast ehk sellest, kuidas üks väike poiss hommikul õue läheb, mida põnevat ta seal näeb, milliste isevärki tegelastega ta kohtub ja kuidas talle saavad selgeks numbrid.

OSKUS KÕRVU LIIGUTADA Kohtumised ja jutuajamised ei õpeta Miinusele mitte ainult numbreid vaid muudki eluks vajalikku – kuidas võita hirmu ja anda rumalale õppetundi, kuidas teisi ära kuulata ja head nõu anda, kuidas sallida neid, kes võib-olla väga ei meeldigi, kuidas hoolida, aidata ja ning kõige selle juures siiski iseendaks jääda.

Näiteks viib Miinuse rännutee teda metsa, kus ta polnud varem kunagi käinud. Seal märkab ta kivinukil kükitamas hirmuäratavat nõida. Nõid annab endast parima, et poiss teda kartma hakkaks, aga õnneks taipab poiss kohe, mil viisil nõida pahviks lüüa: „Ma oskan kõrvu liigutada,” teatas Miinus ja tegigi seda kohe. Nõid jäi nagu nõiutult Miinuse kõrvu vahtima.

Mere ääres aasal näeb Miinus aga üht tüdrukut lilli korjamas ja laulmas.

See on Magdalena, kes annab Miinusele laia maailma minekuks kaasa meelespealille, mis peab poissi kaitsma kõige kurja eest.

KÜMME TARVILIKKU ASJA Iga tegelasega juhtub Miinus kokku olukorras, kus tuleb kasutada oma nutikust ja osavust ning igalt tegelaselt saab ta mingi asja koos seletusega, mille poolest see talle laias ilmas ringi rännates kasulik on, või soovitusega, mis-

ILLUSTRATSIOON RAAMATUST

ilmunud

WWW.KOOLIBRI.EE

Kalamehe muret kuuldes läheb Miinus talle kohe appi. „Ma annan sulle selle saapa. See on sulle laeva eest, sest sa oled nii väike,” ütles Miinus ja andis kalamehele onu Üksti vana saapa. „Ja siin on vimpel, mille saad purjeks panna.

Ja siis veel plekist lipuke, mida saab pöörata ja mis sobib hästi tüüriks.”

moodi edasi talitada. Miinus võtab kõik annid vastu ja annab need hiljem edasi kellelegi teisele, kel neid parasjagu temast rohkem tarvis läheb. Ainult kurja eest kaitsva meelespealille jätab ta endale ja paneb kodus akna peale vaasi.

Võtta kõik tänuga vastu ning jagada seda teistega, jättes endale kõige olulisema alles – kas pole mitte suurepärane viis laias maailmas toimetulemiseks? /…/ „Sa tahad kindlasti vimplit ka?” küsis latataralohe /…/ Ja enne kui Miinus jõudis sõnagi öelda, ulatas latataralohe talle vimpli, kuhu oli kirjutatud: KRUTSJUTT KAPSPLUTT. „Siin on sulle vimpel. Siia on kirjutatud: latataralohe fänniklubi! Kas pole ilus?”/…/ Lõpuks on Miinusel laia ilma kaasa võtta kümme asja: saabas, niidirull, üleskeeratav kobras, vimpel, plekist lipuke, kastrul, meelespealill, pliiatsiteritaja, tikitud taskurätik ja hiigelsuur juuksevõrk.

VÕRRATU NORDQVIST Rootsi lastekirjanik Sven Nordqvist on sündinud 1946. aastal Helsingborgis ning on töötanud arhitekti, õpetaja ja graafikuna. Võib öelda, et ta on terve oma elu joonistanud, maalinud ja kirjutanud. 1983. aastal võitis Nordqvist Opali kirjastuse lasteraamatute võistluse oma raamatuga „Agaton Öman ja tähestik”. Tema järgmises raamatus „Pannkoogitort” on tegelasteks juba meilegi tuntud Pettsoni-taat ja kass Findus.

Nordqvisti muheda põhjamaise huumoriga pikitud lood haaravad lugeja kaasa fantaasiamaailma, kus nii väikese kui ka suure inimese elu on lihtsalt vahva seiklus, mille kestel kohtutakse päevast päeva igasuguste huvitavate tegelastega. Erilist tähelepanu väärivad kõigis Sven Nordqvisti raamatutes värvikad ja detailirikkad pildid. Neis on rohkesti tegevust, mis toimub samal ajal, aga otsekui eri kihtides või tasanditel.

Suurelt joonistatud peategelaste keskel

elavad oma elu ja teevad oma toimetusi pisikesed salapärased olevused.

Nii on see ka raamatus „Miinus läheb laia ilma”, mida avades märkad iga kord midagi uut – mõnd naljakat pisiasja, mis oleks sinna otsekui vahepeal sisse pistetud. Lapsega koos on pilte põnev uurida ja need väikesed pildiavastused teevad palju rõõmu. Nagu Pettsoni ja Finduse lood, kuulub ka lugu Miinusest kindlasti nende ja raamatute hulka, mida mitu korda üle loetakse või palutakse ette lugeda.

Miinus läheb laia ilma Sven Nordqvist tõlkinud Ülle Kiivet 24 lk kõva köide

Vanem läheb lapsele appi KULDAR TRAKS

P

aljudele lapsevanematele on ehk tuttav olukord, kus nad tunnevad, et nende teadmistest ei piisa lapse abistamiseks koolitööde tegemisel. Võib-olla maadles lapsevanem ka ise koolis samade õppeainetega. Igal juhul on loomulik ja ootuspärane, et kui mingi valdkonnaga pärast kooli lõpetamist mitte edasi tegeleda, siis paljud teadmised ähmastuvad ja ununevad. Samuti võivad olla muutunud rõhuasetused õppesisus ning kindlasti on muutunud õpetamise meetodid.

TEADMISTE VÄRSKENDAMISEKS JA ÕPPIMISE HÕLBUSTUSEKS Eriti palju peavalu võivad valmistada reaalained, kolm suurt loodusteadust – bioloogia, keemia ja füüsika. Maailm, mida need teadused igaüks oma vaatenurgast uurivad, ongi keeruline ning ka selle kirjeldamiseks ja seletamiseks on vaja tunda palju keerulisi mõisteid ja seadusi. „Õpime üheskoos reaalaineid” on väärtuslik abivahend igaühele, kes soo-

vib värskendada oma teadmisi loodusteadustest ning aidata kedagi õppimisel. Ennekõike on see käsiraamat kooliealise lapse vanematele. See pakub lühikest ja loogilist ülevaadet koolilapsele vajalikest bioloogia-, keemia- ja füüsikateadmistest.

MITTE VAID KUIV TEADUS Iga teema on esitatud ühel paarislehel.

Kõige olulisem on esitatud teema sissejuhatuses paari-kolme lausega. Keskne roll on raamatus illustratsioonidel.

Kõik keerulised asjad ja nähtused saavad selgemaks lihtsate jooniste abil, olgu see siis raku ehitus või elektrigeneraatori tööpõhimõte. Oluline oskus, mida õpilased vajavad igas õppeaines, on ka andmete lugemine graafikutelt ja diagrammidelt. Seega on siin selgitatud peamiste teadustes kasutatavate graafikute tähendust.

Näiteks aitab keemilise reaktsiooni olemust mõista ja eri tüüpi reaktsioone iseloomustada energiagraafik. See kirjeldab, kuidas muutub reaktsiooni käigus ainete keemilise energia hulk. Energiagraafiku tähendust mõistes on lihtne graafiku järgi otsustada, kas reaktsiooni käigus eraldub või neeldub soojust.

Tänapäeva koolis peetakse oluliseks, et teadmised ei jääks ainult teoreetiliseks ja abstraktseks. Seega on ka selles raamatus palju tähelepanu pööratud teadussaavutuste praktilistele rakendustele. Pea igas teemas on rubriik sellest, kus ja kuidas antud nähtus tegelikus maailmas avaldub. Näiteks keemiliste katalüsaatorite üldtööpõhimõtte kirjeldamise kõrval selgitatakse ka, kuidas kasutatakse katalüsaatoreid tänapäeva loodust säästvamates autodes heitgaaside puhastamisel ning toiduainetööstuses margariini valmistamisel.

ABISTAVAD ILLUSTRATSIOONID Ehk mäletavad lapsevanemad, et kooliajal tuli loodusteadustes, eriti füüsikas, lahendada palju arvutusülesandeid.

Seetõttu ei saa teadustes päris läbi matemaatika ja valemiteta. Et aga valemid ei jääks ainult abstraktseteks sümbolite jadadeks, millesse arvandmeid sobitada, tuleb ennekõike mõista, mida neis antud muutujate seosed sisuliselt tähendavad. Seetõttu on mitmete valemite, näiteks rõhu või laine kiiruse valemi sisu illustreeritud jooniste ja konkreetsete arvuliste näidetega.

Loodusteadused moodustavad ühe suure terviku ning iga üksiku küsimuse mõistmine nõuab sageli mitmeid eelteadmisi. Siiski ei pea raamatut ühe korraga algusest lõpuni läbi töötama.

Iga teema juures on viited peatükkidele, mis sisaldavad antud teema mõistmiseks oluliste mõistete lähemat seletust või kus saadud teadmisi rakendatakse.

Raamatu lõpus on lisades toodud taime- ja loomariigi liigitus, keemiliste elementide nimetused ja peamised omadused, SI-süsteemi põhi- ja tuletatud ühikud oma definitsioonidega ning peamised füüsikavalemid. Samuti leiab siit sõnastiku mõistete seletustega.

Samas sarjas on ilmunud ka „Õpime üheskoos matemaatikat” ja „Õpime üheskoos programmeerima”.

Õpime üheskoos reaalaineid Carol Vordermann tõlkinud Olavi Teppan 56 lk pehme köide

Nr 4 (102) 18. mai 2016

ilmunud Tõlge reaalusest Jevgeni Tšižov tõlkinud Ülar Lauk 356 lk kõva köide sari „Punane raamat”

Luuletaja Oleg Petšigin sõidab Koštõrbastani, postsovetlikku Kesk-Aasia riiki. Ta usub, et vaid seal, kohtudes isiklikult riigi diktaatori Gulimoviga, suudab ta tõlkida viimase poeemid, mis kujutavad endast Koštõrbastani valitsemise alust. Kohapeal avaneb Petšiginile unenäoline illusoorne reaalsus, teekonna lõpus aga ootab traagiline pööre. Jevgeni Tšižovi kolmandas romaanis on osavalt ühendatud eksistentsialism, seikluslik reisikirjeldus ja psühholoogiline põnevik.

Murust iluaiani Aivars Lasis tõlkinud Kristo Burk 112 lk pehme köide

Kuidas kujundada ilu- ja majapidamisaeda? Kuidas õigesti rajada tarasid, treppe ja lõkkekohti?

Milliseid taimi aeda istutada? Neile ja veel paljudele teistele küsimustele leiad vastuse tuntud Läti iluaedniku Aivars Lasise äärmiselt praktilisest käsiraamatust. Raamatus on palju fotosid Läti kaunimatest aedadest, lähivõtteid taimedest ja selgitavad tabelid, mis aitavad igaühel oma aiast tõelise iluaia kujundada.

Aforismide piibel Heiki Raudla 640 lk kõva köide

On hästi teada, et mõistlik on õppida teiste vigadest ja kogemustest, mitte hakata kõike omal nahal järele proovima.

Seepärast on aforismid eriti tänuväärne žanr – ühes-kahes lihtsas ja löövas lauses on kokku võetud elukogemus, mis võib aidata meil üle saada nii raskest hetkest kui ehk ka anda nõu selles osas, mille üle üldse muret tunda ja mille üle mitte. Suurepärane kinkeraamat koolilõpetajale ja ka õpetajale.

Noor Unt Vaino Vahing 256 lk kõva köide

Vaino Vahingu kultusteose uustrükk, mis on illustreeritud rohkete fotodega.

Autor märgib oma eessõnas, et on raamatusse kohendamata ja kärpimata pannud pea kõik, mis oma arhiividest ja kirjavahetusest 60ndate lõpus ja 70ndate alguses Undi kohta leidis.

Tänu sellele annab teos ülevaatliku pildi ka kogu 70ndate aastate Eesti kultuurielust. Unt on vaid kogu selle veidi hullumeelse kaleidoskoobi keskpunkt.

Vene karmageddon Artemi Troitski tõlkinud Ülar Lauk 224 lk pehme köide

Venemaal nimetati 2000ndate algust Putini stabiilsusajaks. Selles raamatus kirjeldab Artemi Troitski talle omase huumoriga vürtsitatult, kuidas muutus olukord riigis „karmageddoniks”, mis läheneb kahtlaselt sõjaseisukorrale.

Mida siis Troitski selle kõige kohta arvanud on? Kas Vene protestijaid vaevavad lüüasaamismeeleolud ning ajakirjanikke ja kultuurieliiti enesetsensuur ja konformism?

WWW.TNP.EE

tanapaev

Kesk-Aasia „Sovetistan” SASH UUSJÄRV

„S

ovetistan” on raamat riikidest, mis on üsna tundmatud ka paljudele kogenud maailmaränduritele, kuhu pääsemine võib olla – reeglina ongi – keerukas. Endised nõukogude vabariigid Türkmenistan, Kasahstan, Tadžikistan, Kõrgõzstan ja Usbekistan iseseisvusid 1991. aastal ja nende areng on olnud väga erinev – suhtelisest demokraatiast täieliku totalitarismini, äärmisest vaesusest märkimisväärse jõukuseni.

Erika Fatland on suutnud kogu teoses käsitletava inimeste, sündmuste, ajaloo, hetkepoliitika ja reisimuljete keeruka kompoti kokku sulatada tõeliselt mõnusaks lugemismaterjaliks, mis pakub nii uusi põnevaid teadmisi kui ka nauditavat lugemiselamust.

MISKI POLE SELLINE, KUI NÄIB Igale riigile on raamatus antud omaette peatükk. Raamat algab Türkmenistani ja Kasahstani, kahe rikka kõrbe- ja naftariigiga, kus esimeses valitseb lömastav Põhja-Koread meenutav presidendikultus, mis on teises viisakalt suhtelise demokraatia vaaba alla peidetud, kuid siiski kipub viimasel ajal selle aina õhemaks kuluva katte alt oma tõelisi värve näitama, ning jätkub kolme vaese mägimaaga, mille seast vaid Kõrgõzstani võib tegelikult demokraatlikuks riigiks lugeda, samas kui nii Tadžikistanis kui ka Usbekistanis on võim endiselt nõukaaegsete monarhitaoliste presidentide raudses rusikas.

Neil maadel on väga erinev ajalugu, traditsioonid ja majandussüsteem. Kuna nõukogude ajal liiduvabariikide vahele tõmmatud piirid ei arvestanud suuremat ei kohalike elanike rahvust ega keelt, siis on ka rahvastiku etniline koosseis kirju, mis on paljudes neis riikides toonud kaasa verised konfliktid.

PÄRIS ELU VÄRVIKAS LAPITEKK Raamatu üks kõige huvitavam ja põnevam osa on kahtlemata kohtumised ja jutuajamised kohalike elanikega. Olgu

AUTORI FOTO

5

K

eegi ei tahtnud surra. Kellelgi ei olnud seda sõda vaja. Ja ometigi see juhtus. „See on raamat sõjast, mida ei tohiks olla, ning kangelastest, kes tahtsid elada, kuid surid.” Nii kirjeldab oma teost autor. Radio Svobodale antud intervjuus ütleb Sergei Loiko, et raamatu peategelane on lennujaam – tsivilisatsiooni sümbol, mida inimene on aastaid ehitanud ja siis 242 päevaga lammutab.

Sergei Loiko oli koos Ukraina vabatahtlikega lennujaama kaitsel ja nägi kõike oma silmaga. „Seal polnud ühtegi ohutut paika. Lennujaamast sai Maidani jätkulugu, Ukraina vastupanu ja vabadusvõitluse sümbol.”

Mu vanaisa on murdvaras!

Priit Põhjala illustreerinud Hillar Mets 128 lk kõva köide

Karl armastab hiiglamoodi lagritsakomme. Ja oma hästi lühikest ema ja hästi pikka isa. Ja oma tädi, kes mängib saksofoni, ja onu, kes elab Levist Väljas. Ja vanaisa, kellel on üks väga põnev amet, ja vanaema, kellel on üks Niidirull. Ja lahket habemega naabrionu ja isegi tõredat naabritädi – samuti habemega. Selles raamatus sööb Karl ära umbes viiskümmend kotitäit lagritsakomme ja räägib sulle kõigist neist inimestest, keda ta hiiglamoodi armastab.

Poiss, kes tahtis põgeneda Kadri Lepp illustreerinud Kadri Ilves 116 lk kõva köide Suve lõpp on Jagnobi orus pulmade pidamise aeg.

siis tegu keset Karakumi kõrbe tillukeses külas elava noorukese tüdrukunääpsu Ogulnariga, kes on oma elus vaevu ühe raamatu läbi lugenud, kuid kirjutab paksude kaustikute kaupa kodukõrbele ülistuslaule, või hoopis Kõrgõžstanis Jalalabadis elava usbekitari Nigoraga, kes pääses vaevu eluga 2010. aastal kirgiiside korraldatud usbekkide massitapmisest – need lood on täis valu, haaravad kaasa ja panevad mõtlema. Kõigis neis lugudes kumab lootus – ehk läheb paremaks.

Nagu kõikjal endistes liiduvabariikides, leiab Erika ka Stanidest üles need, kes igatsevad endiselt tagasi vana head vene aega. Kõige kummalisemal kombel leiab neid just paikadest, kus võiks arvata, et nõukogude aja peale kõige tulisemalt tigedad ollakse – tuumapolügooni lähedusest Semipalatinskist, Araali mere väljasurnud kalurilinnas Aralis, Jagnobi oru zoroastristide seas.

seetias. Mõned aastad hiljem sündis sellest ka raamat „Englebyen” („Inglilinn”), mis kandideeris 2011. aastal mainekale Norra kirjanduspreemiale.

Kuid endised nõukogude liiduvabariigid ei andnud Erikale endiselt rahu ning nõnda nägigi 2014. aastal ilmavalgust „Sovetistan”. Tänaseks on see raamat tõlgitud või tõlkimisel juba enam kui kümnesse keelde.

Erika Fatland ise räägib kaheksat keelt ja ta on õppinud ning töötanud paljudes maailma eri paigus. Praegu elab ta oma abikaasa, kirjanik Erik Fosnes Hanseniga Oslos.

Momendil töötab Erika Fatland järgmise äärmiselt põneva projekti kallal – nimelt kogub ta materjali raamatu tarvis, mis räägib kõigist Venemaa naabritest, alates Soomest ja Eestist ja lõpetades Hiina ja Põhja-Koreaga. Mai lõpus esitleb Erika Fatland „Sovetistani” festivalil HeadRead.

ANTROPOLOOGIST AJAKIRJANIK Erika Fatland on Norra kirjanik ning sotsiaalantropoloog. Endise Nõukogude Liidu lagunemisel tekkinud uued riigid on tema huviorbiidis olnud juba õpinguaastatest alates – juba tema 2008. aastal kaitstud magistritöö käsitles Beslani pantvangikriisi Põhja-Os-

Sovetistan Erika Fatland tõlkinud Tiina Axelsen 387 lk flexi-köide + pildipoogen 16 lk

Lennujaam – Ukraina vastupanu sümbol MARI KARLSON

ilmunud

See on romaan Vene–Ukraina relvakonflikti raames toimunud lahingutest Donetski lennujaamas. Tegevuse peajoon areneb minutite kaupa Donetski lennujaama piiramise (maist 2014 kuni jaanuarini 2015) viimase viie päeva jooksul.

Romaani kangelased on väljamõeldud, kuid enamik lahingustseene ja sõjasündmusi on võetud elust ning põhinevad isiklikel läbielamistel. Peale autori kogemuste on raamatu aluseks nelikümmend kolm tundi intervjuusid lahingutes osalenud sõdurite ja ohvitseridega, kes kaitsesid lennujaama viimase päevani.

Selles raamatus on palju tegelasi, palju läbipõimuvaid dramaatilisi süžeeliine. Romaan ei ole ainult ja peaasjalikult sõjast. See on ka armastusest, reetmisest, kirest, äraandmisest, vihka-

misest, raevust, õrnusest, vaprusest, valust ja surmast. Teisisõnu meie tänasest ja eilsest elust.

Sergei Loiko (1953), lõpetas Moskva võõrkeelte instituudi ja teenis enne ajakirjanikukarjääri strateegilistes raketivägedes. Aastast 1991 töötab ta ajalehele Los Angeles Times. Loiko on valgustanud sõjategevust Mägi-Karabahhis, Rumeenias, Tadžikistanis, Tšetšeenias, Gruusias, Afganistanis, Iraagis.

Lennujaam Sergei Loiko tõlkinud Jüri Ojamaa 360 lk flexi-köide

Mardi ema ja isa sõidavad Egiptusesse puhkusele ja viivad Mardi maale vanaema juurde. Muidu on seal ju tore, aga mängida pole suurt kellegagi, nii et Mart saab vanemate peale väga pahaseks. Ta otsustab ära põgeneda. Pariisi, küll nad siis pärast alles kahetsevad! Põgenemine on aga keerukas ettevõtmine, vaja läheb raha ja dokumente, bussipiletit ja väga head plaani. Plaan Mardil on, aga siis hakkab juhtuma ootamatuid asju.

Volli kasvab suureks Ilmar Tomusk illustreerinud Kirke Kangro 164 lk kõva köide sari „Minu esimene raamat”

„Volli kasvab suureks” on järg Ilmar Tomuski populaarsetele lasteraamatutele „Tere, Volli” ning „Volli vanad vigurid”. Seekordses raamatus Volli muuhulgas istutab puu, kohtub tulnukatega, otsib elektrone, toidab peret, hakkab leiutajaks ... ja lõpuks kasvab suureks.

Tolkieni maailm tõlkinud Sash Uusjärv 96 lk pehme köide

Sellest raamatust leiad suurepäraste kunstnike rabavalt kaunid pildid, mis pakuvad võimaluse anda oma lemmiktegelastele ja paikadele just täpselt sellised värvid ja kaunistada nad just selliste detailidega, nagu oled seda mõttes juba sadu kordi „Kääbikut”, „Silmarillioni” ja „Sõrmuste isandat” lugedes ette kujutanud. Ärata Tolkieni maailm ellu just sellisena, nagu sa ise seda vaimusilmas näed!

Värvimine toob rahu Lacy Mucklow illustratsioonid Angela Porter 208 lk poolpehme köide

See üliedukas värvimisraamat on loodud just kiirustavatele täiskasvanutele. Kunstiterapeut Lacy Mucklow ja kunstnik Angela Porter pakuvad 100 värvimispilti, mis on kujundatud juhatama teid värvimise juurde ja selle kaudu lõõgastuma.

Kuues teraapilisel printsiibil loodud peatükis leiab lugeja, kuidas pliiatsiga paberi puudutamine talle head teeb ning aitab kanaliseerida päevase ärevuse rahuldust pakkuvasse loomingulisse saavutusse.

petrone print

Nr 4 (102) 18. mai 2016

WWW.PETRONEPRINT.EE

Suure sõja päevik kirjanik

O

ma „Iiri päevikus” rändab saksa kirjanik Heinrich Böll mööda Iirimaad, otsib ühte, ent leiab teist, tõmmates aeg-ajalt kõrtsides kohatud talumeestel välja hambaid. Need on iselaadsed hambad, mis panevad inimesi ütlema: „Aga Hitleril oli ju nii mõneski asjas tegelikult õigus.” Selle koha peal vaatab Bölli naine talle otsa ja noogutab.

Ja Böll hakkab rääkima sellest, kuidas tegelikult oli, mida Hitler tegelikult tegi. Ühelegi ta patsientidest see ei meeldi, neil on valus ja nad kannatavad, aga Böll ja ta abikaasa teavad, et see on hammas, mis tuleb eemaldada.

Miks ma räägin siin Heinrich Böllist? Aga sellepärast, et ühele noorele iiri kirjanikule, kellele kangastus lugu Teisest maailmasõjast ja verinoorest saksa sõdurist selles, andis esimest romaani kirjutades jõudu just nimelt Heinrich Böll ja tema „Iiri päevik”. „Kui Heinrich Böll võib kirjutada Iirimaast, võin ka mina, iirlane, kirjutada Saksamaast,” kordas ta endale kodukandi looduses jalutades. Audrey Magee oli ülikoolis õppinud saksa kirjandust ja kultuuri, nii et ta teadis üsna hästi, millega tal rinda pista tuleb. Kõik need mehed. Kõik need klassikud.

Sõda muudab inimest tundmatuseni, ja selle keerises olles ei esitata just ülemäära tihti küsimusi valikute lubatavu-

loogist foto järgi valinud naise, kellega abielluda. Katharina Spinell. Kummalgi on täiesti varjamatult omakasupüüdlik eesmärk – sõdur saab abiellumise puhul kümme päeva puhkust, naine hakkab mehe surma puhul saama lesepensioni. Sellest piisab. Peterile meeldivad Katharina juuksed, Katharinale mehe käed. Ehkki neiu ema käib peale, et ta valiks välja arstivõsukese, jääb Katharina endale kindlaks.

Mees tuleb, täitanud ja räpane, nii et tema hais ajab südame pahaks. See on rinde hais, mida mehed ise tähelegi ei pane. Berliinis aga elatakse peaaegu nagu enne, veidi vaesemalt ja meestevaesemalt ehk, aga pesta saab ikka.

Endalegi ootamatult noored armuvad ja avastavad järk-järgult teineteise kehasid. Isa Spinelli võtab noore sõduri oma õhtustele käikudele kaasa ja Peter saab üheks neist, kes juute nende kodudest välja ajavad. Spinellidki saavad uue uhke korteri. Teenija. Ustavate jüngrite lisaratsioonid.

FOTO PATRICK REDMOND

KÄTLIN KALDMAA

Audrey Magee

se või eetilisuse kohta. Tehtud tegude tagajärgedega tegeldakse hiljem, kui jäädakse ellu, või siis ei tegelda nendega üldse, sest see pole oluline. Armastus võib küll olla, aga mida seegi päästab?

Või teadmine, et mees pääseb sõjast eluga tulema, kui naine on temale truu.

FIKTIIVNE ABIELU „Avantüür” algab lootustandvalt. Peter Faber, tavaline saksa sõdur, on kata-

KAKS SÕDA: VENEMAAL JA BERLIINIS Kaks elu jätkuvad paralleelselt, üks Venemaa rindel ja teine Berliinis. Ühel pool ühe perekonna õitseng ja teisel pool jäine Venemaa, kus külad pigem maha põletatakse, kui sakslaste kätte jäetakse. Saksa mundrid ei pea külmale vastu, pärast pikki ekslemisi jõutakse Stalingradi alla, kus saab alguse pikk ja piinarikas piiramine. Nagu vanemad lugejad mäletavad, siis murdus

TARTU ÜLIKOOLI KIRJASTUS ilmunud Muutugu ja kadugu!

Baltisakslased ja Esimene maailmasõda Aadu Must 206 lk kõva köide

Esimene maailmasõda oli murdepunktiks kogu maailma, sealhulgas Eesti saatuses. Kadusid impeeriumid. Meie maal aastasadu valitsenud baltisakslased pühiti ajaloo näitelavalt. Radikaalselt muutusid rahvussuhted, majandus, tegelikult ju kogu elu. Sellele vaatamata on sajand tagasi toimunu suuresti hilisemate vapustuste varju ja unustusse jäänud.

Erinevate riikide arhiividesse peidetud dokumentidest selgub, et ajalooraamatutes on Esimese maailmasõja ajaloo faktid segunenud müütide ja propagandistlike loosungitega. Vene impeeriumi sisepoliitika paljud tollased saladused on aga tänaseni saladuseks jäänud. Tuginedes Eesti ja Venemaa arhiividele, avab Tartu Ülikooli arhiivinduse professor Aadu Must oma raamatus tollase avaliku ja salapoliitika senitundmatuid lehekülgi.

Analüüs ja metafüüsika: sissejuhatus filosoofiasse P. F. Strawson tõlkinud Tiiu Hallap 198 lk pehme köide

Raamat „Analüüs ja metafüüsika” põhineb inglise filosoofi Peter F. Strawsoni (1919–2006) Oxfordis peetud

sissejuhatavail filosoofialoenguil.

Siin kõneleb autor filosoofilise analüüsi idee erinevaist tõlgendusviisidest, soovides seletada, milles tema arvates filosoofia mõte seisneb. Ta püüab näidata filosoofia eri valdkondade – eeskätt ontoloogia, epistemoloogia ja loogika – omavahelist sõltuvust ning demonstreerib oma analüüsistiili konkreetsete probleemide peal.

Autor nimetab teost sissejuhatuseks filosoofiasse, mis ei eelda lugejailt varasemaid kokkupuuteid filosoofiaga (selles väites on küll kaheldud). Raamat sisaldab tõlkija põhjalikku järelsõna ja registrit ning ilmub sarjas „Avatud Eesti Raamat”.

Eesti kirjanduslik avangard 20. sajandi algul.

Hüpped modernismi poole I Tiit Hennoste 484 lk pehme köide

„Eesti kirjanduslik avangard 20. sajandi algul. Hüpped modernismi poole I” on autori sõnul katse kirjutada lahti eesti 20. sajandi avangardismi/modernismi lugu ja ühtlasi katse ehitada oma mudel selle analüüsimiseks.

Raamat tõstab programmiliselt esile need kirjanduse komponendid, mis tavaliselt teoste varju jäävad, kuid avangardis eriti oluliseks tõusevad: autorite loomingulised programmid ja manifestid, omaväljaanded, keel jms.

Raamat on esimene osa kaheköitelisest monograafiast ja ilmub sarjas „Heuremata”.

just seal sõja selgroog ja algas Venemaa võidukäik. Piiramine kestab. Pakane kestab. Süüa ei ole. Juua ei ole.

Külm on. Selle asemel, et tuua mingisugustki abi, viiakse Hitleri käsul kõrgemad sõjaväelased minema. Reamehed jäetakse maha. Nemad peavad kuidagimoodi ise hakkama saama.

Olukord on kohutav. Valida on surma ja allaandmise vahel. Peter Faber valib viimase.

Katharina elab Berliinis samal ajal tagala naise elu. Kõigepealt tänu isa ja abikaasa tegevusele saavutatud aina kasvavad privileegid, lapse sünd, tutvumine aina tähtsamate ninade abikaasadega. Temast saab aina kaunim naine.

Kuni naabrinaise märkuseni, et venelastele meeldivad sinusugused priske tagumikuga naised. Meeldivadki.

Kust küljest ka ei vaata, sõda ei ole ilus ühtigi. Kas keegi lugejatest on näinud fotosid, mis on tehtud noortest meestest enne ja pärast sõtta minekut?

Need kõnelevad. Sõnadeta. Magee on neile meestele sõnad andnud. Ja naistele.

Avantüür Audrey Magee tõlkinud Tiina Tarik 352 lk kõva köide

6

Ilmunud Joe Cowley täiesti salajane blogi Ben Davis tõlkinud Kadri Põdra 352 lk, pehme köide

Joe blogi on mõeldud teismelistele poistele, kes on „Äpardi päeviku” lugemiseks juba liiga suured. Raamatu peategelane on 14-aastane Joe Cowley, suur Star Treki fänn ja tüdrukute õudusunenägu. Joe meelest on asjad läinud nii hulluks, et enam hullemaks ei saa minna, ja et elust paremini sotti saada, otsustabki ta hakata pidama täiesti salajast blogi.

Blogi avab teismelise poisi suurimad õnnestumised ja piinlikud vahejuhtumid. See raamat paneb nutma ja naerma, piinlikkust tundma... Joe ise lubab sedagi, et järgmise veerandi lõpuks saab temast täiesti uus inimene...

LülITa see välja!

Josie Lloyd ja Emlyn Rees tõlkinud Kadri Metsma 144 lk, pehme köide

See nutitelefon pakub lahedaid mänge ja mõnusaid ajaveetmiseks mõeldud ülesandeid ning tuletab sulle meelde, kui lahe on oma sõpradega silmast silma suhelda!

Kui soovid proovida, kuidas vahetult suhelda, siis lülita oma telefon välja ning võta teejuhiks „Lülita see välja!”.

Selle toote aku peab vastu täpselt nii kaua, kui sul jätkub kujutlusvõimet.

