„Sõjaväepolitsei
koerajuht on eelkõige sõjaväepolitseinik, kes täidab iga päev ka muid sõjaväepolitsei teenistusülesandeid.“
N-ltn Martin Siht ja v-srs Erlich Vahter
Sõjaväepolitsei on kaitseväe üksus, mille ülesanne on tagada kord ja distsipliin, menetleda kriminaal- ja distsiplinaarsüütegusid ning kaitsta seaduses määratud isikuid Eestis ja välismaal. Peale selle kuulub sõjaväepolitsei alla K9 grupp, kus teenivad ka koerajuhid.
aega, et õpetada teenistuskoer vajalikul tasemel välja. Isikuomadustest on kõige tähtsamad järjekindlus, pühendumus, väga hea stressitaluvus ning võime kontrollida oma emotsioone, sest just viimane mõjutab kõige otsesemalt tulevaste treeningute kvaliteeti.
N-ltn Martin Siht ja v-srs Erlich Vahter kommenteerisid koerajuhiks olemist, et anda parem ülevaade sellest, milline näeb välja koerajuhi töö ja elu.
Kuidas saada koerajuhiks?
Koerajuhiks saamiseks tuleb esiteks jõustruktuuris tööle hakata. Eestis on võimalik koerajuhina töötada päästeametis, politsei- ja piirivalveametis, maksu- ja tolliametis, vanglateenistuses ning sõjaväepolitseis. Mõned asutused nõuavad, et tulevane koerajuht töötab esialgu ilma koerata, et saada tulevikus aru, kuidas koerajuht saab oma tööga toetada teiste tööd, sest koerajuht on enamasti toetav element, näiteks sõjaväepolitsei patrullile.
Mis eeldused peavad olema koerajuhil?
Koerajuhil peavad olema teatud isikuomadused. Eelkõige peab ta olema koerainimene ning mõistma just teenistuskoertega kaasnevat vastutust ja lisakoormust, sest koerajuhi töö ei kesta kella kaheksast viieni. Koerajuht, kellele on usaldatud teenistuskoer, peab olema valmis ohverdama ka oma vaba
Kas koerajuhiks võib saada isik, kellel puudub varasem koerte õpetamise kogemus?
Jah, kuid varasem kokkupuude koerte koolitamisega lihtsustab teenistuskoera väljaõpetamist.
Millised peavad olema koerajuhi eelnev taust, töökogemus ja haridus?
On tungivalt soovitatav, et koerajuhil, nagu enne juba mainitud sai, oleks koerte koolitamise kogemus. Eelistatav on, et koerajuht on töötanud vähemalt aasta sõjaväepolitsei riviametikohal, et tal oleks arusaam, kuidas abistada sõjaväepolitsei operatsioonide elluviimist. Koerajuhil peaks olema vähemalt keskharidus.
Millest koosneb koerajuhi töö? Mis tööülesanded on koerajuhil lisaks koera treenimisele?
Sõjaväepolitsei koerajuht on eelkõige sõjaväepolitseinik, kes täidab iga päev ka muid sõjaväepolitsei teenistusülesandeid. Kui tulevane teenistuskoer on algkoolitusel, siis on koerajuhile antud rohkem
aega, et teenistuskoer välja õpetada. Kui teenistuskoer on baas- ja täiendkoolitused läbinud, siis täidab koerajuht teenistusülesandeid nii koeraga kui ilma.
Kuidas koeri treenitakse? Mis vanuses hakatakse koeri treenima ning mis vanuses algab nn koera pensioniiga? Kas koer veedab pensioniea oma koerajuhiga? Koerakoolitus hakkab peale kaheksanädalase kutsikaga ning see on elukestev õpe. Koera pensionile siirdumise iga sõltub enamasti kahest tegurist: koera tervis ning motivatsioon. Pensioniea veedab teenistuskoer koos oma koerajuhiga.
Kui tihti koeri treenitakse? Kas iga päev? Kui pikad on treeningud?
