NR 77
September 2025
Selgunud on tänavused parimad metsamajandajad
Kaasamine –kas pelgalt kirgede torm rahvakoosolekul?
Metsavaidluse lahendamiseks loodi vahekohus
Loode-Eestis tegutseb üks
Eesti suuremaid metsaühistuid
Metsateadlane
Ivar Sibul võtab pulkadeks hariliku männi olemuse
Metsaühistu on metsaomaniku esimene partner metsa majandamisel. See on piirkondlikke ja ühiste huvidega metsaomanikke koondav organisatsioon, kus pakutakse metsanduslikku nõustamist ja erinevaid metsamajanduslikke teenuseid.
Eestis on ligi 30 aktiivselt tegutsevat metsaühistut.
Ühistu Tegevuspiirkond Telefon E-post
Ambla Metsaühistu Järva maakond 5666 5252 toomas.lemming@gmail.com
Koduleht
Eesti Kaugmetsaomanike Liit Harjumaa, Järvamaa, Raplamaa, Lääne-Virumaa, Pärnumaa 502 1260 kaugmets@gmail.com www.kaugmets.ee
Eesti Metsamajandajate Selts üle Eesti 511 7974 info@eestimetsamajandajad.ee www.eestimetsamajandajad.ee
Hiiumaa Metsaselts Hiiumaa 5648 8601 aira.toss@erametsaliit.ee www.metsaselts.hiiumaa.ee
Loode-Eesti Metsaühistu Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Raplamaa 5348 3252 loode-eesti@metsauhistu.ee loode-eesti.metsauhistu.ee
Kesk-Eesti Metsaühistu Jõgevamaa, Tartumaa, Viljandimaa Järvamaa 5388 4999 keskeesti@metsauhistu.ee keskeesti.metsauhistu.ee
Metsahuviliste Selts üle Eesti 505 1201 metsa.huviliste@gmail.com www.metsanoustaja.ee
Metsanduse Arendamise Ühing Tartumaa, Põlvamaa, Valgamaa 520 5853 info@metsaareng.ee www.metsaareng.ee
Minu Mets Järvamaa ja sellega piirnevad maakonnad 5850 8100 ulle.lall@gmail.com www.minumetsmtu.ee
Palamuse Metsaselts Jõgevamaa 516 5817 ain.malm@erametsaliit.ee www.palamselts.ee
Põlvamaa Metsaühistu Põlvamaa 799 2515 polvamaa@metsauhistu.ee polvamaa.metsauhistu.ee
Pärnumaa Metsaomanike Selts Pärnumaa 505 0322 parnumaa.metsaselts@gmail.com www.parnumaamos.ee
Rakvere Metsaühistu kuni 90 km Rakverest 322 7845 rakvere@metsauhistu.ee rakvere.metsauhistu.ee
Saaremaa Metsaühing Saaremaa 504 5978 saaremaametsauhistu@gmail.com www.smu.ee
Tallinna Metsaomanike Selts üle Eesti 502 1260 metsaomanik@gmail.com metsaomanikud.weebly.com
Tartu Jahimeeste Metsaselts üle Eesti 527 1028 selts@jahimeestemetsaselts.ee www.jahimeestemetsaselts.ee
Valgamaa Metsaühistu Valgamaa, Viljandimaa, Tartumaa, Võrumaa 5649 3197 valgamaa@metsauhistu.ee valgamaa.metsauhistu.ee
Vardi Metsaühistu Raplamaa, Harjumaa 5385 3655 vardi@vardi.ee www.vardi.ee
Viljandimaa Metsaselts Viljandimaa 5347 7454 eha@vilmets.ee www.vilmets.ee
Virumaa Metsaühistu Ida-Virumaa 5664 0645 virumaa@metsauhistu.ee virumaa.metsauhistu.ee
Viru-Lemmu Metsaselts Lääne-Virumaa, Ida-Virumaa, Järvamaa 5558 3777 guido.ploompuu@erametsaliit.ee viru-lemmumetsaselts.edicy.co
Visa Metsaühistu 509 6206 visametsad@gmail.com www.metsanoustaja.ee
Võrumaa Metsaühistu Võrumaa 522 9424 vorumaa@metsauhistu.ee vorumaa.metsauhistu.ee
Vändra Metsaühing Pärnumaa, Viljandimaa, Läänemaa 509 7926 vandrametsayhing@gmail.com vandrametsayhing.eu
Ühinenud Metsaomanikud üle Eesti 516 7650 info@eestimetsad.ee www.eestimetsad.ee
Metsaühistu Eesti Metsad üle Eesti 522 6485 kalev@eestimetsad.com www.eestimetsad.com
Timber.ee Metsaühistu Harjumaa, Läänemaa, Järvamaa, Raplamaa, Viljandimaa, Jõgevamaa, Tartumaa, Lääne-Virumaa
503 2122 metsauhistu@timber.ee www.metsauhistu.timber.ee
Metsaühistute kohta saab rohkem infot erametsaportaalist www.eramets.ee, Eesti Erametsaliidu kodulehelt www.erametsaliit.ee ja Keskühistu Eramets kodulehelt www.metsauhistu.ee.
Kui me sigade Aafrika katkust (SAK) viimati Sinu Metsa mulluses detsembrinumbris kirjutasime, asusid SAK-positiivsete metssigade leiukohad peamiselt Lätiga piirnevatel aladel ja Lõuna-Eestis ning nakatunud kodusigadest polnud veel juttugi. Nüüd, vähem kui aasta hiljem on olukord drastiliselt eskaleerunud ja SAK pole enam ammu vaid jahimeeste ja seakasvatajate mure, vaid kogu riiki kurnav taud, mis farmide laastamisele lisaks lõhestab ka ühiskonda.
LEPPIK
Sinu Metsa toimetaja
Tänavu augusti keskpaigaks on SAK tuvastatud peaaegu sajal kütitud või surnult leitud metsseal. Taud on jõudnud mitmesse seafarmi, mille tõttu on hukatud kümned tuhanded kodusead –ligi kümnendik meie umbes 280 000-pealisest farmisigade koguarvust ja seda kõike vaid vähem kui kahe kuuga. Võrdluseks: aastatel 2015–2017, 2021 ja 2023 aset leidnud puhangutes hukkus kokku pea 55 000 siga.
Ka käesolevas Sinu Metsa numbris annab Eesti Jahimeeste Seltsi jahindusnõunik SAK-ist ülevaate ja erametsaliidu teadete leheküljel jagatakse juhiseid, kuidas metsatööd tehes saab nakkuse edasi kandmise ohtu vähendada.
Mõistan, et võib tekkida küsimus, miks me ühele loomi pidi levivale, ent inimesele ohutule haigusele nii palju ruumi pühendame. Põhjuseid selleks on mitu.
Esiteks ei saa metsandust vaadelda isoleerituna ülejäänud maaelust. Metsandus, põllumajandus ja loomakasvatus on omavahel tihedalt seotud –kui üks nendest valdkondadest satub surve alla, kandub mõju kaudselt edasi ka teistele. Kui SAK pidurdab loomakasvatuse arengut, mõjutab see omakorda maaettevõtlust ja regionaalarengut tervikuna, vähendades maapiirkondade elujõulisust ning inimeste kindlustunnet. Rääkimata toidujulgeoleku ohtu sattumisest ja kogu riigi ekspordivõimekuse langusest.
Teiseks on jahindus ja metsandus lahutamatult seotud. Jahimehed on need, kes aitavad metssea populatsiooni ohjata, andes seeläbi oma panuse metsaökosüsteemi tasakaalu ja ka SAK-i leviku pidurdamisse.
Kolmandaks tuleb mõista, et sellise pidurdamatu levikuga katku ohjamisse saab igaüks oma panuse anda. Näiteks on oluline, et metsa ei viidaks aiasaaduste jääke või toidujäätmeid, mis harjutab metssead inimasustuse lähedalt toitu otsima. Ka seenel või jahil käimise järel tuleks pesta või desinfitseerida riided ning jalanõud, sest viirust võib tahtmatult ka nii edasi kanda. Lisaks on igaühel võimalus rakendusse Jahis sisestada nähtud metssigade asukohad, mis annab ametkondadele ja jahimeestele ajakohase ülevaate metssigade levikualadest.
Sigade Aafrika katk puudutab meid kõiki – nii metsandust, põllumajandust, maaelu kui ka ühiskonna sidusust. Tegutsegem siis kõik oma võimaluste piires!
Õppeleht SINU METS
Välja andnud
MTÜ Eesti Erametsaliit
Toompuiestee 24, Tallinn www.erametsaliit.ee
Eesti Erametsaliit on erametsaomanike esindusorganisatsioon, kuhu kuuluvad metsaomanike kohalikud organisatsioonid – metsaühistud.
Toimetaja: Anniki Leppik, e-post anniki.leppik@erametsaliit.ee
Keeletoimetaja: Jolana Aru
Kujundaja: Marju Viliberg
Teostus: Delfi Meedia AS
Kaastööpakkumised on oodatud e-posti aadressile anniki.leppik@erametsaliit.ee.
Esikülje fotol metsateadlane Diana Laarmann
Autor: Angelika Lebedev
Õppelehe ilmumist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus. SINU
6 Persoon
Metsateadlane Diana Laarmann seisab selle eest, et metsi puudutavad otsused põhineksid andmetel.
8 Parim metsamajandaja
Selgunud on tänavused parimad metsamajandajad.
10 Kaasamine
Kas metsanduses on kaasamine pelgalt kirgede torm rahvakoosolekul või pigem hea läbisaamine naabritega?
13 Metsamajanduse arbitraaž Metsavaidluste puhul ei pea enam tingimata kohtusse tormama. Sõltumatu vahekohus aitab erimeelsused lahendada kiiremini ja odavamalt.
14 Metsarahvapäev
20. septembril toimub üle-eestiline Metsarahvapäev, mil mitmel pool Eestis leiab aset hulgaliselt põnevaid metsaga seotud tasuta sündmusi.
15 Sport
Euroopa metsandustöötajate orienteerumispidu Tartumaal
16 Metsaühistu
Loode-Eesti metsaühistu tegemisi tutvustab metsamajanduse spetsialist Allar Luik.
17 Metsahariduse kompass
Luua Metsanduskool annab ülevaate kooli mitmekesistest õppimisvõimalustest.
18 Loodus
Metsandusteadlane Ivar Sibul tutvustab harilikku mändi.
20 Jahimees
Eesti Jahimeeste Seltsi jahindusnõunik Marko Vinni teeb ülevaate sigade Aafrika katkust.
22 Jahimees
Põllumehed on mures karude tekitatud kahjude pärast.
24 Uudiseid metsateadlastelt
25 Metsaühistu annab nõu
26 Teateid erametsaliidult
Suvel tutvustas keskkonnaagentuur statistilise metsainventuuri tulemusi ja andis ülevaate Eesti metsade seisundist ning metsandussektori trendidest. Peamise sõnumina toodi välja, et Eesti kasvava metsa tagavara püsib stabiilsena, ulatudes 450 miljoni tihumeetrini.
Metsamaa kogupindala on püsinud 2,3 miljoni hektari ja metsaga metsamaa ehk puistute pindala 2,1 miljoni hektari tasemel. Pool metsamaast kuulub riigile, eraomandis on see jagunenud füüsiliste (27%) ja juriidiliste (23%) isikute vahel. Pindala poolest on kõige metsarikkamad maakonnad Hiiumaa (66,3%), Valgamaa (64,8%) ja Ida-Virumaa (63,7%).
Keskkonnaagentuuri direktori Taimar Ala sõnul paistab silma, et metsade vanuselise jaotuse osas on viimastel aastatel toimunud olulisi muutusi. „Suurenenud on nii vanade kui ka noorte metsade pindala, samas on keskealiste metsade osakaal vähenenud,“ sõnas Ala.
2023. aasta raiemaht oli 11,7 miljonit tihumeetrit, kuid prognooside kohaselt võib lähiaastatel oodata raiemahu mõõdukat langust. Hinnanguliselt oli 2024. aasta raiemaht 10,9 miljonit tihumeetrit. Raieküpsete metsade pindala püsib stabiilsena.
Riik leidis võimaluse ka edaspidi toetada hooldusraiete tegemist 11-30-aastastes puistutes. FOTO: ANNIKI LEPPIK
Kevadel andis regionaal- ja põllumajandusministeerium teada, et edaspidi saab hooldusraie toetust taotleda kuni 10-aastastes puistutes, varasemalt toetati kuni 30-aastaste puistute hooldusraiet. Kliimaministeerium leidis siiski võimaluse rahastada ka 11–30-aastaste puistute hooldusraiet. See tähendab, et plaani järgi saab edaspidi hooldusraie toetust kahest erinevast allikast. Kuni 10-aastaste puistute hooldusraie toetamist jätkab Euroopa Liit, 11–30-aastaste puistute hooldusraiet rahastatakse aga CO2 vahenditest. 2024. aastal toetati hooldusraiete tegemist 1,2 miljoni euroga. Sel aastal on kahe meetme peale kokku planeeritud eelarve 2,6 miljonit eurot, seega suureneb hooldusraiete eelarve rohkem kui kaks korda. Mõlemad toetusmeetmed on plaanis avada sügisel.
ja puukoristaja.
