Lendoravametsade majandamine
Infomaterjal on ilmunud Lendorava LIFE-projekti „Co-operation for improving the conservation of the Flying squirrel in Europe (LIFE17 NAT/FI/000469 Flying squirrel LIFE)” toel.
Projekti on rahastanud Euroopa Liidu LIFE-programm. Materjal kajastab autorite seisukohti ning Euroopa Komisjon ega CINEA ei vastuta selles sisalduva teabe mis tahes kasutuse eest.
ISBN 978-9949-582-64-8
Lendoravametsade majandamine
Lendorava KKK
Kes on lendorav?
Lendorav (Pteromys volans) on varjatud eluviisiga loom, keda tema öise eluviisi, väikeste kehamõõtmete, praktiliselt hääletu liikumise ja päeval puuõõntesse varjumise tõttu on kohanud vaid vähesed. Lendorav on kogu oma levila piires suhteliselt madala asustustihedusega. Ta on kantud esmatähtsa liigina loodusdirektiivi II ja IV lisa liikide nimestikku. Eestis on lendorav paigutise levilaga liik, kelle levila on viimase sajandi jooksul oluliselt vähenenud ja kes asustab veel vaid Virumaa ja Põhja-Jõgevamaa vanu metsi. Lendorav kuulub I kaitsekategooriasse ja 2018. aasta ohustatuse hindamise kohaselt Eesti punase nimestiku kriitiliselt ohustatud (critically endangered – CR; EELIS) liikide hulka.
Lendorava levik Eestis
kuni 1930 1930-1995 1995-2005 2005-2022
Foto 1. Lendorav (Tarmo Mikussaare foto).
Kus lendorav elab?
Lendoravad on peamiselt levinud Euraasia segametsavööndis Soomest Kaug-Idani. Eesti asub lendoravate levila piiril.
Lendorav elab kogu levila ulatuses vanades kuuse-enamusega segametsades, kus esineb märkimisväärses osas lehtpuid, eriti haaba, kaske ja leppa. Eestis on lendoravate eelistatud elupaikadeks üle 65-aastaste haabadega
segametsad ja haavikud, kus puistu koosseisus on vähemalt teises rindes kuusk. Puhtaid haavikuid, vaatamata õõnsuste esinemisele, lendorav reeglina ei asusta. Lendoravale eriti sobivateks on jänesekapsa-mustika, angervaksa, naadi, mustika ja karusamblamustika kasvukohatüüpide metsad.
Emaslooma kodupiirkond Isaslooma kodupiirkond Levikukoridor
illustratsioon
Lendorava KKK
Lendorava elupaiga skeem. Tupu Vuorineni
Mida lendorav sööb?
Lendorav on taimetoiduline imetaja, kelle põhiline toit on erinevate puude lehed, pungad, urvad ja noorte okste koor. Talvel ja varakevadel moodustavad lendoravate põhitoidu kase- ja lepaurvad, kusjuures kaseurvad moodustavad 80% toidust, kuigi eelistatumad on lepaurvad, vähemal määral ka leht- ja okaspuude pungad.
Pärast pungade puhkemist moodustavad lehtpuude (haab, kask, remmelgas, lepp) lehed põhiosa lendoravate toidust. Vähemal määral süüakse pungi ja noori võrseid.
Sügisel läheb lendorav vaikselt üle jälle urvatoidule. Talveks kogub lendorav kõrgele kuuseokstele, õõnsustesse või pesakastidesse väikseid lepaurbadest koosnevaid toiduvarusid.
Miks ja kelle eest vajab lendorav kaitset?
Kuigi lendorav on Euraasias laialdaselt levinud, ohustab teda Eestis välja suremine.
Lendorava peamiseks ohuteguriks peetakse elupaikade kadumist ja killustumist metsamajandamise ja maakasutuse muutuste tagajärjel. Noorendike ja lagedate aladega põimitud metsamaastikus suureneb ka kiskjate (metsnugis, händkakk) mõju lendoravale. Nii händkakk kui ka metsnugis toituvad sageli metsaservadel, mistõttu võib eeldada kiskluskoormuse suurenemist killustunud metsamaastikus.
Foto 3. Händkakk (Tarmo Mikussaare foto).
Foto 2 . Metsnugis (Tarmo Mikussaare foto).
Foto 4. Lendorav (Tarmo Mikussaare foto).
Eestis korraldatakse iga-aastast seiret lendorava teadaolevate elupaikade olukorra ja asustatuse hindamiseks ning inventuure uute elupaikade kaardistamiseks. Vastavalt looduskaitseseadusele tuleb kõikidele teadaolevatele lendorava leiukohtadele tagada kaitse kas kaitsealade või püsielupaikade moodustamisega. Elupaiga tuumikuks oleva pesametsa kaitseks luuakse sihtkaitsevöönd. Neid ümbritsevaid metsi, mis on ühtlasi toitumisaladeks ja liikumisteedeks naabruses paiknevate pesametsade vahel, kaitstakse piiranguvööndiga. Need metsad on ühtlasi pesametsadele puhveralaks ning osadest neist võib kujuneda tulevikus ka uus pesamets.
Lendorava püsielupaikade sihtkaitsevööndis on lubatud vaid kujundusraied elupaigatingimuste parandamiseks, piiranguvööndites on keelatud uuendusraied ja seal tuleb piirduda vähemintensiivsete raievõtetega, nagu valgustusraie, harvendusraie, valikraie ning sanitaarraie.
Kõikide tööde ja raieviiside puhul on eesmärgiks suurendada või säilitada puistu sobivust lendoravale: soodustatakse haava järelkasvu, säilitatakse vajalikku haava osakaalu ja teise rinde kuuski (eriti haabade lähiümbruses), säilitatakse puistu mitmekesisus (lisaks haavale ja kuusele esineb puistutes ka kaski, leppi ja remmelgat) või soodustatakse eeltoodud puuliikide kasvama hakkamist puistus.
Pesametsade vahelisteks liikumisteedeks olevates metsades välditakse üle 15 meetri kõrguste puistute katkemist.
