Loovaid ideid kodu sisustamiseks
uudised
Kirjandustänava festival 9. septembri muutub Lydia Koidula tänav Kadriorus tõeliseks kirjandustänavaks. Koidula tänav on Tallinnas ainulaadne kirjaniku nimega tänav, sest selle alguses on Tammsaare muuseum ja lõpus Vilde muuseum. Esmakordselt toimub sel tänaval nüüd kirjandusfestival, mille eesmärk on tõmmata tähelepanu kirjanduspärandile meie linnaruumis ning tuua elav kirjandus samaaegselt otse tänavale. Festivali puhul on Koidula tänav autovaba telgiala, kus on kohal kirjandusega seotud asutused oma programmidega: päeva jooksul saab kohtuda kirjanikega, mängida mälumänge, osaleda uute raamatute esitlustel, tellida kultuuriajakirjandust ning kuulata kultuuri- ja kirjandusteemalisi arutelusid. Teiste seas on kohal Viivi Luik, Tõnu Õnnepalu, Kristiina Ehin, Karl-Martin Sinijärv, Jan Kaus, Indrek Koff, Doris Kareva, Birk Rohelend jpt. Melu tekitavad kirjanduslikud jalutuskäigud, raamatute müük ja intrigeerivad näitused. Laste elu teevad põnevaks Keskraamatukogu ning Rahva Raamat koos Eesti Lastekirjanduse Keskusega. Loomulikult ei puudu hea tänavatoit, muusika ja mitmed üllatused. Päeva lõpetavad Ööülikooli salvestus Vilde muuseumis ning kirjanduspiknik Tammsaare aias. Meeleoluka lõppmängu korraldab Valgusfestival, tuues õhtuhämaruses tänavale kirjanduslikke valgusinstallatsioone. Kadriorg on kohtumiste paik! Lase kirjandusel ennast üllatada! Vaata ka www.kirjanduskeskus.ee
Lisbeth Salander on tagasi 7. septembril ilmub üle terve maailma David Lagercrantzi põnevusromaan „Mees, kes otsis oma varju”. Lagercrantzi teos on Millenniumi sarja viies raamat, mis on mõtteline jätk Stieg Larssoni maailmakuulsatele põnevikele. Sarja viienda raamatu puhul on tegu ülipõneva looga, mis kõneleb riigipoolsest ülekohtust ja mineviku varjudest Lisbeth Salanderi lapsepõlves.
Eestlased paguluses Augusti lõpus ilmub kirjastuselt Varrak eesti keeles Elin Toona Gottschalki mälestusteraamat „Pagulusse. Lugu elust, sõjast ja rahust”. Raamat kõneleb autori lapsepõlvest Haapsalus, teekonnast üle mere, sõja viimasest hirmsast aastast Saksamaal kesk pommitamisi ning hilisemast pagulaselust Inglismaal, tehes ränka tööd ning võideldes vaesusega. Ajakiri The Economist valis teose 2013. aasta parimate mälestusraamatute sekka. Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves on aga nimetanud seda perekonnalugu empaatiliseks raamatuks, mis sisendab lootust. Teose on inglise keelest tõlkinud Kersti Unt ja selle annab välja Varrak.
EESTI KIRJASTUSTE LIIDU AJALEHT
Nr 5 (111) 23. august 2017
uudised
FOTO ANNELI KENGSEPP
Raamatu „Loo ise. 25 ideed tuppa ja õue” kaante vahele on peidetud nii palju ideid, et neid järgides võib kodu tundmatuseni muuta ja seda väga lihtsalt. Autor Anna Lutter on tuntud sisustusblogija, kirjastas Post Factum. Vt lk 7
Kümnes noorteromaanikonkurss Eesti Lastekirjanduse Keskus ja kirjastus Tänapäev kuulutasid välja uue noorteromaanide konkursi. Seekordne konkurss on järjekorras juba kümnes ning tööde esitamise tähtaeg on 5. jaanuaril 2018. Konkursi auhinnafond on 3200 eurot ning täpsemalt saab tingimuste kohta lugeda kirjastuse kodulehelt www.tnp.ee
Põhjamaade loodus ja helid
Elamustuur Ida-Virumaal, Jõhvi kontserdimaja ees.
Elamustuur Laste Vabariik
K
äesolev aasta on Eesti laste ja noorte kultuuriaasta, mis väärtustab last ja noort nii looja kui ka publikuna. Teema-aasta tunnuslause on „Mina ka!” ja üks aasta suursündmusi on Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale pühendatud elamustuur Laste Vabariik. Kultuuriaasta läbiviimist koordineeriva Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktorit Triin Soonet küsitleb MarthaBeryl Grauberg. Laste ja noorte kultuuriaasta tunnuslause on „Mina ka!”. Millist tähendust see kannab ning milles on see kõige selgemalt avaldanud?
Laste ja noorte kultuuriaasta sõnum „Mina ka!” kutsub rohkem lapsi kaasama. Ärge jätke neid kõrvale, vaid märgake ja kuulake, kaasake oma tegemistesse ning usaldage neid ja andke neile võimalus rohkem ise teha. Teema-aasta märksõnad on iseolemine ja koostegemine, aga ka isetegemine ja koosolemine. Risti-rästi sõnamäng, mis tõstab esile lapse erilisuse ja iseomasuse, kuid ka ühise tegutsemise ja loomise. Mul on hea meel, et see sõnum sai paljudele omaks ning teema-aasta ideekonkurssidele tuli rohkelt toredaid ettevõtmisi, millele saime omaltpoolt õla alla panna. Teema-aasta maskott „Mina ka” on aga tervitanud meid üle Eesti. Laste ja noorte kultuuriaasta üks tähtsündmusi on läbi suve kestev elamustuur Laste Vabariik. Teekond on juba lõpusirgel. Kuidas on tuuril läinud ning kuidas on see vastu võetud?
See suvi on mulle tõesti eriline ja nii palju Eestit ei ole ma kohanud vist ko-
gu oma senise elu jooksul. Tuuri plaan oli ambitsioonikas – külastada suve jooksul 60 kohta üle Eesti ja tähistada koos laste ja peredega Eesti sünnipäeva. Meil on läinud hästi ja paremini kui oskasime soovida. Laste Vabariigist on tänaseks osa saanud pea 12 000 last ja kui ka täiskasvanud juurde liita, võib numbri korrutada kolmega. Me oleme näinud mängulusti ja avastamisrõõmu, saanud palju positiivset tagasisidet ja tundnud siirast tänulikkust. Ja mis peamine – lastele meeldib! Publik hindab ettevõtmise ainulaadsust, selle sisukust, head kujundust ja et midagi nii erilist on tehtud vaid lastele mõeldes. Laste Vabariik on suur koostööprojekt. Kuidas leidsite partnerid ning kuidas sujub koostöö kohalike korraldajatega?
Nii suurt ettevõtmist üksi ei tee, selleks peab olema palju mõttekaaslasi ja tegijaid, keda see idee sütitab. Mul on siiralt hea meel, et ma olen nad kõik leidnud. Mul on fantastiline tiim – loovinimesed, lavameistrid, programmijuhid, näitlejad jne, kes kõik teevad seda südamest ja hingega ning sooviga anda endast parima. Seda ühte hoidmist ja tegutsemissoovi, et just täna siin ja ainult teile, on tunda iga kord, kui oleme uues kohas loomas Laste Vabariiki. See on ülim professionaalsus ja ainult nii saabki teha parimat. Ma olen väga tänulik meie sponsoritele, sest nendeta ei oleks Laste Vabariiki sündinud. Silberauto ehitatud auto on eriline ja ilus. Sellega on lõbus ja uhke siseneda igasse külla ja linna! Suure panuse on andnud RGB, kellelt saime helitehnika ning Büroodisain, kes varustab meid meisterdamisasjadega.