Juuni lõpu seisuga olid keskkonnaameti inspektorid pesitsusrahust kinnipidamist kontrollinud ligi 2650 maaüksusel, keskendudes kontrollidega kaitsealadele ja kõige linnurikkamatele metsadele. Kahe ja poole kuu jooksul peatati lindude pesitsusrahu tagamiseks 35 raiet. Keskkonnaameti järelevalve arendusbüroo peainspektori Aavo Sempelsoni sõnul laekus sel aastal keskkonnaametile 123 metsaraietel pesitsusrahuga seotud kaebust. „Oleme kontrollinud pesitsusrahust kinnipidamist ligi 2650 maaüksusel ja kõige enam raieid on tulnud peatada Pärnu- (6) ja Harjumaal (5). Kaitsealadel on raie peatamiseks tehtud kaks ettekirjutust,“ täpsustas Sempelson. Kontrollide käigus avastati viiel korral ka kaitsealuste linnuliikide pesitsuskohti. Pesitsusrahu kontrollid algasid aprilli keskpaigas ja kestsid juuni lõpuni. Kontrollidel keskendub keskkonnaamet eelkõige kaitsealadele ja linnurikastele metsadele, kus häirimise mõju metsalinnustikule on kõige suurem.
Eelmisel aastal kontrolliti pesitsusrahust kinnipidamist 1543 maaüksusel, peatati 33 raiet ja tuvastati kaheksa Eesti looduse infosüsteemi kandmata kaitsealuse liigi pesitsemine.
Diana Laarmann on Eesti
Maaülikooli metsahoiu ja metsakorralduse kaasprofessor, läbinud hulgaliselt erialakoolitusi ning juhtinud eriilmelisi projekte. Ta on kirjutanud doktoritöö metsaökosüsteemi taastamise seirest ja analüüsist ning räägib särasilmselt metsandusega kaasnevatest teemadest.
ANGELIKA LEBEDEV
Sinu Metsa kaasautor
Laarmann peab end metsa jälgijaks.
Ta on inimene, kes kuulab, vaatleb ja mõõdab, tehes saadud info põhjal analüüse. Ta tahab aru saada, kuidas mets päriselt toimib ja toimetab, millised protsessid seal kulgevad, kuidas elurikkus püsib ning millised otsused aitavad metsadel mitmekesisena säilida. Ja mis kõige tähtsam – ta soovib seda arusaamist ka teistega jagada.
„Me ei saa teha otsuseid kõhutunde või suvaliste arvamuste põhjal,“ rõhutab Laarmann. „Metsade uurimine peab tuginema andmetele ja pikaajalisele jälgimisele, mitte kellegi sisemisele häälele või aimdusele.“
Ta juhib juba ligi 20 aastat Eesti Maaülikoolis Eesti metsa kasvukäigu püsiproovitükkide võrgustikku. See on süsteem, mis katab proovitükkidega kogu Eesti. Sinna hulka kuuluvad erinevad piirkonnad endistest karjäärialadest, kuhu mets on peale istutatud, kuni Järvselja ürgmetsani välja. Järvselja ürgmets on Eesti kõige vanem metsakaitseala ja tähistab järgmisel aastal väärikat 105. sünnipäeva.
Loodud võrgustik on hindamatu –kõik proovitükid on kaardistatud, iga puu lugu dokumenteeritud. Tänu sellele
Diana Laarmann on veendunud, et metsaotsuseid peab langetama teaduspõhiselt, mitte kampaania korras. Tema juhitav proovitükkide võrgustik annab palju väärtuslikke andmeid, mille põhjal teha teadusel põhinevaid otsuseid.
FOTO: ANGELIKA LEBEDEV
on näha, kuidas muutub mets, millised majandamispraktikad töötavad, kus tekib rohkem elurikkust, kus vähem, ja palju muudki.
Laarmann astus praegusesse Eesti Maaülikooli õppima 26-aastaselt, kahe väikese lapse ja töö kõrvalt. Tema tähelepanu võitis täiesti uus eriala: loodusvarade kasutamine ja kaitse. Õppekava sisu ja laiahaardelisus tundusid juba ette äärmiselt põnevad. Mets, maavarad, tuulepargid, isegi raamatupidamine olid osa õppeainetest. Ta usub, et kõik juhtub õigel ajal – nagu temagi oma
teele jõudis: juhuslikult, planeerimata. Äratundmine tekkis kohe ja kestab siiani. Huvi eriala vastu oli lausa nii suur, et Laarmann lõpetas cum laude, kuigi õpingud olid pingutust nõudvad. Praegu õpetab ta ise noori ja tunnistab, et tudengitega töötamine annab tohutult energiat, võimaldades ka ise kogu aeg targemaks saada. „Noorte mõtteviis ja küsimused avardavad ka enda vaadet – naudin seda väga!“ räägib teadlane inspireeritult.
Hea metsamajandamine väärtustab mitmekesisust Üks tugev sõnum, mida teadlane korduvalt rõhutab, on metsade mitmekesisuse
väärtus. „Soovime seeni, marju, linde, puid… Need kõik tulevad eri tüüpi metsadest – erineva vanuse, erineva struktuuriga. Selleks ongi vaja eriilmelisi metsi.“ Eesti metsanduse tugevus on Laarmanni sõnul just see lai spekter: meil on majandusmetsi, kaitstavaid, noori ja vanu metsi. Majandamine ei pea olema loodusele vastandlik ja saame tõdeda, et metsamajandamine käib varasemaga võrreldes palju loodussäästlikumalt. Paljud inimesed on metsa raiumise vastu. Nad tahavad männimetsas jalutades kukeseeni ja mustikaid korjata adumata, et see on majandatud mets. Ehk raiutud metsaalune, mis tähendab, et mets on kujundatud. Arvatakse, et see on looduslik. Näiteks Järvselja ürgmets on looduslik, aga n-ö tavainimene jaoks on see risustatud, kuna seal pole võimalik paari meetritki läbi rägastiku kõndida. Paljud tänapäevased kaitsealused metsad on endised majandusmetsad. Kaitsealade loomisel vaadatakse suuremat pilti ja seetõttu ongi sinna hulka sattunud ka inimmõjutatud metsad.
„Hea metsamajandus toetab väärtuse mitmekesisust,“ ütleb Laarmann, lisades, et enamik metsaomanikke, olgu erialase haridusega või ilma, ei soovi loodusele halba. „Lihtsalt teadmised on erinevad. Sellepärast võiks igaühel olla oma metsainimene, kellega vähemalt kord aastas koos looduse võlusid nautimas käia ja võib-olla ka uusi teadmisi saada.“
Püsiproovitükid – andmetel põhinev otsustamine
Püsiproovitükkide võrgustik, mille loomise 30. aastapäeva tänavu tähistatakse, võimaldab jälgida, kuidas erinevates tingimustes mets kasvab ja muutub. Areng
selle aja jooksul on olnud silmanähtav. „Metsad on muutunud liigirikkamaks, lopsakamaks, alusmetsarikkamaks. Näeme rohkem lamapuitu, surnud puitu – see kõik on hea,“ ütleb ta. Esimese Eesti Vabariigi ajal oli meil metsa vaid 20%, praeguseks on see üle 50%.
Praegu teeme otsuseid andmete ja vaatluse järgi: mis mets kuskile sobib, arvestades pinnase ja puuliikide ning nende eripäradega. Kõik mõjutab tulemit, mida soovime. Kui inimene loodusest ära võtta, metsastub ala kiirelt. Üldiselt mõtleme metsanduses ette aga pika sammuga. Tulemit ei näe isegi meie laps, vaid lapselaps.
See töö ei tugine pelgalt vaatlusele, vaid ka teadusele. Üha enam kasutatakse uusi tehnoloogiaid: kaugseiret, tomograafe, mis aitavad puudele n-ö südamefilmi teha ja näha, mis toimub tüve sees. „Metsandus on ka matemaatika. Kui tahame teha häid otsuseid, peame tundma andmeid.“
Laarmanni doktoritöö keskendus metsade looduslikkuse taastamisele – teemale, mida kümme aastat tagasi Eestis eriti tõsiselt ei võetud. „Öeldi, et mõttetu teema. Praegu räägime näiteks taastamise kavadest, Euroopa Liidu taastamise määrustest ja rohepöördest – kõik maailmas tegelevad sellega.“ Ameeriklasest doktoritöö juhendaja, kes Laarmanni usku innustas, oli suureks toeks. „Ütles lihtsalt: ära kuula neid. See on oluline teema. Teeme ära!“
Ta usub, et taastamistegevusi tuleb katsetada teaduslikult ja mõõdukalt. Näiteks märgade metsade taastami-
sel pole teada, kuidas mets reageerib, kui kuivenduskraavid kinni pannakse. Katsetame liiga suurtes mastaapides. Teaduses tuleb alustada väikestest pilootaladest, jälgida 10–20 aastat ja seejärel otsustada. Teadlane peab olema sammukese ees sellest, mis tuleb. Peame olukordi suutma ette näha ning selle analüüsi lahutamatuks osaks on vaatlus ja andmed.
Inspireeriv eluviis, mitte lihtsalt amet
20 aastat teaduses ja metsade uurimises on Laarmannile õpetanud kannatlikkust, oskust näha suurt pilti ja usaldada andmeid rohkem kui arvamusi. „Kui metsast eemalduda, tekib tunne, et kõik on halvasti – autoaknast näeb ainult ette antud pilte. Aga metsas sees olles mõistad, et seal on eluring, mille igal etapil on oma väärtus. Näed, kuidas loodus päriselt toimetab.“
Laarmann usub, et teadlasel peab alati olema uudishimu. Ta ise loeb jätkuvalt palju teadusartikleid ja raamatuid, hoiab silma peal uutel tehnoloogiatel ega rahuldu kunagi sellega, mida juba teab. Sest alati saab paremini. Saab õigemaid valikuid teha.
Noortele, kes kaaluvad karjääri metsanduses või loodusteadustes, on tal lihtne sõnum: „Tee seda, mida hing ihkab. Metsandus on meeletult lai ala: seentest puidukeemiani, takseerimisest elurikkuseni.“ Ta soovitab kõigil metsas käia – lapsest saati! Kui endal indu ja teadmisi napib, siis tuleks minna kellegagi, kes metsas end koduselt tunneb. Näha, kuulda, nuusutada – alles siis hakkab mets päriselt kõnetama, kõnelema.
Eesti metsa kasvukäigu püsiproovitükkide võrgustik
Eesti metsa kasvukäigu püsiproovitükkide võrgustik (KKPRT) sai alguse eelmise sajandi lõpul ja sinna kuulub praegu üle tuhande proovitüki, mis paiknevad süstemaatiliselt üle Eesti. Võrgustikku kuuluvate puistute mõõtmiste põhjal kogutakse andmeid Eesti metsade kasvu, uuenemise, surnud puidu koguse ja looduslikkuse kohta. Kaardil on näha võrgustikku kuuluvate puistute asukohad. Punased täpid – majandatavad metsad, helerohelised täpid – majandamispiiranguga metsad, tumerohelised täpid – range kaitsega metsad.
Proovitükkide võrgustiku kohta saab pikemalt lugeda veebilehelt metsainfo.ee/metsade-saladused-paljastuvad-proovitukkide-kaudu/.
Tänavusel metsamajandajate konkursil osalejad tõestavad, et oskuslik metsa majandamine ühendab loodussõbralikkuse, majandusliku jätkusuutlikkuse ja kogukonnatöö. 11 osaleja seast tunnistas metsaekspertidest koosnev žürii tänavu parimaks Veiko Tugedami Pärnumaalt.
KERTU KEKK-REINHOLD
Metsamajandajate konkursi žürii liige
Kõigi kandidaatide puhul torkab silma austus metsa kui elukeskkonna vastu. Olgu tegemist suure või väikese metsamaaga, iga osaleja on leidnud oma viisi, kuidas ühendada majanduslik kasu, looduskaitse ja kogukonna hüvang.
Konkursi tulemused kuulutati välja augustis Viljandimaal Saarepeedis toimunud metsaomanike kokkutulekul.
Veiko Tugedam Pärnumaalt
Pärnumaal Saarde vallas hooldab Veiko Tugedam (metsaühistu Ühinenud Metsaomanikud) 34 hektarit metsa ja peab oluliseks kohaliku kultuuripärandi hoidmist. Nii on ta aktiivse metsamajandamise kõrval panustanud näiteks matkaraja rajamisse ja vana raudteetrassi hooldamisse. Veiko käe all on ka Ristiküla park Reiu jõe kaldal. Ta töötab käsikäes metsaühistuga ja panustab aktiivselt külaseltsi tegemistesse.
Viljar Viil Saaremaalt
Saaremaal majandab Viljar Viil (Saaremaa Metsaühing) 50 hektarit metsamaad, hoides tasakaalu majandusliku kasu, ökoloogilise tasakaalu ja puhkevõimaluste vahel. Oskused on omandatud isa käe all ja põimitud pideva iseõppimise, koolituste ning raamatutest ja internetist omandatud teadmistega. Tema metsas leidub Natura 2000 alasid, rändrahne ja puisniite.
Maido Simo Jõgevamaalt
Jõgevamaal tegutsev Maido Simo (Kesk-Eesti metsaühistu) nimetab metsa oma sõltuvuseks. Kõik hooldustööd teeb ta käsitsi koos perega, suuremat jõudu vajavate tööde jaoks on tal aga olemas tehnika, millega aitab ka teisi metsaühistu liikmeid. Dendroloogiahuvilise mehe metsas leidub nii kodumaiseid metsapuid kui ka eksootilisemaid liike, näiteks pööke, ebatsuugat ja kirsipuid.
