Juuni 2025
ühiselt metsaühistut vedamas
Mille poolest erineb metsamajandamine saartel mandrist?
Mida võiks metsaomanik teada puiduturust?
Metsateadlane Ivar Sibul tutvustab perekond kadakat
Miks ja kuidas satuvad loomad linnaruumi?
Metsaühistu on metsaomaniku esimene partner metsa majandamisel. See on piirkondlikke ja ühiste huvidega metsaomanikke koondav organisatsioon, kus pakutakse metsanduslikku nõustamist ja erinevaid metsamajanduslikke teenuseid.
Eestis on ligi 30 aktiivselt tegutsevat metsaühistut.
Ühistu Tegevuspiirkond Telefon E-post
Koduleht
Ambla Metsaühistu Järva maakond 5666 5252 toomas.lemming@gmail.com Põhja-Eesti Metsaühistu Harjumaa, Raplamaa, Järvamaa, Lääne-Virumaa 5822 8555 pohjaeesti@metsauhistu.ee pohjaeesti.metsauhistu.ee
Eesti Kaugmetsaomanike Liit
Harjumaa, Järvamaa, Raplamaa, Lääne-Virumaa, Pärnumaa 502 1260 kaugmets@gmail.com www.kaugmets.ee
Eesti Metsamajandajate Selts üle Eesti 511 7974 info@eestimetsamajandajad.ee www.eestimetsamajandajad.ee
Hiiumaa Metsaselts Hiiumaa 5648 8601 aira.toss@erametsaliit.ee www.metsaselts.hiiumaa.ee
Loode-Eesti Metsaühistu Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Raplamaa 5348 3252 loode-eesti@metsauhistu.ee loode-eesti.metsauhistu.ee
Kesk-Eesti Metsaühistu Jõgevamaa, Tartumaa, Viljandimaa Järvamaa 5388 4999 keskeesti@metsauhistu.ee keskeesti.metsauhistu.ee
Metsahuviliste Selts üle Eesti 505 1201 metsa.huviliste@gmail.com www.metsanoustaja.ee
Metsanduse Arendamise Ühing Tartumaa, Põlvamaa, Valgamaa 520 5853 info@metsaareng.ee www.metsaareng.ee
Minu Mets Järvamaa ja sellega piirnevad maakonnad 5850 8100 ulle.lall@gmail.com www.minumetsmtu.ee
Palamuse Metsaselts Jõgevamaa
516 5817 ain.malm@erametsaliit.ee www.palamselts.ee
Põlvamaa Metsaühistu Põlvamaa 799 2515 polvamaa@metsauhistu.ee polvamaa.metsauhistu.ee
Pärnumaa Metsaomanike Selts Pärnumaa 505 0322 parnumaa.metsaselts@gmail.com www.parnumaamos.ee
Rakvere Metsaühistu kuni 90 km Rakverest 322 7845 rakvere@metsauhistu.ee rakvere.metsauhistu.ee Saaremaa Metsaühing Saaremaa 504 5978 saaremaametsauhistu@gmail.com www.smu.ee
Tallinna Metsaomanike Selts üle Eesti 502 1260 metsaomanik@gmail.com metsaomanikud.weebly.com
Tartu Jahimeeste Metsaselts üle Eesti 527 1028 selts@jahimeestemetsaselts.ee www.jahimeestemetsaselts.ee
Valgamaa Metsaühistu Valgamaa, Viljandimaa, Tartumaa, Võrumaa 5649 3197 valgamaa@metsauhistu.ee valgamaa.metsauhistu.ee
Vardi Metsaühistu Raplamaa, Harjumaa 5385 3655 vardi@vardi.ee www.vardi.ee
Viljandimaa Metsaselts Viljandimaa 5347 7454 eha@vilmets.ee www.vilmets.ee
Virumaa Metsaühistu Ida-Virumaa 5664 0645 virumaa@metsauhistu.ee virumaa.metsauhistu.ee
Viru-Lemmu Metsaselts Lääne-Virumaa, Ida-Virumaa, Järvamaa 5558 3777 guido.ploompuu@erametsaliit.ee viru-lemmumetsaselts.edicy.co
Visa Metsaühistu 509 6206 visametsad@gmail.com www.metsanoustaja.ee
Võrumaa Metsaühistu Võrumaa 522 9424 vorumaa@metsauhistu.ee vorumaa.metsauhistu.ee
Vändra Metsaühing Pärnumaa, Viljandimaa, Läänemaa 509 7926 vandrametsayhing@gmail.com vandrametsayhing.eu
Ühinenud Metsaomanikud üle Eesti 516 7650 info@eestimetsad.ee www.eestimetsad.ee Metsaühistu Eesti Metsad üle Eesti 522 6485 kalev@eestimetsad.com www.eestimetsad.com
Timber.ee Metsaühistu Harjumaa, Läänemaa, Järvamaa, Raplamaa, Viljandimaa, Jõgevamaa, Tartumaa, Lääne-Virumaa
503 2122 metsauhistu@timber.ee www.metsauhistu.timber.ee
Metsaühistute kohta saab rohkem infot erametsaportaalist www.eramets.ee, Eesti Erametsaliidu kodulehelt www.erametsaliit.ee ja Keskühistu Eramets kodulehelt www.metsauhistu.ee.
Minul ei ole oma metsa, aga olen viimastel aastatel mõtisklenud palju selle üle, milline metsaomanik ma oleksin. Õigupoolest olen lühikest aega veerandsada aastat tagasi olnud oma isa pärijana metsaomanik, aga eelteismelisena ei osanud sellest loomulikult suurt midagi arvata. Nagu ei osanud ma midagi arvata ka selle metsa müümise plaanist, mis pärast isa lahkumist üsna ruttu teoks sai.
Praegu sirgub sellel 3,6 hektaril valdavalt segamets. On noorendikku ja keskealist metsa, millel vanust umbes sama palju kui mul endal. Tore mõelda, et oleksime saanud justkui koos kasvada. Sellel metsatükil –kunagisel õigusvastaselt võõrandatud ja taasiseseisvumise järel tagastatud maal – oli minu esivanemate jaoks oluline tähendus. Ma ei mõista hukka tollaseid otsuseid ja saan aru põhjustest, mis meie metsa müügini viisid, aga täna, küpses eas täiskasvanuna, on küll veidi juurteta tunne, sest minu kunagise kodukohaga ei seo mind enam füüsiliselt miski.
Minu isa muide oli madalakvaliteetse puidu meisterväärindaja. Tema pajuokstest vitspunutised olid üheksakümnendatel kuulsad üle Eesti ja Soome turiste toodi meie juurde maale ostlema busside kaupa. Minu lapsepõlvgi möödus suuresti pajuvitsu korjates ja koorides.
Töö metsandussektoris on mind aastate jooksul kokku viinud väga paljude perekondadega, keda põlvkondadeüleselt on läbi aja liitnud just mets ja armastus looduse vastu. Nagu ka suvise Sinu Metsa kaaneloo peategelased Erki ja Karl-Gustav Sok, kellest vanem on Võrumaa metsaühistut vedanud nüüdseks juba 25 aastat ja on kindlasti oma eeskujuga üks põhjusi, miks metsamehe tee valis ka noorem.
Mets ei ole lihtsalt maa või puud – see on perekondade, rahva ja identiteedi lugu. Seepärast väärib iga metsaomanik tunnustust ja tuge, eriti praegustel turbulentsetel aegadel, kui oma metsa eest seismine tähendab tihti ka oma põhimõtete eest seismist.
Metsanduses on palju vastandumist ja ideoloogilist võitlust, kuid tuleb mõista, et iga metsandusalane poliitiline otsus peegeldub kellegi elus ja tulevikus. Armastame öelda, et puude taga on mets, aga kipume unustama, et metsa taga on ka inimene.
Õppeleht SINU METS
Välja andnud
MTÜ Eesti Erametsaliit
Toompuiestee 24, Tallinn www.erametsaliit.ee
Eesti Erametsaliit on erametsaomanike esindusorganisatsioon, kuhu kuuluvad metsaomanike kohalikud organisatsioonid – metsaühistud.
Toimetaja: Anniki Leppik, e-post anniki.leppik@erametsaliit.ee
Keeletoimetaja: Jolana Aru
Kujundaja: Marju Viliberg
Teostus: Delfi Meedia AS
Kaastööpakkumised on oodatud e-posti aadressile anniki.leppik@erametsaliit.ee.
Esikülje fotol Erki ja Karl-Gustav Sok
Autor: Anniki Leppik
Õppelehe ilmumist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.
5 Metsandusuudised
6 Persoon
Võrumaa metsaühistu pikaaegne juht Erki Sok võitleb innukalt Eesti kagunurga metsaomanike õiguste eest. Ühistus toimetab ta juba mõnda aega koos poja Karl-Gustav Sokuga.
8 Puiduturg
Meelis Matkamäe ja Rene Puhke Rakvere metsaühistust selgitavad, mida peab metsaomanik teadma puidu müügist.
11 Metsateatis
Metsateatist esitades on nüüd võimalik saada eelhinnang raie lubamise või keelamise kohta.
12 Majandamine saartel
Kas ja mille poolest erineb metsamajandamine saartel mandrist?
14 Poliitika
Kliimaministeerium selgitab, mida kujutab endast Euroopa Liidu raadamisvabade toodete direktiiv.
15 Õppereis
Metsaühistute esindajad käisid tutvumas Rootsi metsandusega.
16 Metsaühistu
Vardi metsaühistu tegemisi tutvustab tegevjuht Janek Akkatus.
17 Metsahariduse kompass
Luua Metsanduskool ootab uusi õppijaid!
18 Loodus
Metsandusteadlane Ivar Sibul tutvustab kadakat.
20 Jahimees
Eesti Jahimeeste Seltsi jahindusnõunik Marko Vinni kirjutab metsloomadest linnas.
22 Jahimees
Jaanus Vaiksoo teeb kokkuvõtte, kuidas võib metsloom inimese tervisele ohtlik olla.
23 Jahimees
Ülevaade ohtlikust suu- ja sõrataudist.
24 Jahimees
Väikekiskjate küttimine lindude kaitseks.
24 Uudiseid metsateadlastelt
25 Metsaühistu annab nõu
26 Teateid erametsaliidult
Aasta noore metsandustegija tunnustuse pälvis Eesti Maaülikooli teadlane Reimo Lutter. FOTO: SILVER TÕNISSON
tunnustused
Tartus toimunud metsanduse visioonikonverentsil anti üle traditsioonilised tunnustused metsandussektori parimatele. Tänavu said tunnustused RMK kauaaegne peametsaülem Andres Sepp, metsandusajakirjanik Mari Kartau ja noor metsateadlane Reimo Lutter. Aasta metsandussektori teo auhinna pälvis aga MTÜ Eesti Erametsaliidu korraldatud maaomanike meeleavaldus Toompeal.
Metsasektori tunnustamise ellukutsuja ja hindamiskomisjoni juht Haana Zuba-Reinsalu: „Metsasektori tunnustamisega väärtustame neid üksikisikuid, organisatsioone ja meeskondi, kes oma tegevusega on oluliselt kaasa aidanud metsanduse kestlikule arengule ning panustanud metsanduse valdkonda. Kõigi tänavuste laureaatide ühisnimetaja on see, et mets on neil veres ning nad on oma kire, teadmiste ja oskustega inspiratsiooniks väga paljudele.“
Tunnustusi anti sel aastal välja neljas kategoorias: metsandussektori aasta sõber, aasta tegu metsandussektoris, noor metsandustegija ja pikaajaline panus metsandussektorisse.
Pikaajalise tunnustuse metsasektoris pälvis endine RMK kauaaegne peametsaülem Andres Sepp, keda esitajad on nimetanud metsaülemate võrdkujuks, hingega metsameheks ja -kasvatajaks.
Metsanduse aasta sõbra tiitli sai ajakirjanik Mari Kartau, kelle aastatepikkune töö ajakirjanikuna on aidanud kaasa metsandusteemalise debati laiemale mõistmisele ja metsateemade teadlikkuse tõstmisele ühiskonnas.
Aasta teoga metsandussektoris sai hakkama MTÜ Eesti Erametsaliit, kes korraldas 29. mail 2024 maaomanike meeleavalduse. Tollal kogunes Toompeale ligi 700 metsa- ja maaomanikku, et juhtida tähelepanu maaomandile kehtestatud piirangutele, ebapiisavatele hüvitistele ning nendega kaasnevale mõjule eelkõige maapiirkonna elanike jaoks.
Aasta noor metsandustegija on Reimo Lutter, kes on ühtlasi Eesti Maaülikooli metsakasvatuse tenuuriraja nooremprofessor. Laureaat ise on öelnud, et suures pildis on ta alles oma karjääri alguses ja suuremad teaduslikud saavutused ootavad teda ilmselt ees. Tegelikkuses on ta juba praegu andnud väga suure panuse, et viia metsakasvatus täiesti uuele tasemele ja teha see populaarseks ka eakaaslaste seas.
Tunnustamisele said kandidaate esitada kõik soovijad, kokku laekus 31 ettepanekut.
Igale tunnustuse saajale kingiti tuntud klaasikunstniku Kristiina Oppi klaasi ja puidu kombinatsioonis loodud meene ning Järvselja Kuningamänni seemnest kasvatatud järglane.
Kliimaministeeriumi eestvedamisel käivitati mullu digimetsade projekt, mille eesmärk on suurendada metsandusandmete usaldusväärsust, kvaliteeti ja kättesaadavust.
Ministeerium koos allasutustega on aasta jooksul teinud mitmeid algatusi metsandusandmete kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamiseks ning töö jätkub. „Meil pole põhjust kahelda riiklike metsaandmete usaldusväärsuses, aga alati on võimalik andmete usaldusväärsust tõsta, teha kättesaadavamaks ja mugavamalt vaadatavamaks. Kuigi Eesti statistilise metsainventuuri (SMI) kokkuvõtted on ühed täpsemad ja kiiremad maailmas, soovime jõuda olukorrani, kus igaühel oleks võimalik igal ajahetkel vaadata meie metsade hetkeseisu reaalaja lähedaselt, sealhulgas näiteks raieinfot,“ ütles kliimaministeeriumi elurikkuse ja keskkonnakaitse asekantsler Antti Tooming. „Riik on võtnud selge suuna, et kõik metsandusega seotud andmed peavad olema digitaalsed, avalikud ja vajadusel seotud teiste riiklike andmebaasidega.“
Kõik Eesti riiklikud metsandusandmed on kogutud Keskkonnaportaali, kus olevad reaalajas uuenevad aruanded võimaldavad kõigil huvigruppidel kasutada samu aktuaalseid andmestikke.