Ta mahub taskusse, võid selle igale poole kaasa võtta, ei ole tarvis wifit, juhtmeid ega kõrvaklappe. Selles on lahedad uued äpid ja see on valmistatud ümbertöödeldavast materjalist.

WWW.TYK.EE

„Faust”- saksa kultuuri mõjukamaid esindajaid

N

agu kirjutab kirjandusteadlane Thomas Salumets oma mahukas saateartiklis tõlkele, on „Faust” „saksa kultuuri mõjukamaid, tunnustatumaid ja püsivamaid nähtusi. Selle autor seisab suveräänselt uusaja saksa kirjanduse keskmes ja troonib kõige nimekamate Lääne kirjandusklassikute hulgas. Sarnaselt Odysseuse ja don Quijotega on Faust väljaspool Goethe värssdraamat alustanud omaette elu ning tema kujust on saanud lääneliku kultuuri ikoone.”

Epiteeti „faustilik” on sageli kasutatud küllastamatu teadmis-, elamus- ja arenemisjanu tähistamiseks, Goethe teose tõlgendusvõimalused on aga avarad ja mitmekülgsed. Nagu osutab Thomas Salumets, ei ole „Fausti” peateemaks „õige või vale käitumine, eetiline valik.

Selle asemel keskendub Goethe Fausti vaimulaadile ja küsimusele, kas Fausti uut, sügavalt sisse juurdunud mina saab muuta. „Faust” osutab kaugemale – probleemidele, mis tulenevad individuaalse käitumise ja mõttelaadi, ajaloo, kultuuri ja laiema sotsiaalse tagapõhja ühismõjust. See inimese ja ühiskonna vaheline keeruline „figuratsiooniprotsess” on Goethe meistriteose tuumaks.”

Rohkem on tuntud „Fausti” esimene osa. Goethe vanas eas kirjutatud ja postuumselt ilmunud teine osa nõuab rohkem intellektuaalset tähelepanu, ent tulemus väärib vaeva.

tõlkis ta Rooma eepika peateose, Vergiliuse „Aeneise”, nagu ka tema karjaseluulekogumiku „Bucolica”. Tõlkeid ilmus ka saksa, soome, rootsi ja vene keelest.

Tõlkija Ants Oras.

TÕLKIJAKS EESTI KIRJANDUSKULTUURI RAJAJAID „Fausti” tõlkija Ants Oras oli eesti kirjanduskultuuri rajajaid, tõlkija ning juhtivaid kriitikuid ja esseiste Teise maailmasõja eelses Eestis. Tema roll eesti kirjanduskeele, poeetilise traditsiooni ja tõlkekultuuri ülesehitamisel oli ülisuur. 1943 suundus ta pagulusse, kus jätkas nii eesti kirjanduse tutvustamist välismaailmale kui ka maailmakirjanduse vahendamist emakeelde.

Orase kirjandus- ja kultuurikriitilise pärandi võtavad kokku „Eesti mõtteloo” sarja kaks mahukat raamatut „Luulekool” (I–II, 2003, 2004).

Tõlkijana oli Oras Shakespeare’i loomingu Eestile avastajaid ja tõlkijaid („Macbeth”, „Torm” jm). Ladina keelest

ORAS KUI KEELEKOMPAJA Orase varajastes tõlgetes tekitab tema keelekasutus küsitavusi – ta kuulus koos Johannes Aavikuga eesti kujuneva kirjanduskeele kompajate-katsujate esiritta. Seevastu tema hilisema tõlkeloomingu peasaavutusi, Goethe „Faust” (esmatrükk: I osa 1955, II osa 1962) jääb rööbiti August Sanga vahenduses Eestis ilmunud „Faustiga” meie tõlkekultuuri küpsete meistriteoste hulka.

Käesolev väljaanne sisaldab lisaks tõlkele ja kommentaaridele Ivar Ivaski käsitlust Ants Orasest Goethe tõlkija ja tõlgitsejana ning Thomas Salumetsa mahukat saateartiklit. Tegemist on Tartu Ülikooli Kirjastuses 2007. a ilmunud väljaande täiendatud ja parandatud uustrükiga.

Faust Johann Wolfgang von Goethe tõlkinud Ants Oras 622 lk kõva köide

7

Nr 4 (102) 18. mai 2016

WWW.TLUPRESS.COM

TALLINNA ÜLIKOOLI KIRJASTUS

Vabadus kui inimlik instinkt Erinevalt paradiisist ja põrgust on purgatoorium tänapäeva inimesele ilmselt üsna tundmatu paik. Kuidas Dante oma „Purgatooriumis” seda kohta esitab? Milline on üldse tema panus purgatooriumi-idee arengusse?

Hingelise puhastumise mõiste on meile kõigile väga selge. Teame, et kahetseme valesti tehtud asju ja sedagi, et võime saada nende eest karistada, aga et õiglane karistus teeb meid ühtlasi paremaks. Muidugi on raske ette kujutada, et on olemas kindel paik, kus selline puhastav karistamine n-ö ametlikus korras toimub. Me ütleme, et see on nii „elus” või et see toimub „hinges”. Aga kristlikus õpetuses on elu ühtlasi hinge surmajärgne elu.

Purgatooriumi mõiste on ajaloos arenenud ja teisenenud. Lisaks teoloogide ja kirikujuhtide arutlustele ja õpetusele levisid mitmesugused rahvalikud legendid puhastumise viisidest ja kohtadest. Just kohtade suhtes on visioonikirjanikud teoloogidega võrreldes hoopis fantaasiarikkamad. Need võisid paikneda vulkaanide sisemuses või kaugetel saartel, seostudes siis rohkem põrgu või rohkem paradiisiga, sageli oli neis mõlema elemente.

Purgatooriumi kinnistumine teispoolsusõpetuse dogmaatilise osana jääb hiliskeskaega. See on vähemalt mõneti seotud ühiskonna muutumisega ja vaheseisuste kujunemisega Euroopa linnades. Näiteks keskaegne teoloogide kujundatud traditsiooniline kaupmeheideaal oli pühakulaadne.

Kaupmees oli nagu varustaja ilma ka-

sumita. Uus reaalsus kujunes teistsuguseks. Kaupmees, kes täitis ühiskonnas tähtsat rolli, varustades kõige vajalikuga nii linnu kui ka õukondi, riskis kaugetel maadel seilates elu ja varaga ega saanud kaubelda kasumita. Teda ei sobinud tema kasulikkuse pärast mõista igavesse hukatusse, aga ta ei saanud loomulikult ka otse paradiisi.

Kasum seostub teadupärast küsimusega õiglusest ja ahnusest. Ning see ei puuduta ainult kaupmehi vaid ka valitsejaid, nii ilmalikke kui kiriklikke. Tegelikult on meist paljudel „oma Panama” kapis. Aga selline vaheruumi vajadus puudutas ka teisi inimlikke pahesid – kõrkus, kadedus, viha, jõuetus, ahnus, aplus, himurus. Nii oli patte liigitanud juba 6. sajandil paavst Gregorius I. Need saavad ka Dante puhastusringideks Purgatooriumi mäel, mis asub asustamata lõunapoolkera saarel.

Dante on geniaalne sünteesija ja süstematiseerija ning samas suur visionäär. Kuid ühtlasi on Dante puhul oluline tema eriline vabadusejanu. „Purgatooriumi” esimeses laulus laseb ta teejuht Vergiliusel purgatooriumi valvurile Catole oma tegelase kohta öelda: „Ta otsib vabadust”. Purgatooriumi keskpaigas arutletakse vaba tahte üle, mille abil inimene saab oma patustest kalduvustest hoiduda. Aga samas on oluline vabadus kui instinkt, ning see pole seotud mitte klammerdumisega maise vara või oma ihade või nõrkuste külge, vaid n-ö endast välja minemisega, vabanemisega iseenda koormast.

Dante uurimine on tänapäeval omaette mahukas tööstusharu, millesse oled ka ise panustanud, viimati TLÜ kirjastuses ilmunud ingliskeelse kogumikuga „I luoghi nostri: Dante’s natural and cultural spaces”. „Purgatooriumi” mahust pea poole hõlmavad sinu kom-

igasuguste kommentaarideta sel tasemel, et mõista tegelaste sugu ja liikumist punktist A punkti B. Harald Rajametsa tõlge on Dante vanaaegse originaaltekstiga võrreldes palju selgem, see tähendab, et ta on tõlkijana teksti juba osaliselt seletanud. Aga pelgalt suur hulk kõrvaltegelaste nimesid kutsub esile vajaduse elementaarse informatsiooni järele.