4.–11. kohta jagasid
Heini Landra Ida-Virumaalt
Ida-Virumaal Alutagusel on Heini Landra (Virumaa metsaühistu) 27 aastat hoolitsenud 130 hektari metsa eest, tuginedes nii metsandusharidusele kui ka aastakümnete jooksul kogutud praktikale. Ta leiab, et mets peab kasvama, kuid ka omanik peab tundma rahulolu. Heini panustab hooldus- ja uuendusraietesse ning noore metsa hooldusse, kuid hoiab osa metsast ka puutumatuna.
Jaak Herodes Järvamaalt
Järvamaal majandab Jaak Herodes (Vardi metsaühistu) ligi 225 hektarit, pidades oluliseks säästlikku metsakasutust ja järjepidevust. Ta leiab, et iga metsaomanik võiks olla ka metsaühistu liige, et saada nõu ja tuge tööde korraldamisel. Jaagu metsad on perekonnaga seotud põlvkondade vältel ning seal asuvad nii kaitsealused vääriselupaigad kui ka kohalike mesinike mesilaspered.
Ranno Friedemann Harjumaalt
Harjumaal Padisel majandab Ranno Friedemann (Eesti Metsamajandajate Selts) kaasomandis olevat peremetsa, pöörates erilist tähelepanu maaparandusele ja teede korrashoiule. Tema jaoks on mets elustiil ja hobi, millega tegeletakse mõnuga ning fantaasiat kasutades.
Riho Pruuli Jõgevamaalt
Riho Pruuli (Kesk-Eesti metsaühistu) keskendub liigirikkuse säilitamisele. Ta peab ka puukooli, kust müümata jäänud puud rikastavad tema metsa koosseisu. Tavapärasest veidi tihedamalt istutatud kuusenoorendik on saanud aga lisafunktsiooni jõulupuude kasvatuse näol. Riho eesmärk on luua tasakaal majandusliku ja ökoloogilise väärtuse vahel.
Serva Mets OÜ, esindajaks Margo Rüütel (Metsahuviliste Selts), haldab üle Eesti 260 hektarit metsa, millest konkursile toodi välja põneva taustaga Raketimetsa kinnistu. Ettevõte suunab kogu metsatulu tagasi hooldus- ja uuendustöödesse ning on eeskujuks maadevahetuse kasutamisel.
Jõgevamaal hooldab Taavi Valgmäe (Palamuse Metsaselts) 30-hektarilist peremetsa, eemaldades haiged puud ja soodustades elurikkust. Ta kombineerib Luua Metsanduskoolis omandatud teadmised praktilise kogemusega. Taavi arvates suhtub hea metsaomanik oma metsa lugupidavalt ja väärtustab ning kasutab metsa nii, et see oleks heas korras ka järeltulevate põlvede jaoks.
Valgamaal hooldab Üllar Mölder (Valgamaa metsaühistu) 61 hektarit metsa, ühendades traditsioonid ja uuenduslikud metsahooldusvõtted. Tema metsas kasvavad tuhanded puud, mille istutamisel on kaasa löönud kohalik Lions-klubi. Lisaks hoiab ta elus perekonna mälestusi, näiteks tütre pulmapäeval istutatud tammepuude kaudu.
Valdar Tamm Pärnumaalt
Pärnumaal haldab Valdar Tamm (Tartu Jahimeeste Metsaselts) ligi 200 hektarit, pidades oluliseks noore metsa hooldust ja majandusmetsast pensionitulu teenimist. Tema metsas leidub paisjärv ja mitmeid vabatahtlikult kaitstavaid alasid.
Juulis külastas kõiki konkursil osalejaid viieliikmeline hindamiskomisjon, kuhu kuulusid:
2024. aasta parim metsamajandaja Meelis Reinart;
Eesti Metsamajandajate Seltsi juhatuse liige Jürgo Järving;
KIK-i metsaosakonna kontrollispetsialist ja metsakonsulent Veljo Kütt;
Eesti Maaülikooli metsandusteadlane Mikko Buht;
Eesti Erametsaliidu arendusnõunik Kertu KekkReinhold.
Kaasamisest räägitakse palju suurte projektide võtmes ja tavaliselt mõeldakse selle all rahvarohkeid koosolekuid ning kirglikke arutelusid. Rohujuuretasandil võiks kaasamine aga olla lihtsalt naabrite omavaheline normaalne läbisaamine stiilis „kui teen midagi, mis kuidagi puudutab ka sind, siis annan sellest teada“.
KRISTINA TRAKS
Sinu Metsa kaasautor
Metsaomaniku kaasamine võiks puudutada kõike, millel tegemist tema kinnistu, selle läheduses või sellel toimuvaga. Olgu siis tegemist piirinaabrite tegevusega, näiteks kui naaber alustab oma metsas mingeid töid, või looduskaitseliste küsimustega, kui avastatakse maatükilt mõni loodusväärtus. Eriti loodusväärtustega seonduv on olnud pikka aega maaomanikele murekohaks, sest seni levinud praktika kohaselt pole keskkonnaamet omanikke teavitanud, kui nende kinnistult leitakse mõni loodusväärtus – kaitsealune taim või sinna elama kolinud lind. Viimase aasta jooksul on aga asjad läinud liikuma ja keskkonnaamet hakanud maaomanikega selles osas rohkem koostööd tegema. Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna juhataja Taavi Tattar ütleb, et seadus ei näe otseselt ette maaomaniku teavitamist, kui tema maatükilt mõni loodusväärtus leitakse.
„Samas tuleb aru saada ka omanikest ja sellepärast hakkasime käesolevast aastast saatma välja vastavaid teavitusi,“ sõnab ta. Tegemist on kahte sorti automaatteadetega. Esimene tuleb selle kohta, kui muutuvad andmed looduskaitseregistris, näiteks lisanduvad või muutuvad mingid andmed, või vastupidi, andmed kaovad. „Näiteks anname infot, kui muutub kasvuala – see on läinud suuremaks või vähenenud.“
Teist sorti teavitus saadetakse maaomanikule siis, kui tema maal toimub
inventuur. „See on kiri, et riik korraldab inventuuri ja tulenevalt sellest võib kinnistul liikuda loodusväärtusi inverteerivaid eksperte. Samuti toome välja, mis inventuuri me teeme,“ selgitab Tattar. Ta sõnab, et mõlema teavituse puhul on tegemist automaatkirjaga, millele ei ole otseselt vaja vastata. „Loomulikult kui on soovi, siis võib vastata, aga kohustust pole.“
Maaomanik saab ka ise MaRu kaardirakendustest looduskaitseliste piirangute kohta infot vaadata, samuti on seal olemas loodusväärtuste inventuuride kaardirakendus, mida võiks samuti jälgida.
Teavitusi muudetakse paremaks
Tattar ütleb, et kirjad on toonud ka tagasisidet ja küsimusi ning osutanud ka kitsaskohtadele. „Põhiprobleem on see, et loodusväärtuste teavituskirja juures ei ole praegu kaardipilti, aga maaomanik tahaks ikkagi teada, kus täpselt liik asub. Sellise info väljatoomine vajab tehnilist lahendust ja sellega meie IT-inimesed praegu tegelevad. Ehk tulevikus on plaanis lisada teavi-
tustele ka kaardiosa,“ selgitab Tattar. „Inventuuride kirjadele on samuti tulnud tagasisidet, et ei soovita inventeerijaid oma maadele, kuid tegelikult ei saa maaomanik sellist asja keelata. Samas valdavalt on tagasiside mõistev ja pigem juhitakse tähelepanu kinnisasja eripäradele, nagu elektrikarjused, kariloomad vms.“
Lisaks on plaanis veel teavitusi luua. Näiteks seni pole maaomanikku teavitatud sellest, kui keegi on teinud ettepaneku tema maa kaitse alla võtta. „Põhimõtteliselt saab sellise ettepaneku teha igaüks. Suurem näide on Hiiumaa rahvuspargi idee, mis tuli Eestimaa Looduse Fondilt,“ räägib Tattar. „Sellised asjad toovad maaomanikule kaasa tegutsemispiirangud ja on inimlikult õige nendest ettepanekutest teada anda.“
Maaomanik saab ka ise MaRu kaardirakendustest looduskaitseliste piirangute kohta infot vaadata, samuti on seal olemas loodusväärtuste inventuuride kaardirakendus, mida võiks samuti jälgida. Lisaks soovitab Tattar üle vaadata oma rahvastikuregistris kontaktina ära toodud e-posti aadress, et see oleks asjakohane ja toimiv. Muidu võib juhtuda, et teavitus ei jõuagi kohale, sest keskkonnaamet kasutab e-kirjade aadressidena rahvastikuregistri infot.
RMK ja erametsade omanikud RMK Kagu regiooni kaasamisspetsialist Risto Sepp selgitab, et raiete osas tasub silma peal hoida MaRu RMK metsatööde kaardil, mis on kõigile avatud ning sisaldab adekvaatset infot. Kui metsaraie puudutab aga naaberkinnistut, siis selle kohta tuleb maaomanikule metsateatis ja automaatteavitus. „Ehk need on sellised kaasamist puudutavad ITlahendused. Nendele automaatsetele teavitustele ei pea reageerima, aga kui inimene tunneb end puudutatuna, siis tuleb loomulikult pöörduda RMK vastava inimese poole,“ räägib Sepp.
Kui aga pilk pöörata arvutiekraanilt ära, siis RMK kõige tähtsamateks partneriteks kaasamisteemades on kohalikud omavalitsused ja kohalik kogukond. Sepp ütleb, et kaasamisega tegeleb RMK aktiivselt alates 2017. aastast. Kõige enam paistab see välja ehk kogukonna aladel (vana nimega KAH-alad). „Omavalitsustega on nende alade suhtes väga tihe töö ja just omavalitsustest saame info, kellega tuleb suhelda, ja ka kontaktid. Kõik plaanid on avalikud ja me küsime alati arvamust kõigilt huvigruppidelt. Ohtlike puude raie korral käitume teistmoodi ja kiirelt,“ sõnab Sepp. „Võib küll öelda, et praegu on kaasamine oma sisult juba üsna erinev sellest, mis ta oli algusaegadel. Inimesed on muutunud tundlikumaks. Reageeritakse ka nende asjade peale, mis ei ole olulised. Samas väga tihti on nii, et kui käid inimesega metsas ära, räägid läbi, siis saadakse asjadest aru. Hästi oluline on suhelda nende inimestega, kellel on teatud kohaga puutumus ja side.“
Kui aga tegemist ei ole valla üldplaneeringus määratud kogukonna alaga, vaid lihtsalt raietöödega mõne majapidamise naabruses, siis hindab raietööde korraldaja, kas majas elatak-
se, ja kui seal tundub olevat elumärki, räägitakse töökorralduslikult asjad läbi. „Mõned inimesed näiteks soovivad, et neil maja ümbruses puud 30 meetri raadiuses ära võetaks. Mõni teine aga just tahab, et puud alles jäetaks. Need asjad tuleb ja saab enne tööde alustamist läbi arutada ning kõik sujub palju paremini,“ märgib Sepp.
looduskaitsetöödel saa väga inimeste soove arvestada, sest sellisel juhul on meile tööd ette antud. Raietel aga arvestame soovidega nii palju kui vähegi võimalik,“ kinnitab ekspert.
Kaasamine on kahepoolne asi ja kedagi ei saa kaasata, kui ta kaasa ei tule. Mõnes kohas on inimesed väga aktiivsed ja sõnakad, samas on ka kohti, kus isegi kutse peale lihtsalt ei tulda asju arutama.
Tundlikud teemad
Tundlikke teemasid on Sepa sõnul mitmeid. Näiteks lageraie on pea alati kirgi kütnud. Samuti lähevad korda looduskaitselised tööd, hiljutise näitena kindlasti soode taastamine. „Ega RMK
Kaasamine on kahepoolne asi ja kedagi ei saa kaasata, kui ta kaasa ei tule. Sepp ütleb, et mõnes kohas on inimesed väga aktiivsed ja sõnakad, samas on ka kohti, kus isegi kutse peale lihtsalt ei tulda asju arutama. „Huvitav on see, et kui mõnest kohast on torm üle käinud ja pahandust teinud, siis tekib ka inimestel rohkem huvi metsateemade vastu,“ sõnab ta. Soovitusena metsaomanikele ütleb ta, et suhelge oma naabritega –ärge olge nagu Andres ja Pearu! „Ja andke meile teada, kui märkate majandusmetsas midagi ohtlikku. Näiteks kui on mõni ohtlik puu, siis tuleme ja võtame selle maha.“
Kaasamine peaks toimuma sisuliselt
Metsakasvataja ja Saarde vallavolikogu aseesimees Kadri-Aija Viik jaotab kaasamise näiliseks ja sisuliseks. Näilise kaasamise korral kogutakse küll kõigi asjaosaliste arvamusi, aga sellest ei muutu midagi. „Kõige halvem ongi olu-
kord, kui küsitakse arvamust, aga kõik jätkub nagu enne ning tegelikult arvamustega ei arvestada. Sellist asja nimetan ma näiliseks kaasamiseks ja see ei ole aus,“ ütleb Viik. Kõige värskem sellise asjaajamise näide on Viigi sõnul soode taastamine Saarde vallas, mis on pälvinud kohalike inimeste vastupanu, kuid mis sellest hoolimata ilmselt ära tehakse. „Minu arvates ei ole hea kaasamine see, kui Tallinnast tuleb inimene ja räägib meile, millise hea projektiga on tegemist. Kaasamine tähendab, et miinimumosas on asja kohta tehtud mõju-uuringud, projekt on mõistlik ja räägitakse nende inimestega, keda see päriselt puudutab.“
Kaasamisega kaasneb ka vastutus. See ei tähenda, et võin naabri omandi kohta kõike arvata ja tal kogu tegutsemise ära keelata.
