Page 1

Lustakad tüübid Aino Pervikult

Äsja ilmus Aino Perviku uus lasteraamat „Jääpurikas, murelik piim ja teised tüübid”. Juttudes tegutsevad pliiats, raamat, hambahari, piimapakk, hõbelusikas ja mitmed teised tegelased, igal oma iseloom ja eripära. Lustakad pildid on joonistanud Ulla Saar, kirjastas Tänapäev. Vt lk 7

EESTI KIRJASTUSTE LIIDU AJALEHT

Meenutusi Tallinna raamatumessist

kolumn

FOTO TEET MALSROOS

Tallinna raamatumess pani lapsed lugema

uudised Uus kirjandusvõistlus BestSeller 6. aprillil kuulutati välja uus ja Eesti suurima 10 000 eurose auhinnafondiga kirjanduskonkurss BestSeller, mis otsib erilist lugu, millel oleks potentsiaali laieneda ka teistesse žanritesse. Autoritelt oodatakse varem avaldamata teoseid ilukirjandusliku proosa, aime- ja lastekirjanduse žanris. Töid võib edastada kuni 9. septembrini. Täpsema info konkursi kohta leiab kirjastuse Pilgim veebilehelt ja Facebookis lehel „Kirjanduskonkurss BestSeller”.

FOTO HOLGER BERG

FOTO CAROLINE SADA

r Tallinna raamatumess tõi kolme päeva jooksul Rahvusraamatukogu fuajeesse tuhandeid raamatusõpru.

Kirjastuses Varrak ilmub Eesti populaarseima krimi- ja ulmekirjaniku Indrek Hargla etnopõneviku triloogia Süvahavva teine osa. „Süvahavva. Teine suvi” viib lugeja tagasi müstilisse Süvahhava tallu, mis varjab väravat surmatagusele maale. Arnika Ambros, noor neiu, kes peaks olema uus arbuja ja hakkama elavaid ja surnuid kokku viima, satub kahe vaenupoole vahele, kes mõlemad tahavad Süvahavva saladusi oma valdusse saada. Arnika on keerulise valiku ees: kas otsustada ise oma saatuse üle või järgida muistset ettemääratust? „Süvahavva. Esimene suvi” ilmus 2013. aastal.

Teravmeelne pilk praegusele Venemaale

FOTO TEET MALSROOS

r Eesti Lastekirjanduse Keskuse mudilastund „Raamatuga sõbraks”.

r Mart Anderson tüpograafiaseminari KIRJAK 3 sisse juhatamas.

Aprillis ilmus Peter Pomerantsevi raamat „Tõde ei ole olemas ja kõik on võimalik: seiklused tänapäeva Venemaal”. Üle maailma palju tähelepanu äratanud raamat on aastaid vene pressis töötanud Pomerantsevi pilguheit kaasaja Vene elu kulisside taha: kuidas käib meediaga manipuleerimine ja enesetsensuur, millised on sellest tulenevad väärtused ja konfliktid nii meedia, rahva kui ka võimude jaoks. Paljude teiste Venemaa kohta käivate raamatute seas paistab see välja oma värvikate eluliste näidete poolest. Peter Pomerantsev on üks tänavuse Lennart Meri konverentsi esinejaid. Raamatu avaldas Tänapäev.

r Tiina Lebane, Lia Virkus, Merrit Kiho ja Pille Enden tutvustamas uusi kokaraamatuid.

Järgmine ajaleht RAAMAT ilmub k.a 21. mail.

Väljaandja Eesti Kirjastuste Liit © EKL 2015

HOLGER BERG Eesti Rahvusraamatukogu kommunikatsioonijuht

23. aprill 2015

Ilmus Hargla Süvahavva triloogia 2. osa

FOTO TEET MALSROOS

Aprilli teise nädala lõpus sai Tallinnast kolmeks päevaks raamatupealinn: üle 30 kirjastuse müüs Rahvusraamatukogu fuajees oma väljaandeid, lisaks ligi 30 raamatuesitlust, seminari ja töötuba. Tallinna raamatumess on ühelt poolt kirjastajate pidu. Rahvusvahelised eksperdid tulevad koduõuele jagama kogemusi, kuidas vähenevate tiraažide kiuste ellu jääda. Kirjastused jõuavad otse lugejani ja saavad müüa raamatuid taskukohasema hinnaga kui poes. Teisalt on raamatumessist saanud üks olulisimaid lugemist väärtustavaid kultuuriüritusi Eestis. Tänavuse messi alustalad olid Põhjamaade kriminaalkirjandusele keskendunud kirjandusfoorum ning rahvusvaheline tüpo-graafiaseminar Kirjak 3. Ent suur osa raamatumessi kavast kandis veelgi õilsamat ambitsiooni – hoolitseda lugemisoskuse ja -huvi püsimise eest. Kui vanad lugema õppimise meetodid enam ei tööta, siis tuleb katsetada uusi. Lastekirjanduse keskuse korraldatud töötoad, kus õpetati mängulises võtmes lugemist ja loovkirjutamist, lubavad arvata, et mängu kaudu on võimalik kõnetada ka nutividinatest hellitatud põlvkonda. Osalesin mudilaste mängutunnis koos oma 4- ja 6-aastase tütrega ja ilmnes, et mängudest nagu sõnakeks ja tähtede kalastamine oleksid nad valmis edaspidigi parima meelega osa võtma. Eesti Lugemisühingu koolitus lapsevanematele ja lasteaiakasvatajatele näitas, et laste lugemisharjumuse kujundamises peavad vanemad ja õpetajad näitama üles suuremat kavalust kui kunagi varem. Väikeste nippidega (kas teadsite, mis on laste lugemispesa?) saab luua tingimused, kus lugema õppimine läheb sootuks ladusamalt. Lastekirjanduse keskus propageeris messil ka võrdlemisi uut, USAst pärit õpiedendusmoodust – lugemiskoera. Tegu on väljaõppe saanud koeraga, kellele laps saab raamatut ette lugeda. Lugemishuvi suurendamise eesmärki täitis kahtlemata ka üle-eestiline 3.–4. klasside laste kirjandusmängu finaal Rahvusraamatukogu suures saalis. Tänavusel raamatumessil oli üritusi ka venekeelsele publikule. Tallinna keskraamatukogu ja kirjastuse Koolibri korraldamisel kohtusid lastega kirjanikud Andrus Kivirähk ning Sergei Silin Venemaalt. Aktiivne osavõtt ja venekeelse meedia huvi raamatumessi vastu tulid korraldajatele meeldiva üllatusena ning tõestas, et kahe kogukonna vahel on võimalik luua tihedamaid kultuurikontakte. Järgmine raamatumess toimub 2016. aasta aprillis.

Nr 3 (92)

p Kirjanik Andrus Kivirähk räägib vene lastele oma raamatutest, lugemisest ja kirjandusest.


varrak Henning Mankell tõlkinud Maarja Aaloe 424 lk pehme köide

Fundamentalistid tapavad Alžeerias neli nunna ja nende juurde öömajale jäänud Rootsi naise. Aasta hiljem vapustavad idüllilist Skåne kommuuni võikad mõrvad, millest aimub järjekindlat raevu ning mille külmaverelisus ja kaalutletus mõjuvad lausa halvavalt. Komissar Kurt Wallander ja tema kolleegid peavad lahendama kuriteo, mille jõhkrus ei raputa mitte ainult vaikse linnakese, vaid terve kuningriigi alustalasid.

Tantsuõpetaja tagasitulek Henning Mankell tõlkinud Ene Mäe 380 lk pehme köide

Endine politseinik Herbert Molin leitakse oma Härjedalenis asuvast metsatalust surnuna. Näib nii, et mees on surnuks piinatud. Molini maja põrandal on näha selgeid veriseid jalajälgi. Juhtumi uurijale tundub, et jälgede asetus moodustab kummalise mustri. Äkitselt taipab ta, mida need tähendavad: selles toas on keegi ohvriga tangot tantsinud. Peagi on selge ka see, et on inimesi, kellele ei meeldi, et Molini saatuse vastu sügavamat huvi tuntakse...

Teatame mõrvast Agatha Christie tõlkinud Ralf Toming 272 lk pehme köide

Chipping Cleghorni aleviku ajalehes ilmub kuulutus, kus antakse teada peatselt toimuvast mõrvast. Elevil alevikuelanikud peavad seda kutseks seltskondlikule mänguõhtule. Väljakuulutatud ajal kogunetaksegi kokku. Ootamatult kustuvad tuled ja kõlavad ehtsad revolvripaugud. Kui lambid uuesti süttivad, lebab põrandal surnukeha. Juhtumit asub lahendama miss Jane Marple, ent enne veel, kui ta mõrvari tabab, jõuavad toimuda juba järgmised kuriteod.

Vabaduse hind Liza Marklund tõlkinud Maaris Aas 312 lk pehme köide

Lõuna-Stockholmis asuva lasteaia tagant leitakse noore naise surnukeha. Tegu on lühikese aja jooksul juba neljanda ohvriga, keda on rünnatud noaga selja tagant. Nii nagu teised mõrvatud naised, on temagi väikeste laste ema. Õhtulehe toimetuses usutakse, et naine on langenud sarimõrvari ohvriks, ja varsti on ka politsei sunnitud seda tunnistama.

Kriidiringimees Fred Vargas tõlkinud Madis Jürviste 240 lk pehme köide

Neli kuud järjest on ilmunud öistele Pariisi kõnniteedele sinise kriidiga joonistatud ringid. Ringidesse on kokku kuhjatud kõikvõimalikku prahti ja kaotatud asju: kirjaklambreid, tuvijalgu... Nähtus on maiuspalaks nii ajakirjanikele kui ka psühhiaatritele. Komissar Adamsbergi meelest on aga asi naljast kaugel. Joonistused ja nende kirev sisu on halvaendelised. Ta teab seda, tunnetab seda: varsti on nende ees süütu riuka asemel tragöödia. Adamsberg ei eksi. Ühel hommikul leitakse järjekordsest sinisest sõõrist naine, kellel on kõri läbi lõigatud.

2

Pöörane retk Eestisse KÄTLIN KALDMAA kirjanik

A

ndrei Ivanovi Hanumani triloogia on unikaalne teos mitte ainult Eesti või Venemaa või Taani, vaid kogu Euroopa kontekstis. Neid, kes tema kirjeldatud lõputuna näivas põgenikelaagrite labürindis keerlevad, on sadu tuhandeid, illegaalsetest põgenikest rääkimata, aga neid, kes sellest põrgust belletristika üles leiavad, mõni üksik. Euroopa nüüdisaegsest kirjandusest – kõike pole muidugi keegi lugenud – teist sellist lugu ei teagi. Küll on nii ilu- kui ka aimekirjanduse vormis kirjutatud samalaadsest liikumisest Teise maailmasõja järgsetes laagrites, nii et praegusaja aeg ilmselt alles tuleb. Ivanov on selle ukse igatahes vägeva jalahoobiga lahti löönud.

HEIDIKUTE MAAILM Kui vaadata triloogiat tervikuna, on see sügav sissevaade 20. sajandi lõpu ja 21. sajandi alguse heidikute maailma. Pöörane Hanuman ja kujuteldamatult elusaks kirjutatud tegelinskite armaada erinevates Taani põgenikelaagrites, sealne lohutu eluolu, mille eesmärk on ainult üks – positiiv, positiiv, positiiv. See tähendab elamisluba. Õnn, mis saab osaks väljavalituile. Illegaali elu pööraste ideedega vanamehe valdustes asuvas hipikommuunis, kus peategelase ellu jõuab pisuke annus normaalsust – oma katus pea kohal, armumine sarnase saatusega leedulannasse, isegi hooajatöö jõulukuuseistanduses. Ja siis – vahelejäämine, uued laagrid, uued haiglad, uued kinnipidamiskohad, enesetapukatse. Ükskõik mis, ainult mitte tagasi Eestisse. Tegeliku inimese tegeliku saatuse väljakoorumine valede võrku mässitud põgenikukoore alt. Ja siis põgenemine Norrasse, jälle põgenemine, seekord kiriku kaitse alla, leedulanna unistused ilusast Norra elust, mis jooksevad liiva, kui nad siiski omadega Eestisse jõuavad. Jälle vangla, Tartu, hullumaja, Jämejala. Ka elu vabaduses ei ole palju parem, seal on peategelane aheldatud pööraste ideedega ema loodud vanglasse, kus telefonile vastatakse väljamõeldud keeles ja iga kord enne väljaminemist tu-

Hanumani teekond Lollandisse Andrei Ivanov tõlkinud Veronika Einberg 408 lk kõva köide

Andrei Ivanov

leb hoolega vaadata, kas keegi kusagil kedagi ei jälita.

osa. On ju sellesse raamatusse jõudmise ajaks kokku kukkunud unistus Eestist pääseda ja mujal uut elu alustada, kohale jõuab igapäevase Eesti elu armetus ja otsa saab armastus. Muidugi on sellise põhjaliku sisseelamise meetodiga kirjutatud teisigi raamatuid, Euroopa kirjandusest tuleb esimesena meelde George Orwelli „Down and Out in Paris and London” (1933, e.k. „Pariisi ja Londoni heidikud” 1995), mille kirjutamiseks kirjanik võttis uue identiteedi ja elas hulguse elu, küll vabatahtlikult, küll majandusliku olukorra tõttu. Raamatust, mida ei tahtnud välja anda ei Jonathan Cape ega Faber & Faber, sai hiljem Penguini väljaandel bestseller. Ka Hanumani triloogial on kõvasti lennuruumi.