Lisaks on muidugi kohti, mis nõuavad pisut pikemat ajaloolist või filosoofilis-teoloogilist seletust. Süvenenum lugeja ilmselt ei põlga ära ka paralleele teiste tekstidega. Laulude kokkuvõtted lubavad tutvuda kogu teosega mõne tunni jooksul. Saatesõna annab taustaülevaate purgatooriumi saamisloost ja käsitleb purgatooriumi kohta Dante teispoolsuse süsteemis.

Erudeeritud lugeja ilmselgelt ei vaja kõiki kommentaare. Ma katsetasin „Põrgut” üle lugedes, kas mina vajan.

Selgus, et kohati vajan küll.

ILLUSTRATSIOON RAAMATUST

V

eel maikuus ilmub TLÜ kirjastuselt Dante „Jumaliku komöödia” teine osa „Purgatoorium”. Sel puhul vestles raamatu kommenteerija ja saatesõnastaja Ülar Ploomiga kultuuriajaloo professor Marek Tamm.

Nagu mõne aasta eest ilmunud „Põrgu”, nii on ka „Purgatoorium” Harald Rajametsa tõlgitud. „Paradiisist” jõudis ta paraku ära tõlkida vaid esimesed kuus laulu, mistõttu oled pidanud selle ise koos Ilmar Venega lõpuni tõlkima. Kas võib juba küsida, millal peaks „Paradiis” lugejateni jõudma?

Küsida võib ikka. Vastata on raske. Kui läheb hästi, saab kiiremini kui viie aastaga.

Gustave illustratsioon „Purgatooriumile”. mentaarid ja järelsõna — mis on olnud nende eesmärk? Kas Dantet on tänapäeval ülepea võimalik ilma seletusteta lugeda?

See on võib-olla tööstusharu küll, kui mõelda näiteks itaalia kultusnäitlejale Roberto Benignile, kes on esitanud valitud laule „Jumalikust komöödiast”

Kuidas algas Rooma KRISTI VIIDING

2

017. aastal tähistab kogu Euroopa ajalookirjanduse ühe varaseima viljeleja, Padova päritolu Rooma ajaloolase Titus Liviuse (64/59 eKr–17 pKr) 2000. surma-aastapäeva. Sel puhul ilmus äsja Liviuse monumentaalse ajalookäsitluse „Linna rajamisest alates“ (Ab urbe condita) I raamatu esmakordne tõlge eesti keelde. Teos tervikuna analüüsib Rooma linna ajalugu esimestest sajanditest kuni Liviuse kaasajani. Nii käsitletud sündmuste kestuse ja hulga poolest kui ka teksti pikkuselt on see mahukaim paganlikust antiikkirjandusest säilinud teos. Seda isegi hoolimata asjaolust, et kolm neljandikku 142 raamatust on hävinud või teadmata kadunud. Ühtlasi on see teadaolevaist ka kõige kauem, ligi 50 aasta vältel kirjutatud antiikaja kirjandusteos.

Teose avaraamat (koostatud 34–25 eKr ja avaldatud eraldi ülejäänud raamatuist 27–25 eKr) kirjeldab Rooma ajaloo varaseimat, kuningate perioodi, liitudes käsitlusviisilt teose kui terviku ideega: kirjeldada Rooma tõusu ja langust. Iga kuningat iseloomustab üks keskne märksõna: teist kuningat Numat religioon, kolmandana valitsenud Ancus Marciust sõjaliste tseremooniate asutamine, neljandat Tullust metsikus, kuuendat Serviust tähtsate riiklike institutsioonide rajamine, viimast,

Titus Livius

Tarquinius Superbust ülbus.

Kordagi ei võrdle Livius kuningaid omavahel ega anna nende tegevusele hinnanguid, kuid sarnasus ühele või teisele kuningale pühendatud teksti mahus võib olla tähenduslik. Struktureerides raamatu kuningate elukäikude ja tegude, mitte aastate alusel, moodustab Liviuse ajalooteose avaraamat teatava vahevormi annalistliku ja biograafilise ajalookirjutuse vahel ja sarnaneb hoopis rohkem biograafiakirjandusele (tuntud nt tänu Suetoniuse Keisrite elulugudele) kui muule antiiksele ajalooproosale.

I raamat on olnud Euroopa kirjanduste ja kunstide jaoks hindamatu süžeede allikas: tuntumad on Romuluse

ja Remuse sünd ja tegutsemine, sabiinitaride rööv, Horatiuste ja Curiatiuste kahevõitlus ning Lucretia häbistamise ja kuningavõimu langemise lugu. Ent raamat on klassikaline teos ka ajaloolise urbanistika jaoks, sest Livius kirjeldab ajaloosündmuste kaudu Rooma kui euroopaliku linnakultuuri emalinna, selle osade ja lähialade väljakujunemist. Sõjalis-poliitilisi ettevõtmisi mainib autor sageli pigem möödaminnes kui linnaosade, institutsioonide või ehitiste saamisloo eeltingimust. Ta tõlgendab näiteks selliste sotsiaalajalooliste nähtuste juuri nagu rahvaloendus, küüditamine, vanglate rajamine, sakraalsete objektide ilmalikustamine, meetmed uute linnaosade populaarsuse tõstmiseks jne. Raamatus leidub palju näiteid ka avaliku kommunikatsiooniajaloo, st juhtide ja rahva vahelise kommunikatsiooni uurijatele, aga ka Euroopa varasest õigusajaloost huvitatuile.

Linna rajamisest alates Titus Livius tõlkinud ja kommenteerinud Kristi Viiding, Mart Noorkõiv ja Tuuli Triin Truusalu 192 lk, pehme köide

suurtele hulkadele nii Itaalias kui ka välisturneedel.

Kindlasti on sadade või isegi tuhandete kommentaatorite ja tõlkijate töö tulemusena kommentaariumi ruum kasvanud suuremaks teksti enda ruumist ja võib lugejat kohutada. Ilmselt saab „Purgatooriumi” lugeda ka ilma

Purgatoorium Dante tõlkinud Harald Rajamets 551 lk pehme köide

ilmunud

ilmumas

J. Lotman ja B. Uspenski.

Kirjavahetus 1964–1993

Raamat saksa luulekunstist

koostanud ja kommenteerinud Olga Kelbert ja Mihhail Trunin 822 lk, kõva köide

Raamatut Juri Lotmani ja Boriss Uspenski kirjavahetusest („Ю. М. Лотман – Б. А. Успенский. Переписка 1964–1993”; „J. Lotman ja B. Uspenski. Kirjavahetus 1964–1993”) võib ennekõike pidada teaduslikuks väljaandeks, aga kahtlemata pakub see lugemisrõõmu kõigile lähiajaloost ja kultuurist huvitatud lugejatele.

Raamat annab värvika ülevaate 1960– 1980 aastate elust nii Tartus kui ka Moskvas. Teadlaste südamlikest omavahelistest kirjadest leiab rohkelt huvitavaid fakte toonase eluolu ja inimeste kohta. See on omamoodi kahe teadlaste elu ja loomingu ajaraamat: saame teada, kuidas Juri Lotman ja Boriss Uspenski elasid ja töötasid ja missuguses keskkonnas sündisid ja kasvasid nende ideed. Samuti on huvitav jälgida, kuidas teaduslike ideede üle arutlemisel tekib inimeste vahele inimlik avameelsus ja soojus.

Olulisel määral räägibki raamat ka sõprusest. Fraasid nagu „Minu meel on alati kurb kui ma sõidan teie juurest ära” või „Ärge unustage mind, mu kallis sõber, ja teadke, et armastan teid väga ja mõtlen teile alati” läbivad kogu kirjavahetust.