Viik leiab, et kohalikke inimesi peaks kaasates rohkem kuulama, sest väga tihti on nemad aastakümneid selles kohas elanud ja tunnevad olusid paremini kui mõni väline ekspert. „Kurb on kuulda, kui mõne suure ja puudutava projekti n-ö kaasamine toimub stiilis, et me
arendame seda asja riigimaal ja sellepärast see justkui naabreid ei puuduta. See on arrogantne suhtumine kohalikesse inimestesse ja nii ei peaks asju ajama.“
Saa naabriga normaalselt läbi! Viik ütleb, et kaasamine on tegelikult normaalne läbisaamine oma naabriga. „Küla vahel võiks ju olla hea tava, et kui kellegi juures on pidu, siis ta teavitab ka teisi, et täna on pidu ja andke märku, kui muusika segab. Sama toimib ju mõnes kohas linnas ka kortermajades. Nii on ka metsateemadega – kui ma hakkan metsa maha võtma, siis arutan naabriga asjad läbi. Seal võib olla transpordi küsimus, laoplatside teema, müra, masinate liikumine jne. Kui eelnevalt asjad naabriga läbi rääkida, siis enamasti ei teki olukorda, kus ta hakkab sulle kaikaid kodarasse loopima,“ räägib Viik. „Samas kaasneb kaasamisega ka vastutus. See ei tähenda, et võin naabri omandi kohta kõike arvata ja tal kogu tegutsemise ära keelata. Kahjuks kohtab ka sellist suhtumist – küll on inimesed pahased, et metsakasvatajast naaber võttis maha seenemetsa või et põllumehest naaber traktoriga mürinal sõidab, taimekaitsetöid teeb, sõnnikut laotab.“
RMK kiituseks ütleb Viik, et üldiselt kaasamisprotsess toimib. Keerulisemad on lood olnud keskkonnaametiga, kuid ehk on ka nendega jää hakanud liikuma.
„Alles sel aastal on keskkonnaamet hakanud saatma maaomanikele vastavaid teavitusi. See võiks muidugi olla lihtsam, sest metsaomanikud ütlevad, et kirjad on nii keerulises keeles, et neist on raske aru saada,“ lisab Viik.
Igapäevane registritöö
Viigi sõnul on metsaomaniku igapäevane töö jälgida, mis toimub tema ümbruses. „Väiksemad regulatsioonid muutuvad pidevalt ja päris keeruline on end kõigega kursis hoida. MaRu kaardirakendus ja sealsed erinevad kaardikihid peaksid olema metsaomaniku igapäevane tööriist. Näiteks metsaregistril koos kõikide kihtidega võiks hoida silma peal. Uus asi on karuputkerakendus, mida tasub samuti jälgida: nimelt, kui kuskilt leitakse kasvõi üks karuputketaim, siis ei tohi metsamaterjali sellest üle vedada. „Nõus, et nendes kihtides ja registrites orienteeruda, peab kõvasti tudeerima ja oma aega panustama,“ nendib ta. „Samas, ega teisiti saa, kui peab end kursis hoidma. Üks asi on see, et sinu naabrusse võivad tekkida mingid piirangud, millest saad teada siis, kui töödega peale hakkad. Aga võib ka olla nii, et saad juba tehtud tegevuse eest karistada. Näiteks oli üks juhtum, kui maaomanik rajas männiistanduse, aga tagantjärele selgus, et ala oli määratud pärandniiduks. Ta pidi männid maha võtma.“
Alates maareformi algusest 1990ndatel on maaüksuseid katastrisse kantud erinevaid katastriüksuste moodustamisviise kasutades (sh plaani- ja kaardimaterjali alusel, mille puhul maastikul katastrimõõdistamist ei toimunud või aerofotogeodeetilist mõõdistusviisi ehk nn linditööd kasutades, kus katastriüksuse piir mõõdeti piirimärkide vahel mõõdulindiga). See on toonud kaasa olukorra, kus pea pooled Eesti katastriüksustest on katastris registreeritud praeguste teadmiste kohaselt ebatäpselt.
Praktikas esineb tihti olukordi, kus piirimärk on maastikul olemas, kuid selle asukoht kaardil pole õige. Enda maaüksuste kohta käivaid andmeid saab üle vaadata veebiaadressil
minu.kataster.ee. Erinevatest tähelepanekutest saab teada anda samal veebilehel vormi „Tagasiside“ kaudu või saates e-kirja maa- ja ruumiameti aadressile info@maaruum.ee. Seejärel vaatab katastripidaja konkreetse küsimuse või olukorra üle ning annab edasised juhised tõusetunud küsimuse või probleemi lahendamiseks.
Lisaks võib märgata katastrikaardil maaüksuste vahel siilusid või ribasid ehk kahe piirneva katastriüksuse vahel paikneb nn eikellegimaa. Sellisel juhul on kaks võimalust: kas tegemist on reformimata maaribaga, mille puhul on võimalik see liita piirnevate kinnisasjadega, või on tegemist piiriprobleemiga ehk piiri asukoha kindlakstegemise vajadusega, mille lahendab litsentseeritud maa-
mõõtja (nimekirja maamõõtjatest leiab siit: minu.kataster.ee/licenses). Selgust selles, millega on tegemist, ja edasisi suunised annab maa- ja ruumiamet. Piiratud asjaõiguste ruumiandmete infosüsteem (PARI) (pari.kataster.ee) loodi eesmärgiga luua ja hoida erinevate piiratud asjaõiguste (enamasti servituut, isiklik kasutusõigus) asukohaandmeid ühetaoliselt. See tähendab, et kui senini lisati notariaalsele asjaõiguslepingule skemaatiline joonis asjaõiguslepinguga seotud piirangu asukohast, siis alates veebruarist 2024 tuleb piiranguala asukoht kanda enne notarilepingu sõlmimist PARI-sse. Servituudiala asukoht muutub kitsenduste kaardil (kitsendused.kataster.ee) nähtavaks pärast kande tegemist kinnistusraamatusse. (Maa- ja ruumiamet)
Suhted metsaomanike ja metsatööde tegijate vahel võivad mõnikord olla keerulised ning kõik tehingud ei pruugi alati kulgeda ladusalt. Just selliste olukordade lahendamiseks on loodud metsamajanduse arbitraaž.
EVE REBANE
Eesti Metsasertifitseerimise Nõukogu tegevjuht
Sellise sektorispetsiifilise vahekohtu järele tundsid vajadust nii Eesti Erametsaliit kui ka Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit, kellega koos töötati välja arbitraaži põhikiri. Ühiselt leiti, et mittetulundusühing Eesti Metsasertifitseerimise Nõukogu on vahekohtu platvormi haldajana sobiv organisatsioon.
Miks arbitraaži vaja on?
Arbitraaž (ld arbitrare – otsustama) on kohtuväline vaidluste lahendamise mehhanism, mille käigus annavad pooled oma vaidluse lahendamise õiguse sõltumatutele asjatundjatele – arbiteritele. Vahekohus on üsna laialt kasutatud platvorm, mis pakub head alternatiivi riiklikule tavakohtumenetlusele.
Vahekohus loodi selleks, et pakkuda erapooletut ja asjatundlikku lahendust metsamajandamisega seotud vaidlustele. Selle peamine eesmärk on aidata osapooltel – nii metsaomanikel kui ka metsandusteenuste pakkujatel – leida õiglane lahendus pooltevahelistele erimeelsustele.
Vahekohtusse võivad pöörduda tsiviilvaidluse pooled – metsaomanikud ja metsatöö tegijad. Kolmandatel isikutel puudub selline võimalus, v.a juhul, kui vaidlus neid otseselt puudutab (nt kohaliku omavalitsuse vara kahjustamine). Samuti on võimalik vahekohtusse pöörduda juhul, kui metsaomaniku ja sertifitseerija vahel tekib sisuline vaidlus metsanduse, mitte sertimisprotseduuri küsimuses. Arbitraaži poole ei saa pöörduda
Metsaomaniku jaoks on arbitraaž abiks siis, kui tekivad probleemid tema metsas teostatud tööde kvaliteediga, näiteks ei ole pärast tööde lõppu tasandatud teid.
FOTO: ANNIKI LEPPIK
nendes küsimustes, mida lahendab keskkonnaamet, politsei või kohus.
Milliseid probleeme lahendatakse?
Metsaomaniku seisukohast on vahekohus usaldusväärne tugi, kui tekivad probleemid töö ulatuse, kvaliteedi, vastuvõtmise tingimuste või muude kokku lepitud tingimuste täitmise osas, või kui tööde tegija on rikkunud õigusakte, metsamajandamise head tava või ei ole täitnud lepingulisi kohustusi (näiteks ei ole tasandatud teid või korrastatud laoplatse).
Metsatööde tegijale pakub vahekohus kaitset olukordades, kus näiteks omanik keeldub tagatisraha tagastamast, väites töö puudusi, kuigi need ei pruugi olla sisulised; või lepingulised kokkulepped on jäänud ebamääraseks ja pärast tööde lõpetamist esitatakse üha uusi nõudmisi. Samuti võib ette tulla väheinformeeritud või ka pahatahtlike omanike süüdistusi, kuigi töö võib olla tehtud nõuetekohaselt.
Kuidas arbitraaž töötab?
Metsaomanik või tööde tegija või mõlemad pooled koos esitavad arbitraažile digitaalselt allkirjastatud kaebuse, millele lisatakse dokumendid ja täpsustavad selgitused (nt lepingud, fotod, kirjavahetus vms). Arbitraaž hindab olukorda, kuulab ära mõlemad osapooled ning teeb erapooletu otsuse. Vajadusel kaasatakse asja lahendamisse täiendavaid spetsialistid, minnakse asja kohapeale vaatama või küsitakse täiendavaid tõendeid.
Arbitraaži otsused ei ole sundtäidetavad, kuid need toimivad tugeva moraalse mõjutusvahendina, andes ka kogu sektorile suuniseid edaspidiseks tegutsemiseks. Arbitraaži otsust saab kasutada ka tõendina muudes vaidluse lahendamise organites.
Kes teevad otsuseid?
Otsuseid teevad arbiterid ehk vahekohtunikud, kes on pädevad metsanduse ja tsiviilõiguse tundjad ning kellel on kogemus sektorispetsiifiliste vaidluste lahendamisel.
Otsuste tegemisel tuginetakse seadustele ja arvestatakse ka sektoris välja kujunenud hea metsanduse tavaga. Et vahekohtupraktikast oleks rohkem abi ja info lahendustest laiemalt leviks, on arbitraaži otsused avalikud ning leitavad veebilehelt www.metsaarbitraaz.ee.
Arbitraaž on loodud toimima võimalikult vähese bürokraatiaga, kuid nagu ikka, kaasnevad vaidluste lahendamisega mõningad kulud. Kaebuse esitamise tasu on 100 eurot. Pooled katavad oma kulud ise, milleks võivad olla nt esindaja kasutamine, tõendite hankimine, transpordikulu või saamata jäänud töötasu.
Täiendava asjatundja arvamuse või paikvaatluse läbiviimise kulud on samuti poolte kanda. Need kannab esmalt kas selleks huvi avaldanud pool – arbitraaž võib need hiljem välja mõista vaidluse kaotajalt – või kui pooled jõuavad kompromissile, võidakse otsustada menetlusega seotud kulud ka ühiselt kanda.
20. septembril toimub üle-eestiline Metsarahvapäev, mil mitmel pool Eestis leiab aset hulgaliselt põnevaid metsaga seotud sündmusi: matkad, ringkäigud, tööstuste külastused, perepäevad ja palju muud. Kõigil Metsarahvapäeva üritustel osalemine on tasuta, ent vajalik on eelregistreerimine kodulehel www.metsarahvapaev.ee.
Toome välja valiku Metsarahvapäeval toimuvaid üritusi, kõigi sündmustega saab tutvuda kodulehel. Metsarahvapäeva korraldab MTÜ Eesti Metsaselts Keskkonnainvesteeringute keskuse toel.
HARJUMAA
Metsapidu koos Susi Sosinate ja Helisevate Sõsaratega Seekordsel Metsarahvapäeval kutsub Susi Sosinad loodusesse koos lauluõdede ansambliga Helisevad Sõsarad. Ühiselt korraldatakse Kose vallas Paunküla matkarajal suur metsapidu, kust ei puudu ei matk ega muusika.
RAPLAMAA
Kodumaise kasepuidu väärindamine
Kohila Vineeris
Metsarahvapäeva raames ootab Kohila Vineer kõiki huvilisi oma silmaga vaatama, kuidas kohalikust kasepakust sünnib maailmatasemel vineer. Ringkäigud tehases toimuvad 20. septembril algusega kell 13.00, 13.15, 13.30, 13.45 ning kestavad umbes tunni.
LÄÄNEMAA
Matk ajas ja ruumis mööda Valgevälja lageraieid
Retkel Valgevälja riigimetsa uuritakse erinevaid metsakasvatuslikke õnnestumisi ja ebaõnnestumisi, muu hulgas näeb lageraieid, millest vanimad pärinevad 19. sajandi lõpust. Räägitakse, kuidas metsakasvatuse teooria ja praktika põimuvad säästva metsanduse põhimõtetega, vaadates metsa nii üksikpuu kui ka terve puistu tasandil.
Metsarahvaga seenele!
RMK Ristna külastuskeskus ootab
Metsarahvapäeval kõiki seene- ja loodusesõpru ühisele seenejahile. Külastuskeskuses on üleval Vello Liivi
seenefotode näitus. Näituse külastamise järel suundutakse ühisele seeneretkele ümbruskonna metsadesse.
