Eesti kohanimeraamat Kust pärinevad Eesti kohanimed ja millal on neid esmakordselt mainitud? Neile ja paljudele muudele küsimustele püüab vastata „Eesti kohanimeraamat”. Vt lk 8
E E S T I K I R J A S T U S T E L I I D U A J A L E H T
HeadRead tuleb taas Kirjandusfestival HeadRead tuleb kaheksandat korda. See tähendab, et festival on juba üsnagi välja kujunenud ja esialgne rabedus on hakanud kaduma. Ootamatuste ja õnnetuste eest ei ole keegi kaitstud, aga toimkond on osanud juba oma jõuvarusid hinnata ja varakult asjaga pihta hakata. Me pole tahtnud ennast kunagi eriti rangelt piirata ei mingi konkreetse teemaga ja suunitlusega – igal festivalil on oma nägu ja selle näo annavad talle eelkõige seal esinevad kirjanikud. Muidugi on teatud üritused, mis korduvad aastast aastasse nagu näiteks kirjanduslikud jalutuskäigud või verinoorte looming, aga ka neil on ainult nimi sama, sisu aga igavesti muutuv. Möödunud aastal esines festivalil tervelt seitse Rootsi kirjanikku, sel aastal on kõige arvukam esindus Soomel, venekeelsel kirjandusel ja Suurbritannial. Eriliselt on meid õnnistatud luuletajatega, kes toovad lähemale nii Fääri saared, gaelikeelse Iirimaa kui ka Venemaa ja Suurbritannia. Möödunud aastal võlus kuulajaid Sarah Kay oma suulise luulega, sel aastal teeb seda imeline Tjawangwa Dema Botswanast. Mitmel aastal pole fantasy-kirjanduse esindajad festivalile jõudnud, sel aastal aga on neid lausa mitu. Peter V. Brett räägib oma deemonite sarjast ja Claire North raamatutest, mida on tegelikult raske kuhugi liigitada, kuid milles inimesed elavad oma elusid üha uuesti ja uuesti või muutuvad kõigi silme all nähtamatuks. Dave Hutchinson pani uude, piiridega Euroopasse seiklema eestlasest koka Ruudi ja tuleb nüüd vaatama, milline see Eesti õieti on. Katja Kettu ja Sofi Oksanen kirjutavad naistest nii lõpmata erinevalt, kuid hinge lähevad mõlemad. Peter Pomerantsev leidis oma väga kiires elus päeva festivali jaoks ning Mikhail Šiškinile jäid esimesest siinkäigust nii head muljed, et ta oli valmis tagasi tulema. Kõiki esinejaid ei ole võimalik siin üles lugeda, sest ka Eesti kirjanike programm on mitmekesine ja põnev. Verinoorte kõrval on Aino Pervik, Mari Saat ja Paul Eerik Rummo, Jan Kaus ja Indrek Koff kuuluvad juba endastmõistetavalt festivaliga kokku, muusikaks saanud Juhan Liivi luulet esitab ansambel Juhan ja koos NO teatriga jõuavad kuulajateni „Kodumaa karjed” ja „Eestluse elujõust”. Ja Jason Goodwin on muidugi ka kohal, on kohal ja vestleb Donna Leoniga linnadest ja kuritegudest.
KRISTA KAER toimkonna liige
Müstifiktsioon Taaralinnas KRISTA OJASAAR
P
rima Vista toimus sel aastal 13. korda. See fakt andis korraldajatele küllaldaselt inspiratsiooni nii üldise teema kui esinejate valimisel. Korraldajate sõnul tähendab „Müstifiktsioon” müstika ja fiktsiooni ühendamist üheks mänguliseks tervikuks. Kõik need märksõnad – müstika, mäng, fiktsioon – iseloomustavad festivali kava, mis oli põnev ja samal ajal tihe. Kohati oli kolm üritust samal ajal, mis ühelt poolt andis publikule võimaluse endale sobivaim välja valida, samas tekitas ka kimbatuse, kui oleks tahtnud kahes-kolmes kohas korraga olla. Festivalil esines 14 väliskülalist ja umbes kolm korda rohkem Eesti kirjarahvast. Olgu esimesed siinkohal üles loetud: Audrey Magee, Claus Høxbroe, Oscar Gilbert, Eugen Ruge, Jay Asher, Juri Volodarski, Małgorzata Rejmer, Minna Lindgren, Natalja Beltšenko, Valerie Fritsch, Viktor Jerofejev, Vilis Lācītis, Hemant Divate ja Marius Povilas Elijas Martynenko. Külalistena on mainitud ka Cervantest ja Shakespeare’i, kes loomingu kaudu ka tõepoolest esindatud said. Festivalinädalal oli võimalus osaleda nii kirjandusliku Tartu jalutuskäigul, ujuval kirjandustunnil, kirjandusõhtutel, aruteludel, ettelugemistel, loengutel, lasteüritustel, raamatumüügil, esitlustel, kontsertidel, filmiseanssidel kui ka teatriõhtutel. Silla eelmise aastaga lõi üks esimesi üritusi, kui 2. mail esitleti 2015. aasta Prima Vista käigus toimunud kirjanike ja muusikute rabaretke tulemusena sündinud raamatut „Metsik sõna” ning kuulati Sarah Anglissi ja Stephen Hiscocki rabateemalist teost, mille kontseptsioon keerles looduslikkuse ja tehislikkuse märksõnade ümber, haakudes Anglissi eelmise aasta loenguga ööbikute ja teiste laululindude pidamise kultuurist ning mehaaniliste lindude loomiskatsetest ehk looduse moonutamise katsetest ideaalse heli otsinguil. Publikurohkeimad üritused olid kindlasti kohtumised Viktor Jerofejeviga, kuid täissaalidele esinesid ka Tarslämmi luuletajad, vestlusringis „Müüt, reaalsus, ulme – ühe mündi kolm külge” osalenud Andrus Kivirähk, Valdur Mikita, Meelis Friedenthal ja Veiko Belials ning Värskel Õhtul kirjanduslikest omailmadest rääkinud Sven Vabar, Tõnis Vilu, Hanneleele Kaldmaa ja Jaak Tomberg. Ulmeteemalisel vestlusringil sai Andrus Kivirähk lõpuks kätte 2008. aastal saadud „Stalkeri” auhinna romaani „Mees, kes tundis ussisõnu” eest. Huvitav oli jälgida Läti prosaisti Vilis Lācītise esinemist. Karukostüüm varjas kiivalt autori välimust, pseudonüüm pärisnime, kuid publik võis tä-
FOTO: KRISTA OJASAAR
kolumn
Nr 33 (102) 18. mai 2016
uudised Saarema põneviku esitlus Tallinnas 24. mail kell 17.30 esitlevad Katrin Pauts ja kirjastus Varrak Rahva Raamatu Viru keskuse kaupluses Saaremaa põnevikku „Politseiniku tütar”. Tegemist on haarava krimiromaaniga, mille läbi muutub Saaremaa sama saladuslikuks kui Midsomer. Autoriga vestleb kirjandusminister Mart Juur.
