Sinu Mets nr 70, detsember 2023

Nr 7O METSA ÕPPELEHT

Detsember 2O23

Metsainvestor Peeter võtab aasta kokku Metsakasvataja Mart Erik: tuhandeaastasest põlismetsast

Parima metsamajandaja tiitli pälvis

TIINA RUUL Pärnumaalt

Kuidas toimib vabatahtlik loodushoid Ameerikas?

Metsateatis muutub tasuliseks – ministeerium selgitab

METSAÜHISTUD Metsaühistu on metsaomaniku esimene partner metsa majandamisel. See on piirkondlikke ja ühiste huvidega metsaomanikke koondav organisatsioon, kus pakutakse metsanduslikku nõustamist ja erinevaid metsamajanduslikke teenuseid.

Eestis on ligi 30 aktiivselt tegutsevat metsaühistut. Ühistu

Tegevuspiirkond

Ambla Metsaühistu Põhja-Eesti Metsaühistu

Järva maakond 5666 5252 toomas.lemming@gmail.com Harjumaa, Raplamaa, 5822 8555 pohjaeesti@metsauhistu.ee https://pohjaeesti.metsauhistu.ee/ Järvamaa, Lääne-Virumaa Harjumaa, Järvamaa, 502 1260 kaugmets@gmail.com www.kaugmets.ee Raplamaa, Lääne-Virumaa, Pärnumaa Harjumaa, Tartumaa, 511 7974 info@eestimetsamajandajad.ee www.eestimetsamajandajad.ee Põlvamaa, Võrumaa Harjumaa 513 8384 rynno@eestimy.ee www.eestimy.ee Hiiumaa 5648 8601 aira.toss@erametsaliit.ee www.metsaselts.hiiumaa.ee Läänemaa 5345 3698 laanemaa@metsauhistu.ee laanemaa.metsauhistu.ee üle Eesti 505 1201 metsa.huviliste@gmail.com www.metsanoustaja.ee Tartumaa, Põlvamaa, 520 5853 info@metsaareng.ee www.metsaareng.ee Valgamaa Järvamaa 5850 8100 ulle.lall@gmail.com minumets.jarva.ee Jõgevamaa 516 5817 ain.malm@erametsaliit.ee www.palamselts.ee Põlvamaa 799 2515 polvamaa@metsauhistu.ee polvamaa.metsauhistu.ee Pärnumaa 505 0322 parnumaa.metsaselts@gmail.com www.parnumaamos.ee

Eesti Kaugmetsaomanike Liit Eesti Metsamajandajate Selts Eesti Metsaühistu Hiiumaa Metsaselts Läänemaa Metsaühistu Metsahuviliste Selts Metsanduse Arendamise Ühing Minu Mets Palamuse Metsaselts Põlvamaa Metsaühistu Pärnumaa Metsaomanike Selts Rakvere Metsaühistu Saaremaa Metsaühing Tallinna Metsaomanike Selts Tartu Jahimeeste Metsaselts Valgamaa Metsaühistu Vardi Metsaühistu Viljandimaa Metsaselts Virumaa Metsaühistu Viru-Lemmu Metsaselts Visa Metsaühistu Vooremaa Metsaühistu

Telefon

E-post

Koduleht

kuni 90 km Rakverest Saaremaa üle Eesti

322 7845 504 5978 502 1260

rakvere@metsauhistu.ee kaido.humal@hotmail.com metsaomanik@gmail.com

rakvere.metsauhistu.ee www.smu.ee www.metsaomanik.eu

üle Eesti

527 1028

selts@jahimeestemetsaselts.ee

www.jahimeestemetsaselts.ee

Valgamaa Raplamaa, Harjumaa Viljandimaa Ida-Virumaa Lääne-Virumaa, Ida-Virumaa, Järvamaa

5649 3197 valgamaa@metsauhistu.ee 5385 3655 vardi@vardi.ee 5347 7454 eha@vilmets.ee 5664 0645 virumaa@metsauhistu.ee 5558 3777 guido.ploompuu@erametsaliit.ee

valgamaa.metsauhistu.ee www.vardi.ee www.vilmets.ee virumaa.metsauhistu.ee http://viru-lemmumetsaselts.edicy.co/

509 6206 538 8499

visametsad@gmail.com vooremaa@metsauhistu.ee

www.metsanoustaja.ee vooremaa.metsauhistu.ee

522 9424 509 7926

vorumaa@metsauhistu.ee vandrametsayhing@gmail.com

vorumaa.metsauhistu.ee http://vandrametsayhing.eu/

516 7650 522 6485 503 2122

info@eestimetsad.ee kalev@eestimetsad.com metsauhistu@timber.ee

www.eestimetsad.ee www.eestimetsad.com www.metsauhistu.timber.ee

Jõgevamaa, Tartumaa, Viljandimaa, Järvamaa Võrumaa Metsaühistu Võrumaa Vändra Metsaühing Pärnumaa, Viljandimaa, Läänemaa Ühinenud Metsaomanikud üle Eesti Metsaühistu Eesti Metsad üle Eesti Timber.ee Metsaühistu Harjumaa, Läänemaa, Järvamaa, Raplamaa, Viljandimaa, Jõgevamaa, Tartumaa, Lääne-Virumaa

Metsaühistute kohta saab rohkem infot erametsaportaalist www.eramets.ee, Eesti Erametsaliidu kodulehelt www.erametsaliit.ee ja Keskühistu Eramets kodulehelt www.metsauhistu.ee.

HANS MARKUS ANTSON

juhtkiri

K

Vajadus puidu järele ei kao kuskile ANNIKI LEPPIK Sinu Metsa toimetaja

„Eesti puidutööstusel on välisturgudel üha raskem konkureerida”; „Heitlik metsanduspoliitika ei soodusta Eesti puidutööstuse tõusmist uuele tasemele”; „Puidusektoris on kolm kriisi korraga”. Sirvi millist väljaannet tahad, positiivseid sõnumeid metsaja puidusektorist tuleb praegu tikutulega taga otsida.

Metsa õppeleht

Õppeleht SINU METS

Välja andnud MTÜ Eesti Erametsaliit Toompuiestee 24, Tallinn www.erametsaliit.ee Eesti Erametsaliit on erametsaomanike esindusorganisatsioon, kuhu kuuluvad metsaomanike kohalikud organisatsioonid – metsaühistud.

äesoleval aastal elab metsa- ja puidutööstus läbi viimase kümnendi suurimat langust, mis küll 2007. aastal alanud suure üleilmse majandussurutise mõõtmeteni ei küündi, ent teeb murelikuks kõik sektori osapooled. Vähenenud nõudlus välisturgudel räsib puidutöötlejaid, kaotades töökohti eelkõige maapiirkondadest, kus metsa- ja puidutööstusel on elu hoidjana oluline roll. Suurt osa metsandus­ettevõtteid ootab mulluse rekordiliste käibenumbritega tegevusaasta järel märkimisväärne, kui mitte samuti rekordiline kahjum.

Väikese riigina oleme vaid tilluke, kergesti mõjutatav mutter suure maailma majanduse masinavärgis.

Globaalsete väljakutsetega võitlemisel ei tee elu kergemaks meie oma siseriiklikud mured, olgu selleks maksutõusud või üha laienevad piirangud metsade majandamisel. Mõlemad võtavad puidusektorilt kindlustunde tulevikuinvesteeringute tegemiseks ja panevad erametsaomanikudki südant valutama.

Erametsaomaniku jaoks on kohalik tugev tööstus võtmetähtsusega, et tema metsas aastakümnete jooksul hoole ja armastusega kasvatatud puit kodule lähedal ja maksimaalselt kõrgelt väärindatud saaks. Hoolimata sellest, et räägime üha enam kliimaväljakutsetest ja elurikkuse säilitamisest, ei saa me üle ega ümber sellest, et majandusmetsade eesmärk on eelkõige kvaliteetse puidu kasvatamine. Eraomanikule on tema mets tihti pensionisammas või lastelaste koolifond, mis lubab hoolimata majanduse tõusudest ja langustest tulevikule natukene rahulikuma südamega vastu minna. Ometi on teadliku metsamajandamise väärtus ühiskonnas devalveerunud, justkui me puitu enam ei vajakski.

Parimaks metsamajandajaks nimetatud Tiina Ruul on hea näide sellest, kuidas metsade majandamist ja looduse hoidmist ei pea omavahel vastandama. Nii nagu kõik hoolivad metsaomanikud teeb temagi täna oma metsas töid selleks, et kvaliteetset puitu jätkuks ka järgmistele põlvkondadele. Juhul muidugi, kui nad seda soovivad, sest tegelikult me ei tea, millised on ühiskonna ootused metsade majandamisele kümnete või sadade aastate pärast. Nagu Tiina ütleb, siis võibolla ongi meie metsad vaid vaatamiseks. Ja võibolla kunagi kauges tulevikus pärast meie aega saavad need tuhandeaastased põlismetsad, millest mõtiskleb metsakasvataja Mart Erik, ka päriselt reaalsuseks. Vajadus puidu enda järele aga vaevalt et kuskile kaob.

Toimetaja Anniki Leppik, e-post anniki.leppik@erametsaliit.ee Keeletoimetaja Pilleriin Torim Kujundaja Jelena Kasterpalu Teostus AS Postimees Grupp

Esikülje fotol aasta parim metsamajandaja Tiina Ruul.

Autor Anniki Leppik. Õppelehe ilmumist rahastab Kliimaministeerium.

Kaastööpakkumised on oodatud e-posti aadressile anniki.leppik@erametsaliit.ee. sinu mets

detsember 2O23

3

sisukord

Sisukord

6 17 5 Metsandusuudised 6 Metsaomanik Tänavuseks parimaks metsamajandajaks valiti Tiina Ruul Pärnumaalt.

8 Sertifitseerimine

8

Uus PEFC metsamajandamise standard paneb senisest enam rõhku looduse hoidmisele.

10 Metsa istutamine

12

Kevadiseks metsaistutuseks tuleb valmistuda juba praegu. Kuidas jõuavad puuistikud erametsa?

12 Metsainvestor Peeter

Metsainvestor Peeter võtab kokku oma 2023. aasta toimetamised.

10

14 Loodushoid

Looduskaitseentusiast ja metsaomanik Jim Cox USAst tutvustab Ühendriikide vabatahtliku loodushoiu parimaid praktikaid.

16 Kolumn

Metsakasvataja Mart Erik mõtiskleb põlismetsade teemal.

17 Poliitika

Uuest aastast muutub metsateatiste esitamine osaliselt tasuliseks.

Kliimaministeerium selgitab.

18 Ulukid teel

Jahimeeste selts tutvustab kolm aastat väldanud liiklusõnnetuste ennetamise projekti „Ulukid teel“ esmaseid tulemusi.

20

20 Jahimees

Loodusgiid ja jahimees Peeter Hussar kirjutab jahinduse aastaringist.

14 4

sinu mets

detsember 2O23

22 Uudiseid metsateadlastelt 23 Metsaühistu annab nõu 24 KIKi ametlik info 26 Teateid erametsaliidult

18

uudised

Staažika metsablogija Leili Mihkelsoni pärand talletati raamatukaante vahele

N

ovembri alguses ilmus raamat „Leili metsalood. Valitud lehekülgi veebipäevikust”, mille kaante vahele on kogutud põlise metsaomaniku Leili Mihkelsoni poolt Maalehe veebiblogis aastatel 2008–2022 avaldatud artiklid ajaloost, kultuuripärandist ja metsamälestustest.

Raamatu pani kokku ja toimetas ajakirjanik Viio Aitsam. „Ma olen alati päevikut pidanud, kuid siis tuli Viio ja ütles, et teeksin seda Maalehes, sest leht olevat ilma minu lugudeta igav. Kui varem oli mu päevik väga isiklik, siis nüüd tuli seda veidi tsenseerima hakata.

Blogi kommenteeriti ka, kuid õnneks olid kommentaarid üldjoontes positiivsed, ma ei talu hästi kriitikat,” vastas Mihkelson küsimusele, kuidas kõik alguse sai.

Aitsam kirjeldas Mihkelsoni kui mõnes mõttes tüüpilist ja teisalt väga erilist metsaomanikku, kes lisaks veel kirjutab hästi. „Tal olid kõik omadused olemas – ta elas esivanemate maa peal, möllas ise metsas, õppis seda metsakooslust, mis tema ümber oli, viimse detailini tundma ja kasvas silmanähtavalt koos oma metsaga metsaomanikuks,” tõi Aitsam välja põhjuse, miks ta tegi just Mihkelsonile ettepaneku blogi pidama hakata.

S Esitlusele kogunenud külalised kasutasid võimalust lasta oma raamat Leili Mihkelsonil signeerida.

SILVIA SOOL

Mihkelson rääkis, et temale polnud üldse raske oma päeva muljed ja tähelepanekud õhtul kirja panna, see veidi loetavamaks teha ja Maalehele saata. „Metsas on ju väga põnev ja mets üllatab mind siiamaani, iga päev,” rääkis Mihkelson.

Aitsamil tuli läbi töötada 2441 lugu, millest kaante vahele jõudis 119. Koos ajalooliste kaartide ning rohkete loodusfotodega on tegemist väga rikastava lugemisega. Raamatu hind on 25 eurot ja seda saab küsida Eesti Erametsaliidust.

SM

Parimate metsamajandajate lugudest avaldatakse kogumik

E

esti ainus metsaomanikele suunatud metsamajandajate konkurss toimus tänavu juba 30. korda. Eesti Erametsaliidu korraldatav konkurss on aastate jooksul osalema toonud sadu metsaomanikke.

Juubeliaasta tähistamiseks valmib aasta lõpuks trükis, mis käsitleb metsamajandajate konkursi ajalugu ja muutumist läbi aja. Kaante vahele jõuavad 30 aasta parimate metsamajandajate lood ning nende mõtted oma metsast ja metsaomanikuks olemisest.