Metsarahvas loometsas
Metsarahvapäeva retkel külastatakse Tagamõisa poolsaare Undva kandi loometsi. Ühiselt võetakse ette retk kõrgel
Suuriku panga peal loomännikus ja uuritakse ka Saaremaa paest „vundamenti“ panga all. Kuressaare bussijaamast viib retkele tasuta buss.
Seenepäev Rae järve telkimisalal
RMK Kabli külastuskeskus korraldab Rae järve telkimisalal seeneretke koos mükoloog Teele Jairus-Pähnoga. Saab teada, kuidas puuliigid mõjutavad seente kasvu, miks mõni seen on kibeda maitsega, ja loomulikult sedagi, kuidas seeneliike määrata.
Tõrvaaugu XXXII metsa- ja matkapäev Pika ajalooga metsa- ja matkapäev toimub Rassi külas juba 32. korda. Metsapäeval näeb, kuidas aeti vanasti tõrva, saab oma teadmised proovile panna metsanduslikel võistlustel ning osaleda metsamatkal. Avatud on seenenäitus.
Mart Erikuga lageraie jälgedes RMK Labidakivi lõkkekohast algaval Metsarahvapäeva retkel tutvustab pika kogemusega metsamees Mart Erik erinevas vanuses metsaeraldisi, mis on alguse saanud lageraiest.
Ekskursioon Viru-Nigula saeveskis Tule ja vaata oma silmaga, kuidas kohalikust põhjamaisest kuuse- ja männipalgist valmib kvaliteetne ehitusmaterjal. Nordwood avab Metsarahvapäeva kü-
lastajatele oma Viru-Nigula saeveski uksed. Lisaks saeveski ringkäikudele toimub eraldi puutöö töötuba lastele.
Metsaretk ja fotokoolitus Jarek Jõeperaga Järvseljal
Kui sulle meeldib looduses aega veeta ja soovid kauneid hetki jäädvustada, oodatakse sind koos tunnustatud loodusfotograafi Jarek Jõeperaga Järvseljale. Päev algab praktiliste nõuannetega, kuidas looduses paremaid kaadreid püüda, mille järel suundutakse matkale läbi Järvselja eriilmeliste metsade.
Otepää vineeritehase metsaistutuspäev Tänavu 25. sünnipäeva tähistanud UPM Kymmene Otepää vineeritehas kutsub otepäälasi meeleolukale ja tegusale metsaistutuspäevale. Ühiselt antakse panus Otepää metsade tulevikku ja õpitakse, kuidas sünnib puudest väärtus nii looduses kui ka inimtegevuse kaudu.
Matk Meenikunno rabasaartele Meenikunno rabasaarte matk on korralik väljakutse, aga ka kordumatu elamus igale tõelisele matkahuvilisele! Teeneka metsamehe Kaarel Tiganiku juhtimisel liigume matkarajast väljaspool asuvatel aladel, kuhu enamik külastajaid tavaliselt ei satu.
Tee ise austerserviku seenepakk Tagakülas Vana-Tare kinnistul asuvas istandikus uuritakse koostöös teadlastega istandiku rolli nii tootlikkuse kui ka elurikkuse seisukohalt. Metsaretke järel on osalejatel võimalus ise nakatada puupakk austerserviku mütseeliga ja see endaga koju kaasa võtta.
Tartumaal toimusid augusti alguses 31. Euroopa metsandustöötajate orienteerumise
meistrivõistlused (lühidalt EFOL), mis tõid Eestisse ligi 400 osalejat 16 riigist. Kolmest etapist koosnev võistlus viis sportlased Tartu vanalinna tänavatelt Vooremäe metsaradadele ja kulmineerus Elva männimetsades toimunud teatevõistlusega.
KERTU KEKK-REINHOLD
Eesti Erametsaliidu arendusnõunik
Orienteerumisrajal pandi proovile osalejate kaardilugemise ja kompassi kasutamise oskus, kiirus ning vastupidavus. Lisaks spordile tutvustati külalistele Eesti metsandussektorit, loodust ja kultuuri. Osalejate sõnul jätsid neile kustumatu mulje Järvselja ürgmets ja suitsusaun, meie männimetsad, tehnoloogiline areng ning kõikjal lehvivad Ukraina lipud.
Eesti Metsaseltsi juhatuse liige, maaülikooli metsanduse ja inseneeria instituudi direktor Marek Metslaid kiitis
ning tänas võistluste avatseremoonial kogu metsasektorit ühise pingutuse eest võistluste korraldamisel.
Võistluste kokkuvõttes jõudsid kõige rohkem poodiumile Tšehhi ja Läti meeskonna esindajad. Eestlased jagasid medalite arvult koos poolakatega kolmandat ja neljandat kohta. Kusjuures Eesti 35 esindaja seast lausa kolm – Ester Parksepp, Eleri Hirv ja Antti Roose –said kaela oma vanuseklassi kuldmedali igas võistlusetapis.
EFOL toimub igal aastal eri riigis,
Eestis peeti meistrivõistluseid juba kolmandat korda. Osalema oodatakse metsandusharidusega või metsandus- ja puidutööstussektoris töötavaid inimesi, metsaomanikke ja nende pereliikmeid. Eestlased on 31 aasta jooksul esindatud olnud kõigil EFOL-i võistlustel.
Meistrivõistlusi korraldas Eesti Metsaselts koostöös RMK, Eesti Erametsaliidu, Eesti Maaülikooli ja teiste partneritega. Järgmine EFOL leiab aset 1.–5. augustini 2026 Ungaris Veszpremis.
Läänemaa ja Põhja-Eesti metsaühistu liitumisel tekkis
käesoleval aastal Loode-Eesti metsaühistu. Liitumine on tingitud möödapääsmatust vajadusest olla oma tegevuses tõhusam, sest vaid nii saame ka tulevikus metsaomanike jaoks olemas olla ja kvaliteetseid teenuseid tagada.
ALLAR LUIK
Loode-Eesti metsaühistu metsamajanduse spetsialist
Loode-Eesti metsaühistusse kuulub liitumise järel 1500 metsaomanikku peamiselt Lääne-, Harju-, Järva- ja Raplamaal, kelle valduses on ligikaudu 35 000 ha metsa. Liitumine oli vajalik, et olla efektiivsem ja finantsiliselt jätkusuutlikum, kuid samas peab ühistu metsaomanikele lähedale jääma. Metsaomaniku jaoks tähendab metsaühistu olemasolu nii seda, et vajadusel saab ta tulla kodulähedasse ühistu kontorisse, kui ka seda, et meie tuleme metsa, et seal asju koos arutada.
Liitumise järel võtame liikmeid vastu mõlemas meie senises kontoris, kuid igapäevaselt on mehitatud Haapsalu kontor, kus metsaomanik kohtub meie rõõmsameelse kontorijuhi Kärt Ollemaga. Tallinna kontorisse ootame metsaomanikke eelneval kokkuleppel, aga võimalikult palju soovime metsaomanikuga kohtuda hoopis tema juures või tema metsas, kuna seal on kõige parem metsaasju ajada.
Pikk plaan on üha olulisem
Eesti erametsandus on aastakümnete jooksul palju muutunud ja teisenenud on ka mõned metsaomanike mured.
Mitmete metsanduslike tööde kvaliteet on teenusepakkujate hulgas tõusnud. Isegi metsauuendamist pakuvad metsaomanikele aktiivselt mitmed ettevõtted. Selles, et metsaomanikele pakutakse kvaliteetseid teenuseid, on suur roll ühistutel, kes on oma tegevusega lati kõrgele tõstnud.
Keskmine Loode-Eesti metsaomanik on aastate jooksul hakanud üha rohkem mõtlema oma metsa puudutavale pikaajalisele plaanile ja aina olulisemaks on muutumas tulevikutulu ning see, mis jääb lastele. Ka ühistult oodatakse mitte ühe või paari aasta plaani, mis sisaldaks raietulusid ja uuendamiskulusid, vaid kava, mis näitaks metsa pikaajalist kasutust.
Metsade uuendamise vajadus on muutunud meie liikmetele aina paremini mõistetavaks ja uuendamise mahud on oluliselt tõusnud. Sama suur samm tuleb astuda ka metsauuenduse ja noorendike hooldamises, mis on mõnikord veel omaniku vaates tagaplaanile jäänud. Tulenevalt meie liikmete metsade vanuselisest struktuurist ja minevikus tehtud töödest ongi valgustusraiete vajadus oluliselt kasvanud.
Ühinemiskoosolekul valitud Loode-Eesti metsaühistu volinikud, kes aitavad suunata ühistu tegevust nii, et sellest oleks metsaomanikele enim kasu. FOTO: KERTU-KEKK REINHOLD
Mis on metsaühistu?
Metsaühistu on metsaomaniku esimene partner metsa majandamisel. See on piirkondlikke ja ühiste huvidega metsaomanikke koondav organisatsioon, kus pakutakse metsanduslikku nõustamist ning erinevaid metsamajanduslikke teenuseid.
Metsaühistu põhikirjakohane tegevus on metsa majandamine ning selle liikmed on füüsilised ja eraõiguslikud juriidilised isikud, kellel on metsamaa.
Eestis tegutseb kokku ligi kolmkümmend metsaühistut.
Suund metsade ühtlase kasutamise poole
Perioodil 2010–2012 ühistu liikmete metsades tehtud metsainventeerimised näitavad küpsete metsade osakaaluks 40%, mis on metsade ühtlase kasutamise vaates liiga kõrge number. Üle kümneaastase järjepideva tööga on aastatel 2023–2025 koostatud metsamajandamiskavadel saadud küpsete metsade osakaal madalamaks, kuid siiski veel mitte piisavalt. Küpsete metsade raie tulemusena on minevikus oluliselt tõusnud istutamise maht ja praeguseks on sellest tulenevalt suurenenud ka noorendike osakaal.
Nii nagu istutamine, on ka noorendike hooldus omanike jaoks lühikeses plaanis kulu. Noorendiku hoolduse kulude mahaarvamist metsa majandamise tuludest ei soosi ka meie maksusüsteem. Seega kindlasti on valgustusraiete mahu tõstmine samm, mis nõuab metsaomanike teadlikkuse tõstmist. Positiivseks tuleb lugeda, et ka valitsus suurendab valgustusraiete teotuse eelarvet. Targema metsamajandamise kaudu ja riigipoolse toetusega saame koos metsaomanikega kasvatada tootlikumaid, elurikkamaid ja rohkem süsinikku siduvaid metsi.
Loode-Eesti metsaühistu püüab mitmeid asju teha uut- ja teistmoodi, seejuures peame aga jääma usaldusväärseks partneriks metsaomanikule ning metsa ikkagi vanal heal metsateadusel põhineval viisil edasi kasvatama ja hooldama.
Luua Metsanduskooli erinevatele erialadele esitati sel aastal ligi 500 avaldust. Kui varasematel aastatel on õpe kõigile olnud tasuta, on uue süsteemi järgi pilt täiskasvanute õppes mitmekesisem: mõnele erialale laekus mitu avaldust ühele kohale, teisel erialal oli soovijaid oodatust vähem.
KAIRIT PRITS
Luua Metsanduskooli turundus- ja kommunikatsioonijuht
Noorte seas on jätkuvalt kõige ihaldusväärsem harvesterioperaatori eriala, kus ühele kohale kandideeris sel aastal enam kui neli soovijat. Samuti suurendati sel aastal metsuri eriala õppekohtade arvu, et tagada tulevikuks meie metsadesse piisav ja oskuslik järelkasv.
Täiskasvanud õppijate seas ehk sessioonõppes pälvisid avalduste koguarvu mõttes enim huvi maastikuehitaja ja matkajuhi eriala. Suurim konkurss kujunes aga forvarderijuhi õppes, kuhu individuaalse väljaõppe tõttu saab vastu võtta vaid kümme õppijat.
Õppijad valmis
haridusse investeerima
„Trend, et metsanduserialade vastu tunnevad huvi nii noored kui ka täiskasvanud, on jätkuv. See on metsandusele hea märk – järelkasv on olemas,“ on õppejuht
Meelis Kall rahul. „Eriti rõõmustav on, kui põhikooli lõpetanud noored valivad metsuri või metsamasinajuhi tee – just ne-
Metsur
Taksaator
Harvesterioperaator
Forvarderioperaator
Metsakasvatus
Arborist
Puukooliaednik
Matkajuht
Maastikuehitaja
Metsamajanduse spetsialist
Puittaimede hindaja
Metsaväljaveo autojuht
mad on need, kelle peale tööandja saab loota ja kes annavad kindluse, et meie metsade hea käekäigu eest hoolitsevad oskustöölised ei kao kuhugi.“
Sel aastal avati esmakordselt ka tasulise õppe võimalus. Esialgne huvi on olnud just populaarsete erialade, nagu matkajuht ja arborist, vastu. See näitab, et inimesed on valmis oma haridusse
investeerima, kui see annab võimaluse karjääri muuta või elus täiesti uus suund valida.
Küll aga teeb kooli veidi murelikuks metsaväljaveo autojuhi eriala tagasihoidlik populaarsus. Samas on just see amet metsanduse tarneahelas võtmetähtsusega – oskus manööverdada metsas, mõista metsa ja metsamaterjali kvaliteeti ning töötada hüdrotõstukiga on tööandjate seas väga hinnatud.
Oskusi saab täiendada kursustel Kõik, kes praegu uut ametit õppida ei plaani, saavad oma teadmisi täiendada lühematel kursustel. Luua Metsanduskool pakub täienduskoolitusi nii metsanduse kui ka maastikuehituse valdkonnas aasta ringi.
