Narva ajalugu Mai lõpus ilmub Merike Ivaski ja Svetlana Andrejeva koostatud raamat „Narva – kuninganna Kristiina kroonijuveel”. Raamat näitab Narva linna muutunud ilmet, sõjas hävinud barokkarhitektuuri ja selle asemel kerkinud uut linna. Enam kui 200 fotot sisaldava raamatu avaldab Tänapäev. Vt lk 3
„Kirjak” toob kevade Rohkem kui kahe aasta eest tõstatus kohaliku 25 kaunima raamatu valimisega seoses taaskord küsimus tüpograafia osas. Alati kommenteerib žürii kandidaate, et tüpograafia on kas väärikas, eklektiline või nõrk. Lisatud omadussõnad on kenasti arusaadavad, aga mis loom see tüpograafia ise on? Tallinnas oli tulemas Balti Raamatumess ja võimalus hariva ürituse korraldamiseks rahvusraamatukogus soodne – teeks seminari ja kutsuks väljamaalt oskajaid esinema, et oleks rahvusvahelist suhtlust ja õlg õla tunnet kolleegidega. Kuna lähemalt on lektori transport odavam, siis kutsume esinejaid eelkõige naaberriikidest ja soodustame sedasi ka regionaalset erialast suhtlust. Tüpograafia on detailide mõistmine ja peen teadmine, mis jõuab kohale tükkhaaval pikema aja vältel. Neid inimesi ei ole kogukonnas protsentuaalselt palju, keda selline teema erutaks. Siiski on „Kirjak” kord-korralt kasvanud. Alustasime rahvusraamatukogu väikeses konverentsisaalis ja kui areng samas tempos jätkub, siis jääb meile ka suur saal varsti kitsaks. Värske traditsioonina kogunevad aprilli alguses Tallinnas disainerid, küljendajad, kirjastajad ja tudengid. Eks publiku huvi on pisut erinev, aga oleme esinejate valikul ja programmi kokkupanekul lähtunud põhimõttest, et igaühele oleks midagi huvitavat. Mõnda huvitab rohkem tehniline, teist teoreetiline pool, kes tahab teada, mitu tähte ritta mahub, keda huvitab rohkem, miks üks või teine tähevorm ajalooliselt selliseks on kujunenud või mis on digitaalne raamat. Sel aastal toimus „Kirjak” juba kolmandat korda ning esmakordselt olid esinejatega esindatud kõik meie naaberriigid ja boonusena ka Leedu. Terve päeva vältel kokku kaheksa põnevat loengut kujundamisest, küljendamisest, tüpograafia õpetamisest kõrgkoolis, müstilistest märgisüsteemist Läti rahvusvöödes, tähtede joonistamisest käsitsi ja arvutiga. Et rõõmu jätkuks pikemaks, laiendasime sel aastal formaati ka kahepäevase kriidikalligraafia meistriklassiga seminarile järgnenud nädalavahetusel, mille viis läbi Igor Mustaev Moskvast. Kõikidele küsimustele muidugi vastuseid ei saanud ja ega Eesti inimene ei ole ka suurem küsija avalikul üritusel. Siiski on tore näha koos kõiki neid inimesi, kellele tüpograafia korda läheb ja kes selles vallas paremini proovivad toimetada. Igapäevatöös kirjatähti kujunduses kasutajad nägid seminaril inimesi kes neidsamu tähti arvutisse ajavad, said teada, et sellised tüübid on päriselt olemas ja tegelikult ka päris toredad, kuna jagavad samu väärtusi.
MART ANDERSON tüpograaf ja seminari korraldaja
Nr 4 (93) 22. mai 2015
uudised
FOTO IRINA VASSILJEVA/NORDEN.EE
kolumn
E E S T I K I R J A S T U S T E L I I D U A J A L E H T
Ilmub „101 Eesti laeva” Populaarses sarjas „101 Eesti...” on ilmunud Mati Õuna ja Hanno Ojalo raamat „101 Eesti laeva”, mis tutvustab mere-, jõe- ja järvelaevu kogu nende mitmekesisuses: kauba- ja reisilaevad, sõja- ja piirivalvelaevad, teadus-, hüdrograafia- ja õppelaevad, kala- ja tulelaevad ning tänapäeval üha enam levinud lustisõidulaevad. Raamatu annab välja kirjastus Varrak. Täna, 22. mail kell 17 toimub raamatu esitlus Rahva Raamatu kaupluses Viru keskuse 4. korrusel. Kohal on autorid, kes jagavad ka autogramme. Laevadest ja muust vestleb nendega Mart Juur.
Nöbinina uued seiklused
Nagu juba tavaks saanud, annab Tallinna raamatumessile avalöögi kirjandusfoorum. Sel korral oli keskne teema Põhjamaade krimikirjandus. Foorumi korraldaja on Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis.
Nordic Noir – ühtaegu olev ja olematu fenomen TRIIN OPPI Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis
S
arimõrvarid, kes on aastakümneid märkamatult tegutsenud. Ahistajad ja piinajad, kelle vastu lõpuks keegi vastu astub ning kurjategija saab teenitud karistuse, õiglus pääseb võidule. Kangelased meie, n-ö tavaliste inimeste seast: vigade, nõrkuste ja pahedega, kuid samas on neil omadusi, mis muudavad nad erakordseks, kaastundlikuks ja äärmiselt sümpaatseks. Nii võiks väga üldistavalt kokku võtta Põhjamaade krimikirjanduse, mis on maailmas tuntud ühisnimetaja all Nordic Noir. Hea kriminull haarab lugeja oma hirmuäratavasse haardesse, sunnib teda mõtlema, analüüsima ja nõudma lahendusi. Lõpuks peab hea pääsema võidule, lugejat kannab edasi lootus. Kui krimikirjanduse karakteristikud on üldiselt samad kogu maailmas, mis muudab nii eriliseks Põhjamaade krimikirjanduse, Nordic Noir’? Ajakirjanik ja raamatublogija Jaan Martinson rääkis aprillis toimunud juba kolmandal Põhja- ja Baltimaade kir-
jandusfoorumil, mis kandis seekord pealkirja „Nordic Noir – Põhjamaade põnevik”, et Põhjamaade krimi on tume ja aus ning käsitleb kohalikke probleeme, mitte maailma hävitamist. Martinson rõhutas, et Põhjamaade autorid teevad põhjalikku uurimustööd ning enamik kirja pandud juhtumeid on päriselt aset leidnud. Näiteks lood tänavalastest. Rootsi krimikirjanduse ekspert ja kirjanduskriitik Kerstin Bergman ning Taani Krimiakadeemia liige ja kirjanduskriitik Bo Tao Michaëlis tõdesid, et kuigi Põhjamaade kriminull toob tänuväärselt esile ühiskonna probleemkohad, algatab arutelusid ja paneb tabuteemadest kõnelema, siis loodud tumedale realistlikule maailmale on põnevuse loomiseks sageli siiski paar vinti peale keeratud. Samuti käituvad Põhjamaade kriminullide kangelased sageli ebatüüpiliselt sealsele ühiskonnale. Näiteks Stig Larssoni loodud Lisbeth Salanderi tegelaskuju on täiesti ebatüüpiline Rootsi ühiskonnale suhtumisega „kui teed mulle halba, teen sulle halba”. Tänapäeva Põhjamaade krimikirjanduses segunevad üha enam erinevad žanrid: kriminalistika, psühholoogia, romantika, ulme. Michaëlise sõnul on
Taanis kuumimad teemad natsiokupatsioon, sõda, juudid ja holokaust. „Samas ka paranoilised romaanid parlamentarismi kukutajatest. Enamik krimikirjanikke on vasakpoolsed, kuid üha enam on ka parempoolseid, kes hoiatavad sisserändajate ja islamiriigi eest,” rääkis Michaëlis. Kuna Põhjamaade krimikirjandus on riigiti väga erinev, siis on Nordic Noir pigem kaubamärk kui konkreetne mõiste. Põhjamaade krimieksperdid ja kirjanikud on samas nõus koonduma selle ühisnimetaja alla, sest mõistavad, et nii on lihtsam maailmakirjanduses enda kohta leida ja raamatuid turundada. 9. aprillil avas Tallinna raamatumessi juba kolmandat korda Põhja- ja Baltimaade kirjandusfoorum, mille kutsus ellu Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis. Foorum toimus koostöös Eesti Kirjastuste Liidu, Raamatukoguhoidjate Ühingu ja Tallinna Raamatumessiga. Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse lähedased koostööpartnerid olid Põhjamaade saatkonnad ja Soome Instituut Eestis ning Eesti Rahvusraamatukogu. Kirjandusfoorumi toimumist toetas EV Kultuuriministeerium. Foorumist saab lähemalt lugeda www.norden.ee.
Mai algul ilmus Kristiina Kassi uus lasteraamat „Nõianeiu Nöbinina ja korstnapühkija”, mis on järg raamatule „Nõianeiu Nöbinina”. Uues raamatus on Nöbinina endiselt perekond Puravike juures, kuid rahulik aeg ei kesta kuigi kaua – selle eest hoolitsevad üks vahva korstnapühkija, üks mitte nii vahva korstnapühkija, varandust otsiv Rikaste pere ja ootamatult kaela sadanud sugulased – kari metsikuid nõiamoore. Segadusest hoolimata saab maha peetud ka suur sünnipäevapidu. Toredad pildid on joonistanud Heiki Ernits, avaldas Tänapäev.
Timothy Snyder sai Maarjamaa Risti teenetemärgi 4. mail andis president Toomas Hendrik Ilves Kadriorus 20. sajandi Euroopa, aga eriti Ida-Euroopa ajalugu suurepäraselt mõtestanud Yale’i ülikooli professori Timothy Snyderile üle Maarjamaa Risti III klassi teenetemärgi. Snyder pälvis tunnustuse kui Kesk- ja Ida-Euroopa ajaloole keskendunud teadlane ning Euroopa lähiajalugu käsitleva mõjuka teose „Veremaad: Euroopa Hitleri ja Stalini vahel” autor. Viimase andis 2011. aastal välja kirjastus Varrak. Äsja aga ilmus Varraku kirjastuselt Snyderi teos „Punane prints. Ühe Habsburgide soost ertshertsogi salajased elud”, mis räägib Wilhelm von Habsburgi vastuolulisest ja sündmusterohkest eluteest. Järgmine ajaleht RAAMAT ilmub k.a 17. juunil.
Väljaandja Eesti Kirjastuste Liit © EKL 2015