EUROOPA PAHUPOOLEST Iga raamat Ivanovi triloogias on omaette teos, mida ei pea tingimata lugema teistega koos, aga kõigist kolmest kokku saab hea ettekujutuse 1990ndate Euroopa pahupoolest, Eestist rääkimata. Huvitav on see, et kõigis kolmes romaanis on alati kaks poolust – kas toimub raamatus murrang poole peal nagu esimeses ja teises osas või töötab kahestumine läbi terve romaani nagu kolmanda osa puhul, kus tuleb lugedes aeg-ajalt tagasi minna, et täpselt aru saada, millisest perioodist parasjagu räägitakse. Seesama „Kuutõbise pihtimus” on tegelikult ka kõige nukram

Bizarre Andrei Ivanov tõlkinud Veronika Einberg 408 lk kõva köide

Kuutõbise pihtimus Andrei Ivanov tõlkinud Veronika Einberg 272 lk kõva köide

Parajalt paks ja parimais aastais KADI-RIIN HAASMA raamatu tõlkija

Õ

ieti on hämmastav, et Rootsi krimikuningriigi kroonimata kuninga Leif G. W. Perssoni raamatud alles nüüd Eesti lugejani jõuavad. Seitsmekümneaastane habetunud kriminoloogiaprofessor on nägupidi tuttav igale rootslasele. Ta on esinenud regulaarselt telesaadetes ja kommenteerinud aastakümneid kuritegusid ajalehtedes. Esimese romaani kirjutas ta juba aastal 1978. Tõsi, tema kirjutamistempot ei anna võrrelda uuema aja krimikomeetidega, ent sisult on tema teosed seda toekamad ja rootslastele endile ehk veel kõige meelepärasemadki. Perssoni kriminullid on politseilood selle sõna otseses mõttes. Nii süvitsi ja detailselt – ja mis peamine, säherduse iroonia ja sarkasmiga – ei tutvusta

Rootsi politseid ja selle tööd küll ükski teine autor. Lisaks kohati karikatuursetele politseinikele kohtab tema raamatutes Rootsi ühiskonna kõiki kihte joodikutest aadlikeni ja prostituutidest seniilsete mutikesteni. Kurikuulsat Rootsi krimiängi asendab siin huumor ja vaimukus, mis on selle žanri puhul ebatavaline, ent igati teretulnud vaheldus. Erilise hoole ja armastusega joonistab Persson välja „Linda mõrva juhtumi” ja mitme teise raamatu peategelase, kriminaalkomissar Evert Bäckströmi tegelaskuju. On kostnud arvamusi, et Bäckströmis peegeldub kogu Rootsi rahva tegelik olemus, kõik see, mis kipub jääma poleeritud pealispinna ja ühiskondlike normide varju. Tõepoolest, Bäckström ei ole poliitiliselt korrektne. Tema sõnadest märksa põnevam on see, mida ta mõtleb, ja selle kirjeldamisel autor end juba tagasi ei hoia. Bäckström on enesekeskne,

sümpaatnegi. Tahtmatult tikub pähe paralleel Katuse-Karlssoniga. Võimalik, et kui Karlssonist oleks juhtumisi 21. sajandil politseinik saanud, siis nimelt selline. Bäckströmi tähelend ei piirdu üksnes raamatutega. Leif G.W. Perssoni teoste põhjal valminud Rootsi minisarja „Palveränduri surm”, mille üks tegelane oli Bäckström, võisid hiljuti näha ka Eesti televaatajad. Ameeriklaste toodetud ja nimelt Evert Bäckströmile keskendunud sari „Backstrom” sai valmis selle aasta algul.

FOTO ULLA MONTAN

Viies naine

NR.3 (92) 23. aprill 2015

FOTO TIIT BLAAT, © DELFI/EESTI AJALEHED

ilmunud

WWW.VARRAK.EE

Linda mõrva juhtum Leif G. W. Persson

üleolev ja ebaviisakas, seksist, homofoob ja rassist, pealtnäha tõeline antikangelane. Ent ühtaegu hämmastavalt järjekindel, terane ja paiguti lapselikult

Leif G. W. Persson tõlkinud Kadi-Riin Haasma 504 lk pehme köide


3

NR.3 (92) 23. aprill 2015

WWW.VARRAK.EE

Varrak

DAVID VSEVIOV ajaloolane

O

rlando Figes on eestikeelsele lugejale hea tuttav. Tema raamatutest on meil varem ilmunud „Nataša tants. Venemaa kultuurilugu” (2003), „Sosistajad. Eraelu Stalini Venemaal” (2010) ja „Saada mulle vaid sõna” (2012). Nüüd on neile lisandunud „Revolutsiooniline Venemaa. 1891 – 1991”. Orlando Figese uus raamat on kokkuvõte Venemaal saja aasta jooksul toimunud sündmustest, mis on koondatud ühe mõiste – revolutsioon alla. Ning autor annab meile ka selle sajandipikkuse revolutsiooni ajalise raamistiku: see algas 1891. aastal reaktsioonina näljahädast põhjustatud kriisile ja lõppes aastal 1991 Nõukogude Liidu eksistentsi otsasaamisega. Loomulikult on need verstapostilistena toodud daatumid pigem kokkuleppelised, sest Venemaa tingliku revolutsiooni alguspunktina võib näiteks sobida ka aasta 1881 (Inglise ajaloolane Arnold J. Toynbee on oma „Uurimuses ajaloost” võtnud selle aastaarvu vene tsivilisatsiooni hukustaadiumisse jõudmise algust märgistavaks daatumiks), kui tapeti Aleksander II. Analoogsesse rolli sobivaid aastaarve võib leida ka teisi, ja kuigi ajalookulgemist on kombeks jagada perioodideks, eraldab neid üksteisest pigem akvarelne laialivalguvus. Mis tähendab, et igale algusele eelneb lõpp, millel on omakorda algus, ehk seega ka järgneva alguse algus.

ALATI EELNEVAD KUULUJUTUD Kuigi Figese käsitletava perioodi lõppdaatum paistab olevat loogilisemalt paigas ja on autori sõnade järgi määratletav „nõukogude süsteemi kokkuvarisemisega 1991. aastal”, tekitavad viimase aja sündmused ja arengud hulgaliselt kõhklusi kindla aastaarvu kujul toodud kokkuvarisemise lõpliku ja pöördumatu iseloomu suhtes. Nii et võib-olla on Orlando Figes, nagu enamik läänemaailma kõrvaltvaatajatest, oma positiivsete lootustega kahjuks kiirustanud ja see, mis paistis lõpuna, on vaid – teatri paralleeli kasutades – vaheaeg. Märgib ju ka Orlando Figes ise, et nõukogulik mõttelaad on lähtunud kahest suurest müüdist: Suurest Sotsialistlikust Oktoobrirevolutsioonist ja Suurest Isamaasõjast, ning kui üks nendest müütidest mitte lihtsalt jätkuvalt ei ela, vaid on muutunud tänapäeva Venemaa üheks suuremaks tüvimüüdiks, siis on nõukoguliku mõttelaadi surmast rääkida ilmselt vara.

Suurriigi saja-aastase ajalooperioodi koondamine ühe keskmist mõõtu raamatu kaante vahele pole lihtne ülesanne ning etteruttavalt võib öelda, et Orlando Figes on sellega hästi hakkama saanud. See tähendab, et lugeja, kellel puudub sügavam ettekujutus kirjeldatud perioodi jooksul Venemaal toimunust, saab raamatu abil sellest küllaltki ülevaatliku pildi. Seejuures on autor leidnud õnnestunud tasakaalu murranguliste sõlmsündmuste ja üksikute illustreerivate detailide ning vähetuntud üksikfaktide vahel, mis muudab raamatu hõlpsasti loetavaks. Mõned nendest pisifaktidest võimaldavad teha isegi mõne suurema järelduse. Näiteks sellise, et revolutsioonidele eelnevad alati kuulujutud.

FOTO ©COLIN MCPHERSON/CORBIS

Vene revolutsiooni õpik

REVOLUTSIOONIJÄRGSED SÜNDMUSED Orlando Figese raamatu ingliskeelne algvariant kannab värsket, 2014. aasta

O

1999. aastate alul ja tõlgiti lausa lennult teistesse, kokku 13 keelde. Kümne aasta kestel täiustati välimäärajat mitmeti, kevadeks 2009 ilmus selle 2. väljaanne ja 2015. aasta kevadel näeb mitmes keeles korraga trükivalgust teose veelgi uuem versioon, mida kajastab ka käesolev määraja.” Tegemist on kõige põhjalikuma ja tänapäevasema Euroopa lindude määrajaga, mis on sobiv nii algajale kui ka kogenud linnuvaatlejale. Välimääraja annab infot kõigi linnuliikide kohta, kes võivad esineda Euroopas, PõhjaAafrikas ja suures osas Lähis-Idas –

Indrek Hargla 424 lk, pehme köide

Etnopõneviku triloogia teine romaan. Pärimuste järgi varjab Põlvamaal asuv Süvahavva talu iidsetest aegadest elu ja surma mõistatusi ning peidab väravat surmatagusele maale. Arnika Ambros, noor neiu, kes peaks olema uus arbuja ja hakkama elavaid ja surnuid kokku viima, satub kahe vaenupoole vahele, kes mõlemad tahavad Süvahavva saladusi oma valdusse saada. Muudes tegevusliinides avaneb Süvahavva põnev ajalugu ja seigeldakse surmatagusel maal.

Tiit Tarlap 328 lk, kõva köide

Planeedi Urr asukad urfüüdid otsivad kosmose avarustest arukate olevuste kogukonda, kellele saaks oma tarkused ja kogemused edasi anda. Planeedilt Maa avastataksegi metsahõimud, kelle seast endale õpilased valitakse. Eesmärkide saavutamiseks tuleb appi võtta ka puhtinimlikud vahendid – intriigid ja mõrvad. Kõik see kaotab aga tähtsuse, kui hakkavad sulama jäälaamad ja pääsevad valla tulvaveed.

Kohtu tn 4 Jussi Pekkarinen tõlkinud Piret Saluri ja Kulle Raig 272 lk, kõva köide

Raamatu autor, Briti ajaloolane Orlando Figes.

numbrit ja seega leiavad selles põgusat mainimist ka „revolutsiooni” järgsesse aega paigutuvad sündmused. Nende seas (sissejuhatuses) viimased sündmused Ukrainas. Neid aga kirjeldab autor lausega, mille puhul tekib paratamatult tunne, et ju on midagi segi läinud. Sest kuidas mõista järgnevat lõiku: „Hoolimata äsjasest sissetungist Ukrainasse, ei kujuta Venemaa enam niisugusest agressiivset ohtu nagu varem. Ta ei alusta enam sõdu välismaal.” Selliseid üksikuid möödalaskmisi, kus lausetel puudub eelnevaga igasugune omavaheline loogiline seos, on raamatus veel. Mõnikord on nad suisa tujutõstvad, mis on igati tore, sest ka nende inimeste elus, kes sündisid ja surid selle revolutsioonilise saja-aastaku ajal, oli rõõmu ja lusti. Sest ajab ju naerma, kui loed, et „Lenini marineeritud surnukeha paigutati puidust

krüpti…” (lk.128). Väike näpuviga, aga naljaks. Ning lõpuks: mis vahet sellel on (ajaloo kulgemise seaduspärasust silmas pidades), kas marineeriti või balsameeriti. Aga tegelikult on Orlando Figese raamatus kirjeldatu naljast kaugel – see on hea ülevaatlik ja paljuski õpetlik ning igati aktuaalne teos Venemaa sajaaastasest ajaloost.