Teenistuskoera koolitus sõltub suuresti sellest, millises faasis on koera väljaõpe. Kui teenistuskoer on algfaasis, siis koolitatakse koera iga päev. Kui ta on väljaõppe läbinud, siis toimuvad treeningud ja koolitused vajaduse kohaselt, kuid üldjuhul vähemalt kolm päeva nädalas. Treeningute pikkus sõltub sellest, mida õpetatakse, aga selge on see, et koera ei treenita kaheksa tundi järjest, vaid intervallidega.
Kuidas käib koera väljavalimine, kas üldjuhul võetakse koer Eestist või välismaalt?
Koera valikul arvestatakse eelkõige sellega, millist koeratõugu koerajuht eelistab. Seejärel valitakse spetsialistide abiga välja koerte aretamise kennel. Kas koer valitakse Eestist või välismaalt, sõltub nii koeratõust, parasjagu
saadaval olevatest pesakondadest kui ka spetsialistide antud soovitustest.
Mis tõugu koerad valitakse ja miks?
Eestis on kõige enam levinud sellised teenistuskoerte koeratõud nagu Belgia lambakoer, Saksa lambakoer ning tööliini labrador. Varem on kasutatud ka spanjeleid ning muid väiksemat tõugu koeri. Sõjaväepolitseis on kasutusel Saksa ja Belgia lambakoerad, kuna nende koeratõugude omadused sobivad kõige paremini sõjaväepolitsei teenistusülesannete täitmiseks.
Kas koerte väljaõpe on erinev? Kui jah, siis kuidas see erineb?
Teenistuskoerte baasväljaõpe on enamjaolt sama. Kuulekuse õpetamisel ja ninatöö baasõppel ei ole erisusi –need tulevad spetsialiseerumisel.
Kas koerajuht saab ise koera nime valida või koer jääb oma sünnipärase nimega?
Koera nime valik sõltub suuresti sellest, kuidas koerte aretamise kennel on korraldatud. Isegi kui kennel on kutsikale juba nime andnud, siis enamasti annab koerajuht ise koerale hüüdnime, kuna tõukoerte nimed on tavaliselt väga pikad ja lohisevad ning neid on koerajuhil raske kiiresti välja öelda.
Kas koer elab koos koerajuhiga? Kas koerajuhil võib olla kodus veel koeri? Jah, koer elab koos koerajuhiga. See ei ole takistuseks, kui kodus on veel koeri.
Kuidas toimub koeraga suhtlemine / käskluste andmine kodustes tingimustes?
Kas tööl ja kodus on kõik sama?
Ka kodustes tingimustes erineb teenistuskoera pidamine kodukoera omast. Kõik, mida koerajuht oma teenistuskoeraga kodus teeb, peab toetama koera töövõimet ning kodune elukorraldus peab olema seatud selle järgi. Teenistuskoerad saavad üldiselt aru, et tööl on töö ning kodus on puhkus.
Mis saab koerast sellisel juhul, kui koerajuht otsustab reservi minna?
Teenistuskoer läheb koos koerajuhiga kaasa ning reservis oleva koera tegevus sõltub koerajuhi soovidest: kas temast saab lihtsalt kodukoer, teeb sporti või valib teise struktuuri, kuhu teenistuskoeraga tööle minna.
Kas ja kui palju teevad sõjaväepolitsei koerajuhid koostööd teiste organisatsioonidega?
Kuna Eesti on väike riik, siis on teenistuskoerte taseme hoidmise seisukohast koostöö kriitilise tähtsusega. Sõjaväepolitsei teeb koostööd nii Eestis kui ka lähiriikides
Võistluste eesmärk on populariseerida sporti kaitseväes ja leida parimad sportlased, kes esindavad „Team Kaitsevägi“ koondist.
Kaitseväe meistrivõistlused on suurepärane võimalus panna end proovile, tugevdada üksuse ühtekuuluvust ja hoida spor divaimu kõrgel! Sel aastal toi muvad need juba 33. korda ning kavas on 11 ala.
Võistlustel on nii traditsioonilised spordialad, nagu laskmine, murdmaa suusatamine ja jalgpall, kui ka uuemad alad, nagu sõudmine ja saalihoki. Tänavu on võistlused juba alanud ning järgmine ala, jalgpall toimub 13.–14. augustil.