Metsanduse kursustel saab õppida näiteks drooni kasutamist metsatöödel või täiendada teadmisi puude ja puistute mõõtmisest. Lähiajal on tulemas ka püsimetsaalade hooldamise ja kujundamise ning jätkusuutliku metsanduse koolitused. Maastikuehituse valdkonnas ootavad koolitused nii aiapidajale kui ka professionaalile: nippe ja oskusi saab nii muru rajamise, kuivendus- ja kastmissüsteemide, sillutiste rajamise kui ka suurte puude istutamise ja hooldamise valdkonnas.
„Täienduskoolituste suur pluss on see, et osaleja saab kohe praktilise kogemuse,“ ütleb Meelis Kall. „Paljud tulevad kursusele sooviga mõni töö ise ära teha, näiteks rajada oma aeda toimiv niisutussüsteem või hooldada ilupõõsaid, ning lahkuvad teadmisega, et nad saavad sellega ise hakkama. See annab enesekindlust ja aitab ka kulusid kokku hoida.“
Kuigi kursused on vahel tasulised, tasub seda vaadata investeeringuna. Omandatud oskused jäävad aastateks ja annavad võimaluse loodusega paremini toime tulla – olgu selleks vajadus koduaias või tööelus.
Luua Metsanduskooli tänavune vastuvõtt ja kursused näitavad, et metsandus ei ole pelgalt majandusharu, vaid valdkond, mis seob eri põlvkondi ja kõnetab ka neid, kes soovivad lihtsalt oma kodukoha kaunimaks muuta või loodusega targemalt ümber käia.
Harilik mänd (Pinus sylvestris) on Põhja-Euraasia metsade üks kindlameelsemaid ja visamaid elanikke, kelle hiiglaslik areaal ulatub põhjas Fennoskandia polaarjoone tagustest aladest läbi Briti saarte ja Lääne-Euroopa kuni Siberi idaosani. Ta on suurest männiperekonnast ainus pärismaine männiliik siinses põhjapoolses Euroopas. Enam levinud puuliigina on ta Eestis saanud nii majandusliku, ökoloogilise kui ka vaimse pärandi kandjaks, kujundades maastikke, elupaiku ja inimeste maailmapilti.
IVAR SIBUL
Eesti Maaülikooli dendroloogia ja metsaentomoloogia kaasprofessor
Põlvamaal Ootsipalu orus kasvab maailma kõrgeim teadaolev harilik mänd – 46,6 meetrit kõrge ja umbes 220-aastane puuhiid. FOTO: ANNIKI LEPPIK
Tema kasvuvõime on hämmastavalt paindlik: viljakates kasvukohtades võib mänd 70. eluaastaks olla juba 30 meetri kõrgune ja tüve läbimõõt ulatuda ligi poole meetrini, ent rabas rahuldub ta aeglase kasvuga, jäädes sajanditegi möödudes vaevu paarimeetriseks. Soodsates tingimustes võib hariliku männi latv sirguda ligi poolesaja meetrini ja eluiga ulatuda 400–500, harva enamagi aastani. Et Eestimaa pinnas sellele puule meeldib, kinnitab ka fakt, et Eesti kagunurgas, mitte kaugel Meenikunno rabast Ootsipalus kasvab maailma kõrgeim teadaolev harilik mänd – 46,6 meetrit kõrge ja umbes 220-aastane puuhiid.
Vorm ja välimus läbi elukaare Männi ilme sõltub kasvukohast ja muutub tema elukaare jooksul. Valgusnõudliku puuliigina on hariliku männi võra Kesk- ja Põhja-Euroopa puistutes kasvades kitsas, valgust läbilaskev, tema oksad peened ja lühikesed, tüvi kõrgele laasunud ning väikese koondega. Vanemaks saades tüvi jämeneb ja võra muutub poolkerajaks või vihmavarjukujuliseks ning oksad jämedamaks. Üksikult kasvava puu laiuv võra ulatub maapinnani ning siis on oksad pikad ja jämedad ning tüvi tüüakas ja jändrik. Tüve alumist osa katab vanematel männipuudel hallikaspruun, sügavate pragudega korp, ülemises tüveosas on koor aga punakasoranž, kestendav. Vanadel puudel muutub korp plaatjaks ja pealt siledaks ehk nn krokodillikorbaks. Okkad kinnituvad võrsetele kahekaupa, on 4–7 cm pikkused, need on jäigad, keerdunud, sinakasrohelised ja püsivad puul 3–7 aastat.
Vabalt kasvav harilik mänd on jändrik, maapinnani ulatuva laiuva ja jämedaoksliku võraga. FOTO: IVAR SIBUL
Vaigu kaitsev jõud ja puidu omadused
Männipuit on vaigurohke, eristudes pehmest heledamast maltspuidust ning tihedamast ja raskemast punakaspruunist lülipuidust, mis hakkab tekkima alles pärast 40. eluaastat. Heleda maltspuidu vaik on vedel, lülipuidus aga tardunud. Vaigukäike leidub ka koores ja okastes, kuid need pole ühenduses puidu vaigukäikudega. Käikudes liikuv männivaik on rõhu all, mistõttu kaitseb see puud haigustekitajate ja kahjurite sissetungi eest. Antibakteriaalse ja hallitusseentevastaseid aineid sisaldav vaik katab nii puu välised vigastused kui ka blokeerib patogeenide puitu tungimise. Samas muutub värskelt raiutud männi maltspuit soojal aastaajal mikroseente elutegevuse tõttu kiiresti sinakaks. Elujõulise puu tüvesse siseneda püüdvad putukad (puidusikud, rädi- ja kooreüraskid jt) surmab kokkupuude vaiguga aga mõne hetkega.
Tolmlemisest seemnete lennuni Mais-juunis arenevad männil eelmise aasta võrsete tipus munajad, kollased isaskäbid, mille tolm võib levida soodsa ilmaga sadade kilomeetrite kaugusele. Sama aasta võrsete tippu tekivad aga püstised ovaalsed, punakad emaskäbid. Ühel puul valmivad tolmuterad ja seemnealgmed väikese ajanihkega: nii ei saa tolmuterad viljastada seemnealgmeid sama puu emaskäbides. Niisugune võõrtolmlemine ühekojalisel männil tagab elujõulisema järglaskonna. Emaskäbide viljastumine toimub aga alles järgmise aasta kevadel, seemned valmivad teise sügise lõpuks ja vabanevad käbist kolmanda aasta kevadel, kui päikesepaisteline kuiv ilm avab pruunid käbisoomused. Hariliku männi kirjudel seemnetel on kolm korda nende enda pikkusest pikem pruunikas lennutiib, mis laseb männiseemnetel tuulega levida emapuust üsna kaugele. Lennutiib haarab harilikul männil, nagu ka kõigil teistel männiliikidel (v.a seeder- ja pähklimändidel, kellel seemnetiib puudub või on vähearenenud), seemet kahvlitaoliselt servadest ning vabaneb seemnest kergesti. Pärast seemnete varisemist, suve algul, hakkavad puudelt varisema ka tühjad tuhmpruunikashallid käbid. Eestis korduvad seemneaastad keskmiselt iga kolme-nelja aasta tagant, põhja pool harvem.
aga ka rabaservades, kus teised puud hätta jäävad. Just seetõttu kasvab ta sageli puhtpuistuna. Segametsades on männi kaaslaseks tavaliselt kuusk või kask. Palumetsades on ta koos puhmarinde ja samblavaibaga üks olulisemaid ökosüsteemi kujundajaid. Koostöö mükoriisa ja teiste seentega tagab puu enesele parema mineraalainete ning vee kättesaadavuse, vastutasuks varustatakse seenpartnereid aga süsivesikutega.
Elurikkus männi varjus ja võras Männi tüvel ja okstel elavad samblad ning samblikud, võraokstes ja tüvedel pesitsevad linnud ning koort ja võrseid himustavad mitmed imetajad, juurte ja okastega on seotud aga seened ning teised mikroorganismid. Männiga on seotud ka rida putukaid, kellest nii mõnedki ohustavad mändi erinevates eluetappides, vigastades nii puu juuri, võrseid, pungi kui ka okkaid. Tuntud on ka mitmed männile kahju tekitavad seenpatogeenid. Liigne lumi, põud või mehaanilised vigastused võivad samuti puud nõrgestada.
Hariliku männi valmiv käbi teise aasta suvel. FOTO: IVAR SIBUL
Kohanemine äärmuslike kasvukohtadega
Mänd talub hästi äärmuslikke kasvutingimusi, nii kuivust ja kuuma kui ka liigniiskust ja karmi külma. Mändi võib leida nii kuivadel liivaluidetel, nõmmedel kui ka liigniisketes kasvukohtades ja rabades. Ta kasvab nii happelisel mullal kui ka karbonaadirikkal pinnasel, nii looaladel kui ka murenenud graniidil. Kui kasvukoha pinnas lubab, hakkab mänd juba noorena kasvatama tugevat peajuurt, millele lisaks areneb hiljem tihe külgjuurte võrgustik, mis ulatub laialdaselt erinevatesse mullakihtidesse, andes puule vastupidavuse tormides ning veevaru ka kuivades kasvukohtades ja põuaperioodil. Kuivadel liivmuldadel ja õhukestel paepealsetel muldadel moodustub männil lühike peajuur ja üsna pikad maapinnalähedased külgjuured.
Selline juurte struktuur võimaldab männil elada kuivadel liivikutel, luidetel
Mänd meie majanduses ja kultuurimälus
Majanduslikult on mänd Eestis asendamatu. Tema hästi töödeldav puit on kasutuses hoonete kande- ja seinapalgina, põranda- ja seinakatetes, liimpuidus, aknaraamides ning mööblis, samuti immutatuna liiprite ja postidena. Männikändude utmisel saadakse tõrva, pigi, sütt; vaigust valmistatakse kampolit ja tärpentini. Rahvameditsiinis on kasutatud männikasve, -pungi ja -okkaid hingamisteede haiguste, nahapõletike, reuma ja närvivalude korral. Asendamatu on mänd metsaparkides ja parkmetsades, kuna eritab rohkesti fütontsiide, mis hävitavad mikroobe ja baktereid.
Meie rahvakultuuris on mänd olnud tugevuse, kestvuse ja kaitse sümbol. Ta on olnud pühapuu ja palvepaik, tema tüvesse on raiutud nii õõnsusi mesilasperedele kui ka lõigatud riste igavikuteele läinud lähedaste mälestuseks. Ta on korraga nii argine kui ka pühalik –puu, kes on alati olemas, ent ei trügi esiplaanile. Harilik mänd jääb meie maastiku arhitektiks ja ajaloo tunnistajaks. Kui kõik muu meie ümber muutub, jääb mänd ikka kindlalt püsima, justkui vaikne mälu- ja ajasild meie esivanemate ning tulevaste põlvede vahel.
Jooksvat infot SAK-i leidudest saab põllumajandus- ja toiduameti kodulehelt: pta.agri.ee/sigade-aafrika-katk
Punase täpiga – metssigade positiivsed SAK-i leiud; sinise täpiga –koduseafarmid, kus on tuvastatud SAK. Andmed augusti keskpaiga seisuga.
2020. aasta alguses andis Maailma Loomatervise Organisatsioon (OIE) Eestile kodusigade sigade Aafrika katku (SAK) vaba maa staatuse. Viis aastat hiljem on olukord kardinaalselt muutunud. Praeguseks on SAK jõudnud mitmesse kodusigade farmi, hukata on tulnud juba kümneid tuhandeid sigu. Tegemist on tõsise ohuolukorraga, mis mõjutab otseselt Eesti toidujulgeolekut, kodumaist seakasvatust ja loomade heaolu.
MARKO VINNI
Eesti Jahimeeste Seltsi jahindusnõunik
Taas lõkkele löönud taudipuhang on „kingitus“ meie naabritelt. 2024. aasta lõpus oli sigade Aafrika katku (SAK) viirus tuvastatud 28 kütitud või surnuna leitud metsseal, kõik leiud pärinesid Läti või Venemaa
piiri lähedastelt aladelt. Meie piirialadelt on nakkus 2025. aastal jõudsalt sisemaa poole liikunud. Augusti teiseks pooleks on tuvastatud 94 SAK-positiivset leidu kütitud või surnult leitud metssealt üle Eesti.
Metssea üldarvukus küündis 2024/2025. aasta jahihooaja lõpus vähemalt 18 500 isendini.
Arvukust tuleb vähendada Võrreldes eelneva aastaga on metssea arvukus langenud Hiiumaal, samuti Lõuna-Eestis sigade Aafrika katku (SAK) levikust mõjutatud jahipiirkondades. Mandri-Eestis laiemalt on metssea asustustihedus suurenenud ja Saaremaal püsib eelneva aastaga võrreldes sarnasel kõrgel tasemel.
2024. aasta jahihooajal kütiti Eestis kokku 15 546 metssiga, mis on 1253 isendi võrra enam kui aasta varem. Arvukuse langetamiseks tasemele 3 isendit 1000 hektari kohta soovitame käesoleval jahihooajal Mandri-Eestis küttida kokku vähemalt 12 700 metssiga. Väga kõrge metssea asustustihedusega Saa-
remaal tuleks arvukuse edasise tõusu vältimiseks ja selle langetamiseks küttida vähemalt 4200 metssiga. Hiiumaal tuleks küttimissurvet hoida vähemalt eelmise aasta tasemel ja arvukuse oluliseks langetamiseks seda suurendada. Arvukuse langetamine ühe jahihooajaga tasemele 3 isendit 1000 hektari kohta pole saartel kuigi reaalne. Eesmärgi täitmiseks ühe aastaga tuleks näiteks Saaremaal küttida ligi 6000 metssiga.
