Nr 74
Detsember 2O24
Metsainvestor Peeter võtab aasta kokku
Prügimäed metsas ei näita vähenemise märke
Kliimaministeerium tutvustab metsaomanikke puudutavaid seadusemuudatusi
Mets on mesilastele väärt korjepaik
Aasta parim metsamajandaja
Meelis Reinart –füüsiku haridus tuleb metsaski kasuks!
Metsaühistu on metsaomaniku esimene partner metsa majandamisel. See on piirkondlikke ja ühiste huvidega metsaomanikke koondav organisatsioon, kus pakutakse metsanduslikku nõustamist ja erinevaid metsamajanduslikke teenuseid.
Eestis on ligi 30 aktiivselt tegutsevat metsaühistut.
Ühistu Tegevuspiirkond Telefon E-post
Ambla Metsaühistu Järva maakond 5666 5252 toomas.lemming@gmail.com Põhja-Eesti Metsaühistu
Eesti Kaugmetsaomanike Liit
Eesti Metsamajandajate Selts
Koduleht
Harjumaa, Raplamaa, Järvamaa, Lääne-Virumaa 5822 8555 pohjaeesti@metsauhistu.ee https://pohjaeesti.metsauhistu.ee/
Harjumaa, Järvamaa, Raplamaa, Lääne-Virumaa, Pärnumaa
502 1260 kaugmets@gmail.com www.kaugmets.ee
üle Eesti 511 7974 info@eestimetsamajandajad.ee www.eestimetsamajandajad.ee
Hiiumaa Metsaselts Hiiumaa 5648 8601 aira.toss@erametsaliit.ee www.metsaselts.hiiumaa.ee Läänemaa Metsaühistu Läänemaa 5345 3698 laanemaa@metsauhistu.ee laanemaa.metsauhistu.ee Metsahuviliste Selts üle Eesti 505 1201 metsa.huviliste@gmail.com www.metsanoustaja.ee Metsanduse Arendamise Ühing Tartumaa, Põlvamaa, Valgamaa 520 5853 info@metsaareng.ee www.metsaareng.ee
Minu Mets Järvamaa ja sellega piirnevad maakonnad 5850 8100 ulle.lall@gmail.com www.minumetsmtu.ee
Palamuse Metsaselts Jõgevamaa 516 5817 ain.malm@erametsaliit.ee www.palamselts.ee Põlvamaa Metsaühistu Põlvamaa 799 2515 polvamaa@metsauhistu.ee polvamaa.metsauhistu.ee Pärnumaa Metsaomanike Selts Pärnumaa 505 0322 parnumaa.metsaselts@gmail.com www.parnumaamos.ee
Rakvere Metsaühistu kuni 90 km Rakverest 322 7845 rakvere@metsauhistu.ee rakvere.metsauhistu.ee
Saaremaa Metsaühing Saaremaa 504 5978 kaido.humal@hotmail.com www.smu.ee
Tallinna Metsaomanike Selts üle Eesti 502 1260 metsaomanik@gmail.com www.metsaomanik.eu
Tartu Jahimeeste Metsaselts üle Eesti 527 1028 selts@jahimeestemetsaselts.ee www.jahimeestemetsaselts.ee
Valgamaa Metsaühistu Valgamaa, Viljandimaa, Tartumaa, Võrumaa 5649 3197 valgamaa@metsauhistu.ee valgamaa.metsauhistu.ee
Vardi Metsaühistu Raplamaa, Harjumaa 5385 3655 vardi@vardi.ee www.vardi.ee
Viljandimaa Metsaselts Viljandimaa 5347 7454 eha@vilmets.ee www.vilmets.ee
Virumaa Metsaühistu Ida-Virumaa 5664 0645 virumaa@metsauhistu.ee virumaa.metsauhistu.ee
Viru-Lemmu Metsaselts Lääne-Virumaa, Ida-Virumaa, Järvamaa 5558 3777 guido.ploompuu@erametsaliit.ee http://viru-lemmumetsaselts.edicy.co/
Visa Metsaühistu
509 6206 visametsad@gmail.com www.metsanoustaja.ee
Vooremaa Metsaühistu Jõgevamaa, Tartumaa, Viljandimaa, Järvamaa 5388 4999 vooremaa@metsauhistu.ee vooremaa.metsauhistu.ee
Võrumaa Metsaühistu Võrumaa 522 9424 vorumaa@metsauhistu.ee vorumaa.metsauhistu.ee
Vändra Metsaühing Pärnumaa, Viljandimaa, Läänemaa
Ühinenud Metsaomanikud üle Eesti
Metsaühistu Eesti Metsad üle Eesti
509 7926 vandrametsayhing@gmail.com http://vandrametsayhing.eu/
516 7650 info@eestimetsad.ee www.eestimetsad.ee
522 6485 kalev@eestimetsad.com www.eestimetsad.com Timber.ee Metsaühistu Harjumaa, Läänemaa, Järvamaa, Raplamaa, Viljandimaa, Jõgevamaa, Tartumaa, Lääne-Virumaa
503 2122 metsauhistu@timber.ee www.metsauhistu.timber.ee
Metsaühistute kohta saab rohkem infot erametsaportaalist www.eramets.ee, Eesti Erametsaliidu kodulehelt www.erametsaliit.ee ja Keskühistu Eramets kodulehelt www.metsauhistu.ee
ANNIKI LEPPIK
Sinu Metsa toimetaja
Minu jaoks on päris kuuse lõhn toas olnud alati jõulutunde lahutamatu osa. Aastaid olen puud valinud selle järgi, et mõni nukker kraavipervel kasvav rääbakas kuusk, mis müügiplatsil oma haleda välimuse pärast suure tõenäosusega koolitatud ja sümmeetriliste liigikaaslaste varju ning ostjata jääks, saaks võimaluse kordki särada ja tähelepanu keskmes olla.
Õppeleht SINU METS
Välja andnud MTÜ Eesti Erametsaliit Toompuiestee 24, Tallinn www.erametsaliit.ee
Eesti Erametsaliit on erametsaomanike esindusorganisatsioon, kuhu kuuluvad metsaomanike kohalikud organisatsioonid – metsaühistud.
Tõsi, mõne sisustusajakirja klantskaanele sellise ebastandardse iludusega ilmselt ei jõuaks, aga jõulude võlu ei peitugi perfektsuse taga ajamises. Rohkem ikka selle väärtustamises, mis on südamele oluline ehk kallites inimestes meie ümber.
Mulle meeldib mõelda, et komme pühade ajal perega puu ümber kokku saada on meile justkui verega kaasa antud ürgne traditsioon. Saame ju uhkusega öelda, et Tallinn on esimene linn maailmas, kuhu püstitati avalik jõulupuu juba enam kui 580 aastat tagasi. 1441. aasta talvel tõi Mustpeade vennaskond Raekoja platsile esimese teadaoleva avaliku jõulupuu, mille ümber koguneti laulma ja tantsima. Kuigi puu sümboliseeris pühademeeleolu ja kogukonna ühtsust, räägivad legendid, et sellel oli ka praktilisem külg – vallalistele noormeestele ja neidudele oli see koht, kus omavahel tutvust sobitada.
Tänapäeval pole küsimust, kuidas ehtne jõulukuusk koju saada – iga suurema toidupoe ees müügil olev valik võtab silme eest kirjuks. Jõulukuuskede kasvatamine ja müük on mitmetele kohalikele puukoolidele ja taludele oluline tuluallikas, mis aitab hoida maapiirkonnas elu ning töökohti. Kiitmist väärib ka RMK pakutav võimalus pühadekuusk sümboolse tasu eest koju tuua riigimetsast, mis on eestlaste poolt hästi vastu võetud – mullu kasutas seda enam kui 8000 inimest.
Olenemata viisist, kuidas jõulupuu sinu koju jõuab, kutsun üles eelistama päris puud plastikule ja kohalikku importkuusele. Plastkuuse süsinikujalajälg on üle kümne korra suurem naturaalse puu omast. Kohalikku eelistades annad lisaks suuremale keskkonnakasule panuse ka maapiirkondade elujõulisuse säilimisse. Kauneid pühi ja toimekat uut aastat!
Toimetaja Anniki Leppik, e-post anniki.leppik@erametsaliit.ee Keeletoimetaja Pilleriin Torim Kujundaja Jelena Kasterpalu Teostus AS Postimees Grupp Kaastööpakkumised on oodatud e-posti aadressile anniki.leppik@erametsaliit.ee
Esikülje fotol aasta parim metsamajandaja Meelis Reinart. Foto autor Angelika Lebedev. Õppelehe ilmumist rahastab Kliimaministeerium.
5 Metsandusuudised
6 Persoon
Aasta parim metsamajandaja Meelis
Reinart majandab esivanemate talu.
8 Metsainvestor Peeter
Metsainvestor Peeter räägib oma tänavustest tegemistest.
10 Lendorav
Eesti-Soome ühisprojektis katsetati lendoravasõbralikku metsamajandamist.
12 Prügi metsas
Prügihunnikud metsas ei taha kuidagi väheneda sellest hoolimata, et paljusid jäätmeid saab ära anda tasuta.
14 Poliitika
Kliimaministeeriumi asekantsler
Antti Tooming annab ülevaate metsaseaduse ja looduskaitseseaduse muudatustest.
15 Metsaühistu
Vooremaa Metsaühistu kasvas oma piiridest välja ja temast sai Kesk-Eesti Metsaühistu.
16 Balti koostöö
Balti riikide metsaomanikel on sarnased mured. Kolme riigi metsandusekspertide kohtumisest teeb ülevaate Mari Teesalu. 12 10 17 18
17 Harilik kuusk
Armastatud jõulupuu hingeelu avab metsateadlane Ivar Sibul.
18 Metsamesindus
Kutseline mesinik Marju Paas kirjutab metsamesilaste pidamisest.
20 Jahimees
Sigade Aafrika katk pole kuskile kadunud.
22 Jahimees
Öösihikud on tulnud selleks, et jääda.
23 Jahimees
Jahindusbioloog Tõnis Korts arutleb jahinduse ja ühiskonna teemal.
24 Uudiseid metsateadlastelt
25 Metsaühistu annab nõu
26 Teateid erametsaliidult 23 16
Saaremaa Tehumardi metsadesse üles seatud kaamera näitab ka sel hooajal hirvede tegemisi söödaplatsil.
Kaamera alustas otseülekannet pärast seda, kui lõppes hirvede aasta tähtsaim sündmus –jooksuaeg. Aastate jooksul on loodushuvilised vaatajad näinud lisaks punahirvedele veel teisigi Eesti metsaloomi ja -linde, iga hooaeg toob kaasa oma üllatused.
Looduskaameral hoiab silma peal zooloog Tiit Hunt, kelle vahvaid tähelepanekuid ja kommentaare hirveplat-
sil toimuvast saab vaadata ning lugeda RMK loodusblogist.
Hirvekaamera vahendab pilti Youtube’i kanali kaudu kuni aprillikuuni ja alanud hooaeg on järjekorras juba kaheteistkümnes. Eelmisel hooajal kogus punahirvede kanal ligi 1,3 miljonit vaatamist.
Ülekande leiab üles, kui kirjutada Youtube’i otsingusse „RMK hirvekaamera“. SM
Euroopa Parlament otsustas raadamismääruse rakendamise aasta võrra edasi lükata, et ettevõtetel oleks rohkem aega sellega kohaneda. Määruse eesmärk on takistada metsade hävitamise teel saadud kaupade pääsu Euroopa Liidu turule.
Raadamisvabade toodete määruse (EUDR) kohaselt peab iga ettevõtja, kes viib kauba Euroopa Liidu turule või ekspordib sealt, suutma tõendada, et kaup ei pärine metsamaalt, mille maakasutus on hiljuti muudetud põllumajandusmaaks või mille raie on aidanud kaasa metsa degradeerumisele.
Algselt pidi määrus hakkama kehtima tänavu detsembrist, kuid mitmed
liikmesriigid, ettevõtted ja kolmandad riigid tõstatasid mure, et nad ei ole suutelised määrust täielikult järgima.
Lisaks aastasele edasi lükkamisele otsustas europarlament lisada seadusesse nn riskivabade riikide kategooria, kus metsaala areng on stabiilne või kasvav ning raadamise oht väike või olematu. Neile hakkavad kehtima leebemad nõuded.
Riikide võrdlussüsteem tulenevalt riskist töötatakse välja hiljemalt järgmise aasta 30. juuniks. Millisesse kategooriasse Eesti paigutub, ei ole veel teada, kuid kliimaministeeriumis usutakse, et leebemad nõuded rakenduvad ka meile.