Käesoleval aastal jätkub töö kaugseireteenuse arendamise ja katsetamisega. Keskkonnaagentuuri planeeritava teenuse eesmärk on hakata kord kuus andma ülevaadet toimunud lageraietest vähemalt 0,5 ha suurustel aladel. See aitab tõhustada keskkonnaameti järelevalvetoiminguid ning lihtsustada metsade ja raietega seonduvat aruandlust. Jätkub ka LiDAR-andmetöötlus: metsade kõrguse ja tagavara kaarti täiendatakse uute LiDAR-andmete saabudes ning plaanis on täiendavate kaardikihtide loomine, nagu näiteks Eesti metsamask.
Põlisel Haanja mehel Erki Sokal täitus kevadel 20 aastat
Võrumaa metsaühistu eesotsas. Viimase aasta on ta ühistus metsaasja ajanud koos poja Karl-Gustaviga.
ANNIKI LEPPIK
Sinu Metsa toimetaja
Erki Sok (paremal) on Võrumaa metsaühistut vedanud 20 aastat. Enam kui aasta on osa koormust endale võtnud poeg Karl-Gustav. FOTO: ANNIKI LEPPIK
Võib öelda, et Sokkadele on metsaarmastus vereliini pidi kaasa antud. Erki isa oli eluaegne metsamees, töötades pärast sõda esmalt metsapunktis, siis metsakombinaadis ja lõpuks Roosa metskonnas Tõrvandu vahtkonna metsavahina. Ta tunnistab, et eks sealt selle metsapisiku ja suuna, mida õppima minna, saigi.
Nüüd on Sokkade perre juurde sirgunud juba ka kolmanda põlvkonna metsamees. Poeg Karl-Gustav on lõpetanud Eesti Maaülikooli metsanduseriala ja Võrumaa metsaühistus praeguseks töötanud veidi enam kui aasta.
„Mul on kaks poega. Alguses oli noorem selline metsa poole, tahtis minna Luuale harvesterijuhiks õppima, Karl-Gustav oli tehnikahuviline. Lõpptulemus on see, et Kristjanist sai autoremonditehnik ja metsandust läks õppima hoopis Karl-Gustav,“ annab Erki lühiülevaate.
Võrumaa metsaühistus on KarlGustav isalt üle võtnud kõik need tööd, mis seostuvad praktilise metsakasvatusega, ning Erkile on jäänud rohkem administratiivne roll metsaühistu üldise töö korraldamisel, omanikega suhtlemisel ja toetustaotlustega tegelemisel.
Kasv suuremate metsaühistute sekka
Võrumaa metsaühistu lõi 1996. aastal tuntud erametsanduse edendaja Toomas Kreevald, ent ühistu tegevus jäi peagi pärast asutamist soiku, kui Kreevald läks Tallinna endist Erametsakeskust juhtima. Erametsakeskusest on praeguseks saanud Keskkonnainvesteeringute Keskuse metsaosakond.
2003. aastal äratasid ärksamad liikmed ühistu jälle elule, aasta hiljem kutsuti esimest korda kampa Sok, ent tol hetkel polnud ühistul töö eest elamisväärset palka pakkuda, sest peamine tulu laekus vaid mittetulundusühingu liikmemaksudest.
Peagi hakkas aga riik erametsanduse tugiisikuid – niimoodi nimetati tollal metsaühistute juhte, kelle ülesanne oli piirkondliku ühistegevuse arendamine –toetama ja 2005. aasta maist saigi
Erkist Võrumaa erametsanduse tugiisik. „Sisuliselt olen tugiisik tänaseni,“ muheleb ta.
„Kaasavaraks“ sai Erki 25 ühistu liiget. Aasta lõpuks õnnestus liikmete arv duubeldada ja praegu on Võrumaa metsaühistu oma enam kui 1500 liikmega üks Eesti suuremaid. See on märkimisväärne tulemus, kuna Võrumaa metsaühistu tegutseb – nagu nimigi ütleb – lokaalselt vaid Võrumaal, mitte maakondade- või riigiüleselt, nagu mitmed teised.
Reklaami ei pea ühistu endale juba ammu tegema. Uusi liikmeid lisandub igal aastal sadakond suuresti just suusõnalise soovituse toel juba olemasolevatelt liikmetelt, kes metsaühistu tegemistega rahul on.
Mis on siis liikmete rahulolu võitmise saladus? „Me pole äriühing ega pea olema omakasu peal väljas. Esimesena arvestame ikkagi liikmete huvidega,“ on Karl-Gustav kindel.
Järelkasvu on keeruline leida
Just üha suurenev liikmeskond on üks põhjuseid, miks eelmisel aastal Karl-Gustav metsakasvatajana tööle võeti. Noori metsaspetsialiste on Võrumaale varemgi jõudnud, sest ühistu on praktikabaasina teeninud nii Luua Metsanduskooli kui ka Eesti Maaülikooli, kuid metsaühistusse pikemaks pole neid ükski varem jäänud.
Lisaks metsakasvatusele on ühistus Karl-Gustavi korraldada ka taimemüük. Ajal, mil Võrumaa metsaühistu kontoris kohtume, on parasjagu kibekiire kevadise metsaistutuse aeg ja Karl-Gustav tõuseb iga natukese aja tagant kellelegi istikuid või istutustorusid kätte andma. Liikmetele telliti kevadeks ligikaudu 360 000 taime ja umbes veerand sellest paneb mulda ühistu ise, sest üha enam vajatakse nende abi ka istutustöödega. Noore järelkasvu saamine on väljakutse kõigile metsaühistutele, sest palga- ja töötingimustega võisteldakse terve erasektoriga, kus noored näevad tihti rohkem võimalusi. Karl-Gustavi sõnul on teoorias tõesti nii, aga alati kõik nii mustvalge pole. Ta tunnistab ausalt, et kindlasti on metsaühistust paremaid tööandjaid, aga praktikas pole noorel nendele nn headele kohtadele nii lihtne saada, kui ehk tundub. „Ühistus olen osalise koormusega ja saan kõrvalt muid asju teha – mulle nii sobib,“ ütleb ta. Need muud asjad tähendavad näiteks kultuurihoolduse tegemist või küttepuude müüki oma ettevõtte alt.
Erki Sok näitab Võrumaa metsadesse istutatavaid männiistikuid, mis on pärit kohalikust Navi Metsa taimlast. Tema sõnul on tegu Eesti kõige ilusamate männiistikutega. FOTO: ANNIKI LEPPIK
Küsimuse peale, kas oma lapsega on keerulisem koos töötada kui võõraga, vastab Erki mõtlemata, et pigem ikka lihtsam. „Ta on ju minuga kasvanud ja ühiselt töötanud-toimetanud, koos on see metsas kasvamine toimunud,“ arvab Erki. „Alguses, kui olin ühistus vähem ja tegin oma metsa ka, tuli naine talvel kelguga metsa süüa tooma, koos lastega. Väikesed poisid seletasid juba siis emale, mida kasvama jätta ja mida raiuda, ning ega tühja kelguga koju mindud, ikka võeti puud ka ühes.“
Sokkade side metsaga on väga tugev, Rõuge vallas elatakse oma pere ajaloolises talukohas, mille juurde kuulub ka omajagu metsamaad.
Muret teevad
looduskaitselised piirangud Ehkki Võrumaa metsaühistu tegevuspiirkond on Eesti loodenurgas äärealal, Tallinnast kaugel, on viimased aastad läinud nii, et Erki on varasemast palju enam pidanud käima pealinnas Võrumaa metsaomanike huvide eest seismas. Mureks ikka looduskaitselised piirangud, mis sarnaselt paljude teistega ka Võrumaa metsaomanikke omajagu pitsitavad. Erki ise ütleb konkreetselt, et looduskaitseliste piirangute koormus on muutunud väljakannatamatuks ja kannatajad on need, kes elavad maal oma kodus ja on metsa mõistlikult majandanud. Metsaühistu juhina on ta tihti esimene kontakt, kellelt metsaomanik aru pärima läheb, kui selgub, et tal edaspidi enam ei lubata oma maal teha kõike seda, millega ta seni arvestanud on. Iga
piirang mõjutab otseselt inimeste toimetulekuvõimet, eriti ääremaal, kus mets ongi tihti vaese mehe kasukas, nagu öeldakse. Erki läheb põlema, rääkides lugusid kohalikust muusikapedagoogist, kes soovis metsatuluga parandada katkise katuse, ent see jäi metsast leitud elupaikade tõttu tegemata, samuti kohalikust lambakasvatajast, kelle lammastele mõeldud heinamaast on järsku saanud pärandniit, kust niidetud hein (kuna pärandniitu võib niita ajaliselt hiljem) enam loomadele toiduks ei sobi. „Metsaühistu töötajana oled omamoodi piirkondlik sotsiaaltöötaja,“ ütleb Erki, et selliseid traagilisi lugusid kuuleb varsti vaat et iga päev.
„Praegune looduskaitse ei soodusta metsades looduse kaitset, sest mets võetakse ära neilt, kes on seda hoidnud,“ toob Karl-Gustav välja kurva tõe, et oleme praeguseks jõudnud olukorda, kus omanik raiub metsa lihtsalt igaks juhuks, sest muidu hiljem tal ehk ei lubata enam majandada.
Poliitikud kuulavad küll metsameeste mured alati kenasti ära, aga lahendusi ei ole, sest nagu on kombeks öelda: selleks puudub poliitiline tahe. Erki tunnistab, et ega ta nii sinisilmne olegi, et usuks, nagu pöördumiste kirjutamisest midagi muutuks, aga süda ei luba ka käed rüpes pealt vaadata.
Küsimuse peale, kas Karl-Gustavist saab tulevikus metsaühistus isa mantlipärija, ütleb ta kohe, et sellele positsioonile ta ei pretendeeri, sest praktiline metsatöö meeldib talle rohkem kui kontorielu ja paberimajandus.
Puiduturul on viimastel aastatel toimunud märkimisväärseid kõikumisi. Kuidas on olukord muutunud ja mida peaks teadma metsaomanik, kes kaalub metsa majandamist või müüki? Teemat avavad Meelis Matkamäe ja Rene Puhke Rakvere metsaühistust.
ANGELIKA LEBEDEV
Sinu Metsa kaasautor
Milline on puiduturu hetkeseis: paar aastat tagasi tegid sortimentide hinnad tippe, kas nüüd on olukord stabiilsem?
Meelis: Paar aastat tagasi nägime olukorda, kus puiduhinnad, nagu ka naftaja gaasihinnad, olid rekordkõrged. Seda mõjutatuna nii koroonapandeemiast kui ka Ukraina sõja algusest – nõudlus puidu järele suurenes. Siis hakkasid hinnad taas langema ja praeguseks on turg küll stabiliseerunud, kuid stabiilsus on suhteline. Sõjaga seotud uudised tekitavad
siiani teatavat ebakindlust ja kaasnev mõju on tuntav.
Praegune ebastabiilsus on pigem tingitud poliitilisest määramatusest Eesti metsanduses. Lisaks siseriiklikele poliitikute otsustele on teemaks investeerimiskindluse puudumine puidutöösturite seas. Metsanduse arengukava, metsaseaduse ja looduskaitseseaduse paigalseis tekitab palju küsimusi nii metsaomanikes kui ka tööstustes. Ootame otsuseid ja kokkuleppeid, mis selgelt allkirjastatud paberitel kirjas.
Rene: Kui võrrelda metsamaterjali sihtkohahindu enne Ukraina sõda ja nüüd, siis on metsamaterjali hinnad selgelt olnud kõrgemad. Turg on praeguseks rahunenud ja järskude kõikumiste asemel iseloomustab olukorda suurem tasakaal. See on omakorda võimaldanud metsaomanikel teha läbimõeldumaid ja teadlikke otsuseid, nt ajastada raied sobivamalt ja muutnud majandamise planeerimise efektiivsemaks.
Kas erametsaomanikul on üldse vaja metsaraiet planeerida selle järgi, millised on hinnaliikumised puiduturul? Meelis: Väga hea küsimus. Rakvere Metsaühistus võtame alati metsaomaniku tervikliku metsapildi ette. Ideaalses olukorras võiks metsamaa olla erivanuseline ja liigirikas – kus kasvab noort, keskealist ja küpset metsa. Puiduturu hinnaliikumisi on mõistlik jälgida näiteks küpse männiku puhul, mis võib muutumatuna kasvada veel mitukümmend aastat. Küll aga võib kahjustatud metsa väärtus aastaga langeda pea kümme korda. Sel juhul oleks raietööde ajastamine puiduturu järgi vale. Pigem peaks metsaomanik jälgima rohkem oma metsa tervislikku seisukorda, konsulteerima spetsialistidega.
Praegune ebstabiilsus on pigem tingitud poliitilisest määramatusest Eesti metsanduses.
Hinnaliikumisi on väga hea jälgida Eesti Erametsaliidu kodulehel puiduturu hinnainfo lehel, mis on nüüd uuenenud ja annab keskmisele metsaomanikule tõesti väga hea ülevaate. Varasemalt oli metsaomanikul puiduturu hinnaliikumisi natuke keerulisem jälgida. Nt usaldati naabrimehe tuttavat, kes oli metsa ülestöötamisega seotud, ja kehtisid teised kokkuostuhinnad.
Rene: Mingil määral on kindlasti mõistlik muutusi jälgida. Metsaühistus oleme oma liikmetega pidevas kontaktis ja jälgime puiduturu arenguid.
Kui mõne konkreetse sortimendi hind teeb märgatava tõusu, anname sellest aegsasti metsaomanikule teada – eriti neile, kelle raied on meil juba aastases plaanis kirjas. Vajadusel reageerime kiiresti ja teostame raie sobival hetkel. Kui aga turul toimub vastupidine liikumine, nt hinnad langevad või turg jahtub, lükkame planeeritud raied edasi. Selle arutame muidugi omanikega läbi. Viimaste aastate turu stabiilsus on võimaldanud paremini planeerida, mistõttu on vähem ootamatusi. Stabiilne turg loob võimaluse sõlmida pikaajalisi kokkuleppeid, mis annavad kindluse nii puidu väärindajatele, metsaomanikele kui ka metsakasvatajatele.
Kuidas prognoositakse metsa müügist saadavat tulu?