Ohjamiseks on vaja rohkem pingutada
Sarnaselt eelmise aastaga on metssea üldarvukuses viimase aasta jooksul toimunust selge pildi saamine päris keeruline, sest piirkonniti on arvukuse muutuste suund ja ulatus väga erinev. Olemasolevatest andmetest nähtub siiski, et asurkonna suurus Eestis tervikuna on viimase aasta jooksul pigem suurenenud. Oodatust tagasihoidlikum reaktsioon suurenenud küttimissurvele viitab arvukuse mõningasele alahinnangule eelnevatel aastatel. Kui mitmes eelnevas aruandes tõdeti, et sigade Aafrika katkust pole Eestis endiselt jagu saadud, kuna aeg-ajalt tuvastatakse üksikuid viiruspositiivseid metssigu, siis viimase aasta jooksul on kahjuks SAK-viiruse levik metsseaasurkonnas selgelt laienenud ja viiruspositiivsete isendite leidude hulk oluliselt suurenenud. Seepärast on 2025/26. aasta jahihooaja soovituslik küttimismaht 18 000 isendit.
SAK-i ohjamiseks metsas tuleb jätkuvalt jahimeestel rohkem pingutada. Eelnevad aastad on ehk natuke uinutanud ja igal pool pole kindlasti küttimisega jõutud tasemele, kus jahimaal oleks 3 metssiga 1000 hektari kohta, milleni küündimine peaks olema iga jahipiirkonna eesmärk. Keskkonnaamet rõhutab, et metssigade arvukuse vähendamine on võtmevahend SAK-i leviku tõkestamiseks.
Loomataudide levitajad koduseafarmidesse:
Levikufaktor/ allikas
Osatähtsus (%)
Inimesed ja inimtegevus 30–40
Haiged või nakatunud loomad 20–30
Metsloomad ja looduslikud peremehed 15–20
Putukad ja parasiidid 10–15
Saastunud materjalid/toit 5–10
Allikas: Põllumajandus- ja toiduamet
Värsked taudipuhangud Lõuna-Eestis tuletavad karmilt meelde, et seakatk võib jõuda igasse farmi, kui bioohutusmeetmetes kasvõi hetkeks järeleandmisi teha. Tuletame meelde, kuidas levib SAK, miks see on nii ohtlik, ja mida iga seapidaja, jahimees ning metsas liikuv inimene peaks tegema, et haigus ei saaks uut võimalust. Õige käitumisega saame me kõik anda oma panuse SAK-i leviku piiramisse.
Miks sead hukatakse?
Sigade Aafrika katk kuulub eriti ohtlike loomataudide hulka, kuna põhjustab sigade massilist haigestumist ja suremust ning seetõttu ka suurt majanduslikku kahju. Haiguse puhkemisel kehtestatakse karantiin, kõik sead hukatakse, sest haiguse vastu puudub ravi.
Kui farmis on nakatunud siga, siis mis saab farmis edasi?
Kõik sead hukatakse ja AS Vireen korraldab sigade nõuetekohase kahjutustamise. Seejärel korraldab PTA seapidamise ettevõttes täieliku puhastuse ja desinfektsiooni. 15 päeva pärast taudikolde puhastamise ja desinfitseerimise lõpetamist võib farmi uuesti sigu tuua. Eesti Maaülikooli teadlased aitavad epidemioloogilise uuringu käigus välja selgitada, kuidas haigustekitaja võis farmi pääseda.
Miks ei või SAK-i nakatunud sigade liha kasutada söögiks, kui seda liha ka töödeldakse?
Nakatunud siga ei ole võimalik tappa ega tema liha edasi käidelda, ilma et saastaks keskkonda SAK-i viirusega. Lihas endas püsib viirus eluvõimelisena väga pikka aega. Viirus talub isegi mõõdukat kuumtöötlemist. Lihast jäävad paratamatult üle jäägid, mida võidakse tahtlikult või tahtmatult sööta kodusigadele. Samuti võivad need sattuda loodusesse ja seeläbi taas metssigu nakatada.
Kas sigade Aafrika katkule on ravi?
SAK-ile pole ravi.
Miks ei vaktsineerita sigu, et vältida nakatumist SAK-i?
Hetkel ei ole olemas tõhusat ega ohutut SAK-i vaktsiini. Vaktsiini väljatöö-
tamisega tegelevad mitmed teadlaste rühmad üle terve maailma, kuid lähiajal pole nõuetekohast vaktsiini Euroopa turule ilmselt oodata. Seni välja töötatud vaktsiinid on vähetõhusad ega kaitse piisavalt haigestumise ega nakatumise vastu.
Kuidas ma ära tunnen, et sead on nakatunud?
SAK-i peamised sümptomid on palavik üle 40 °C; isutus, loidus ja naha sinakaks muutumine; köha ja hingamisraskused; verevalumid nahal, kõrvade laiguliseks muutumine; silmapõletik koos nõre eritumisega.
Kuidas viirus levib?
Viirus levib haige looma vahendusel, samuti võib haigusetekitajat levitada saastunud sõiduvahendite, riiete, jalanõude, seadmete jne abil, juhul kui neid pole desinfitseeritud.
Kas haigus kujutab ohtu inimestele või teistele loomadele?
SAK pole nakkav teistele loomaliikidele ega inimestele, küll aga võivad nad haigust edasi kanda.
Kui palju seafarme Eestis on?
2025. aasta 31. mai seisuga on Eestis 132 seafarmi, kus peetakse 282 898 siga.
Kui tihti amet seafarme kontrollib?
Amet kontrollib seafarme vähemalt kaks korda aastas.
Mis on üldine olukord Eesti sigalates bioturvalisusega?
Üldiselt võib öelda, et sigalate bioturvalisus on hea.
Kas kulud seapidajale hüvitatakse?
Sigade Aafrika katk kuulub eriti ohtlike loomataudide hulka ja taudikoldes haiguse likvideerimisega seotud kulud (sigade läbivaatamine, proovivõtmine ja muud järelevalvetoimingud, nagu ka proovide laboris uurimine) kaetakse riigi eelarvest. Järelevalveametniku ettekirjutuse alusel hukatud sead, hävitatud sööt, seade ja pakkematerjal ning taudi tõttu hukkunud sead hüvitatakse loomapidajale.
Ulukikahjud põldudel on muutumas üha suuremaks probleemiks nii põllu- kui ka jahimeeste jaoks. Viimastel aastatel on sagenenud juhtumid, kus suurkiskjad, sealhulgas karud, on põhjustanud olulist kahju põllukultuuridele ja loomapidajatele.
ANDRA HAMBURG
Eesti Jahimeeste Selts
Hiljuti pöördusid Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Jahimeeste Selts ja Eesti Talupidajate Keskliit oma liikmete poole üleskutsega dokumenteerida karude tekitatud kahjud äpi Jahis kaudu. Valdkonna esindusorganisatsioonid otsivad ühiselt lahendusi. Teemadel, kuidas kahjusid ennetada, millised kultuurid on enim ohustatud ja kes peaksid olema võtmetegijad ulukikahjude vähendamisel, arutame Eestimaa Talupidajate Keskliidu liikme ja põllumajandustootja Jaanus Põldmaaga.
Põllumehed avaldasid hiljuti muret karukahjude üle. Kas see on kasvav probleem?
Karude tekitatav kahju on praegu kindlasti kasvav probleem, sest karu arvukus on jätkuvalt kasvutrendis. Siinkohal räägime eriti põllukahjudest ehk siis kahjust viljadele. Kuid põllul on olemas ka oht inimesele, kuna seal käiakse tõrjumas metssigade kahjusid. Inimene võib sattuda emakaru ja poegade vahele – seda ohtu ei tohiks samuti unustada.
Kas viimaste aastate ilmastikutingimused ja laiemalt levinud maisikasvatus on kaasa toonud kahjustuste suurenemise?
Mais on põllukultuurina praegu selline, mida kasvatatakse ühelt poolt järjest rohkem ja teiselt poolt on see üsna kõrge kasvuga, sarnanedes veidi võsaga.
Loom nii toitub kui ka elab seal põllus, ta ei lähe sealt enam ära. Samas karule meeldib väga ka kaer, ta ei käi ainult maisipõllus. Mais on lihtsalt praegu väga atraktiivne kultuur, mis tegelikult maitseb kõikidele loomadele.
probleemidega otseselt keegi teine tegeleda ei saa.
Olen teinud ka üleskutse, et põllumehed hakkaks ka ise jahimeesteks. Ehk et nende probleemidega otseselt keegi teine tegeleda ei saa.
Millised kultuurid on ulukitele viimasel ajal eriti atraktiivsed?
Kõigepealt ikkagi nisu. Kuna sel aastal oli pool suve väga jahe ja vihmane, ei tahtnud mais üldse kasvada. Nüüd, kus ilmad on läinud soojemaks, on mais olnud väga kiire kasvuga, aga seda, kas tõlvikud ka valmis saavad, veel ei tea, sest kasvamine jäi väga hiljaks. Kui tõlvik valmis ei saa, ei taha seda siga ega karu. Praegu on ikkagi metssiga ja karu rohkem nisus näha.
Kus näete „võtit“ ulukikahjude vähendamisel?
Ühelt poolt peab olema ikkagi hea koostöö põllu- ja jahimeeste vahel. Olen teinud ka üleskutse, et põllumehed hakkaks ka ise jahimeesteks. Ehk et nende
Parim näide on see, et kui jahimees läheb nisupõldu ja seal on emis põrsastega, siis ta tuleb sealt ära ning ütleb, et tal polnud midagi lasta. Samas kui põllumehest jahimees kütib samas situatsioonis suure tõenäosusega põrsast, sest sellisel juhul emis enam tagasi ei tuleks. Kõik saab siiski kindlasti alguse kohalikust koostööst.
Kas näete ka maakonna jahindusnõukogul rolli ulukikahjude teemade lahendamisel?
Jahindusnõukogudel peaks olema suurem roll. Ma leian, et nad pole siiani õieti tööle hakanud. Neil peaks olema rohkem õigusi ja kohustusi. Maakondlikud probleemid, mis on põllu-, metsa- ja jahimehe vahelised, peaks lahendama jahindusnõukogu. Nõukogul peaks olema kohustus neid lahendada. Lisaks peaks nõukogul olema õigused, kuidas ta neid lahendab. Tal peab olema õigus kutsuda kohale jahipiirkonna esindaja ja kaebaja. Praegu pole neil praktiliselt mingeid õigusi. Lisaks peaks jahindusnõukogu liikmetel olema tunduvalt parem n-ö ja-
Karudele maitseb mesi sama palju kui inimestele. Kui nad juhtuvad mesitarudele ligi pääsema, jääb neist maha korralik laastamistöö.
FOTO:EESTI JAHIMEESTE SELTS
hindusharidus ehk nad peaksid aru saama ulukite elust ning jahindusest. Kuigi jahindusnõukogus on oma ala spetsialistid, on raske kokkuleppeid teha, kui liikmetel pole jahinduslikku tausta. Neid peaks selles vallas harima – kuna jahindusnõukogud teenivad riigi huve, peaks riik tellima Eesti Jahimeeste Seltsilt koolitusi.
Kas siis kahjustuskolletes küttimine on hea lahendus?
Hetkel on see ainuke lahendus, kuna keskkonnaamet saab lubada karu küttimist kahjustuskolletes. Tulenevalt n-ö hundisõjast muudeti näiteks eelmine talv seadust ja praegu suudab keskkonnaamet väljastada kiskjalube kahjustuskohtadesse tunduvalt kiiremini. Praegune praktika näitab, et hundilube on nad kiiresti väljastanud, ja saame peagi näha, kas ka karulube. Samas teab keskkonnaamet ka seda, et kui tahame sel aastal karude juurdekasvu piirata, peaks küttima 130 karu. Seega tulebki teada anda kõikidest kahjudest. Kui seda ei tehta, siis pole võimalik ka küttida.
Kuidas on põllumehed seni reageerinud üleskutsele kahjudest teatada? Pigem passiivselt. Tänapäeva ühiskond on läinud selles mõttes täpsemaks, et meil on olemas Jahise süsteem, on võimalik sisestada arvukus, kahjud jne. Lubatakse ju küttimist ka vastavalt statistikale, ehk siis peaks tegema statistikat, aga kui seda ei tee, pole ka tulemust. Ilmselt pole inimesed ka harjunud Jahist kasutama, kuigi kutsume seda tegema juba teist või kolmandat aastat
Kuigi siin-seal on kuulda küll murdmistest ja kahjudest, siis seda ei märgita. Eks ühiskond reageeribki ju muutustele ja uuendustele aeglaselt, kuigi meil oleks andmeid vaja, et saada paremat üldpilti.
Lambakasvatajad on samuti rääkinud, et senine ulukikahjude hüvitamise kord pole efektiivne. Mida võiks selles suhtes paremini teha?
Uus kord lepiti kokku pisut valesti. See on nüüd põhjustanud olukorra, et kah-
judest alati ei teatata. Uue korra järgi küll esimene kord suures osas kahjud hüvitatakse, kuid korduva kahju korral on see hüvitis järjest väiksem. Kui näiteks kiskja murrab ühe lamba või kaks, aga mul on neid sadu, siis ma ei pane seda esimest korda kirja, sest saan sellega ise hakkama. Tekib arusaam, et äkki järgmine kord tuleb murrab kolmkümmend lammast maha, siis teen selle esimese kahjunõude.