Mis on lendorava püsielupaik?
Lendorava pesapuu leidmisel moodustatakse selle ümber automaatselt 25 meetri raadiuses püsielupaik, kus kehtib sihtkaitsevööndi kaitsekord. Lendorava elupaikade kaitseks loodud suuremad püsielupaigad koosnevad pesametsa kaitseks loodud sihtkaitsevööndist ja puhveralaks olevast piiranguvööndist.
Lendorava kaitse tegevuskava järgi ei taga automaatselt tekkiv teadaolevast pesapuust 25 meetri raadiusega püsielupaik, kus raiet ei tehta, lendoravale veel vajaliku elupaiga säilimist. Minimaalne vajadus oleks vähemalt 150 m raadiusega püsielupaik (ca 7 ha), kuna sellele vastab vähemalt ühe emaslooma kodupiirkonna tuumala suurus. Lendorava pesapuude puhvertsoon on Soome looduskaitseorganisatsioonide soovitusel raadiusega 150 meetrit pesapuust ja selles raadiuses lageraiet ei teostata, tehakse vaid esimese rinde harvendusraiet, säilitades lehtpuud. Neid alasid saab käsitleda pesametsadena ning nende vahele jäävaid alasid liikumiskoridoridena.
Kuidas lendoravad elupaikade vahel liiguvad?
Lendoravad liiguvad puude vahel liueldes. Nende liikumiskoridoriks sobib sidus mets, mis on vähemalt 15 meetri kõrgune. Liikumiskoridoris võiks iga 1-2 km tagant asuda ka lendorava elupaigaks sobivaid metsakooslusi, mis tagaksid n-ö astmelaudadena lendoravatele turvalised peatuspaigad.
Astmelaudadena käsitletakse pesametsade vahele jäävaid liikumiskoridori osi, kus ei leidu lendorava pesapuid, kuid mida loomad võivad kasutada varjepaikadena. Need on vajalikud lendorava elupaikade sidususe tagamiseks ning liigi levikuvõimaluste suurendamiseks.
Millised märgid viitavad lendorava elupaigale?
Lendoravat on looduses väga raske märgata.
Tegu on varjulise eluviisiga loomakesega, keda silmatakse äärmiselt harva. Hoopis paremad võimalused on leida nende tegevusjälgi. Nimelt võib varakevadeti lendoravate kodumetsas haabade jalamitelt leida nende riisitera suuruseid kollakaid väljaheiteid.
Juhul kui piirkonnast leitakse uus lendorava pesapuu, peab seal tehtavad raietööd peatama ning kaaluma planeeritud tööde muutmist puhvertsoonile vastavaks.
Kas minu metsas on registreeritud lendorava elupaik?
Kui erametsast leitakse lendorava pesapuu, saadab Keskkonnaamet metsaomanikule kaitsekohustuse teatise, kus on märgitud kaitstava ala piirid ning kaasnevad piirangud.
Oma metsas leiduvate kaitsealuste liikide kohta leiab infot metsaportaalis (sisse tuleb lülitada Looduskaitse kiht).
Lendorava KKK
Foto 5. Lendorava tegevusjäljed - riisitera suurused pabulad (Meelis Kalevi foto).
Lendoravametsade majandamine
Milliseid töid võib lendoravametsas teha?
Lendorava püsielupaiga sihtkaitsevööndis on majandustegevus ja loodusvarade kasutamine keelatud. Keskkonnaameti nõusolekul on lubatud maaparandussüsteemide hoiutööd ning koosluse kujundamine vastavalt kaitseeesmärgile, sh kujundusraie ja muud lendorava elutingimuste säilitamiseks vajalikud tegevused.
Püsielupaikade piiranguvööndites on lubatud harvendus-, sanitaar-, valik- ja trassiraie 1. septembrist 15. märtsini ning valgustus- ja kujundusraie aastaringselt.
Valik-, valgustus- ja harvendusraiel tuleb arvestada, et:
1. lehtpuude osakaal puistu esimeses rindes ei tohi jääda alla 15%;
2. kui haava osakaal puistus on alla 15%, tuleb säilitada kõik I rinde haavad ning kõik neid kümne meetri raadiuses ümbritsevad puud;
3. kui haava osakaal puistus on üle 30%, siis tuleb kujundada segapuistu haava osakaaluga vähemalt 15%, seejuures tuleb valik- ja harvendusraiel säilitada eelistatult üle 50 aasta vanused haavad ja õõnsusega haavad ning neid kümne meetri raadiuses ümbritsevad puud;
4. turvapuudeks tuleks säilitada suuri kuuski, II rinde puid raiuda minimaalselt;
5. raietega tuleb vältida puhtpuistute tekkimist.
Raietöid tuleks võimalusel teha külmunud pinnasega, et kahjustada vähem pinnast ja alles jäävate puude juuri. Talvel on ka seenhaiguste levimise oht väiksem. Raietöödel võiks eelistada sellist tehnikat, mis säästaks pinnast ning kahjustaks alles jäävaid puid võimalikult vähe.
Kõikide tööde puhul (välja arvatud valgustusraie) tuleb esitada metsateatis.
VALIKRAIE
Valikraiet tehakse üksikute puude ja kuni 20 m läbimõõduga väikehäilude raiumise teel puistus, mis on saavutanud raievanuse metsaseaduse § 29 lõike 5 alusel. Valikraie järgselt peab puistu esimese rinde rinnaspindala vastama Looduskaitseseaduse lisas toodud tingimustele.
Valikraie puhul on veel oluline:
• järjepideva kõrgmetsa (vähemalt 15 m) hoidmine, vähendamaks serva mõjusid ja seeläbi ka kiskluskoormust pesametsale ning toitumisaladele;
• toitumisalade säilitamine/loomine (lehtpuude mitmekesisuse säilitamine/suurendamine);
• täiendavate varjevõimaluste pakkumine (üksikute vanade (leht)puude säilitamine);
• haava säilitamine puistute koosseisus;
• kuuse kui varju andva puuliigi säilitamine puistutes (ka II rinde ja järelkasvu soodustamine), aga mitte puhtkuusikute kujundamine;
• ühenduskoridoride tagamine ning neis kiskluskoormuse vähendamine;
• pesapuistu tormikindluse tagamine.