Meelis: Väga oluline on aru saada, et kasvava metsa müügi puhul peab arvestama kuludega, mis metsa ülestöötamisega kaasnevad. Kõige suuremad arusaamatused tekivad, kui metsaomanikud võrdlevad oma metsamajandamiskava kokkuostu lõpphindadega ega
arvesta ülestöötamise kulusid. Seetõttu ongi vajalik metsaomanikule selgeks teha metsanduse termin „kännuraha„. See on tihumeetrihind, mis sõltub saadavatest puidusortimentidest, kvaliteedist ja selle valmistamise ning kokku- ja väljaveotingimustest. Prognoosi saab teha metsamajandamiskava olemasolul, küll aga on metsa ülestöötamisel erinevaid tegureid väga palju, ehk siis tegelik hind kujuneb lõplikult ikkagi pärast kõiki töid.
Rene: Metsa müügist saadava tulu prognoosimisel mängivad olulist rolli metsakorraldajad, kes teostavad kinnistul metsainventuuri. Tegevuse käigus kogutakse andmeid metsa tagavara, vanuse, liigilise koosseisu ja kvaliteedi kohta. Inventuuri põhjal saame metsa kohta anda esmased hinnangud, mis aitavad kavandatavate tööde planeerimisel ning tulude prognoosimisel. Nende andmete alusel saame hinnata orienteeruvaid kulusid ja tulusid. Samuti saame analüüsida orienteeruvat mahtu erinevate sortimentide lõikes (nt palk, paberi-, küttepuit) ning lepi-
me kokkuostjatega kokku tarneplaani, millal metsamaterjal realiseeritakse. Lõplik tulu selgub realiseeritud materjali põhjal, sest hind sõltub sortimendi kvaliteedist, mahust, turu hetkeseisust ja tarnelepingutest. Meie eesmärk on tagada, et metsaomanik saab õiglast ja läbipaistvat hinda kogu müüdud materjali eest.
Väga oluline on aru saada, et kasvava metsa müügi puhul peab arvestama kuludega, mis metsa ülestöötamisega kaasnevad.
Millest alustada, kui on soov metsamaterjali või raieõigust müüa, kuhu pöörduda?
Meelis: Kõige kindlam viis on leida endale metsanduse usaldusisik, näiteks metsakonsulent, kes oskab kasvava metsa müügist saadavat tulu prognoosida. Kui 100% usaldust ei ole, siis soovitan erinevaid spetsialistide arvamusi juurde uurida. Meie riiklik tugisüsteem metsakonsulentide ja metsaühistute näol peaks tagama selle, et metsaomanik saab sõltumatut nõu. Kuigi konsulendid on riigile andnud lubaduse, et nende teenus on sõltumatu, ei saa paraku kõikide tööeetikat kontrollida ja soovitused võivad olla kallutatud mingi ettevõtte huvides. Kindel võib olla selles, et suuremad ühistud tegutsevad ühistulistel põhimõtetel – tagavad kvaliteedi, õiglased hinnad, adekvaatsed nõuanded.
Kui plaan on müük ette võtta esimest korda, soovitan uurida arvamust erinevatelt spetsialistidelt. Eelkõige peab metsaomanikul tekkima arusaam kogu protsessist – vaid siis saab ise teha enda jaoks parima otsuse. Tasub end harida ja kursis hoida. Konkreetse metsaraie otsust saab metsaomanik teha ainult ühe korra ja see võiks olla võimalikult kaalutletud, mitte peale surutud ega kiirustades tehtud.
Usaldust tekitab ka see, kui hästi korraldatud metsatöödest päris pilti nähakse. Tekib huvi ja tullakse ka ise julgemalt nõu küsima.
Rene: Kõige mõistlikum on alustada ühenduse võtmisest aktiivse piirkondliku metsaühistuga. Enamik ühistuid tegeleb igapäevaselt just selliste küsimustega ning oskab nõu ja tuge anda
ka siis, kui metsaomanik soovib ise töid teha – näiteks kindlat sortimenti lõigata, et saavutada turul parim hind. Sageli näeme olukorda, kus metsaomanik lõikab materjali enne ära ja hakkab alles siis sellele turgu otsima. Paraku tähendab see enamasti väiksemat tulu ja keerukamat müügiprotsessi.
Kui metsaomanikul tekib soov oma metsa või raieõigust müüa, ei tohiks seda otsust teha kiirustades.
Mida teha siis, kui helistatakse ja soovitakse mets ära osta? Väga levinud on sellised kohati väga agressiivsed kõned.
Meelis: Siinkohal soovitan küll kohaliku metsakonsulendi kontakti leida ja koguda mitu erinevat arvamust. Tihtilugu esitletakse, et tegemist on ainulaadse pakkumisega, kus metsaomanik peab kiiresti otsustama, ja seetõttu tehakse rutakaid lepinguid. Meie kontorisse on tulnud sellise murega mitmed metsaomanikud. Sellisel juhul tulebki kogu protsess algusest lõpuni lahti seletada ja metsaomanikul teadvustada, kas need pakkumised on ka metsa seisukohalt mõistlikud.
Rene: Kui metsaomanikul tekib soov oma metsa või raieõigust müüa, ei tohiks seda otsust teha kiirustades. Esmalt tuleks kindlasti uurida metsa tegelikku väärtust – parim koht selleks on kohalik metsaühistu, kust saab erapooletut ja professionaalset nõu. Oluline on koguda reaalsed pakkumised kirjalikult. Neis peaks olema välja toodud kõik olulised tingimused: hinnad, mahud, sortimendid, tarnegraafik ja maksetingimused. Alles seejärel, nende andmete põhjal saab teha läbimõeldud otsuse, mis tagab metsaomanikule õiglase ja parima võimaliku tulu.
Kuidas olla kindel, et tehingut tehes n-ö vastu pükse ei saa?
Meelis: Tuleb ennast metsanduse alal harida. Seda pakub riiklik tugisüsteem metsakonsulentide ja metsaühistute näol. Kõik saabuvad pakkumised ei pruugi kehvad olla, aga esmakordselt tehingusse minemisel aitavadki erinevate spetsialistide arvamused. Alati ei olegi kõige tähtsam rahanumber, väga oluline on ka maht, mis pärast tehingut metsast alles jääb või kuidas töid läbi viiakse. Tihti on sarnaste lepingutega metsaomanikel probleeme just metsatööde ajal või nende järel. Küsitavust tekitavad punktid, millele algselt lepingusse astumisel tähelepanu pöörata ei osatudki.
Puiduturg on küll hetkel stabiilsem kui paari aasta eest, kuid määramatus metsanduse poliitikas ja globaalses olukorras teeb teadliku tegutsemise olulisemaks kui kunagi varem. Metsaomanik peaks lähtuma eelkõige oma metsa seisukorrast, mitte pelgalt hetkehinnast. Nõu küsimine ja turuinfo jälgimine on tänapäeval kergem kui kunagi varem – tasub sellest kinni haarata. Kõige parem kaitse on teadlikkus. Tuleb uurida, õppida ja pidada nõu. Asjaliku teemakohase infomaterjali leiab erametsaportaalist: www.eramets.ee/targadtehingud/ Puidu hinnainfoga saab tutvuda erametsaliidu kodulehel: erametsaliit.ee/puidu-hinnainfo/
Omaette teema on veel fikseeritud tasuga kasvava metsa müük, kus enamasti üks osapool kaotab, samuti väljatuleku järgi seatud lepingud, kus on võimalik hindadega manipuleerida. Seetõttu võiks ikkagi tehingusse minna usaldusväärse metsaühistu või metsandusettevõttega, millel on selge struktuur ja kindel taust.
Rene: Tunne oma metsa väärtust, kasuta usaldusväärseid partnereid.
Erametsaliidu puidu hinnainfo kodulehel olevast graafikust näeb puidusortimentide hinnaliikumist viimastel aastatel.
OLAV ETVERK
Keskkonnaameti metsaosakonna juhataja
Käesoleva aasta märtsi alguses täienes metsaregister kahe olulise võimalusega. Nüüd saab vaadata enne metsateatise esitamist tõenäosust, kas kavandatud raie saab lubava otsuse, ja tühistada nii menetluses olevaid kui ka otsusega metsateatiseid. Metsateatise võimaliku otsuse vaatamiseks tuleb pärast metsateatise koostamist vajutada nupule „Otsuse eelvaade“:
Otsuse eelvaates näidatakse võimalikke soovitusi, tingimusi ja keeldumise korral ka põhjendusi, miks kavandatud raie pole võimalik. Mugavuse huvides on eelvaate tekstid erineva taustaga – valge taust on eelduslik raiet lubav otsus. Kollasel taustal on info, kui kavandatud tegevuse läbiviimiseks lisatakse metsateatisele soovitusi/tingimusi või on näha põhjus, miks metsateatis suunatakse otsustamiseks keskkonnaameti spetsialistile. Punane taust on tõenäoline raiest keeldumise otsus.
Keskkonnaamet palub kindlasti kõik otsuse eelvaates olevad tekstid korralikult läbi lugeda. See annab teadmise, millistel tingimustel on kavandatud raie lubatud (võib ka juhtuda, et täiendavaid tingimusi lisaks metsaseaduse sätetele ei ole) või miks kavandatud raiet ei lubata. Viimasel juhul on see eriti oluline, sest otsuse eelvaates kuvatud keelduva otsuse korral on võimalus minna tagasi metsateatise sisestamise lehele, vajutades nupule „Tagasi teatist sisestama“ ja korrigeerida kavandatud raiet:
Oluline on meeles pidada, et otsuse eelvaate võimalust saab korraga kasutada ühe metsateatise osas. Kui on kavandatud mitu metsateatist korraga, nagu järgmisel joonisel, tuleb teha linnuke selle metsateatise ette, mille otsuse eelvaadet näha soovitakse:
Lisaks tasub meeles pidada, et kui on soov esitada mitu metsateatist korraga, siis pärast ühe metsateatise otsuse eelvaate ära vaatamist ja eelotsuse sobivuse korral tuleks see metsateatis ka kohe ära esitada. Miks? Sest see metsateatis võetakse järgmiste metsateatiste juures juba erinevatesse kontrollidesse sisse ja võib mõjutada järgmiste metsateatiste otsuseid. Näiteks eelpool oleval joonisel toodud punase taustaga maksimaalse lubatud lageraie pindala metsaregistri kontrollides on arvestatud ka menetluses olevate metsateatistega.
Teise olulise uuendusena on tekkinud võimalus kutsuda tagasi menetluses olev metsateatis või tühistada juba kinnitatud metsateatis. Selleks tuleb avada enda metsateatiste töölaud, teha linnuke metsateatise ette, mida soovitakse kas siis menetlusest tagasi kutsuda või tühistada, ning vajutada nuppu „Tühista teatis“:
Kogu eelnev info ja juhised on kirjas ka metsaportaalis olevates juhendites.
Keskkonnaamet loodab, et uued võimalused metsaregistris aitavad metsaomanikel paremini ja teadlikumalt kavandada oma metsade majandamist.
Alates 1. juulist 2024 tuleb uuendusraiete ja raadamise metsateatiste eest tasuda riigilõiv 30 eurot. Raadamise eest tuleb teatud juhtudel riigilõivule lisaks tasuda ka raadamisõiguse tasu.
Metsateatiseks loetakse iga kavandatud raie, kuna iga raie saab metsaregistris omaette metsateatise numbri. Iga raie kohta tehakse ka eraldi otsus.
30 eurot riigilõivu tuleb maksta iga metsateatise eest, ka korduvalt esitatud metsateatise eest.
Riigilõivu ei pea maksma harvendus-, sanitaar-, valik-, trassi- ega kujundusraie metsateatiste esitamisel.
Allikas: Keskkonnaamet
Mänd on mänd ühtviisi nii Kesk-Eestis kui ka saartel kasvades, kuid asjatundjate sõnul on vahe tegelikult päris suur. „Meil on siin head metsad küll, ainult et alumine palk on puudel puudu,“ võtab asja kokku Aira Toss Hiiumaa Metsaseltsist. Tegelikult on eripärasid rohkemgi ja need puudutavad nii puude kasvu kui ka metsa majandamist ning muidugi transporti.
KRISTINA TRAKS
Sinu Metsa kaasautor
Hiiumaa Mandri-Eestiga võrreldes soojas ja merelises kliimas on kask ning mänd põhilised puuliigid ja siin kasvab ka meie kõige haruldasem looduslik okaspuuliik jugapuu. Veel on huvitav see, et Hiiumaal on harulduseks ka hall lepp ja põhjuseks lihtne asjaolu: ta tahab viljakamat mulda. Ehk kui Hiiumaal räägitakse lepast, mõeldakse selle all sangleppa.
Just kehvem mullaviljakus ongi põhjus, miks Hiiumaa metsakasvatajad oma metsadest kunagi nii palju palki ei saa kui sama ala inimesed Võru- või Põlvamaalt. „Puudel on suurem koone ja metsaomaniku vaatest on see muidugi kurb, sest palki mõõdetakse ju peenemast otsast arvestades,“ ütleb Toss. „Samas on plussiks, et siin kasvanud puud on sitkemad ja tugevamad. Tänapäeval muidugi seda naljalt enam eraldi ei arvestata, vaid kogu puit läheb ühte patta.“
Mullaviljakuse teema on muidugi mitme otsaga asi. Jah, puud ei kasva nii suureks, aga samamoodi ei voha ka hein ja vaarikas noorendikel nii metsikult nagu mõnes viljakama mullaga kohas. „Saame hoolduses ehk veidi vähema vaevaga hakkama,“ sõnab Toss.
Jutud rahvuspargist tõmbasid investeeringutele kriipsu peale
Valdavalt läheb Hiiumaa okaspuupalk Imavere saeveskisse. Saare peal suurt kaasaegset saeveskit pole ja metsavarumistehnikat jääb samuti kohapeal aina vähemaks. „Sellele tendentsile andis suure hoo mõte Hiiumaa rahvuspargist, sest ainuüksi selle idee välja
käimine oli kohalikule metsasektorile signaaliks, et siia ei ole mõtet enam investeerida. Erametsade raiemaht läks ainuüksi selle mõtte peale üles, võeti, mis võtta andis. Väikeses majandusruumis mõjuvad sellised uitmõtted väga karmilt,“ räägib Toss. „Nii ongi meil lood nõnda, et metsatöid tullakse saarele tihtipeale tegema mandrilt.“
Ainuüksi
Hiiumaa rahvuspargi idee välja käimine oli kohalikule metsasektorile signaaliks, et siia ei ole enam mõtet investeerida.
