Herskustâlmin mälistemkuursâst, INSAKU-uáppeeh 2021–2022

Puškoh vyerdih ijjâpuolâšijd. Kove: Ánná Morottaja

Tekstâ: INSAKU-uáppeeh 2021–2022 Koveh: Sonja Valle, Ánná Morottaja, Mila Leppälä, Milja Nikunen, Ulpu Mattus-Kumpunen,

Lostiist 2022-1 lohhee peesâi Säämi máttááttâskuávdáá anarâškielâ uáppei fáárun kuálástemreeisun Kuáskimnjaargân. Taan tove uáppeeh láá jottáám mälistemkuursâ, mon máttáátteijen tooimâi Ánná Morottaja. Mälistempeeivih tuállojii vyesimáánu 10.–12. peeivi. Taat maainâs tuálvu Lostii lohhee njaalgâ sämiheerskui maailmân.

Majebaargâ mij vuojijm Ááná pááikán Rivdulân. Arvastâlâi, mut tot ij häittidâm maiden. Onne, mälistemkuursâ vuossâmuu peeivi, mij piejâččijm koškepuškoid kuškâđ. Vistig Ánná čaaitij mijjân, maht kyeleh kieđâvuššojeh. Talle mij roođâim puškoid já vuolâim tuárissaagijd. Mij čuoggijm taid puško cuopâ siisâ nuuvt, ete puško pisoččij liäbbud já kuškâččij pyerebeht. Tast maŋa Ánná salttij kuolijd. Koškepuško ij taarbâš säälti nuuvtkin ennuv ko sälttišapšâ. Mij piejâim puškoid loován já maŋeláá Ánná pálhustij taid. Kyevti ohhoost puškoh láá kuškâm, jis lii šeigi: ijjâpuolâšeh já koškáduh.

Tullâpiällást mij vuošâim jo kuškâdum koškepuškoost kyelipottáák. Koškepuško lâi käsittum muuneeld. Mij puurâim koškepuško, já tot lâi njäälgis meiddei tagarin. Mij koolgâim terppâđ puško vistig ákšušomeráin, vâi cuoppâ smiäruluvá. Jukka raahtij mijjân taldrikijd muorâst. Kyelipottáák lâi njäälgis vuojáin.

Njaalgâ kyelipottáák taldrikist olgon. Kove: Mila Leppälä

Mučis kumppâsij rähtim. Kove: Milja Nikunen

Koskoho mij máárfuim já kumpâstijm. Vorrâtääigi rähtim lâi uáli älkkee. Čuolmâ poođij kuittâg, ko čuáleh lijjii nuuvt puáidááh, ete taid koolgâi jorgođ já väldiđ váhá puoidijd meddâl, vâi vorrâ monâččij siisâ. Mij huámmášijm eskin ko pargo lâi jo masa porgum, ete paskos tuáimá maarfij tevdimist pyereest, jis pyeidi lii čuoppum tuárvi uccâ pitážin. Piärgumääli piejâim vuoššuđ jo iđedist, já ko määrfih já togge lijjii tevdum já kumpâstäigi turbom, te ij tarbâšâm ko pieijâđ kopšâđ. Mist lâi meiddei keččâleijee kievkkânist pargon keččâliđ. Tuáimá-uv tot, jis määrfi piäjá páánun possuđ? Tooimâihân tot, já smakkâ lâi njaalgâ, ko määrfi korrâ lâi smiäru. Talle ko puoh purrâmâšah lijjii valmâšeh, te mij tiäđust-uv puurâim kalas. Mij vaaldijm vala loopâid pááikán.

Ođđâmeh láá-uv tagareh heerskuh, ete kannat uáiniđ váhá vääivi, vâi taid finnee olgos. Kove: Sonja Valle

Kii kazza kozzâmääli? Kove: Milja Nikunen

Tuorâstuv uáivijuurdân lâi vuoššâđ kozzâmääli. Poccuu koozâid koolgâi putestiđ pyereest ovdil vuoššâm, mutâ mudoi toigijn ij tarbâšâm porgâđ ennustkin, tastko taid puovtij vuoššâđ ton siämmáá liemâst, mii lâi pááccám koskoho määlistmijn. Mij koolgâim tuše vyerdiđ 4–6 tijme, ete toh kopšii. Kozzâmääli ij lahkin mihheen häppilispurrâmušâid.

Vyerdidijnân mij raahtijm-uv eres evvisijd: myerjipiirak (ij magarijgijn ärbivuáválâš ravvui mield rahtum), myerjimääli algâjuhâmâššân já sämikááhuid. Ulpu smietâdij: “Mun lijjim ain jurdâččâm, ete sämikákku lii eidu taggaar ruvâškákku, mon muu ákku laavij kakkiđ, já tot lâi-uv taggaar äšši, mon mun halijdim oppâđ liäibuđ jieš.” Mutâ ohjelmist lâiuv ohrakááhui liäibum. Nuuvtpa mij juovijm kakkimpargo nuuvt, ete kyevtis liäiboin ohrakááhuid, já nubbe kyevtis ruvâškááhuid. Tast šoodâi nuuvt kočodum keččâleijee kievkkân.

Ruvâšliäibookuáhtást, Ulpust já Milast, ij lamaš olmâ tiätu tast, ete maht já magarijd kááhuid kolgâččij rähtiđ, tastko resepteh láá maaŋgâlágáneh. Tondiet suoi rahtijn kyehti tääigi, nube soodain já nube soodattáá, já motomijd jieškote-uvstuárusijd kááhuid. Ulpu muštokuuvij mield ááhu ruvâškákku lâi styeres já assaa, mutâ kááhuh šoddii maaŋgâmuđusiih. Loppâloopâstkin ij lamaš aaibâs čielgâs, ete kopšii-uv toh olmânáál. Uvnâ lâi máhđulávt liijkás koolmâs, teikâ kuškâdemäigi puovtij leđe liijkás uánihâš. Kááhuh lijjii kuittâg njálgáh, tegu meiddei saremääli teikâ -juhâmâš, ohrakááhuh sehe myerjipiirak-uv.

Kozzâmääli lasseen mij vuošâim piärgumääli já ođđâmijd. Taavtij luoddim várás mij tarbâšijm tagarijd tyejiniävuid, maid iä vissâ lamaš ovdil uáinámgin škoovlâ máttááttemkievkkânist. Tot oroi lemin viehâ varâlâš pargo, ko ákšoin terppii. Kale mist lijjii nuuvt ennuv heerskuh, ete mij ep jur tarbâšâm puurrâđ maiden muide ton peeivi.

Anarâškulttuur kurssâ lâi mielâkiddiivâš, hitruu já luhostum. Mij peesâim uápásmiđ sämikulttuurân já livđijd, ärbivuáválâš kuálástemtaavijd já táválâš anarâš purrâmâššáid. Kurssâ kepidij kielâ oppâm já siämmást lasettij tiäđu anarâšâi moonnâmääigist. Ánná sáárnui mijjân masa ubâ ääigi sämikielâ já voojij vuoigiđ mii kielâfeeilâid. Takkâ Áánán puoh hitruus kuursâin!