Revolutsiooniline Venemaa 1891–1991 Orlando Figes tõlkinud Peeter Värnik 318 lk kõva köide

Tänapäevane linnumääraja lav Renno, linnumääraja eestindaja, ütleb raamatu eessõnas: „Teie lauale (ja välitaskusse) on jõudnud Euroopa parima linnumääraja uus väljaanne. Selle seltsis on võimalik retkelda Euroopas ja pisut kaugemalgi. Rohkem kui 30 aasta eest alustas Rootsi ornitoloogi, Uppsala ülikooli audoktori ja Euroopa lausa parima linnutundja Lars Svenssoni eestvõttel tööd nelik, kelle eesmärk oli koostada ja kujundada uut tüüpi välimääraja. Ühistöö viljana ilmus üle 850 linnuliiki tutvustav raamat esmatrükis Rootsis

Süvahavva 2

Äraneetute pärijad

LENINLIKKE IDEAALE POLE KUNAGI OLNUD Kuigi Venemaa ajaloo revolutsiooniline ajajärk hõlmab saja aastast perioodi, jaguneb see Orlando Figese käsitluses kolmeks suuremaks alalõiguks. Esimene neist algab 1891. aastaga ja lõpeb Romanovite dünastia kukutamisega. Sellele järgneb teine periood, mille vahetas alates 1956. aasta Hruštšovi paljastustest partei kahekümnendal kongressil välja kolmas ja revolutsiooni viimane etapp. Ning nendest kolmest perioodist pühendab autor igati põhjendatult peamist tähelepanu kahele viimasele. Seejuures pole autor unustanud 1917. aasta sündmustele eelnenud põhjuste markeerimist, mis on järgnevalt toimunu mõistmiseks erakordselt oluline. Ning kuigi küsimusel, kas ajalugu oleks võinud minna teisiti, pole erilist mõtet, on nende võimalike arenguvariantide üle mõtisklemine ikkagi huvitav. Seda enam, kui kaasmõtisklejaks on Venemaa ajalugu hästi tundev autor, kes jõuab järeldusena vastuseni, mis peaks olema ei. Muidugi, Orlando Figese kõigi väidetega pole põhjust nõustuda. Nii näiteks on autor seostanud kogu nõukogude süsteemi kokkuvarisemise Gorbatšovi leninlikele ideaalidele rajatud usuga poliitilistesse reformidesse ehk heal juhul mingi subjektiivse ja teisejärgulise asjaga, millel pole olulist kokkupuudet reaalselt toimunud sündmuste põhjus-tagajärg seosega. Seda enam, et autor on ise korduvalt näidanud, et midagi sellist, mis oleks defineeritav mingisuguste püsivate leninlike ideaalidena pole tegelikkuses kunagi olnud. Sest millised ideaalid saaksidki kuritegelikul režiimil olla.

ilmunud

teoses käsitletakse 930 linnuliiki Eestindatud väljaanne on põhjalikult täiendatud ka Eesti andmetega. Üle 200 pilditahvli rohkem kui 4000 üksikasjaliku illustratsiooniga näitavad, kuidas eri liikide välimus varieerub vastavalt soole, vanusele, aastaajale ja levikule. Põhjalikud tekstid toovad aga esile iga liigi suuruse, elupaiga, tundemärgid, erisused ja häälitsused. Esmatrükk ilmus eesti keeles 2012. aastal. Uus, täiendatud ja parandatud trükk on välioludesse sobivas pehmes köites.

Linnumääraja. Euroopa ja Vahemere maade lindude välimääraja Lars Svensson, Killian Mullarney ja Dan Zetterström tõlkinud Olav Renno 448 lk pehme köide parandatud ja täiendatud kordustrükk

Soome saatkonna hoone Tallinnas Kohtu tänaval on olnud erakordselt huvitava ajaloo näitelava. Soome ostis Tallinnas Toompeal paikneva maja Eesti riigimehelt Konstantin Pätsilt 1926. aastal. Teise maailmasõja ajal oli maja Saksa SS-i valduses. Pärast Eesti iseseisvuse taastamist 1991. aastal sai Soome 22. juunil 1993 oma saatkonnahoone tagasi. Raamat jutustab Soome esinduse loo alates 1918. aastast kuni tänapäevani.

ilmumas Nelja tee rist

Tommi Kinnunen tõlkinud Jan Kaus sari „Moodne aeg” 256 lk, kõva köide

Finlandia auhinnale kandideerinud, Soome viimaste aastate üheks kõige märkimisväärsemaks proosadebüüdiks peetav „Nelja tee rist” vaatleb ühe Põhja-Soomes elava perekonna saatust 20. sajandi murrangutes ja muutustes. Lugeja silme ette kerkib karm maastik, millel ei kasva suurt muud peale okaspuude ja konservatiivse eluhoiaku. Kinnunen oskab hästi kirjeldada säärases keskkonnas elavate inimeste sotsiaalseid ja psühholoogilisi pingeid.

Verine kamber Angela Carter tõlkinud Krista Kaer 192 lk, pehme köide

„Verise kambri” jutustused põhinevad muinasjuttudel või rahvapärimusel. Autor on öelnud, et tema eesmärk ei ole olnud kirjutada lugude uusversioone, vaid selgitada välja nende latentne sisu. Ühtlasi on ta püüdnud rikkuda naiste kujutamise tava muinasjuttudes. Kogumikus on meelas ja barokne töötlus „Sinihabemest”, mitu versiooni „Kaunitarist ja koletisest”, humoorikas „Saabastega kass” ja veel mitu tuntud lugu, mida vaadeldakse uue nurga alt.


varrak Tareq. Lihtsad lemmikud Tareq Taylor, Kristina Taylor tõlkinud Kadri Papp 192 lk kõva köide

Rootsi kuulus telekokk ja nüüd ka ETVst tuttav humoorikas ning võluv Tareq Taylor on sellesse raamatusse kogunud oma kõige südamelähedasemad retseptid. Esindatud on traditsioonilised Skandinaavia maitsed, nagu roheline hernesupp ja võis praetud lest, aga ka rahvusvaheliste mõjudega retseptid tagliatelle’st kevadrullideni. Autori sõnul on need toidud mõeldud kõige lihtsamates tingimustes valmistamiseks – vaja on vaid nuga, lõikelauda, pliiti, potti ja panni, ei mingit luksvarustust ega erimasinaid.

4

Moed muutuvad, kuid puud peaksid jääma

„A

iast siin- ja sealpool aknalauda” on rikkalikult fotodega illustreeritud, praktilisi näpunäiteid jagav nõuandja. Autor on lähema vaatluse alla võtnud nii taimede valimise tuppa ja aeda kui ka kasvumullad ja -substraadid, aga ka taimede külvamise/istutamise ja ümberistutamise, hooldamise ja väetamise ning palju muud. Raamatu lõpus leidub kasulikke retsepte, kuidas ise väetisi ja kemikaalivabu pritsimisvahendeid kokku segada, ning tähelepanekuid ja soovitusi, kuidas erinevad taimed üksteist kaitsta võivad.

Eesti taimede kukeaabits

RAAMATU AUTOR ENELI KÄGER:

Toomas Kukk 415 lk kõva köide kordustrükk

„Aiast siin- ja sealpool aknalauda” ei ole kindlasti järjekordne aiandusõpik, vaid pigem mõtisklused koos taimedega ja taimedest, tähelepanekud sellest, kuidas üks pisiasi võib esile kutsuda doomino- või kaardimaja efekti ja tekitada tõelise kaose. Nii olengi nende kaante vahele koondanud paljude rohenäppude suuremad ja väiksemad mured, mis on aastate jooksul minuni jõudnud alates ajast, mil töötasin aednik-klienditeenindajana, ning lõpetades viimase kümmekonna aastaga, mil olen tegev Substrali aianduskonsultandina. Tean, et teinekord sarnaneb probleemist arusaamine lausa miljonimängu küsimusega, ehkki selle lahendus võib

Ülevaatlik taimemääraja hõlmab metsa- ja niidutaimi, umbrohtusid ja prahitaimi ning soo- ja veetaimi. Raamat käsitleb üle 1250 taime, mis ongi suurem osa Eestist leitud metsikult looduses kasvavatest taimeliikidest. Uuest, täiendatud väljaandest leiab peaaegu kõik Eestis kaitse all olevad taimeliigid, mis loodetavasti aitab neid looduses ära tunda ja vältida teadmatusest harulduste kahjustamist.

NR.3 (92) 23. aprill 2015

aripaev

tegelikult olla imelihtne. Olen nõus, et tõepoolest ei pea iga inimene teadma, et rohelised paunakesed roosi varrel on lehetäid. Samas muutun ikka nukraks, kui arvatakse, et ei istutamisel ega külvamisel pole vaja kasta, sest taimekirjelduses on öeldud, et tegu on vähenõudliku kuivalembese taimega. Sageli kohtab sedagi, et taime juures on silt „õuetaim”, kuid unustatud on lisada, et õues kasvab ta Itaalias. Aianduspisikuga nakatumiseks pole palju vaja, kuid paraku on see tõbi ravimatu ja muutub ajapikku üha hullemaks. Aastaid tagasi viibisin parandusasutuses, mis kandis nime Jäneda Sovhoostehnikum, ja läbisin ravikuuri, mida kutsuti agronoom-maastikukujundaja. Loodetud tervenemise asemel tõbi hoopis süvenes ja tekitas veel rohkem küsimusi miks ja milleks.

MILLINE SIIS ON ILUS AED? Õnneks pole aiandus ja taimekasvatus midagi jäika ja staatilist – nii palju kui on aednikke, on erinevaid tõdesid ja tähelepanekuid, mis peavad paika. Olen olnud aastaid ajakirja Kodu ja Aed aiažüriis ning näinud seda vapustavat rahulolu aia ja aiaomaniku vahel, mida nad on nõus vabatahtlikult teistega jagama. Minult on tihti küsitud, milline siis on ilus aed. Ja uskuge mind, ilus on nii liigirohke kollektsioonaed kui ka üksnes muru ja elupuuhekiga piiratud aia-

FOTO ENELI KÄGER

ilmunud

WWW.VARRAK.EE

Punane siilkübar on tuntud organismi tugevdaja, lisaks meelitab ta aeda rohkesti tolmutajaid.

ke, sest kõige olulisem on vastastikuste vajadustega arvestamine ning üks ei tohi muutuda teise orjaks. Moed muutuvad, kuid puud peaksid jääma. Alati võib vaielda, kas linnaaed on just õige koht lilli täis kuhjatud hobuvankrile ja paene pinnas 15 cm mullakihiga rodopeenrale, kuid igaühel on õigus oma valikutele ja õigus õppida oma vigadest. Ise olen pigem seda meelt, et kõike ei peagi ise teadma, kuid alati võiks teada kedagi, kes teab. Eestlane on juba selline, kes võib ühe jalaga astuda ämbrisse ja teisega rehale ning väita, et Euroopa Liidu seadusega on see lubatud ja kaebused lahendab SIIL.

Loodan, et naudite raamatut ja leiate siit midagi vajalikku, või tekib lugedes vähemasti see ÄRATUNDMINE, et seda ma juba tean.”