Martin Opitz tõlkinud ja saatesõnastanud Maria-Kristiina Lotman ja Kai Tafenau 250 lk, pehme köide

Martin Opitz (1597–1639) oli barokiaja hinnatumaid saksa luuletajaid ja mõjukaim luuleteoreetik. Oma peateoses „Raamat saksa luulekunstist” (1624) kutsub ta sakslasi üles arendama teiste Euroopa maade eeskujul rahvakeelset kunstluulet. Saksa keel ei tohtinud prantsuse, hollandi või itaalia keelest maha jääda. Ta peab saksa keele jaoks sobivaimaks silbilis-rõhulist värsimõõtu, lihvib saksa riimipõhimõtteid ja illustreerib oma põhimõtteid arvukate näidetega.

Klassikaline filoloog Marju Lepajõe on Opitzi teose kohta sõnanud järgmist: „Opitzi vaated inspireerisid 17. sajandil kirjutama esimesi eestikeelseid värsse ja need on kujundanud eesti luulet tänase päevani – ligi nelisada aastat. Ent selles haruldases väljaandes võib otsida ka tulevikku, sest lugeja leiab Opitzilt vastuseid kõige põletavamatele küsimustele: Mis on luule? Kust see pärineb? Kuidas seda kirjutada? Milline haridus peaks luuletajal olema? Miks luule on tõsisem nähtus kui ajalugu? Kuidas puhastada „võssa kasvanud poeetilisi metsi“?”

Raamatu on eesti keelde tõlkinud ja saatesõnastanud Maria-Kristiina Lotman ja Kai Tafenau.

ajakirjade kirjastus

WWW.KIRJASTUS.EE

LIINA HERGAUK ajakiri Käsitöö

„K

uldse peaga nõel” on ühe pere lugu, mida saadab oma argisuses ja pidulikkuses 20. sajandi alguse eesti käsitöö ja kodukaunistamine. Soe tunne kutsub lehitsema album-raamatut ükskõik milliselt leheküljelt.

Kertu Saks on ajakirjandusdoktor ja Energia avastuskeskuse juhataja, kellel ei ole esimene kord oma pere lugusid kirja panna. 2006. a ilmus raamat „Isaga koos. Mäletusi Kaarel Kilvetist” ja 2009. a „Krista Kilvet. Peegelpilgus”. „Kuldse peaga nõel” põimub küll rohkem emast kirjutatud raamatuga, kuid näib, et tegemist on täiesti loogilise järjega selle pere lugude sarjas. „Pildistamistest, uurimisest ja kirjutamisest sai kokku raamat, mis räägib täiesti tavalistest eesti naistest – peretütardest, emadest, perenaistest, ajast, kuhu nad elama sattusid ja elust, mida aegadest hoolimata oma perele õmmeldes, heegeldades, kududes ja kaunistades lõid. Ja nii tegid nad seda, mida naised ikka teevad – tekitasid turvalise kodu tunde. Minu esiemad tegid seda läbi sajandi niidi ja nõelaga,” kirjeldab autor Kertu Saks teose valmimise käiku ja olustikku.

Kohati isiklik album-raamat annab lugejale mitmeid paralleele, mil on tajutav, et väärtuslikke „kuldse peaga nõelu” leidub eesti kodudes veel hulganisti ning jäänud eesti naise mällu ja tegudesse. Olgu „nõelaks“ siis lihtsalt käsi-

FOTO: MARK RAIDPERE

Naistest ja naistele

Pere pärandina 1910. aastast säilinud õrn puuvillane meisterliku käsitöö näidis – pilukaunistuste ja tikanditega kleidike, Elvine 1920ndatel tikitud kardin ning Alide 1930ndatel heegeldatud pitsiga voodikate.

tööoskus, esiemadelt säilinud esemed või mälestused, mida edasi kanda.

Sellel perekonnal on õnnestunud hoida alles väärtuslik kogu tolleaegseid riietusesemeid ja kodutekstiili.

Peaaegu sada aastat tagasi valminud ristimiskleit ja autori vanaema lillelised kleidid on lummavad. Lisaväärtust annavad rõivaesemetele tänapäevased fotoülesvõtted, kus modellideks on pere tänased naised ja lapsed. Need naised ei ole kadedad – oma vanaema kleidid on maha joonistatud ning pandud kokku lõikeleheks, millelt leiab kolm omaaegset kleiti naisele, kaks

Nartsiss, meesteõgija Helga Nõu 366 lk, kõva köide

Romaanis rullub lahti ühe eesti naise elulugu, kirjum kui kellelgi teisel. Algab see möödunud sajandi Pärnust ja ulatub üle Tartu, Tallinna, Petrogradi, Riia, Oslo ja Londoni pea igasse ilmajakku. Olgu nimetatud Aafrikas Johannesburg, Bulawayo, Salisbury ja Kaplinn; Aasias Bombay, Singapur, Shanghai, Peiping ja Hongkong; Austraalias Sidney ja Ameerikas mitmed osariigid lõppjaamaga Alaskas.

Tema elu keerleb otse pöörases tempos, kabareede särast kuni vaesuse, nälgimise ja prostitutsioonini suurlinnade rentslis. Kes ta oli? Ühelt poolt ilus nagu Kreeka mütoloogia Narkissos, kes armastas oma peegelpilti, teiselt poolt „meeste õgija”, naine „saja mehega”.

Paraku polnud ta vooruse eeskuju, aga imetleda võib ta elutahet, võimet kõigist olukordadest välja tulla ja oma unistusi järgida.

Tõe otsing

ühenduspunkte ning olen nüüd andnud neile kuju, mis mind rahuldab.

Adresseerin selle raamatukese niihästi oma vanadele kui uutele lugejatele ning seetõttu esitan lühemalt neid teemasid, mida olen teistes raamatutes juba käsitlenud. Siiski kordan tuttavat mõttekäiku kohtades, kus näen idees või tema esitusviisis edasiminekut, ja ka seal, kus uus lugeja vajab kaasatulekuks lühikest eelkokkuvõtet.

Põhjapõdrad ja oliivid Jaak Prozes 144 lk pehme köide

Jaak Prozese luulekogu „Põhjapõdrad ja oliivid” sisaldab autorile omast soome-ugri teemat.

Luuletustes on irooniat nii tarbimise, kui ka tehnoloogiliste arengute suhtes. Luulekogu eripäraks on, et mitmed luuletused on tõlgitud erinevatesse soome-ugri keeltesse. Olgu siin liivi, mari ja ungari keeled nimetatud.

Willard Van Orman Quine tõlkinud Lauri Pilter 125 lk, pehme köide

Lapsepõlvemaa, sõda ja kolm okupatsiooni

Olen neil lehekülgedel võtnud eesmärgiks ajakohastada, kokku võtta ja selgitada oma mitmeti põimuvaid vaateid kognitiivsele tähendusele, objektiivsele osutusele ning teadmise alustele. Osa edasiminekust on seletav ja osa sisuline. See sisu on esile kerkinud hooti viimase kümne aasta jooksul, osalt loengutel, vabas arutelus ja juhuartiklites. Neid mõtteid omavahel seostades olen vahetevahel leidnud vigaseid

Mälestusi (1937–1944) Valter Kruut 240 lk, pehme köide

1932. aastal Kirde-Eesti rannakülas Valastes sündinud ning seal kolm okupatsiooni ja ka sõjaaja raskused üle elanud poisi lapsepõlvemälestused tollest murrangulisest ajajärgust.

Meenutused külaelust, talutöödest, karjasepõlvest ning esimeste kooliaastate rõõmudest-muredest.

8

ilmunud Võileivatordid.

Soolased ahvatlused

tütarlapsele ja ühe ristimiskleidi.

Teose mitmetasandiline ülevaade 20. sajandi alguse eluolust läbi ühe pere, eesti naise ja käsitöö põimub keerulise ajastu, poliitika, usu, kurbade saatustekokkusattumustega ja rõõmsate traditsioonidega. Naine on meie kultuuris olnud pere rõivaesemete eest hoolitseja. Naine võtab aja ja muudab kõik kergusega mugavaks, kaunistab, parandab, puhastab. Autori isiklik naisperelugu on oskuslikult seotud tolleaegse riidemoe ja käsitööajakirjanduse ning vürtsitatud maailmas toimunud tähtsündmustega.