Trükise koostab Maalehe metsandusajakirjanik Mari Kartau, kelle sõnul annavad need lood suurepärase

Suuremahuline projekt aitab Eesti metsadel kliimamuutustega harjuda

pildi sellest, kui mitmekesine on erametsaomanike maastik Eestis. „Nende seas, kes läbi aegade konkursi võitnud, on nii senini tegutsevaid edukaid metsaettevõtjaid kui ka neid, kes oma metsast ühel või teisel põhjusel ilma on jäänud,” ütleb Kartau. „Just nagu tüüpiline Eesti segamets, kus leidub nii mastimände kui kõveraid sookaski ja kõigil neil on oma koht ökosüsteemis.”

Konkursi peegeldustest on jälgitavad ka muutused meie majanduses, metsapoliitikas ja hoiakutes. Sõna saavad nii need, kes on arengutega rahul, kui kriitiliselt meelestatud metsaomanikud.

SM

elle aasta alguses startinud LIFESIP AdaptESTi projekt on seadnud missiooniks suurendada meie ühiskonna valmisolekut kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks. Selleks luuakse ilmaprognoosimudeleid ja kliimaprojektsioone, arendatakse säästlikku veekasutust ning keskmes on ka meie veekogud ja metsad.

Järgneva üheksa aasta jooksul on plaanis leida mitmele Eesti piirkonnale lahendused, mis aitaksid muutuvate ilmastikutingimustega paremini toime tulla.

Muuhulgas otsitakse ja katsetatakse koos teadlastega võimalusi, kuidas hoida Eesti metsi tervete, kohanemisvõimeliste ja mitmekesistena. Projekti käigus selgitatakse välja, milliste puude järglased on ilmastikule ja haigustele vastupidavad ning millistest piirkondadest pärit liike saaksid metsaomanikud metsa uuendamisel kasutada.

Metsaomanikele ja metsa majandajatele luuakse näidisalad, et välja selgitada, milliseid puuliike ja nende erinevaid kombinatsioone oleks kliimamuutusi arvestades majanduslikult mõttekas tulevikus kultiveerida. Koostöös maaomanikega on juba kokku lepitud näidisalade asukohad, kus esimesed prooviistutamised tehakse juba järgmise aasta kevadel.

Kuigi projektis on suur rõhk ökosüsteemide tervendamisel, jagatakse seal ka juhtnööre inimestele kiiresti muutuvas maailmas hakkama saamiseks. Näiteks koostatakse metsaomanikele praktilisi juhendmaterjale, milliseid segapuistuid ning kuidas oleks Eestis mõistlik kasvatada, et nad oleksid nii kliimamuutustele vastupidavad, majanduslikult tulusad kui soodustaksid ka elurikkuse suurenemist.

Koos ja ühel nõul tegutsedes jõuame selleni, kuidas korraldada ühiskonna elu nii, et hea oleks nii loodusel kui inimesel.

LIFE-SIP AdaptESTi projekti rahastab Euroopa Komisjoni programm LIFE ja Eesti riik. Projektil on 17 partnerit, kelle seas on erinevad kliimaministeeriumi haldusalasse kuuluvad asutused, MTÜd, ülikoolid ja erialaliidud. Projekt SM kestab 2032. aasta märtsini.

Loe lähemalt: https://life.envir.ee/et/life-sip-adaptest

sinu mets

detsember 2O23

5

MARI TEESALU

metsaomanik

Parim metsamajandaja võlus žürii ära laitmatute teadmiste ja selge tulevikuvaatega Aasta parimaks metsamajandajaks tunnistatud Pärnumaa metsaomanik Tiina Ruul otsib metsanduses tasakaalu majandamise ja loodushoiu vahel.

ANNIKI LEPPIK

T

unnustus on tore, aga Tiina tunnistab, et ega ta ise konkursile kippunudki. Metsaühistu Ühinenud Metsaomanikud, kuhu ta kuulub, käis nii järjekindlalt peale, et lõpuks oli lihtsam oma nõusolek anda kui iga-aastaseid kutseid tõrjuda. Žürii hindas Tiina juures kõrgelt eelkõige seda, kui laitmatult ta kõiki oma metsasid tunneb ning milliste selgete tulevikuvaadetega neid majandab.

Majandamisel on naisele abiks kunagisest EPAst (Eesti Põllumajanduse Akadeemia) saadud teoreetilised teadmised, mida nüüdseks täiendab mitukümmend aastat praktilist kogemust Pärnumaa metsadest. Läti piiri lähistele Urissaarde sattus ta koos samuti metsandust õppinud abikaasa Mardiga juba 1989. aastal, kui mehest sai

6

sinu mets

detsember 2O23

Urissaare metsaülem ja Tiinast tema abi. RMK metskondade reformi järel riigimetsas tööta jäänud pere keskendus edaspidi oma kodutalu lähistel asuvate isiklike metsade majandamisele ning viimastel aastatel abikaasa surma järel on see koorem üksnes Tiina õlul olnud.

Tiina ütleb, et tema jaoks ei ole metsade majandamine mitte töö, vaid elustiil, ent elada tahab ta nii, et aega jääks ka muudele meelepärastele tegevustele, näiteks hobidele nagu aiandus ja reisimine. Seetõttu teda igapäevaselt metsas toimetamas ei näe ja metsa majandamiseks vajalikud teenused ostab ta kogemustega ja usaldusväärsetelt teenusepakkujatelt sisse. Mitmed neist on sama piirkonna kohalikud, kellega koostöö on sujunud juba pikalt. „Muidugi tunnen oma metsi. Kui vaatan kaarti ja eraldist, on mul silme ees, mis seal on, aga ega ma kogu aeg metsas ei käi,” selgitab tänavune parim metsamajandaja. Ja et maad on naisel omajagu, siis igale poole ei jõuaks ta füüsiliselt ka parima tahtmise korral.

Raiete ajal on muidugi toimetamist rohkem, sest ehkki füüsilise töö teeb metsas keegi teine, korraldab kõik muu vajaliku Tiina ise, alates raie kavandamisest puidu logistika ja müügini.

Tänavuseks parimaks metsamajandajaks nimetatud Tiina Ruul on metsandusega seotud olnud terve elu. Tema jaoks on oluline metsasid majandada loodusega kooskõlas.

Peab vabatahtlikult pesitsusrahu Kuigi tema jutust kumab korduvalt läbi, et metsamajandajal on arvutamisega hea suhe ning raieotsused sünnivad peamiselt majanduslikel kaalutlustel – näiteks võimaldab metsmaa hulk plaanide tegemisel ja lankide valimisel arvestada sellega, millised puidusortimendid on parasjagu otstarbekamad müüa –, on naisel kindlad põhimõtted, millest ta igal juhul kinni hoiab. „Pesitsusajal ma põhimõtteliselt ei raiu,” on ta resoluutne. „Varem oli raiete tegemise aeg talvel, aga nüüd on needki nii pehmed, et raieperiood tuleb tuua augustisse-septembrisse, sest sügised on olnud pikad ja kuivad. Proovin oma tegemised sättida sellele ajale.”

Tiinal on kahju, et saemehi, kes füüsilist metsatööd ei pelga, tuleb tänapäeval tikutulega taga otsida. Käsitööd tehes oleks lihtsam valgustusraiel alusmets kasvama jätta, et lindudele jaguks rohkem pesitsuskohti. Harvesteriga peab aga alt kõik ära lõikama ja see Tiinale ei meeldi.

Lindude-loomade elukeskkonna säilitamine tervikuna on metsamajandajale tähtis ning seetõttu raiub ta vaid nii palju kui tarvis ja lükkab raieid pidevalt edasi, ehkki puistu vanus lubaks sae kiiremini tööle panna. „Lageraieid teen raske südamega. Saan aru, et see on metsa elurin-

metsaomanik

Ruulide pere ebatavaline sõprus händkakuga Metsade vahel elades on Tiina jaoks loomade-lindude nägemine igapäeva tavapärane osa, ent lugu sellest, kuidas kümme aastat tagasi üks händkakk nende perega ebatavaliselt lähedast sõprust arendama hakkas, kõlab esimese hooga üsna uskumatult.

Peetakse ju kakulisi üldiselt pelglikeks lindudeks, kes inimese lähedust pigem väldivad, aga Ruulide kodutalu händkakk armastas inimesi niivõrd, et maandus pererahva õlale oma jahisaaki ette näitama iga kord, kui oli mõne hiire või teise väikelooma toiduks kinni püüdnud. „Eelmine aasta sai kümme aastat täis, siis nägin teda viimati,” meenutab Tiina. „Ta tuli alati 24. veebruaril ja oli jaanipäevani. Istus iga päev kuskil oksa peal ja ootas, mil keegi õue peale tuleb, et talle õlale lennata ja oma jahisaak ette näidata.”

Esimesed korrad olid muidugi hirmsad, kuna kakk lendab hääletult ja armastas läheneda selja tagant.

Tiina jutu järgi on händkakul pikad küüned, aga ta hoiab nendega õlast kinni väga õrnalt ja haiget tegemata. Oma suuruse kohta on ta ka väga kerge, kuna suled palju ei kaalu. Saak ette näidatud ja mõned huiked vahetatud, lendas ta tagasi metsa poole toiduga maius­ tama.

gi osa ja tuleb ära teha, et uus metsapõlv kasvama saaks, aga venitan neid pikema perioodi peale,” selgitab ta.

Kui looduskeskkond nii oluline on, võiks ju küsida, et mis sellest metsast üldse majandada – las kasvab ise. Tiina on nõus, et ega loodusel meid vaja polegi, aga meil on loodust siiski tarvis. Tema metsad asuvad peamiselt viljakatel endistel põllumaadel ja kui seal puistu koosseisu hooldusraietega mitte suunata, laiutaks hektaritel enamjaolt kiirekasvuline lepp. Terve ja tugeva segametsa kasvatamiseks tuleb vohava lepa kõrval teistele liikidele inimese abil ruumi tekitada.

Omaette kunst on seegi, milline majandusmets täpselt kujundada, sest kasvuaeg on pikk ja keegi meist ei tea tegelikult, millist puitu inimkond 60 või 80 aasta pärast vajab. „Aga võibolla siis ongi meil kasutusel vaid plastmassist tooted ja metsad on vaatamiseks,” mõtiskleb Tiina. Seega saab metsamajanduses tänaseid otsuseid teha praeguste parimate teadmiste järgi. Eesmärgiks ikka see, et terved ja tugevad metsad päranduksid ka järgmistele põlvkondadele.

neb siis, kui teemaks tuleb looduskaitsepraktikate rakendamine riigi poolt.

Naise kodukinnistu asub rohealal, kus metsa majandada justkui ei tohi. Seetõttu ei antud talle ka üraskikahjustuse likvideerimiseks nn sanitaarraiepiletit, et kahjurist lahti saada. Samas raadatakse samal rohealal osa riigimetsast selleks, et tulevase Rail Balticu raudtee tarbeks materjale kaevandada. Jutt käib sadadest hektaritest, kuhu mets ei kasva enam kunagi tagasi.

Ebaõiglus ajab harja punaseks Kui Tiinal midagi harja veidi punaseks ajab, on see ebaõiglus, mida ta sarnaselt paljude teiste metsaomanikega tun-

ERAKOGU

Tiina ütleb, et tema jaoks ei ole metsade majandamine mitte töö, vaid elustiil. „Aga kui mina tahan – ja metsaseaduse järgi on mul ka kohustus – kahjustuse likvideerida selleks, et tulevikus kasvaks tervem ja tugevam metsapõlv, siis seda ei lubata,” on ta nõutu.

Et Tiina on metsamajandusega aastakümneid kokku puutunud ja puiduturu liikumistegagi pidevalt kursis, on nii enda kui oma lähedaste õiguste eest lihtsam seista. Oma teadmised sai ta proovile panna siis, kui maa-amet sellesama raudtee tarbeks osa tema poja kinnistust võõ-

Perekond õppis, et külla tulijaid peab alati ette hoiatama, et ootamatult saabuva sõbraliku linnu peale ei maksa ehmatada. „Viimasel aastal ma juba pahandasin temaga ka. Siis, kui ta tuli öösel hiirega rõduäärele, vaatas läbi akna voodisse ja huikas nii kaua kuni tõusin üles, tegin ukse lahti ja lasin hiirega õlal ära käia. Ja vahel nii mitu korda öö jooksul,” muigab Tiina.

Nime linnule ei pandud ja teda kutsuti lihtsalt öökulliks. Naine arvab, et tegu oli vanapoisiga, sest linnul, kellel on pojad, poleks olnud aega niimoodi ühe perekonna juures passida. Tänavu pole kakku kahjuks enam nähtud ja Tiina arvab, et ilmselt on ta hukkunud, kuid seda kummalist suhet ja omapärast sõprust jäävad meenutama arvukad foto- ja videojäädvustused.

randada soovis ning selle eest häbiväärselt madalat hinda pakkus. Vaidlustades ja argumenteerides jõuti lõpuks maaomaniku jaoks soodsamale kokkuleppele.

Abi saab metsaühistust Tiina nõustub, et väikemetsomanikul, kes igapäevaselt nende teemadega ei tegele, on enda eest seista palju keerulisem. See ongi koht, kus abi saamiseks võib pöörduda eelkõige just metsaühistu poole, olgu teemaks siis metsa majandamine või looduskaitseteemad. „Ärge te uskuge neid igasuguseid tegelasi, kes sõidavad uhke autoga kodu juurde ja hakkavad rääkima, kuidas neil on sealsamas kõrval lank ja raiuvad ka sul hea hinnaga metsa ära,” paneb naine südamele. Sellistesse pakkumistesse tasub suhtuda skeptiliselt ja enne oma nõusoleku andmist konsulteerida ja kontrollida, kas tegu ikka on hea variandiga. Ja kaupa teha ikka ainult siis, kui omal ka on soov selleks olemas, mitte pelgalt seetõttu, et keegi ahvatleva pakkumise teeb. Tema ise on nendest palju räägitud telefonikõnedest, kus mesimagusalt metsa osta soovitakse, viimasel ajal pääsenud. Ehk seetõttu, et pärast konkursivõitu antud arvukates usutlustes on ta alati rõhutanud, et oma metsamaid ta ei müü. sinu mets

detsember 2O23

7

sertifitseerimine

Uus PEFC standard nügib omanikke loodust hoidvamate valikute poole Enam kui 3O organisatsiooni poolt ühiselt välja töötatud uus standard vaatab metsale laiemalt ning pakub omanikele metsade majandamise osas mitmekesisemat vaadet.

