Maht jurgâliđ lavluid anarâškielân, Iida Kerokoski

Tekstâ: Iida Kerokoski Kove: Pixabay

Lah-uv tun motomin kuullâm muusikpitá, mast láá mielâttes šiev säänih, mut tot ij kavnuu anarâškielân? Tun puávtáh jieš jurgâliđ tom!

Lavlui teikâ eres tihtâteevstâi jurgâlem sáttá orroođ vaigâdin, mut tego puoh aašijn elimist, te tast-uv šadda tađe älkkeb, mađe eenâb tom parga.

Máhđuliih suujah toos, mondiet teevstâid kannat jurgâliđ, láá ennuv. Ohtâ stuárráámuin lii kuittâg tot, ete tot lii hitruu. Mun jieš kuldâlâm ennuv suomâkielâg muusik, já muu mielâst lii uáli suotâs smiettâđ, maht pittáid puávtáččij jurgâliđ anarâškielân.

Tast kalga kiddiđ huámmášume maaŋgâ áášán: toos, ete jurgâlus lii iberdittee já toos, ete puoh saanijn pisoččij tuárvi siämmáš merhâšume nuuvt, ete tast puáhtá addiđ, mii teevstâid tot algâaalgâst lii lamaš. Já ko lii saahâ lavlust, te totkin ij vala pijssáá, ko tekstâ kalga meid heiviđ muusik riitmân.

Meiddei jurgâlemvyevih láá ennuv, já eromâšávt jis tun jurgâlah tuše heervâ tiet, te tun puávtáh porgâđ aaibâs maid peri halijdah.

Tun puávtáh keččâđ jyehi sääni sänikirjeest já jurgâliđ teevstâ aaibâs njuolgist säänist sáánán. Tot puáhtá išediđ tuu aalgâst, te finniih mottoomlágán vuossâmuu versio, mut tot ij táválávt lah puoh pyeremus vyehi porgâđ. Jis tun jurgâlah lavluu säänist sáánán jiehke ollágin mute tom ton maŋa, te sáttá leđe vaigâd kiddiđ huámmášume riitmân, celkkui ráhtusân já meiddei toos, lii-uv tekstâ tuođâi iberdittee anarâškielâ.

Lavlui saanij jurgâlmist kannat mušteđ, ete távjá puoh tehálumoseh láá tubdâmušah já tot, mast teevstâst lii saahâ. Jis lavluu riitmân sovâččij uáli pyereest mottoom sääni, mast ij lah aaibâs siämmáš merhâšume ko algâkielâlâš teevstâ säänist, te tom kannat kevttiđ.

Ij hettii, veikâ tun jieh tubdâččii aaibâs jyehi sääni anarâškielân – veltihánnáá puoh säänih iä ubâ lahkin anarâškielân, já talle tun jurgâleijen peesah smiettâđ, maht peessâđ čuolmâst ovdâskulij. Rááhtáh-uvks tun jieš aaibâs uđđâ sääni teikâ keččâlah-uvks tun čielgiđ ääši eres sanijguin?

Toos kannat kevttiđ ääigi, ete smiättá, mast laavlâ tuođâi muštâl. Tot iššeed meid ennuv jurgâlmist, ko puávtáh älkkeebeht hoksáđ muulsâiävtuid jurgâlusân.

Magarijd ereskielâlijd lavluid tun lah moonnâm ääigi kuldâlâm? Mii lii tuu jiellâhpittá? Aalgât kostnii, veikâba vuossâmuu veerstâst teikâ kiärdumveerstâst já smietâ, maht tot puávtáččij moonnâđ anarâškielân. Jis tust lii mohtâ, te máttááttâl lávluđ já čuojâttiđ jurgâlum pitá – vissásávt meid skipáreh kuldâliččii tom mielâstis!