Iga-aastasel Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu korraldataval puitarhitektuuri konverentsil kuulutati 22. korda välja Eesti aasta puitehitis, milleks on KOKO arhitektide projekteeritud Rae gümnaasium. Konkursi žürii esinaise ning Arhitekt Musta arhitekti Mari Rassi sõnul on Rae gümnaasiumis fookus puidu mitmekülgsel kasutamisel ja kestlikkusel: puit fassaadil on räästa all. Koolimajas on puitu kasutatud läbivalt nii konstruktsioonis, viimistluses kui interjööris. Seal, kus räästas puudub, pole välitingimustes puitu kasutatud. „Koolimaja on keerukas avalik hoone, kõrgendatud nõudmised on nii tuleohutusele kui ka helile, samuti kaasaegse ja kaasava õpikeskkonna ootustele ning hoone kompaktsusele ja ruumide ristkasutusele. Rae gümnaasium on väga hea näide kõrgetasemelisest ja uuenduslikust puitarhitektuurist,“ ütles Rass. Aasta puitehitise arhitektid on Raivo Kotov, Lembit-Kaur Stöör, Martin Tago, sisearhitektid Raili Paling, Kadri Kaldam ja Liis Lindvere ning maastikuarhitekt Eleriin Tekko. Rae gümnaasiumi insenerid on Tom Arula, Tatjana Hünne, Laur Lõvi, Oskar Tuvike ja Meelis Land, ehitaja Merko Ehitus Eesti ja tellija Riigi Kinnisvara AS.
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu 22. korda korraldatud võistlusele laekus 29 tööd. Tööde puhul hinnati nutikaid, kestvaid ja uudseid lahendusi puidu kasutamisel nii konstruktsioonis kui välis- ja siseviimistluses. Lisaks peapreemiale jagati ka mitmeid eriauhindu. SM
Aasta puitehitiseks valitud Rae gümnaasium.
Tänavu parimaks metsamajandajaks valitud Meelis Reinart jäi žüriile silma oma aastate jooksul tehtud hoolsa töö ja visadusega. Mets tuli tema ellu koos ema kingitud taluga ning mehe kodukoht ongi tänaseks metsaga tihedalt läbipõimunud.
ANGELIKA LEBEDEV
Reinarti kodutalu ajalugu ulatub aastasse 1847, selle ehitas tema vaarisa isa ehk Reinarti pere elab seal viiendat põlve. Enamik talukoha hooneid on säilinud ja peremees on neid nii jõudumööda taastanud kui uusi ehitanud. Näiteks on ta oma tarbeks rajanud väikese saekaatri, millest saadud materjali kasutab oskuslikult hoonete remontimisel.
Istusime Reinarti ehitatud püstkojas tema enda tahutud puutoolidel, taustaks tuli praksumas. Püstkoda on seitse meetrit kõrge ning ehitatud kahe iidse tamme kõrvale, mille istutas mehe vanaisa. Eelkõige meelelahutuslikul eesmärgil võtab Reinart vahel mängimiseks kätte šamaanitrummi. Püstkoja juures on tehtud ka sütelkõndimist. Tema sõnul annavad sellised tegevused elule värvi, rikastavad tundemaailma. Siis pole elu liiga praktiline.
Töö metsas ei saa kunagi otsa Mets tuli Reinarti ellu koos ema kingitud taluga. Lisaks ostis ta seda maade tagastamise ajal naabrimeheltki juurde. Kuna 90ndate lõpus toetati kasutusest välja läinud põllumaade metsastamist, otsustas Reinart võimalust kasutada. Istutatud 5,5 hektarit metsa on nüüdseks veerand sajandit kasvada saanud.
„Kuused ja kased jäid ellu, kuid mände pole praktiliselt ühtegi alles,“ ütles peremees. Põhjuseks põdrad, kes hävita-
sid sisuliselt kõik noored taimed. Õppetunnina võib siit kaasa võtta, et männiku vastupidamiseks tuleb seda põtrade eest kaitsta, seetõttu ehitas mees hiljem ühele langile aia ümber. Aia ehitus kahe hektari suurusele alale oli muidugi omajagu suur ettevõtmine. „Kits teeb kahju pigem ühe-kahe-, võibolla ka nelja-aastasele puule, kuid põder suudab probleemideta hävitada kümne aasta vanuse puu,“ teadis ta jagada.
Lisaks aia ehitamisele on Reinart istikud märgistanud kahemeetriste pulkadega, sest langil, kus armastab kasvada vaarikas, ei leia puutaime muidu üles.
„Vähemalt kord aastas, enne jaanipäeva, on vaja kasvanud hein istikute ümbert maha trampida. Samuti tuleb kord aastas istikute ümbrus võsaniidukiga üle käia. Seda teha kindlasti neli-viis aastat, siis võib väikese vahe jätta,“ rääkis Reinart. „Vastasel juhul kuivab enamik taimi ära. Kõik noored kultuurid vajavad hooldamist, ilma selleta ei saa. Lihtsa vaevaga metsa kasvama saada pole mõtet loota.“
Mesilastalupidajast metsamajandajaks
Reinart on mitmekülgne mees. Ta on teinud Tartu Ülikoolis füüsikuna teadustööd ning töötanud lektorina. Lisaks on teda paelunud iidsed võitluskunstid, reisimine, mägimatkamine, fotograafia, filmitegemine ja tänapäevane infotehnoloogia. Meeleldi tutvustas ta oma reisidelt kogutud vulkaaniliste kivimite kogu. Mingil hetkel sai tiir ümber maailma tehtud ning nüüd keskendubki ta peamiselt metsateemadele. Reinarti esimene plaan oli asutada hoopis mesindustalu. 80ndatel ja 90ndatel oli populaarne tegeleda mesilasmürgi kogumisega. Farmaatsiatehased kasutasid seda näiteks kreemides. „Üks asi on tootmine, teine turustamine – selle teise poolega tekkisid aga probleemid, kui-
gi sidemed olid mul lausa Prantsusmaaga,“ rääkis Reinart. Kokkuvõttes ei tulnud ärist välja suurt midagi.
Eestis levis 90ndatel nn kauboikaubandus, kus kunagi ei võinud kindel olla, kellele müüd, kes sulle raha annab või kas üldse annab. „Suvel oli võimalik toota 100–200 grammi mürki ehk kogused olid väikesed,“ sõnas Reinart. „Riigist välja viimiseks oli vaja sertifikaate, mida sai Riiast, kuid siiski ei tasunud äri ära selliselt, et oleks olnud motivatsiooni jätkata. Positiivse külje pealt sain kasumi eest osta ühe kasutatud veoauto.“
Füüsika ja metsandus tasakaalustavad üksteist Küsimusele, kas ja kui palju sarnanevad füüsika ja metsandus, vastas Reinart, et mõnes mõttes on tegemist teineteisest kaugel olevate valdkondadega, kuid tema jaoks need tasakaalustavad üksteist. „Olen püüdnud ka metsale läheneda füüsiku pilguga. Nimelt termodünaamikas on mõiste entroopia, mis lihtsalt öelduna on korratuse mõõt,“ selgitas ta. „Suletud süsteemis entroopia kasvab, st kui süsteemi ei tule väljastpoolt energiat, siis seal korratus kasvab.“ Reinart võrdlebki seda metsaga.
„Kui me metsa ei majanda ega korrasta, siis metsast kasvab padrik,“ sõnas ta. „Suur osa metsadest, mis omal ajal eraomandisse tulid, olid sisuliselt majandamata: võssa kasvanud, täis tuulemurdu ehk siis padrikud – seal oli entroopia kasvanud.“
Praegu nimetatakse selliseid alasid reservaatideks ning neid on vaja, aga neid ei tohiks olla liiga palju. Majandamata metsas võib tõesti olla palju elurikkust: hulk putukaid, lindudel hea pesitseda. Teisalt on seal kahjuritele kasvamiseks väga head tingimused. Paljunedes jõuavad nad paratamatult majandatud metsa ning vähendavad meie metsade väärtust. Seetõttu tuleks Reinarti sõnul entroopiat aeg-ajalt vähendada.
Mets on suuresti emotsioonide saamiseks
Tulu kõrval on mets Reinartile ka emotsionaalselt oluline. Ta järgib põhimõtet, et teatud osa metsa tasub hoida sellisena, et ka teisel inimesel oleks seal hea käia: seenel, marjul, jalutamas, linnulaulu kuulamas. Muidugi on tarvis metsa vajadusel raiuda.
„Harvendusraie tegemise nõrgaks kohaks on see, et seda on vaja teha ma-
sinaga. Suurte masinatega oskamatult ümberkäimine võib kahjustada puid, mis võiks veel mitu aastakümmet sirguda.“ Reinart teeb harvendusraiet väga väikese ja kerge masinaga, mis pääseb puude vahel sõitma ega lõhu pinnast.
Omal kohal on ka uuendus- ehk lageraie. Peremees on seda teinud võimalikult vähe ning praeguseks on need alad uuesti metsastatud.
On suur hulk metsa, mis on raiekava järgi küps, ning sedamööda Reinart tasapisi ka toimetab. Tema eesmärk on iga mahavõetud puu asemele kaks-kolm uut istutada.
Teadmisi ja tuge on ta saanud Eesti Metsamajandajate Seltsilt. Reinart kinnitab, et seltsi olemasolu on väärtus. „Jääb vähemaks paberimajandust ning omapead nuputamist, see jätab väärtuslikku aega muude toimingute jaoks.“ Ta on neilt abi saanud näiteks istutamis- ja hooldustoetuste taotlemisel ning istikute hankimisel.
Küsimusele, millised on tulevikuplaanid, vastab Reinart, et tulevik tuleb igal juhul – tulemata ta ei jää. Ta plaanib metsamajandamisega jätkata, et lapselapsedki saaksid nii rõõmu, kuid mis seal salata – ka tulu.
Ühel eraldisel kasvab elujõuline noor kuusik, mis tõenäoliselt paaril lähemal aastal enam hooldust ei vaja.
Kui ma viis aastat tagasi väikese metsatüki ostsin, kavatsesin olla kui passiivne investor – tellida vajaminevad tööd kohalikust metsaühistust ja ise nautida vaid töö vilju. Osaliselt ongi kõik plaani järgi läinud – vajaminevad tööd olen ostnud metsaühistust, kuid samas on mets nõudnud plaanitust rohkem tööd ja aega. Kuid ma ei kahetse, sest tegemist on olnud väga ägeda kogemusega.
Seda enam, et kui ma alguses olin kindlalt seda meelt, et metsa ostuga muutun ma pikaajaliseks investoriks, siis praegu võin julgelt väita, et kui ma peaksin tahtma investeeringust väljuda, siis teen seda juba kindlasti kasumiga.
Alustame väikese meeldetuletusega. Ostsin 2020. aasta kevadel 1,52 ha metsamaad, mis koosnes kahest eraldisest. Ühel, 0,73 ha suurusel eraldisel oli jänesekapsa-mustika kasvukohal kasvav 20-aastane hooldusraiet vajav kaasik. Teisel, 0,79 ha suurusel võsastunud eraldisel oli eelmine omanik teinud paar aastat tagasi uuendusraie ja seal alustasin ma 2020. aastal ettevalmistustöödega uue metsakultuuri rajamiseks.
2022. aasta suurimaid töid oli 0,73 ha suurusel eraldisel hooldusraie, millele ma taotlesin ka toetust. Lisaks puhastasin piirikraavi ja kõige selle tulemusena sain 65 tm metsamaterjali, mis kõlbas valdavalt küll lehtpuukütteks, kuid millelt teenisin sellegipoolest 2974 eurot. Toona toetasid mind suisa pöörased puiduhinnad. Lisaks sellele sain raidme-
te müügist 1302 eurot. Seega ületas puidumüügist teenitud tulu juba ülemöödunud aastal metsamaa ostuhinna. 1,52 ha kinnistu eest maksin ma viis aastat tagasi 3000 eurot, mis teeb hektari hinnaks 2000 eurot. Kuna pool kinnistust oli läbiraiutud, siis öeldi mulle, et maksin ilmselgelt palju. Kuid vaadates nüüd metsamaa hindu, siis sain selle suisa poolmuidu kätte. Metsamaa hinnad on kasvanud majanduslangusele vaatamata püstloodis ja tänavu oli Põlvamaal metsamaa hektari mediaanhind 7370 eurot.
Töödesse tuleb väikene paus Mis olid siis tänavused tööd? 0,79 hektari suurusel eraldisel sai juuli alguses tehtud kultuurihooldus. Kui varasematel aastatel sai kultuurihooldust tehtud sügise poole, siis tänavu võtsin selle ette varakult, juuli esimeses pooles, et ülepinnaliselt eemaldada haavad, paakspuu ja vaarikas. Suurim võitlus on siiani olnud just haavaga, kuna enne eelmise omaniku 2018. aastal tehtud lageraiet olid eraldise koosseisus haavad, mille
Enam kui 7000 erametsaomanikku ühendav Metsaühistu alustas 2020. aasta suvel projektiga Metsainvestor Peeter. Eesmärk on anda näpunäiteid, millised võimalused on metsa investeerida ja milliseid töid tuleb metsaomanikul teha. Samuti on soov näidata, kui suur vastutus on metsaomanikul, kes hingega oma metsa eest hoolt kannab.
Vaata ka metsainvestor Peetri eelmisi kirjutisi Sinu Metsas nr 61, 63, 65, 67, 69 ja 70.
juurevõsudega on kõik need neli aastat rinda pistetud.
Käesolev aasta on mul juba neljas aasta kultuuri hooldada. Tänaseks on istutatud kuused kasvanud elujõuliseks ja tõenäoliselt paar aastat enam hooldust ei vaja. Seega tuleb töödesse sisse väikene paus. 2026. aastal on plaanis taotleda metsameetmest toetust valgustusraieks, et siis samal või järgmisel aastal teha vajadusel valgustusraie.