EVE REBANE PEFC Eesti tegevjuht

T

änavu kevadel jõustus uus PEFC jätkusuutliku metsamajandamise standard ja kõik metsaomanikud, kes on PEFC metsamajandamise sertifikaadiga juba varem liitunud, peavad hiljemalt 2024. aasta 4. maist oma metsade majandamisel hakkama arvesse võtma uue sertifikaadi nõudeid.

Uus standard pöörab metsaomaniku tegevuste kavandamisele ja läbimõeldusele suurt tähelepanu. Sertifikaat näitab omaniku tahet olla avatud ja kaasav ning mõelda oma tegevuse mõjudest laiemalt. Samuti paneb uus standard rõhku ja jagab soovitusi ökoloogiliselt leebemate ja struktuurselt mitmekesisemate raiete tegemiseks. Ühe uuendusena suunab värske standard metsaomanikke läbi mõtlema, milliseid ökohüvesid leidub tema metsas nii talle endale kui kohalikule kogukonnale või ühiskonnale laiemalt. Teadlik metsaomanik on kursis, milliseid väärtusi tema mets pakub, ning ta majandabki seda selliselt, et neid väärtusi hoida või juurde luua.

Tuleb tegutseda süsteemselt Metsaomanikul peab olema paika pandud süsteem, kuidas ta oma metsi haldab ja majandab, millisel viisil planeerib töid ning kuidas ja kus peab tehtud töö-

8

sinu mets

detsember 2O23

de üle arvestust. Omanik peab olema valmis selgitama, et millised on tema metsamajandamise pikaajalised eesmärgid ja majandamise põhimõtted. Samuti peab olema paigas, kuidas ja millal ta kohaliku kogukonnaga suhtleb või kuidas kaebusi lahendab. Lühidalt öeldes vajab metsaomanik organisatsioonisuurust arvestavat juhtimissüsteemi.

Väikemetsaomaniku ja ühemehefirma juhtimissüsteem võib olla väga lihtne – ise planeerin tegevused, kontrollin üle ja võtan tööd vastu ning kui midagi läks valesti, teen järgmine kord pisut teisiti. Mitme töötajaga ettevõtete puhul tähendab juhtimissüsteem juba ettevõtte struktuuri, konkreetsete vastutajate, aga samuti ettevõtte toimimispõhimõtete kirjeldamist.

Standardiga on kaotatud erisused suure ja väikese metsaomaniku vahel, mis tähendab, et samad nõuded kehtivad kõigile. Samas on standard paindlik, kuna arvestab omanike suuruse, tegutsemise eesmärkide ja aktiivsusega oma metsa majandamisel. Seega võib ühe standardipunkti täitmise tulemus väikemetsaomaniku ja riigimetsa majandaja jaoks olla mõnevõrra erinev.

Peab oluliseks suhtlemist Metsaomanikul on vaja läbi mõelda, keda tema tööde tegemine mõjutada võib. Omaniku tegemistest mõjutatud võivad olla näiteks vahetud naabrid, kohalikud kogukonnad, looduses liikujad, piirkondlikud ettevõtjad, kohalikud omavalitsused. Tuleb endale selgeks mõelda, millised võiksid olla nende gruppide võimalikud vajadused ja ootused. Põhjendatud ettepanekud vajavad kaalumist ja nendega tuleb võimalusel arvestada.

Nii näiteks peab kohalikule kogukonnale ja vahetule naabrile kättesaadav olema teave suuremahuliste metsamajanda-

Eestis omab PEFC metsamajandamise sertifikaati RMK ja tema hallatav mets, Luua Metsanduskool ning ligi 300 000 hektarit erametsa.

Erametsaomanikul on kõige lihtsam liituda PEFC grupisertifikaadiga. Grupisertifikaadi puhul taotleb ja hoiab sertifikaati organisatsioon, kes esindab metsaomanikke ja võtab halduskoormuse enda kanda.

PEFC serti omavad grupid, kes on avatud uutele liikmetele: MTÜ Eesti Erametsaliit ja TÜ Keskühistu Eramets.

mistööde osas, kui see mõjutab ka neid, või sõlmida tuleb kokkulepped, kui kasutatakse naabrite või kolmandate isikute maad materjali hoiustamiseks või üleveoks. Arvestama peab, kas omaniku metsa läbib suusarada või matkatee, mida kasutavad vahetud naabrid või kohalik kogukond. Sertifikaat näitab omaniku tahet olla avatud ja kaasav ja mõelda oma tegevuse mõjudest laiemalt, panustades kohaliku kogukonna arengusse ja heaollu. Serti omav metsaomanik on sotsiaalselt õiglane ja vastutustundlik.

Nügib tegema loodust toetavamaid valikuid Uus standard paneb rõhku ja jagab soovitusi ökoloogiliselt leebemate ja struktuurselt mitmekesisemate raiete tegemiseks. Standard suunab omanikke tulevikuraied planeerima juba tööde varasemates etappides ja nii võikski juba uue metsapõlve rajamise alguses läbi mõelda, kuhu kavandada tuleviku tarbeks säilikpuude grupid. Omanik võiks olla kohati pisut „laisem” ja mitte teha üleliigseid tegevusi seal, kus selleks otsest vajadust pole.

sertifitseerimine

Suvel toimusid Eesti erinevais paigus uue PEFC standardi teemalised õppepäevad, kus Tartu Ülikooli taimeökoloogia kaasprofessor Jaan ANNIKI LEPPIK Liira tutvustas bioloogilise mitmekesisuse säilitamise, kaitsmise ja suurendamise võimalusi metsas.

Võimalusel tuleks jätta seemne- ja säilikpuud grupiti, kus on esindatud olemasoleva puistu liigiline koosseis ja struktuur. Grupp tagab suurema tuulekindluse ja päikesevarju, samuti pelgupaiga mitmesugustele metsas elunevatele liikidele. Puude grupid võiks planeerida mõne huvitavama ja vanema säilikpuu ümber, vaadates, et gruppi satuks võimalikult palju erinevaid puu- ja põõsaliike, nii vanuse kui kõrguse poolest. Nii tagab omanik metsas erinevate struktuuride järjepidevuse.

Kvaliteedi eest vastutab omanik Ka eelmine standard sisaldas bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks vajalike elementide loetelu, kuid uus standard seab liigirikkuse suurema tähelepanu alla ning suunab omanikke tegema loodust toetavamaid valikuid. Kui jätad osa metsas olevast struktuurist alles, teed sellega kummarduse loodusele, sest sellega toetad liikide püsimist, nende omavahelist kontakteerumist ja levimist.

Hea oleks säilitatavad puude grupid metsas ära märkida. Ka kaardil, näiteks metsamajandamiskavas, et metsatööde tegijatele oleks info kohe olemas ning

tööd saaksid tehtud parimal viisil.

Omanik võib töö tegemise küll tellida, aga kvaliteedi eest vastutajaks jääb ta ikka ise. Sestap on oluline lasta oma metsa ainult pädevad tegijad ning raieõiguse võõrandamise lepingutesse lisada punkt, et tööde tegemisel tuleb järgida PEFC metsamajandamise standardi nõudeid.

Uue nõudena on standardis kirjas ka sisekontrolli tegemine ja tulemuslikkuse hindamine. Sisuliselt tähendab see omaniku jaoks tagasivaadet tehtud tööle ja hinnangu andmist, kuidas tööde tegemine sujus, kas kõik planeeritu toimis

või oleks pidanud midagi teisiti tegema.

Tegevuste läbimõtlemine, eneseanalüüs ning vastavalt sellele muudatuste kavandamine on tavapäraseks saanud küllap juba igaühe jaoks.

Kõigil metsatöödel on mõjud, nende minimeerimine seejuures väga oluline.

Nii pakubki uus standard välja mitmeid leevendusmeetmeid oma tegevuse mõjude vähendamiseks. Standard suunab analüüsima, mida saad praegu ära teha, et kujundada tulevikuks terve ja elujõuline metsaökosüsteem.

Vaata ka standardi kommenteeritud väljaannet www.pefc.ee.

MIS ON ÖKOHÜVE? Ökohüve on väärtus, mida ökosüsteem inimestele pakub. Kasutatakse ka mõisteid ökosüsteemiteenus või looduse hüve. Ökohüve jaguneb materiaalseks ja mittemateriaalseks ökohüveks.

• Materiaalne ökohüve jaguneb puiduks ja mittepuidulisteks metsasaadusteks. Puit on ümarpuit ja energiapuit (raidmed, tüvesed, kännud) ning nendest toodetud hakkpuit. Mittepuidu-

lised metsasaadused on jõulupuud, vihad, pähklid, marjad, seened, ulukid, mesi jne.

• Mittemateriaalsed ökohüved on reguleerivad või tugiteenused (nt mullateke, fotosüntees, aineringe, veerežiim, keskkonnakaitseline funktsioon, keskkonda tasakaalustav funktsioon) ja sotsiaal-kultuurilised teenused (nt võimalus puhata, looduses liikuda, elamusväärtus). sinu mets

detsember 2O23

9

majandamine

Erametsadesse istutatud taimede arv on kümne aastaga kolmekordistunud.

KRISTINA TRAKS

H

oolsal metsaomanikul peaksid järgmise hooaja istutustööde ettevalmistustööd metsas olema praeguseks tehtud ja käsil paberitöö ehk istikute tellimine. Hiljaks ei maksa sellega jääda, sest nii mõnelgi kevadel on hilised ärkajad taimedest ilma jäänud.

Keskühistu Eramets ostab metsataimi ühishankega, mis on piirkondlike metsaühistute abistamiseks loodud koostöövorm. „Mõte on selles, et ühiselt tellides saab taimekasvatajatega sõlmida paremaid kokkuleppeid, korraldada logistikat sujuvamalt ja tekitada efekti, et kõik omanikud ühistutes saavad oma taimed õigeaegselt kätte,” selgitab Keskühistu Eramets tegevjuht Priit Põllumäe. Taimi hangitakse niimoodi enam kui 15 piirkondlikule metsaühistule ning hanget tehakse kaks korda aastas: kevadise ja sügisese istutamishooaja jaoks.

Põllumäe sõnul teeb keskühistu taimede hankel koostööd ligi 20 taimlaga erinevates Eesti piirkondades. „Meile on väga oluline, et saaksime ühtlase kvaliteediga istikud ja et meie tingimused saaksid täpselt täidetud.” Vajadusel ostetakse taimi aga ka välismaalt – näiteks on ostetud Eesti päritolu avajuurseid kuuseistikuid ja kaheaastaseid sangleppasid.

Eestis sündinud, välismaal lasteaias käinud Eesti metsadesse jõuab ka taimi, mis on lapsepõlves piltlikult öeldes reisil käinud. Nimelt kasvatatud Eesti seemnest Saksamaal. Selliselt kasvatab metsataimi Systemseparation Ltd. Ettevõtte juht Tanel Vaasma selgitab: „Kõikide ettevõtte poolt Eestisse toodud taimede (kuusk, mänd, kask, sanglepp) seemned on soetatud RMKst, kes peab riiklikku seemnevaru. Edasi liiguvad seemned meie hea koostööpartne-

10

sinu mets

detsember 2O23

ri juurde Põhja-Saksamaale, kust ostame taimekasvatusteenust. Igale taimetüübile on selles pika ajalooga taimlas vajalikud kasvu-, vanuse- ja kvaliteediparameetrid. Kolme aasta pärast reisivad taimed tagasi Eestisse ja alustavad kasvu siin. Nad on käinud noores eas välismaa õhku hingamas, kuid on sisult ikka puhtalt Eesti taimed ja Eesti geneetika.”

Vaasma ütleb, et taimla mastaabid, automatiseerituse aste ning pikaaegne kogemus tagavad taime mõistliku omahinna ja toodangu stabiilsuse – pakutav kaup peab olema aasta-aastalt sama kvaliteediga. „Pehmem kliima ja sellest tulenev pikem vegetatsiooniperiood lisab tubli panuse. Piltlikult öeldes saab sealmail kolmeaastase kuusetaime kätte parameetrites, mille tarvis Eestis kulub neli kasvuaastat,” lisab ta.

Huvi kase vastu kasvab Eesti metsadesse istutatakse aina enam kaske ja mändi, kuuse osakaal tasapisi väheneb. Priit Põllumäe sõnul on eriti tunda kase nõudluse kasv – möödunud kevadel osteti sisse Saksamaal kasvanud Eesti kase taimi, sest kohapealsetel kasvatajatel ei olnud neid piisavalt pakkuda. „Kasekasvatajaid kimbutasid kevadel taimedele liiga teinud hiliskülmad ja talvel tegid ka hiired paksu lumekatte all istikute kallal pahandust,” selgitab Põllumäe.

Sügisel võivad istutamistulemused olla isegi paremad kui kevadel, samuti on töid parem hajutada.

Kuuse osas on metsakasvatajad tema sõnul aga hellaks tehtud. „Üraskiküsimus on väga aktuaalne, tormid räsivad kuusikuid, juurepess levib. Viimase kahe-kolme aasta jooksul eelistatakse rohkem kaske, kuid muidugi ei ole kadunud ka nõudlus kuuse järele. Tähelepanuväärne on, et osakaalult oli kevadises hankes kaseistikuid kõige enam – varem ei ole see nii olnud,“ räägib Põllumäe. „Ka mändi on hakatud rohkem istutama

aasta

Käes on istikute tellimise aeg Erametsadesse istutatavate taimede arv on 1O aastaga kolmekordistunud

2022

18

2021

18

2020

17

2019

17 12

2018

10

2017

9

2016

10

2015

9

2014

6

2013

0 Allikas: KIK

5

10 15 20 istutatud taimede arv (miljonites)

ja seda ilmselt seoses ulukite arvu stabiliseerumisega. Mõne aasta eest oli palju põtra ning männi kasvatamine seetõttu keeruline.”

Lisaks traditsioonilistele kuuskmänd-kask puuliikidele ostetakse ühishankega ka vähemlevinud metsataimi. Hankest neli protsenti kvalifitseerub „muudeks liikideks”, näiteks hübriidhaab, sanglepp, aga sel aastal ka üle 2300 punase tamme taime.