Hiiumaa metsandusest rääkides ei saa mööda vaadata ka transpordi keerukusest. Palgid lähevad üle mere praamiga ja see on kallis – auto on praamil 2,5 tundi, lisandub sadamas ootamise aeg. Kui mujal Eestis saab tihti logistikas ka tagasiveo teha, siis Hiiumaa puhul sellist asja ei eksisteeri –keegi ei vea mandrilt puitu saarele, kus puudub puidutööstus. „Mõnikord mängib ka veetase sellise vingerpussi, et paberi- ja küttepuid vedavad laevad ei saa Heltermaalt Soome ega Rootsi sõita ning peab ootama veetaseme tõusu,“ nendib Toss.
Kui üldiselt on puiduhinnad Hiiumaal madalamad kui mandril, siis on üks puiduartikkel, mille eest makstakse paremat hinda, ja selleks on hakkepuit.
„Stockholm on mõnusalt lähedal, meie hake läheb Hiiumaalt laevaga otse Rootsi ja seda kasutatakse seal kütteks. Ehk naljatoonis võib öelda, et Hiiumaa puidu tarbija on eelkõige Stockholmi koduperenaine,“ märgib ekspert.
Monopoli haardes Vormsi
Umbes samad mured on ka Vormsil. Sealne metsaomanik Ants Varblane ütleb, et puud saarel on madalamad kui mandril ning metsa tuleb kasvatada tihedamalt, sest ta on tormihell. Ta meenutab, kuidas kunagi saarel käinud metsandusettevõtja Mati Polli olevat märkinud, et A-sortimenti palki Vormsi metsades peaaegu polegi. „Teisalt aga on aeglaselt kasvanud puit tihedam ja raskem ning seetõttu kvaliteetsem –aastaringide vahe on vahel vaid millimeeter. Sellist asja aga tänapäevased saetööstused puidu kokkuostuhinna kujundamisel ei arvesta,“ sõnab Varblane. Vormsi metsadest on praeguseks tema sõnul 80% raieküps või metsameeste keeles üle seisnud. „Järgmise 10–20 aastaga muutub saare ilme täielikult. Praegu käib päris kõva raiumine ja ega siin muu raieviis kui lageraie kõne alla tule, sest muul viisil jääb vaid töörõõm. Praegune pilt raietest on üsna kurb, kuid õnneks taastub ka hooletult raiutud mets üsna kiiresti,“ räägib Varblane. Saare eripära on see, et arvestatav osa maast on rootslaste oma ning ega nende pärijatel ole praegu muud võimalust, kui pärandi müügist saadud raha omavahel jagada. „Oleme siin mõelnud ka selle peale, et võiks olla ühiselt majandatav kogukonna- või ühismets, kuhu kaasata kohalikke kinnisvaraomanikke ja nende pärijaid, aga paraku on saarerahva kokkuleppimise võimekus peaaegu olematu.“
Praegu teeb metsamajandamise saarel Varblase sõnul keeruliseks ka asjaolu, et seal valitseb ühe metsamaid kokku ostva ettevõtte monopol. „Ega siia ühelgi seest- ega väljastpoolt tulijal ole võimalik vahele trügida. Olemasolev laev ei suuda isegi ühe põhitegija vajadusi rahuldada, mis siis veel rääkida väiksematest tegijatest,“ toob ta näite.
Saaremaa Metsaühingu metsakonsulent ja juhatuse liige Kaido Humal räägib, kuidas mandrilt pärit metsakorraldajatel võib Saaremaal juhe päris korralikult sassi minna – vahel tuleb ette, et nad hindavad metsa tagavara pisut üle ja langilt tegelikkuses kavajärgseid tihumeetreid välja ei tule. „Juba Vene ajal märgati, et tüvekoonuse valemid Saaremaa metsades ei kehti – sama diameetri juures on mandril puud kõrgemad kui meil. Meil on puud lihtsalt jässakamad ja eks ikka sellepärast, et muld on märksa viletsam kui mandril,“ selgitab ta.
Saaremaa puit jõudis
Jaapanisse
Siiski meenutab Humal, et Imavere saeveski on Saaremaa männipuidu eest ka ekstra-hinda maksnud. „Nad tegid liimpuittalasid, mille tarnisid Jaapanisse. Seal ei tohi ju betooni kasutada, sest maavärina korral tuleb see kaela. Aga liimpuittala on hea lahendus, sest puit hoiatab enne, kui kaela tuleb – hakkab ragisema. Igatahes oli just Saaremaalt pärit männipuit väga hinnas, sest ta on tiheda aastarõngaga ja märksa tugevam kui laiema aastarõngaga puit. Saaremaalt läheb ka praegu palju puitu Imaverre, aga kas seda seal endiselt välja sorteeritakse, ei oska enam öelda.“
Saaremaal on ka mõned väikesed saeveskid, kes kohapeal palki kokku ostavad. Hinnad on Humala sõnul küll veidi madalamad kui mandril, u 10–15 eurot tihumeetri pealt. „Eks see olegi transpordikuluvahe,“ sõnab ta. „Saeveski võimekus saarel on ikkagi üsna piiratud ja
tihti ongi ainukeseks võimaluseks puit mandrile müüa.“
Saaremaa suuremad metsamassiivid asuvad aga Kuivastu sadamast pea kõige kaugemas nurgas: Põhja- ja Loode-Saaremaal. Transport mandrile on ajamahukas ja pikk. Puiduhakke müügiga on seis veidi parem – Saaremaal komplekteeritakse laevad ning hake sõidab Taani, Rootsi ja Norrasse.
Mandrimees võtab puu maha ja saab kolm palki. Meil on vaja maha võtta kolm puud.
Humal ütleb, et üldiselt on Saaremaal metsa majandamisega rohkem tööd, kui sama tulemuse saavutamiseks tuleb teha mandril. „Mandrimees võtab puu maha ja saab kolm palki. Meil on vaja maha võtta kolm puud, mis on okslikumad ja mille laasimiseks kulub rohkem kütust ning masina töötunde. Tihumeetri puidu saamise kulu on suurem,“ selgitab ta.
Pehme kliima
Pehme kliimaga Saaremaal teeb pahandust kuuse-kooreürask, kuid see pole eriti silmatorkav, sest kuusikuid on saarel vaid 7,9%. Üle poole Saaremaa metsadest moodustavad männikud ja seal on laastamistööd teinud nõmmevõrgendivaablane. Ta sööb männid raagu ja ründab just vanu männikuid, mis tema rünnaku tõttu hukkuvad. Humala sõnul on just selle kahjuri pärast Saa-
remaal maha võetud päris palju männikuid ja kuigi viimastel aastatel pole rünnakuid enam olnud, ei saa siiski päris kergendatult hingata, sest teadaolevalt võivad vaablase vastsed pinnases enne uut rünnakut mitu aastat tukkuda. Kuna talvel pinnas enam naljalt ära ei külmu, elavad võrgendivaablase vastsed mullas ka talve kenasti üle. Lisaks on kasvutrendis männi juurepessi kollete leidmine.
Korralike talvede puudumine on viimasel ajal raskeks teinud ka metsatööde planeerimise. „Väheks jääb aega, millal saaks normaalselt masinatega metsa teha. Talvel jääd sinna lihtsalt masinatega sisse ja lõhud metsaaluse ära, suvel on aga puidu kvaliteet võrreldes talvisega kehv,“ ütleb Humal. „Muidugi on suur probleem ka oskajate metsameeste nappus. Kahjuks on palju näha sellist metsatööd, kust paistab välja, et töö tegija lihtsalt ei tea metsakasvatusest mitte midagi.“
Mida ütleks Humal lõpetuseks erametsaomanikele Saaremaal või ka mujal? „Ma näen Saaremaa näitel, et inimesed ei teagi metsaistutamise kohustusest ja et selleks on võimalik metsaühingu või -ühistu liikmena saada toetust. Väga tihti ei tea inimesed ka, et metsaühing pakub täisteenust metsa majandamisel – me korraldame omaniku eest kõik ära ja olemegi ju selleks, et aidata metsaomanikul olla omanik. Ehk minu sõnum on küll, et kui olete pärinud metsa või saanud muul moel metsaomanikuks, liituge metsaühinguga ja kasutage neid hüvesid,“ sõnab ta.
Euroopa Komisjoni ettepanek pikendada raadamisvabade toodete määruse (EUDR) üleminekuperioodi aasta võrra võimaldab tõendamiskohustuse süsteemi korralikult üles ehitada.
RAUNO REINBERG
Kliimaministeeriumi metsaosakonna nõunik
Miks raadamisvabade toodete määrust üldse vaja on? Probleem on globaalne ega puuduta ainult Eestit või Euroopa Liitu. 40 aasta jooksul on maailmast kadunud 420 miljonit hektarit metsa, mis on rohkem kui Euroopa Liidu pindala. Enamik sellistest muutustest on toimunud põllumajandusmaa laienemine metsade arvelt, mille omakorda on tinginud teatud toorainete vajadus.
Raadamisvabade toodete määruse eesmärk on pidurdada põllumajandusmaa laiendamist, mis tihti toimub metsade arvelt kas neid raadates või muul moel metsade olemust muutes. Maailmaturu, sealhulgas Euroopa Liidu turu nõudlus soja, veiseliha, palmiõli, puidu, kakao, kohvi ja loodusliku kautšuki ning nendest valmistatud toodete järele sunnib muutma metsi põllumaaks. Et taoliselt toodetud kaubad Euroopa Liidu turule ei pääseks, on loodud hoolsuskohustuse süsteem, mida peavad hakkama täitma ettevõtjad, kes eelloetletud kaupadega tegelevad.
Suurettevõtjad peavad valmis olema 2025. aasta lõpuks
Suurettevõtjad peavad alates 30. detsembrist 2025 ning mikro- ja väikeettevõtjad alates 30. juunist 2026 olema valmis tõendama metsade põllumaaks raadamist põhjustavatest toormetest (Eesti puhul peamiselt puidust) toodetud kaupade päritolu. Esialgne tähtaeg oli detsembri lõpp 2024.
Metsade raadamine põllumajandussaaduste kasvatamiseks on globaalses mõistes suur probleem, ehkki Eestile võib teema tunduda kauge. FOTO: CSANKOVSZKI TIBOR
Aasta lisaaega annab võimaluse äsja valmis saanud süsteem korralikult läbi proovida. Euroopa Komisjoni selgituste järgi on kõik tehniliselt valmis ja seega on võimalik aastat kasutada üleminekuperioodina, et tagada määruse korralik rakendamine. Selleks on loodud spetsiaalne IT-süsteem, kus ettevõtjad esitavad oma hoolsuskohustuse täitmise deklaratsioonid. Seega saavad ettevõtjad ja kauplejad luua konto juba enne määruse kohaldamise algust.
Hetkel on Eesti plaan selline, et omanik esitab keskkonnaametile metsateatise, see menetletakse ja saab enamikul juhtudel raiet lubava märke. Seejärel kehtib lubava märkega metsateatis kaks aastat. Kui omanik otsustab raie teha, saab ta metsaregistris alustada metsamaterjali turule toomist ELi mõistes. See tähendab, et ta valib metsaregistri süsteemis need metsateatised, mis raiesse lähevad, ja seejärel tekib metsaregistris eeltäidetud EUDR-i hoolsuskohustuse teatise eeltäidetud vorm.
Sellele saab omanik peale vaadata ja vajutada nuppu „Esita EUDR-i teatis“. Sellega ta ühtlasi kinnitab, et turule tulev metsamaterjal ei pärine põllumaaks raadatud alalt. NT Tracesi süsteem annab vastu jälgimisnumbri ja see talletub metsateatiste andmebaasis. Numbri olemasolul saab metsamaterjal langilt liikuma hakata ehk turule tulema ja tarneahel jätkuda.
Vastutus on igal metsaomanikul ja ettevõtjal Raadamisvabade toodete määrus näeb ette, et iga ettevõtja, sh metsaomanik, kes toob eelnimetatud kauba EL-i turule või ekspordib sealt, peab suutma tõendada, et see ei pärine metsamaalt, mille maakasutust on hiljuti muudetud põllumajandusmaaks või on raie aidanud kaasa metsa degradeerumisele. Vastutus on igal tarneahelas oleval ettevõtjal, kes kaupa turule viib.
Ettevõtja ei lase määrusega seotud tooteid turule enne, kui on esitanud Euroopa Komisjoni infosüsteemi hoolsuskohustuse täitmise deklaratsiooni (edaspidi HTD, ingl Due Diligence Statement ehk DDS). HTD unikaalne jälgimisnumber liigub toodet müües mööda tarneahelat kaasa ning kui sellest valmistatakse uus toode, on kohustus esitada toote valmistajal uus jälgimisnumber. Ettevõtjad vaatavad hoolsuskohustuse täitmise süsteemi läbi vähemalt kord aastas, tehes vajadusel parandusi. Hoolsuskohustuse täitmise süsteemide uuenduste andmete säilitamise kohustuslik aeg on viis aastat.
Euroopa Liit loob sel suvel riikide võrdlussüsteemi, kus riigid on liigitatud väikese, standardse või suure riskiga riikideks, et hõlbustada ettevõtjate hoolsuskohustuse täitmist. Võib eeldada, et EL-i liikmesriigid liigitatakse madala riskitasemega riikideks.
Täpsem info: Guidance on EU Deforestation Regulation - European Commission (europa.eu)
Aprillis toimunud metsanduslik õppereis viis metsaühistute esindajad Lõuna-Rootsi tutvuma kohaliku erametsanduse, metsandushariduse ja metsaühistute toimimisega. Eeskujuks olnud Södra metsaühistu ja Linné ülikool andsid selge sõnumi: süsteemne koostöö ja pikk visioon toovad tulemusi.
KERTU KEKK-REINHOLD
Eesti Erametsaliidu arendusnõunik
Rootsis on metsaomand reguleeritud tasemel, mis tundub eestlastele esmapilgul võõras: juriidiliste isikute omandis võib olla maksimaalselt 25% metsamaast, füüsiliste isikute käes on kuni 50% ja riik omab 16%.
Martin Luik Kesk-Eesti metsaühistust tõi võrdluseks, et Eestis on juriidiliste isikute kätes juba ligikaudu 40% metsamaadest. „See näitab selgelt erinevaid arenguteid,“ ütles Luik.
Kuigi selline regulatsioon võib tunduda piiravana, on see Rootsis säilitanud metsaomanike mitmekesisust ja toetanud peremetsanduse traditsiooni jätkumist. Suur osa Rootsi metsamaast kuulubki peredele, kes on metsa omanikud olnud mitmeid põlvkondi.