Lugu saab alguse triibuseeliku ja pottmütsi ajaga, mida püütakse ette kujutada ilma selle aja tegelasi tundmata. Ega pastelde ja suurräti aegki olnud kauge – vaevalt sada aastat tagasi oli naisel ainult kaks suurrätti, üks igapäevaseks ja teine pidulikemaks puhkudeks. Peene pesu ning tikitud toakaunistuste aeg tuli perekondadesse läbi tütarlastekoolide, kuhu peretütred õppima saadeti, sest muid väljavaateid üldiselt ei olnudki. Tagant järele mõeldes oli see uhke valik, sest nagu näha, millise päranduse nad on meile nõnda jätnud!

Tiina Lebane, Pille Enden 112 lk, kõva köide

Tänane leiva- ja saiatoodete valik on mõõtmatult suurem ja rikkalikum kui võileivatortide hiilgeajal aastakümneid tagasi. Eri jahudest, erinevate seemnete, köögiviljade ja muude põnevate lisanditega saiad-leivad ju lausa kutsuvad end soolastes tortides kasutama. Samal ajal pakuvad vaheldust ka näkileivad, kuivikud, maisikrõpsud ja soolased küpsised. Kui varem kippus võileivatort uppuma hapukoore-majoneesikastmesse, siis nüüd on nende kahe klassiku kõrval meie kasutuses jogurtid ja erimaitselised toorjuustud, crème fraîche, pestod ja muud kastmed-võided. Lisandite valik, millega kreemi maitsestada või mida tordikihtide vahele panna, on isegi väikese Eesti kohta piiritu.

Kaante vahelt leiad 45 uut ja maitsvat soolast tordiretsepti, mis ehivad su peolauda. Maitsvaid elamusi!

Aiapidu Kalvi Sedrik 156 lk, kõva köide

„Ühel sumedal suveõhtul sain osa vaimustavast juubelipeost, mille kaunist lauda kroonisid Kalvi tehtud toidud.

Kohe samas sündiski otsus: need maitsed ei tohi jääda vaid käputäie inimeste teada,” ütleb „Aiapeo” idee autor Raili Mikk.

Igapäevatööna on aga Hiiumaalt pärit Kalvi toita ligemale 500 Rahvus-

KULDSE PEAGA NÕEL Album 20. sajandi alguse Eesti käsitöörõivastest ja kodutekstiilidest Kertu Saks 192 lk, kõva köide

EESTI KEELE SIHTASUTUS ilmunud

Nr 4 (102) 18. mai 2016

ooperi Estonia töötajat ning õhtuti veel 800-pealine publik teatri kohvikutes ja Talveaias. Aivar Mäe on öelnud Kalvi kohta, et ta oskab katta laua nii presidendile kui ka külapeole.

Kui teater puhkab, kolib Kalvi Hiiumaale ja pühendub põhjalikult oma suvisele kirele – õues toidu valmistamisele.

Võtab kasutusele lihtsamad kooslused ja valmistamisnipid, kuid ühes asjas järele ei anna – ja see on maitse. „Aiapeo” retseptid aitavad teil toime tulla igat masti pidude ja pidulistega.

Küpsetamata koogid ehk lihtsad retseptid magusast koogimaailmast Ragne Värk 64 lk, pehme köide

Armas maiustaja, oled sattunud magusasse ja maitsetest tulvil koogimaailma.

Magus võlub alati, sulatades ka kõige kargemad südamed ning tuues naeratuse näole – täpselt sama toime on ka selle retseptiraamatulehtedel leiduvate kookidega. Nendel kookidel on üks lihtne eripära – siit raamatust leiate 30 magusatest toonidest tulvil koogiretsepti, mis valmivad küpsetamata. Need kõik on lihtsad koogid, mis saavad valmis ilma ahjukuumust kasutamata.

Küpsetamata koogid sobivad ideaalselt valmistamiseks algajatele, kuid ka neile, keda on koogivalmistamise pisik juba aastaid nakatunud. Kui soovid lihtsa vaevaga ja kiiresti mõnd magusat kooki, siis need koogi on just sinu jaoks loodud… ja otseloomulikult on sedalaadi koogid ideaalsed suviste ilmadega, sest pakatavad värskusest ja lihtsatest maitsetest!

WWW.EKSA.EE

Eesti kohanimeraamat PEETER PÄLL

K

as Muusika külas elavad musikaalsed inimesed, Matka külas matkahimulised ja Moosi külas maiasmokad? Kust üldse pärinevad Eesti kohanimed ja millal on neid esmakordselt mainitud? Kas minnakse Viinistule või Viinistusse? Kas külanimi Laeva hääldub II või III vältes?

Neile ja paljudele muudele küsimustele püüab vastata „Eesti kohanimeraamat”. Valminud koostöös paljude asutustega (Eesti Keele Instituut, Võru Instituut, Eesti Kirjandusmuuseum jt), antakse siin esmakordselt kokkuvõtlik ülevaade selle kohta, mida Eesti kohanimedest, nende kujunemisest ja etümoloogiast on kirjutatud ja arvatud.

Esitatud on nime hääldus, kohakäänete kasutus, koha kihelkonna- ja mõisakuuluvus, lühike kohalugu jpm.

Sõnaraamatus on 6211 artiklit, sh kõik ametlikud külanimed, valik muid asulanimesid ning tähtsamad piirkondade ja looduskohtade nimed. Mitmele artiklile on lisatud viipenimed ja kohapärimus. Rohkesti on uut teavet, sest paljud Eesti piirkonnad olid seni vähe uuritud. Sõnastikule on lisatud artiklites mainitud kohanimede register, kasutatud kirjanduse loetelu, ajalooliste haldusüksuste tabel ning kaardilisa kihelkonna- ja mõisapiiridega. Raamat on mõeldud kõigile huvilistele, selle esituslaad püüab olla võimalikult üldarusaadav ja lihtne.

Raamatut on koostatud ametlikult seitse aastat, kuid tegelikult isegi kauem,

Lehekülg Taani hindamisraamatust.

sest mõte niisugune teos koostada tekkis 2000. aastate alguses nimeuurijate seltsis. Parasjagu oli koostamisel Soome kohanimeraamat ning eeskujusid leiti ka mujalt, nt Rootsist. Eesti kohanimede kohta on seni ilmunud kokkuvõtlikke käsitlusi saksa keeles, neist mainimisväärseimad Lauri Kettuneni monograafia (1955) ja Paul Johanseni käsitlus Taani hindamisraamatust (1933).

Eesti keeles on kättesaadavad piirkondade kohanimeuurimused, Valdek Pallilt Põhja-Tartumaa (1969–1977) ning Marja Kallasmaalt Saaremaa (1996–2000) ja Hiiumaa (2010) kohta. Valdav osa käsitlusi paikneb siiski laiali eri artiklites ja mõned piirkonnad, eriti Pärnu-, Viljandi- ja Võrumaa ning Setomaa olid lähemalt uurimata.

Sõnaraamat on uudne selle poolest, et erinevalt varasematest nimekäsitlustest lähtuvad artiklid eeskätt kindlast kohast,

mitte nimest. St vaadeldakse ka koha teisi nimesid, näiteks on Tallinna teistes keeltes tuntud mitme muu nime all (Reval, Колывань, Lyndanise jne). Püütud on jälgida nii seda, kuidas kohta on läbi aegade nimetatud, kui ka seda, mida vaadeldava nimega on varem tähistatud.

Varasem kohalugu pole siiski alati selge.

Olgu ka kohe nimetatud, et kõikide nimede päritolu ei ole olnud võimalik kindlaks teha. Sageli on pakutud üksnes oletusi või võrdlusi mõne lähedase nime või sõnatüvega. Eeskätt on raamat senise uurimise kokkuvõte, mida on uurimislünkade osas püütud tasandada. Seniseid käsitlusi on aga vaadeldud kriitiliselt ja mitu varem käibinud väidet on tunnistatud ekslikuks või vähemalt küsitavaks (kas või Tallinna varaseim maining 1154).

Samas on vahel pakutud ka ootamatuid seletusi, mille võib-olla tuleviku uurijad ümber lükkavad. Raamatu koostamises on peale kohanimede ja kohapärimuse uurijate osalenud retsensentide ja konsultantidena ajaloolased ja geograafid, samuti muud asjatundjad. Seega on tegemist üsna interdistsiplinaarse teosega, sisuliselt kohanimede entsüklopeediaga.

Eesti kohanimeraamat koostanud autorite kollektiiv 1112 lk kõva köide