Lustakad tüübid Aino Pervikult
Äsja ilmus Aino Perviku uus lasteraamat „Jääpurikas, murelik piim ja teised tüübid”. Juttudes tegutsevad pliiats, raamat, hambahari, piimapakk, hõbelusikas ja mitmed teised tegelased, igal oma iseloom ja eripära. Lustakad pildid on joonistanud Ulla Saar, kirjastas Tänapäev. Vt lk 7
EESTI KIRJASTUSTE LIIDU AJALEHT
Meenutusi Tallinna raamatumessist
kolumn
FOTO TEET MALSROOS
Tallinna raamatumess pani lapsed lugema
uudised Uus kirjandusvõistlus BestSeller 6. aprillil kuulutati välja uus ja Eesti suurima 10 000 eurose auhinnafondiga kirjanduskonkurss BestSeller, mis otsib erilist lugu, millel oleks potentsiaali laieneda ka teistesse žanritesse. Autoritelt oodatakse varem avaldamata teoseid ilukirjandusliku proosa, aime- ja lastekirjanduse žanris. Töid võib edastada kuni 9. septembrini. Täpsema info konkursi kohta leiab kirjastuse Pilgim veebilehelt ja Facebookis lehel „Kirjanduskonkurss BestSeller”.
FOTO HOLGER BERG
FOTO CAROLINE SADA
r Tallinna raamatumess tõi kolme päeva jooksul Rahvusraamatukogu fuajeesse tuhandeid raamatusõpru.
Kirjastuses Varrak ilmub Eesti populaarseima krimi- ja ulmekirjaniku Indrek Hargla etnopõneviku triloogia Süvahavva teine osa. „Süvahavva. Teine suvi” viib lugeja tagasi müstilisse Süvahhava tallu, mis varjab väravat surmatagusele maale. Arnika Ambros, noor neiu, kes peaks olema uus arbuja ja hakkama elavaid ja surnuid kokku viima, satub kahe vaenupoole vahele, kes mõlemad tahavad Süvahavva saladusi oma valdusse saada. Arnika on keerulise valiku ees: kas otsustada ise oma saatuse üle või järgida muistset ettemääratust? „Süvahavva. Esimene suvi” ilmus 2013. aastal.
Teravmeelne pilk praegusele Venemaale
FOTO TEET MALSROOS
r Eesti Lastekirjanduse Keskuse mudilastund „Raamatuga sõbraks”.
r Mart Anderson tüpograafiaseminari KIRJAK 3 sisse juhatamas.
Aprillis ilmus Peter Pomerantsevi raamat „Tõde ei ole olemas ja kõik on võimalik: seiklused tänapäeva Venemaal”. Üle maailma palju tähelepanu äratanud raamat on aastaid vene pressis töötanud Pomerantsevi pilguheit kaasaja Vene elu kulisside taha: kuidas käib meediaga manipuleerimine ja enesetsensuur, millised on sellest tulenevad väärtused ja konfliktid nii meedia, rahva kui ka võimude jaoks. Paljude teiste Venemaa kohta käivate raamatute seas paistab see välja oma värvikate eluliste näidete poolest. Peter Pomerantsev on üks tänavuse Lennart Meri konverentsi esinejaid. Raamatu avaldas Tänapäev.
r Tiina Lebane, Lia Virkus, Merrit Kiho ja Pille Enden tutvustamas uusi kokaraamatuid.
Järgmine ajaleht RAAMAT ilmub k.a 21. mail.
Väljaandja Eesti Kirjastuste Liit © EKL 2015
HOLGER BERG Eesti Rahvusraamatukogu kommunikatsioonijuht
23. aprill 2015
Ilmus Hargla Süvahavva triloogia 2. osa
FOTO TEET MALSROOS
Aprilli teise nädala lõpus sai Tallinnast kolmeks päevaks raamatupealinn: üle 30 kirjastuse müüs Rahvusraamatukogu fuajees oma väljaandeid, lisaks ligi 30 raamatuesitlust, seminari ja töötuba. Tallinna raamatumess on ühelt poolt kirjastajate pidu. Rahvusvahelised eksperdid tulevad koduõuele jagama kogemusi, kuidas vähenevate tiraažide kiuste ellu jääda. Kirjastused jõuavad otse lugejani ja saavad müüa raamatuid taskukohasema hinnaga kui poes. Teisalt on raamatumessist saanud üks olulisimaid lugemist väärtustavaid kultuuriüritusi Eestis. Tänavuse messi alustalad olid Põhjamaade kriminaalkirjandusele keskendunud kirjandusfoorum ning rahvusvaheline tüpo-graafiaseminar Kirjak 3. Ent suur osa raamatumessi kavast kandis veelgi õilsamat ambitsiooni – hoolitseda lugemisoskuse ja -huvi püsimise eest. Kui vanad lugema õppimise meetodid enam ei tööta, siis tuleb katsetada uusi. Lastekirjanduse keskuse korraldatud töötoad, kus õpetati mängulises võtmes lugemist ja loovkirjutamist, lubavad arvata, et mängu kaudu on võimalik kõnetada ka nutividinatest hellitatud põlvkonda. Osalesin mudilaste mängutunnis koos oma 4- ja 6-aastase tütrega ja ilmnes, et mängudest nagu sõnakeks ja tähtede kalastamine oleksid nad valmis edaspidigi parima meelega osa võtma. Eesti Lugemisühingu koolitus lapsevanematele ja lasteaiakasvatajatele näitas, et laste lugemisharjumuse kujundamises peavad vanemad ja õpetajad näitama üles suuremat kavalust kui kunagi varem. Väikeste nippidega (kas teadsite, mis on laste lugemispesa?) saab luua tingimused, kus lugema õppimine läheb sootuks ladusamalt. Lastekirjanduse keskus propageeris messil ka võrdlemisi uut, USAst pärit õpiedendusmoodust – lugemiskoera. Tegu on väljaõppe saanud koeraga, kellele laps saab raamatut ette lugeda. Lugemishuvi suurendamise eesmärki täitis kahtlemata ka üle-eestiline 3.–4. klasside laste kirjandusmängu finaal Rahvusraamatukogu suures saalis. Tänavusel raamatumessil oli üritusi ka venekeelsele publikule. Tallinna keskraamatukogu ja kirjastuse Koolibri korraldamisel kohtusid lastega kirjanikud Andrus Kivirähk ning Sergei Silin Venemaalt. Aktiivne osavõtt ja venekeelse meedia huvi raamatumessi vastu tulid korraldajatele meeldiva üllatusena ning tõestas, et kahe kogukonna vahel on võimalik luua tihedamaid kultuurikontakte. Järgmine raamatumess toimub 2016. aasta aprillis.
Nr 3 (92)
p Kirjanik Andrus Kivirähk räägib vene lastele oma raamatutest, lugemisest ja kirjandusest.