Aiast siinja sealpool aknalauda. Nõuandeid taimekasvatajale läbi aasta Eneli Käger 248 lk, kõva köide

WWW.RAAMATUPOOD.ARIPAEV.EE

Esimene täielik salakirja ajalugu

ilmunud

unnustatud ajaloolase Kristie Macrakise koostatud esimene täielik salakirja ajalugu toob lugejani hulgaliselt lugusid kelmidest ja kangelastest ning nende leidlikest meetoditest salajaste sõnumite edastamisel. Ülipõnev intriigide ja spionaaži, armastuse ja sõja, teaduse ja maagia ajalugu pajatab salapärastest nähtustest, geniaalsetest avastustest ja kangelaslikest tegudest ning ulatub muistsest maailmast tänase päevani välja. Käsitlemist leiavad Herodotose vahatahvlite kirjeldused ja Ovidiuse õpetused piimaga salakirjade kirjutamiseks, George Washingtoni „sümpaatilise peitsi” roll Ameerika iseseisvussõjas ja kirglike teadlaste panus salakirja arengusse, terve 20. sajandi vältel saatkondade ja sõjaväeüksuste elus olulist tähtsust omanud koodid ja šifrid, Briti välisluure MI6 eksperimendid, Teise maailmasõja aegsed Saksa spioonid, kes peitsid salatinti hambas või immutasid sellega taskurätte, külma sõja aegsete luureagentuuride lahendused ja meetodid, ameeriklasi hämmastanud mikrotäpp-tehnika, Al Qaedas loodud kõrgtehnoloogiline digitaalne steganograafiasüsteem ja palju muud. Salakirja oskuslik kasutamine aitas päästa elusid, võita lahinguid ning hoida saladusi. Abitus ja käpardlikkus salajaste sõnumite kirjutamisel ja edastamisel võis aga päädida vangi langemise ja hukkamisega, õnnetu armastuse

Aju pole kunagi passiivne. Vähemalt poole meie eluajast uitab meel ringi, eemal igapäevastest kohustustest – kodutööst, maksudeklaratsioonist, nõukogu koosolekust, õhtueinest, isegi auto juhtimisest… Raamatus „Uitav meel” uitab ringi autor, lootuses anda uitavale meelele paremini kõlav nimi. Sellal kui psühholoogid kirjutavad bestsellereid inimeste taibukamast poolest – keelest, tajust, teadvusest – ja eneseabigurud õhutavad meid olema tähelepanelikud ja teadlikud, teab igaüks, et suure osa ajast lorutame me niisama maha. Mida aju teeb siis, kui te teda parasjagu ei kamanda?

T

Uitav meel. Mida teeb omapead jäetud aju? Michael C. Corballis tõlkinud Vahur Lokk 190 lk, pehme köide

Planeet ühes kivikeses USA salateenistuse labor AEF 20. sajandi alguses.

ja kaotatud lahinguga. Nii mõnigi kord muutis edukalt läkitatud salajane sõnum ajaloo käiku. Lisaks erinevate salakirjameetodite aegade hämarusest esile toomisele kirjeldatakse raamatus hulgaliselt katseid, kus n-ö nähtamatu tindiga kirjutatu saab ühe kerge pintsliliigutuse või tupsutusega nähtavaks muuta. Nii mõnedki niisugustest eksperimentidest võivad ärgitada lugejaidki salakirjade koostamisel kätt proovima.

Vangid, armastajad ja spioonid Salakirja ajalugu Herodotosest Al Qaedani Kristie Macrakis tõlkinud Triin Olvet 424 lk kõva köide

Reis sügavale maakera ajalukku Jan Zalasiewicz tõlkinud Triin Olvet 269 lk, pehme köide

Jan Zalasiewiczi „Planeet ühes kivikeses” jutustab lugejale loo ühest kõige tavalisemast väikesest kivist, milliseid leidub kogu maailma randadel, ning toob selle kivi kaudu meieni kogu universumi kujunemise loo alates hetkest, mil maailm alguse sai, kuni ajani, mil Päikesesüsteem leiab oma loomuliku lõpu.Kivikese ajalugu viib meid aja ja ruumi tohututesse sügavikesse. Lugu saab alguse eelajaloolis-

tel aegadel, kui kivikest moodustavad osakesed tekivad universumi kaugetel äärealadel puhkenud kujuteldamatus möllus, Suurele Paugule järgnenud sekundeil ja supernoovade plahvatustes. Jutustus jätkub kogu Päikesesüsteemi tekke ning Maa ja selle ürgsete mandrite ja ookeanide kujunemisega, loodusjõudude toimimise ja elu tekkimisega, avades hulgaliselt saladusi, mis inimese eest enamasti varjatuks jäävad. Läbi väikese ja pealtnäha hariliku kivikese dešifreerib autor paljusid Maa ürgse mineviku sündmusi: vulkaanipurskeid, väljasurnud taimede ja loomade arengut.

Olümpose jumalad Barbara Graziosi tõlkinud Mari Arumäe 312 lk, kõva köide

Durhami ülikooli professori Barbara Graziosi „Olümpose jumalad” viib lugeja mütoloogia radadele ning tutvustab Antiik-Kreeka religiooni, kultuuri ja ühiskonda Kreeka jumalate kaudu. Raamatus kirjeldatakse kahtteist Kreeka peajumalat, kes uskumuste kohaselt olevat elanud Olümpose mäel ja moodustanud seal taevase perekonna, mille iga liikme mõtted ja teod avaldasid olulist mõju antiikmaailma ja inimese käekäigule. Kõne alla tulevad kõikvõimas, kuid äkilise loomuga ja ettearvamatu peajumal Zeus; tema abikaasa ja ühtlasi õde, ebastabiilne ja armukade taevajumalanna Hera; vägivaldne ja mitte kõige vahedama mõttega sõjajumal Ares, veini ja ekstaasi jumal Dionysos, armastuse- ja ilujumalanna Aphrodite, allilmajumal Hades, valguse- ja ennustusjumal Apollon ja teised, samuti muusad, nümfid ja muud vähemad jumalad.


NR.3 (92) 23. aprill 2015

entsüklopeedia

uudised

TEA entsüklopeedia 12. köide on kauplustes saadaval ja selle kättetoimetamine tellijatele alanud. Entsüklopeedia 12. köide sisaldab märksõnu vahemikus Kuuda–Liibüa. TEA e-Entsüklopeediat www.ents.ee oleme oluliselt uuendanud, seal on kättesaadav kogu 1.–12. köite materjal ning tuhandeid artikleid ka järgnevatest köidetest. TEA e-Entsüklopeedias on hetkel juba 36 053 artiklit.

ilmunud Linnud. Kuidas ära tunda 50 linnuliiki 56 lk kõva köide

Uue põneva sarja „Looduse TOP 50” avaraamat „Linnud. Kuidas ära tunda 50 linnuliiki” tutvustab meile viitkümmet levinumat linnuliiki. Iga liiki kirjeldavad lihtsate selgitustega värvilised illustratsioonid ja oluline faktimaterjal – linnu suurus, tiibade siruulatus, teaduslik nimetus, iseloomulik häälitsus ja kurna suurus. Teavet saab liigi välimuse, rände ja talvitamise kohta. Saame teada, millised liigid külastavad inimese ülespandud toidumaju, soovitusi, kuidas linde oma aeda meelitada ning põnevat ja vähetuntud infot. Kas sina tead, kes on Läti rahvuslind? Raamatu lõpus seletatakse lahti linde puudutavad olulisemad mõisted.

Koerad. Kuidas ära tunda 50 koeratõugu 56 lk kõva köide

„Koerad. Kuidas ära tunda 50 koeratõugu” tutvustab meile viitkümmet levinumat koeratõugu. Iga tõugu kirjeldavad lihtsate selgitustega värvilised illustratsioonid ja oluline faktimaterjal – turjakõrgus, värvus, loomus ja eripära. Lisatud on ka põnevat ja vähetuntud infot. Kas sina tead, et enamik dalmaatsia koerte kutsikaid on sündides valged ja tõule iseloomulikud täpid ilmuvad alles nädalate pärast? Raamatu lõpus seletatakse lahti koeri puudutavad olulisemad mõisted.

Kassid. Kuidas ära tunda 50 kassitõugu 56 lk kõva köide

„Kassid. Kuidas ära tunda 50 kassitõugu” tutvustab meile viitkümmet levinumat kassitõugu. Iga tõugu kirjeldavad lihtsate selgitustega värvilised illustratsioonid ja oluline faktimaterjal – päritolu, eripära ja iseloom. Kassitõugude iseloomustamisel on ära toodud kasside pea, saba, kõrvade ja silmade kuju, samuti teised olulised tunnused nagu keha kuju ja suurus, karvastiku värvus, muster ja selle pikkus ning silmade värv. Kas sina tead, et mani kassidel puudub saba? Raamatu lõpus seletatakse lahti kasse puudutavad olulisemad mõisted.

WWW.TEA.EE

Muinasjututegelased kõverpeeglis Kirjanik Urve Tinnurit usutleb Silva Tomingas

V

iimastel aastatel oled üllatanud väiksemaid ja suuremaid lapsi kohe üsna mitme fantaasiarikka raamatuga, nii et neist saaks kokku juba pisikese raamatukogu, kus oleks värviliste kaante vahel kirev galerii tegelasi, keda enne pole kuuldud-nähtud. Siia mahuvad Pahupidi küla põikpead, draakon Tõnn ja vares Vilma, julge mereröövel oma kaaskonnaga, laisk nõudepesumasin, päkapikk Jäsper ja veel suur hulk teisi temataolisi (mõistagi – koos Jõuluvanaga). Äsja ilmunud värsslood, mis lähtuvad tuntud muinasjututegelastest, on aga üks ootamatu käänak Sinu loomingus. Mis on olnud selle ajendiks? Ausalt öeldes on üllatav kohata tänapäeval – ja pealegi värsivormis! – Lumekuningannat, Saabastega Kassi, Okasroosikest, Lumivalgekest, Inetut Pardipoega ja paljusid teisi laste lemmikuid: Lumekuninganna märkas lehes reisikuulutust, mõtles: „Igaüks ju vajab vahel pisut tuulutust.” Kaksteist lumemeest ta palkas valvama jäälossi saale, pakkis kohvri ja siis lendas puhkama Egiptimaale… „Minu vanemale lapselapsele, 4-aastasele Tristanile meeldib mõnikord kehastuda Saabastega Kassiks. Vanaema põllest saab suurepärase keebi, jalga emme kõrge kontsaga saapad, kübar pähe, mõõk vööle – ja Saabastega Kass ongi valmis. Säärases veidras varustuses vaatab ta multikaid, sõidab jalgrattaga ja teeb kõiki oma vahvaid poisitempe. Teda vaadates turgatas mulle ühel päeval pähe mõte, et miks mitte tuua vanad ja tuntud muinasjututegelased kaugest ajast tänapäeva, muuta nad pisut kreisiks, lisada nende tegemistele moekat joont, näidata neid hoopis teise nurga alt:

„Et anda muinasjuttudele rohkem särtsu ja värvi, otsustasin kirjutada lood hoogsas värsivormis. See oli natuke raske, aga väga lõbus ja nauditav töö. Lisaks lustlikule pahupidi ja tagurpidi tegevustikule tuli leida soravad riimid ja voolav rütm. Kui raamatutäis värssmuinasjutte sai valmis, oli mul nii suur vunk sees, et ma ei saanud enne pidama, kui olin kirjutanud raamatule ka järje, sest toredaid asju võib ju alati olla rohkem kui üks.”

FOTO MARIANNE LOORENTS

5

Kirjanik oma pisikese muusaga.

Lumivalgeke end tundis pisut kaitsetuna, kaitseväkke teenima läks vabatahtlikuna. Ohvitseriks sai ta varsti, suvel ja ka talvel pöialpoisse kamandas ta, hüüdes: „Joondu! Valvel!” Niisugune fantaasiamäng tõotas lõbusat ja omanäolist tulemust. Arvan, et seesugune lähenemine äratab lastes, kellele mitmeid kordi etteloetud muinasjutud juba pähe on kulunud, uut huvi ja kingib neile toreda üllatuse. Värske oleku ja teistmoodi käitumislaadi said algul maailma tuntuimate muinasjuttude kangelased.” Kuna Sa juba kõik niigi pea peale pöörasid, kas oli vaja täieliku uperpalli jaoks minna veel ka värsivormile?

Ja selle hooga jõudsid ka eesti muinasjuttudeni ning uus käsikiri on juba toimetuses, kuigi „Lumekuninganna” trükk on alles soe? „Tahtsin kõikidele oma lapsepõlve lemmiktegelastele uue elu kinkida ja nii see läks: Vanapagan, kes enda taga sulges põrguväravad, tõstis silmad taeva poole: „Oo, kuis tähed säravad!” Kui sündis mu esimene lapselaps, kirjutasin talle igal kuul kuni tema aastaseks saamiseni ühe muinasjutu. Nüüd on maailmas olemas ka pisike Emma Portia ja kogu mu looming ongi pühendatud mu lapselastele. Nad on tõelised inspiratsiooniallikad ja kõige ausamad arvustajad. Suurim tänu on mulle aga väikeste lugejate säravad silmad ja rõõmus naer.”