„Maailma ajalugu” teine osa Koguteos „Maailma ajalugu” on esimene pärast Teist maailmasõda eesti keeles kirjutatud ja Eesti lugejale mõeldud maailma ajaloo üldkäsitlus, mis keskendub eeskätt poliitilisele ajaloole.Mati Lauri ja Anti Selarti sulest ilmunud teose teine osa hõlmab ajajärku esimese kristliku aastatuhande keskpaigast kuni 18. sajandi lõpukümnenditeni. Kogu Euroopa kontekstis on loomulikult käsitletud ka Eestimaa ajalugu.Koguteose „Maailma ajalugu” annab välja kirjastus Koolibri, raamatut esitletakse 25. mail kell 16 Apollo raamatumajas Solarise keskuses.
Romaanivõistlusel 41 käsikirja Tänapäeva romaanivõistlusele saabus mai alguse tähtajaks 41 käsikirja. Seda on rohkem kui eelmisel korral, mil saabus 34 käsikirja. Tulemusi on oodata suve lõpus.
Friedenthali uus romaan Raamatulettidele on jõudnud Meelis Friedenthali uus romaan „Inglite keel”. Romaan jutustab hämara loo paberiuurijatest, varauusaegsest raamatust ja salapärasest torupillimängijast. Oskuslikult üles ehitatud romaan viib lugeja nii tänapäeva kui ka 17. sajandi Tartusse, vahepeatustega 1980. ja 1990. aastates, sekka tehakse põiked Saksamaale.
Mart Velsker ja Toomas Liivamägi kirjanduslikku jalutuskäiku läbi viimas.
heldada, et sisuliselt on tegemist naabrite Andrei Ivanoviga, kelle teoste tõlkeid tasub oodata. Valerie Fritsch kõneles kütkestavalt Austria morbiidsevõitu meelelaadist, mis tema romaanist „Winteri aed” vastu kumab. Samuti selgus, et eestikeelne tõlge on esimene üldse, edestades tõlkeid prantsuse, hollandi, itaalia ja teistesse keeltesse. Festivali kaugeim külaline, India luuletaja Hemant Divate andis põneva ülevaate India kirjanduselust ja luuletraditsioonist, mida ta ise suure luuleuuendaja muuta on püüdnud. Kahtlemata ei jõua kõigest ülevaadet anda, festival oli tõeliselt suur, kuid põnevaimad momendid said loodetavasti vahendatud. Kõige põnevam ja enim arutatud küsimus oli siiski, kes ikkagi on Prima Vista Patroon. Festivali avamistseremoonia Tartu Ülikooli raamatukogus ei paljastanud
seni saladuses hoitud patrooni isikut, mänglevalt esitleti mitmes vanuses mehi ja naisi, kuid muusika- ja tuleetenduse lõppedes ei saabunud selgust. Festivali lõpus toimus Tartu Kirjanduse Maja pööningul patrooni tund, kus Jüri Kolk ja Maarja Kangro jutustasid patroonist huvitavaid ja pööraseid seiku. Õhus oli pinev ootus, pidevalt kiigati ukse poole, kuid patroon ei ilmunudki. Ürituse liturg Paavo Matsin viis läbi alkeemilise tseremoonia tähemärgi, põlevate vutimunade, piirituse ja salamärkidega, millest samuti ei piisanud, et patrooni vaimgi kohale hõljuks. Jätan meelega patrooni nime nimetamata, kuid haritud lugeja võiks mõelda ühe tuntud kirjaniku 100. surma-aastapäevale. Friedebert Tuglase andmetel on selle kirjaniku sünni- ja surmadaatumid 3. märts 1886 ja 20. jaanuar 1916.
Tädi Fantaasia saab 90! Ira Lemberi sünnipäevaks ilmub Petrone Prindil „Tädi Fantaasia lood”. Tädi Fantaasia on olnud autori üks lemmiktegelasi. Antud kogumikku valitud lemmiklugudes on tegelasteks nii loomad kui ka inimesed. Leidub nii lühi- ja värssjutte kui sõnamängulisi luuletusi. Järgmine ajaleht Raamat ilmub k.a 18. augustil.
Väljaandja Eesti Kirjastuste Liit © EKL 2016