Olulised Laste Vabariigi tugisambad on paljud muuseumid ja külastuskeskused, kellega koos on ehitatud mänguala labürintlinnak ning kes väsimatult sõidavad meiega kaasa kõikidesse paikadesse, et tegutseda lastega töötubades. Meid on kõikjal väga hästi vastu võetud ja oleme rohkelt saanud tunda, et meie tulek toob rõõmu. Mulle on uus kogemus teha koostööd noortekeskustega ja see on olnud väga positiivne, sest neis töötavad särainimesed, kes on tegusad ja rõõmsad ja kes tahavad ja oskavad laste ja noortega tegeleda. Kahju vaid, et see Eestimaa suvi nii lühike on ja kõikide juurde, kes meid külla ootavad, paraku ei jõua. Millist tagasisidet olete lastelt saanud ning millised mõtted võtate kaasa?
Emotsioone on palju, sest laste tagasiside on vahetu. Suurim tänu on olnud see, et Laste Vabariigist ei lahkuta enne, kui päev otsa saab. Meie lapsed tahavad mängida ja seda südamest ja põhjalikult. Neil on oma arvamus, nad oskavad küsida, seada asju kahtluse alla ja otsida ise vastuseid. Tähelepanuta ei ole jäänud ka mängualal eksponeeritud 80 luuletust meie lasteluule varamust – neid loetakse, pildistatakse ja uuritakse, mis raamatust need pärit on. Samuti on tore, et oleme pakkunud mängulusti ka täiskasvanutele. Laste Vabariigi algidee oli, et see on pere ettevõtmine ja selleks on ta kujunenud. Ja meil on oma fännid, kellega oleme kohtunud juba mitmes Eestimaa paigas ja nagu lahkumisel lubatud – kohtume veelgi, sest suvi pole ju veel läbi!
Augusti lõpus ilmub eesti keeles Jan Pederseni koostatud raamat „Põhjamaade loodus”, mis sarnaselt varem eesti keeles ilmunud raamatutega „Linnulaul” ja „Loomahääled” on varustatud mälukiibi ja väikese valjuhääldiga. Raamatus on ära toodud sadakonna põhjamaise liigi (imetajad, roomajad, kahepaiksed, putukad ja linnud) kirjeldused, kaunid loodusfotod ja häälitsuste salvestused. Raamatu avaldab Tänapäev, tõlkis Allar Sooneste.
Kuidas seda öelda? Kuidas öelda teisiti suure, rumala või sädeleva kohta? Mis on sõnade jäine, veniv või julge vastandid? Kirjastuses Koolibri on ilmunud suur laste piltsõnastik – pilditesaurus – mis sisaldab üle 2000 sõna. Raamat on üles ehitatud teemade järgi, innustades sel moel last ise lugusid välja mõtlema ning värvikaid sünonüüme mõistma ja kasutama. Teemad on elulähedased: „ Kodu ja perekond”, „Linnas”, „Maakohas”, „Sport”, „Toit ja jook” ja fantaasiat ergutavad. Raamatu lõpus on valik lihtsaid sõnamänge-ülesandeid.
Digitaalsed õpikud
Uuel tasemel ligipääsu kvaliteetsele õppesisule saab nüüd Opiq.ee keskkonnast. Kirjastus Avita on digiteerinud juba rohkem kui 45 õppekomplekti ja see nimekiri täieneb pidevalt. 2017-2018 õppeaastal digiteeritakse veel vähemalt 20 õppekomplekti. Tänaseks kasutab Avita digiõpikuid enam kui 70 kooli ja 3000 õpilast.
Robot ärkas ellu
Kirjastus Helios andis suve hakul välja Norra laste lemmikautori Bobbie Peersi seiklusraamatu „Lüriidiumivaras”. Koos raamatu ilmumisega ärkas raamatulehtedelt ellu üks eriline tegelane – kunstnik Kedri Golubevi käe all valmis kõikvõimalikest metallijuppidest hiigelsuur põlevate silmadega robot, mida saab uudistada Viru Keskuse Rahva Raamatus.
Väljaandja Eesti Kirjastuste Liit © EKL 2017