Istutada kevadel või sügisel?

Selle teema üle arutlevad metsakasvatajad sageli ning võib öelda, et mõlemal ajal on oma eelised ja puudused. „Vana harjumus on, et metsa istutakse ikkagi kevadel, kuid ma tean juba küllalt palju neid, kes jätavad okaspuude istutamise sügise peale. Oleme ka ühistus teinud teavitustööd, et juhtida tähelepanu just sügisese istutamishooaja eelistele – sügisel võivad istutamistulemused olla isegi paremad kui kevadel, samuti on töid parem hajutada,” sõnab Põllumäe.

Sügisel istutatavate taimede osakaal on seitse-kaheksa protsenti kõigist istikutest. Muidugi on aastad erinevad, kuid näiteks ka tänavuse pika, piisavalt niiske ja sooja sügise põhjal võib öelda, et see oli istutamiseks hea aeg. „Kui sügisesed öökülmad viibivad ja taim jõuab enne

majandamine

Nõudlus kuusetaimede järele on hakanud viimastel aastatel vähenema, kuna puhtkuusikuid istutatakse vähem. Metsaomanikud lähevad üha enam segametsade kujundamise teed.

ANNIKI LEPPIK

neid kenasti juurduda, siis saab ta kevadel hooga kasvama hakata. Suur vahe on ka selles, kas istutada paljasjuurset või potitaime. Olen ka kuulnud, et sügisel istutades peab hoolsam olema mulla tihendamisel taime ümber, sest külmakergitusega võib see maast üles kerkida ja selle tõttu mitte kasvama minna.”

Kuidas ühistu kaudu taimi osta?

Kui on plaan metsauuenduseks ja soov ühishanke raames taimi tellida, siis soovitab Põllumäe pöörduda oma koduühistu poole. Sealt saab info, millal ja kuidas on vaja tellimus esitada. Just praegu ongi õige aeg kevadeks taimi tellida. Põllumäe sõnul püütakse tellimist lahti hoida võimalikult kaua, kuid mõnikord võivad teatud tüüpi taimed otsa saada. „Enamlevinud taimi – kuuske, kaske, mändi – on küll saanud osta ka veel märtsis, kuid üldiselt kehtib hanke kokkupanemisel ikka põhimõte, et mida varem saame info soovitavast kogusest, seda lihtsam on asju planeerida,” sõnab ta. „Minu soe soovitus on osta taimi metsaühistu kaudu, sest me saame garanteerida taimede kvaliteedi. On päris suur vahe, kas osta neid kuskilt ise või läbi ühistu. Ka meie oleme saanud pakkumisi, kus pakutakse alla omahin-

Üle poole istutusest moodustas kuusk*

0,8 Muud

*2022. aasta andmed

3 Kuusk

0,2

Sanglepp Kask

10 Mänd

4

Erametsadesse istutatud taimi (miljonites)

na ebakvaliteetseid taimi. Taimi ostes peab olema tähelepanelik ja jälgima, et mulda saaks ilus kvaliteetne taim. Taimega peab tulema kaasa päritolu tõendav tunnistus.”

Põllumäe julgustab oma piirkondliku metsaühistu teadmisi ära kasutama. Kindlasti tasuks nõu küsida siis, kui ei tunne end metsateemades kindlalt. „Metsaühistu on metsaomanikule nagu perearstikeskus – siit saab kõik vastused metsamajandamist puudutavatele küsimustele,” lisab ta.

Mõni sõna toetustest Põllumäe kiidab metsauuendamise toetust, mida saab taotleda ühistute kaudu erinevate tegevuste (näiteks maapinna

Allikas: KIK

ettevalmistus, taimede soetamine ja istutamine) jaoks kaks korda aastas tähtajaga juulis ja detsembris. „See toetusmeede töötab väga hästi ja on aasta-aastalt populaarsem. Näeme selle toetusmeetme vilju paljudes erametsades, sest metsaomanike teadlikkus metsauuendamisest on hüppeliselt kasvanud. Tänapäeva erametsaomanik teab, et ilus kuuseriisikamets ei kasva niisama iseenesest, vaid see tuleb istutada,” toob Põllumäe näite.

Metsauuendamise toetuse tänavuse esimese vooru abil rajati uus metsapõlv 2695 hektarile ning erametsadesse istutati enam kui 4,6 mln uut puud. Toetuse teise vooru kokkuvõtteid saab teha käesoleva aasta lõpus. sinu mets

detsember 2O23

11

majandamine

Metsainvestor Peeter – tehtud tööga võib rahul olla Kõigest hoolimata oli uue metsakultuuri rajamine õige otsus, sest kui vaadata, milline haava-, paju- ja vaarikavõsa seal võimust võttis, siis on ilmselge, et korraliku tulevikumetsa saamine ilma istutamiseta oleks mõeldamatu.

METSAÜHISTU

Olen olnud metsaomanik juba pea neli aastat ning selle aja sisse on mahtunud nii mõndagi. Olen jõudnud oma kuludega peaaegu nulli, istutanud ikka ja jälle uusi metsataimi, mis põhjusel või teisel on välja läinud, ning laias plaanis muutnud nelja aastaga osaliselt läbiraiutud kinnistu hooldatud metsakinnistuks. Kuidas see kõik mul õnnestus?

A

lustame väikese meeldetuletusega. Ostsin 2020. aasta kevadel 1,52 ha metsamaad, mis koosnes kahest eraldisest. Ühel, 0,73 ha suurusel eraldisel oli jänesekapsa-mustika kasvukohal kasvav 20-aastane hooldusraiet vajav kaasik. Teisel, 0,79 ha suurusel võsastunud eraldisel oli eelmine omanik teinud paar aastat tagasi uuendusraie ja seal alustasin ma 2020. aastal ettevalmistustöödega uue metsakultuuri rajamiseks.

Kolme ja poole aasta jooksul olen oma metsas jõudnud ära teha nii mõndagi. Olen rajanud uue metsakultuuri ja seda kahel korral ka täiendanud. Teinud ühel eraldisel hooldusraiet ja puhastanud piirikraavi ning loomulikult tegelenud ka kultuurihooldusega. Tagantjärele vaadates on tegemist päris suure tööga. Minu partner nende tööde juures on olnud Metsaühistu, läbi mille ma need tööd olen tellinud, ning nagu väljatoodud kuludest/tuludest näha võib, on minu metsamajandamisel suur abi olnud ka erinevatest toetustest. Nii laekus ka tänavu minu arvele möödunud aasta sügisel tehtud kultuurihoolduse toetus 76 eurot. Seega võib pilku tagasivaate-

12

sinu mets

detsember 2O23

peeglisse heites tehtud tööga rahul olla. Üks tõrvatilk meepotis siiski on, sest kultuuri istutamisega pole mul hästi läinud. 0,79 ha suurusel eraldisel oli alguses mõttekoht, kas jätta see looduslikule uuenemisele või istutada taimed. Kuna kultuuri rajamisega võidame keskmiselt kolm aastat, siis otsustasin lõpuks selles kasuks, ning 2021. aasta kevadel istutasin 0,79 ha suurusele eraldisele 1200 ilusat kolmeaastast kuusetaime.

Paraku pole mul sellega väga head õnne olnud. Oma osa võtsid kuusetaimedest järgneval talvel ulukid, sest ma loobusin alguses mõttest neid Tricoga pritsida. Pealegi olid erakordselt kuivad järgmise kahe aasta suved, mis samuti viisid taimi välja, ja nii ei jäänud mul eelmine aasta üle muud, kui istutada täienduseks 500 uut kuusetaime, mida oli eelnevalt Tricoga töödeldud. Paraku läks ka tänavu omajagu taimi välja ning sügisel tuli istutada veel 300 uut Tricoga töödeldud nelja-aastast kuusetaime. Täiendamiseks kulus mul tänavu 169 eurot ja praeguseks olen ma asendanud ühtekokku 800 kuusetaime 1200st.

Seega võib nüüd küsida, kas ma tegin valesti ja oleksin äkki pidanud jätma eral-

Enam kui 6600 erametsaomanikku ühendav Metsaühistu alustas 2020. aasta suvel projektiga Metsainvestor Peeter. Eesmärk on anda näpunäiteid, millised võimalused on metsa investeerida ja milliseid töid tuleb metsaomanikul teha. Samuti on soov näidata, kui suur vastutus on metsaomanikul, kes hingega oma metsa eest hoolt kannab.

Vt ka metsainvestor Peetri eelmisi kirjutisi Sinu Metsas nr 61, 63, 65, 67 ja 69.

dise looduslikule uuendamisele. Kõigele vaatamata olen ikka seda meelt, et istutamine oli õige otsus. Kui ma praegu vaatan, mis sinna kasvab – haava-, pajuja vaarikavõsa –, siis on ilmselge, et korraliku tulevikumetsa saamine eeldab taimede istutamist ja hooldamist. Tegin tänavu eraldisel ka sügisese kultuurihoolduse, mis läks mulle maksma 199 eurot ja mille eest laekub järgmisel kevadel 76 eurot kultuurihooldustoetust.

majandamine

INVESTEERINGU TULUD/KULUD Kulud 2020 Kinnistu ost 3000 € Võsa raie 152 € Maapinna ettevalmistus 134 € Metsamajanduskava tellimine 25 € 2021 Maamaks 10 € Metsauuendus 590 € Kultuurihooldus 208 € 2022 Maamaks 10 € Hooldusraie 245 € Kuusekultuuri täiendus 289 € Kultuurihooldus 199 € 2023 Maamaks 11 € Kultuurihooldus 199 € Kuusekultuuri täiendus 169 € Kulud kokku: 5241 €

Tulud 2020 Uuendustoetus maapinna mineraliseerimisele 76 € 2021 Metsa inventeerimise toetus 15 € Metsauuendustoetus 316 € 2022 Metsamaterjali müük 4276 € Kultuurihoolduse toetus 76 € Hooldusraie toetus 93 € 2023 Kultuurihoolduse toetus 76 € Tulud kokku: 4928 €

Kui rääkida tuludest ja kuludest, siis tänu tulumaksu erikorrale ja eelmiste aastate tuludele-kuludele ma metsamaterjali müügi pealt tulumaksu maksma ei pidanud, sest teadupärast saavad era­ isikust metsaomanikud metsamaterjali müügist saadava tulu jagada raieaasta ja sellele järgneva kolme aasta peale.

Lõpetuseks veel üks mõte. Osalesin hiljuti ühel veebiseminaril, mille viis läbi OÜ Koidusalu Talu juht Olavi Udam ja

Üks suuremaid töid minu metsas on olnud rajatud metsakultuuri uuendamine, sest lisaks algselt istutatud 1200 taimele olen kahe aastaga ala täiendanud veel 800 taimega.

kus arutleti selle üle, millal muutub metsa investeerimine kasumlikuks. Olavi Udam ütles, et põhimõtteliselt sellel hetkel, kui omandate metsamaa, on metsamaa majandamine juba muutunud kasumlikuks. Oma kogemuse põhjal võin öelda, et nii see ongi. Kolme ja poole aasta jooksul on minu kulutused alates metsamaa ostust kuni kõikvõimalike töödeni olnud 5241 eurot, millest ostuhind on olnud 3000 eurot. Tulud

on aga juba 4928 eurot, kusjuures tänu minu tehtud töödele on metsakinnistu turuhind oluliselt kasvanud.

Põhjus on selles, et kuna metsamaa turg on täielikult müüjate turg, siis arvutatakse kõik tehtud tööd müüdava metsamaa hinna sisse. Seega sisuliselt ei saa me enam rääkida metsamaa puhul tehtavatest kuludest, vaid pigem investeeringutest, mis tasuvad ennast tulevikus kuhjaga ära. sinu mets

detsember 2O23

13

loodushoid

Loodusemees Jim Cox:

loodushoid peaks olema igaühe kätes Kohtusime Jim Coxiga erametsaliidu korraldatud loodushoiukonverentsil, kuhu ta oli kutsutud rääkima lepingulisest eraloodushoiust Ameerikas. Kuna Cox polnud varem Eestis käinud, otsustas ta siin veeta paar nädalat ja koos abikaasaga meie looduses ringi vaadata.

SILVIA SOOL

Kust te pärit olete ja kuidas te üldse oma praeguse tegevuse juurde jõudsite, kust tekkis teie suur loodushuvi?

Ma kasvasin üles Kesk-Floridas, looduse keskel. Viibisin väikese poisina palju vabas õhus ning nägin ja kogesin kogu seda ilu. Hiljem ülikooli minnes õppisin loodusteaduseid ja mul tekkis suur huvi lindude ja nende eluviisi vastu. Pärast lõpetamist õnnestus mul leida hea töökoht, kus sain lindude uurimisega tegeleda, samuti puutusin kokku looduskaitse teemaga. Esimesel töökohal tegelesingi põhiliselt sellega, et pidin välja selgitama, millised alad tuleks looduskaitse alla võtta, millised liigid kaitset vajaksid ning kuidas saaks maid ja metsi majandada nii, et mõju keskkonnale oleks võimalikult väike.

Ameerikas on maaomanikud looduskaitsesse kaasatud, mismoodi see välja näeb?

Ameerika ohustatud liikide seadus keelab kahjustada ohustatud liikide elu. See kaitseb ka ökosüsteeme, millest need liigid sõltuvad. Seadust tuleb loomulikult

14

sinu mets

detsember 2O23

järgida igal kodanikul, ole sa eraomanik või ettevõte. Samas kehtib Floridas ja seitsmes teises osariigis lepinguline looduskaitseprogramm Safe Harbor.

Lepinguline looduskaitse hõlmab sadu erinevaid liike ja just neile sobivaid elupaiku. Nende liikide hulgas on imetajaid, linde, kalu ja liblikaid jne.

Minu töö keskendub suures osas kirjurähnide ja nende elupaikade uurimisele ning säilitamisele. Safe Harboriga liitumine on vabatahtlik. Omanik sõlmib osariigiga lepingu, millega võtab endale kohustuse rakendada oma maal ühte või mitut liigi elupaiga säilimise seisukohast olulist tegevust. Võtame näiteks kirjurähni, kes vajab elutegevuseks küpseid täiskasvanud mände (vähemalt 70-aastased). Nendes metsades tehakse regulaarselt (umbes kolme aasta tagant) kontrollitud tulekahjusid (spetsiaalne hoolduse viis, kus süüdatakse metsa all lõkked, mis aitab parandada elupaiku, kontrollida konkureerivat taimestikku ja tõrjuda haigusi) ning rähni elupaiku ei tohi lasta lehtpuuvõssa kasvada.