Södra – ühistu, mis väärindab Õppereisi keskmes oli Södra tegevusega tutvumine. Tegu on üle 52 000 liikmega metsaühistuga, mis asutati juba 1938. aastal ning mis tegutseb Rootsis kogu metsanduse väärtus- ja tarne-
ahelas. Oma liikmetele pakutakse abi kõikides metsaga seotud küsimustes. Erinevalt Eesti metsaühistutest ei müü Södra liikmete metsamaterjali lihtsalt edasi, vaid väärindab seda oma tehastes. Tööstusest teenitud tulu jagatakse ühistu liikmete ehk metsaomanike vahel. „Södras pole metsaomanik vaid lüli suures ahelas, vaid inimene, keda hoitakse ja väärtustatakse,“ märkis Egely Hunt Eesti Metsamajandajate Seltsist. „Suures pildis toimetatakse samamoodi nagu Eesti ühistutes, ainult et 40-aastase arenguhüppega.“
Mönsterase tööstuskompleks, mida eestlased külastasid, on muljet avaldav näide sellest, kuidas ühistu saab toimida tervikliku süsteemina – saeveski, tselluloositehas, biometanooli tootmine ja arendusjärgus ligniinitootmine asuvad kõik ühes kohas. Södraga koostöös majandatud metsast pärit materjal kasutatakse maksimaalselt ära, mis tagab nii keskkonnasäästlikkuse kui ka majandusliku efektiivsuse.
Tehnoloogilised uuendused
Södra panustab jõuliselt innovatsiooni. Näiteks katsetatakse LiDAR-seadmeid, mis kinnitatuna harvesteridele aitavad hinnata harvendusraie käigus metsa täiust. Samuti arendatakse kummilintidel liikuvaid metsamasinaid, mis vähendavad pinnasekahjustusi ja suudavad kiiremini liikuda.
Uuenduslik on ka puidu hinnastamine –soovitakse liikuda sortimendipõhiselt hinnastamiselt mahupõhisele süsteemile, kus metsaomanik saab tasu kogu puu tüvemahu eest vastavalt puu kõrgusele ja diameetrile, sõltumata lõigatud sortimendist.
Usalduslik suhe
Üks silmatorkavamaid erinevusi Eesti ja Rootsi metsanduses on bürokraatia hulk. „Meeldis, et nemad ei pea esitama raiumiseks metsateatist,“ märkis Janek Akkatus Vardi metsaühistust. Rootsis tundubki metsandus põhinevat usaldusel – metsaomanik teavitab riiki kavandatavatest töödest ja riik võib neid kontrollida pisteliselt.
Rene Puhke Rakvere metsaühistust meenutas kohtumist metsaomanikuga, kes oli metsaomanik juba seitsmendat põlve, ühistu liige aga kolmandat põlve. „See näitab pikaajalise koostöö tugevust. Kvaliteetne ühistuline tegevus algab usaldusest metsaomaniku ja ühistu vahel,“ sõnas Puhke.
Õppereisil osalenute sõnul on selge, et Eestis võiks liikuda rohkem pika vaatega ühistulise metsamajanduse suunas. Liikmelisus peaks andma rohkemat kui lihtsalt ligipääsu teenustele – see võiks tähendada osalust ja kasu kogu majandusahelas. Kui ühistu suudab pakkuda väärtust väärindamise, koostöö ja kasumi jagamise kaudu, loob see tugevama sideme omaniku ning ühistu vahel.
Karl-Gustav Sok Võrumaa metsaühistust tõdes, et kuigi peamiselt saame Rootsi kogemusi võtta üldiseks eeskujuks, siis suured muutused algavadki väikestest asjadest. „Olgu selleks kasvõi oma metsaühistu logoga nokamüts või personaalse nõustaja olemasolu igale liikmele,“ lisas ta. Eesti metsaspetsialistide delegatsiooni võõrustas Rootsis Rikard Jakobsson (paremal) Linné ülikoolist. FOTO: EESTI ERAMETSALIIT
Vardi metsaühistu, mis aastani 2018 tegutses erametsaseltsi nime all, asutati 2002. aastal. Organisatsiooni hingeks on olnud selle asutamisest peale juhatuse esimees Taavi Ehrpais.
JANEK AKKATUS
Vardi metsaühistu tegevjuht
2014. aastaks oli ühistu kasvanud piisavalt, et võtta tööle tegevjuht. Selles ametis tegutses aastani 2023 Märt Linnamägi, tema järel asusin ametisse mina.
Kasv läbi aastate
Ühistu areng on olnud märkimisväärne. Kui 2004. aasta ajalehe andmetel oli seltsil liikmeid vaid 35, siis tänavuse aasta alguseks oleme kasvanud 800 liikmeni. Liikmeskonda suurendasid ka liitumised Kloostri (2010) ja Kohila (2018) metsaseltsiga. Ühistu peamiseks tegevuspiirkonnaks on Raplamaa ja Lääne-Harjumaa, kus liikmete metsamaa kogupind ulatub ligi 22 000 hektarini.
Põhitegevused
Ühistu südameks on liikmete metsakasvatuslik nõustamine, millega lisaks minule tegeleb metsakonsulent Tanel Ehrpais, ning metsandustoetuste vahendamine. Raietööde korraldamisega liikmete metsades on tõsisemalt tegeletud viimased kümme aastat. Keskmiselt jääb Vardi metsaühistu raiemaht aastas 35 000 tihumeetri juurde. Puit müüakse valdavalt Puidumüügikeskuse kaudu, kuid märkimisväärne osa jõuab ka kohapealsete väikeettevõtjateni.
Oluline tegevusvaldkond on metsauuendustööde korraldamine. Rekordaastatel on Vardi metsaühistult tellitud üle 400 000 taime. Viimastel aastatel on need näitajad mitmete asjaolude tõttu vähenenud. Esiteks on üks omanik rajanud
Vardi metsaühistu hing on selle algusest peale olnud viiendat põlve metsamees Taavi Ehrpais. Fotol ühistu poolt rajatud Vakre metsanduse ja pärandkultuuri õpperajal, kus Ehrpais on võõrustanud ja metsatarkust jaganud nii kooliõpilastele kui ka ministritele. FOTO: ANNIKI LEPPIK
endale taimla ega vaja enam meie teenuseid. Teiseks on vähenenud hektarile istutatavate taimede arv, sest järjest enam rõhutatakse segametsade kasvatamist. Endiselt on murekohaks metsakultuuride hooldamine – vaatamata meeldetuletustele ei leia paljud metsaomanikud selleks piisavalt aega ega raha.
Metsamajandamistöödel kasutatakse koostööpartneritena kohalikke ettevõtjaid, mis võimaldab hoida kulusid kokku transpordi arvelt ja pakkuda metsaomanikele paremat teenuse hinda.
Traditsioonid ja ühisüritused
Kõige olulisem traditsiooniline sündmus leiab aset igal aastal aprilli esimesel laupäeval kell 12, kui toimub Vardi metsaühistu üldkoosolek koos õppepäevaga. Üldkoosoleku pidamiseks peab kohal olema vähemalt 10% liikmetest, mis muudab selle alati meeleolukaks rahvakogunemiseks. Lisaks kevadisele üldkoosolekule korraldatakse teine õppepäev sügisel.
Juba paarkümmend aastat on Vardi jahiselts kutsunud metsaühistu liikmeid ühisele põdrajahile. Jahiseltsiga seob kokkulepe, mille kohaselt jahiselts hooldab vähemalt 20 kilomeetrit metsateid aastas – see on oluline nii jahipidamise kui ka maaomanike jaoks.
Tunnustused ja külalislahkus
Igal aastal esindab ühistut parima metsamajandaja konkursil üks liikmetest. Mõnel aastal on tulemused olnud eriti head – pärjatud on Paul Aug (2007), Rain Ajaots (2016) ja Ardi Allikmets (2019). Tallinna läheduse tõttu on ühistu võtnud enda missiooniks võõrustada kõiki, kes soovivad metsa tulla. Nii on metsas käinud palju poliitikuid, õpilasi ja ettevõtete esindajaid. Kevadine metsauuendusaeg on eriti tihe külastusperiood, kuid külalisi võõrustatakse aasta ringi.
Metsaühistu on metsaomaniku esimene partner metsa majandamisel. See on piirkondlikke ja ühiste huvidega metsaomanikke koondav organisatsioon, kus pakutakse metsanduslikku nõustamist ning erinevaid metsamajanduslikke teenuseid. Metsaühistu põhikirjakohane tegevus on metsa majandamine ning selle liikmed on füüsilised ja eraõiguslikud juriidilised isikud, kellel on metsamaa.
Eestis tegutseb kokku ligi kolmkümmend metsaühistut.
Luua Metsanduskool avas taas uksed uutele
tulevikutegijatele: metsanduse, metsamasinate, loodusturismi ja maastikuehituse eriala õppijatele. Kuid alates sellest aastast kehtivad kutsehariduses uued reeglid: osaliselt muutub õpe tasuliseks.
KAIRIT PRITS
Luua Metsanduskooli turundus- ja kommunikatsioonijuht
Mais algas vastuvõtt Luua Metsanduskooli, kus praktilise loodushariduse kaudu saab õppida metsanduse, metsamasinate juhtimise, loodusturismi ja maastikuehituse erialal. Kool ootab tänavu ligi 300 uut õppijat –nii noori, kes tulevad pärast põhikooli või gümnaasiumi, kui ka täiskasvanuid, kes soovivad teha karjääripöörde või täiendada oma oskusi. Kokku saab Luual õppida 12 erineval erialal.
Mida saab Luual õppida?
Kõige rohkem on tähelepanu suunatud põhikoolijärgsetele noortele õppijatele, kelle jaoks on avatud järgmised erialad: metsur, harvesterijuht ja forvarderijuht. „Need on meie kooli kõige populaarsemad ja tööturul kõige nõutumad erialad,“ sõnab Luua Metsanduskooli õppejuht
Meelis Kall. „Põhikooli lõpetanule on kutseharidus väga hea võimalus kiiresti omandada praktiline amet ja asuda tähenduslikule tööle – Eesti mets vajab tarku ning oskuslikke tegijaid.“
Õppida saab ka sessioonõppe vormis, mis sobib paremini töötavale inimesele.
Täiskasvanud õppurite poolt on suurt huvi oodata metsaväljaveo autojuhi eriala vastu, mida Eestis õpetatakse vaid Luual. „See eriala avati esmakordselt eelmisel aastal ja osutus kohe väga populaarseks,“ ütleb Kall. „See sobib neile, kes armastavad suuri masinaid ja soovivad töötada nii metsas kui ka teedel, mitmekesistades oma karjäärivalikuid. Tegemist on erialaga, kus eeldame, et sisseastujal on juba veoauto juhtimise kogemus ning CE-kategooria juhiload taskus,“ sõnab ta ja täpsustab, et metsaväljaveo autojuhile õpetatakse Luual eelkõige senistele teadmistele lisaks puiduliike ja sortimenti, tööd hüdrotõstukiga ning navigeerimist metsateedel tänapäevaste GPS-süsteemide abiga.
Kes peab tasuma õppemaksu?
Kui seni oli kutsehariduse omandamine kõikidele tasuta, siis alates 2025. aastast kehtivad kutsehariduses uued reeglid ning mõndadel õpihimulistel inimestel tuleb arvestada õppemaksu tasumisega. Eelkõige muutub hariduse omandamine tasuliseks nendele täiskasvanutele, kes
on varem juba tasuta hariduse saanud. Seega tasub täiskasvanutel, kel on sel aastal plaanis kutseharidust omandama asuda, tähelepanelikult enne sisseastumisavalduse esitamist tingimustega tutvuda.
Õppemaksu tuleb tasuda, kui oled: viimase 10 aasta jooksul lõpetanud tasuta kõrghariduse; viimase 5 aasta jooksul lõpetanud sama või kõrgema taseme tasuta kutseõppe (v.a jätkuõpe);
katkestanud tasuta kutseõppe kahel või enamal korral ning viimasest katkestamisest on möödas vähem kui 5 aastat.
Erandeid tehakse noorele õppijale: tasuta saab õppida igaüks, kes on noorem kui 26-aastane (kaasa arvatud) ja soovib kutseõppes eriala omandada. Tema jaoks on õppimine tasuta ka siis, kui ta soovib pärast lõpetamist kohe õppida uut eriala, rääkimata kõrgemale õppeastmele liikumisest. Lisaks saab kuni 26-aastane noor tulla kutseharidust omandama ka tasuta kõrghariduse järel. See loob noorele võimaluse edasi õppida ja vajadusel saada ka teine võimalus, et omandada südamelähedane ning säravate silmadega tulevikku viiv eriala.
Igal koolil on edaspidi õigus tasuta õppekohtade kõrvale luua ka tasulisi kohti, mis ei sõltu varasemast õpi- või haridusloost. Meelis Kall selgitab: „Tasuline õppekoht tähendab, et saad õppima tulla ka siis, kui oled äsja lõpetanud ülikooli või kutsekooli, aga soovid kohe edasi õppida – siis tuleb kandideerida tasulisele õppekohale ning eduka sisseastumise järel saab õppida soovitud eriala, tasudes selle eest kaks korda aastas õppemaksu.“
Luua Metsanduskoolis on tasuline õpe avatud viiel erialal, täpseid tingimusi ja õppemaksu suuruse leiab kodulehelt. „Tasuliste õppekohtade lisandumine võib olla paljude jaoks oluline infokild ja enne sisseastumisavalduse esitamist soovitame kindlasti uuenenud tingimused hoolega läbi lugeda ning küsimuste korral meie vastuvõtutöötajatega nõu pidada,“ rõhutab ta.
Kui mõelda taimele, mis kehastab põhjamaade looduse sitkust ja eraklikku väärikust, kerkib esile ikka harilik kadakas. Ta ei tõmba tähelepanu mitte kiire kasvuga, vaid võlub oma tagasihoidliku püsivusega.
IVAR SIBUL
Eesti Maaülikooli dendroloogia ja metsaentomoloogia kaasprofessor
Põua- ja pakasekindlana ning kasvukoha suhtes vähenõudlikuna suudab ta elada karmides oludes, kus paljud teised puud-põõsad hääbuvad. Kuid kadakas ei ole ainult ellujääja või lihtsalt põõsas maastikul – ta on elurikkuse kandja, rahvapärimuse sümbol ja loodusvara, mille väärtus ulatub ökoloogiast kulinaarsete maitseteni. Tema aeglane kasv ja pikaealisus tuletavad meelde looduse rütmi, mille mõistmiseks on vaja aega ning kannatlikkust.
