TUTVUSTUS
likule sõjaajaloolisele koormale märgata viimastel aastakümnetel huvi kasvu militaarteemade vastu erinevates teadusdistsipliinides, kaasa arvatud sotsioloogias. Militaarsotsioloogia tugevustena Saksamaal toob autor esile uurimustes levinud praktika kombineerida erinevaid sotsiaalteaduslikke meetodeid nagu küsitlused, intervjuud ja vaatlus ning interdistsiplinaarse lähenemise võimaluste kasutamise. Süviti lahatakse Saksamaal traditsiooniliselt ühiskonna ja relvajõudude ehk tsiviil-militaarsuhteid, seda eelkõige neile eriomase juhtimiskontseptsiooni Innere Führung raames. Kaitseministeeriumi sotsiaalsuuna nõunik Andres Siplane on püüdnud selgusele jõuda, milline on tegevteenistusest lahkunud veteranide toimetulek tööturul uue töökoha leidmisel. Artikli aluseks olnud ankeetküsitluse vastuste ja erinevatelt ametkondadelt saadud andmete analüüsimine on võimaldanud autoril leida kinnitust hüpoteesile, et teenistusest lahkunud veteranid kogevad uue töökoha leidmisel keskmisest suuremaid raskusi, mistõttu tuleb kaitseväel olla valmis ka senisest suuremaks
vaid ideoloogiline relv poliitiliste ja strateegiliste ülesannete elluviimiseks“. Kolonel Andreas Thalhammer Austria riigikaitseakadeemiast on uurinud militaar- või sõjateaduse olemust ja terminikasutust, keskendudes sellele, mis muudab militaarteadused iseseisvaks teadusdistsipliiniks, mille erialane kaanon erineb tunduvalt tsiviilülikoolide, akadeemiate või rakenduskõrgkoolide omast. Autori sõnul on militaarpädevuse monopol selles teadussektoris selgelt sõjaväelistel õppeasutustel, mitte tsiviilinstitutsioonidel. Uurimus algab ülevaatega militaarteaduste mõistesisust, seejärel keskendutakse militaarteaduste mõistet tähistavatele terminitele eri riikide sõjaväelistes ja tsiviilharidusasutustes. 2017. aastal möödub 25 aastat toona Eesti sisekaitse akadeemia nime kandnud sisekaitselise kõrgkooli asutamisest. Teiste erialade kõrval õppisid akadeemia kaitsekolledžis ka esimesed taasiseseisvunud Eestis sõjaväelist kõrgharidust omandama asunud noormehed ja neiud, kellest mitu on nüüdseks vanemohvitseridena tõusnud Eesti
ALGUPÄRANE SÕJATEADUS JA -KIRJANDUS NING LAIEMAS MÕTTES KOGU SÕJANDUSKULTUUR SAAB ARENEDA VAID KÄSIKÄES EESTI SÕJANDUSKEELEGA. panustamiseks oma endiste töötajate professionaalsesse abistamisse ja nõustamisse. Selles valdkonnas on algust tehtud 2012. aastal vabariigi valitsuses heaks kiidetud veteranipoliitikas sisalduvate meetmete kaasabil, need aga vajavad edasiarendamist ja senisest paremat rakendamist. Balti kaitsekolledži lektor dr Vladimir Sazonov ja Tallinna tehnikaülikooli dotsent dr Holger Mölder on vaatluse alla võtnud islamistliku Daeshi liikumise, mis on praegu üks suuremaid julgeolekualaseid ohte Lähis-Idas. Autorid on esmalt andud retrospektiivse ülevaate sõdade õigustamisest, sõjateoloogia kujunemisest ja kalifaadi ideest Lähis-Idas. Välja on toodud Daeshi ideoloogia põhiprintsiibid ja selgitatud, mis alustele need toetuvad (koraan, šariaat, džihaad jm) ja kuidas on neid aluseid liikumise huvides tõlgendatud. Autorid tõdevad artikli kokkuvõttes „et Daesh on pragmaatiliste eesmärkidega poliitilis-sõjaline organisatsioon, mille jaoks on usk
kaitseväe tippjuhtkonda. Oma mälestused sõjaväelise kõrghariduse algusaastate katsumustest, rõõmudest ja muredest on kirja pannud kaitsekolledži asutaja ja esimene ülem dr Endel Hirvlaane. Ülesandeks sai kaitsekolledži töö administratiivne ja sisuline käivitamine, esimeste õppejõudude leidmine, õppekavade koostamine, õppekirjanduse tõlkimine ja koostamine, õppekorralduse ja praktika tagamine, kadettide olmemurede lahendamine ja palju muudki. Tegu on autentse pilguheiduga ühe kujunemisjärgus sõjaväelise õppeasutuse argiellu aastatel 1992–1994, mis aitab lugejal ka paremini mõista seda, kuidas ja kuhu on Eesti kaitsejõud oma veerand sajandi pikkuse arengulooga jõudnud. Nii Sõjateadlase kolmas number kui ka kõik KVÜÕA teaduspublikatsioonid on täistekstidena elektrooniliselt leitavad www.ksk.edu.ee/ teadus-ja-arendustegevus/publikatsioonid. Häid lugemiselamusi!