Lumekuninganna märkas lehes... Urve Tinnuri sari „Lapse oma raamatukogu” kunstnik Kaie Lilleorg 24 lk kõva köide

K

DOKTOR ADIK LEVIN: „Arvatakse, et ligi 30% inimestest tekib piimajoomisel probleem. Inimese sündides käivitub tema seedetraktis laktaasi sünteesiv mehhanism, mis aitab seedida piimasuhkrut. Kui laps enam rinnapiima ei saa, siis ei vaja organism seda mehhanismi enam ja laktoosi süntees väheneb automaatselt. Olen näinud palju liigeste- ja veresoonkonna-

haigustega, samuti seedimisprobleemidega inimesi, kes on saanud abi oma menüüst piimatoodete ärajätmisest. Gluteen on teraviljavalk, mida leidub looduslikult nisus, odras ja rukkis, vahel ka kaeras. See tähendab aga, et gluteenitalumatuse käes kannatav inimene peab loobuma kookidest, leibadest, küpsistest, pastast, õllest ja vorstikestest – peaaegu kõigest, mis maitsemeeltele vähegi erutav tundub. Gluteenitalumatus tuleb ilmsiks täiesti juhuslikult. Eriti huvitav on jälgida seda tippsportlaste puhul. Näiteks maailmakuulus tennisist Novak Djokovic mainib ühes intervjuus, et kui ta läks üle gluteenivabale toidule, hakkasid tema tulemused kiiresti paranema. Tippsportlaste saavutuste paranemine näitab ilmekalt gluteenivaba dieedi posiitivset mõju. Tavainimesel on tihti raske aru saada, kas tal on gluteenitalumatus või mitte. Sageli selgub siiski, et kui inimene, kes tunneb end halvasti, hoidub rafineeritud nisujahust toodete söömisest, märkab ta mõne aja pärast oma seisundi paranemist. Minu sügav veendumus on, et inimene peaks proovima uusi ja põnevaid toi-

ilmunud Kajakapapa Ferdinand Orianne Lallemand 32 lk kõva köide

„Kajakapapa Ferdinand” on uus kaunite piltidega raamat sarjast „Loomalood lastele”, mis räägib lihtsas ja südamlikus keeles loo vastastikusest armastusest. Merikilpkonn Amalia on tulnud kaugelt, et muneda oma munad rannaliiva. Aga Amalia teab hästi, et tema lapsukesi varitsevad paljud ohud. Õnneks on olemas merikajakas Ferdinand, kes neid valvab. Kas merikajakal õnnestub kilpkonnapojad elusalt ja tervelt mereni viia?

Suur unistus Matthias Jonathan Vaino 24 lk, kõva köide

See on raamat väikese tõugu ja tema sõprade kasvamise loost ja suurest unistusest – soovist lennata! „Suur unistus” veenab väikest lugejat, et unistuste jõud on suur. Tuleb ainult üles leida need unistused, mis on sinu tõelised südamesoovid. Vahel tuleb olla valmis oma unistuste täitumise nimel tööd tegema, teinekord piisab vaid tugevast soovist. Kuid pea alati meeles – vahel täituvad meie unistused ootamatul moel.

Tagalaane valitsejad Eet Tuule 152 lk, kõva köide

„Tagalaane valitsejad” pakub noorele lugejale põnevat lugemist Eesti metsades elavate loomade ja lindude elust. „Teravkihva poegadel oli täitumas kolmas elukuu ning endised trullakad kobakäpad olid juba päris liikuvad ja osavad sellid.” Kelle poegadest autor jutustab? Mida aga tähendab kohtumine inimesega loomale ja linnule? Kes on sõber? Kes on vaenlane? Autor õpetab jälgima loodust ja elu looduses, mõistma ja hoidma igaühe õigust elule.

Eesti-vene sõnastik Silvi-Aire Villo 2., täiendatud trükk 232 lk, kõva köide

Tark toitumine toob tervise! aks uut tervisliku toidu kokaraamatut – „Eesti gluteeni- või laktoosivabad toidud” ning „Eesti gluteeni- ja laktoosivabad toidud” – on Eesti ametikoolide toiduasjatundjate koostatud käepärased teejuhid, mis aitavad menüü ja ostukorvi planeerimisel ka peresid, kus on probleeme toidutalumatusega. Ülitundlikkuse põhjuseks on tavaliselt mõne toiduaine seedimiseks vajaliku ensüümi puudumine. Valmistades toite nende raamatute retseptide järgi, on ka gluteeni- või laktoositalumatusega inimestel võimalik oma toidusedelit oluliselt rikastada ja nautida erinevaid eelroogasid, suppe, põhiroogasid, magustoite, küpsetisi ja jooke.

TEA

duaineid, pidades meeles, et on oluline mõista, millised toidud just talle ja tema pereliikmetele sobivad ja millised mitte.”

Eesti gluteeni- või laktoosivabad toidud 50 toitu, milles ei ole gluteeni! 23 toitu, milles ei ole laktoosi! Eesti ametikoolide õppejõud 80 lk, pehme köide

Eesti gluteeni- ja laktoosivabad toidud 75 toitu, milles ei ole gluteeni ega laktoosi! Eesti ametikoolide õppejõud 80 lk, pehme köide

Taskuformaadis sõnastik on tänapäevane, hõlpsasti kasutatav ja praktiline abimees. Üle üheksa tuhande märksõna valimisel on arvestatud sõnade esinemissagedust ilukirjanduses, ajakirjanduses ja igapäevaelus ning muutusi keeles, mis on viimastel aastatel lisanud eesti keele aktiivsesse käibesse uusi sõnu.

ilmumas Maailma rahvaste muinasjuttude kuldraamat 256 lk, kõva köide ilmub mais 2015

Kuldraamatute sarjas ilmub esmakordselt „Maailma rahvaste muinasjuttude kuldraamat”. See toob meieni kõigi maailmajagude põnevaid muinasjutte, muistendeid ja legende aegade hämarusest kuni tänapäevani. Neis lugudes avaneb meile maailma eri rahvaste värvikas ja fantaasiarikas mõttemaailm, mis on küll paljuski sarnane meie omaga, kuid samas ka erinev. Raamat pakub oma kultuurikirevusega tõelise lugemiselamise nii väikestele kui ka suurtele ja avardab meie kõigi silmaringi.


canopus

WWW.CANOPUS.EE

NR.3 (92) 23. aprill 2015

Suur kirjanik teab: kasuks tuleb iga elujuhtum! LAGLE RÄGA

mahus ülestähendusi, mida ta ei ole jõudnud kasutada. Küll on ta aga oma päevaraamatu märkmetest hiljem nii mõnegi teose välja arendanud. Sel juhul on Maugham sinna lisanud mõnusaid sulgudes selgitusi, et see või too märkus on andnud talle idee kirjutada mõni romaan või novell. Eestikeelse väljaande toimetaja Tõnu Lember on vastava selgituse ääremärkuses ära toonud ka viite, kui see teos on eestikeelsena olemas. Nii et näiteks mõnest sellisest vahemärkusest võib lugeja innustust saada, mida järgmisena Maughami teostest lugeda!

Palamuse Raamatukogu juhataja

„Ü

he kirjaniku päevaraamat” on Inglise kirjandusklassiku William Somerset Maughami mõtete kogumik. Kirjanik pidas päevikut kogu oma elu, kirjutades sinna mõtisklusi ja tähelepanekuid kõigest ümbritsevast. Need olid näiteks söakad teravmeelsused inimlikest omadustest ja käitumismaneeridest, või siis sõnaosavad kirjeldused pidevalt muutuvast loodusest ja meeletust hulgast eripalgelistest inimestest, vahel aga hoopis ülestähendused kirjaniku arvukatel reisidel juhtunud äpardustest või kummalistest juhtumistest. Samuti mõtiskleb Maugham erinevate rahvuste iseärasustest ning peatub pikemalt prantsuse, inglise, vene ja ameerika kirjanduse analüüsimisel.

KASUKS TULEB IGA ELUJUHTUM! Teos hõlmab kirjaniku tervet elu, alates noore ja ujeda arstiteaduskonna üliõpilase ülestähendustest ning lõppedes kuldset elusügist nautiva maailmakuulsa kirjaniku küpsete mõtisklustega möödanikust ja inimsaatusest. Läbi raamatu saab lugeja aimu mõlema maailmasõja aastatest ning kirjaniku reisimuljetest üle terve maakera. Nagu

William Somerset Maugham

MIS ON KIRJANIKU KIBEDAIM VAENLANE?

Maugham nendib: „Mitte keegi teine ei tea seda nii hästi kui kirjanik: iga elujuhtumine tuleb kasuks.” Eks seetõttu ta päevikut pidaski – ehk läheb hiljem mõnda ülestähendust tarvis. See on tore öökapiraamat. Olles korra ta juba kaanest-kaaneni läbi lugenud, asetasin ma raamatu oma voodi kõrvale ning igal õhtul või hommikul löön ta suvalisest kohast lahti ning loen paar lehekülge. Imeteldav on tõik, et Maugham kirjutas oma eluajal tohutul hulgal raamatuid (kakskümmend romaani, üle saja novelli, kolm reisiraamatut, kolmkümmend üks näidendit ja kümme köidet esseistikat ning mälestusi), kuid ikka leidub tal mitme romaani

Mõnda varasemast ajajärgust pärinevat sissekannet on kirjanik pidanud vajalikuks hiljem kommenteerida. Tundub, et ta pisut nagu häbeneks oma noorusaja tuliseid väljaütlemisi. Selline mitmel ajatasandil märkmete lugemine annab juurde veel ühe lugemisnaudingu nüansi. Humoorikas on näiteks üks Maughami tagantjärgi kirjutatud märkus ühe reisil kohatud mehe elutee kirjeldusele: „Siin on ainet terve loo jaoks, kuid selle kirjutamiseni ma ei jõudnud, sest avastasin, et Jack London oli seda juba teinud.” Toon lõpetuseks mõned näited kirjaniku teravmeelsematest ütlustest, mis oma tõepärasuses on vägagi tabavad: „Kuidas küll jumalad pidid endamisi

naeru kihistama, lisades Lootuse kõikidele pahedele, millega nad olid täitnud Pandora laeka, sest nad teadsid väga hästi, et kõikidest pahedest õelaim on just Lootus, mis meelitab inimkonda lõpmatuid kannatusi taluma.” „Inimesed mürgitavad pidevalt oma elu, sooritades järjekindlalt toiminguid, mille vastu nende meeled mässu tõstavad.” „Sallivus on teisiti öeldes ükskõiksus.” „Mugavus on kirjaniku kibedaim vaenlane.” Keskeast ja vananemisest: „Just see innukas soov olla selline nagu kõik teised teeb noored õnnetuks, ning enesega leppimine teeb keskea talutavaks.” „Kujutlusvõime abil kompenseerib inimene oma suutmatust tunda elust täielikku rahuldust.” „Vanaduse suurim eelis on hingevabadus.”

Ühe kirjaniku päevaraamat

ilmunud Minu aeg ja selle lugu Nasta Pino 131 lk kõva köide

Ükskord kirjutab mu poeg raamatu, millele paneb pealkirjaks „Minu ema”. Loodan, et sellest tuleb lihtne ja ilus raamat ja et seda on kerge lugeda. Tahaksin, et ka seda minu raamatukest siin loetaks kergelt, et ta ei tekitaks kelleski masendust ega ärataks raskeid mälestusi. Ajal kui ma seda kirjutasin, räägiti Eestis väga palju sõjast. Iga päev sai lugeda ja kuulda, kui ligilähedal on uus sõda, et kohekohe võib Venemaa meile oma väed kallale saata. Mul on olnud väga halb kogu seda sõjapropagandat vastu võtta, see sarnaneb hüsteerilise sõjaõhutamisega. Kas ikka on mõtet surra enne oma surma? Minuealised on sõda näinud. Me teame, mis see on.

Naised teel Kai Aareleid 102 lk pehme köide

Seni peamiselt ilukirjanduse tõlkijana ja prosaistina esinenud autori esimene luulekogu. Temalt on varem ilmunud fragmentromaan „Vene veri”, samuti luulet ja novelle ajakirjanduses. Autor pälvis 2013. aastal Friedebert Tuglase novelliauhinna looga „Tango”.