Tegelikult see kord ei tööta ja põllumajanduse katusorganisatsioonid on öelnud, et see tuleb uuesti üle vaadata. Keskkonnaamet ja ministeerium on lubanud, et seda hakatakse esimesel võimalusel uuesti läbi rääkima. Põllumehed loodavad, et järgmiseks talveks tuleks juba uus kord.
Riigi seisukoht on ka see, et ennetusmeetmetele makstakse rohkem toetust kui kahjudele.
Kas ja kuidas teha tulevikus nii, et ulukikahjud oleks minimaalsed? Kas näiteks andmepõhine lähenemine võiks aidata rohkem ulukikahjusid prognoosida?
Jah, riik läheb ju samuti järjest enam üle andmepõhisele süsteemile. Küsimus ongi praegu selles, et kindlasti peaks olema rohkem ennetustegevust. Riigi seisukoht on ka see, et ennetusmeetmetele makstakse rohkem toetust kui kahjudele. Põllumees peaks suutma kas ise või koostöös jahimeestega neid kahjusid ennetada. Praegu teeme tööd ka selle nimel, et ennetus oleks võimalikult efektiivne
Ilmselt on vaja tekitada ka ulukile ohutunne, et loom ei tunneks ennast seal põllul väga vabalt. Ohutunne tekib siis, kui teda põllul kütitakse. Ent uluki küttimine põllul on praegu pigem tagasihoidlik. Inimpelgus väheneb ka siis, kui arvukus on liiga kõrge. Normaalse arvukuse juures ei tohiks olla olukorda, et ma näen neid loomi iga päev.
Tulevikule mõeldes tuleks kokku leppida optimaalsed ulukite arvukused ja siis tegeleda ennetusega ning muidugi teha huvigruppide vahel koostööd. Lisaks arenevad kindlustuslahendused, et põllumehel oleks võimalus mingil määral oma vara kindlustada.
MIKKO BUHT
Eesti Maaülikooli nooremteadur
Ebatsuuga võib olla üks võimalik lahendus tulevikumetsade kujundamisel
Rahvusvaheline teadlaste meeskond uuris, kuidas kliimamuutused mõjutavad Läänemere piirkonnas kasvavate harilike ebatsuugade (Pseudotsuga menziesii) arengut. Uuringus osalesid ka Eesti Maaülikooli metsateadlased Sandra Metslaid ja Aleksei Potapov, kelle sõnul on saadud tulemused praktilise metsanduse seisukohalt väga olulised. Kliimamuutuste kontekstis on vaja leida puuliike, mis suudaksid edukalt
kasvada ka tulevikus. Harilik kuusk kannatab üha enam seenhaiguste ja üraskikahjustuste käes, murekohad on tõsised nii Eestis kui ka Kesk-Euroopas. Üheks võimalikuks alternatiiviks peetakse Põhja-Ameerikast pärit kiirekasvulist ja väärtusliku puiduga harilikku ebatsuugat, mida on Euroopas kasvatatud üle sajandi ning mis kasvab Eestis nii haljastuses kui ka üksikutes metsapuistutes. Poola teadlase Marcin Kliszi juhtimisel analüüsiti uuringus 27 puistut Saksamaal, Poolas, Leedus, Lätis ja Eestis. Eestis tehti mõõtmisi neljas viljakal mineraalmullal kasvavas ebatsuuga puistus. Selgus, et ebatsuuga tundlikkus kliimatingimuste suhtes varieerub geograafiliselt: soojemates piirkondades (Saksamaal ja Poolas) on puud muutunud ajas temperatuuri kõikumiste suhtes tundlikumaks, samas
jahedamates piirkondades, nagu Eesti ja Läti, on tundlikkus vähenenud või püsinud stabiilsena.
Eestis uuritud puistud, millest kolme vanus oli ligi 100 aastat ja ühel veidi üle 70 aasta, näitavad liigi head potentsiaali: keskmine diameeter jäi vahemikku 40–50 sentimeetrit ja keskmine kõrgus oli 33–37 meetrit, mis on Eesti tingimustes väga head näitajad.
Samas rõhutavad teadlased, et võõrpuuliikide kasutamine vajab alati hoolikat kaalumist. Kuigi ebatsuuga võib toetada kohalike okaspuudega sarnast metsaelustikku, võib ta samas muuta elupaikade struktuuri ja liigikooslust. Seetõttu tuleb liigi laiemat kasutamist tähelepanelikult jälgida.
Uuring avaldati ajakirjas Agricultural and Forest Meteorology.
Jahiloss on Järvselja sümbol olnud enam kui sada aastat. Nüüd ehitatakse samale kohale juba kolmandat jahilossi, kuna esimene hävis tulekahjus ja selle järglane oli nii amortiseerunud, et selle kaasajastamine polnud realistlik. FOTOD: EESTI MAAÜLIKOOL
Uus jahiloss ühendab kaasaegse lahenduse ja ajaloolise pärandi
3. juunil 2025 asetati nurgakivi Eesti Maaülikooli Järvselja uuele jahilossile – sümbolile, mis ühendab metsanduse hariduse, teaduse ja sajandipikkused traditsioonid. Hoone kerkib Järvselja õppe- ja katsemetskonna südamesse, samale kohale, kus on seisnud ka selle kaks eelkäijat. Esimene jahiloss valmis 1912. aastal, kuid hävis tulekahjus 1948. aastal. Teine hoone rajati 1980. aastal, kuid oli sedavõrd amortiseerunud, et selle kaasajastamine polnud enam realistlik. Pärast põhjalikku kaalumist otsustas Eesti Maaülikool rajada samasse kohta uue hoone
„Ülikool peab pakkuma oma töötajatele ja tudengitele kaasaegseid tööja õpitingimusi ka linnakust kaugemal
asuvates katsebaasides. Hea meel on, et Järvselja südamesse kerkib hoone, mille üle saame uhked olla ka tulevikus,“ ütles Eesti Maaülikooli metsanduse ja inseneeria instituudi direktor Marek Metslaid. Tema sõnul on ülikoolile oluline hoida enam kui saja-aastase metsandusliku kõrghariduse traditsioone ja varasemate jahilosside lugusid, millele pööratakse ka uues hoones tähelepanu. Kui juuni alguses pandi paika nurgakivi, siis 26. juunil tähistati juba järgmist olulist ehitusetappi, sarikapidu. Metslaid rõhutas peol peetud kõnes, et Järvselja õppe- ja katsemetskonna kaasajastamine ning uue jahilossi rajamine annab hoogu nii instituudi kui ka ülikooli õppeja teadustegevuse arengule ning kinnitab Järvselja rolli metsanduse keskuse ja loodusesõprade kohtumispaigana.
Eesti Maaülikool kuulutas hanke jahilossi projekteerija ja ehitaja leidmiseks välja 2024. aasta suvel. Aasta lõpus algasid ettevalmistustööd ja ehituse peatöövõtjaks valiti AS Tartu Ehitus. Palkosa ehitab üks Eesti tuntumaid palkmajatootjaid Hobbiton OÜ. „Koostöö Hobbitoniga on olnud suurepärane ja nad on meid protsessi jooksul positiivselt üllatanud – näiteks töötasid nad spetsiaalselt jahilossi jaoks välja uut tüüpi nurgatapi, nn kuusetapi,“ rääkis Eesti Maaülikooli arendusjuht Linnar Pärn. Tema hinnangul võib ka uuest jahilossist kujuneda Eesti puitmajaehituse traditsioonis sümbolväärtusega hoone. Praegu on käimas viimistlus- ja tehnosüsteemide tööd ning jahiloss avab tõenäoliselt uksed 2026. aasta alguses.
ANNIKI LEPPIK Eesti Erametsaliidu kommunikatsioonijuht
Augustis valis Eesti Erametsaliidu juhatus ükshäälselt liidu uueks juhatuse esimeheks Meelis Matkamäe. Senine juhatuse esimees Ants Erik jätkab omal soovil juhatuse tavaliikmena.
Meelis Matkamäe on pikaaegne metsakonsulent ja Rakvere metsaühistu tegevjuht. Eesti Erametsaliidu juhatusse kuulub ta aastast 2018 ning on tänu oma rollidele metsaühistus ja erametsaliidus metsaomanike muredega hästi kursis.
„Pikka ja rahulikku sisse elamist juhatuse esimehe rolli ei ole, kuna Riigikogus on juba menetlemisel nii looduskaitse- kui ka metsaseaduse muudatused ja erametsaliit peab siin olema jõuliselt väljas selle eest, et metsaomanikud oleksid neid puudutavate metsapoliitiliste otsuste tegemisse kaasatud ja nende arvamusega arvestataks,“ rääkis Matkamäe. Pikas perspektiivis peab ta oluliseks ka teadlikkuse tõstmist metsaühistute tegevusest ja metsaühistute positsiooni tugevdamist.
Sigade Aafrika katk on tänavu teinud loomapidamistes väga karmi laastamistööd. Viimase paari aastaga on metssigade populatsioon jõudsasti kasvanud ja sigade Aafrika katku viirusele positiivsete metssigade leviala on laienenud Kesk-Eestini. See on viinud olukorrani, kus katk on jõudnud ka farmidesse ja praeguseks on SAK-i tõttu hukatud ja hukkamisele määratud peaaegu 10% Eesti kodusigadest.
Seetõttu on aeg rääkida ka taudiriskidest, mis on seotud metsamajandusega. Taudi leviku piiramine ja kontrolli alla saamine metsas sõltub kõigist, kes metsas toimetavad. Sigade Aafrika katku viirus on väliskeskkonna tingimustes vastupidav, säilides nakatamisvõimelisena väga pikka aega, ja võib edasi levida pinnasesse sattunud viirust sisaldavate eritiste või kudede kaudu. Viirus võib levida ka mitmesuguste sõiduvahendite ja seadmete vahendusel. Hukkunud metssead jäävad tihti märkamata ja nende korjustest pärineva materjali kaudu võib viirus metsatööde käigus jõuda järgmise metsseakarjani.
Taudi leviku risk on eriti suur siis, kui puhastamata metsamasinad viiakse ühest tööpiirkonnast teise. Eesti saared on hetkel seakatkust vabad ja seetõttu puhastamata metsamasinate liikumise korral eriti suures ohus. Regionaal- ja põllumajandusministeerium kutsub kõiki metsatehnika kasutajaid üles enne seadmete ühest tööpiirkonnast teise viimist neid puhastama ja võimalusel ka desinfitseerima. Selleks sobivate desovahendite kohta saab teavet põllumajandus- ja toiduametist.
Hoolimine annab võimaluse riske vähendada; väheste kuludega on võimalik ära hoida suurt majanduslikku kahju ja väärtustada seakasvatajate tööd.
Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees
Metsade vastupidavuse ja elujõulisuse tagamine muutuvates kliimatingimustes on üha olulisem. LIFE’i integreeritud projekti „Kliimamuutustega kohanemise tegevuste elluviimine Eestis“ („Implementation of national climate change adaptation activities in Estonia“) raames rajatakse segapuistute näidisalad, mille eesmärgiks on katsetada erinevate puuliikide koos kasvatamise võimalusi, kuna segapuistuid peetakse vastupidavamateks kliimamuutustest tingitud probleemidele, nagu kahjurid ja tormikahjustused.
Viie ala kogupindala on ligi 45 hektarit ja need paiknevad Tartu, Valga, Lääne-Viru, Harju ja Pärnu maakonnas. Katsealadelt leiab tänapäeva Eesti metsamajanduses olulisi puuliike, samuti neid, mis võivad muutuvates kliimatingimustes paremini kasvada ja kohaneda.
Praeguseks on istutustööd kestnud juba kaks aastat, selle ajaga on näidisaladele istutatud üle 50 000 eri liiki taime rohkem kui 30 hektarile. Katsetused hõlmavad erinevaid istutussüsteeme, et saaks hinnata puuliikide kooskasvamise võimekust ja arengut erinevates tingimustes. 2024. aastal istutati segud rida + rida viisil, kus kahe liigi puhul vaheldus liik igas reas. Sel kevadel rakendati grupisüsteemi, kus puud said mulda liigipõhiste gruppidena. 2026. aastal istutatakse samad puuliikide segud malelauasüsteemis, kus liik vaheldub ridade sees.
Mullu kevadel istutatud taimede ellujäävus oli näidisaladel üle 90%, tamme ja pärna puhul isegi ligi 100%. Lehisetaimedele on paraku kevaditi liiga teinud hiliskülmad. Tänavu istutatud taimede ellujäävust hinnatakse sügisel pärast kõigi alade seiret. Siiski saab juba öelda, et käesoleva aasta jahedapoolsem kevad põhjustas kahjustusi Lääne-Virumaal asuvale näidisalale istutatud lehistele ning erinevatele näidisaladele istutatud vahtratele.
Projektis pakub erilist väljakutset metsataimekasvatuses vähe levinud liikide (harilik ebatsuuga, lehised, harilik tamm, harilik pärn) istutusmaterjali kättesaamine, kuna neid liike kasvatatakse väga väikeses koguses.
Võta osa harivast metsaretkest, osale põneval koguperepäeval või külasta Eesti puidutööstuse lipulaevasid – Metsarahvapäeval toimuvad TASUTA elamusterohked üritused üle Eesti. Metsatarkusi jagavad nii teadlased kui metsakasvatajad ning päeva mahub kuhjaga metsaelamusi.
Metsarahvapäeva korraldab Eesti Metsaselts.
Ürituste kaart täieneb jooksvalt terve suve vältel. Tutvu programmiga www.metsarahvapaev.ee