Kulud
2020
Kinnistu ost 3000 € Võsa raie 152 €
Maapinna ettevalmistus 134 € Metsamajanduskava tellimine 25 € 2021
Maamaks 10 €
Metsauuendus 590 € Kultuurihooldus 208 € 2022
Maamaks 10 € Hooldusraie 245 €
Kuusekultuuri täiendus 289 € Kultuurihooldus 199 € 2023
Maamaks 11 € Kultuurihooldus 199 €
Kuusekultuuri täiendus 169 € 2024
Maamaks 14 € Kultuurihooldus 255 €
Kulud kokku: 5510 € Tulud
2020
Uuendustoetus maapinna mineraliseerimisele 76 € 2021
Metsa inventeerimise toetus 15 € Metsauuenduse toetus 316 € 2022
Metsamaterjali müük 4276 € Kultuurihoolduse toetus 76 € Hooldusraie toetus 93 € 2023
Kultuurihoolduse toetus 76 € 2024
Kultuurihoolduse toetus 76 €
Tulud kokku: 5004 €
Rääkides aga metsahoolduskuludest, siis paraku tuleb tõdeda, et need on läinud suuremaks. Kuigi absoluutarvudes pole kasv ehk märkimisväärne, siis protsentuaalselt on kulutuste kasv muljetavaldav. Kõigepealt läks uute maa maksustamise hindadega kallimaks maamaks, tõustes 11 eurolt 14 eurole. Näis, milliste numbritega üllatab aasta 2025. Kui varasematel aastatel on olnud kultuurihoolduse kulu 199 eurot, siis täna-
Kaasikusse pesa teinud kuklased viitavad sellele, et metsa on tekkinud mitmekesine ökosüsteem. METSAÜHISTU
vu pidin välja käima 255 eurot ehk 323 eurot hektari kohta, nii et siin on kasv 25 protsenti, millest oma osa moodustab ka käibemaksu tõus.
Kuklased kolisid metsa Metsa majandamine on aidanud kaasa liigirikkuse kasvule. 0,73 ha suuruse eraldise ühte nurka, kus kasvab enam kui paarikümne aasta vanune kaasik, kus sai 2022. aastal tehtud harvendus-
raie, on oma pesa teinud kuklased. Mulle teeb see ainult rõõmu, kuna Soomes läbiviidud uuring näitas, et kuklased suurendavad metsade bioloogilist mitmekesisust ja süsinikusidumist ning aitavad ohjeldada kahjureid. Selle uuringu kohaselt aitavad kuklased vähendada ka kuuse-kooreüraski kahjustusi, mille üle on mul oma kuusemetsas vaid hea meel. Võib öelda, et mu mets on hoitud.
Lõppemas on üle seitsme aasta kestnud LIFE lendorava projekt, mille käigus koguti lendorava kohta uusi teadmisi, katsetati oravasõbralikku metsamajandamist ja käidi Soomes vaatamas, kus lendoravad mööda kortermaja seina ja kiirtee silda ronivad.
KERTU KEKK-REINHOLD
Eesti Erametsaliidu arendusnõunik
Kuigi lendorav asustab suurt territooriumi Euraasias ja tema sugulasi leidub mujalgi maailmas, on Euroopas tegu tõelise haruldusega. Siin piirkonnas võib lendoravat leida vaid Eestis ja Soomes. Et selle varjatud eluviisiga looma kohta rohkem teada saada ning kaasa aidata tema elupaikade säilitamisele ja elupaigavõrgustiku taastamisele, alustati 2018. aastal LIFE lendorava projektiga.
Soome-Eesti ühisprojekti juhtpartner on Soome Metsavalitsus (Metsähallitus), Eesti partnerite tegevusi koordineerib keskkonnaamet. Projekti on kaasatud 13 partnerit Soomest ja neli Eestist (lisaks keskkonnaametile Riigimetsa Majandamise Keskus, Eesti Erametsaliit ja Metsakorralduse Büroo).
Projekti käigus inventeeriti teadaolevaid ja potentsiaalseid lendorava elupaiku ning modelleeriti asurkonna elupaikade võrgustikku. Saadud tulemusi kasutati metsakujunduskavade koostamiseks, et aidata kaasa lendorava elupaikade ja neid ühendavate liikumiskoridoride metsade säilimisele pikas perspektiivis.
Lisaks paigaldati lendorava elupaikadesse pesakaste, korraldati loodustalguid ja loodi lendoravat tutvustav püsiekspositsioon Iisaku looduskeskusesse. Soomes tehti orava uurimiseks ka telemeetrilisi uuringuid, treeniti lendoravate elupaikade leidmiseks looduskaitsekoeri ja pandi püsti otsepildiga lendoravakaamera.
Erametsaliidu soov projektiga liitudes oli arendada metsaomanikuga arvestavat looduskaitset, koostööd looduskaitseorganisatsioonidega ja õppida põhjanaabrite kogemusest koos lendoravaga elamisel. Meie rolliks oli
eelkõige olla vahendaja projektipartnerite ja maaomanike vahel, osalesime metsakujunduskavade koostamises ja aitasime nende järgi planeeritud töid mitmete metsaomanike juures ka ellu viia. Saadud kogemuse põhjal koostasi-
Lendorav on varjatud eluviisiga loom ning tema leidmine pole sugugi lihtne. Projekti raames tõhustatud seiremetoodika on kaasa toonud inventeeritud asustatud elupaikade arvu kiire kasvu. Sel aastal tuvastati seire käigus 131 asustatud elupaika ning keskkonnaameti hinnangul elab Eestis umbes 400 täiskasvanud lendoravat.
Liigispetsialistide kinnitusel on kõik uued leiud seniste elupaikade läheduses ja uusi asustatud piirkondi leitud ei ole. Siiski näitab inventeeritud asustatud elupaikade arvu nii kiire kasv meie puuduvaid teadmisi lendorava tegeliku arvukuse kohta Eesti metsades.
Soome lendoravatest vähem kui kümnendik elab kaitsealadel. Hoopis sagedamini kohtab neid linnaparkides ja koduhoovides.
me maaomanikele infomaterjali, millega saab tutvuda kodulehel erametsaliit.ee.
Lendoravametsade
majandamine
Projekti käigus sooviti katsetada erinevaid metsamajandamisvõtteid, mis võiksid lendorava elupaikade kujundamisele kaasa aidata. Esialgu plaaniti seda teha nii sihtkaitse- kui ka piiranguvööndite metsades. Töid kavandama hakates selgus siiski, et Eesti seadus rangelt kaitstavates metsades sellist katsetamist ei luba, ning kujunduskavades plaanitud töid viidi ellu vaid piiranguvööndite metsades.
Erametsaliit korraldas koos Virumaa Metsaühistuga raietöid üheksal kinnistul, kokku umbes 95 hektaril. Kujunduskavad nägid ette nii valgustus-, harvendus-, valik- kui kujundusraieid. Kuna lendoravametsade majandamisel on seatud täiendavad piirangud raietööde ajale ja mahule, tuli tööde korraldamisel olla tavapärasest paindlikum.
Tööde väikese mahu tõttu oli keerulisem leida sobival ajal tööde tegijaid,
Lendorava püsielupaikade piiranguvööndites on lubatud harvendus-, sanitaar-, valik- ja trassiraie 1. septembrist 15. märtsini ning valgustusja kujundusraie aasta ringi.
Valik-, valgustus- ja harvendusraiel tuleb arvestada, et:
- lehtpuude osakaal puistu I rindes ei tohi jääda alla 15%;
- kui haava osakaal puistus on alla 15%, tuleb säilitada kõik I rinde haavad ning kõik neid 10 m raadiuses ümbritsevad puud;
- kui haava osakaal puistus on üle 30%, tuleb kujundada segapuistu haava osakaaluga vähemalt 15%, seejuures tuleb valik- ja harvendusraiel säilitada eelistatult üle 50 aasta vanused haavad ja õõnsusega haavad ning neid 10 m raadiuses ümbritsevad puud;
- turvapuudeks tuleks säilitada suuri kuuski, II rinde puid raiuda minimaalselt;
- raietega tuleb vältida puhtpuistute tekkimist.
väike maht muutis nende korraldamise ka kulukamaks. Näiteks tehnika kohaletoomisel on maksumus sama nagu suuremate raietööde puhul. Väikeste koguste tõttu võib keerulisemaks kujuneda ka erineva kvaliteediga puidusortimendi vedu ja müümine. Ilma projekti rahastuseta peaks omanik hoolikalt kaaluma ja puiduturu olukorda jälgima, millal sellised väikese puidumahu, aga suure töömahuga tööd ette võtta.
Tööde käigus soovisid nii metsaomanikud kui ka tööde tegijad saada konkreetseid põhjendusi, kuidas just need tegevused metsa arengut ning sobivust lendoravale mõjutavad. Metsakasvatajate jaoks olid tööd paljudel juhtudel arusaamatud ja tekitasid küsimusi, milliseks mets edasi areneb, kui säilib suur juurkonkurents ja puuduvad uuenemiseks vajalikud valgustingimused.
Tegemist oli esimese katsega koostada lendorava elunõudlusi arvestavad metsakujunduskavad ja need ka ellu viia. Protsessi käigus õppisid kõik osa-
pooled, kuid tulemuse edukust saame hinnata alles aastate pärast.
Soome lendoravad elavad teisiti Kui Eestis on lendorav rangelt kaitstud ning pesapuu leidmine tähendab kohe metsa range kaitse alla võtmist, siis Soomes elab pea kolmandik (63%) lendoravatest majandusmetsades, 24% linnaparkides ja vaid 9% kaitsealadel. Kuigi lendoraval läheb Soomes paremini kui Eestis, on loom ka seal ohustatud. Siiski on leitud võimalusi kaitse planeerimisel metsaomanike huvide ja soovidega rohkem arvestada. Majandusmetsades tööde planeerimisel saadetakse Soomes metsaomanikule juhiseid, kuidas tema metsas raietööde käigus lendorava elupaiku mitte kahjustada.
Palju rohkem vastuolusid tekib looma elupaiganõudluse tagamisel aga linnakeskkondade kujundamisel, kus liikumiskoridore ohustab puude raadamine. Projekti lõpuseminaril osalejatel oli võimalus tutvuda lendorava elupaikadega Helsingi külje all Espoo linnas. Tegu on suures osas kõrghaljastusega piirkonnaga, kus lendoravad on linnaeluga edukalt kohanenud. Linnaplaneerimisel arvestatakse lendoravate liikumisvõimalustega, hoitakse strateegilistes kohtades kõrgemaid puid ja vajadusel istutatakse puudekoridore juurde. Piiranguid seatakse aga ehitatavate hoonete kõrgusele. Lendorava elutingimuste parandamiseks on Espoos paigaldatud palju lendorava pesakaste. Seda esitleti meile leevendusmeetmena ka ühe renoveeritud kortermaja hoovis, kus lendoravatel oli tavaks liikuda mööda lainelist fassaadi – seal sooviti ennetada ehitustööde kahjulikku mõju.
Lendorava eluviisi uurimiseks tehti projekti raames Espoos telemeetrilisi uuringuid, mis näitasid loomakese suutlikkust ületada ka kaheksarajalist kiirteed. Tõenäoliselt tegi ta seda jalakäijate silla käsipuid kasutades. Lendorav on tõeliselt nutikas ja kohanemisvõimeline loom!
NAT/FI/000469 Flying Squirrel LIFE
Isetekkelised prügimäed on aastaid olnud metsaomanikele peavaluks ning kahjuks ei näita metsade prügistamine vähenemist, vaid pigem vastupidi. Meie hulgas on endiselt inimesi, kelle arvates on mets tasuta jäätmejaam, kuhu sobib sokutada majapidamisest ülejääv kraam.
KRISTINA TRAKS
Numbrid räägivad oma kurba keelt. Eelmisel aastal koristati riigimetsast 237 tonni prügi, mis on koguni 91 tonni rohkem kui aasta varem. See tähendab, et metsa veeti aasta jooksul ca 24 veoautokoormatäit jäätmeid ehk iga kahe nädala tagant koorem. Kõige enam prügistatakse ikka seal, kus elab rohkem rahvast, ehk Harjumaal – sealsetest riigimetsadest viidi minema koguni 140 tonni jäätmeid. Asi pole muutunud ka tänavu: juba on riigimetsadest koristatud 150 tonni prügi, kusjuures siia ei arvestata prügikoristust RMK telkimisplatsidelt või matkaradade äärest.
Erametsade kohta ei ole prügistatistikat, kuid tõenäoliselt toimub sealgi jäätmete ladestamine samasuguse hooga. Tavaliselt tuuakse metsa ehitusjäätmeid ehk seda kraami, mille jäätmejaama viimise eest tuleb maksta. Tõsi, prügi vastuvõtu hind on pigem sümboolne ning väga palju asju võetakse eraisikutelt vastu tasuta. Seda enam teeb tuska, et loodusest leitakse ka sedasorti prügi, mille vastuvõtt jäätmejaamas ei maksa midagi (näiteks vanapaber, vanad riided, ka teatud ohtlikud jäätmed). Nii on ka riigimetsast leitud kaste raamatutega, riideid täis kohvreid, koduelektroonikat
ja muud majapidamisest ülejäävat kola. Asja teeb keeruliseks see, et prügi toojat üldjuhul kätte ei saada ning prügi koristamise kohustus lasub maaomanikul.