Võistluste eesmärk on populari seerida sporti kaitseväes ja leida pari mad sportlased, kes esindavad „Team Kaitsevägi“ koondist nii Eesti-sisestel kui ka rahvusvahelistel jõuproovidel. Üksustevahelises arvestuses koguvad punkte kõik osalevad meeskonnad, kuid üldvõidu viib koju see väeosa, kes saavutab parimaid tulemusi neljal
neerimise ja elluviimise eest. Samuti peavad nad looma ohutud harjutuspaigad, mida kasutatakse nii treeninguteks kui ka spordiüritusteks. Struktuuriüksuse ülesanne on pakkuda ajateenijatele sobivad tingimused vabal ajal sportimiseks, korraldada loengupäevi ja matku, et edendada kehalist
Peale tavapärase kehalise ettevalmistuse korraldatakse ajateenijatele a mitmesuguseid spordiüritusi ja võistlusi, mis aitavad arendada meeskonnatööd ja tugevdavad motivatsiooni. Kaitseväe meistrivõistluste ulemused toovad struktuuriüksustele rahalisi preemiaid, mis aitavad soetada spordivarustust, parandades seeläbi teenistuse sporditingimusi ja
Ühele ajateenijale kulub aastas ligikaudu 11 000 eurot ehk päevas suurusjärgus 36,30 eurot.
Heidame pilgu ajateenijatele kuluvate summade telgitagustesse.
n-srs
Eesti kaitsevägi on üles ehitatud aja- ning reservteenistuse mudelile, mis tagab meie kaitsevõime ning valmistab ette reservväelasi. Iga ajateenija väljaõpe ja teenistus nõuavad märkimisväärseid vahendeid.
Kaitseressursside ameti andmetel kulub ühe ajateenija kohta aastas ligikaudu 11 0 00 eurot. Arvestades, et keskmine ajateenistuse kestus on 10,25 kuud ehk 307 päeva, tähendab see päevakulu suurusjärgus 36,30 eurot. Kuidas aga jaotub see summa eri kulukategooriate vahel ning milline on olukord naaberriikides?
Sõjaväepolitsei 2024. aasta andmete põhjal on kolm kõige suuremat kuluartiklit ühe ajateenija kohta järgmised: personaliga seotud kulud (toetused, meditsiiniteenused, toitlustus, maksud jne), laskemoon ning transpordivahendite hooldus, remont ja kütus.
Ü lejäänud kulud jaotuvad järgmiste kategooriate vahel: taristu korrashoid ( kasarmute, õppehoonete ja muude ehitiste hooldus ning remont), relvastuse remont ja hooldus, meditsiinivarustuse hooldus ja väljaõppevahendite soetus , õppustel ja operatsioonidel kasutatav lõhkeaine individuaalvarustuse soetus, individuaal- ja välivarustuse hooldus ja remont ning side-, IT- ja elektrivarustuse hooldus ja remont
Võrdlus naaberriikidega
Eesti naaberriikide – Soome, Läti ja Leedu – ajateenistuse kulude võrdlemine annab parema ülevaate, kuidas
mitmed riigid investeerivad oma kaitseväkke. Soome on tuntud oma tugeva kaitsevõime ja laialdase ajateenistuse poolest. Alates 2023. aastast suurendas Soome kaitseministeerium ajateenijate toetusi. Ajateenijatele makstav toetus kasvas 5,20 eurolt 5,40 euroni päevas. Samuti suurenesid toetused ajateenistuse pikema kestuse korral: üle 165 päeva teeninud ajateenijad saavad 9 eurot (varasema 8,70 euro asemel) päevas ning üle 255 päeva teeninud 12,50 eurot (varasema 12,10 euro asemel) päevas.
Suurendati ka toiduraha, mida makstakse, kui Soome kaitsevägi toitlustust ei korralda, 13,50 euroni iga lähetusreisil alanud päeva eest, kõige rohkem kaks korda päevas. Välislähetuse eest tasutakse toiduraha 30 eurot (seni 28 eurot) iga päeva eest, arvestatuna algusajast. Kuigi täpsed andmed ühe Soome ajateenija kohta tehtavate päeva- ja aastakulutuste kohta puuduvad, võib eeldada, et arvestades kõrgemaid elukalliduse ja palkade tasemeid, on ka kulutused ajateenijatele suuremad kui Eestis.