Kadakaperekond kuulub küpressiliste sugukonda ja on selle üks liigirikkamaid. Perekonda kuuluvast kuni 70 liigist üheksa kasvavad Euroopas. Neist ainus, meie pärismaine harilik kadakas, on kõige ulatuslikuma levikuga. Ta on tõeline maailmakodanik, olles üks suurima loodusliku areaaliga puittaimi maailmas, kasvades põhjapoolkeral arktilisest tundrast kuni lähistroopika mägedeni. Teda kohtab Norra fjordidest, Vahemere ja Põhja-Aafrika mäestikest kuni Jaapani saarteni, Himaalaja nõlvadelt Kanada ja Alaskani. Ainsa kohaliku okaspuuliigina suudab ta kasvada isegi Gröönimaal ja Islandil.
Selline levik näitab äärmiselt häid kohanemisvõimeid: kadakas suudab ellu jääda nii väga külmadel ja liigniisketel kui ka kuivadel, kivistel ja toitainevaestel kasvukohtadel. Eestis võib teda kohata kõikjal, kuid eriti iseloomulik on ta Saare-, Muhu- ja Hiiumaal ning meie
väikesaartel, samuti Lääne- ja Harjumaa puisniitudel, kasvades ka mitmel pool rannavallidel, ning alusmetsapõõsa või põõsaspuuna valgusküllastes metsades hajusalt üle terve Mandri-Eesti.
Kasvukoha suhtes leplik
Harilik kadakas, nagu kõik kadakad, on varjupõlgav, põuakindel ja mulla suhtes leplik. Kadaka juurestik kasvab maapealsest osast paremini ning juured tungivad sügavale ja laiali pinnasesse, olles võimelised hankima vett ja toitaineid ka kõige kuivematel ning kehvematel muldadel. Toitainetevaestel muldadel aitab kadakal elus püsida juurtel esinev mükoriisa. Seenjuur on kadaka elus niivõrd oluline, et ka väikest kadakataime ümber istutades peab seda tegema üsna suure mullapalliga, lisades istutusauku veel ka endise kasvukoha mulda. Just
hästi arenenud juurekava tõttu võib kadakaid leida kasvamas mitmesugustel kasvukohtadel: aluselistel kriidimuldadel ja paestel loomuldadel, happelistel nõmme- ja mererannaliivadel ning soostunud turbamuldadel.
Valguslembene kadakas armastab avatud ja päikeselisi rannikualasid, looalasid ja nõmmi. Üksikpõõsaste või väiksemate gruppidena kohtab kadakat ka raiesmikel, karjamaadel ja teeservades. Eestile on tüüpilised ka umbes poole sajandi vanused tihedad kadastikud, mis on tekkinud endistele sööti jäänud kuivadele ning paestele heina- ja karjamaadele. Rannaäärsetes kadastikes tekib kadakapõõsastesse aga hoopis männi looduslik uuendus, mis hakkab ajapikku
kadakat varjama ja teda välja tõrjuma. Kadakas seltsib tihti männiga, mistõttu võib teda kohata hõredates männikutes alusmetsana. Varju põlgava liigina muutub aga ta võra varjulisemas kasvukohas hõredaks ja alaosa oksad hakkavad kuivama. Lisaks on varjurikkas ja niiskes paigas suurem oht nakatuda seenhaigustesse. Kadakate kuivamist põhjustavad nii mitmed okkahaigused kui ka männi-juurepess, mis viib tavaliselt taime surmani ühe kuni kolme aastaga. Lisaks mõjuvad kadakale ebasoodsalt keskkonna ja ilmastiku ekstreemsused: kevadised suured temperatuurikõikumised, muutuv põhjaveetase ning äkilised pinnase läbikuivamised. Alusmetsas järsku kuivanud kadakad on aga sageli esimeseks signaaliks võimalikest stressiteguritest ülarinde puudele.
Kaunis ja visa maastikuilmestaja
Laialdasest levikust tulenevalt esineb harilikul kadakal kasvuvormi ja võra kuju järgi eristuvaid rohkeid teisendeid (alamliike) ja vorme, alates sammasjast ja munajast kuni hargneva põõsani ning laiuva madala padjandvormini. Hariliku kadaka eluvorm ja kasvukuju sõltub aga suurel määral mitmest ökoloogilisest tegurist. Maapinnal laiuvat, lühikeste okaste ja okstega mägikadakana tuntud teisendit, mille kõrgus on kuni meeter, võib kohata mägede alpiinses ja subalpiinses vööndis ning polaarjoonest põhjas tundraaladel. Kitsa tiheda sammasja võraga kaunist rootsi kadakat näeb nii Rootsis, Lõuna-Soomes kui ka Eestis. Temast kitsama, sammasja võraga, on aga vorm, mis on tuntud iiri kadaka nime all.
Hiidkadakaid ka Eestis
Kuigi kadakat võib kohata kasvamas peamiselt põõsa või põõsaspuuna, leidub looduses ka üksikuid kõrgeid ja puukujulisi eksemplare, kelle tüvi on tihti mitmeharuline ja keerdunud. Huvitaval kombel on kõik need hiiglased isastaimed. Võib-olla on põhjus selles, et emastaimede kasvuenergia läheb suuresti marikäbide loomiseks. Viimaste mõõtmisandmete järgi kasvab aga Eesti kõrgeim harilik kadakas Jõgevamaal Alam-Pedajal Sellis. Kui tavaliselt piirdub keskmise kadakpõõsa kõrgus meetri-paariga, siis selle hiidkadaka kõrguseks on mõõdetud 15 meetrit (2025). Eesti jämedaim kadakas on Lokuta kadakas Raplamaal, mille tüve
rinnasümbermõõt on 233 cm (2021). Harilik kadakas võib olla ka väga pikaealine. Sarnaselt tammega võib Eesti kadakatel vanust olla rohkem kui viis sajandit, tavaliselt aga 300–400 aastat. Kui Soomes on leitud ligi 1700 aasta vanune isend, siis vanim Eestis kasvanud kadakas on elanud 860-aastaseks.
Teravad okkad ja marikäbid
Hariliku kadaka värvuselt sinakashallid okkataolised lehed, millel pikkust 1–2 cm, paiknevad kolmekaupa männases kolmekandilistel punakaspruunidel peentel võrsetel. Okaste ühel küljel on üks lai hallikas õhulõheriba, teisel aga madal renn. Harilik kadakas on tavaliselt kahekojaline taim ehk tema isas- ja emaskäbid paiknevad eri isenditel. Isaskäbid (mikrostrobilused) on ovaalsed ja moodustuvad tolmlemisele eelneval aastal okaste hõlmas. Tolmukad valmivad kevadel ja avanevad soojal päikselisel päeval. Tolmlemine toimub mai esimestel nädalatel.
Väga väikesed, vegetatiivpungadega sarnased emaskäbid (megastrobilused) koosnevad kolmest rohekast soomusest ning moodustuvad sügisel lühivõrsetel. Pärast viljastumist muutuvad käbisoomused paksemaks ja kasvavad kokku, moodustades keraja lihaka marikäbi ehk „kadakamarja“. Esimesel aastal on need rohelised, teisel aastal tumesinised ja hallikassinise vahakihiga, kolmandal aastal valminuna peaaegu mustad. Ühel ja samal põõsal võib kohata samal ajal erivanuselisi marikäbisid. Teisel aastal tekib marikäbi tippu väike kolmeharuline lõhik („rist“), mis on kolme kinni kasvanud seemnesoomuse jälg. Pruunikasrohelise lihaka sisuga marikäbid on magusa vaiguse maitsega ja sisaldavad 1–3 piklikku kõva kestaga seemet.
Kadakaseemnete levitajateks on vilju söövad linnud (kadakatäks, põõsalinnud, rästad, rohevint, karmiinleevike), kellele kadakavõra on heaks varje- ja pesitsuskohaks. Kadakaga on seotud ka mitmed putukaliigid, näiteks kadakaseemnetest toituv seemnekireslane Megastigmus bipunctatus ja pungades elunev pahksääsk Oligotrophus juniperinus. Kadakaokkad on toiduks ka mitmele kadakavaablase liigile. Suurt ökoloogilist tähtsust omavad ja meie maastikku kujundavad kadastikud looaladel loovad aga lisaks kaunile vaatele elupaiku veel paljudele teistele
lülijalgsetele, pisiimetajatele, seentele, samblikele ja sammaldele ning mitmetele lubjalembestele taimedele.
Aromaatne puit ja väärt viljad
Hariliku kadaka aromaatselt lõhnav puit sisaldab eeterlikke õlisid ja kuigi puidus vaigukäigud puuduvad, on see mädanike- ja putukkahjurite kindel. Ilusa tekstuuriga ja üldiselt pehmet ning samas tugevat ja sitket puitu kasutatakse tarbeesemete, suveniiride, muusikariistade, pliiatsite ning mööbli valmistamisel.
Marikäbid sisaldavad eeterlikke õlisid, suhkruid, orgaanilisi happeid ja vaikaineid, mis muudavad nad väärtuslikuks nii toidutööstuses kui ka meditsiinis ja parfümeerias. Marikäbisid kasutatakse ka uluki- ning rasvase sea- ja lambalihatoitude ning erinevate alkohoolsete jookide, nt kadakaõlle, džinni, kadakaviina maitsestamiseks. Kadaka okastest, võrsetest ja viljadest eraldatav kadakaõli on aga antiseptilise ja valuvaigistava ravimina kasutuses nii meditsiinis kui ka veterinaarias. Kadakaoksad leiavad rakendust ka saunavihtadena ning varemalt kasutati neid epideemiate ajal elu- ja haiglaruumide suitsutamiseks. Kadastike õhk on mikroobivaba, sest nad eritavad fütontsiide – bakteritsiidsete ja mükotsiidsete omadustega lenduvaid aineid.
Sel kevadel andis Omniva välja harilikule kadakale pühendatud postmargi. See on neljas mark seerias „Eesti metsapuud„. Kadakamargi on kujundanud Jaan Saar, selle tiraaž on 20 000.
Samas seerias on varem ilmunud hariliku tamme, hariliku kuuse ja maarjakase postmark.
Linnaruumi sattunud põder. FOTO: EESTI JAHIMEESTE SELTS
Kui tihti mõtleme sellele, kellega me linnaruumi jagame?
Paljud metsloomaliigid on muutunud nii tavapäraseks, et neid ei märkagi enam. Linnaloomade seas on levinumad jänesed, oravad, siilid, rebased ja linnud, nagu kajakad, varesed, tuvid ja varblased. Samas võib linnas kohata ka metskitsi ja põtru. Linnakeskkonnas elavatele ulukitele on omane, et nad on palju julgemad ega pelga eriti inimesi.
MARKO VINNI
Eesti Jahimeeste Seltsi jahindusnõunik
Tänapäeval pole linnad enam üksnes kivikõrbed ja rohealad pakuvad küllaldaselt võimalusi elukeskkonna kujundamiseks. Sellest lähtuvalt võivadki äärelinnad olla tihti liigirikkamad kui maapiirkonnad. Esimesed kirjalikud andmed ja kirjeldused lindudest pärinevad 16. sajandist, kui kuldnokad tekitasid linnaruumis inimestele probleeme.
Kui küsida, miks loomad ja linnud koonduvad linnadesse, on vastus lihtne. Linna meelitab loomi ja linde sama põhjus, mis inimesigi: piisavad ressursid ja mugavam elu. Kui näha asja loomade ja lindude vaatenurgast, siis on linnadesse
koondunud suur hulk ressurssi peamiselt toidu näol ja samas on linnades ka soojem elukeskkond, seal on turvalisem ja oma elu pärast pole vaja nii palju vaeva näha kui looduslikus keskkonnas. Viimase aja uuringud näitavad, et linnakeskkonnaga kohanenud lindudel ja loomadel on füsioloogiline stress palju madalam kui nende liigikaaslastel, kes elavad looduses.
Kuidas linnaeluga kohanetakse?
Looduses on protsessid ja muutused üldiselt palju aeglasemad kui linnas. Suurim erinevus on see, et linnas sigitakse
aeglasemalt kui looduses, just eelkõige sellepärast, et toidubaas on kogu aeg olemas. Ka tervisemuutused on erinevad, sest seesama ressurss, mida linnas on külluses, ei ole nii kvaliteetne ega vitamiinirikas kui looduses. Põhimõtteliselt on tegemist rämpstoiduga.
Aeglasem sigimine ja väiksem järglaste populatsioon on peamiselt tingitud sellest, et oma eksistentsi pärast pole vaja nii palju muretseda. Toiduküllus annab lootuse pikemaks elueaks ja seega pole vaja kogu oma energiat kulutada paljunemisele. Põhimõtteliselt saamegi linnaloomadeks ja -lindudeks kutsuda neid, kes on juba selles keskkonnas sündinud ning selle eluolu omaks võtnud.
Millised loomad ja linnud linna satuvad?
Need liigid on laia ökoloogilise amplituudiga ehk nad on võimelised hakkama saama erinevates tingimustes, suudavad lahendada probleeme jooksvalt, leiutada uusi toitumisviise, varastada liigikaaslastelt, jälgida inimeste käitumist, kus ja kuidas toitu kätte saada jne. Kohanejad on need, kellel on lai toitu-
mis- ja käitumisskaala, näiteks rotid ning vareslased.
Samas peab arvestama, et ka haiguste levik on linnakeskkonnas kiirem. Ühte kohta kogunenud toit võimaldab haiguskolletel kiiremini levida.
Linnakeskkonda laiendatakse sageli loomade looduslike elupaikade arvelt, mistõttu on aegamööda muutunud paljude loomade elupaiga eelistused ja käitumisharjumused. Samas on liike, kellel on kitsad ökoloogilised nõudmised. Linnade laienemised võivad neid liike väga palju mõjutada negatiivselt, sest nad ei suuda linnakeskkonnas ellu jääda.
Kuidas suhtuda metsloomadesse, kes linna satuvad?
Osa liikidega suudame väga hästi kohaneda, kuna nad ümbritsevad meid pidevalt ja me ei tunneta nende kohalolekuga ohtu. Palju suurem konflikt tekib aga liikidega, kes linnast läbi käivad. Peamiselt on nendeks suuremad imetajad. Kui rebase või jänese nägemine kellelgi väga pulssi lakke ei löö, siis karu või põdraga on teine lugu. Need on liigid, kelle tavapärane elukeskkond pole linnas ja suure tõenäosusega karu kellegi tagahoovis taliuinakut tegema ka ei hakka.