Safe Harboriga liitunud omanik valib kas ühe või mitu tegevust, mida ta oma metsas rakendab: majandab metsi viisil, mis soodustab küpsete puude kasvamist, korraldab regulaarselt kontrollitud tulekahjusid või hoiab metsa lehtpuudest vaba. Valides ühe tegevuse neist kolmest, võib ta n-ö vastutasuks oma metsi mõistlikult majandada. Loodus saab hoitud ning omanik saab tulu teenida.

võtma, et ohustatud liigid ei asustaks end nende metsadesse. Sellise tegevuse tagajärjel jäi kirjurähnide elupaiku järjest vähemaks ning liik sattus ohtu.

1995. aastal ütles bioloog ja rähniuurija Ralph Costa, et nii enam edasi minna ei saa ning tuleb leida moodus, kuidas eramaa omanikku rohkem loodushoidu kaasata. Siis sündiski Safe Harbor, mis on sisuliselt leping maaomaniku ja osariigi vahel. Omanik võtab endale kohustuse loodust säästvalt majandada ning see tagab uute elupaikade tekkimise ja säilimise.

Kui kaua Safe Harbori lepinguid sõlmitud on?

Varem oli probleem selles, et metsaomanikud hakkasid looduskaitsepiirangute hirmus metsi massiliselt maha

Kuidas maaomanikke motiveeritakse, et nad on nõus vabatahtlikult lepingule alla kirjutama?

Eks iga algus on raske ja esialgu tuli maaomanikega palju suhelda ja parasja-

KES ON JIM COX Jim Cox (Tall Timbers Research Station & Land Conservancy, Florida, USA) on loodushoiu­entusiast.

Oma tegevuse eest mitmekordselt auhindadega pärjatud Coxi peamiseks huviks on looduskaitse ja majandamise parema sidumise võimaluste uurimine. Tema praegused projektid on seotud mitme linnu- ja putukaliigi pikaajalise uurimisega, et hinnata nende ökoloogilisi ja sotsiaalseid elutingimusi. Cox on keskendunud elupaikade kaitseja majandamissoovituste väljatöötamisele ennekõike just haruldaste liikide vaates. Jim Cox on veendunud, et kõige tõhusamalt saab loodus hoitud ja mets majandatud eraomanikega sõlmitud lepingute kaudu.

loodushoid märgil seda tegema peab ja kuidas ohutus tagada ning miks me seda teeme. Sellest oli abi, nüüd on seal piirkonnas mitmeid lepingulise loodushoiuga liitunud maaomanikke. Sageli ongi meie töös suurim probleem muuta masside meelt ehk veenda inimesi, miks me looduse kaitseks just neid tegevusi peame tegema.

Jim Cox on veendunud, et kõige tõhusamalt saab loodus hoitud ja mets majandatud eraomanikega sõlmitud lepingute kaudu.

FOTOD: ERAKOGU

gu lobitööd teha. See avas meile uksed, praegu on kaheksas osariigis rohkem kui 400 maaomanikku Safe Harboriga liitunud, kokku on kaetud 0,9 miljonit ha maad. Ma arvan, et kõige parem motivaator ühele maaomanikule on teine maaomanik, kes juba liitunud ja kelle maal asjad toimivad. Oluline on seegi, et leping on küll osariigiti veidi erineva mahuga, kuid siiski arusaadav ning omanikule on jäetud võimalus ise valik teha, millist tegevust ta oma maal tegema hakkab. Lepingud sõlmitakse tavaliselt teatud perioodiks, mis samuti iga maaomanikuga eraldi kokku lepitakse.

Mis te arvate, mis on sellise lepingulise loodushoiu puhul need kõige olulisemad punktid ja mis võib problemaatiliseks osutuda?

Ma usun, et omanikule on oluline, et lepingu punktide täitmine ja sel moel rähni või mõne teise liigi arvukuse suurendamine ei ole talle rahaliselt suur väljaminek. Lepingu täitmine ei nõua suuri investeeringuid. Oluline punkt on seegi, et omanikul on õigus lepingus lubatud tegevusi muuta ning see ei kehti igavesti, st loomulikult võib lepingut pärast lõppemist pikendada, kuid see ei ole kohustuslik.

Väga tähtis on pidev selgitustöö. Võin ühe näite tuua Floridast, kus töötasin avaliku maatükiga, kuhu soovisime luua rähnile sobivat männikut, milleks oli vaja teha regulaarseid kontrollitud põletamisi. Õnneks leidsime maaomaniku, kes lubas meil oma maal n-ö näidistulekahju korraldada. Kõik oli väga kontrollitud ja turvaline. Selgitasime inimestele, mis ees-

Osalesite loodushoiukonverentsil ja kuulasite ettekandeid nii Eesti maaomanike kui riigiametnike vaates, kas oskate meile mõned näpunäited anda, kuidas Eestis võiks looduskaitsega edasi minna?

See oli väga sisutihe päev, kuid kas ma kohe nõu andma hakkaksin. Saan rääkida sellest, mida meie USAs alguses tegime. Kõigepealt kaardistasime väga põhjalikult, milliseid liike ja millistes piirkondades üldse kaitsma peaks ning miks just neid ja seal. Kogu meie struktuuri ülesehitus põhineb nendel teadmistel. Samuti suhtlesime kohalikega, kelle maadel ohustatud liigid paiknesid, selgitasime välja ka maaomanike vajadused ja soovid. Ma arvan, et rangete käskude ja keeldudega looduskaitse ei toimi. Vastupidi, nagu enne rääkisin, on sellel hoopis vastupidine mõju ja maaomanikud võivad looduskaitse hirmus metsi maha raiuma hakata.

Maaomanikke võiks kindlasti Eestiski rohkem looduskaitsesse kaasata.

Olete Eestis juba metsa ka jõudnud, millised on muljed?

Jaa, käisin metsas. Mulle väga meeldib siinne loodus, väga mitmekülgne ja teistsugune kui minu kodukandis. Olen Eestis paar nädalat ja tahan jõuda veel looduskaitsealasid vaatama, metsa, rabasse ja mere äärde. Kuna olen suur linnuhuviline ja veel ei ole linnuvaatlusega siin tegeleda jõudnud, ootan väga, et saan oma binokli võtta ning linde otsima ja vaatlema minna.

Lõpetuseks uurin, milline on üldse teie lemmiklind?

Mulle meeldib väga puukoristaja, kes elab Euraasias ja keda Eesti looduseski leidub. Lisaks kaunile välimusele on ta minu arvates üks kõige sotsiaalsemaid tegelasi lindude maailmas. Nad on väga uudishimulikud ja intelligentsed linnud. Just puukoristaja on see lind, keda loodan siin Eestis kindlasti kohata. sinu mets

detsember 2O23

15

kolumn

Möödunud suvel tegin üht oma järjekordset metsamatka Vihterpalu radadel, kus 197Ondatel metsaülemaks olin. Selle paiga metsade tutvustamist alustan pea alati kohast, kus kasvab üks männik – just selline, mis ühele Eestimaa inimesele hingelähedane on: mustikapuhmad metsa all, veidi pohlagi, kõikjal sammalt ning okstelt habeneb samblikke; mändide kõrval kasvab kuuski, sirguvad mõned kased ning lõhnab sügiseselt seente järele. Isegi vaikselt ringi kõndides võib ehmatada rästast, kes kraaksatades lendu paneb. Just nii võiks ideaalis kirjeldada üht muinasjutulist põlismetsa.

MART ERIK metsakasvataja

S

ellisele metsaidüllile tõmbas aga toonasel korral koti pähe üks omapärane vahejuhtum. Üsna matka alguses, kui olin just rääkinud lugu, kuidas kunagisest lageraielangist on tänaseks saanud mets, kus parajasti viibime, tuli mu juurde suurte üllatunud silmadega minust kümmekond aastat noorem linnaproua. Ta tunnistas, et pole iialgi niimoodi mõelnud, et lihtsalt sööti jäänud põllule või peale lageraiet võib kunagi uus mets kasvada – sinna tuleb ju võsa!

Suur oli mu üllatus, kui kuulsin teda siiani arvavat, et mets ongi kogu aeg selline, nagu ta on! Isegi kasvõi tuhat aastat!

Mina poleks jällegi eluilmas selle peale tulnud, et keegi võib niimoodi mõelda. Siis aga turgatas mulle pähe, et võib-olla selline ongi nende inimeste „tarkus ja teadmine”, kes räägivad lageraiete keelamisest ja püsimetsandusest, et lageraie järel on platsid tuhandeid aastaid tühjad ja et põlismetsade vanust loetakse enne Kristuse sündi.

Seepärast kirjutangi siinkohal, kuidas kujuneb välja üks tüüpiline „põlismets” ja mis on tema tegelik vanus. Alustame siis kusagilt tollelt ajajoonelt, mil minust veidi vanem, umbes 75-aastane põlismets oma alguse sai.

1951. aasta aerofotolt näeme, et samal koha peal on olnud 7,65 hektari suurune lageraielank. Ajaloos veel mõned aastad tagasi minnes selgub, et 1945. aastal tehtud metsafondi täpsustamise tööde käigus planeeriti antud metsaeraldis 1947. aastal lageraiesse. Vastavad märked ja langipiirid kanti

ennesõjaaegsele Vihterpalu metskonna planšetile ning kattuvad täpselt eelmainitud aerofotoga.

Mind määrati Vihterpalu metsaülemaks 1976. aastal. Vana hea sõbra ja eelkäija, teenelise metsakasvataja Aleksander Teesaluga oli meil nimetatud metsatükist korduvalt juttu, sest see oli üks tema esimestest metsakultuuridest, mida ta rajanud oli. Ta rääkis, kuidas enne istutamist olid töölised labidatega löönud pinnasest puhtaks 30 x 30 sentimeetri suuruseid lappe, et rohurinne taimede kasvu ei segaks. Sinna istutati männitaimed. Põdrad olid pea kõik viimseni sõja ajal tapetud ja seega oli istikutel vaba tee – keegi neid taimi näksima ega valguse eest varjama ei kippunud.

Minule jäi see osatükk otseselt ette pärast Vihterpalus 1977. aastal tehtud metsakorraldustöid. Puistu oli veel küllaltki tihe ja sinna planeeriti tolleaegse nimetusega põimendusraie. Selle töö tegi ära 1978. aasta suvise raiena tubli töömees Ingo Heide, rassides ja käristades seal üksipäini mootorsaega Družba mitu nädalat.1 Tema poolt välja raiutud puit läks pea kõik Kehra tselluloositehasesse, millest tol ajal lõpptoodanguna peamiselt pruuni jõupaberit tehti. Mingi osa raiutust läks muidugi küttepuiduks, aga tolleaegsete saeveskite jaoks sealt palki välja ei tulnud, sest mets oli toona veel liiga peenike.

Täna on selles kohas kolmveerandsajandi vanune „monokultuursest puupõllust” justkui võluväel tekkinud segamets, mille koosseisus on 25 protsenti kuuski, 9 protsenti kaski ja (ainult) 66 protsenti mände. Kui hästi vaadata, võib männi sirgeid istutusrivisid siiski vaid hoo-

mata, sest ridade vahele on ka looduslikult mändi juurde kasvanud. Kõik kuused ja kased on muidugi loodus ise sinna juurde seemendanud. Viimased ongi pisut nooremad kui algselt istutatud männid. Kuuske loeti ja loetakse ka praegu männiga enam-vähem võrdväärseks tegelaseks. Ta on varju taluv puuliik ja seetõttu kasvab ka mändide all teises rindes.

Suhteliselt vaesel liivapinnasel kasvanud kase tulevik oli aga tollel ajal tume ja seda valgusnõudlikku puuliiki me teises rindes ei näe. Kaskedele sai saatuslikuks okaspuudest kiirem kasv ja seetõttu enamik neist valgustusraie korras ka välja roogiti.

Mis seal salata, niisugune „monokultuurse puupõllu” metamorfoos võib asjatundmatule loodusaktivistile jätta mulje, et siit edasi algabki nüüd püsimetsanduse aeg. Raiume vaid üksikuid paremaid puid ja jätame kuivanud puud elurikkuse nimel püsti. Või ei tee üldse midagi ja siis säilibki „justkui võluväel” lõpmatult imeline mets, kus saab igavesest ajast igavesti korjata mustikaid ja seeni ning pesitsevad igasugused linnud alates pöialpoisist kassikaku ja merikotkani välja.

Aga metsa omad seadused on siiski teised.

Muidugi tuleb seoses kliimamuutusega teha muudatusi ka meie metsade majandamise võtetes, kuid ilma kuuske või mändi istutamata me segametsi ei saa. Metsamehed teavad, kuidas metsi uuendada ja kasvatada, ning leiavad kindlasti tee ka muutunud oludes toimida selliselt, et igal järeltuleval inimpõlvel oleks rõõm ja võimalus minna omaenda kolmveerandsajandi vanusesse „põlismetsa”.

1 Temast olen varem kirjutanud loo „Lageraie ekvivalent Eesti majanduses ja kultuuris”, mille võib leida mu blogist ja mis avaldati 14. veebruari 2018. aasta Eesti Ekspressis.

16

sinu mets

detsember 2O23

OVE MAIDLA

Tuhandeaastasest põlismetsast

poliitika Ministeeriumi plaani kohaselt tuleb tulevikus lageraieteatise eest riigilõivu maksma hakata.

Uuendusraie teatise eest peab edaspidi maksma, metsa hooldamiseks esitatud teatised on jätkuvalt tasuta.

LENO KUURA kliimaministeeriumi metsaosakonna nõunik

K

ui siiani on olnud metsateatiste läbivaatamine tasuta, siis järgmisel aastal peab metsaomanik suure tõenäosusega ka selleks toiminguks rahakotirauad avama, sest metsateatistele rakendub riigilõiv. Vajalikud seadusemuudatused on praegu riigikogus lugemisel.