Anonüümne autoromu ja taevast kukkunud mootor Põlvamaa Metsaühistu juhatuse liige Tarmo Lees meenutab, et kord aastate eest leidis ühistu liige oma metsa toodud autoromu, kusjuures auto omanikku ei õnnestunudki tuvastada, sest kõik numbrid ja koodid olid masinalt eemaldatud. „Oma metsast leidsin elektrimootori, kusjuures küllaltki suure ja sellisest kohast, kuhu autoga ligigi ei saa. Andis seda ikka sinna tirida,“ imestab Lees. „Ehitusprügi sokutatakse tihtipeale ja eriti kohtadesse, kus saab natuke metsa sisse sõita ja siis märkamatult toimetada. Prügikott
aga lendab autoaknast suvalises kohas välja.“
Põlva Metsaühistu värskeim suuremat sorti prügileid pärineb selle aasta augustist ning see sisaldas kilesid ja koguni üht vana madratsit. Kas kunagi on mõni prügistaja ka kätte saadud? „Ei ole! Prügi on metsaomanikule paras peavalu ja eriti nendele, kelle metsad asuvad teede ääres, kuhu on mugav prügi sokutada,“ sõnab Lees.
Head lahendust, kuidas metsaomanik saaks oma maad prügistajate eest kaitsta, Leesil pakkuda ei ole. Ta ei usu, et sildid aitaksid, sest normaalne inimene nagunii metsa prügi ei laota, aga kellel on soov oma kolast lahti saada, seda tõenäoliselt silt ei distsiplineeri. „Kuna prügi reeglina ei panda kohe suure tee äärde, vaid sõidetakse natuke metsa sisse, siis äkki aitaks, kui sulgeda tõkkepuu-
dega metsa viivad teed. Nii poleks prügi viimine metsa enam nii mugav ja tõkkepuu annab ka teada, et omanik on lähedal. Samas, kes on prügi toomise peal väljas, eks ta siis läheb järgmisse metsa,“ arutleb Lees.
Peamine probleem on ehituspraht
RMK Raplamaa ja Läänemaa metsaülem Margus Emberg ütleb, et prügi ei tooda mitte ainult metsa, vaid kõikjale loodusesse. Raplamaa riigiomandis olevast loodusest koristati Embergi sõnul aastatel 2022–2024 keskmiselt 5,1 tonni prügi aastas. „Prügi toomine loodusesse ei ole märgatavalt vähenenud, vaid eelmise kümnendi lõpus ja käesoleva kümnendi alguses pigem kasvas,“ nendib metsaülem. „Loodusesse tuuakse kõige rohkem lammutusjääke ja ol-
meprügi, kuid ka kõike muud – hiljuti koristasime katusega piknikulaua ja hetkel ootab näiteks Läänemaal koristamist vana diivan.“
Kurioosumina toob ta välja isetekkelise prügila Aespal, kuhu ei saa autoga ligi, kuid kuhu on käe otsas tassitud igasugust nodi, mis koduses majapidamises üle jääb. „Aja jooksul on saavutatud päris muljetavaldav tulemus ja kahjuks tuuakse prügi juurde. Tõsine rumalus on loodusesse plastkottidega toodud biojäätmed,“ sõnab Emberg.
Prügihunniku leidmisel teavitatakse asjast keskkonnaametit, kes algatab menetluse süüdlase välja selgitamiseks. Kui süüdlast ei leita, mis tihtipeale nii kahjuks on, peab loodusesse toodud prügi koristama maaomanik. Samas ütleb Emberg, et keskkonnaamet on prügistajate leidmisel viimasel ajal head tööd
FOTOD: RMK
teinud ja mitmed süüdlased on pidanud oma toodud prügi ise ära koristama. Ta toob uue fenomenina välja ka sotsiaalmeedia jõu. Mõnikord saab prügi koristatud juba ainuüksi selle peale, et asi läheb Facebookis suure kella külge. „Tähelepanelikud inimesed märkavad ja kui laekub vihjeid keskkonnarisustajate kohta, võibki juhtuda nii, et prügi viiakse vahelejäämise hirmus ise minema,“ räägib Emberg.
Mida teha aiajäätmetega?
Keskkonnaameti jäätmebüroo juhataja Helen Akenpärg selgitab, et metsa alla ei tohiks viia õunu, kartuleid ja muid aiajäätmeid (haljastusjäätmeid). Põhjuseks, et kergesti kättesaadav kõhutäis meelitab metsloomi inimasustusse. „Metsloomad võivad leida endale maitsva suutäie näiteks kompostihunnikust, seetõttu tuleb biojäätmeid hoiustada kinniselt kompostrites või kinnistes kompostikastides. Lisaks ei tohiks aiajäätmeid, sh ka õunu, viia metsa, võsa vahele või jäätmaale ka seetõttu, et nõnda võivad levida võõrliigid ja aiakahjurid.“
Mida siis teha ülejäävate õunahunnikutega? „Kui aias kompostimine kuidagi ei sobi ning on soov näiteks õuntest vabaneda, tuleb uurida kohaliku omavalitsuse poolt pakutavaid lahendusi ning üleliigne vedada mõnda lähedal asuvasse jäätmekeskusesse,“ soovitab Akenpärg. Kui tekib küsimus, mismoodi kodus ülejääva kraamiga toimetada, soovitab ta vaadata veebilehelt kuhuviia.ee täpsemat infot selle kohta, milline prügi kuhu tuleks viia ja mis see maksab. „Kui märkate looduses prügi või inimesi, kes seda sinna viivad, tuleb helistada numbrile 1247 ja teavitada keskkonnaametit.“
Kui maaomaniku valdusesse on tekkinud prügihunnik, tasub otsida, kas seal leidub vihjeid võimalikele prügi toojatele. Mõnikord võib prügi hulgast leida arveid või lausa dokumente, mis viitavad prügistajale. Kui aga prügi on täiesti anonüümne, siis soovitab keskkonnaamet selle võimalikult kiiresti koristada, sest kahjuks kalduvad säärased ebaseaduslikud jäätmehunnikud kasvama – kuhu juba on midagi poetatud, sinna toovad inimesed prügi juurde.
Vt ka kuhuviia.ee
Kliimaministeeriumis ettevalmistamisel olevale metsanduse ja looduskaitse reformile on tagasisidet laekunud väga palju, sealjuures on ettepanekutega arvestamine ja sobivate kompromisside leidmine olnud meie peamine prioriteet ning juba lähiajal soovime tulla välja uute ja täpsustatud lahendustega.
kliimaministeeriumi asekantsler
Et looduskaitse ja metsamajandamise vahele rohkem selgust tuua, oleme seaduses välja pakkunud 30% riikliku kaitse kontseptsiooni. Praegu katavad erinevate kaitsepiirangutega alad ca 28% maismaast (koos siseveekogudega), lisanduv 2% ehk ligikaudu 90 000 ha kaitstavaid alasid valitakse metsade, niitude, soode ja veekogude hulgast hoolega nõnda, et ohustatud liikide ja elupaikade seisund saaks paraneda. Näeme täiendavate alade kaitsevõimalust edaspidi valdavalt riigimaadel, mistõttu lisapiiranguid erametsades peaks tekkima minimaalselt.
Samas töötame Soome eeskujul ka nn vabatahtliku kaitse ideega. Saaksime seda kasutada täiendava meetmena riikliku kaitse kõrval liikide ja elupaikade kaitsel väljaspool kaitstavaid alasid, kuid selle detailidest on veel vara rääkida.
Toetuste eelarve suureneb Metsatoetused peavad ajaga kaasas käima ja ka praegu oleme neid uuendamas just selleks, et need aitaksid tagada piirangute õiglase hüvitamise maaomanikele ning samas tagada meie metsade võimalikult hea tervise muutuvas kliimas. Arvestades riigieelarve keerulist olukorda on siiski märkimisväärne erametsatoetuste eelarve kasvamine 34 miljoni euroni. Juba järgmisest aastast tõuseb rangelt kaitstavate alade erametsade toetus 134 eurolt 160 eurole hektari kohta.
Koostöös partneritega, kelle hulgas ka Eesti Erametsaliit, töötame LIFE projekti „Loodusrikas Eesti“ raames välja ka
täiendavaid uusi lahendusi erametsatoetuste osas. Seejuures on oluline, et kliimaminister suutis tagada riigieelarvest lisarahastuse uuteks metsatoetusteks, mis annab võimaluse järgmisel neljal aastal toetada erametsade kliimakindlamaks muutmist 17 miljoni euroga. Täpsed toetuse tingimused selguvad 2025. aastal. Üks olulisemaid meetmeid eramaade looduskaitse alla võtmisel tekkivate piirangute hüvitamisel on looduskaitseliste maade riigile omandamine. Soovime suurendada RMK eelarves ettenähtud maade omandamise vahendeid ning täpsustame maade omandamise kriteeriumeid.
Seadusemuudatuste
üldine suund on muuta tõhusamaks kaitsealade kaitset ja samas luua uusi võimalusi metsade majandamiseks väljaspool neid alasid.
Kliimaministeerium on analüüsinud erinevaid kompensatsioonimeetmeid ning jõudnud järeldusele, et üheks lisameetmeks metsaomanikele võiks olla metsa kasutusõiguse looduskaitselisel eesmärgil riigile omandamine. Eestis on metsaomanikke, kes soovivad jääda maaomanikuks, sest maa on mitu põlve kuulunud ühele perekonnale, ja nii on teiste meetmete kõrval heaks alternatiiviks metsa kasutusõiguse riigile võõrandamine, saades selle eest kompensatsiooni. Sarnast meedet on sisse töötamas Leedu ja varem on seda kasutanud Läti.
Plaanime laiendada metsade majandamisvõtteid, lisanduvad püsimetsanduse rakendamise võimalused ja metsaistandike loomise võimalused. Istandikele sobivaid maid Eestis leidub, aga soovime seda teha nii, et teised olulised maakasutusviisid – nagu põllumajandus – ei saaks sellest kahjustatud. Istandike lubamisega soovime luua võimaluse kasvatada kvaliteetset puitu, mis on alternatiiviks traditsioonilisele metsaressursile ning annab maaomanikule võimaluse lisatulu teenida.
Tõhusam kaitse
Lisandub regulatsioon, mis annab hoogu püsimetsandusele. Püsimetsana majandamisel saab valikraietega hakata metsa struktuuri mitmekesiseks kujundama juba enne raieküpsuse saavutamist. RMK koos teadusasutustega uurib püsimetsanduseks sobivaid majandamisvõtteid. Praegu jääme seaduse eelnõus väljapakutavates seadusesätetes pigem konservatiivseks ja ettevaatlikuks kuni koguneb täpsemaid teadmisi, millised püsimetsanduse võtted erinevatesse metsatüüpidesse sobivad.
Raielangi maksimaalsed suurused pisut vähenevad ning raielankidele jääb säilikpuid rohkem. Kaitstavatel aladel muutuvad rangemaks raietele seatavad tingimused. Ka see aitab kaasa kestlikkusele – nii majandamisvõtete mitmekesisus kui ka metsade mitmekesisus on vajalik muutuvates ja heitlikes tingimustes.
Kokkuvõttes saab nentida, et seadusemuudatuste üldine suund on muuta tõhusamaks kaitsealade kaitset ja samas luua uusi võimalusi metsade majandamiseks väljaspool neid alasid. Lähiajal on plaanis esitada eelnõu kooskõlastamiseks justiitsministeeriumile ja seejärel juba vabariigi valitsusele ning kindlasti jätkuvad paljude teemade arutelud riigikogus, mis ilmselt jäävad 2025. aasta algusesse.
Sellest sügisest on Vooremaa Metsaühistu uus nimi Kesk-Eesti Metsaühistu, sest ühistu on juba ammu oma algsetest Vooremaa piiridest välja kasvanud.
Kesk-Eesti Metsaühistu juht
Algselt oli 12 aastat tagasi alustatud ühistu teeninduspiirkond Jõgeva- ja Tartumaa, kuid suuresti vaid mõne metsaomaniku õhinapõhisest tegutsemisest alguse saanud ühistu liikmeskond on tänaseks kasvanud enam kui 800ni ning nende hulgas on metsaomanikke Järva- ja Viljandimaaltki.
Meie kontor asub Tartu linnas, ent palju tööd tehakse ära siiski metsade keskel omanikega kohtudes. Kui algselt oli ühistu plaan pakkuda nn võtmed kätte stiilis täisteenust ehk teha omaniku eest kõik vajalikud metsatööd ära, siis tänaseks on jäänud vähe liikmeid, kes sellist teenust soovivad. Omanik tahab üha enam ka ise käe külge panna või vajalikud tööd ise tellida ning meie roll on teda oma teadmistega igakülgselt toetada.
Ühistu on ajas kohanenud ja nuputanud viise, kuidas metsaomanike vajadustele paremini vastu tulla.
Metsataimed ja istutamine
Kümme aastat tagasi oli väga suur puudus metsataimedest ja ühistul oli nende vahendamisel oluline roll. Keskühistu Eramets, mille liige oleme, korraldas suurema logistika ja tõi taimed ühte punkti, kust meie jagasime need edasi metsaomanikele. Nüüdseks on tekkinud palju puukoole, kes taimi otse pakuvad, ja meie nii suures mahus enam taimedega ei tegele. Pigem on ühistu ülesandeks konsulteerida, milliseid taimi kasutada. Puukoolid soovivad küll oma tooted realiseerida, kuid alati ei pruugi need taimed sobida igale metsaalale, kuhu neid plaanitakse istutada.
Ühistul on koostööpartnerid, kes osutavad metsaistutamise teenust, kuid sellegi osatähtsus on vähenenud, sest lisandunud on ettevõtjaid ja puukoole, kes pakuvad teenust otse metsaomanikele. Paljuski on ühistule jäänud nõustamise pool ning taimede kvaliteedi ja istutustöö kontroll.
Metsauuendamise juures on väga tähtis maapinna ettevalmistamine. Siin on ühistul jätkuvalt oluline roll. Korjame tellimused kokku ja nii saab väiksemad ja suuremad alad kõik korraga töösse planeerida. Masinatel on lihtsam niimoodi logistikat teha.
Oluliseks on muutunud ka ulukirepellendid ja feromoonpüünised, mis aitavad kaitsta metsa ulukikahjustuste ja kahjurite eest. Neid tooteid saab ühistu vahendusel osta ja kauba peale anname ka nõu, kuidas neid õigesti kasutada.
Raiete korraldamine
Raiete korraldamisel kasutame „raie väljatuleku peale“ vormi, mis tähendab, et arvutame orienteeruva hinna enne raietööde algust, aga omanik saab tulu metsast kätte pärast raietööde lõppu, kui materjal on müüdud ja kulud maha arvatud.
• Metsaühistu on metsaomaniku esimene partner metsa majandamisel. See on piirkondlikke ja ühiste huvidega metsaomanikke koondav organisatsioon, kus pakutakse metsanduslikku nõustamist ja erinevaid metsamajanduslikke teenuseid.
• Metsaühistu põhikirjakohane tegevus on metsa majandamine ning selle liikmed on füüsilised ja eraõiguslikud juriidilised isikud, kellel on metsamaa.
• Eestis tegutseb kokku ligi kolmkümmend metsaühistut.
Vooremaa Metsaühistu on läbi aastate kasvanud Harry Pütsepa (vasakul) õhinapõhisuse peal. Kümnendaks aastapäevaks sai erametsaliidu tegevjuht Jaanus Aun ühistule kinkida veel Vooremaanimelise puidust kella, järgmisel korral on vaja Kesk-Eesti Metsaühistu nimelist kinki.
Alguses toimis see hästi, kuid aja jooksul on tekkinud oksjoniportaalid ja otseostjad, kes pakuvad metsaomanikele alternatiive. Ühistu saab aidata baashinna arvutamisel, kuid tehingu üle otsustamine on alati omaniku õigus.
Ühistutele on jäänud keerukamad raied nagu valgustus-, harvendus-, turbe-, sanitaar- ja kujundusraie. See pakub spetsialistidele väljakutseid ja huvi ning selliseid töid tuleb aina juurde. See on ka ahvatlev teenus nendele metsaomanikele, kes ei soovi lageraiet.
Toetused
Riigi otsus suunata enamik metsa toetusmeetmeid ühistute kaudu taotlemiseks on väga positiivne, kuna metsaomanikel, kes igapäevaselt metsaga ei tegele, on keeruline toetuste maailmas orienteeruda. Ühistu spetsialistidel on oluline roll toetustingimuste selgitamisel ning koos omanikuga saab hinnata, kas konkreetne metsanduslik tegevus vastab abikõlblikkuse nõuetele. Julgeme väita, et ühistute kaudu vahendatavate toetuste taotlemise kvaliteet on paranenud. Metsandustoetused soodustavad kvaliteetse metsa kasvatamist, aidates siduda ja säilitada süsinikku. Kokkuvõttes on meie ühistu kujunenud justkui metsaomanike perearstikeskuseks. Kui omanik tunneb vajadust, võtab ta meiega ühendust, kuid kui saab vajalikud teenused mujalt, on see samuti hea. Nõu võib ikka küsida. Me tuletame end meelde erinevate postitustega, andes märku toetuste tähtaegadest, taimede ettetellimisest ja maapinna ettevalmistusest istutamiseks.
Hiljuti toimunud Balti riikide
erametsandusekspertide kohtumisel käsitleti viimaste aastate muutusi ja kõige aktuaalsemaid teemasid metsanduses.
MARI TEESALU
Eesti Erametsaliidu keskkonnanõunik
Enamik neist on seotud Euroopa Liidu suunistest tulenevate täiendavate kohustuste ja piirangutega ning maaomanike õiglasema kohtlemise vajadusega.
Näiteks on taastamismäärusest tulenevalt seatud eesmärgiks aastaks 2030 kehtestada taastamismeetmed 20 protsendile ELi maismaast ja 20 protsendile merealadest. Selliste kohustuste rakendamise juures on oluline arvestada maaomanikega ning tagada nendega koostöö ja avatud suhtlus.
Eesti metsaomanikud ei ole ainsad, kes tunnevad muret metsasektori tuleviku pärast. Üha ambitsioonikamad plaanid ja kohustused tulevad justkui paduvihmana, olles sageli omavahel ka vastuolulised. Rohkem kaitset, rohkem süsiniku sidumist, suurem väärindamine, suurem kohaliku tarbimine – ja kõige lõpuks ka konkurentsivõime tõstmine kõigi nende eesmärkide kõrval.
Rahalised kompensatsioonid Balti riikides
Milline on aga hetkel kolme riigi olukord maaomanikele looduskaitseliste maade eest kompensatsiooni maksmisel?
Eestis on looduskaitseliste piirangute puhul kehtestatud kaks rahalist kompensatsioonimäära. Piiranguvööndi eest makstakse kuni 60 eurot hektari kohta aastas ning see on püsinud muutumatuna alates 2008. aastast. Sihtkaitsevööndi kompensatsioonimäära on vahepeal paar korda tõstetud ja viimase info kohaselt tõuseb see uuel aastal 160 euroni hektari kohta aastas, mis jääb siiski enamikul juhtudel õiglase kompensatsiooni piirist madalamaks.
Lätis on kompensatsioonimäärad jagatud rohkematesse kategooriatesse kui Eestis. Kui keelatud on igasugune metsamajandamine või uuendus- ja hooldusraied, siis kompenseeritakse maaomanikule 196 eurot hektari kohta aastas. Kui kehtib keeld uuendusraietele, makstakse 145 eurot hektari kohta aastas, ning juhul kui vaid lageraie on keelatud, siis 52 eurot hektari kohta aastas. Leedu kompensatsioonisüsteem on keerulisem, hõlmates nii iga-aastaseid kui ka ühekordseid makseid. Iga-aastast kompensatsiooni makstakse maaomanikule siis, kui raie lükatakse edasi määratud ajaks. Sellisel juhul arvutatakse kompensatsioon kasvava metsa väärtuse põhjal, millest lahutatakse ülestöötamiskulu ning korrutatakse panga aastase intressimääraga. Ühekordse makse saab maaomanik siis, kui looduskaitseline piirang on püsiv. Sellisel juhul arvestatakse summa vastavalt kasvava metsa turuväärtusele, millest samuti lahutatakse ülestöötamiskulu.
Aastatega on väljamakstav summa aga märkimisväärselt suurenenud. Kui 2021. aastal maksti iga-aastast kompensatsiooni 2350 eurot ja ühekordset 30 172 eurot, siis 2023. aastaks olid need tõusnud vastavalt 11 442 euroni ja 1 772 252 euroni.
Lätlased avaldasid samuti meelt Kõigi kolme riigi metsaomanikud on tõstatanud probleemi, et kehtivad kompensatsioonimäärad ei ole piisavad ning looduskaitse kulud on suures osas maa-
omanike kanda. Eestis korraldasid maaomanikud kevadel meeleavalduse; enne seda tegid sama Läti metsaomanikud. Lätlaste meeleavalduse tulemusel loodi ministeeriumi tasandil kaasav kompensatsioonide töörühm, mis on välja töötanud erinevaid võimalusi looduskaitseliste piirangute kehtestamise korral: rahaline kompensatsioon vastavalt kasvava metsa väärtusele, maa ost, maadevahetus ja iga-aastane rahaline kompensatsioon. Eelduste kohaselt peaks Läti valitsus tegema seadusandlikud muudatused õiglaste kompensatsioonimäärade süsteemi osas 2025. aasta septembriks. Ka Leedus on kompensatsioonimäärade tõstmine päevakorral.
Arutati ka Natura mõjuhindamisi, millel on Eesti metsaomanikele otsene mõju. Eestis ja Leedus on see Euroopa Liidu rikkumismenetluse tulemusel kehtestatud kohustus, samas kui Lätis sellist nõuet hetkel ei ole. Alates käesolevast aastast viib Leedu, sarnaselt Eestiga, läbi Natura elupaikades majandustegevuse eelset mõjuhindamist. Siiani on tehtud ainult eelhindamisi, täishindamisi veel mitte. Hindamine hõlmab lisaks elupaigale ka selle lähiümbrust. Eestis on selleks määratud 30 meetrit, kuid Leedus on lähiümbruse määratlemine ebaselge ja sõltub konkreetses elupaigas leiduvatest väärtustest.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et erametsaomanike mured on kõigis kolmes riigis sarnased ja kõige teravamalt on pildil ikka looduskaitseliste piirangute hüvitamisega seonduv temaatika.
Hariliku kuuse noor emaskäbi näeb välja nagu kuuseehe. IVAR SIBUL
Jõuluootus toob meie mõtetesse metsapuudest ikka kuuse. Suursuguse ja väärikana on see puu aegade jooksul pakkunud inimestele nii kaitset kui kodusoojust. Teisalt on kuusel oluline roll metsade vormimisel ja elurikkuse säilitamisel.
Eesti Maaülikooli dendroloogia ja metsaentomoloogia kaasprofessor
Harilik kuusk on Euraasia metsaökosüsteemide üks ikoonilisemaid puuliike. Tema looduslik levik ulatub Siberist Fennoskandiani läbi Baltimaade kuni Kesk-Euroopa mäestikeni. Suure majandusliku tähtsuse tõttu on harilikku kuuske juba sajandeid kultiveeritud ka väljaspool tema looduslikku areaali, mistõttu võib teda kohata mitmel pool Lääne-Euroopas, näiteks Briti saartel ja Püreneedel. Hariliku kuuse kiirekasvulisi kultuurpuistuid võib kohata ka üle Põhja-Ameerika. Võõrliigina on ta seal inimeste ja kohalike faunaesindajate poolt soojalt vastu võetud. Harilik kuusk on kolmel aastal jõudnud rahvusliku jõulupuuna ehtima ka USA pealinna Washingtoni Kapitooliumi.
Kui Põhja-Ameerikas peetakse harilikku kuuske kohalike okaspuudega võrreldes kliimamuutuste ja muude stressi-
tegurite suhtes vähem haavatavaks, siis Euroopas seavad kliimamuutused ta üha suuremate väljakutsete ette. Puu pinnalähedane juurestik muudab liigi vastuvõtlikuks põuastressile ja suurendab tuulekahjustuste riski. Viimased aastakümned on näidanud hariliku kuuse suurt haavatavust ka ürasklaste suhtes.
Puhtkuusikud kujundas inimene Kattes küll napi viiendiku meie metsamaast on harilik kuusk üks Eesti metsade levinumaid ja majanduslikult tähtsamaid puuliike. Inimese kaasabil on kuusikute osakaal suurenenud aeglaselt, kuid pidevalt just tänu ulatuslikult rajatud kuusekultuuridele. Viimasel poolsajandil on ligi pooled metsakultuuridest Eestis rajatud kuusega.
Harilik kuusk on suuteline kasvama väga erinevates tingimustes, kuid on kasvukoha suhtes küllalt nõudlik, eelistades viljakamaid muldi. Samas talub puu edukalt talvist pakast, ent on tundlik järskude temperatuurimuutuste ning kevadiste hiliskülmade suhtes. Õhukese koore tõttu võib lageraietega avatud metsa servas kasvavate puude tüvedele kahju teha ka liigne päikesekiirgus. Mulla ja õhu kuivuse suhtes on kuusk samuti tundlik. Pinnalähedase juurestiku tõttu on kuusk põuakartlik ning tuule- ja tormihell. Hästi õhustatud struktuursetes muldades tungivad juured aga sügavamale ning puu muutub küllalt tormikindlaks.
Kuusk ammutab päikeseenergiat kõikidest meie metsapuudest kõige tõhusa-
malt, kuid on küllalt varjutaluv, kasvades rahuldavalt teiste puude all. Segapuistus seltsib ta tavaliselt arukase, haava ja männiga. Viljakates keskealistes männikutes hakkab männivõrade alla tekkima kuuse eeluuendus, mis valgustingimuste paranedes muutub järelkasvuks ja sealt edasi teiseks rindeks. Suurema varjutaluvusvõime ja pikaealisuse tõttu tõrjub ta aga lõpuks teised puuliigid pearindest välja. Meie majandusmetsade puhtkuusikud on kõik tekkinud inimese kaasabil kultiveerimise või hooldusraiete tulemusena. Kliimamuutused on aga näidanud, et puhtkuusikud on ekstreemsetele keskkonnatingimustele vastuvõtlikumad kui segametsad.
