Kuida ENSV-st jälle Eesti sai
Heinz Valgu raamat „Kuidas Eesti NSV-st sai jälle Eesti“ kirjeldab 1980ndate lõpu murrangulisi aegu, tollast argipäeva ja poliitilisi sündmusi neile, kes ise olid tollal selle kõige mäletamiseks liiga noored või veel üldse sündimata. Raamatu avaldab Tänapäev. Vt lk 2
EESTI KIRJASTUSTE LIIDU AJALEHT
Nr 9 (78)
uudised
uudised
Uus romaan Katrina Kaldalt
Kauneimate raamatute konkurss
Alates 4. detsembrist kuni 6. jaanuarini on võimalik esitada raamatuid võistlusele „25 kauneimat Eesti raamatut 2013” ja „5 kauneimat Eesti lasteraamatut 2013”. Võistlusele esitatava raamatu kohta tuleb täita ankeet ja tuua raamat Eesti Rahvusraamatukogu infoletti. Täpsem info (reglement, ankeet ja raamatukogu lahtiolekuajad) rahvusraamatukogu kodulehel www.rahvusraamatukogu.ee. Konkursi tulemused avaldatakse 6. veebruaril 2014.
Paabel tuleb jälle 13. detsembril toimub Eesti Rahvusraamatukogus juba üheksandat korda Paabeli Raamatukogu. Seekordse konverentsi alapealkiri on „Lugu luubi all” ja üles on lubanud astuda Marju Kõivupuu, Peeter Sauter, Mihkel Kunnus, Mati Sirkel, Kätlin Kaldmaa, Valdur Mikita ja Andrei Hvostov, päeva lõpetavad Mats Traat ja Jaanus Vaiksoo aruteluga elust ja loodu(se)st. Täpsem kava Eesti Kirjanike Liidu kodulehel (www.ekl.ee).
Rahvusvahelised raamatumessid on olulised kohad väliskirjastajatega kohtumiseks ja uue kirjanduse tutvustamiseks. Fotol Eesti stend Frankfurdi messil. FOTO JÜRI J DUBOV
Eesti kirjandus teise pilguga
Paabeli Torni auhind
Ilvi Liive
Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) Eesti osakond andis 20. novembril tänavu juba kümnendat korda välja Paabeli Torni auhinna, mille eesmärk on esile tõsta häid tõlkeraamatuid lastele. Auhinna pälvis tõlkija Riina Hanso Norra lastekirjaniku Maria Parri „Vilgukivioru Tonje” tõlkimise eest. Raamatu andis välja kirjastus Eesti Raamat.
E
Armastatud Kuldraamatud
Kui Andrus Kivirähki „Mees, kes teadis ussisõnu” Eestis 2007. aastal esmakordselt ilmus ja raamatust Londoni raamatumessil väliskirjastajatele rääkisin, kuulasid nad ussisõnade lugu põnevusega, naersid, ent raputasid pead – ei-ei, see on liiga pöörane, liiga hullumeelne lugu, et julgeda seda ingliskeelsele lugejale pakkuda. Viis aastat hiljem vaimustus raamatust prantsuse kirjastaja Frederic Martin ja riskis raamatu välja anda. Risk tasus end ära, prantsuse lugejad võtsid karusõbraliku metsarahva saatuseloo avasüli vastu ja õige pea tehti tõlkest juba kordustrükk. On üsna ootamatu, et Kivirähki groteskne huumor prantslased naerma ajas, huumoritaju on teatavasti rahvuseti väga erinev. Meie sugulasrahvas soomlased Kivirähki nalja hästi ei mõista, seevastu lõunanaabrite lätlaste jaoks on Kivirähk üks armastatumaid eesti kirjanikke ja ne-
Äsja TEA Kirjastuses ilmunud „Eesti naljajuttude ja -salmide kuldraamatu” trükiarv 5500 annab põhjust rõõmustamiseks ja kinnitust, et eestikeelne ja eestimeelne heal tasemel lastekirjandus on jätkuvalt armastatud. Sel aastal oma 5. sünnipäeva tähistavas Kuldraamatu-sarjas ilmus juba sarja üheteistkümnes raamat. Kokku on oma lugejad leidnud üle 70 000 Kuldraamatu.
Jõulumüük Rahvusraamatukogus
Iga-aastane raamatute jõulumüük rahvusraamatukogus toimub 10.–.14. detsembrini. Olete oodatud!
4. detsember 2013
Eesti Kirjanduse Teabekeskuse tegevjuht
esti kirjandus ei ole kunagi varem kogenud ei seda, et äsja võõrkeelde tõlgituna ilmunud eesti raamatutest tehakse kohe kordustrükke ja et sama raamatu väljaandmisõigusi tahaksid korraga osta mitmed erinevad samakeelsed väliskirjastused.
Prantslased mõistavad Kivirähki nalja
mad on varsti kogu tema loomingu läti keelde ümber pannud. Õige pea ilmub ka Prantsusmaal „Rehepapp” ja riburada muudki Kivirähki teosed. Üks vaimustus sünnitab teise ja prantsuse keelde jõudnuna laiemalt loetavaks muutunud „Ussisõnadele” on nüüd tee lahti, tuleval aastal jõuab „Ussisõnad” hollandi lugejateni, parasjagu käib võidujooks raamatu väljaandmisõiguste pärast maailma suurimal, ingliskeelsel turul, teose tõlkimist kaaluvad saksa, itaalia, iisraeli, ungari, hispaania, taani, rootsi jpt kirjastused.