Nii häilulise kui ka üksikpuude väljaraiest lähtuva valikraie puhul on lendoravametsades oluline maksimaalselt säilitada II rinne ja alusmets, et mitmekesistada toidubaasi ja vähendada kisklust. Väikehäilude põhise lähenemise korral on see eriti oluline säilitatava metsa piirialal kiskluse vähendamiseks.
Kuna valikraie puhul on liikumisruumi metsas vähe ning raieid tehakse pigem sageli, mitte pika aja tagant, tuleb erilist tähelepanu pöörata kasvavate puude tüvede ja juurte vigastamise vältimisele.
HARVENDUSRAIE
Harvendusraiet tehakse 8 cm ja suurema keskmise rinnasdiameetriga puistus. Harvendusraie tegemisel ei tohi puistu esimese rinde rinnaspindala viia väiksemaks metsaseaduse § 31 lõike 4 alusel kehtestatud alammäärast.
Traditsioonilises metsakasvatuses on harvendusraie eesmärgiks anda lõppraiesse jäävatele puudele paremad kasvutingimused.
Välja raiutakse eelkõige allajäänud, vigastatud, halva tüvevormiga, haiged ja surnud puud. Vajadusel ka terved puud, mis kasvavad liiga tihedalt ja takistavad üksteise kasvu. See on vajalik puude looduslikku väljalangemise ennetamiseks ja kasvama jäävate puude kasvu soodustamiseks. Kaitsealuses metsas töid planeerides tuleb aga silmas pidada, et traditsioonilist lõppraiet seal teha pole võimalik. Sellest tuleb lähtuda ka harvendusel raiutavate puude valikul.
Harvendusraiet tehes tuleb silmas pidada järgmisi lendorava kaitsest lähtuvaid eesmärke:
• järjepideva kõrgmetsa (vähemalt 15 m) hoidmine, vähendamaks serva mõjusid ja seeläbi ka kiskluskoormust pesametsale ning toitumisaladele;
• toitumisalade säilitamine/ loomine (lehtpuude mitmekesisuse säilitamine/suurendamine);
• täiendavate varjevõimaluste pakkumine (üksikute vanade (leht)puude säilitamine);
• haava säilitamine puistute koosseisus;
• kuuse kui varju andva puuliigi säilitamine puistutes (ka II rinde ja järelkasvu soodustamine), aga mitte puhtkuusikute kujundamine;
• haava ja kuuse paaride säilitamine;
• ühenduskoridoride tagamine ning kiskluskoormuse vähendamine neis;
• pesapuistu tormikindluse tagamine.
Nii metsamajanduslikust kui ka lendorava kaitse seisukohast tuleb arvestada, et harvendatud puistutes võib ulukikahjustus olla suurem, mistõttu tasub kaaluda harvendamist väiksema raiekraadiga kui seadus maksimaalselt lubab. Lisaks võib noorte haabade looduslikku puistust väljalangemist põhjustada suur-haavasiku (Saperda carcharias) kahjustus. Kahjustusega võib olla isegi üle poole noortest haabadest. Samuti tasub harvendusraie etapis pöörata tähelepanu juurepessu ja üraskikahjustuste ennetamisele, minimeerides puude koore ja juurte vigastamist ning kuuse tüvede valgusele avamist. Ajalooliselt mittejärjepidevates metsades algab peatselt halli lepa ja seejärel remmelga puistust väljalangemine, mille käigus tekib hulgaliselt metsakõdu moodustamiseks vajalikku lamapuitu. Lepatüved lagunevad kiiresti ja tüseneb vett imav ja säilitav, ühtlasi juurepessuvaba kõduhorisont, mis sobib noorte kuuskede kasvusubstraadiks ja tagab kuuskedele vananedes juurepessule resistentsema mullastiku.
VALGUSTUSRAIE
Valgustusraiet tehakse kuni 8 cm keskmise rinnasdiameetriga puistus, eesmärgiga parandada puude valgus- ja toitetingimusi ning kujundada metsa liigilist koosseisu.
Valgustusraie suunamisel on lendorava seisukohast kaks peamist eesmärki:
• haava väljaraie vältimine;
• liigiliselt mitmekesise tulevikupuistu kujundamine.
Valgustusraie ei ole soovitav piisava haava ja kuuse osakaaluga puistutes, sest see eksponeerib ulukitele kahjustamata tüved ning lükkab edasi metsas loodusliku struktuuri, sh loodusliku hõrenemise, õõnsustega puude, häilhäiringute esinemise ja mullaomaduste parandamiseks-mitmekesistamiseks olulise jämeda lamapuidu teket. Sellistes kohtades võiks valgustusraie piirduda vaid kuuskede latvu kahjustada võivate naabruses kasvavate lehtpuude eemaldamisega.
Valgustusraiel arvesta, et isegi üle poole haava järelkasvust võib olla suur-haavasiku kahjustusega.
SANITAARRAIE
Sanitaarraiel raiutakse enamasti haigeid ja kahjustatud, aga ka surnud ja surevaid puid. Sanitaarraiet tohib teha mis tahes vanusega puistus, kuid raie käigus ei tohi puistu täius langeda alla 30%.
Lendoravametsades tuleb sanitaarraie käigus vältida haavataeliku (Phellinus tremulae) poolt asustatud haabade väljaraiet, sest haavataelikuga nakatunud puud pakuvad lendoravale varjumiseks vajalikke õõnsusi. Kui haava osalusega puistu valdav osa kuuski on põdrakahjustusega, siis tuleb need sõltumata kahjustustest haabade lähiümbruses säilitada.
KUJUNDUSRAIE
Kujundusraiet tehakse kaitstaval loodusobjektil kaitse-eesmärgi saavutamiseks. Lendorava püsielupaikade sihtkaitsevööndites tuleb kujundusraie kõne alla eelkõige noortes (alla 30 a) (puht)puistutes. Selleks sobivad püsimetsa majandamise võtted, mis suurendavad puistu sobivust lendoravale: soodustavad haava järelkasvu, säilitavad vajalikku haava osakaalu ja II rinde kuuski (eriti haabade lähiümbruses), säilitavad puistu mitmekesisuse (lisaks haavale ja kuusele esineb puistutes ka kaski, leppi ja remmelgat) või soodustavad nende puuliikide kasvama hakkamist puistus.
Millal võib lendoravametsas töid teha?
Raietööd on lubatud 1. septembrist 15. märtsini, välja arvatud valgustus- ja kujundusraied, millel ajaline piirang puudub. Soovituslikult võiks ka valgustus- ja kujundusraied ette võtta sügis-talvisel perioodil, et välistada lendorava häirimine poegade kasvatamise ja noorloomade hajumise ajal.
Kas ja milliste lisakuludega peaks arvestama?
Kuna lendoravametsade majandamisel on seatud täiendavad piirangud nii raietööde ajale kui ka mahule, tuleb tööde korraldamisel olla tavapärasest paindlikum. Väikese tööde mahu tõttu võib olla keerulisem leida sobival ajal tööde teostajaid. Väike maht muudab kulukamaks ka tööde korraldamise, näiteks tehnika kohaletoomise maksumus on sama, nagu suuremate raietööde puhul. Väikeste koguste tõttu võib kulukamaks kujuneda ka erineva kvaliteediga puidusortimendi müümine ja vedu.
Foto 6. Lendoravamets (Tõnu Laasi foto).
Kas ja kuidas piiranguid omanikule hüvitatakse?
Täna puudub õiglane kompensatsioonisüsteem, mis arvestaks piirangute mõju konkreetsele metsaomanikule.
Looduskaitseliste piirangutega aladel rakendub automaatselt maamaksusoodustus – sihtkaitsevööndis oleva maa eest maamaksu tasuma ei pea, piiranguvööndis kehtib 50% maamaksusoodustus.
Lisaks saab erametsaomanik Keskkonnainvesteeringute Keskusest taotleda hüvitist looduskaitseliste piirangute tõttu saamata jääva tulu eest. Hüvitise määr on:
• Natura 2000 alal asuvas ja väljaspool Natura 2000 võrgustiku ala asuvas sihtkaitsevööndis 134 eurot hektari kohta aastas.
• Natura 2000 alal piiranguvööndis, hoiualal ja projekteeritaval alal kuni 60 eurot hektari kohta aastas.
• Väljaspool Natura 2000 võrgustiku ala asuvas piiranguvööndis, hoiualal ja alal, mille osas on algatatud kaitse alla võtmise menetlus looduskaitseseaduse § 9 lõike 1 tähenduses (projekteeritav ala), 60 eurot hektari kohta.
Taotlus tuleb esitada igal aastal uuesti!
www.eramets.ee/toetused/natura-metsa-toetus
Kuidas majandatakse RMK lendoravametsi?
Alates 2013. aastast on RMK väljaspool kaitstavaid alasid planeerinud lendorava levikuvõrgustikku, mille pindala on praeguseks üle viie tuhande hektari. Seal tohib metsa majandada, kuid peab jälgima, et säiliks vähemalt 100 meetri laiune ja 12 meetri kõrgune pidev puurinne kahe lähima pesametsa vahel. Noore metsa hooldamisel tuleb jälgida, et alles jääks piisavalt haaba.
Eesmärk on tagada RMK valduses olevas metsas kogu lendorava levikuala ulatuses talle sobiliku levikuvõrgustiku olemasolu. RMK lendorava kaitsestrateegia aastani 2030 näeb selleks ette järgmised abimeetmed:
• Lendoravale sobivas elupaigas tehakse enne lageraiet inventuur.
• Metsa langetatakse sellises suunas, et kui siiski peaks leiduma seal mõni lendorav, saab ta eest ära minna.
• Hooldusraietel lendorava levikuvõrgustikus jäetakse alles piisavalt talle vajalikku haaba ja teisi pehmeid lehtpuid.
• Vajaduse korral paigutatakse lendoravale pesakaste.
• Soodustatakse nugise küttimist.
Kellelt küsida lendoravametsas tööde korraldamisel nõu?
Lendoravametsades tööde korraldamisel saab nõu küsida Virumaa Metsaühistust ning Keskkonnaametist.
Millised tingimused on seatud RMK-s raietele?
Siiani on Riigimetsa Majandamise Keskuse praktika olnud järgmine:
1. Ligikaudu 100 m laiused liikumiskoridorid on kavandatud suunduma võimalikult otse, sobivaid kasvukohatüüpe ja puistuid arvestades järgmise pesametsa suunas.
2. Maksimaalseks koridori lõigu pikkuseks on arvestatud 1,5-2,0 (2,4) km, millele järgneb pesamets või selle tunnustele vastav astmelaud (keskmiselt 5-7 ha).
3. Koridoris ei ole lubatud tekitada uusi metsakatkestusi risti leviku suunaga.
4. Koridoriks on levikut soodustavad puistud, milles on minimaalselt iga 400 meetri järel täidetud üks kriteerium järgnevatest (kriteeriumite olulisus kahanevas järjekorras):
• puistu I rindes vähemalt 15% haaba;
• puistu I rindes vähemalt 20% pehmet lehtpuud (sh vähemalt 5% haaba);
• metsakasvukohatüübiks on jänesekapsamustika, naadi, mustika või karusambla-mustika kasvukohatüüp, mille koosseisus esineb haaba.
5. Astmelauana eelistatakse jänesekapsamustika, naadi, mustika, karusamblamustika kasvukohatüüpide haava enamusega või I rindes vähemalt 20% pehme lehtpuu, sh vähemalt 5% haava osakaaluga eraldisi.
6. Koridorides nähakse ette metsade majandamine järgnevatel tingimustel:
• säilitada haavikute järjepidevus;
• jänesekapsa-mustika, naadi, mustika, karusambla-mustika kasvukohatüüpides arvata haab eraldisel kaasnevaks peapuuliigiks (küpses eas oleks vähemalt 15% haaba);
• kõikides (va sambliku, kanarbiku, pohla, sinika, raba ja siirdesoo) kasvukohatüüpides pehme lehtpuu soosimine (vähemalt 20 % eraldise kohta).
