2 minute read

Koskâ-Italia mokke, Sonja Valle

Koskâ-Italia mokke

Tekstâ já koveh: Sonja Valle

Advertisement

Mun, muu käälis Pasi já munnuu nubálovihásiih párnááh Lumi já Pyry eelijm Koskâ-Italiast kesimáánu aalgâst. Mij lâim smiettâm mohe Italian jo kyehti ive, mutâ koronapandemia tiet tot ij luhostum. Must láá kyehti pargoskippáár Italiast, kiäh láin jo ive 2020 aalgâst povdim mii perruu kolliistâllâđ. Mii mokke piištij ohtsis kyehti oho. Mij eelijm neelji kaavpugist já mij reissijm saajeest nuubán junáin. Vuosmuš kaavpug lâi Bologna, kuus mij kiirdijm Helsigist. Šoŋŋâ lâi mudágávt liegâs, já purrâmâš lâi njäälgis. Mij vazâččijm kaavpugist já kejâstâlâim uáinámušâid. Bolognast eromâš lii tot, ete tobbeen láá ennuv vázáttuvah, moh italiakielân kočoduvvojeh “porticon”. Toh láá epitáváliih toin naalijn, ete toh láá rakânâsâi siste (kj. Bolognast valdum kove). Onnáá peeivi kaavpugist toh láá ohtsis suulân 38 km. Tot lâi hirmâd pyeri äšši, tastko jyehi peeivi oorvij váhá.

Uáinus Assisist.

Bolognast “porticoh” láá suulân 38 km. Tuáváást Bologna puáris tornâ. 21

Bolognast mij mađhâšijm Perugian, já tobbeen láin muu italialiih pargoskipáreh Silvia já Daniela. Suoi čaittijn mijjân Perugia kuávlu kulmâ peeivi. Tot lii uáli jo mučis kuávlu. Mij eelijm tagarijn puáris kaavpugijn ko Perugiast, Bettonast já Assisist. Toh huksejuvvojii čuumâ oolâ koskâääigi teikâ joba etruskij ääigi ađai paijeel 2 500 ihheed tassaaš. Muuvrah puáris kuávdáá pirrâ já puáris rakânâsah lijjii hormišeh, já uáinus lâi mielâttes muččâd. Mottoom ehidispeeivi mij eelijm Montefalcost viinitáálust, já muoi peesáim Pasijn smakkiistâllâđ viinijd. Muáddi puttâl ferttij uástiđ meid fáárun.

Tastmaŋa mij mađhâšijm Marcellin, mii lii sijdâ Numana kieldâst Italia nuorttâriddoost. Viijmâg mij peesâim vuoijâđ meerâst. Tobbeen lâi hirmâd jo paahâs, já lâi hitruu viettiđ ääigi merâriddoost. Turistäigi ij lamaš vala álgám, já tondiet lâi hirmâd rávhálâš. Mij purâdijm jyehi eehid raavvâdviäsust. Tot lii ohtâ pyeremuin aašijn luámumääđhist, ko ij taarbâš jieš mälistiđ. Párnááh puuráin pica sehe pasta já muoi Viinikiällárist lâi mudágávt čuásis.

Numana Marcelli. Viijmâg merâriddoost!!!

Spaghetti ai frutti di mare.

Jieškote-uvlágáneh merâelleeh algâpurrâmâššân (antipasti).

Rimini kuávdáš siesta ääigi. Pasijn lijkkuim puurrâđ kyele sehe eres merâelleid. Já tobbeen riddokuávlust lijjii hirmâd ennuv pyereh raavâdviäsuh valjimnáál.

Talle mij mađhâšijm rido mield tavaskulij, já majemuš saje lâi Rimini. Mij lâim tobbeen oholoopâ. Lâi vala-uv mielâttes pakkâ šoŋŋâ, já puoh italialiih-uv halijdii viettiđ ääigi riddokuávlust. Riddoost lijjii tuhátteh ulmuuh. Mij kaartâim čuážžuđ rááiđust ehidist ko halijdijm moonnâđ raavvâdviäsun, tastko jyehi saje lâi tievâ ulmuin. Mottoom peeivi mij moonâim Rimini kuávdážân. Tijme lâi ohtâ, já ubâ kuávdáš lâi ävđin. Mij imâštâlâim, ete mii immâšijd lâi tábáhtum. Ijba mihheen eres, ko tot lâi siestaäigi. Mij ep muštám, ete tobbeen viettih siesta. Vuossaargâ lâi oppeet rávhálâš, ko italialiih maccii pargon. Kesimáánu algâ ij vala lah luámuäigi Italiast.

Enâmustáá mun paaccim aibâšiđ Koskâ-Italia enâduvâid, riddokuávlu purrâmâšâid já sevŋis, lieggâ ehidijd.

This article is from: