7
NR.5 (94) 19. juuni 2015
WWW.VARRAK.EE
Varrak
KRISTA KAER Varraku peatoimetaja
U
rsula Kroeber Le Guini kirjanikutee on kindlasti seotud tema pere ja kasvatusega. Tema isa Alfred Kroeber oli tuntud Ameerika antropoloog, etnograaf ja lingvist, asjatundja indiaani kultuuride alal. Tema ema Theodora Kroeber oli kasvanud Kaljumägedes, tihedas suhtluses Ameerika põliselanikega, ning tema kirjutas raamatu väljasurnud jana suguharu viimasest ellujäänud esindajast Ishist, kelle saatusega oli seotud ka tema abikaasa. Ursula Kroeber kasvas peres, kus austati kõiki kultuure ning julgustati lapsi lugema ja iseseisvalt mõtlema. Ta on ise öelnud, et luges kõike, mida kätte sai, ning õppis sellest. Oma esimese jutu kirjutas ta juba 9-aastaselt, tema esimest viit romaani ei nõustutud avaldama, sest need näisid liiga ligipääsmatud. 1960. aastatel hakkas Le Guin kirjutama oma Haini tsüklit, millest kõige tuntum on „Pimeduse pahem käsi” (1969, eesti keeles 1981). 1960. aastatel ilmusid Le Guinil ka esimesed Meremaa lühijutud, milles veel ei tegutsenud hilisematest romaanidest tuntud tegelased, kuid võis juba aimata sellele maailmale iseloomulikke jooni. Kokku leiab Meremaal aset kuue raamatu tegevus, neist viis on romaanid ja üks lühijuttude kogu.
VÕLUKUNST JA VASTUTUS Meremaa koosneb sadadest saartest ookeanis, mille piirid pole kuigi selged ning mis on suuresti läbi uurimata. Neid saari asustab tsivilisatsioon, mis on tehnoloogiliselt varases rauaajas ning kasutab igapäevaelus ohtralt võlukunsti. Võlukunst toimib seal väga mitmel tasemel külanõidadest võlurite nõukoguni võlukunsti keskmes Roke saarel. Vaid üks ala, Kargadi impeerium, on võlukunstist puutumata. Võime võluda on kaasasündinud ning andekad lapsed saadetakse Rokele võlurite kooli. Tõenäoliselt oli just Ursula Le Guin üks autoreid, kellelt ammutas inspiratsiooni J. K. Rowling oma Harry Potteri raamatutes ning need mõjud ei piirdunud üksnes Meremaa raamatutega. Võlurite koolis ei õpita mitte üksnes võlukunsti, vaid ka sellega kaasnevat vastutust. Võlukunst
FOTO BETTMANN/CORBIS
Meremaa ja maailma tasakaal MAAILMAS PEAB SÄILIMA TASAKAAL Ursula Le Guini maailmas ei ole päris võlukunstis midagi kerget – see ei tule lihtsalt kätte ega tohi seda ka ilmaasjata kasutada. Tasakaalu rikkumine maksab kätte ning tegutseda võib vaid siis, kui tõesti kuidagi muidu ei saa. Võlurite koolis õpetatakse: „… sa ei tohi muuta ühtki asja, ühtki kivikest, ühtki liivatera, kuni sa ei tea, millist head või kurja sinu tegu võib põhjustada. Maailm on tasakaalus, Ekviliibriumis. Võluri muutmisvõi kutsumiskunst võib maailma tasakaalu rikkuda. See vägi on ohtlik. See on väga hukatuslik. See peab järgnema teadmistele ja teenima vajadusi. Küünla läitmisega kaasneb vari...” Ja „Kaugeimas kaldas” õpetab Ged omakorda noort printsi: „Kas sa saad aru, Arren, et tegu ei ole see, milleks seda peavad noored mehed, see ei ole nagu kivi, mille sa üles võtad ja viskad ning mis siis kas tabab märki või ei, ja ongi kõik. Kui see kivi üles võetakse, on maa kergem ja seda hoidev käsi raskem. Kui see kivi visatakse, reageerivad sellele tähed oma ringkäigus, ning seal, kus kivi märki tabab või kukub, muutub terve universum. Terviku tasakaal sõltub igast teost. Kõik, mida teevad tuuled ja mered, vee, maa ja valguse väed, kõik, mida teevad loomad ja roheline loodus, on hästi tehtud ja õigesti tehtud. Nad kõik teotsevad Ekviliibriumi piires. Orkaanist ja suure vaala häälitsusest kuiva lehe langemiseni ja sääse lennuni on kõik nende teod tehtud terviku tasakaalu piires. Aga meie, sedavõrd kui meil on võim maailma ja üksteise üle, meie peame õppima tegema seda, mida leht, vaal ja tuul teevad oma loomusest lähtudes. Me peame õppima tasakaalu hoidma. Et meil on mõistus, ei tohi me käituda võhiklikult. Et meil on valikuvõimalus, ei tohi me käituda vastutustundetult. Kes olen mina – kuigi mul on selleks vägi –, et karistada ja premeerida, et inimsaatustega mängida?” Juuli keskel ilmub kordustrükk Ursula Le Guini „Meremaa triloogiast”. Ühiste kaante vahele jõuavad kolm sarja raamatut: „Atuani hauad”, „Kaugeim kallas” ja „Meremaa võlur”. Le Guini targad ja ilusad teosed on mitmekihilised ja poeetilised ning neist leiab midagi uut ka mitmendat korda lugedes.
Ursula Le Guin.
toimib nimetamise kaudu põhimõttel, et kõigil asjadel ja elusolenditel Meremaal on lisaks nende tavanimedele olemas veel päris nimed. Kellegi päris nime teadmine annab võlurile selle olendi üle võimu ja nimede abil on võimalik panna toimima ka võlukunst. Ursula Le Guin on väitnud, et teda on tugevasti mõjutanud taoism ning selle õpetuse jälgi on tunda kõigis Meremaa romaanides.
TÄISKASVANUKS SAAMISE RIITUSED Ursula le Guini käsitluses on võlukunst üks kunstidest ning võib öelda, et tema tsükli esimesed kolm romaani kirjeldavad nende keskse tegelase Gedi kujunemist üsna edevast ja isepäisest noorukist küpseks võluriks, küpseks kunstnikuks. Samal ajal võib ka öelda, et tegu on kolme kujunemisromaaniga, sest igas raamatus teeb üks noor inimene läbi täiskasvanuks saamise riituse. Esimeses raamatus „Meremaa võlur” on see Ged, kes oma uhkuse ja edevuse tõttu vallandab surnute vallast pimeduse, mis jälitab teda halastamatult, ning pimedusele vastu suudab ta astuda alles siis, kui ta on loobunud enda kõige tähtsamaks pidamisest ning mõistnud maailma tasakaalu ja selle tähtsust.
Teises romaanis „Atuani hauad” on keskseks tegelaseks noor tüdruk Kargadi impeeriumis. Ta on võetud oma pere juurest ning kasvatatud pimeduse jõudude – Nimetute – preestrinnaks. Tema päris nimi on Tenar, kuid kuueaastaselt saab ta nimeks Arha, Ärasöödu, ja loobub kõigest peale Nimetute vaimude teenimise. Atuani saare labürinti ilmub aga võlur Ged, kes otsib sealt ammu kaotsi läinud eseme, Erreth-Akbe maagilise sõrmuse üht poolt. Kohtuvad kaks ellusuhtumist, pimeduse ja valguse teenimine ning Tenar peab otsustama, kuhu ta edaspidi kuuluda tahab. Kolmandas romaanis „Kaugeim kallas” tuleb raskusi taludes kiiresti täiskasvanuks saada noorel ülikupojal Arrenil, kelle nüüd juba arhimaagiks saanud Ged oma retkele kaasa võtab. Retk on ränk, sest kusagil on keegi surmahirmust ajendatuna lõhkunud piiri elu ja surma vahel ning maailmast voolavad välja kõik kunstid ja kaotavad tähenduse sõnad. Nii tulebki asuda teele kaugeima kalda poole, sinna, kus lookleb müür elavate ja surnute maailma vahel. Alguses pakkus Le Guin oma romaanile välja kaks lõppu, seitseteist aastat hiljem valis ta neist ühe ja kirjutas neljanda Meremaa romaani „Tehanu”. Sellele järgnesid veel „Meremaa jutud“ ja „Teine tuul“.
S
uve lõpul, 27. augustil seisab ees üks selle aasta oodatumaid ja kõmulisemaid kirjandussündmusi. Nimelt ilmub sel päeval ligi 25 riigis korraga, sealhulgas ka Eestis, Stieg Larssoni Milleniumi-triloogia järg, David Lagercrantzi kirjutatud kriminaalromaan „See, mis ei tapa...”. Rootsis tuntud ja auhinnatud kirjanik ja ajakirjanik David Lagercrantz (snd 1962) jätkab sealt, kust Stieg Larssonil pooleli jäi. Romaani peategelasteks on vanad tuttavad, samuti on Lagercrantz üles noppinud mõne varasema tegevusliini, ent suures plaanis olid kirjanikul raamatu loomisel vabad käed. Palju on räägitud salapärasest
neljanda osa kondikavast, mis olevat Larssonist maha jäänud. Seda Lagercrantz kasutanud ei ole. Romaanisarja neljandas osas on ajakirjal Millennium nüüd uued omanikud ja kurjad keeled räägivad, et Mikael Blomkvist on ajale jalgu jäänud ning ta kaalub koguni elukutsevahetust. Lisbeth Salander on aga rahutu ja osaleb pealtnäha põhjuseta häkkerirünnakus, võttes seejuures riske, mida ta tavaliselt hoolikalt väldib. See ei ole sugugi tema moodi. Ühel hilisõhtul helistab Blomkvistile Frans Balder, tehisintellekti uurimise juhtiv teadlane. Balder ütleb, et tal on Ameerika luureteenistust puudutavat infot, mis võib muuta kogu maailma.
Lisaks räägib ta oma kokkupuutest noore superhäkkeriga, kellel on teatud sarnasusi Blomkvistile hästi tuntud naisega... Mikael Blomkvistil tekib lootus kirjutada pommartikkel, mida niihästi tema kui ka Millennium hädasti vajavad. Lisbeth Salanderil on aga, nagu tavaliselt, omad plaanid. Rootsi krimikirjaniku Stieg Larssoni Milleniumi-triloogia esimene osa „Lohetätoveeringuga tüdruk” ilmus 2005. aastal (eesti keeles 2009). Sellele järgnesid „Tüdruk, kes mängis tulega” (2006, eesti keeles 2009) ja „ Purustatud õhuloss” (2006, eesti keeles 2010). Triloogiat on maailmas ühtekokku müüdud üle 80 miljoni eksemplari, Eestis ligi 30 000.
FOTO ACTION PRESS
Millenniumi raamatusari saab järje
Millenniumi-sarja uue raamatu autor David Lagercrantz.
ilmunud Abistav õiglus. 1. osa Ann Leckie tõlkinud Juhan Habicht 288 lk pehme köide
„Ta oli külmunud, muljutud ja verine – aga ma tundsin teda. Ta nimi oli Seivarden Vendaai ja palju aega tagasi oli ta olnud üks mu ohvitseridest, noor leitnant, kes viimaks edutati teise laeva komandöriks. Olin mõelnud, et ta on juba tuhat aastat surnud, aga praegu oli ta kahtlemata siin.” Nii alustab oma jutustust romaani peategelane Breq, kes on poolenisti robot, poolenisti zombi ja kes palju aastaid tagasi oli planeet Shis’urna orbiidil transpordialuseks. Autor Ann Leckie debüütromaan pälvis ingliskeelse ulme kõik neli tähtsamat auhinda.
Lõhnakoguja Kathleen Tessaro tõlkinud Faina Laksberg 312 lk kõva köide sari „Varraku ajaviiteromaan”
Grace Monroel on põhjust eluga rahul olla. Ta on noor, ilus ja tänu oma vastsele abielule on ta sattunud otse Londoni glamuurse seltskonnaelu keskmesse. Ent naise südant närib kahtlus. Ta tunneb, et ta ei vasta 1950. aastate edukate seltskonnategelaste ootustele. Ühel õhtul saabub talle kiri Prantsusmaalt. Võhivõõras proua Eva d’Orsey on jätnud talle ootamatult päranduse. Grace asub tundmatu heategija jälgi ajama. Lugu, mille ta avastab, viib ta 1920. aastate New Yorki, Monte Carlosse, Pariisi ja Londonisse ning teeb ta tuttavaks ebatavalise naisega, kes pakkus inspiratsiooni Pariisi ühele kuulsamale parfüümide loojale.
Eesti metsamarjad Taimi Paal 232 lk poolkõva köide sari „Roheline Eesti”
Sellesse raamatusse on koondatud peaaegu kõik need Eestimaal looduslikult kasvavad taimed, mille vilju rahvas nimetab marjaks. Juttu ei tule ainult söödavatest marjadest, vaid ka neist, mis asjatundmatu ravimtaimeks kasutamise, pahaaimamatu proovimise või söömise tõttu tervisele palju pahandust võivad teha, kuna nad on mürgised. Et lugejal oleks huvitavam, on marjataimeliikide käekäiku vaadeldud kogu leviala ulatuses. Samuti kirjeldab autor, kuidas marjataimi kasutatakse rahvameditsiinis. Taimedest leitud toimeained on teinekord palju tõhusamad ja organismi säästvamad kui sünteetiliselt saadud arstirohud.
Tervis pilatesest Eva Pettinen 328 lk kõva köide
See raamat annab võimaluse kõigil huvilistel kodustes tingimustes pilatesega tegeleda. Raamatus on ajakohastatud ja selgelt struktureeritud põhjalik sissejuhatus pilatesesse ning matipilatese treeningprogramm, mis sisaldab nii originaalharjutusi kui ka originaalharjutuse versiooni algajale, kesktasemele ja edasijõudnule. Iga harjutuse juures on põhjalik kirjeldus ja illustreeriv fotomaterjal, mis aitab teha harjutust õigesti. Raamatu lõpus on toodud treeningkavad erinevatele tasemetele.