SÕDUR NR 1 (94) 2017
ÜKJ rakendamisel Balti pataljoni näitel. Artikli lõpuosas pakuvad autorid välja neli konkreetset ettepanekut, kuidas tõhustada ÜKJ põhimõtete rakendamist. Seda, missugune on KVÜÕA kui sõjaväelist taseme- ja kutseõpet andva organisatsiooni õppimisvõime hetkeolukord ning kuidas seda oleks võimalik parendada, on oma artiklis avanud kapten Rainek Kuura ja KVÜÕA töötajad dr Reelika Suviste ning dr Svetlana Ganina. Artikkel põhineb kapten Rainek Kuura 2016. aastal KVÜÕA-s kaitstud samanimelisel magistritööl. Artikli teoreetilises osas avatakse õppiva organisatsiooni olemus ja roll relvajõududes ning käsitletakse relvajõude õppiva organisatsioonina. Uuringuga tuvastati KVÜÕA kui õppiva organisatsiooni peamised tugevused ja nõrkused ning esitati ülevaatliku tabeli kujul ka peamised ettepanekud, kuidas õppimisvõimet parendada. Autorite sõnul on KVÜÕA õppimisvõime oluline seetõttu, et „tulevaste juhtide koolitamise, neis õigete isikuomaduste arendamise, väärtuste ja hoiakute kujundamisega luuakse alus kaitseväe arendamiseks õppivaks organisatsiooniks. Õppiv kaitsevägi teab täpselt, mida on vaja endas muuta ja kuhu areneda, et võita järgmine sõda.“ Bundesveeri militaarajaloo ja sotsiaalteaduste keskuse (ZMSBw) teadusdirektor prof Angelika Dörfler-Dierken avab oma kirjutises bundesveeri ametliku juhtimiskontseptsiooni, Innere Führung’i, eetilis-filosoofilise olemuse. Lugeja saab teada, mis peitub selle termini taga, milline roll oli 1950. aastate alguses kontseptsiooni loomisel Wolf Graf von Baudissinil ja tema mõttekaaslastel ning mis neid selleks ajendas. Artiklist selgub ülevaatlikult, mis on Innere Führung’i tuum – „see võimaldab sõjaväevormis riigikodanikel inimlikuks jääda“ –, millised on kontseptsiooni juhtmõtted, mille seesmist omaksvõttu oodatakse igalt bundesveeri sõdurilt ning mis on nende juhtmõtete rakendamisega Saksamaa relvajõududes rohkem kui poole sajandi jooksul sisuliselt muutunud. Käsitluse lõpetab arutelu teemal, mis kasu võiks sellest kontseptsioonist olla tänapäevasele armeele. Sama keskuse (ZMSBw) militaarsotsioloogia valdkonna juhataja ja vanemteadur dr Heiko Biehl reflekteerib oma artiklis saksa militaarsotsioloogia arengu eripärade ja võimaluste üle. Kuigi militaarsotsioloogia on siiani Saksamaa ülikoolide teadusmaastikul n-ö väljatõrjutu seisundis, on vaatamata saksa ühiskond-
65