Oleme neid harjunud nägema pigem piiratud keskkonnas – loomaaias või looduspargis. Looduses aga mitte, seega võib see olla harjumatu ja kartust tekitav olukord.
Peamiselt satuvad linnaruumist läbi käima noorloomad, kes alles otsivad oma territooriumi. Sõraliste (põder, metskits, punahirv, metssiga) puhul on ka võimalik, et nad on oma territooriumi linnaruumi liigitanud kiskjakartusest. Noorloomad võivad aga linnas näha toidubaasi, sest toit on lihtsamini kättesaadav.
Peame mõistma, et linnaruum on liikumiskoridor, mida läbides saab lihtsamini järgmisesse kohta. See on küll ulukile kummaline ja kõhedust tekitav ruum, aga seda läbides on võimalik jõuda nn tõotatud maale.
Linnaruumis elavate ja linnaruumi läbivate liikidega pole mõtet füüsilist kontakti luua. Meie õnn on neid kohata, jälgida ja rõõmu tunda sellest, et meile on osaks saanud midagi erilist. Loomale ja linnule peab jääma inimpelglikkus, sest see säästab nii nende elusid kui ka konflikte inimesega.
Linnas tegeleb hätta sattunud metsloomade ja -lindudega Jäägriabi OÜ, mis on asutatud 2017. aasta alguses ja on praeguseks tegutsenud üle kaheksa aasta. OÜ tegutseb keskkonnaametilt ja eraisikutelt laekuvate teadete põhjal. Võrreldes algusaastatega on Jäägriabi sõnul metsloomadega tiheasustusaladel probleeme tekkinud üha rohkem. Metsloomad on muutunud julgemaks ja inimesekartus on kadunud.
Milline on linnajäägri tööprotsess alates teate saamisest kuni looma vabastamiseni metsas?
Jäägriabi OÜ töötab vajadusel 24 tundi ööpäevas ja tugineb peamiselt keskkonnaametilt laekuvatele väljakutsetele või eraisikute probleemidele. Sõltuvalt väljakutse liigist, näiteks on metsloom või lind autolt löögi saanud ja tee peale jäänud, viime ta ära.
Sellistel puhkudel, kui väikekiskjad (nt nugised) teevad eramaja kruntidel pahandusi, paigaldame eluspüügipuurid, ja kui loom on kinni püütud, hindame tema tervislikku seisundit. Kui kõik on korras, laseme ta pealinnast 30–40 km kaugusel lahti.
Tööde nimekirja mahuvad ka mereranda uhutud linnud ja hülgekorjused, samuti laohoonetesse sattunud lindude kinni püüdmine ja vabastamine.
Kas üldine suund on, et loomadel kaob linnastumise arvelt üha enam elupaiku?
Linnades jääb rohekoridore aina vähemaks, toimub killustumine, kus väikestes metsatukkades elutsevad sinna jäänud metsloomad ja linnud. Nemad on lõpuks sunnitud harjuma elukeskkonnaga, mis neid ümbritseb, ja sellest tingituna inimesed märkavad neid rohkem ning kokkupuuted sagenevad.
Millised on tavapärasemad müüdid või väärarusaamad linnaloomade abistamisel?
Peamised probleemid on seotud metsloomade toitmisega, mille tõttu võib loomadel kaduda inimese kartus. Neid hakatakse nägema rohkem avalikes kohtades ja eramajade hoovides. Viimasel ajal on sagenenud, et rebased viibivad palju lasteaedade territooriumidel, kus nad levitavad oma parasiite ja muid väga ohtlikke haiguseid.
Kuidas sekkuda, kui näen vigastatud või haiget looma?
Kui näed vigastatud metslooma, tuleb helistada kohe numbril 1247 ja võimalikult täpselt anda infot juhtumi kohta. Sealt liigub info juba edasi vastavalt olukorrale kas päästeametile või mulle. Mitte mingil juhul ei tohi ise minna metslooma abistama.
Kelle ülesanne on eemaldada surnud loomad avalikust ruumist?
Tallinnas ja Harjumaa tiheasustusaladel tegutsen metsloomade probleemidega mina.
Millal tuleks 1247 helistada?
Helistada tuleb võimalikult operatiivselt, kui näed hädas olevat, vigastatud või haiget metslooma.
Suu- ja sõrataud on eriti nakkav loomataud, mille ohtlikkus seisneb selles, et see on kergesti leviv ning nakatab kõiki sõralisi loomi: veiseid, lambaid, kitsi, sigu ja ka uluksõralisi.
ANNE-LY VEETAMM
Põllumajandus- ja Toiduamet
Meie tingimustes räägime põtradest, kitsedest, metssigadest ja ka hirvedest. Kuigi uluksõralised on viirusele vastuvõtlikud, ei oma nad teadlaste hinnangul olulist rolli nakkuse edasikandumisel.
Sead on superlevitajad
Veiste puhul on haigusele iseloomulik tugev süljevool ja keelele ning suu limaskestale, mokkadele ja ninale tekkivad villid. Need villid ei pruugi alguses olla hästi märgatavad ja nad on kühmukujulised. Hiljem villid lõhkevad ja tekivad haavandid, mis on hästi valusad. Süljevool on väga tugev ja laudas tekib iseloomulik matsutav heli. Sõrgade vahele ja sõrapiirdele tekivad samuti villid, lisaks villid ja haavandid udaral. Samuti võib haigus tekitada palavikku ja janu. Loomad tahavad hästi palju juua.
Sigadel tekivad samamoodi kärsale ja keelele villid ning hiljem haavandid. Sõrgadele tulevad samuti haavandid ja sõraots võib suisa ära kukkuda, mistõttu on loomadel väga valus ning nad ei suuda enam kõndida, vahel isegi roomavad. Sigu peetakse suu- ja sõrataudi superlevitajateks, sest nad eritavad meeletus koguses viirust just õhu kaudu.
Lammaste ja kitsede kliinilised tunnused nii iseloomulikud ei ole, aga ka neil tekivad villid, mis hiljem haavanduvad samamoodi nagu veistel. Noorloomade – lambatallede, põrsaste ja vasikate puhul võib esineda äkilist suremust ja suremus võib olla nende hulgas väga kõrge.
Üldjuhul inimesed suu- ja sõrataudi ei nakatu. Erandjuhtudel võib viirus siiski üle kanduda inimestele, kes puutuvad kokku haigestunud loomadega, ning neil võivad tekkida kerged haigusnähud. Haigustunnused võivad olla väsimus,
palavik, kerge kurguvalu ning kätele võib tekkida villiline lööve.
Suu- ja sõrataud on maailmas laialt levinud. Seda esineb palju Aasias, Lähis-Idas, Aafrikas, Lõuna-Ameerikas. Euroopa on siiani olnud suhteliselt hästi kaitstud.
Euroopas värskelt diagnoositud
Viimane suurem puhang Euroopas oli 2001. aastal Ühendkuningriigis, kus taud levis laiaulatuslikult ja põhjustas tohutut majanduslikku kahju. Kokku tabas taud Ühendkuningriigis üle 2000 farmi.
Taudi tõttu hukati ligi kuus miljonit kodulooma. Otseste ja kaudsete kuludena tekitas see majandusele kahju kaheksa miljardi naelsterlingi ulatuses. Paljud loomapidajad lõpetasid oma tegevuse, taudiga kaasnes pankrottide laine.
Eestis oli taud viimati 1982. aasta detsembris. See puhkes üksikutes majandites ja viimane taudipunkt likvideeriti 1983. aasta jaanuaris. Taudi tõrjeks kasutati karme meetmeid ning haigus likvideeriti Eestis suhteliselt kiiresti.
Tegemist on eriti ohtliku loomataudiga – haiguse diagnoosimisel leviku piiramiseks kõik loomad hukatakse.
2025. aasta jaanuaris diagnoositi taud aga Saksamaal Berliini lähistel väikeses pühvlifarmis, kus peeti 14 vesipühvlit. Saksamaal rakendati väga rangeid tauditõrjemeetmeid ja tõve edasine levik peatati.
Märtsis diagnoositi haigus ka Ungaris, Slovakkia-Austria piiri ääres Doonau lähedal piimaveisefarmis. Asjaolude halva kokkulangemise (piirkonnas oli torm) tõttu levis taud piki Doonau jõge kiiresti edasi ja järgnesid nakatumised Slovakkia veisefarmides.
Nüüdseks on Ungaris diagnoositud haigust viies veisefarmis ja Slovakkias kuues veisefarmis. Kokku on seal taudi tõttu hukatud umbes 17 000 looma.
Euroopa Komisjoni otsusega on kehtestatud piirangutsoonid Slovakkias, Ungaris ja ka Austria piiriäärsetel aladel. Seal kehtivad piirangud loomade
ja loomsete saaduste liikumisele. Saksamaal on aga kõik taudi kehtestatud piirangud nüüdseks tühistatud.
Kõikides nakatunud riikides uuritakse ka suu- ja sõrataudi viiruse levikut metsloomadel. Siiani pole levikut uluksõralistele leitud.
Levib nii otsese kui ka kaudse kontaktiga
See on viirusnakkus, mis levib kas loomade otsekontakti teel või ka viirustekitajatega saastunud materjalide ja keskkonna vahendusel kaudse kontakti kaudu. Näiteks loomade kehaeritiste kaudu, nakatunud loomsete saaduste, nagu liha, piima ja ka nende toodete kaudu, kui neid ei ole piisavalt töödeldud. Samuti võivad nakkust edasi kanda loomanahad, vill ja karvad. Suu- ja sõrataudi viirus võib edasi kanduda ka tuulega. Leviku kiirus ja kaugus sõltub suuresti geograafilistest tingimustest – merel võib levida kuni 300 km, maismaal kuni 70 km. Viirus võib püsida eluvõimelisena inimese hingamisteedes kuni 28 tundi ja nii võib inimene viiruse kanda edasi loomadele väljahingatava õhu kaudu.
Igaüks saab aidata ennetada
Vahel ei ole nakkuse maaletoomiseks vaja muud kui kolmandatest riikidest salaja kotti pistetud juustukera või vorstijuppi ja nii see pahandus meil siin ongi. Seega peab ka reisimisel olema tähelepanelik, sest loomseid saadusi sisaldavad tooted, näiteks lihapirukas, pitsalõik jms, võivad pahanduse kohale tuua. 2001. aasta Ühendkuningriigi puhangu tekkepõhjuseks arvatakse olevat just loomset päritolu toiduainete illegaalne maale toomine ja toidujäätmete söötmine sigadele. Seega saab iga eestimaalane anda oma panuse, et mitte taudi maale tuua.
Samuti soovitame hoiduda farmi minemast 48 tundi pärast välismaalt tulekut ja jahilkäimist. Kindlasti ei tasuks loomapidamiskohtadesse ega nende territooriumitele niisama jalutama minna ning tuleb kinni pidada loomapidajate poolt seatud piirangutest ja hoiatustest. Tegemist on eriti ohtliku loomataudiga – haiguse diagnoosimisel leviku piiramiseks kõik loomad hukatakse ja korjused hävitatakse, et need viirust edasi ei kannaks. Haigust ei ravita.
Šaakal Salmi rannaniidul Matsalu rahvuspargis. FOTO: TRIIN KAASIKU RAJAKAAMERA FOTO
Neli aastat on Eesti Jahimeeste Selts koostöös keskkonnaameti ja Tartu Ülikooli teadlastega osalenud projektis „Väikekiskjate arvukuse reguleerimine liigikaitseliselt olulistel rannaniitudel“.
JAANUS VAIKSOO
Eesti Jahimeeste Selts
Teiste sõnadega tähendab see, et jahimehed kütivad talvel ja kevade hakul teatud rannaniitudel ning nende ümbruses rebaseid, kährikuid ja šaakaleid, et vähendada kisklussurvet maaspesitsevatele lindudele. Uuringud kinnitavad, et valdava osa niidukahlajate pesadest hävitavad väikekiskjad, piltlikult öeldes jääb igast kümnest pesast alles vaid üks-kaks.
Näitajad paranevad visalt ja pikkamisi
Märgadel rohumaadel pesitsevatest niidukahlajatest (tikutaja, liivatüll, punajalg-tilder, kiivitaja, mustsaba-vigle, suurkoovitaja, tutkas jt) on mõni väga haruldane, nagu näiteks äärmiselt ohustatud niidurüdi, kes arvukuse suure languse tõttu on arvatud rangeimasse kaitsekategooriasse. Eestis elab hinnanguliselt 150–170 paari niidurüdisid, kogu Läänemere asurkonna suurus on umbes 450 paari. Seega elab Eestis koguni kolmandik neist ja liigi kaitse on väga oluline. Keskkonnaamet on vastu võtnud niidurüdi kaitse tegevuskava aastateks 2024–2028, milles üheks oluliseks meetmeks on ka väikekiskjate arvukuse ohjamine (p 5.2), et luua võimalused niidurüdi arvukuse taastootmiseks. Sel aastal valiti looduskaitsebioloog
Triin Kaasiku seireuuringutele tuginedes välja rannaniidud, kus pesitseb vähemalt neli paari niidurüdisid. Need on Põgari-Sassi ja Haeska Läänemaal, Salmi ja Keemu Matsalus, Võilaid Muhu saarel ning Õunaku, Aandi ja Taguküla Hiiumaal. Jahti nende rannaniitude ümbruses pidasid Haapsalu, Tuudi, Massu, Muhu, Suuremõisa ja Käina jahiselts.
Nii teadlaste kui ka jahimeeste hinnangul on väikekiskjate arvukus tõepoolest väga suur. Näiteks küttis Muhumaa jahimees Lembit Karp Võiküla rannaniidualal möödunud jahihooajal 13 rebast, 6 kährikut ja 1 mägra; Käina jahimehed küttisid Aandi rannaniidul 7 rebast ja 4 kährikut ning Taguküla rannaniidualal 5 rebast ja 5 kährikut.