Tarbepuiduna asendamatu Kuusk saatis varemalt inimest hällist hauani, andes materjali nii esimese kui ka viimase puhkeaseme valmistamiseks. Kuuske on ajast aega kasutatud laialdaselt ehitus- ja tarbepuuna. Puidu hele värvus, vähene vaigusisaldus ning pikk kiud muudavad ta väärtuslikuks tselluloosi- ja paberipuuna. Ühtlane puidu struktuur annab head resonantsomadused, mistõttu kasutatakse kuusepuitu muusikariistade kõlakastide valmistamisel. Nii Eesti kandlemeistrid kui ka Stradivarius ja teised 17. ja 18. sajandi väljapaistvad Itaalia viiulimeistrid kasutasid muusikariistade valmistamisel just kuusepuitu.
Varemalt tehti kuuselaudadest ka ämbrid, toobrid ja astjad ning kuuseokstest nende nõude vitsad. Kuusekoorega pargiti nahku. Kuusevaigust koos searasva, või, taruvaigu ja vahaga keedeti haavavõiet põletuste ja raskesti paranevate haavade raviks. Kuusevaik sobis ka närimiskummiks, mis puhastas hambaid ja igemeid. Mineraalaine- ja vitamiinirikastest noortest kuusevõrsetest saab siirupit või teed, mis on tõhus ravivahend hingamisteede põletike ning köha, bronhiidi ja angiini korral.
Puu on tuntud ka iluaianduses. Avatud, valgusrohkel kasvukohal ja toitaineküllases pinnases kasvab kuusest lopsakas ja kaunikujuline puu. Ruumikale taluõuele võib kuused istutada mõnest puust koosneva grupina või sümmeetriliselt pügatava hekina. Paljude hariliku kuuse puukujuliste vormide kõrval on aretatud ka populaarseid põõsasja kasvuga madalaid sorte.
Klassikalises tähenduses metsamesindust, kus mesilasperesid peetakse metsas puuõõnsustes, tänapäeval pigem ei kohta, kuid metsaserv sobib mesila pidamiseks hästi ja meesaak on nii rikkalik kui väga puhas.
MARJU PAAS
kutseline mesinik
Mesinduse ajalugu ulatub aastatuhandete tagusesse aega, kui inimene õppis kasutama algul mett ja vaha, hiljem juba ka taruvaiku, õietolmu, suira ja mesilasmürki.
Arvatavalt vanim tõend mesilaste kasutamise kohta pärineb 8000 – 12 000 aastat vanalt Hispaania koopajooniselt, kus kujutatakse inimest kaljukoopast mett varumas. On mitmeid tõendeid, et Vana-Egiptuses ja Vana-Kreekas tegeleti teadliku mesindusega, mesilaste pidamisega tarudes ja mee kasutamisega meditsiinis. Kahjuks kadusid need oskused koos nende kultuuride hääbumisega.
Alguses hakkas inimene-meekütt otsima puuõõntest ja kaljulõhedest seal metsikult elavaid mesilasi, võttis mee ja vaha ära ning jättis mesilaspere saatuse hooleks.
Sellisele ,,meejahi“ ajajärgule järgnes metsamesinduse ajajärk, kui mesilasi hakati pidama teadlikumalt – metsas kasvavate puude õõnsustes. Selliseid puid kutsuti tarupuudeks, mesipuudeks, linnupuudeks. Just sellest ajast on pärit eesti keeles tänaseni käibel olev sõna „mesipuu“.
Hiljem hakkas inimene rohkem mõtlema mesilaste heaolule, pesapuud märgistati peremärgiga ja need muutusid koos mesilasperega eraomandiks. 16. sajandil, kui metsa üha rohkem maha raiuti ja põllumajandus hoogsalt arenes, hakati tegema õõnsatest puupakkudest pakktarusid – konge.
Kas teadsid, et 500 g
Esialgu pandi pered pakktarudega puu otsa, 18. sajandi lõpu poole aga hakati tarusid paigutama ka maapinnale, kus nendega oli mugavam toimetada. Pakktarude kõrval võeti kasutusele õlgja raamtarud. Kaasaegse mesinduse alguseks võib lugeda 19. sajandit, kui võeti kasutusele algul liikuvate raamidega, hiljem juba tänapäeval tuntud tarutüübid –lamav- ja korpustarud.
Tänapäevane metsamesindus Ajaloolises tähenduses metsamesindust, kus mesilasperesid peetakse metsas pakktarudes või puuõõnsustes, tänapäeval Eestis väga ei kohta. Kui, siis vast vaid mõni entusiastlik mesinik võib toreduse ja huvi pärast mesilasperega selliselt toimetada. Mee saamine ei ole kindlasti seejuures peamiseks eesmärgiks.
Metsaservas saab mesilasi pidada küll, saades sealjuures ka korralikku meesaaki. Metsataimedelt korjatud mesi on väga puhas, sest metsades tava-
Igas peres on:
liselt putukatele ohtlikke taimekaitsevahendeid ja väetiseid ei kasutata.
Arvestama peab, et metsa tarude viimisel on vajalik metsaomaniku luba, seda ka riigimetsas. Metsas tuleb tarusid kindlasti kaitsta karude rünnaku eest. Kõige tõhusam on ehitada tarude ümber korralik aed, mitme traadiga varustatud elektrikarjus. Lisaks võib kasutada ka pauguteid ja muid peletusvahendeid.
Mesilasperede paigutamisel metsaalale tuleb pisut hoolikamalt asukohta valida ja seejuures on võtmetähtsusega korjetaimede olemasolu. Mesila asukoht tuleks valida selliselt, et mesilastel jätkuks korjet varakevadest augustini. Mida lähemal on õitsvad meekorjetaimed, seda suurem on mesilaspere kohta korjatav meesaak. Efektiivseks korjeraadiuseks loetakse 1,5–3 km.
Produktiivsuse seisukohalt on metsade liigirikkus väga oluline – see tagab korjetaimede mitmekesisuse ja õitseaegade varieeruvuse. Korjetaimede hulk, mitmekesisus ja saadav nektari kogus
• üks mesilasema, kelle ülesanne on toota järglasi. Pere kooshoidmiseks eritab mesilasema ainult talle omast nn emaainet. Mesilasema muneb maist juuni lõpuni 2000–2500 muna ööpäevas. Talvekuudel ta ei mune.
• töömesilased, keda on tarus kõige rohkem, keskmiselt 30 000 – 80 000, suvel umbes kaks korda rohkem kui talvel. Töömesilased hoolitsevad mesilasema eest. Nad teevad vastavalt oma vanusele ära kõik tarusisesed ja -välised tööd: hoiavad puhtust, toidavad vaklu, ehitavad kärgi, tagavad vajaliku õhu-, soojusja niiskusrežiimi, valvavad pesa, paigutavad nektari kärjekannudesse, kitivad taruvaiguga praod kinni, korjavad nektarit ja õietolmu, toovat tarru vett jne. Suveperioodil on töömesilaste eluiga 30–35 päeva, talveperioodil kuni kaheksa kuud.
• lesed ehk isasmesilased, kelle ülesanne on viljastada noor mesilasema. Nad on tarus ainult suvekuudel ja seetõttu on nende eluiga vaid paar kuud. Leskedel puudub astel, seega nad ei nõela.
on suurem raiesmikel ja väiksem vanades küpsetes metsades. Olulised on ka kvartalisihid ja kraavikaldad ning hõredad noorendikud.
Kevadel vajab mesilaspere oma arenguks õietolmu. Sellest seisukohast on määrava tähtsusega võsastunud alad, kusjuures ülioluline on lühike vahemaa korjeala ja mesila vahel, sest kevadine ilmastik on heitlik.
Meie segametsade märkimisväärsete meetaimedena väärivad nimetamist raiesmikel ja alusmetsas kasvav vaarikas, erinevad pajuliigid, kanarbik, raiesmike vallutaja ahtalehine põdrakanep, harilik angervaks, mets-harakputk, aga ka pohl, mustikas jpt. Saartel ja Lääne-Eestis kasvab alusmetsas ka harilik paakspuu, millelt saadud mesi jääb vedel ja ei suhkrustu.
Mee maitse sõltub taimedest Erinevatelt taimedelt kogutud mesi võib erineda värvuselt, lõhnalt, maitselt, tekstuurilt. Kogenud mesinik tunneb oma
mesila ümbruses kasvavaid meetaimi ning oskab teadmiste ja kogemuste baasil mõningal määral hinnata, millistelt taimedelt pärit meega on parasjagu tegemist. Võõra mee puhul, looduslikke tingimusi teadmata, võib selline paljalt lõhna, maitse ja värvuse järgi hindamine sageli valeks osutuda. Asja muudab keerulisemaks, et mesilased ei too reeglina tarru nektarit ühelt taimeliigilt, vaid mitmelt. Seega räägime tavaliselt erinevate taimede segumeest või ühe taimeliigi enamusega meest. Kui on soov täpselt teada saada või meepurgile kirjutada, millistelt taimedelt mesi pärineb, tuleb lasta teha laboris mee õietolmu analüüs.
Mõned meed on siiski lõhna, maitse ja välimuse järgi kergemini äratuntavad. Sellised on pärna, rapsi, tatra, kanarbiku ja paakspuu enamusega meed.
Mesinduse ajaloo tutvustamise aluseks on M. Riisi 2019. aasta raamat „Tänapäeva mesindus“.
Eesti oludes on võimalik meemesilasi ehk kodumesilasi pidada praktiliselt kõikjal, nii linnas kui maal, nii hoonete katustel ja rõdudel kui ka koduaedades, rabaservades, metsalagendikel.
On hulk olulisi teemasid, mis enne mesilasperede soetamist põhjalikult läbi mõelda.
• Mesilastega toimetamine on äärmiselt keeruline, lausa võimatu, kui sul on allergia mesilasmürgi vastu.
• Mesilased võivad tunduda kui nunnud sumisevad karvapallid, kuid kas sama tunne jääb püsima, kui taru avada ja neid on vaateväljas tuhandeid? Otsi endale sõber mesinik, kelle juurde külla minna ja sellele küsimusele vastus leida.
• Mesilased on elusolendid, kelle heaolu eest tuleb hoolt kanda.
On äärmiselt oluline enne mesilaste koju toomist hankida võimalikult palju teadmisi. Loe vastavat kirjandust, mesiniku käsiraamatuid (näiteks Marje Riisi koostatud ,,Mesiniku aabits“), mine koolitusele, uuri Eesti Mesinike Liidu kodulehte, külasta korduvalt mesinikust sõpra ja tüüta teda küsimustega.
• On sul mesilaste jaoks piisavalt aega? Mesilased talvekuudel küll erilist hoolt ei vaja, kuid kevadest sügiseni on toimetamist küllaga. Eriti töörohked on mai, juuni ja august. Töögraafiku panevad paika mesilased, mitte mesinik.
• Mitte vähem tähtis pole ka raha. Ei ole palju vahet, kas plaanid hankida kaks või kümme mesilasperet, sa vajad ikkagi varustust. Lisaks taruinventarile vajad inventari mesilaste hooldamiseks, haiguste tõrjeks, tarude kaitseks lindude, nugiste ja karude eest, mee tootmiseks, vaha käitlemiseks, taruinventari desinfitseerimiseks jne. Kas sul on võimalik seda kõike soetada?
Sigade Aafrika katk (SAK) on eriti ohtlik kodu- ja metssigade viirushaigus, mida iseloomustab sigade suur suremus, mis võib ulatuda saja protsendini. Haiguse üliägeda vormi korral võivad esineda äkksurmad ilma kliinilise pildi välja kujunemiseta.
põllumajandus- ja toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna peaspetsialist
Käesoleva aasta septembris möödus kümme aastat sigade Aafrika katku jõudmisest Eestisse. Esimest korda diagnoositi SAK 2014. aasta septembri alguses Valgamaal Hummulis. Kokku on kümne aasta jooksul haigus diagnoositud ligi 4300 metsseal. Leiud kodusigadel aga ei lasknud ennast kaua oodata – esimesed SAKi leiud koduseal tuvastati 2015. aasta juulis.
Aitab arvukuse vähendamine
Nende aastatega on väga palju panustatud selleks, et vähendada haiguse levikut metssigade hulgas ja takistada viiruse jõudmist seafarmidesse. Suur roll selles on just metssigade populatsiooni kontrolli all hoidmisel, milles põhiline tegevus on seotud populatsiooni tiheduse ja arvukuse vähendamisega. Sigade nakatumine toimub eelkõige otseses kontaktis haige looma või tema eritistega (nt veri, roe, uriin), samuti kokkupuutel nakatunud loomalt pärineva liha või muude osadega.
Metssigadevahelised kontaktid mängivad olulist rolli SAKi levikul just suu-
re metssigade tihedusega aladel. Alates 2020. aastast on metssigade arvukus tõusnud kõikide keskkonnaagentuuri kogutud andmete alusel, see omakorda soodustab metssigadevaheliste kontaktide suurenemist ning katku levikut nii kodu- kui ka metssigade hulgas.