Metsateatiste läbivaatamine ja ka kogu metsaregistri ülalpidamine on olnud riigieelarve kanda, kuid see pole jätkusuutlik. Praeguste plaanide järgi on riigilõivu suurus 30 eurot uuendusraie või raadamise eest. Hooldus-, valik-, trassi- ja kujundusraie puhul metsateatise läbivaatamise eest riigilõivu ei võeta, sest tegemist on metsa hooldamiseks vajalike tegevustega, mis soodustavad kliimamuutustele vastupidavate ning kestvustoodeteks vajaliku kõrgekvaliteedilise materjaliga puistute kasvatamist. Ka oma metsast küttepuid varuvad metsaomanikud muretsema ei pea, sest 20 tihumeetri puude raiumiseks metsateatist vaja ei ole, seega ei rakendu ka riigilõiv.

Riigilõivude ja -tegevuste kulupõhisus on kirjas koalitsioonilepingus. Kulupõhimõtte kohaselt peab riigilõivu

määr katma vähemalt toimingu tegemisega seotud otsesed ja teatud ulatuses ka kaudsed kulud. Näiteks eelmisel aastal esitatud 120 432 metsateatise läbivaatamine maksis keskkonnaametile 1,78 miljonit eurot.

Metsaregistrisse kandmata oluliste metsakahjustuste kohta esitatud metsateatise alusel raieid teha ei saa. Küll aga algatatakse vajadusel selle alusel metsakaitseekspertiis ning juhul kui selles on metsakaitseabinõuna välja toodud metsakahjustuste raiesoovitus, saab kasutada metsakaitseekspertiisi akti raietöödega alustamiseks.

Riik vajab infot metsakahjustuste kohta, seepärast ongi metsaseaduses ette nähtud, et metsaregistrisse kandmata kahjustustest tuleb teatada. Kahjustatud või hukkunud metsast teavitamise tagamiseks on riik valmis kandma selliste metsateatiste menetluskulu.

Püüame riigilõivu maksmise süsteemi üles ehitada võimalikult kasutajasõbralikult ja erinevate võimalustega. Praeguste plaanide järgi tuleb riigilõiv tasuda metsateatise esitamisele järgneva kuu kümnendaks kuupäevaks ja arvestatud on huvigruppide ettepanekut pikendada ka metsateatise alusel raie tegemise aega ühelt aastalt kahele aastale.

Täiendavalt on tehtud ettepanek kehtestada riigilõivuga metsateatiste kehtivuse algusajaks kümme päeva pärast metsateatise registreerimist metsaregistris. Muudatus on vajalik, et tagada huvitatud osapooltele võimalus esitada arvamus enne raietööde algust.

ANNIKI LEPPIK

Metsateatised muutuvad tasuliseks KOMMENTAAR

PRIIT PÕLLUMÄE Keskühistu Eramets tegevjuht

Tehnilistest detailidest, erisustest ja muudest nüanssidest olulisem on see, et kiirkorras tehtud muudatus näitas riigi suhtumist metsaomanikesse. Metsaseadusega on sätestatud, et riik peab oma metsanduslike ülesannete täitmiseks pidama riiklikku registrit. Täna sisustavad seda registrit andmetega metsaomanikud, st kannavad ka sellega seotud kulud. Nüüd maksavad nad osaliselt kinni ka registris tehtavad toimingud.

JAANUS AUN Eesti Erametsaliidu tegevjuht Erametsaliit ei toeta metsateatise maksustamise plaani ja peab seda ebaõiglaseks. Metsaomanikule maksu peale panemine selle eest, et ta on oma metsa kohta andnud andmed riiklikule registrile, kus ka kõrvalised inimesed tema metsainfot vabalt vaadata saavad, ei ole küll mõistlik lähenemine riigi kulutuste katmiseks. Uue maksu leiutamise asemel tasuks mõelda, kas metsateatist sellisel kujul üldse vaja on. Metsaomaniku tehtav raie peab seaduse nõuetele vastama niikuinii. sinu mets

detsember 2O23

17

ulukid teel

Valgusreflektorid on end ulukitega seotud liiklusõnnetuste vähendamisel tõestanud Tänavusega täitub kolm aastat projekti „Ulukid teel” käivitamisest. Esimesed tulemused näitavad, et katselõikudel on kokkupõrgete arv, millest jahimeestele on teada antud, selgelt vähenenud.

URMAS SALMU Eesti Jahimeeste Selts

E

esti Jahimeeste Selts alustas koostöös If Kindlustusega 2020. aastal ettevõtmisega, mille sisu ei hoomanud jahinduse poolehoidjad ega ammugi vastased.

Projekti raames paigaldati valitud teelõikudele ulukite valgustõkkereflektorid (valgus tekib mööduva auto tuledest, moodustades omamoodi „seina”, valgusseinas kiirgub see loomani lainepikkusel 46 nm ja on inimesele sisult nähtamatu), et testida ja uurida nende mõju metsloomadega seotud õnnetustele.

Ideest käivitamiseni kulunud aja jooksul koondus projekti ümber tõsine hulk jahimehi ja piirkondlike organisatsioonide juhte Lääne-Virumaalt, Tartu-,

18

sinu mets

detsember 2O23

Viljandi- ja Pärnumaalt. Juba 2020. aasta lõpuks oli teedele paigaldatud enam kui 1000 helkivat ja pimeduses metsloomade silmavaadet häirivat tõkendit.

Teelõikude kogupikkus kasvas selle ajaga 23 kilomeetrini.

Projektile tõmmatakse jämedam joon alla selle aasta lõpuga. Eesti kümne maakonna teedele on rajatud 60 reflektoritega kaetud lõiku kogupikkusega pea 70 km. Valitud lõikudel liigub ööpäevas 600–6500 sõidukit, mis varem, sõltuvalt liiklustihedusest, „niitsid” igal lõigul kuni 5 metskitse kuus, vahel ka enam.

Olemata teadlased (kuigi meie seas on ka neid), on jahimeestel teadmised!

Pilti, mida pakub loomaõnnetuse järgne igapäev teedel, ei kannataks nõrganärviline välja, ent jahimeeste argipäeva kuulub vähemalt 5000 sellist kaadrit elust enesest. Ülevaates projektilõikudel toimuvast piirdun ühe Pärnumaa näitega, kus liiklussagedus ja reflektoritega kaetud lõikude arv on üks suurimaid.

Tulemused Pärnumaa näitel Vaatleme Tallinna-Pärnu maantee 1,4 kilomeetri pikkust reflektoritega kaetud lõiku Pärnumaal enne Nurme silda, kus keskmine liiklussagedus (2022) on 11 490 sõidukit ööpäevas.

Maanteeameti uuringu kohaselt toimus aastatel 2009–2018 samas kohas (täpsuse huvides on maanteeameti uuringulõik mõnevõrra lühem – 987 meetrit) aastas keskmiselt 1,7 kokkupõrget metsloomaga. Allakirjutanu on sama piirkonna jahimees aastast 1979, seega koristaja praktiliste teadmiste kohaselt toimus samas aga vähemalt 3–4 õnnetust aastas. Kusagil on matemaatiline „ebatäpsus”.

Eesti Jahimeeste Seltsi projekti „Ulukid teel” ja infotelefoni 1247 andmetel toimus samal lõigul loendusaastatel 2021–2022 keskmiselt 2 õnnetust aastas. Loetletud on kõik juhtumid, olenemata reflektorite mõjust, mis praktikas toimivad õnnetuse ärahoidjana vaid pimedal ajal. Juhtumite kellaajast lähtuvalt läheks arvesse vaid üks registreeritud pimeda aja juhtum. Jahimeeste statistika alusel toimuvad metsloomaõnnetused peaasjalikult vaid pimedal ajal.

Tulenevalt eelnevast on meie hinnangul reflektorite keskmine mõjuulatus 60% lähedal, kuid tegemist on siiski esialgsete andmetega. Tõsi, tegu on hetkel tunnetusliku, mitte statistiliselt kinnitatud arvuga, kuid oleme siiski veendunud, et valgusreflektorid on aidanud ära hoida enam kui poole varasemalt sel lõigul toimunud kokkupõrgetest. Näe-

ulukid teel

Põder Pärnu-Rakvere maanteel.

URMAS SALMU

TABEL 1. SÕIDUKITE KOKKUPÕRKED ULUKITEGA HÄIREKESKUSE ANDMETEL EESTIS 2O23. AASTA I–III KVARTALIS Maakond/Uluk

Põder

Metskits

Metssiga

Hirv

Ilves

Karu

Hunt

Harju

59

701

12

10

5

1

-

Hiiu

2

28

2

3

-

-

-

Ida-Viru

15

99

8

-

-

-

-

Jõgeva

5

120

2

-

-

2

1

Järva

6

133

2

1

2

2

-

Lääne

6

96

3

-

1

-

-

Lääne-Viru

15

186

5

2

2

-

-

Põlva

1

128

2

-

-

-

-

Pärnu

14

295

3

3

1

-

-

Rapla

21

172

3

-

-

-

-

Saare

8

192

4

14

-

-

-

Tartu

11

359

8

2

3

2

1

Valga

4

94

3

-

-

-

-

Viljandi

6

140

5

-

-

-

-

Võru

2

130

2

-

1

-

-

I–III kvartal kokku:

175

2873

64

35

15

7

2

Allikas: Häirekeskus ja Urmas Salmu (Eesti Jahimeeste Selts)

me selgelt, et reflektoritega varustatud lõikudel on kokkupõrgete arv, millest on jahimeestele teada antud, varasemate aastatega võrreldes langenud. Põhjuseid võib olla erinevaid, seega siinkohal neist pikemalt ei kirjutaks.

TABEL 2. KOOS 2O22. AASTA VÕRDLUSTEGA

Kuidas on olukord Eestis tervikuna?

Enim õnnetusi toimub Eestis metskitsedega, kelle arvukus ja liikumise sagedus on suurulukitest suurim. 2022. aasta nelja kuu keskmine oli 1173 juhtumit. Tänavu on kokkupõrgete arv olnud languses – 958 juhtumit. Peab aga arvestama, et aasta viimased kolm kuud on õnnetusterohkemad, sest pimedat aega on palju enam. Ulukite liikumisteekond sõltub paljus toitumiskohtade asukohast, mistõttu nende rajad ristuvad sageli maanteedega, näiteks on värske raiesmik põdrale kui vabaõhurestoran, kus haab ja teised lehtpuud on kandikule laotatud. Sealjuures on inimtegevusel kahesugune mõju: see võib ligi meelitada (langetatud lehtpuud) või ka eemale peletada, kui metsast kostavad hääled, millega metsloom pole harjunud (näiteks hulkuvad või ka jahikoerad). Harvesteri või mootorsaagi ei karda metsaelanikud enam mitte, vaata et tulevad hoopis uudistama.

Põder

Metskits

Metssiga

Hirv

Ilves

Karu

Hunt

2022

290

4694

151

14

13

9

3

2023 I–III kv kokku

175

2873

64

35

15

7

2

Senine erinevus

115

1821

87

-21

-2

2

1

Allikas: Häirekeskus ja Urmas Salmu (Eesti Jahimeeste Selts)

Prognoosimine on paljudel juhtudel tänamatu tegevus. Pole teada, kas metskitsede arvukus on languses või on neid vähem näha muudel põhjustel.

Vastutus on autojuhtidelgi Projekti lõpust hoolimata loodame, et transpordiamet ei piira piirdepostide kasutamist reflektorite kinnituskohana nii järgneval kui edaspidistel aastatel, kuniks jätkub jahimeestel huvi ja tahet. Seega loodame, et juba paigaldatud reflektorid jäävad maanteedele, võimaldades statistilise valimi laiendamist aastate lõikes. Lähiajal on lisandumas uued lõigud Saaremaale ja tõenäoliselt ka Järvamaale, kus hetkel ei ole veel ühtegi piiritletud lõiku.

Enamik maanteelõike on piiritletud jahimeeste poolt rahastatud reflektoritega. Projektile on igal aastal lisanud olulise finantstoe If Kindlustus, kelle abil

kaeti reflektoritega täiendavalt mitmed ohtlikud lõigud üle Eesti.

Jahimeestele on projektiga selgeks saanud, et üle Eesti on reflektorid olnud tõhusaks ja lihtsaks abivahendiks, et metsloomade arvukust mitte autodega reguleerida.

Samas tuleb meeles pidada, et reflektorid aitavad liiklusriske vähendada, ent mitte lõpuni vältida – selleks peavad ka autojuhid oma panuse andma.

Maanteedel liiklejatel on võimalus pimedas teeservi hoolikamalt jälgida, hoida eespool liikleva sõidukiga suuremat distantsi ja tegeleda roolis vaid liikluse jälgimisega. Nii vähendame võimalust metsloomaga kohtuda. Eestimaa looduse mitmekesisus pakub lugematul hulgal võimalusi jälgida metsloomi ohutust kaugusest, neid sealjuures häirimata.

Turvalist liiklust! sinu mets

detsember 2O23

19

jahimees se aeg. Ja siis on talveaeg – mitmele ulukiliigile selle üleelamise mõttes parasjagu väljakutseid esitav periood. Vastavalt sellele rütmile on siis ka jahimeestel aasta ringi välja kujunenud tavad, millistele ulukitele ja millisel viisil jahti peetakse.

Kuidas käib jaht hooajati?

Sügis ja talv on jahimeestele kõige rohkem küttimisvõimalusi pakkuvad aastaajad. See aga ei tähenda, et alati saagi pärast metsa mindaks.