A. H. Tammsaare viimaks ka inglise keeles
Inglise kirjandusturg on teatavasti tõlgete suhtes tõrges ja teda taltsutada raske, aga ometigi on inglise keeles ilmumas palju eesti kirjandust, nii päris värsket kui ka vana head klassikat. Jaan Krossi enam kui 1000-leheküljelise peateose „Kolme katku vahel” annab välja legendaarne inglise kirjastaja Christopher MacLehose, kirjastuses MacLehose Press. Paistab, et suured romaanid inglise ja ameerika lugejaid ei kohuta, sest lisaks Krossi suurromaanile alustab ingliskeelsena ilmumist ka A. H. Tammsaare „Tõde ja õigus”. Nii täitub viimaks Tammsaare unistus, et tema romaan ilmuks inglise keeles. Jaanuaris ilmub Ameerikas Tõnu Õnnepalu „Raadio”, tuleval aastal jõuab inglise keelde Mari Saadi „Lasnamäe lunastaja”, Kristiina
Ehinil on tänavu Ameerikas ilmunud koguni kaks luulekogu ja üks, kolmkeelne (iiri-šoti-gaeli-eesti) Iirimaal. Tuleval aastal annavad eesti luulet välja mitu erinevat Briti kirjastust.
Melchiori-sari ilmub Soomes, Ungaris, Lätis...
Hästi läheb rahvusvahelisel raamatuturul ka mitmetel teistel eesti kirjandusteostel, neid kõiki üles lugeda ei jõuagi. Indrek Hargla menukas apteeker Melchiori-sari ilmub Prantsusmaal, Soomes, Ungaris ja Lätis, jõudes peatselt ka saksa lugejateni. Ene Mihkelsoni suuri keerulisi romaane, „Katkuhauda” ja „Ahasveeruse und” on otsustanud oma keelde tõlkida leedukad ja lätlased. Eelmisel aastal kultuurkapitali kirjandusauhinna võitnud Rein Raua „Rekonstruktsiooni” tõlgitakse juba vene ja soome keelde, raamatust on teiste hulgas vaimustuses taanlased, kes otsustasid selle kohe tõlkida ja välja anda. Eesti lastekirjandus on rahvusvaheliselt tuult tiibadesse saamas tänu Piret Raua võrratutele lasteraamatutele. Kolme aasta eest Euroopa Liidu kirjandusauhinna pälvinud Tiit Aleksejevi romaan „Palveränd” on leidnud tee Itaaliasse, Ungarisse, Lätti ja Soome ning äsja sama auhinna võitnud Meelis Friedenthali romaani „Mesilased” vastu on Frankfurdi raamatumessist saadik enneolematu huvi. Tundub, et rada viib metsast välja.
Selle aasta lõpus ilmub kirjastuselt Varrak eesti keeles Katrina Kalda (snd 1980) uus romaan „Jumalate aritmeetika”. Eestlannast prantsuse kirjaniku poeetiline ja mängulise ülesehitusega debüüt „Eesti romaan” ilmus Prantsusmaal mainekas kirjastuses Gallimard (2010, e.k 2011). Tänavu pälvis Kalda Prantsuse Akadeemia maineka kirjandusauhinna, millega igal aastal pärjatakse prantsuse või välismaa autoreid, kes on andnud olulise panuse prantsuse keele ja kirjanduse edendamisesse. „Jumalate aritmeetika”, esmajoones psühholoogilise romaani peategelane on noor eestlanna Kadri Raud, kes on 1980. aastate lõpul koos emaga välja rännanud Prantsusmaale, kuid hakkab vanaema surma järel üha enam huvi tundma oma Eestisse jäänud suguvõsa heitliku mineviku vastu. Tulemuseks on perekonnalugu täis draamat ja siseheitlusi, värvikaid tegelasi, poeetilisi kirjeldusi ja mõrumaigulist huumorit.
Kuidas me mõtleme? Detsembris ilmub Daniel Kahnemani „Kiire ja aeglane mõtlemine”, mis on üks viimaste aastate kõneldumaid ja müüdumaid aimeraamatuid kogu maailmas. Raamat kirjeldab haaravalt inimese mõttetegevust ning võtab ühtlasi kokku maailma ühe mõjukaima psühholoogi Daniel Kahnemani elutöö. Autor pälvis 2002. aastal Nobeli majanduspreemia.
Lustlikku lugemist noorematele Ulf Starki esimene eesti keeles ilmunud raamat „Täitsapoiss” võitis oma vahvate tegelaste ja muheda huumoriga nii väikeste kui ka natuke suuremate lugejate südame. Ulf Starki uus raamat „Võidumees” on sama põnev nagu eelminegi. Stark on hea jutustaja, sündmused arenevad loogiliselt ja kuigi reeglite rikkumine pole alguses kuigi suur, kujuneb sellest lõpuks tõsine segadus. Kõik õpivad midagi edaspidiseks, ja lugejalgi on üht-teist kõrva taha panna. Järgmine ajaleht Raamat ilmub 4. jaanuaril 2014.
Väljaandja Eesti Kirjastuste Liit © EKL 2013