Foto 7. Lendoravamets (Tõnu Laas foto).
Lendorava LIFE projekt
Eesti-Soome ühisprojekt „Co-operation for improving the conservation of the Flying squirrel in Europe” keskendub lendorava olemasolevate elupaikade säilitamisele ja elupaigavõrgustiku taastamisele.
Millega tegeleb lendorava LIFE projekt?
Projekti käigus inventeeritakse teadaolevaid ja potentsiaalseid lendorava elupaiku, töötatakse välja lendorava elupaigamudel ning modelleeritakse lendorava elupaikade võrgustik. Saadud tulemusi kasutatakse metsakujunduskavade koostamiseks, et tagada lendorava elupaikade ja neid ühendavate liikumiskoridoride säilimine pikas perspektiivis.
Lisaks paigaldatakse lendorava elupaikadesse täiendavaid pesakaste, korraldatakse loodustalguid, rajati lendoravat ja metsa ökosüsteemi tutvustav õpperada Tärivere mäele Iisakusse ja koostatakse muid infomaterjale.
Korraldatakse kujunduskavade alusel raietöid lendorava püsielupaikade piiranguvööndites asuvates erametsades. Tööde eesmärk on lendorava elupaigakvaliteedi tõstmine.
LIFE projekti juhtpartner on Soome Metsavalitsus (Metsähallitus), Eesti partnerite tegevusi koordineerib Keskkonnaamet ning lisaks on projekti kaasatud 13 partnerit Soomest ning 4 Eestist (Keskkonnaamet, Riigimetsa Majandamise Keskus, Erametsaliit ja Metsakorralduse Büroo). Algusaastatel osales projektitegevustes ka Eestimaa Looduse Fond. Projekti põhirahastajaks on Euroopa Liidu LIFE-programm ning kaasrahastajaks Keskkonnainvesteeringute Keskus. Projekti tegevusi viiakse ellu aastatel 2018-2025.
LIFE17 NAT/FI/000469 Flying Squirrel LIFE
Lendorav LIFE
Näiteid lendoravametsade majandamisest LIFE projekti käigus
Lendoravametsade majandamist LIFE projektis korraldab Eesti Erametsaliidu liikme Virumaa Metsaühistu esindaja, Keskkonnaamet või maaomanik ise. Raietööde aluseks on projektipartneri OÜ Metsakorralduse Büroo koostatud kujunduskavad.
Mis on kujunduskava?
Kujunduskava on LIFE projekti all koostatud metsamajandamise kava, mis on aluseks lendorava elutingimuste säilitamiseks ja parandamiseks tehtavatele töödele erametsades. Kujunduskavad annavad suunised elupaigaks sobiliku metsakoosluse kujunemiseks.
Kavade koostamisel küsiti sisendit ka metsaomanikult, kelle ettepanekuid võimalusel arvestati.
Iga maaüksuse kujunduskava ja sellega kaasnevad tööd on planeeritud vastavavale kinnistule ning neid töid ei saa laiendada teistele metsaaladele. Projekti heade tulemuste korral võiks kujunduskavad tulevikus muutuda üheks tööriistaks lendorava püsielupaikade ja ka teiste kaitstavate alade piiranguvööndite metsade majandamisel.
Kujunduskavades ettenähtud tööde kõrvalproduktina tekkinud puitmaterjal kuulub maaomanikule.
Projektialadel tehtud tööd
Lendoravaprojekti käigus korraldati töid kokku 15 kinnistul. Töid korraldas Virumaa Metsaühistu, Keskkonnaamet või maaomanik ise. Järgnevalt on toodud viis näidet tehtud tööde kohta.
Näide 1
Näide 1 projektiala asub Lääne-Virumaal
Vinni vallas. Kujundusraie ala asub kahe lendorava leiukohta vahel, millest üks (ca 400 m) on asustatud 2013. aastast ja teine (ca 1 km) vahelduva eduga 2014. aastast.
Leiukohtade kaitseks on loodud püsielupaigad, mille kohaselt on pesapuude ümbruses kehtestatud sihtkaitsevööndid ning neid ümbritsevad piiranguvööndid, mille eesmärgiks on tagada metsa tuulekindlus ja sidusa metsaga ühendus naaberalaga.
Projektiga kavandatud raiete piirkonnas on piiratud ulatuses säilinud 90 aasta vanune kuusik ja väiksemas mahus 65-aastane kase, mustalepa ja kuuse segamets. Metsas esineb väiksemas mahus ka haaba. Siinne mets võiks sobida lendoravatele leviku astmelauaks või ka pesametsaks.
Näide 1 projektiala on majandatud väga madala intensiivsusega püsimetsana. Seetõttu kasutati siin vaid valikraiet. Raie käigus säilitati kõik haavad ja nende vahetus läheduses kasvavad kuused, mis tagab metsa jätkuva sobivuse lendoravate liikumiskoridoriks,
Kaart 1. Näide 1 objektiala kaitsevööndid ja
astmelauaks ja isegi uueks pesametsaks. Samuti säilitati metsa tuulekindlus.
Projekti käigus tehti valikraie kogu kinnistul. Projektiala kaitsevööndid ja tööde piirkond on märgitud kaardil 1.
Maaomaniku kommentaar:
Tegu on esivanemate metsaga, omanik elab ise metsa kõrval ja käib seal igapäevaselt.
Mets asub kahe lendorava leiukoha vahel (üks 400 meetri ja teine 1 km kaugusel).
Ta kinnitab, et pole kunagi soovinud oma metsa täiesti lagedaks raiuda, küll aga soovis ta ette võtta hektari suuruse uuendusraie, mis oravasobilikkuse tõttu keelati. Omanik nendib, et oleks hea meelega piirdunud hoopis harvendusraiega, kuid nii väikese mahuga ei tasuks see töö lihtsalt ära.
Lendoravaprojekti käigus tehti metsas valikraiet, kaheksalt hektarilt raiuti üksikpuudena kokku 500 tm puitu.
Omanik on küll rahul, et ta metsas midagigi teha lubati, kuid on pessimistlik metsa tuleviku osas – tema sõnul ei ole nii tiheda metsa all uue metsa kasvu loota. Nii tundubki talle kogu majandamisviis läbi mõtlemata, sest tegevused on suunatud ainult oravale, kuid mitte kogu metsa jätkusuutlikkusele ja püsimisele.
Kuna omanikul on endal väike tislerikoda, on tema jaoks oluline just metsa lähedus ja sealt puidu varumine. Seetõttu ei paku lohutust ka piirangute eest makstavad hüvitised, veel vähem täna laual olev võimalus maa riigile müüa või vahetada tulevikus hoopis mõne muu metsatüki vastu.
Tema arvates on vaid aja küsimus, millal ka ülejäänud mets range kaitse alla võetakse.
Säilitatavad haavapuud (punase märgisega) ning 10-meetrine raadius nende ümber, kus säilitatakse samuti kõik puud
Näide 2
Näide 2 projektiala asub Kirde-Eestis
Alutaguse vallas. Kujundusraie ala asub kahe lendorava leiukoha vahel, millest üks on asustatud 2008. ja teine 2015. aastast.
Leiukohtade kaitseks on loodud püsielupaik, pesapuude ümbruses on kehtestatud sihtkaitsevöönd ning seda ümbritseb piiranguvöönd, mille eesmärgiks on tagada sidusa metsaga ühendus naaberaladega.
Püsielupaiga piiranguvööndisse jääb 15 hektari suurune ala, millest kaheksal hektaril kasvab vaid kuni 15-aastane noor mets. Seetõttu on
metsad veel vaid väga vähesel määral sidusad. Keskealistes puistutes esineb kaske, kuuske, mändi, haaba ning musta ja halli leppa.
Kujunduskava järgides tehti projektialal harvendusraiet 40-50 aastastes kase enamusega metsades, kus esineb ka musta leppa ja haaba. Valikraiet tehti 80 aasta vanuses männienamusega metsas, kus kasvab ka kaske ja vähesel määral haaba, lisaks teises rindes ka kuuske. Raied tehti arvestusega, et säiliks sidus metsa ühendus naabruses paiknevate pesametsade vahel. Raietööde käigus säilitati kõik alal kasvavad haavad.
Kaart 2. Näide 2 projektiala kaitsevööndid ja tööde liigid
Tööde tegemiseks kasutati väikeharvesteri
Malwa ja väikeforvarderi Jarcrac.
Projektiala kaitsevööndid ja tööde piirkond on märgitud kaardil 2.
Maaomaniku ja tööde korraldaja kommentaar:
Võrreldes tavapärase metsamajandamisega pidi lendoravametsas väga täpselt jälgima kujunduskavas ettenähtud tingimusi, sh puude valik, kasvama jäävad puud, alusmets nende ümber jne. Metsameister pidi juba alusmetsaraiet planeerides rohkem ette mõtlema, raiutavaid puid ette märkima ja mehi juhendama.
Metsameister pidi oluliselt tihedamini käima langil ja andma töid teostavatele operaatoritele juhiseid, samuti oli oluline veel pingsamalt jälgida ilmaolusid, et vältida maapinnakahjustusi.
Tegu oli harvendusraiega ning hetkel selles metsas me oma pikaajalisi plaane ümber tegema ei pidanud.
Näide 3
Näide 3 projektiala asub Lääne-Virumaal Vinni vallas. Kujundusraie ala asub kahe teineteisest 300 meetri kaugusel asuva lendorava leiukohta vahel, millest üks on viimasel kümnel aastal olnud asustatud ja teine vahelduva eduga asustatud alates 2005. aastast.
Leiukohtade kaitseks on loodud püsielupaik, mille kohaselt on pesapuude ümbruses kehtestatud sihtkaitsevöönd ning seda ümbritseb piiranguvöönd, mille eesmärgiks on tagada vanema metsa tuulekindlus ja sidusa metsaga leiukohtade vaheline ühendus. Püsielupaiga piiranguvööndisse jääb samuti
vaid kuni 20 aastaseid noori metsi. Seetõttu on metsad veel ainult vähesel määral sidusad. Keskealistes ja vanemates puistutes esineb nii kuuske, kaske kui ka mändi, lisaks haaba ning musta ja halli leppa.
Kujunduskavaga kavandati noorendikes valgustusraiet, keskealistes metsades harvendusraiet ja vanemates metsades valikraiet. Harvendus- ja valikraiete eesmärgiks on säilitada lendorava leiukohtade vahel sidusa metsaga ühendus. Raiete käigus säilitati haavad ja tõsteti lehtpuude osakaalu kasvama jäävas metsas. Raietöödeks kasutati harvesteri.
Kaart 3. Näide 3 projektiala kaitsevööndid ja tööde liigid
Projektiala kaitsevööndid ja tööde piirkond on märgitud kaardil 3.
Tegu on suures osas majandatud metsakinnistuga, mis on täies ulatuses lendorava püsielupaiga piiranguvööndis. Osale kinnistust projekteeriti lendorava püsielupaiga sihtkaitsevöönd.
Tööde korraldaja kommentaar:
Võrreldes teiste lendorava projekti käigus tehtud raietega oli see kinnistu täiesti teist nägu, sest tegu oli suures osas noore majandatud metsaga. Tööde juhendamisel tekkis raietööde tegijatel palju küsimusi ning pigem lõigati materjali ettenähtust vähem, et mitte reeglite vastu eksida.
Tõenäoliselt oleks tulemus metsaomaniku jaoks olnud soodsam, kasutades väiksemat harvesteri ja mõnedel eraldistel saemehi.