PEETER HUSSAR Eesti Jahimeeste Selts

K

uigi kehtiv jahieeskiri annaks mitme ulukiliigi puhul võimaluse neile jahti pidada läbi aasta, siis aastasadade jooksul välja kujunenud tavade kohaselt jälgivad jahimehed looduse rütmi. See tähendab, et näiteks on välja kujunenud ajad, millal looduses on poegade ilmaletoomise ja üles kasvatamise aeg. On ka poegade iseseisvumise ja täiskasvanutel talveks valmistumi-

Aastaringne jaht ainult teatud oludes See, et mõnele ulukile on tänapäeval seaduse järgi lubatud jahti pidada aasta ringi, on nii-öelda ebastandardne ja loota jääb, et ka ajutine olukord. Samuti ei ole see aastaringne küttimine kitsendavate piiranguteta. Üks nendest ulukitest, kellele seadus lubaks aastaringset küttimist, on metssiga. Eesmärgiks on küttimisega vähen­ dada sigade arvukust metsas, et sel moel ära hoida sigade Aafrika katku levikut meie metsades. Tegemist on ju väga kiiresti leviva ja laastavalt mõjuva (suremus ligi 100 protsenti) viirushaigusega nii mets- kui ka kodusigade hulgas.

Kähriku ja mingi puhul on tegemist inimese enda poolt aastakümneid tagasi tehtud asjatundmatu otsusega. Mõlemal juhul on inimese kaasabil loodusesse toodud võõrliik, kes on siin väga hästi kohanenud ja kohalikule kooslusele olulist kahju tekitanud.

Esimesel juhul on loota, et jahimeestel õnnestub läbi asjatundliku toimeta-

Tea, kas hambaid peaks pesema?

Relva eest hoolitsemine vajab sama piinlikult järjepidevat tähelepanu nagu igaõhtune hambapesugi.

ARLES TAAL

K

õlab ju veidralt ja leidub ka neid, kes ei pese. Saab ju katkised hambad välja tõmmata ja vajadusel klambritega uuedki panna ja vahetada. Kelle teise asi see on! Kui suu sisu ei näita, siis ei paista suurt väljagi. Mis seal siis relvaga teisiti? Las olla, laseb küll. Siiski on mõistlik teha väike kiirülevaade nii relva lihtsamast hooldusest kui riskidest.

20

sinu mets

detsember 2O23

Relva kontroll Vähemasti kord aastas on mõistlik üle vaadata kõik kinnitused, kruvid ja poldid. Nii temperatuuride kõikumise kui ka niiskuse muutusega tekivad erinevate materjalide vahel erinevad paisumised. Tasapisi kipuvad just nende paisumiste tõttu ühendused lahti minema.

Isiklikust kogemusest tean, kuidas kaba ja raua ühenduse poldid igal aastal taas veidi lahti on liikunud. Sama mure on optika kruvidega – mõistlik on regulaarselt üle kontrollida ja isegi tsipake keermeliimi vahele panna.

Tähelepanu tasub pöörata kõikidele ühendustele – ka optikajalgade luku ühendus ei pruugi olla lõpuni kinni.

See on oluline, sest väga ebameeldiv on

avastada, et relv ei lase teps mitte sellesse kohta, kuhu peremees sihib. Muidugi kehtib siin soovitus, et peale relva kontrolli tasuks teha ka mõni kontroll-lask – võib juhtuda, et sihtimiskoht „tiba” muutub*.

Püssiraud näeb vett ja vilet. Hea omanik laseb vähemalt törtsu õli pärast jahipäeva sisse ning teeb raua kuivaks, eelistatult ülikergelt õlise lapiga. Mõni roostetäpp tekib ikka, kuid olulist mõju sellel ei ole. Siiski tuleks rauda vahel ka seestpoolt puhastada. Tahm tasapisi reageerib raua sees pinnaga, vask koguneb vindiharjadele ja vaikselt tabavus muutub.

Mitte küll hiiglama palju, kuid siiski.

Teoorias muutub raud ka imevähe kitsamaks, kuid päriselus muutub relv

jahimees mise jõuda olukorrani, kus ohtliku haiguse levik lõppeb. Teisel puhul on ainult loota, et jahimeeste tegevus annab nende kahe liigi tõttu madalseisu sattunud liikidele võimaluse säilida.

Sügistalvine aeg on jahinduses aktiivseim Sügistalvine aeg on jahimeeste jaoks kõige aktiivsem tegutsemise aeg. Mis kuust või kuupäevast see aeg peale hakkab, sõltub palju sellest, millise ulukirühma küttimisele ollakse keskendunud ja millised jahipidamisviisid kasutusel on olnud. Tänapäeval, kus oluline osa ühisjahist keskendub sõraliste, põdra ja metssea küttimisele, on kokku lepitud, et alustatakse oktoobri algusega. Kuna sellise jahi puhul on edukuse garantiiks jahikoerte kasutamine, peaks metsaelanike järeltulev põlv juba sellises seisus olema, et nad oskavad ja suudavad koerte eest ära liikuda ja koer neile otseselt eluohtlik ei ole. Samuti on oluline teada, et aktiivne jahiaeg ei algaks enne, kui noorloomad on sedavõrd iseseisvad, et nad jahi käigus tekkiva segaduse järel abitusse seisu ei satuks ja ema üles leiaksid.

Aegadel, kui küttimise eesmärgiks on olnud väärtusliku karusnaha hankimine, on jahiga alustatud alles novembri keskpaigast. Selleks ajaks on loomadel lõppenud sügisene karvavahetus ja jahisaak oma parimas väärtuses. Kah-

See, et mõnele ulukile on tänapäeval seaduse järgi lubatud jahti pidada aasta ringi, on nii-öelda ebastandardne ja loota jääb, et ka ajutine olukord. juks on sellise naha kasutamise nõudlus aastast aastasse vähenenud ja jahimehed panustavad tihti vaid arvukuse reguleerimisele. On ju väikekiskjate kõrge arvukuse tagajärjeks haiguste, kärntõve ja keerisusstõve laialdane levik. Samuti on väikekiskjate kõrge arvukus tõsine probleem nii luhal pesitsevate lindude pesitsust toetavate looduskaitseliste projektide kui ka lendoravate kaitse projektide puhul.

Kooskäimise ja -olemise rõõmud Niisiis on jahiaasta üheks kõrghetkeks sügisese ühisjahi algus. Jahiseltskond saab üle pika aja jälle kokku, vahetatakse kuulmisi, uuritakse, kuidas kellel suvi on möödunud. Seltskond on täis energiat ja ootusi. Mis võiks olla emotsionaalsem kui oktoobri keskpaiga päike-

ka päriselt vähem täpseks. Saab ju ka uue raua panna või uue relva osta, iseasi, kui mõistlik see on. Seega tasub kordamööda õliste ja puhaste lappidega raud nii puhtaks nühkida, et kuiv lapp enam mustaks ei jää, ja seda ka peale viimast õliga määrimist.

Seejärel võiks vase-eemaldiga raua ära puhastada. Vastav keemia sisse, lasta veidi seista (10 minutist paari tunnini) ja seejärel puhta lapiga raud läbi lükata. Vajadusel mitu korda ning lõpetuseks õli sisse. Arvestama peab muidugi sellega, et veidi õline raud võib lasu 3–7 cm sihtkohast kõrgemale visata.

Jahirelv vajab vähemalt kord aastas põhjalikumat puhastust.

ARLES TAAL

Lukk Lukk tasuks ka vähemalt kord aastas lahti võtta, kuivatada-puhastada ja siis ülikergelt õliga libedaks teha ning uues-

sepaistelise päeva sügisvärvides metsas kuulata koerte haukumist ja raadiosaatja kõrvaklapis jahikaaslaste elevust jahi­ info jagamisel. Samamoodi on omalaadi emotsionaalne oktoobrikuises vihmas ja tuules veedetud päeva lõpuks jahimajas koos jahikaaslastega laua ääres istudes meenutada jahipäeva ja süüa saagiks saadud põdra värskelt praetud maksa.

Kindlasti on ka jahimehi ja jahtkondi, kus peetakse au sees põlvest põlve edasi antud üksikjahi kogemusi ja tarkusi. Need lood jäävad aga tavaliselt väiksema teadjate ringi vahele. See küll ei tähenda, et need lood ja juhtumised oleks vähem emotsionaalsed. Kas on jahimees olnud varitsuses küllalt kannatlik või hiilides ettevaatlik. Või on koer osanud lahti harutada uluki jäljeraja kõige ootamatumadki jõnksud ja haagid. Edasirääkimist väärt on ka juhtumised, mis mahuvad mõiste alla lihtsalt jahiõnn.

Võib jääda tunne, et sügis on jahimeestele saagi kogumise aeg. Seda võib osalt ka sellisena näha, aga eduka jahipäeva tagatiseks on asjatundlik tegutsemine läbi aasta. On selleks siis ulukiseire või erinevad ulukihoolde tegevused.

Palju käiakse ju metsas ka ilma püssita nii loendusi tegemas kui metsa hooldamas. Kahtlemata aga arvestatakse igal hooajal sellele vastavate oludega nii, et ulukipopulatsioon oleks mõistlikult majandatud.

ti kokku panna. Esimesel korral tasub enne avamist teha pilt, et hiljem oleks lihtsam aru saada, mismoodi need tükid taas kokku sobivad. Rohke määrimise kohta ka hoiatus – liigne määre tõmbab ligi ka muud jama. Minul kiilus sellise „hoolsuse” tulemusena lukk kinni, tore põder jalutas eest läbi ning vaatas seda kiilunud lukuga jändavat lolli rahuliku pilguga.

Jääb veel üle vaadata, kas magasinist padrunid liiguvad, ja loomulikult ohutul moel neid ka ümber laadida.

Hoidke oma relva nagu head kaaslast ja ta teenib teid veidi paremini. Ära tõmmatud laskusid küll juhuslikult ei paranda. *

Kui 30 cm pikkune optika poltide kinni keeramisel nihkub 0,1 mm, on see 100 m kauguse sihtmärgi jaoks 33 cm liikumine. sinu mets

detsember 2O23

21

teadus

Uudiseid metsateadlastelt

Maaülikool ja metsandusettevõtted arendavad teadus-praktilist koostööd

Koostöös Eesti Maaülikooli teadlastega rajatakse Foreko Gruppi kuuluvate metsandusettevõtete kasutusest välja jäänud maaüksustele kiirekasvuliste, haiguskindlate ja heade tüveomadustega lehtpuude istandikud. Maaülikoolist on selle koostöö eestvedajateks metsakasvastuse ja metsaökoloogia õppetooli professor Hardi Tullus ning nooremprofessor Reimo Lutter.

Seni kasutuseta põllumaadele rajatakse arukase, sanglepa ja hübriidhaava järglaskatsete kultuurid. Istandikes hakatakse jälgima, kuidas puude kasv ja produktsioon sõltuvad päritolust. Samuti saab istandikes hinnata majandusvõtete võimalikke mõjusid keskkonnale ja elurikkusele. Ühise ettevõtmise eesmärk on uurida metsakasvatuslike võtete, nagu maapinna ettevalmistus, hooldusraied ja taimede toetamine bio­ stimulantidega, mõju puistute produktsioonile.

Professor Tulluse sõnul on taoline praktilise suunitlusega teadustöö väga oluline ka kliimamuutuste kontekstis, sest muutuvates oludes on vaja katsetada, millised puuliigid meie looduslikes tingimustes paremini kasvavad.

Koostööd arendatakse Foreko Gruppi kuuluvate metsaettevõtetega Valga Puu OÜ, Roger Puit AS ning Karo Mets OÜ. Kõikide ettevõtete eesmärk on metsade vastutustundlik ja jätkusuutlik majandamine, arvestades nii majanduslike, sotsiaalsete kui ka ökoloogiliste aspektidega.

Eesti Maaülikooli teadlased on nende ettevõtetega koostööd teinud varemgi, sel korral kehtib koostöödeklaratsioon 2029. aasta suveni.

22

sinu mets

detsember 2O23

Eesti Maaülikooli nooremteadur

Männikud, kuusikud ja segapuistud reageerivad põuale erinevalt Kliimamuutustest tingituna on põuaperioodid pikenenud ning nende esinemine sagenenud. Põuad põhjustavad puudele stressi, muutes meie ja kogu Euroopa metsad metsatulekahjudele, seenhaigustele ja putukkahjuritele vastuvõtlikumaks.

Euroopa metsateadlaste rühm hindas Jorge Aldea juhtimisel kuusikute, männikute ning nende puuliikidega segametsade kasvu, vastupidavust ja taastumist pärast põuda. Oma uurimisküsimustele vastuste leidmiseks kasutasid Jorge Aldea ja tema kolleegid puude aastarõngaste laiuste mõõtmise põhjal saadud andmeid, arvestades seejuures puude kasvutingimusi, puistu koosseisu ning vanust. Uuriti 22 katseala, mis paiknesid kümnes riigis Skandinaaviast kuni Kesk-Euroo­pani.

Uurimuse läbi viinud teadlasrühma kuulus ka Eesti Maaülikooli metsaökoloogia professor Marek Metslaid.

Aldea ja tema kolleegid leidsid uurimuse käigus järgnevat: • mõlema puuliigi puhul ilmnes, et puude kasvu taastumisperiood oli pikem vanemate puude ning intensiivsema põua korral; • põuast taastumine võttis põhja pool paiknevates metsades kauem aega kui lõunapoolsemates; • kuusel on võrreldes männiga põua suhtes nõrgem vastupanuvõime ning pikem taastumisaeg; • kuuse ja männi segapuistud suudavad põuaste tingimustega paremini hakkama saada kui puhtpuistud.

Selle uurimistöö tulemustel on oluline tähendus metsamajandusele Euroopas. Kuna mõlemast puuliigist koosnevad puistud olid põuale vastupidavamad, nähakse just segametsade kasvatamises ühte võimalust kliimamuutustega kohanemiseks ning nende leevendamiseks.

Uurimus ilmus ajakirjas Journal of Ecology.

MIKKO BUHT

Eesti Maaülikooli ja Foreko Grupi esindajad koostöödeklaratsiooni sõlmimisel.

KRISTINA KURM

MIKKO BUHT

Hooldusraie käigus on võimalik noorendikust kujundada segapuistu.

nõuanne

sinu mets

detsember 2O23

23

ametlik info KIKi töötajad Jõgevamaal metsa istutamas, et tähistada KIKi 23. sünnipäeva ning metsaosakonna lisandumist.

ANDRES ORULA

KIKi esimene aastaring erametsandustoetuste jagajana on möödunud kiirelt Tänavu loodud KiKi metsaosakonna esimene tegutsemisaasta on möödunud toimekalt.