Selle aasta kevadised niidurüdide ja teiste maaspesitsevate lindude seiretulemused on alles selgumas, aga ka varasemate aastate kogemus ütleb, et tõhusast jahipidamisest hoolimata paranevad pesitsemisedukuse näitajad visalt ja pikkamisi. Üheks põhjuseks on siin kindlasti jahieeskirjast tulenev jahipidamisaeg väikekiskjatele, mis lõpeb reeglina 31. märtsil, Käina lahe – Kassari maastikukaitsealal aga koguni 14. veebruaril. Kui väikekiskjate arvukus piirkonnas on kõrge, siis jahimeeste kogemuse järgi tulevad kütitud isendite asemele
varsti uued. Seega oleks kõige tõhusam, kui küttimine lõpeks võimalikult vahetult enne lindude pesitsusaega.
Triin Kaasiku sõnul näitavad seiretulemused selgelt, et kui rebaste küttimine on olnud jahihooaja vältel tulemuslik, piisab vaid ühest rannaniidu piirkonda jäävast asustatud urust, et kogu nähtud töö ja vaev ära nullida
Küttimine peab olema järjepidev Viimased kolm aastat on Eesti Jahimeeste Selts koordineerinud ka keskkonnaameti poolt tellitud väikekiskjate kevadist jahti laidudel. Pärast jääminekut (hiljemalt kuni 15. aprillini) kontrollivad jahimehed Pärnumaa, Läänemaa, Saareja Hiiumaa ning Põhja-Eesti linnurikastel saartel ja laidudel, kas sinna on jäänud elama mõni rebane, kährik või mink. Piisab ühest laiule jäänud rebasest, et teha linnupesades puhas töö. Emmaste jahimees Paavo Pruul on öelnud, et kiskluse mõju lindude arvukusele ongi kõige parem jälgida laidude näitel. Kui sõita paadiga suve hakul mõnest laiust mööda ja selle kohal linnufoon puudub, on selge, et röövel on laiul ja linde pole. Sel aastal küttisid jahimehed ühe rebase Varbla laidudelt Kumari ja Öakse laiult ning põhjarannikult Rammu saarelt. Niidukahlajate haudeperiood kestab kolm nädalat, sama palju aega kulub linnupoegade iseseisvaks saamiseks. Seega on laiul pesitseval rebasel poolteist kuud aega toituda maaspesitsevate lindude munadest ja linnupoegadest. Minkide arvukus võrreldes Soomega ei ole Eestis suur, aga kui nad siiski mõnel väikesaarel tegutsevad, on tagajärjed lindude jaoks jällegi väga kurvad. Kostivere jahimehed märkasid Rohusi saart kontrollides, et rebast ja kährikut seal ei leidunud, kuid enamik lindude pesi oli rüüstatud ning liivarannal oli näha mingi jälgi. Võrreldes rebasejahiga on minki laidudelt keeruline koerte abil küttida. Ta poeb suurte kivide alla peitu.
Neli aastat kestnud projekt on andnud kogemuse, et niidurüdi ja teiste niidukahlajate pesitsemisedukuse tõstmiseks peab väikekiskjate küttimine olema jahihooajal järjepidev ja vahetult enne lindude pesitsemishooaja algust tuleb tingimata kontrollida, et rannaniidule või selle vahetusse lähedusse poleks jäänud mõnd rebase- või mägraurgu.
Jahipidamine on tänapäeval üks osa looduskaitselisest tegevusest, et aidata kaasa liigirikkuse ja tasakaalu säilimisele looduses.
MIKKO BUHT
Eesti Maaülikooli nooremteadur
Teadlased otsivad võimalusi metsa ja toidu kasvatamise kliimakindlamaks muutmiseks Kliimamuutused esitavad aina uusi väljakutseid põllumeestele ja metsaomanikele – muutuvates tingimustes tuleb leida majandamisviise, mis tagaksid põllukultuuride saagikuse ja metsade elujõulisuse ka tulevikus. Selleks on ellu kutsutud rahvusvaheline teadusprojekt Precilience.
Tartus toimunud kohtumisel arutati projekti hetkeseisu ja plaane, kuulati huvirühmade seisukohti, osaleti töötubades ning tutvuti looduses erinevate majandamisvõtetega, mille analüüsimine ja demonstreerimine ongi projekti üks eesmärke.
Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi esindaja Argo Peepson tõi esile rahvusvahelise koostöö olulisuse kliimamuutustele vastupidavamate lahenduse leidmisel. „Precilience on hea näide sellest, kuidas ühise laua taga saavad kokku Põhja- ja Baltimaade teadlased, praktikud ning kogukonnad,“ ütles ta.
Soojad talved ei peata juurepessu levikut
Juurepess (Heterobasidion spp.) on üks Eesti okaspuumetsade laastavamaid seenhaigusi, põhjustades igal aastal märkimisväärset majanduslikku kahju. Seen levib peamiselt eoste kaudu, nakatades kände raiete järel, ning seejärel maa-aluste juureühenduste kaudu puult puule. Metsaomanike otsesed kahjud ulatuvad hinnanguliselt kuni 8,5 miljoni euroni aastas.
Kliimamuutused, sealhulgas järjest soojemad talved, loovad juurepessule üha soodsama levikukeskkonna. Eesti Maaülikooli vanemteadur Tiia DrenkhanMaaten rõhutab, et seenhaiguste, varajane märkamine ja ennetus on kriitilise tähtsusega: „Kui seen on juba metsa jõudnud, ei piisa ainult nakatunud puude raiumisest – juureühenduste kaudu levib ta edasi.“
Samuti tõi ta esile, et kliimamuutuste leevendamise kõrval tuleb aktiivsemalt tegeleda kliimamuutustega kohanemisega, kuid selleks vajalikku teadmust ja rakendusi paraku napib, mistõttu on eriti oluline, et teadusuuringute tulemused jõuaksid poliitikakujundajateni.
Eesti Maaülikooli poolne projektijuht, metsapatoloogia professor Rein Drenkhan tõdes, et metsandus on pöördeliste aegade keskel – valdkonda mõjutavad üheaegselt mitmed tegurid. „Ühelt poolt on muutunud ühiskondlik hoiak ja teadmatus metsade majandamise suhtes, teisalt peame tegelema kliimamuutusest tulenevate järelmitega, nt kuusikute halveneva tervisega. Samas suureneb
Levikut saab aeglustada bioloogilise tõrje abil, näiteks kasutades teisel puitu lagundaval seenel hiidkoorikul (Phlebiopsis gigantea) põhinevat preparaati Rotstop. Seda kantakse raie käigus harvesteriga värsketele kändudele, et takistada juurepessu eoste kinnitumist ning kiirendada kändude lagunemist. Samuti saab preparaadist tehtud lahust kanda kändudele käsipritsi kasutades. Oluline on kändude töötlemise periood – mida kiiremini saavad kännud lahusega kaetud, seda efektiivsem on toime.
Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli teadlaste koostöös uuriti, kuidas mõjutavad kändude töötlemise aeg ning ilmastikuolud hiidkooriku ja juurepessu vahelist konkurentsi viljakatel muldadel kasvavates kuusikutes. Valimisse kuulusid 28–65-aastased jänesekapsa ja sinilille kasvukohatüübi puistud, kus raied ja kändude töötlemine tehti kevadsuvisel ja sügistalvisel perioodil.
nõudlus puidu kui keskkonnasäästliku ressursi järele, mis on üheks peamiseks toormeks fossiilsetest materjalidest vabaneva majanduse arendamisel,“ selgitas Drenkhan projekti olulisust.
Euroopa Liidu Horisondi programmist rahastuse saanud projektis osaleb 16 partnerit Soomest, Rootsist, Norrast, Eestist ja Taanist. Lisaks maaülikoolile panustavad Eestist projekti tegevustesse Riigimetsa Majandamise Keskus, Eesti Erametsaliit ja MTÜ Põllukultuuride klaster. Projekt „Precision climate resilience for agriculture and forestry sectors in the European boreal regions“ kestab 1. maist 2024 kuni 31. oktoobrini 2028.
Katsetes võrreldi kände, mida töödeldi kohe pärast raiet, kolme kuu pärast töödeldud kände ning töötlemata kände. Tulemused näitasid, et isegi talvised raied ei välista nakatumist –juurepessu eosed levivad ka sulailmadega. Kuigi kohe töödeldud kändudes esines hiidkoorikut rohkem, ei suutnud Rotstop esimese aasta jooksul juurepessu levikut märgatavalt pidurdada. See viitab, et kasutusel olev preparaat ei pruugi Eesti tingimustes olla piisavalt tõhus.
Ennetus jääb siiski kõige tõhusamaks meetmeks: „Töötlemise eesmärk ei ole haigete metsade ravimine, vaid veel tervete kuusikute kaitsmine,“ rõhutab Drenkhan-Maaten.
Uuring ilmus ajakirjas Biological Control. Uuringu läbiviimist toetasid Riigimetsa Majandamise Keskus ja Eesti Teadusagentuur.
ANNIKI LEPPIK
Eesti Erametsaliidu kommunikatsioonijuht
Eesti Erametsaliidu volinikud esitasid valitsuse liikmetele pöördumise, milles väljendavad muret looduskaitseliste piirangute laienemise üle erametsaomanike maadele ning nõuavad õiglaseid lahendusi.
Senine looduskaitsepoliitika on viinud eraomanike õiguste süveneva piiramise ja usalduse kaotamiseni riigi vastu. Olukorra parandamiseks tuleb loobuda täiendavate piirangute kehtestamisest eramaadele, tagada olemasolevate kitsenduste õiglane ja kohene hüvitamine ning korraldada eramaadel looduskaitset ainult omaniku nõusolekul.
„Eesti on metsarikas riik, kus ligi pool metsadest kuulub eraomanikele. Kui eraomandi kasutamist piiratakse, on väärikas kitsendused koheselt ja õiglaselt hüvitada,“ seisab pöördumises. „Riik on korduvalt mõista andnud, et raha piirangute õiglaseks hüvitamiseks ei ole.“
Erametsaliidu volinikud tegid kolm konkreetset ettepanekut: lõpetada looduskaitseliste piirangute lisamine eramaadele; hüvitada kehtestatud piirangud õiglaselt ja kohe kas rahalise maksena või vahetades piirangutega maa riigi tulundusmetsa vastu; korraldada loodusväärtuste kaitset eramaal ainult maaomaniku nõusolekul ehk lepingulisel alusel.
Arvestades, et pool Eesti metsadest on riigi hallata, on võimalik looduskaitseliste väärtuste kaitset korraldada ka ainult riigimetsa baasil.
See võimaldaks loobuda keerulisest ja kulukast hüvitamissüsteemist, mis igal aastal neelab riigieelarvest märkimisväärseid summasid.
Pöördumine oli adresseeritud peaminister Kristen Michalile, majandusminister Erkki Keldole ning energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutile. Selle esitasid Eesti Erametsaliidu volinikud, kes esindavad üle kümne tuhande metsaomaniku huve, kellele kuulub ligikaudu pool kogu Eesti erametsamaast.
Erametsaliidu esindajad kohtusid aprillis uue metsandusvaldkonna eest vastutava ministri Andres Sutiga.
Esmapilgul ei meenugi, millal viimati mõni poliitik murede kõrval erametsanduse rõõmude kohta uuris, ent Sutt tundis justnimelt huvi, mis meile erametsanduse juures rõõmu teeb.
Rõõmustamiseks ju põhjuseid on: erametsaomanikud on üha teadlikumad ja hoolivamad oma metsa suhtes. Praegused metsaomanikud näevad end omanikuna pikas vaates ja teevad sellest lähtuvalt ka oma otsuseid: istutavad, hooldavad ning kaitsevad vabatahtlikult ka loodust.
Loomulikult ei saa mööda vaadata ka piirangutest ja madalatest hüvitistest – need jäävad probleemiks seni, kuni riiklikul tasemel lahendusi ei leita. Minister kuulas, süvenes ja mõistis, aga koalitsioonilepingu tekst on üks tõehetkedest, mil selgub, kas mõistmine ka riiklikusse poliitikasse jõuab.
Kevadisel volinike koosolekul jagame traditsiooniliselt tänumärke ja -kirju nendele, kes on märkimisväärselt panustanud nii Eesti Erametsaliidu kui ka erametsanduse arengusse laiemalt.
Eesti Erametsaliidu tänumärgid pälvisid Tiit Kosenkranius ja Viio Aitsam. Tiit Kosenkranius on andnud olulise panuse metsaühistute ja erametsanduse arendamisesse ning kestliku metsamajandamise edendamisesse. Ta on pikaaegne metsanduskonsulent ja metsaühistu Ühinenud Metsaomanikud juhatuse liige.
Viio Aitsamil on märkimisväärne roll Eesti Erametsaliidu ajaloo ja metsaomanike ühistegevuse kujunemisloo talletamises. Ühtlasi on ta olnud pikaaegne õppelehe Sinu Mets toimetaja.
Tänukirjaga tunnustati Helju Leoskit Valgamaalt ja Mait Möldrit Virumaalt.
Helju Leosk on pikaaegne erametsanduse edendaja, kes on Valgamaa metsaühistu tegevuse juures olnud selle asutamisest alates. Tema südameasjaks on aastate jooksul saanud õpilastele metsatarkuste jagamine. Helju korraldatud metsaistutuspäevad on kohalike koolijütside jaoks iga-aastaselt üks oodatumaid sündmusi. Eesti Erametsaliit tänas Helju Leoskit märgilise panuse eest erametsanduse arendamisse ja kooliõpilaste metsandushariduse edendamisse Valgamaal. Lisaks kinkisime Heljule Järvselja kuulsa Kuningamänni seemnest kasvatatud taime, mis Helju pere metsas kindlasti sama võimsaks maamärgiks kasvab.
Mait Mölder panustas oluliselt aasta tagasi toimunud maaomanike meeleavalduse ettevalmistamisse ning on läbi aja silma paistnud aktiivse ja innuka metsaomanikuna. Mait tegi tänuväärset tööd, kutsudes Virumaalt inimesi Tallinnas toimunud meeleavaldusele, helistades ja jagades flaiereid.
Augustis tulevad Tartusse orienteerumises mõõtu võtma metsandussektori esindajad üle kogu Euroopa. Oled metsaomanik, töötad või õpid metsandussektoris –tule pane oma orienteerumisoskused proovile!
Võta osa harivast metsaretkest, osale põneval koguperepäeval või külasta Eesti puidutööstuse lipulaevasid – Metsarahvapäeval toimuvad TASUTA elamusterohked üritused üle Eesti. Metsatarkusi jagavad nii teadlased kui metsakasvatajad ning päeva mahub kuhjaga metsaelamusi.
Metsarahvapäeva korraldab Eesti Metsaselts.
Ürituste kaart täieneb jooksvalt terve suve vältel. Tutvu programmiga www.metsarahvapaev.ee