Metsaomaniku kommentaar:
Metsakasvatajana ei oleks me sellist raietööd kindlasti ette võtnud, sest investeering ei oleks ära tasunud, tulevikumetsa kujundamisest me olemasolevate ja planeeritavate piirangute valguses rääkida ei saa. Sooviksin kuulda kaitse planeerijate pikka plaani, milline peaks see mets olema näiteks 50 aasta pärast. Minu arvates oleks saanud metsakasvatuslike võtetega kujundada siin väga kena segametsa, kus ka haaval suur osakaal. Praegused väikese raiekraadiga valik- ja harvendusraied metsa uuenemiseks sobivaid tingimusi ei loo, sest on liiga pime. Kahjuks ei arvestatud suures osas minu kommentaaridega ka kujunduskava koostamisel.
Näide 4
Näide 4 projektiala asub Ida-Virumaal Alutaguse vallas. Kujundusraie ala asub lendorava leiukohta naabruses. Siinset lendorava leiukohta on seiratud 1994. aastast ning see on seni olnud kõikidel aastatel asustatud.
Leiukoha kaitseks on loodud püsielupaik, mille kohaselt on pesapuude ümbruses kehtestatud sihtkaitsevöönd ning seda ümbritseb piiranguvöönd, mille eesmärgiks on tagada vanema metsa tuulekindlus ja sidusa metsaga ühendus lähima leiukohaga.
Kuna leiukoht on juba pikka aega kaitse all, siis ulatuslikumaid raieid selle piires ei ole viimastel aastakümnetel tehtud. Keskealistes ja vanemates puistutes esineb valdavalt kaske ja kuuske, lisaks ka vähemal määral mändi, haaba ning musta ja halli leppa.
Kujunduskavas planeeritud valik- ja harvendusraietega sooviti säilitada metsa sidusus ja tõsta haava osakaalu puistus. Töid tehti 2023. aasta kevadel harvesteriga.
Projektiala kaitsevööndid ja tööde piirkond on märgitud kaardil 4.
Kaart 4. Näide 4 projektiala kaitsevööndid ja tööde liigid
Maaomaniku kommentaar:
Tänu projektile sai seal metsas midagigi tehtud. Kui oleksime hakanud ilma kujunduskavata sarnaseid töid planeerima, oleks tõenäoliselt kooskõlastuse saamine olnud oluliselt keerulisem. Nüüd on meil seal harvendused tehtud ning mis sellest tükist edasi saab, polegi teada. Eks see sõltub suuresti sellest, mida erinevad piirangud ette kirjutavad.
Tööde korraldaja kommentaar:
Tööd olid tavapärasest ajakulukamad, kuna rohkem oli puude märgistamist. Näiteks märkisime ära kõikide vanade haabade ümber asuvad puhvertsoonid. Kindlasti oleks olnud kasulik koos Keskkonnaameti esindajatega kõik tööobjektid eelnevalt läbi käia ja tingimused ning nende põhjendused läbi rääkida. Tööde käigus tekkis nii minul kui ka töömeestel mitmeid küsimusi, millele kujunduskavad otseselt vastust ei andnud.
Foto 5. Vanade haabade ümber jäeti 10 meetri raadiuses puhvertsoon, mis ka looduses märgistati.
Näide 5
Näide 5 projektiala asub Kirde-Eestis
Alutaguse vallas. Sealset lendorava leiukohta on seiratud 1994. aastast, kusjuures igal aastal on kaardistatud kõik leitud pabulapuud. Alast ca 500 meetri kaugusel nii põhja kui ka lõuna pool asuvad samuti lendorava leiukohad. Aastatel 2013-2019 ei olnud ala lendoravatega asustatud.
Leiukoha kaitseks on loodud püsielupaik, mille kohaselt on pesapude ümbruses kehtestatud sihtkaitsevöönd ning seda ümbritseb piiranguvöönd, mille eesmärgiks on tagada sidusa metsaga ühendus naaberaladega. Alal kasvab erivanuseline mets, kus esineb nii
haaba, kuuske kui ka mändi, lisaks kaske ning musta ja halli leppa. Ala ühes osas on ka 2000. ja 2001. aasta tormide järgselt kasvanud noorendik (haab, kuusk ja kask). Alal on ka 2012. aastal tehtud piiratud ulatuses valikraiet.
Harvendusraie kavandati kujundusraiega 20 aasta vanuses haava, kase ja kuuse noorendikus eesmärgiga kujundada sellest algselt sobiv toitumisala ning hilisemas faasis elupaigaks sobiva struktuuriga mets. Vanemates metsaosades on kavandatud valikraie, mille tulemusel peaks säilima ja kujunema vanade haabadega kuuse ja männi segamets. Raie käigus säilis naabruses olevate leiukohtade
Kaart 5. Näide 5 projektiala kaitsevööndid ja tööde liigid
vahel loomade liikumiseks sidus mets.
Projektiala kaitsevööndid ja tööde piirkond on märgitud kaardil 5.
Tööde korraldaja kommentaar:
Tööde planeerimisel oli õppekohaks planeeritav aeg – Eestis aina sagedasemate soojade ja märgade talvedega ei pruugi 1-2 aastat olla piisav aeg tööde tegemiseks. Ka meil oli tööde perioodil palju lund ja sulailma, mistõttu jäi töö korduvalt pausile.
Tööd tehti saemeestega, kokkuvedu ratastraktori ja ATV järelkäruga. Seetõttu olid tööd ka tavapärasest palju kallimad. Aga selline tehnoloogia ongi kallim, tuleb aduda, et töö eesmärk on samuti tavapärasest erinev. Rohkem võttis aega ka tööde planeerimine, kuna kogu puudevalik räägiti
Keskkonnaametiga läbi ja kõik raiutavad puud märgiti ära. Lendoravametsade
majandamise juures midagi keerulist ei ole, tuleb valida õiged töövõtted ja teha õige puudevalik ning arvestada tööde planeerimisel ja tegemisel tavapärasest pikema ajaga.
Maaomaniku kommentaar:
Meie metsas on lendorav juba väga ammu, võib öelda, et algusaegadest peale. Muutused on alati ebamugavad, kuid meil on olnud oravaga kaasnevate piirangutega harjumiseks väga pikalt aega. Seni olemegi oma metsas teha saanud ainult mõned valgustusraied ning vähesel määral valikraiet.