SAKi leviku piiramiseks metssigadel on väga tõhus meede – metssigade arvukuse vähendamine.
Metssigade arvukuse vähendamiseks on mitu võimalust:
• Metssigade intensiivne küttimine. Jahihooaja jooksul peaks küttima metssigu nii palju kui vähegi võimalik üle terve Eesti. Iga kütitud metssiga vähendab metssigadevahelisi kontakte ning aitab seeläbi takistada viiruse levikut metssigade vahel ning selle jõudmist seafarmidesse.
• Metssigade lisasöötmise keelamine. Lisasöötmisega kahekordistub metssigade sigivus, loomad on elujõulisemad ja seda ka talvel, kui peaks toimuma toidupuudusest tulenev looduse iseregulatsioon. Samuti muudab lisasöötmine metssigade käitumist (liikumine uutele aladele, metssigadevahelised kontaktid).
• Emiste suunatud küttimine.
Joonis 1. SAK-positiivsete metssigade leiukohad 2024. aastal (31.10.2024 seisuga).
Viiruspositiivne (PCR)
Kui leiad surnud metssea, siis teavita sellest PTAd veebirakenduse seakatk.ee/teata kaudu või helistades infotelefonil +372 605 4767.
Lisaks on oluline vähendada SAKi ümbritsevas keskkonnas – eemaldada metsast kõik surnuna leitud metssead. Samuti kuuluvad hävitamisele kõik kütitud metssead, kelle katkuproov on positiivne.
Kõikide ülal loetletud meetmete rakendamiseks on põllumajandus- ja toiduamet (PTA) sõlminud lepingu Eesti Jahimeeste Seltsiga.
2O24. aasta uurimisandmed 2024. aastal on SAKi osas uuritud 5340 metssiga, neist 5301 kütitud, 27 surnuna leitud ning 12 avariides hukkunud metssiga. Laboratoorsete uurimiste tulemused on tabelis 1.
Kuigi SAKi esinemine metssigade hulgas on Eestis üldiselt madal, on siiski viimase viie aasta jooksul viirus-
positiivsete metssigade osakaal pidevalt kasvanud. See näitab, et taud ei ole meie metsadest veel kuskile kadunud. 2023. aastal moodustasid viiruspositiivsete metssigade leiukohad kolm klastrit: Ida- ja Lääne-Virumaa, Tartu- ja Põlvamaa ning Võrumaa klaster. 2024. aasta leiukohad on aga rohkem laiali jaotunud Eesti-Läti piiri äärde ning Kagu-Eestisse (joonis 1).
SAKist on senini puutumatu ainult üks maakond – Hiiumaa. Kuna metsloomad ei tunne piire, tuvastatakse uusi SAK-positiivseid metssigu just piirialadel. Meie naaberriik Läti on samamoodi tegelenud SAKi tõrjega metssigade populatsioonis ning 2024. aastal on Läti iga nädal tuvastanud SAK-positiivseid metssigu Eesti-Läti piiri lähedalt. Samuti on SAK levinud Venemaal.
PTA uuendab kord kuus SAK-positiivsete metssigade leiukohtade kaarti. Kaart on avaldatud PTA kodulehe esilehel rubriigis „Sigade Aafrika katk“.
SAK kodusigadel
Aastatel 2015–2017, 2021 ning 2023 Eesti seakasvatust laastanud SAKi puhangud on aset leidnud just suvekuudel juunist septembrini. Seoses heinateo ja viljalõikusega sageneb sel ajal inimeste ja masinate liikumine farmi ja põldude vahel. Samuti on suurenenud metssigade liikumine metsast põldudele. Kokku on haiguse tõttu 30 taudikoldes hukkunud või hukatud pea 55 000 siga, taudipuhangutega seotud majanduslik kahju on üle 11 miljoni euro.
Viimased taudijuhtumid Eesti kodusigadel olid 2023. aasta juulis, kui SAK diagnoositi kahes seafarmis ning hukati ligi 9400 kodusiga. Mõlema farmi puhul pärinesid SAK-positiivsete metssigade leiud farmist vähem kui kümne kilomeetri kauguselt.
Vastutus oma sigade tervise eest lasub seakasvatajatel, sest haiguse farmi sattumise riski saab vähendada asjakohaste bioturvameetmete rakendamisega. Bioturvalisuse meetmete hoolas järgimine on ülioluline, et kaitsta seakasvatuse ettevõtteid sigade Aafrika katkuga nakatumise eest.
Loomade haigestumisest või hukkumisest peab loomapidaja viivitamatult informeerima maakonna volitatud veterinaararsti või PTA piirkondlikku esindust.
Eelmisel aastal käivitas Eesti Jahimeeste Seltsi juhatus tõsisema debati öösihikute kasutamise lubamise üle Eesti jahinduses. Peale põhjalikke arutelusid öösihikute kasutamise turvalisuse, efektiivsuse ja eetilisuse üle võttis riigikogu vastu seaduseelnõu, mis lubas öösihiku kasutamist piiratud tingimustes.
Eesti Jahimeeste Seltsi juhatuse liige
Juulis 2024 andis keskkonnaamet öösihiku kasutamise loa tähtajaliselt kuni 28. veebruarini 2025, mil lõpeb käimasolev jahiaasta. Öösihiku kasutamise eesmärk on piirata metssigade arvukust sigade Aafrika katku leviku tõkestamiseks.
Ettepaneku öösihikute kasutamise lubamiseks tegi põllumajandus- ja toiduamet, kelle vastutusala on taudi leviku piiramine. Öösihikute kasutamist toetas loomataudide tõrje ekspertrühm, kuhu kuuluvad Eesti Maaülikooli, Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskuse, keskkonnaagentuuri, keskkonnaameti, Eesti Jahimeeste Seltsi ning põllumajandus- ja toiduameti esindajad.
Põllumajandus- ja toiduamet on rakendanud mitmeid abinõusid sigade Aafrika katku ennetamiseks ja leviku peatamiseks. Üks neist on metssigade arvukuse vähendamine sihiga, et meie metsades ei oleks nende arvukus suurem kui kolm isendit 1000 ha kohta. Säärase eesmärgi saavutamine pandi jahimeeste õlule. Kuna metssiga on öise eluviisiga loom, tuli leida lahendus, mis aitaks seatud kohustust täita.
Ohutus paremini tagatud Öösihiku lubamisega astusime Eesti jahinduses uude ajajärku. Riik pani jahimeeste õlule suure kohustuse, kuid andis selle täitmiseks ka lisavahendid.
Iseenesest pole öönägemisseadmed midagi uut, ajalugu ulatub tagasi eelmisse sajandisse. Nagu paljude muude
oma ajast ees olevate tehnoloogiate puhul, olid pioneerideks militaarringkonnad. Paralleelselt militaar- ja korrakaitseorganitega on vastavad tehnoloogiad jõudnud tänaseks pea kõikjale, muuhulgas ehitusse, lennundusse, politseisse, päästeametisse, geoloogiasse, aga ka jahindusse.
Mujalgi kasutuses
Palju on räägitud öise küttimise ohutusest. Kuna tundlikud termoseadmed reageerivad soojusele ka rohkem kui kilomeetri kauguselt, on nende seadmetega isegi päeval jahiohutus paremini tagatud. Inimese silm ei erista tihti looduses seda, mida elektroonika. Termosihiku abil on nii päeval kui öösel näha kõik soojust kiirgavad objektid: inimesed, loomad, majad, autod jne. Kütt saab palju täpsema ülevaate sihtmärki ümbritsevatest objektidest, et teha kaalutletud otsus. Lasud on täpsemad ja praaki vähem. Juba täna saame öelda, et öösihikute kasutamine metsseajahil on olnud tõhus abiline. Kui loa saime juulis, siis juba augustis kasvas sigade küttimine pea kaks korda. Oktoobri lõpu seisuga oli metssigu kütitud ca 23% rohkem võrreldes sama perioodiga 2023. aastal. Kuna jahihooaeg veel kestab, võetakse täpsemad tulemused kokku hooaja lõpus.
Seoses öösel jahipidamisega on jahimeestele heidetud ette, et kuhu jääb siis vana jahieetiline tõekspidamine: öö kuulub loomale. Aeg areneb, areneb jahindus ja muutuvad eesmärgid. Mitme ulukiliigi puhul on tõusnud esikohale riigi, ühiskonna ja üha enam ka kohali-
ku kogukonna kokkulepped ulukipopulatsiooni ohjamisel. Oluliseks on saanud teatud nuhtlusisendite küttimine, metssigade sundküttimine seakatku leviku piiramiseks, võõrliikide väljaküttimine kodumaiste liikide kaitseks jms. See on oluline ja sisuline paradigma muutus. Seatud eesmärkide saavutamiseks peab muutuma jahipidamine tõhusamaks ja tulemuslikumaks, ning selle tagab öise eluviisiga ulukite puhul öösihik.
Ei saa mööda minna ka nendest arvamusavaldustest, mis ütlevad, et öösihikud suurendavad salaküttimist. Õnneks ei ole vähemalt Läti ega ka Eesti keskkonnainspektsioon seda kinnitanud. Eesti ei ole ööseadmete kasutamisega jahinduses mingi erand. Analoogsed meetodid on kasutusel peaaegu kõigis Euroopa riikides, kus levib sigade Aafrika katk või on vaja küttida muid öise eluviisiga, haigusi levitavaid või võõrliike.
Meie lähinaabritest on Soomes lubatud öösihikutega küttida metssigu, võõrliiki kährikkoera ja juba mitu aastat järjest erilubadega valgesabahirvi Edela-Soomes, kus nendest on saanud põllumajandusele suur nuhtlus. Leedus on öösihikut lubatud kasutada metssigade, rebaste, kährikute, pesukarude, ameerika naaritsa, nutriate ja ondatrate küttimisel. Lätis võib öösihikut kasutada metssea-, rebase- ja kährikujahil.
Maailm meie ümber on pidevas muutumises, muutuvad vahendid ja meetodid. Tehnoloogia areneb. Džinni pudelisse tagasi ei topi, me peame lihtsalt õppima kõike uut kasutama ja ühiskonna kasuks tööle rakendama.
Jahipidamist on vahel püütud esitada kui probleemi ühiskonnas, millest oleks vaja vabaneda. Selline käitumine annab eelkõige tunnistust, et ei teata täpselt, millega tegu.
jahindusbioloog
Pealiskaudsus, emotsioonidele tuginev arusaam maailmast, asjakohase informatsiooni puudumine ja tihti ka hariduse lüngad tingivad selle, et looduses toimuvatest keerukatest protsessidest ei saada lõpuni aru. Ei mõisteta ka seda, missugune on inimese ja looduse suhe ning kuidas seda tasakaalustada.
Kahtlemata on püüe loodust kaitsta tänuväärt. Tihti aga tehakse suurimat kahju just teadmistel mittepõhineva ja eelarvamustest lähtuva suure sooviga loodusele midagi kasulikku teha.
Loodus on inimese mõjutatud
Elame keskkonnas, mis on inimese poolt tugevasti mõjutatud. Otsime lahendusi, kuidas seda mõju vähendada ja keskkonda parandada. Ka jahipidamise puhul on asjatundmatud inimesed teinud ettepanekuid, et lõpetame jahipidamise ära, loomad saavad ise hakkama ja reguleerivad oma arvukust ise.
Tuleb nõustuda, et metsloomapopulatsioonid saavad suurepäraselt oma eluga looduses ise hakkama. Siin on ainult üks aga – nad saavad seda siis, kui pole inimest oma tegevustega. Mängu muudab keerukaks just inimese olemasolu. Inimene tahab kehakatet, toitu ja muud eluks vajalikku. Kindlasti pole need soovid alati mõistlikud, aga nad on olemas.
Inimeste arv kasvab ning toidu ja muu hädavajaliku tarvidus samuti. Põllumajandus on ka Eestis muutunud tulutoovaks tegevuseks ja nii on pea kogu sobiv maa kasutuses. Samuti on meil suhteliselt intensiivne metsamajandus: raiutakse, istutatakse ja puit on meie riigi majanduse oluline osa.
Ligikaudu 70 protsenti Eesti inimestest elab linnades ja tiheasustuses. Kinnisvaraarendused võtavad looduselt ära üha rohkem territooriumi. Tihti on tegemist metsloomade elupaikade või rändeteedega.
Koostöö toob tasakaalu Nüüd tekibki küsimus, kuidas saavad metsloomad hakkama, kui metsa ja põllumaad majandatakse intensiivselt ning aktiivselt arendatakse kinnisvara. Ükspuha, kas loomad on metsas või avamaal, on suur võimalus, et nad satuvad inimese tegevusega konflikti.
Kaitsealade pindala on meil küll päris suur, aga mitte piisav selleks, et metsloomad saaksid rahulikult toimetada. Kogu maad ei saa ka kaitse alla võtta, kuskilt peab toit tulema, ja majandus on selle aluseks, et meie iseseisev riik kestaks.
Mis on siis lahendus, et metsakultuuride kahjud oleksid väiksemad ja et metsa kannataks kasvatada, ilma et taimed rändaksid sõraliste toiduks? Ja samuti põllukultuurid – kuidas kindlustada, et
Valglinnastumise tagajärjel sätivad metsloomad end üha sagedamini asulatesse elama ja satuvad inimese tegevusega konflikti.
külvatu sügisel ka üles saab võtta ja sellest mingit tulu tekib?