Tudulinnast, armastusega TÕNU LEMBER Ilmunud on tunnustatud arhitekti ja kunagise Eesti Kongressi liikme AgoLivius Kerge (snd 1933) mälestusteraamat Tudulinna ajaloost, autori lapsepõlvest ja algkooliaastatest Tudulinnas ning keskkooliajast Tartu Hugo Treffneri Gümnaasiumis. Ago-Livius Kerge isa dr Jaan Kerge töötas Tudulinna jaoskonnaarstina, avastades tema enda sõnul poolkogemata uue ja väga efektiivse ravimi maohaavandite ravimiseks. Tehnikahuviline doktor seadistas haigete paremaks diagnoosimiseks Tudulinna arstipunkti sel ajal tõenäoliselt ainukese maal asuva röntgeniaparaadi. Lisaks kõigele sellele paigaldas Jaan Kerge Võsumõisa kuuri katusele isikliku jõujaama – tuulerootori, millega laadis auto- ja raadioakusid. Raamat on tulvil toredaid lugusid autori sugulastest ja peretuttavatest, jaoskonnaarsti argipäevatööst, talumajade ehitamisest, talutöödest jms, tuues lugeja silme ette värvika pildi eestiaegse taluühiskonna elust. Kõik muutus aga aastal 1940 ning päikeseküllane taluõu sai niihästi vene okupatsiooni ja küüditamiste,kui ka sundkollektiviseerimise tummaks tunnistajaks.

Tudulinna – siit ma tulen

tõlkinud Mare Lepik 452 lk kõva köide

EEsti keele sihtAsutus

6

Ago-Livius Kerge Meenutuste 1. raamat 276 lk, kõva köide

WWW.EKSA.EE

Aprillis ilmub kaks läti keele sõnaraamatut MARGIT LANGEMETS Eesti Keele Instituudi sõnaraamatute peatoimetaja

R

ohkem kui pool sajandit on neile eestlastele ja lätlastele, kes on soovinud naaberrahva keelt õppida, mõista ja kasutada, olnud pea ainus abivahend Karl Abeni 1950. ja 1960. aastatel ilmunud läti-eesti ja eesti-läti sõnastikud. Mõistagi on aastakümnete jooksul mõlemas ühiskonnas ja keeles paljugi muutunud ja uuenenud, seega on aeg uute ja märksa mahukamate sõnaraamatute ilmumiseks olnud ammugi küps. Kuigi lävimine naaberrahvaste vahel on eri elualadel tihe, on omavahelises suhtluses harjutud kasutama pigem suuremate võõrkeelte vahendust. Selle keelebarjääri murendamiseks kutsuti 2012. aastal kahe riigi koostöös ning Eesti-Läti programmi toetusel ellu projekt „Eesti-läti ja läti-eesti sõnaraamatu koostamine”.

ENAM KUI 40 000 MÄRKSÕNA Töö tulemusena valmis Eesti Keele Instituudis (EKI) ja Läti Keele Agentuuris (Latviešu Valodas Aģentūra) samaaegselt kaks sõnaraamatut, kummaski rohkem kui 40 000 märksõna. Mõlemad sõnaraamatud on kättesaadavad ka veebis, kus neid edaspidi võimaluse korral täiendatakse. Sõnaraamatuid on

edaspidi kindlasti huvitav võrrelda, sest koostatud on nad eri moodi. Läti poolel tehtud eesti-läti sõnaraamat on koostatud traditsioonilisel viisil, toetudes eesti keele osas olulisel määral varem tehtud sõnaraamatutele, eeskätt Eesti Keele Instituudi eesti-vene sõnaraamatu (1997–2009) eesti osale ja seletavale sõnaraamatule (2009), uuema sõnavara osas põhisõnavara sõnastikule (2014). Märksõnastik on valitud vastavalt sõnade esinemissagedusele Tartu Ülikooli eesti keele koondkorpuses (üle 200 miljoni sõna).

TÕLKIJALE JA KEELEHUVILISELE Sõnaraamatu sihtrühmana nähakse tõlkijaid ja kõiki inimesi, kes soovivad omandada eesti või läti keelt. Näidatakse eesti sõnade läti keelde tõlkimise võimalusi: esitatakse ohtralt liitsõnu, püsiväljendeid ja muid näiteid sõnade tegeliku kasutuse kohta. Näidetel on tähtis koht sõna tähenduse ja kasutuse mõistmisel, sest tihtipeale üksi vastest ei piisa. See teeb sõnaraamatust n-ö aktiivse abivahendi eesti keele moodustamiseks, mida toetab ka ülevaade eesti sõnade muutmisest sõnaraamatu sissejuhatuses. Eesti poolel tehtud läti-eesti sõnaraamat on koostatud uudsel viisil, nii pole Eestis seni veel sõnastikke tehtud. Koostöös tõlke- ja keeletehnoloogiafirmaga Tilde koostati mahukas kahe kee-

le, s.t läti ja eesti keele rööpkorpus – tekstikogu, mis sisaldab tekste ja nende tõlkeid. Mahu kasvatamiseks lisati korpusele ka kolmanda keele kaudu leitud vastavused, näiteks ühe ja sama ingliskeelse teksti tõlked eesti ja läti keelde. Korpuse kogumahuks kujunes üle 120 miljoni sõna kummaski keeles. Saadud korpuse joondas Tilde sõnatasemel, s.t tõlked seati sõna või fraasi kaupa vastavusse. Sellise materjaliga, mille hulgas oli korpuse tekstide kaasaegsuse ja mitmekesisuse tõttu palju uuemat ning varasemates sõnaraamatustest kajastamata sõnavara, hakkasid spetsiaalses baasis tööle sõnaraamatu koostajad.

UUDNE KOOSTAMISPÕHIMÕTE Läti-eesti sõnaraamatu sihtrühmana nähakse eeskätt eestlasi, kes tahavad teada, mida üks või teine läti sõna tähendab, olles seega pigem passiivne abivahend läti keelest arusaamiseks. Ehituselt on ta lihtsam kui eelkirjeldatud eesti-läti sõnaraamat. Täiesti uudne on koostamispõhimõte: lähtutud on mõistest, ühest tähendusest, mida väljendavad teatavad sõnad läti ja eesti keeles ning mida selle sõnastiku piires käsitatakse sünonüümidena. Mõistepõhine on ainult koostamine: kasutajad kohtuvad ikka sõnade kaupa korraldatud sõnastikuga, mis aga peaks olema vaba paljudest muidu vältimatutest ebaühtlustest. Kasutaja kohtub tegelikus kasutuses olevate vastete-

ga, mida mõnikord on läti sõnale antud koguni 4-5 tükki. Eesti-läti sõnaraamatu on koostanud Valts Ernštreits, Marika Muzikante ja Maima Grīnberga. Vastutav toimetaja oli Valts Ernštreits. Läti-eesti sõnaraamatu on koostanud Merle Madisson, Aive Mandel, Tauno Nõulik ja Anita Tannenberg. Projektijuht oli Arvi Tavast. Mõlemad sõnaraamatud kirjastab Eesti Keele Sihtasutus. Sõnaraamatud ilmuvad aprillis 2015.

Eesti-läti sõnaraamat 1096 lk kõva köide

Läti-eesti sõnaraamat 737 lk kõva köide


NR.3 (92) 23. aprill 2015

ilmunud Agatha Raisin ja Wyckhaddeni nõid M. C. Beaton tõlkinud Mall Pöial 224 lk pehme köide

Agatha, kes eelmises juurdluses mõrvariks osutunu pahatahtlikkuse tagajärjel juustest pooleldi ilma on jäänud, põgeneb rannalinna Wyckhaddenisse, et seal oma kaotatud kiharad rahus tagasi kasvatada. Kohaliku nõia käest saadud juuksetooniku mõjul hakkavad tema juuksed küll kosuma, kuid nõid leitakse kaikaga maha löödult. Luitunud hotelli pentsikud vanaldased elanikud näivad kahjutud, aga sügavamale kaevates avastab ta saladusi, mis oleks parem rahule jätta, ja võimsaid motiive kättemaksuks.

Jääpurikas, murelik piim ja teised tüübid Aino Pervik illustreerinud Ulla Saar 78 lk kõva köide

Mis tunne on paekivitükil, kui ta peab kohe Arturile vastu pead lendama, sest Kevin viskas Arturit just kiviga? Või mida teeb kahvel, kui ta ei taha enam taldrikult Brunole kalatükke suhu pista? Või miks on toolid hirmu täis, kui onu Arhibald külla tuleb? Asjadel võib-olla polegi alati ükskõik, mis nendega juhtub. Selle raamatu lugudes on igatahes ka asjadel oma arvamus täiesti olemas.

Ilusaid unenägusid Massimo Gramellini tõlkinud Auli Haabpiht sari „Punane raamat” 172 lk kõva köide

Ühel lumisel vana aasta viimase päeva hommikul ärkab 9-aastane Massimo pika meeleheitliku karje peale ning leiab oma isa jõulupuu eest maast. Juhtunud on midagi kohutavat. Ta ema on kadunud, jättes maha vaid nõrga parfüümihõngu poisi tuppa ja kägaras hommikumantli ta voodi ette. Kuhu ta kadus? Kas ta tuleb kunagi tagasi? Ja kas Massimo saab kunagi võimaluse ema ees eelmisel õhtul toimunud tüli eest vabandada?

Jälitatav Reelika Lootus 364 lk kõva köide

Reelika Lootuse hoogsa debüütromaani tegevus toimub Ghanas, kus puhkusele rahu, üksindust ja ilusaid vaateid nautima sõitnud Rebeka kogeb risti vastupidist – ei üksindust, ei rahu. Noor naine avastab end keset ahnust ja viha ning tal ei jää muud üle, kui püüda põgeneda. Lisaks saab lugeja ka pildi Ghanast, sest autor on sujuvalt põiminud nii põnevad seiklused kui ka selle eksootilise riigi olustiku kirjeldused.

Halloween Ketlin Priilinn 240 lk pehme köide

14-aastase Susani elu on pärast onu surma täielikult pea peale keeratud. Tema isa on venna kaotuse tõttu sügavas depressioonis ning otsib oma leinas lohutust alkoholist. Üks õnnetus järgneb teisele. Olukord muutub täiesti väljakannatamatuks ja üha sagedamini keerleb Susani peas mõte: kui ma ometi suudaks välja selgitada, mis täpselt juhtus ja kes on onu surmas süüdi. Ehk aitaks see isal juhtunuga leppida ja mustast august välja rabeleda?

WWW.TNP.EE

Tänapäev

Miks saurused kadusid? HJALMAR KÕRVITS

P

laneet Maa on moodustunud kivirusust ning kosmilise jää, tolmu ja gaaside massist rohkem kui neli ja pool miljardit aastat tagasi. Nende ainete koondumisel ja põrkumisel vabanes hiiglasuur energiahulk, mis tõstis Maa temperatuuri kuni viie tuhande kraadini. Sellele järgnesid aeglased, kuid vapustavad muudatused, mille käigus Maa kujunes selliseks, nagu me seda praegu tunneme – siniseks ookeaniplaneediks. Suured muutused, mida Maa on läbi teinud, on mõjutanud ka planeedi eluvorme, esimesest mikroskoopilise elu virvendusest, mis tekkis pärast planeedi hõõguva pinna jahtumist, kuni keerukate organismide, taimede ja loomadeni. Maal aset leidnud murrangud on jätnud maha oma jäljed, iseäranis kivimitesse, mille abil teadlased on saanud rekonstrueerida meie planeedi iidse geoloogilise ja bioloogilise ajaloo ning luua ettekujutuse sellest, millised eluvormid on Maad läbi aegade asustanud. Vanima teadaoleva eluvormi fossiil leiti umbes kolme ja poole miljardi aasta vanusest merepõhjas peitunud kivimist. Need mikroskoopilised organismid, algelised vetikad ja bakterid, eksisteerisid hapnikuta keskkonnas, kus tuli taluda äärmuslikku temperatuuri ja happelisust. Ent on tõenäoline, et esimesed organismid elasid Maal veel miljoneid aastaid varem, mõjutatuna toonasest kõrgest temperatuurist ja rõhust.