Läti ja Leedu on viimastel aastatel suurendanud oma kaitsekulutusi vastusena piirkondlikele julgeolekuohtudele. Konkreetsed andmed ajateenija kohta tehtavate kulutuste kohta nendes riikides ei olnud kättesaadavad. Siiski on teada, et mõlemad riigid on teinud märkimisväärseid investeeringuid kaitsevaldkonda, sealhulgas ajateenijate väljaõppesse ja heaolusse.
Eesti on viimastel aastatel järk-järgult suurendanud ajateenistusse kutsutavate noorte arvu. Kui 2022. aastal kutsuti ajateenistusse 3500 noort, siis 2024. aastal juba 3800. Sel aastal on aga kaitseminister Hanno Pevkuri allkirjastatud määruse alusel plaanis kutsuda kuni 4000 kutsealust. See kasv nõuab lisainvesteeringuid nii taristusse kui ka ajateenijate toetustesse.
Kaitseministeeriumi andmetel moodustasid 2024. aasta kaitsekulud
3,21% SKP-st, mis on ligikaudu 1,3 miljardit eurot.
Alates 2026. aastast on Eesti kaitsekulude baas juba vähemalt 5% SKP-st. Suurenenud kaitsekulud võimaldavad jätkata investeeringuid nii ajateenijate väljaõppesse, varustusse kui ka infrastruktuuri arendamisse. Ajateenijate väljaõpe ja heaolu on riigi kaitsevõime seisukohalt kriitilise tähtsusega. Kõrgekvaliteediline väljaõpe, moodne varustus ning piisava toetuse määra tagamine motiveerivad ajateenijaid teenistust tõsiselt võtma ning aitavad luua tugevama ja asjatundlikuma reservväe. Peale selle on Eesti geograafiline ja poliitiline olukord tinginud vajaduse investeerida rohkem kaitsevaldkonda. Piirkondliku julgeolekuolukorra muutumine on
Andmed: kaitseressurside amet jasõjaväepolitsei 2024. aasta seisuga.
toonud kaasa vajaduse suurendada väljaõpetatavate ajateenijate hulka ja täiustada nende varustust.
Seega ei ole 11 000 euro suurune aastakulu ühe ajateenija kohta pelgalt arvuline näitaja, vaid investeering Eesti iseseisvuse säilitamisse ja turvalisuse tagamisse.
Kaitseministeerium on järjepidevalt analüüsinud võimalusi, kuidas ajateenistuse rahastamist efektiivsemaks muuta, ilma et see mõjutaks negatiivselt väljaõppe kvaliteeti. Võimalikud lahendused hõlmavad:
• digitaalsete õppemeetodite suurendamist: vähem vajadust füüsiliste õppematerjalide ja instruktorite järele
• energiatõhusamate taristulahenduste kasutuselevõttu: kaitseväe kasarmute ja õppehoonete renoveerimine, et vähendada pikaajalisi kulusid
• ühishanketegevusi NATO ja Euroopa Liidu partneritega: varustuse ja laskemoona ostmine soodsama hinnaga
Ajateenijate väljaõpe ja teenistus nõuavad märkimisväärseid ressursse, kuid need investeeringud tagavad Eesti riigi kaitsevõime ja pikaajalise julgeoleku. Iga päev eraldatakse iga ajateenija peale keskmiselt 36,30 eurot, mis jaguneb erinevate kulukategooriate vahel: alates toitlustusest ja meditsiinist kuni relvastuse ja laskemoonani. Võrreldes naaberriikidega on Eesti kulutused mõõdukad, kuid samas tagavad need kvaliteetse väljaõppe ja varustuse.
Tulevikus seisab Eesti kaitsevägi silmitsi vajadusega veelgi tõhustada kulude jaotust ning optimeerida ressursikasutust. Samas on selge, et investeeringud ajateenijatesse on hädavajalikud ning tagavad tugeva ja valmisolekus reservväe, mis on iga iseseisva riigi kaitsevõime alustala.
„Pioneeripataljon
on hea koht kaitseväes, kui sa tahad karjääri teha.”
reamees Ain