Kui kobras ujutab üle majandusmetsa või väärtusliku põllumaa, kust saada abi?
Ulukid satuvad tiheasustusalale, metssead tuhnivad aedades, põdrad hulguvad liikluses – mida teha, kuhu pöörduda?
Siin tulebki appi jahindus. Ja nii selgubki, et jahipidamine ei ole mitte probleem, vaid lahendus. Tähelepanuväärne on see, et jaht ei ole mitte tavaline lahendus, vaid nutikas lahendus, mis tähendab eelkõige seda, et inimese majanduslikud huvid peaksid olema kaitstud mitte metsloomade arvelt. Jahipidamise eesmärk ei ole ainult läbi ühiskondliku ja riikliku tellimuse arvukuse reguleerimine, vaid samal ajal ka elurikkuse ja populatsioonide hea käekäigu tagamine.
Tihe koostöö teadlastega, põllu- ja metsameestega aitab välja selgitada selle suhtelise tasakaalu, mille puhul on tagatud nii loomapopulatsioonide kui ka meie maamajanduse elujõulisus.
Küttides rangelt teadlaste soovituse ja riigi korralduse alusel, pidevalt seda protsessi monitoorides, saamegi nutika lahenduse, mis aitab meil, inimestel, hakkama saada oma eluga sel moel, et keskkond ja loomapopulatsioonid oleksid kaitstud.
Meil kõigil on õigus siin elada ja toimetada.
Eesti vanim metsakaitseala tähistas oma 1OO. aastapäeva Juubeli puhul korraldati kontsert-matk ürgmetsa ääres kulgeval metsarajal ning Järvselja jahilossi terrassil sai nautida mitmeid põnevaid etteasteid ja inspireerivaid kõnesid.
MIKKO BUHT
Eesti Maaülikooli nooremteadur
sanduse arengu ja kõrghariduse alus. Ta märkis, et Eesti Maaülikool on metsanduse ja põllumajanduse õpetamise valdkonnas maailmas kõrgel 54. kohal.
Valmis uus metsade juurdekasvu mudel
Eesti Maaülikooli metsateadlased on loonud uue Eesti metsade juurdekasvu mudeli, mis näitab meie metsade üldiselt kiiremat kasvu võrreldes vana mudeliga.
Metsa kasvu prognoosimiseks arendati Eesti Maaülikooli teadlaste Allar Padari ja Andres Kiviste juhtimisel uus juurdekasvumudel, mis hindab puude juurdekasvu rinnaspindala alusel. Rinnaspindala on puutüvede ristläbilõigete pindalade summa, mis on seotud puutüvede mahuga, võimaldades prognoosida metsa tüvepuidu juurdekasvu.
Kui seni on kasutusel olnud mudel, mille puhul kasutati lisaks kohalikele ka välisriikidest pärit andmeid, siis uus mudel pakub täpsemat hinnangut metsade juurdekasvule, tuginedes üksnes kohalikele andmetele. Mudel hindab üldiselt juurdekasvu suuremaks kui eelmine, kuid vanemates metsades võivad tulemused erineda.
Järvselja ürgmets, mis on tuntud ka looduskaitsekvartalina, loodi 100 aastat tagasi, et kaitsta ja uurida põlismetsa. Selle algataja oli Tartu Ülikooli metsaosakonna dotsent ja õppemetskonna juhataja Andres Mathiesen. Järvselja looduskaitsekvartali rajamine ei tähendanud mitte ainult looduse kaitsmist, vaid ka teadusliku uurimistöö võimalust, et mõista metsa ökoloogilisi protsesse.
See ürgmets on Euroopas ainulaadne püsiseireala, mille pindala on 19,3 hektarit. Järvselja ürgmets pakub suurepäraseid võimalusi põlismetsade koosluste uurimiseks ja õpetamiseks. Siin saab tutvuda metsade struktuuri, funktsiooni ja ajas toimuva muutusega, mis annab üliõpilastele väärtuslikke teadmisi.
Järvselja ürgmetsa juubeli puhul avati uus matkarada, millel toimus kontsert-metsamatk. Külastajad said nautida Järvselja piirkonnale omast pillimängu, kuulata raudhundi legendi, vaadata Järvselja-teemalist lühinäidendit ja nautida muusikalisi esinemisi. Aktus toimus Järvselja jahilossi terrassil, kus esinesid Eesti Vabariigi president Alar Karis ja Eesti Maaülikooli rektor Ülle Jaakma, loodusemees Hendrik Relve meenutas Andres Mathieseni tegevust ning meelelahutusliku noodi andis näitleja Jan Uuspõld. Kohapeal valmis kunstnik Navitrolla maal Järvselja teemal, mis hakkab kaunistama tulevase jahilossi seina.
Rektor Ülle Jaakma tõstis aktusel esile, et mets on Eestimaa suur rikkus ning Järvselja ürgmets on olnud teadusliku met-
Mudelit saab kasutada riigi- ja eraomanduses olevates metsades, mille kohta on olemas takseerkirjeldused. See aitab prognoosida järgmist aasta juurdekasvu ning pikemaajaliste prognooside jaoks tuleb arvestada varasemate aastate andmeid. Kuigi puuduvad täpsed mudelid puude suremuse kohta, on tulevikus plaanis ka selliseid arendada.
Uue mudeli väljatöötamiseks koguti ulatuslik andmestik aastatel 1995–2020, kasutades Maaülikooli loodud püsiproovitükkide andmeid, mis katab Eesti metsade kasvukohatüüpe ja puistute vanuseklasse. Mudel arvestab ka kliimamuutuste mõju metsadele. Padari rõhutab, et selliseid mudeleid tuleks regulaarselt ajakohastada, kuna nii meie metsad kui ka kliima on pidevas muutumises, niisamuti täieneb ja uueneb metsa kasvu kohta kogutav andmestik.
Uuring on avaldatud ajakirjas Metsanduslikud Uurimused ning püsiproovitükkide rajamist ja mõõtmist toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Mudeli koostamist rahastas RMK.
ANNIKI
LEPPIK
Eesti Erametsaliidu kommunikatsioonijuht
Regionaal- ja põllumajandusminister ei välistanud maade asendamise võimalust
• Novembri alguses kohtusid Eesti Erametsaliidu esindajad regionaal- ja põllumajandusministri Piret Hartmaniga. Arutelu põhiteemadeks olid looduskaitseliste piirangutega maade asendamine ja istandike reguleerimine metsaseaduses. Looduskaitseliste piirangute hüvitised ei ole õiglasel tasemel. Samas ei pea liit õigeks hüvitiste tõstmist maaelu arengumeetmete rahast, nagu on osaliselt pakutud. Kui riigil raha pole, tuleb piirangutega metsade omanikele anda vastu majandusmetsa riigimetsast. Maad riigil on – RMK halduses olevate majandusmetsade pindala on viimase 10 aasta jooksul kasvanud ca 80 000 hektari võrra. Vahetamist vajaks hinnanguliselt 20 000 – 30 000 hektarit erametsa. See on riigile tehtav nii maafondi olemasolu kui tehnilise võimekuse poolest.
Minister Hartman ei pidanud maade asendamise seadustamist ilmvõimatuks. Meeldiv oli tõdeda, et ta ei näinud maade asendamises korruptsiooniohtu, küll aga leidis, et pilt tuleb ette saada maadevahetuse mõjust riigi rahalistele vahenditele.
Erametsaliit on seisukohal, et põllumajanduslikust kasutusest välja langenud maid võiksime kasutada puutaimede intensiivseks kasvatamiseks, võimaldades need alad registreerida istandustena, kus ei kehti metsaseaduses sisalduvad metsakasutuspiirangud.
Kinnitasime ministrile, et meie soov ei ole istutada puid väärtuslikele põllumaadele. Küll võiks istandike alade maakasutuse sihtotstarbeks jääda põllumaa, sest kui mingil põhjusel peaks ala uuesti põlluna kasutusele võtma, oleks seda võimalik teha ilma administratiivsete takistusteta. Minister leidis, et istandike regulatsiooniga on võimalik edasi liikuda, kui tagatakse piisav kaitse väärtuslikule põllumaale.
Toetuse suurenemine on olematu mõjuga
• Järgmisest aastast tõuseb Natura 2000 sihtkaitsevööndis asuvate erametsade toetus 134 eurolt 160 eurole hektari kohta. Erametsaliit leiab, et muudatus on sisuliselt olematu mõjuga.
Ministeerium on varem korduvalt kinnitanud, et õiglase hüvitise tasemeks sihtkaitsevööndis on 200 eurot hektarist. Hüvitise väiksemas mahus tõstmisega tehakse vaid osa rehkendusest ning uus määr on õiglasest endiselt viiendiku võrra madalam. Erametsaliit ei saa nõustuda, et õigluse latti sätitakse selle järgi, kui palju õnnestus teistest
maamajanduse toetustest ja riigieelarvest raha saada. On lubamatu, et metsa kaitsmiseks tuleb täiendav raha metsa kasvatamiseks mõeldud toetuste arvelt.
Hüvitiste tõus ei saa tulla tulevikumetsade arvelt. Täna see nii on, sest vahendid hüvitiste tõstmiseks võetakse osalt just tulevikumetsade kujundamiseks mõeldud toetustest. Erametsaliit on riigile välja pakkunud lihtsa lahenduse: kui hüvitamiseks raha pole, andke omanikule piirangutega koormatud metsa vastu maa riigi tulundusmetsast. Maade asendamine toimub täna näiteks Rail Balticu trassil või Nursipalu polügooni laiendamisel, looduskaitseliste maade puhul pole aga seni olnud poliitilist tahet seda teha. Maa saab riigile müüa, kuid ka see protsess võtab aastaid. Vähem oluline pole seegi, et metsaomanikud ei soovi loobuda omanikuks olemisest. Õiglane oleks piirangutega metsa puhul maksta kohe välja küpse metsa väärtus ning tulevikus hüvitada kasvava metsa väärtus iga-aastaste maksetena.
Rajame segametsade näidisalasid
• Projekti LIFE-SIP AdaptEST raames on erametsaliit koos Eesti Maaülikooliga selle aasta jooksul istutanud pea 27 000 puutaime viiele alale üle Eesti, kokku 16,4 hektaril. Alade pindala kokku on ca 45 hektarit, seega jätkuvad nii istutamis- kui hooldustööd ka järgnevatel aastatel. Tegemist on endiste põllumaadega ning istutusele eelnes ka ulukiaedade paigaldamine. Näidisalade eesmärgiks on uurida, kuidas erinevad puuliigid omavahelistes segudes Eestis kasvavad, ja selle põhjal anda ka maaomanikele soovitusi tulevikumetsade rajamiseks, et need oleksid kliimamuutustele vastupidavad. Lisaks tavalisele kuusele, männile ja kasele on istutatavate puuliikide seas nii Euroopa kui Siberi lehis, harilik ebatsuuga, harilik tamm, harilik pärn ja võimalusel ka harilik vaher, mida praeguseni pole meil kahjuks õnnestunud piisavas mahus leida.
Rohetiigri maakasutuse teekaart
• Erametsaliit osaleb Rohetiigri maakasutuse teekaardi koostamises. Riigikogu liikme ja endise Eesti Maaülikooli rektori Mait Klaasseni juhtimisel pannakse kokku ettevõtjate nägemust maakasutuse tulevikust eesmärgiga vähendada sektori süsinikujalajälge, samas hoides ka elurikkust. Metsamaa töörühma veab meie juhatuse liige Ants Erik, lisaks on eraldi töörühmad põllumaa, maardlate ja tehismaastike ning veestiku teemadel. Metsamaa töörühmas tegeleme meetmetega, mis toetavad elurikkuse väärtustamist, metsade tootlikkuse tõstmist, metsamaa pindala kasvatamist ja biomajanduse arengut. Seejuures keskendutakse just tegevustele, millesse ettevõtjad oleks valmis ise panustama. Teekaart peaks valmima järgmise aasta esimeses pooles.
Hoia end kursis Eesti Erametsaliidu värskeima infoga meie kodulehel https://erametsaliit.ee või Facebookis.
Käesoleval
aastal kaunistab
Raekoja platsi
Saku vallast pärit 16 meetri kõrgune kuusk.
1441. aastal püstitas
Mustpeade vennaskond Tallinna Raekoja platsile jõulukuuse, mida peetakse esimeseks linnajõulupuuks Euroopas.
Eestis hoitakse jõulupuud toas jõululaupäevast kolmekuningapäevani.
Eelmisel aastal viidi
RMK metsadest kodudesse enam kui 8000 jõulupuud.
Erametsast kuuse valimiseks peab olema maaomaniku luba.
Hariliku kuuse asemel jõuab meie kodusid kaunistama aina sagedamini ka nulg.
Suur osa pealinnas pühadeks müümata jäänud kuuskedest viiakse maiustamiseks Tallinna loomaaia asukatele.
Pärnus on traditsioon pärast jõule kokku kogutud kuuskedest valmistada tuleskulptuurid.
Pühadeks toodud kuusk võib kuivamise vältimiseks juua ühe liitri vett päevas.