DINOSAURUSTE JA INIMESTENI Organismide areng käis käsikäes rabavate pööretega keskkonnas: atmosfääri muutumine, mandrite nihkumine, kliima soojenemine ja külmenemine, merepinna kõikumised, metsade teke jne. Enamik keerukamaid hulkrakseid organismirühmi, välja arvatud kõrgemad taimed, tekkis ookeanis. Mereolendite hoogsa evolutsiooni käigus kujunesid hämmastavalt mitmekesised eluvormid, mis arenesid ja surid välja, asendudes uute organismidega. Tekkisid lülijalgsed ja selgroogsete loomade eella-

JOONISTUS RAAMATUST

7

Jaanalind-dinosaurused

ihvakate jalgade, pika kaela ja väikese peaga jaanalind-dinosaurused sarnanesid praeguste jaanalindudega. Ka need teropoodidest dinosaurused jooksid väledalt ning võisid sprintida kiirusega kuni 65 km tunnis, otsides saaki, näiteks sisalikke ja konni. Samuti võisid nad süüa puulehti ja vilju, mida rebiti esijäsemete

Linnud Jonathan Elphick ja John Woodward tõlkinud Kai Vare 224 lk, lakkadega köide

Dinosaurused ja teised eelajaloolised loomad

JAANALIND-DINOSAURUSED S

ilmunud

Alxasaurus

Therizinosaurus’e sugulasel Alxasaurus’el olid pikad sihvakad esijäsemed ja tohutu suurte küünistega sõrmed. Kogukal kehal olid laiad puusad ja lühike saba, millele sai toitudes toetuda. Väike pea lõppes hambutu nokaga, kuid lõugades peitus tagapool väiksemaid hambaid.

sihvakate küünistega varustatud sõrmedega. Ornitomimiidide võimalikud sugulased on therizinosaurused (keda nimetatakse ka segnosaurusteks). Nende olendite täielikud luustikud avastati alles hiljuti. Erinevalt teistest teropoodidest toitusid nad arvatavasti taimedest.

Pikkus: 4 m Selts: Ornithomimosauria idae Sugukond: Ornithomim a) Levila: Aasia (Mongooli

Pikkus: kuni 4m Selts: Manir aptora

Sugukond: Alxasauridae Levila: Aasia (Mongoolia , Hiina)

Gallimimus

Jaanalind-dinosaurustest üks suuremaid, Gallimimus, oli praegusest jaanalinnust kaks korda suurem. Samamoodi nagu teistelgi selle rühma olenditel, polnud ka temal ründajate tõrjumiseks tugevaid hambaid ega teravaid küüsi. Selle asemel lootis ta kiirusele – vaid üksikud dinosaurused suutsid teda tabada.

Caudipteryx

Esijäsemete pikkadest sulgedest hoolimata ei suutnud Caudipteryx usutavasti lennata. Tal oli nii roomajatele kui ka lindudele iseloomulikke tunnuseid, nagu pikad jalad ja õõnsad luud, mis tegid sellest olendist kerge väleda jooksja. Seetõttu jõudis ta järele mis tahes saakolendile või põgenes kiskja eest.

Pikkus: 1,8 m

Oviraptor

Pikkus: 3,5 m Selts: Oviraptosauria

terygidae Sugukond: Caudip ado), Ameerika (Color Levila: PõhjaAasia (Hiina)

Selle dinosauruse nimi tähendab „munavarast”, sest esimene fossiil leiti munakurnaga. Arvati, et tegemist oli teise dinosauruse pesaga, mida Oviraptor käis rüüstamas. Nüüdseks on avastatud, et munad olid siiski Oviraptor’i enda omad, ning ta hukkus oma pesa kaitstes.

Sõlmed

Selts: Oviraptosauria idae Sugukond: Oviraptor lia) Levila: Aasia (Mongoo

124

Des Pawson tõlkinud Helen Urbanik 176 lk, lakkadega köide 125

Pildil olevad jaanalind-dinosaurused võisid sprintida kiirusega kuni 65 km tunnis.

sed, seljakeelikuga loomad. Organismid muutusid üha suuremaks, tugevamaks ja kiiremaks; Maa esimesed nii-öelda hiigelolendid olid meriskorpionid. Loomad hakkasid liikuma maapinnale, mitte küll vahetult merest, vaid mageveelise „tagaukse” kaudu. Maapinnal ootasid neid õhk ja algeline taimestik. Veest väljunud neljajalgsed loomad arenesid kahepaikseteks ja roomajateks. Pikkamisi hakkasid kujunema imetajad ja tekkisid esimesed dinosaurused – nii ohtlikud kiskjad kui ka taimetoidulised, ühemeetristest olenditest kolmekümnemeetriste hiidloomadeni. Mõned selgroogsed tõusid tiibade jõul lendu – nendest algas lindude kujunemine. Dinosauruste järgsel ajastul hakkasid domineerima uued loomaliigid tuhandetest imetajaliikidest kuni laululindudeni ning mereolendid muutusid praeguste sarnaseks. Viis kuni kaks miljonit aastat tagasi ilmusid Aafrikas nüüdisinimeste otsesed, australopiteekusest ehk lõunaahvist arenenud esivanemad.

PAAR SÕNA RAAMATUST Raamat „Dinosauruste ja teiste eelajalooliste loomade lasteentsüklopeedia” annab kirjeldatud keskkonnamuutustest ja organismide arengust põhjaliku, ent hõlpsasti jälgitava ülevaate, alustades läbilõikega iidse maailma ajastu-

test. Edasi kirjeldatakse kalade, kahepaiksete, varaste roomajate, dinosauruste, lind-dinosauruste, sünapsiidide (imetajasarnaste roomajate) ja imetajate arengut kuni inimahvide ja inimesteni välja. Samuti vaadeldakse liikide sugulust ja omavahelisi suhteid, käitumist ja väljasuremise põhjuseid. Põnevale küsimusele – miks dinosaurused kadusid? – on pühendatud eraldi peatükk. Kas massihävingu põhjustasid vulkaanipursked või meteoriiditabamus? Millised loomad hävingu üle elasid? Sõnalisi kirjeldusi täiendavad raamatus sajad värvilised ja detailsed illustratsioonid liikidest oma kaasaegses keskkonnas. Peale selle on raamatus sõnaseletuste osa ja sisus orienteerumist lihtsustav register. Nõnda on raamat põnev ja hariv kaaslane nii koju kui ka kooli.

Dinosauruste ja teiste eelajalooliste loomade lasteentsüklopeedia Emma Marriott, Jon Richards tõlkinud Matti Piirimaa 256 lk, kõva köide

Ajaloo sobitamine MARI KARLSON

„I

ga uus režiim loob mineviku radikaalselt uuesti. Lenin ja Trotski rebisid puruks tsaaride mälestuse, Stalin rebis puruks Trotski mälestuse, Hruštšov Stalini oma, Brežnev Hruštšovi oma; perestroika laastas kogu kommunistliku sajandi... ja iga kord saavad kangelastest lurjused, päästjad kirjutatakse ümber saatanateks, tänavanimed muudetakse ära, näod kraabitakse fotodelt maha, entsüklopeediad toimetatakse ümber. Nii hävitab ja ehitab iga režiim eelmise linna uuesti üles. Kuidas ehitada üles ajalugu, mis põhineb lõputul enese tapmisel ja reetmisel? Eitada seda? Unustada? Aga siis jääd sa orvuks. Nii kirjutataksegi ajalu-

gu ümber, et see sobiks olevikuga,” kirjutab Peter Pomerantsev oma raamatus. Anne Applebaum, ajakirjanik ja ajaloolane, kelle peamised uurimissuunad on Ida-Euroopa ja kommunismi ajalugu, nimetab Pomerantsevit üheks Putini Venemaa paremaks kirjeldajaks, kes räägib maast, mis on illusioonide ja glamuuri lummuses, kuid mis sisemuses on moraalilage ja ohtlik. Peter Pomerantsev sündis Inglismaal Vene emigrantide perekonnas. 2000. aastate algusest veetis ta peaaegu kümme aastat Moskvas. Venemaa veetles teda, sest „London näis nii mõõdetud, nii etteaimatav; Ameerika, kus elas minu ülejäänud emigrandipere, näis nii enesega rahulolev; samal ajal kui tõelised venelased näisid tõeliselt elavat, neist õhkus tunnet, et kõik on võimalik.”

Ajakirjaniku ja teleprodutsendina töötades otsib ta vastuseid sellele, millest keegi aru ei saa, ning nendib, et „etendus” on sõna, mis iseloomustab kõige paremini Moskvat ja kogu Venemaad.

Tõde ei ole olemas ja kõik on võimalik. Seiklused tänapäeva Venemaal Peter Pomerantsev tõlkinud Heija-Liis Ristikivi kujundanud Villu Koskaru 264 lk, kõva köide

See taskuformaadis teatmik tutvustab 320 Euroopa linnuliiki. Kõigi lindude kohta on olemas nii kvaliteetne lähifoto kui ka joonistus, et neid oleks looduses kergem raamatu järgi kindlaks teha. Raamat on kohandatud Eesti oludele ning sobib nii nendele, kes linde veel väga hästi ei tunne, kui ka edasijõudnutele. Jonathan Elphick on ornitoloogiale spetsialiseerunud loodusajakirjanik, toimetaja ja konsultant, kes on üle 45 aasta innukalt linde vaadelnud. Ta on kirjutanud ajakirjadele hulga artikleid ning olnud tegev paljude nii lindudest kui ka muust loodusest rääkivate raamatute kirjutamisel ja koostamisel.

Õpi siduma rohkem kui 100 sõlme, kasutades lihtsaid juhtnööre ning selgitustega varustatud fotosid, mis näitavad tegevust sammhaaval. Vali kalastamiseks, matkamiseks, purjetamiseks, mägironimiseks ja igapäevases tegevuses või kaunistamiseks sobivaid sõlmi kiirviitemärkide abil.

Haiuim ja Sichuani pipar. Magushapu söömismeenutus Hiinast Fuchsia Dunlop tõlkinud Kreet Volmer 376 lk, pehme köide

Auhindadega pärjatud toidukirjanik Fuchsia Dunlop oli esimest korda Hiinas 1994 ja tõotas juba siis, et sööb kõike, mida pakutakse, ükskõik kui võõras või kummaline see poleks. „Mõistsin, et kui tahad vahetut, kohtumist võõra kultuuriga, tuleb oma kookonist vabaneda,” kirjutab ta. Köitvate memuaaride käigus kirjeldab Fuchsia lugejale oma kasvavat armastust Hiina ja selle toidu vastu alates esimesest lummavast kokkupuutest Sichuani provintsi rikka köögiga.

365 päevaga sensitiiviks Alexandra Chauran tõlkinud Eve Rütel 360 lk, pehme köide

Alustades lihtsatest vaatlusoskustest ning liikudes edasi transi- ja selgeltnägemistehnikate juurde, aitab see raamat sammhaaval esitatud juhistega saada meeleväliste võimete meistriks. Vabasta oma loomupärased sensitiivivõimed ja arenda neid 365 päeva järjest tõhusate meetoditega. Õpi meditatsiooni ja transsiminekutehnikaid ning avasta, mida saab teha ennustamise, selgeltnägemise, intuitsiooni ja empaatia abil.

Kinnisvarakelmus Peter Mayle tõlkinud Maria Lepik 200 lk, kõva köide

Marseille’ ärimees Francis Reboul tahab maatükile Vahemere kaldal püstitada tagasihoidlikud elumajad. Ent maad ihaldavad ka jõukad konkurendid, kellel mõlgub mõttes kõrgete hotellide ehitus ja kelle meetodid on pehmelt öeldes nurjatud. Reboul kutsub appi Sam Levitti, eksperdi meisterlike kuritegude alal, kes alles hiljuti Reboulilt endalt kolme miljoni dollari väärtuses veine sisse vehkis. „Kinnisvarakelmus” on järg raamatule „Veinirööv” (Tänapäev, 2013).


koolibri

WWW.KOOLIBRI.EE

NR.3 (92) 23. aprill 2015

Faktid uues kuues – „Sinine” ja „Roheline” ERKKI BAHOVSKI Diplomaatia peatoimetaja

E

elmisel aastal vaidlesin Facebookis ühe inimesega, kelle järgi polevat mõtet mälumänguga tegeleda – faktide tuupimine on mõttetu, peab lihtsalt teadma, kust otsida – vast nii võib kokku võtta tema esitatud argumendid. Sellest kõigest polekski mõtet ju kirjutada, kui tegemist oleks üksnes ühe inimese arvamusega, aga sääraseid seisukohti kohtab internetiajastul üha sagedamini. Vähem mõeldakse sellele – ja seda üritasin ka mina toonases vaidluses väita –, et teadmaks, kust otsida, peaks ise ka midagi teadma. Info kaootiline vastuvõtt ja lootmine üksnes netile loovad olukorra, mida mõni ameerika analüütik on nimetanud mitteinfo plahvatuseks. Tiit Kuningas on oma värskete raamatute „Sinine” ja „Roheline” põhjustanud aga pigem info plahvatuse. Mälumängusõbrale on siin kindlasti palju infot – samas on ilmselt raamatuis oleva teabe põhjal mälumängudes vastavaid küsimusi ka esitatud –, kuid raamatuid võivad lugeda ka need, kes mälumänguga ei tegele.