Lendoravaprojekti puhul oli tegu esimese algatusega, kus nägin, et midagi liigub ja esimene kord, kui saime ka reaalselt kasu. Varasemalt on riigipoolne tugi maaomanikule olnud väga nõrk. Samas on piirangud oma maal toimetamisel väga karmid.
Metsal on meie pere jaoks emotsionaalne väärtus ning omanikuna soovin näha, teada ja aru saada, keda ja miks minu metsas kaitstakse. Seni on vajaka olnud omaniku kaasamisest. Nüüd oli esimene suurem abi aastakümnete jooksul, kui sai käia spetsialistiga metsas, esitada küsimusi ja asi sai selgemaks.
Puudu on aruteludest ja selgitustest. Samuti sooviksin teada, kuidas mujal maailmas lendoravat kaitstakse, kuuldavasti Soomes selleks nii rangeid piiranguid omanikele ei seata.
Valikraie
Peamised järeldused viie projektiala kogemusest
• Nii metsaomanikud kui ka tööde tegijad soovivad saada rohkem infot koos põhjendustega, miks just nii peaks tegutsema ja kuidas see metsa arengut ning sobivust lendoravale täpsemalt mõjutab. Kuna tegemist on esimese katsega koostada ja viia ellu lendorva elunõudlusi arvestavad metsakujunduskavad, siis selle protsessi käigus õpivad kõik ja tulemuse edukust saame hinnata alles aastate pärast.
• Metsaomaniku vaatest on ootus teha kujundusraieid rohkem vanemates metsaosades, kust ootuspäraselt võiks saada rohkem puitu. Liigikaitse seisukohast on oluline, kas mets on ka peale raiet liigile sobiv. Seetõttu kavandati raieid pigem noorematesse metsadesse, mis suunaks metsa edasist kujunemist lendoravale sobivamaks ja vähem vanematesse, mis on juba lendoravatele sobivad.
• Metsaomanike arvates võiks sihtkaitsevööndis kujundusraie olla võimalik ka elupaiga kvaliteedi säilitamiseks, mitte ainult parandamiseks. Lubatud võiksid olla tegevused, mis elupaiga kvaliteeti oluliselt ei halvenda ning loovad tingimused elupaiga säilimisele tulevikus, näiteks suuremate häilude raiumine ning nendesse sobivate puuliikide istutamine jmt.
• Kuna puudub teadmine, milliseid muutusi lendorav oma elupaigas talub, kuidas mõjub raiete ulatus ja langi lähedus lendoravatele nende pesapuude lähedal, ei kavandatud selle projektiga raieid pesametsadesse.
• Sihtkaitsevööndites on kujundusraie määramisel kaalutlusruum väga väike. Mõningatel juhtudel võiks kaitstava ala tsoneering olla täpsem, st nooremad metsaosad võiksid kuuluda piiranguvööndisse, kus uuendatud kaitsekord toetab nende säilimist ja kujunemist. Vanemate metsaosade pindala on sageli väike ja häilude tekitamine sinna riskantne. Seepärast on suur oht raietega lendorava elupaika kahjustada.
• Nii raiete planeerimisel (kujunduskavades) kui ka metsas töid tehes oldi raiutava mahu osas pigem konservatiivsed. Ka kohtumisel Keskkonnaametiga tehtud töid üle vaadates nenditi, et kohati oleks võinud metsa hõredamaks raiuda, kahjustamata lendorava elupaika. Sageli ei osata pelgalt paberile kirjapandut ette kujutada, millisena näeb mets välja peale tööde elluviimist, seetõttu kavandati mahud pigem väiksemad.
• Raietööde käigus oleks kasulik koos ekspertidega korduvalt töid üle vaadata ja jooksvalt konsulteerida.
• Metsakasvatajale on paljudel juhtudel tööd arusaamatud ja tekitavad küsimusi, milliseks see mets edasi areneb, arvestades näiteks uuenemiseks vajalike valgustingimuste puudumist ja suurt juurkonkurentsi.
• Väikeste mahtude ja piirangute tõttu on töö tavapärasest kallim ja ka ajakulukam.
• Ilma projekti rahastuseta peaks omanik hoolikalt kaaluma ja puiduturu olukorda
jälgima, millal sellised väikese puidumahu ja suure töömahuga tööd ette võtta.
• Kuna tööde maht on väike, siis oskuste, vaba aja ja vajamineva tehnika olemasolul (käsisaag, väike traktor/ ATV) võib metsaomanik selliseid töid ka ise teha. See võimaldab teatud mahus kulusid optimeerida.
• Metsaomaniku jaoks on kujundusraiete tegemisel suurem mõte, kui tal on võimekus neid töid ise teha. Suurel kinnistul on omanikul töid korraldada keeruline.
• Lähestikku asuvatel metsaomanikel on mõistlik kulude optimeerimise eesmärgil töid koos korraldada.
• Valikraiete planeerimine tekitab metsaomanikes skepsist, kuna selline majandamisstrateegia erineb tavapärasest majandusmetsade majandamise praktikast. Püsimetsanduse viljelemise kogemused on viimaste põlvkondadega kaduma läinud ning võtted vajavad nüüd taas katsetamist ja harjumist. Sageli ei vasta püsimetsandusele suunatud majandamisplaan metsaomaniku ootustele.
• Raietööde võimalikud positiivsed või negatiivsed mõjud lendoravale avalduvad aastaid hiljem ning vahetult pärast raietöid ei ole võimalik neid piisavalt hinnata.
• Metsaomaniku jaoks oli projektis osalemine kindlasti kasulik, sest mitmed tööd said tehtud, mida muidu võib-olla ei oleks ette võetud. Projekti käigus õppisid kõik.
Optimismi süstib ühe tööde korraldaja ütlus: „Lendoravametsade majandamise juures ei ole midagi keerulist: tuleb valida õiged töövõtted, teha õige puudevalik ning arvestada tööde planeerimisel ja tegemisel tavapärasest pikema ajaga.“