GUNNAR REINAPU KIKi metsaosakonna juht

J

aanuaris ühinesid Erametsakeskus ja Keskkonnainvesteeringute Keskus ning juba peatselt saamegi tähistada esimest aastapäeva, mil Erametsakeskuse töötajatest sai KIKi metsaosakond. Metsaomanike ja metsaühistute jaoks tõepoolest ei muutunud liitumise järel erametsatoetuste taotlemisel muud kui meie nimi ning kõik jätkus endisel viisil. Küll aga tahaksin ma tänada kõiki koostööpartnereid ja kliente mõistva suhtumise eest, kui vajasime aasta alguses pisut aega, et viia lõpule kontori kolimine ja kogu uus töökorraldus ühtse asutusena toimima saada.

24

sinu mets

detsember 2O23

Sel aastal oleme KIKi metsaosakonnana tegutsedes erametsanduse toetuseks praeguseks välja jaganud juba üle kaheksa miljoni euro ning kindlasti kasvab see summa aasta lõpuks veelgi. Seega on meie töö küll uues kuues, kuid jätkunud siiski tavapärasel viisil.

Esimeseks suuremaks proovikiviks uue asutusena oli meile kevadine looduskaitseliste piirangute taotlusvoor.

Kuna toetused laienesid sellest aastast rohkematele kaitsealustele aladele ja piiranguvööndi metsaelupaikadele, siis ootasime ka hüvitisi taotlema varase-

Oleme riigina valinud eesmärgi, et majandus peab mahtuma looduse piiridesse ning kahtlemata kuulub selle alla ka metsa majandamine.

mast rohkem metsaomanikke. Kuigi taotluse esitamine vajas tänavu pisut enam süvenemist, sest kaitsealade ning metsaelupaikade andmetest lähtuv toetusõiguslike metsaalade kaart muutus pidevalt kuni taotlusvooru lõpuni, siis õnneks see endaga suuremaid probleeme kaasa ei toonud ning hüvitisi taotles üle 5300 metsaomaniku.

Istutusrekord erametsas Samuti tundsime erametsanduse toetajatena rõõmu istutusrekordi üle erametsas. Aasta alguses viisime läbi analüüsi, millest selgus, et möödunud aastal on metsaomanikud istutanud erametsa ligemale 18 miljonit uut metsataime. Seda on pea miljon rohkem kui aasta varem. Metsa istutamine on kahtlemata hea viis, kuidas tagada kvaliteetne, mitmekesine ning ka majanduslikult väärtuslik mets. Eriti paikades, kus looduslikule uuenemisele kindel olla ei saa.

Nii otsustasime ka meie kevadel korraldada ühed korralikud istutustalgud, et

ametlik info tähistada sel viisil KIKi sünnipäeva. Selleks sõitsid enam kui 50 kiklast üle Eesti kokku Jõgevamaale, et üheskoos 6000 kuuske istutada ja ise käsi külge pannes aidata ühele uuele metsale alus panna.

Fookuses tulevikumetsad Samuti oli metsaga seotud inimestele väga meeldejääv tänavune Paide arvamusfestival, kus esmakordselt festivali toimumise ajaloos oli metsale pühendatud eraldi lava. Kahe päeva jooksul arutleti läbi kõik olulisemad metsa puudutavad teemad alates kvaliteetse metsahariduse andmise vajalikkusest kuni looduskaitse hinnani, et osutada valupunktidele metsanduses.

Meie KIKis tõime fookusesse tulevikumetsade teema ja arutlesime koos oma valdkonna spetsialistidega, kuidas mõjutavad seda kliimamuutused, kuidas metsaomanikud peaksid oma metsi tulevikku vaatavalt majandama. Tahaksin tänada kõiki vestlusringis osalenuid oma vaatenurkade avamise ja huvitavate mõtete eest. Aga eelkõige oli hea meel tõdeda, et tulevikupuistute rajamise osas on riigi, teadlaste ja praktikute vaade üpriski sarnane – monokultuursete metsade aeg hakkab mööda saama ning kliimamuutustega suudavad meie laiuskraadidel paremini toime tulla elurikkad segametsad.

Hoolivad metsaomanikud Mul on äärmiselt hea meel, et ka väga paljud erametsaomanikud on sama meelt. Nägime seda eredalt, kui osalesi-

Metsaühistute esindajad oktoobri keskpaigas toimunud kokkusaamisel KIK ERAMETS Lääne-Virumaal.

Arvamusfestivalil osalesid tulevikumetsade teemalises arutelus Keskkonnainvesteeringute Keskuse metsaosakonna juht Gunnar Reinapu, Meelis Seedre kliimaministeeriumist, Kadri-Aija Viik MTÜst Ühinenud Metsaomanikud, erametsaomanik Tõnu Juhanson ja Marek TARMO MIKUSSAAR Metslaid Eesti Maaülikoolist. Vestlust modereeris Urmas Vaino.

me tänavu taas kord metsamajandajate konkursi žüriis, et aidata välja selgitada aasta parim metsamajandaja. Kõik külastatud erametsad olid väga teadlikult ja tulevikku vaatavalt majandatud, hästi hooldatud ning elurikkad.

Paljud konkursil osalejad olid väga edumeelselt katsetanud uute liikidega, erinevate majandamisvõtetega ja samal ajal rääkisid uhkusega oma metsas leiduvatest loodusväärtustest. Nii konkursi peavõit kui ka esmakordselt välja antud KIKi eriauhind homsest hoolivale metsaomanikule läksid väga õigetele inimestele. Konkursi üldvõitja Tiina Ruul Pärnumaalt ning KIKi eriauhinna saaja Peeter Änilane Tartumaalt on mõlemad suurepärased metsaomanikud, kes on oma tegevusega eeskujuks paljudele.

Tegusad metsaühistud Samuti tahaksin ma eraldi tänada metsaühistuid, kes on olnud meile väga headeks partneriteks erametsatoetuste jagamisel. Enamasti on just metsaühistute spetsialistid need, kelle poole metsaomanikud esimeses järjekorras oma metsa puudutavate murede või küsimustega pöörduvad. Seetõttu soovime ka meie, et metsaühistud oleksid hästi kursis, millised arengud on toimumas erametsatoetuste osas.

Viimati kohtusime ühistute esindajatega oktoobris, mil korraldasime Lääne-Virumaal seminari, kus arutlesime üheskoos tasakaalus metsamajandamise

teemadel ning jagasime infot erinevate erametsatoetuste ja andmekaitse kohta.

On kerkinud esile, et üha enam metsaomanikke sooviks oma metsi majandada elurikkust soodustavalt, kuid samas säilitada ja kasvatada oma metsa majanduslikku väärtust. Siin tuleb aga tegutseda targalt ja kindlasti ei tohi unustada jälgida oma metsa tervist.

Seetõttu ongi oluline just koos metsaühistutega arutleda, millised metsamajandamise võtted sobiksid kõige paremini sellisesse muutuvasse pilti. Samuti tuleb üheskoos metsaomanike ja neid abistavate spetsialistidega leida parimad lahendused, kuidas riik saaks metsandustoetuste abil sellele suundumusele kaasa aidata.

Uuendusi ka uuel aastal Tänavune aasta tõepoolest oli nii KIKis kui laiemalt metsanduses väga muudatusterohke. Arvatavasti ootab ka uuel aastal meid ees mõningaid uuendusi ja muudatusi erametsatoetuste osas. Oleme riigina valinud eesmärgi, et majandus peab mahtuma looduse piiridesse ning kahtlemata kuulub selle alla ka metsa majandamine. Seega peame lähiaastatel veelgi enam tegema koostööd, et leida parim tasakaal looduslike ja majanduslike väärtuste vahel. KIKi metsaosakonna nimel tahaksin soovida kõigile erametsaomanikele jätkuvat indu oma metsa eest hoolt kandmisel, kaunist aasta lõppu ja veel paremat uut! sinu mets

detsember 2O23

25

teated

Eesti Erametsaliit teatab SILVIA SOOL Eesti Erametsaliidu kommunikatsioonijuht

• Erametsaliidu korraldatud loodushoiukonverentsil otsiti vastust küsimusele, kas looduse hoidmine peaks olema riiklikult kontrollitud või peaks selle hoopis erakätesse andma.

Eraloodushoiu saadik ja Loodushoiu Fondi nõukogu esimees Ando Eelmaa kinnitas oma ettekandes, et eraloodushoiu teema on oluline, sest umbes pool Eesti metsadest on eraomanike kätes: „Tulevikus peab eramaa lepinguline loodushoid saama samaväärse positsiooni kui riiklik looduskaitse.”

Eelmaa arvates ei peaks looduskaitse eesmärgiks olema tingimata mingi möödunud aegade olukorra taastamine, vaid tuleks leppida, et loodus muutubki aja jooksul ja „vanu aegu” enam tagasi ei saa. „Tõsi on, et inimene on samuti looduse osa ja suur osa metsadest on inimtekkelised. Inimesed on seal sadu aastaid majandanud ja loodust hoidnud,” nentis Eelmaa.

Konverentsi peakülaline oli eramaaomanik ja loodushoiuentusiast Jim Cox Ameerikast, kelle põhihuviks on looduskaitse ja majandamise parema sidumise võimaluste uurimine ning elupaikade kaitseja majandamissoovituste välja töötamine. Cox tutvustas USAs alates eelmise sajandi lõpust hästi toimivat lepingulist loodushoidu Safe Harbor, kus metsaomanik ühelt ja osariik teiselt poolt sõlmivad lepingu, mille alusel võtab omanik endale vabatahtlikult kohustuse oma mets mõne kaitstava liigi jaoks väärtusliku elupaigana hoida ja n-ö vastutasuks võib oma metsi majandada.

Vandeadvokaat Allar Jõks küsis, kas looduskaitse võib eraomandi ära võtta, ning tutvustas seaduste paragrahve, andis ülevaate looduskaitse piirangutega seotud kohtupraktikast ja naaberriikides kehtivatest looduskaitsepiirangutest. Ettekande lõpuks tuli tal nentida, et Eestis kehtiva seaduse alusel on eraomand küll puutumatu ja riik seda võtta ei tohi, paraku võtab aga ikka!

Euroopa Maaomanike Organisatsiooni (ELO) poliitikanõunik Adam Holub rääkis Euroopa olevikust ja tulevikust loodushoius. Holub ütles, et ELi eesmärk aastaks 2020 oli bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamine, kuid seda ei saavutatud. „Kui tahame olla edukad, peame kaasama igat tüüpi vabatahtlikke eramaaomanikke, probleemiks

26

sinu mets

detsember 2O23

on aga programmide puudumine mõnedes riikides, piirkondades ning Euroopa seadustes ja poliitikates üldisemalt. Samuti vähene teadlikkus olemasolevatest maaomanike vabatahtliku kaasamise programmidest,” kõneles Holub.

Kliimaministeeriumi elurikkuse kaitse osakonna juhataja Taimo Aasma tegi ülevaate Eesti looduskaitse statistikast ja ütles, et Eesti looduse olukord on praegu väga hea. ELi elurikkuse strateegia aastani 2030 näeb ette, et õiguslikult tuleks ELis kaitse alla võtta 30% maismaast ja sama palju merealast. Eestis on praegu kaitse all 20,6% maismaast ja 18,7% merealast.

• Metsaomanikud avaldasid soovi, et maadevahetus tuleb taas seadustada ühe looduskaitseliste piirangute hüvitamise meetodina. Kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja vahetamine on alates 2008. aastast keelatud. Virumaa metsaomanikud saatsid ühise kirja kliima-, regionaal- ja põllumajandusning rahandusministrile ettepanekuga taaskäivitada maadevahetus.

Rohkem kui 20 aastat on Eestis metsaomanikele kehtinud looduskaitselised piirangud, mille tulemusena on nende metsade majandamine ja tulu teenimine olnud piiratud või keelatud. Ainsaks kompensatsioonimehhanismiks, lisaks maamaksust vabastamisele, on olnud Natura toetus, mille suurus on aga naeruväärselt väike.

Erametsaliidu voliniku Mait Mölderi sõnutsi ajendas kirja saatma soov hoida maadevahetuse teemat päevakorral. „Paarkümmend aastat pole midagi muutunud. Kuigi viimastel aastatel on riigieelarve tulude pool aastas ühe miljardi euro võrra kasvanud, ei leita endiselt raha hüvitiste tõstmiseks, tulude kompenseerimiseks ning jätkuvalt pole poliitilist tahet metsamaade vahetuse taaskäivitamiseks,” tõdeb ta ja lisab, et metsaomanikud on koos erametsaliiduga teinud korduvalt ettepanekuid taastada metsamaade vahetus põhimõttel, et samasugune riigimets samas piirkonnas erametsa vastu antaks.

• Seoses rannikuäärse maa pindala muutumisega on erametsaliidul maaomanikele kaks soovitust. Esiteks võib lihtsalt oodata kuni maa-amet kaardiandmete vead parandab, sest asjaõigusseaduse kohaselt ulatub kinnisomand avaliku veekogu kaldajooneni ehk kui keegi omandas rannikuala ning nüüd on maa ja vee vahele tekkinud näiteks riigi omandis olev maa, peab eraomaniku kinnistu ikkagi veeni ulatuma.

Teiseks võib omanik teha maa-ametile avalduse kaardi andmete parandamiseks.

Hoia end kursis Eesti Erametsaliidu värskeima infoga meie kodulehel https://erametsaliit.ee või Facebookis.

Erametsanduse toetused Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu saab taotleda nii Euroopa Liidu kui siseriiklikke metsandustoetusi.

Toetuste taotlemisel saab abi küsida KIKi metsandustoetuste infotelefonidel:

Toetuse liik

Telefon

E-post

Siseriiklikud toetused

5382 2755

siseriiklik@kik.ee

Natura metsa toetus

5668 3263

natura@kik.ee

Metsameede

5356 7390

metsameede@kik.ee

Metsaosakonna üldinfo

652 5333

info@kik.ee

Kogu vajaliku info erametsatoetuste kohta ning kohalike metsaühistute ja konsulentide kontaktandmed leiab Erametsaportaalist aadressil www.eramets.ee.

Keskkonnainvesteeringute Keskus: Narva mnt 7A, VI korrus, 15172 Tallinn