SININE ROHELINE

Igasugune raamat eeldab kaosest süsteemi loomist. Kuningal on see õnnestunud – et tegemist on vana mälumänguri ja ka mälumänguküsimuste koostajaga, on teemad jaotunud üsna tavalise mälumängu moodi. Sinine ja roheline sümboolikas, erinevad värvitoonid (remondipoes on toone arvatavasti rohkem), värvitaimed, fraseoloogia, kurjakuulutav sinine või roheline eluviis, sinine ja roheline ajaloos ja poliitikas, firmad ja brändid, sport, maailm ja loodus, vääris- ja poolvääriskivid, looma- ja taimeriik, inimkeha ja meditsiin, gastronoomia, kirjandus, kunst, muusika, film ning varia on põhilised teemad, mis seostuvad sinise või rohelisega. Autor ise kinnitas samas mulle, et „raamatud on mõeldud laiemale lugejaskonnale ja koolikirjanduseks, need ei taotle teatmiku rolli”. Aga teadmist juurde saab sellest küll: näiteks olin kuulnud oletust, vanad kreeklased ei tundnud sinist värvust, seda ei maini ka Homeros, aga ka sellest, et praeguses läänemaailmas oli sinine üldse viimane värvus, mis endale nime sai. Või kas teadsite, et taevasina mõõtmiseks kasutatakse tsüanomeetrit? Või et mõnes Euroopa riigis kohustati pankrotti läinud inimesi kandma rohelise kübaraid. Või mis on surnute mets? Raamatute üks eesmärk on kahtlemata panna meid mõtestama ja märkama ruumi enda ümber. Kust midagi on tulnud ja miks mingid asjad on just sellised, nagu me neid iga päev tarvitame. Tiit Kuninga teeneks tuleb kahtlemata lugeda ka asjaolu, et ta pole piirdunud pelgalt faktidega, vaid üritab anda ka sinise või rohelisega seotud nähtuste ja asjade tekkelugu.

FAKTINI VÕIB JÕUDA MITMEL MOEL Tiit Kuningas kirjutas mulle, et ta „ei tahtnud teha traditsioonilist raamatut, vaid just laiemalt vaadelda”. Et üks fakt tuli ühest kohast ja teine teisest, kuid suur töö oli just nende faktide kokku kirjutamine. Neid raamatuid lugedes tekib pikem

mõttekoht sel teemal, kui palju peaks koolis üldse õpetama lastele faktide ja nähtuste seostamist, kui palju tegelema üksnes pähe tuupimisega. Tavaliselt kaovad tuubitud faktid peast samasugusel kiirusel, millega need ajju taoti. Kuningas on lähtunud Eesti mälumängutraditsioonist, kus küsimused on koostatud enamasti vihjetega, mis tähendab, et õige vastuseni võib jõuda ka fakti ennast teadmata, tuletades. Kui võtta näiteks MM või EM küsimused mälumängus, siis seal tuleb teada pelgalt fakti, mingit tuletamist ei toimu. Kuid kui küsida tavapärase „mis” asemel näiteks „kuidas” või „miks”, läheb mäng palju huvitavamaks. Siinsel juhul küsivad ka „Sinine” ja „Roheline” küsimusi „miks” ja „kuidas”. Võin vaid oletada, aga siiski usun, et aastakümneid eesti mälumängutraditsioonis sees olnud ja sellele kõvasti kaasa aidanud autoril tekkis säärane mõte värvidest raamat kokku panna tänu eesti mälumängule.

TOHUTU HULK ALLIKAID See kõik ei tähenda muidugi, et raamatuis oleks vähe fakte. Oh, ei – fakte on ikka päris palju ja et kirjapunkt on suhteliselt väike, on leheküljele mahtunud rohkesti teksti. Kuid nagu öeldud, asja võti peitub eeskätt süsteemsuses – kui internetis on info kaootiliselt, siis siin seavad maht ja kaaned oma piirangud. Tiit Kuninga sõnul on osa nähtustest saanud rohkem ruumi, kuid teemad nagu näiteks värvipsühholoogia või värviesteetika on välja jäänud, sest materjali oli lõpmatult. „Kuskil pidi piirid seadma,” nentis ta. Samas on aga juttu ka asjadest, mis sajaprotsendiliselt näiteks sinisega ei seostu, nagu indigolapsed. Rohkesti materjali tähendab ikka väga palju tööd, allikaks on olnud nii in-

ternet kui ka raamatud. Kõike seda tegi autor põhitöö kõrvalt. Ka ühe korraliku mälumängu tegemine või ka selleks valmistumine tähendab sama – uurida tuleb nii võrgu kui ka raamatukogu allikaid. Vanasti oli mälumängus lihtne: valikus oli kas ENE või Suur Nõukogude Entsüklopeedia ja võib-olla ka paar ajakirja ning veel midagi. Nüüd on infoväli põhimõtteliselt ammendamatu ja mälumängurid võivad küsimuste valdkonna kohta oletusi teha vaid küsijaid teades, kuna Eesti on ju väike.

PALJU VÄRVE VEEL TULEMAS Selliste raamatute kokkukirjutamine oli suur töö, kuid tihti võib toimetamine ja kujundamine olla isegi mahukam. Pakun, et see on ka „Sinise” ja „Rohelise” puhul nii. Mõlemad raamatud on kujundanud Endla Toots ja toimetanud Aime Kons. Kirjastus ei ole teinud allahindlust ja mõistnud, et kui üllitada raamat sinisest või rohelisest värvusest, kaasa arvatud selle erinevatest toonidest, peab see olema varustatud kvaliteetsete illustratsioonidega. Üleskutse „Sinise” raamatu lõpus: võtta ühendust nendel, kelle loomingut on seal avaldatud, kuid kellega pole ühendust saadud, annab aimu, et ülejäänutelt see saadi. Samas oleks raamatute lõpus võinud olla register, hakata pärast midagi uuesti otsima võtab päris kaua aega. Raamatud on ka eri mahuga. „Rohelises” on 70 lehekülge rohkem kui „Sinises”, Kuninga sõnul sellepärast, et looduse kajastamine nõudis oma. On ju roheline looduse värv. Ent teadmisjanused ei pea päid pärast „Sinist” ja „Rohelist” norgu laskma –

ilmunud Õpime üheskoos matemaatikat Carol Vorderman tõlkinud Kuldar Traks 264 lk, pehme köide

„Õpime üheskoos matemaatikat” on käsiraamat neile, kes soovivad oma matemaatikateadmisi värskendada või sõpru ja pereliikmeid õppimisel aidata. Üksikasjalikud juhendid ja värvilised illustratsioonid hõlbustavad lahenduskäikude arutamist ja mõistete selgitamist. Liitmine, lahutamine, korrutamine ja jagamine, murdarvud ja protsendid, lükked, pöörded ja peegeldused, kujundid ja kehad, võrrandid ja diagrammid, taskuarvuti kasutamine ning palju muud tehakse lihtsaks ja arusaadavaks. Kaetud on kõik peamised matemaatika teemad aritmeetikast geomeetriani ja algebrast statistikani. See raamat aitab üle saada igasugusest pelgusest matemaatika ees ja ükski ülesanne ei jää enam lahendamata.

Õpime üheskoos programmeerima Carol Vorderman tõlkinud Raivo Hool 264 lk pehme köide

Sinine. Sinine ajaloos, kultuurides ja looduses

Kõike, mida arvutid teevad, juhivad koodiread, mille keegi on klaviatuuril sisse tippinud. Paljude arvates on programmeerimisest saanud üks 21. sajandi kõige olulisemaid oskusi. „Õpime üheskoos programmeerima” on tarvilik raamat algajale programmeerijale. Värviline graafika ja üksikasjalikud õpetused teevad programmeerimise selgeks ka võhikule. See unikaalne visuaalne teejuht näitab sulle samm-sammult, kuidas luua mänge, kasutades kahte programmeerimiskeelt, Scratch ja Python. Programmeerima õppimine on väga vahva ka selle poolest, et võimaldab tulemusi näha otsekohe, hoolimata sellest, kui palju on veel õppida. Mängude ja programmide loomine on sedavõrd põnev, et kui asjale pihta saad, läheb edasi juba ladusalt. See on ka väga loov tegevus – arendab loogilist mõtlemist ja oskust probleemidele lahendusi leida, mis on väga oluline paljudes valdkondades alates teadusest ja inseneriteadusest kuni meditsiini ja õigusteaduseni välja. Kui sind huvitavad arvutimängud ja animatsioon või tahad õppida ise arvutiprogramme kirjutama, siis on see raamat just sulle. Carol Vorderman on tunnustatud Briti saatejuht, kes on juba üle kolmekümne aasta vedanud erinevatel telekanalitel mitmeid populaarseid mänge ja vestlussarju. Samuti on ta töötanud kolumnistina trükiajakirjanduses ning osalenud erinevate õppematerjalide koostamises. Tema nime all avaldatud uues sarjas on lisaks praegu eesti keelde tõlgitud matemaatikale ja programmeerimisele ilmunud ka füüsika, inglise keele ja muusikaõpetuse õpik.

Tiit Kuningas 256 lk kõva köide

Laulupai läks rändama

Teaberaamatute koostaja ja teenekas mälumängur TIIT KUNINGAS vaatleb Lisaks suurepärasele tööle piltidega oma raamatus värvustega on kujundaja Endla Tootsi makett funktsionaalne, kuid samas ka seotut igapäevaelus, õhuline ja kaunis. teaduses, spordis, gastronoomias, looduses, lisa on tulemas. Seda nii toonidelt kui sümboolikas, ka mahult. Kuningakunstides, järgi kujuneb „Puseoses ajaloo sündmuste nane” veelgi mahukamaks, seda eeskätt ajaloo ja poliitika tõttu. Need teeja kuulsate isikutega.

LOOB KAOSEST KORDA

8

mad on mõistagi ka klassikalise mälumänguri raudvaras. Aga lisaks „Punasele” on trükivalgust nägemas ka „Kollane”, „Must”, „Valge” ja midagi sellist, mida saab kutsuda „Kirjuks”. „Sinine” ja „Roheline” õigustavad täielikult teaberaamatute jätkuvat ilmumist. Loomulikult tekivad pärast 2015. aastat uued nähtused ja asjaolud, mis nende värvidega seostuvad. Ja loomulikult võivad mõned kaduda. Ent tähtis on mõista, et need raamatud annavad raamistiku, mille põhjalt on lihtsam ka värskeid infokillukesi lisada. Ehk annavad „Sinine” ja „Roheline” ning ka edasised toonid inspiratsiooni kellelegi teisele, kes otsustab fakte ka teisiti kui tavaliselt kokku seada. Selles mõttes võib neid raamatuid võtta ka kui teatud mängu – mängu faktidega, mille põhjal tekib uus kvaliteet. „Sinine” ja „Roheline” näitavad selgelt, et faktid hakkavad elama uut elu, kui panna need teise, ehk vähem harjumuspärasesse konteksti. Nuputamist ja avastamist jätkub.

Roheline. Roheline ajaloos, kultuurides ja looduses Tiit Kuningas 328 lk kõva köide

Karin Muldma 48 lk pehme köide

Laulik „Laulupai läks rändama” on mõeldud väikestele ja suurtele muusikasõpradele. Igal laulul selle raamatu kaante vahel on oma lugu – iga laul on sündinud kuuldud või loetud loost, seotud kogemusega, inspireeritud elamusest ja saanud alguse hetkest.

Ajaleht Raamat (aprill 2015)  
Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you