LOGISTIKA
55
Üha kiiremini ja kaugemale! Kaitseväe veoste logistika on tunduvalt keerukam tsiviillogistikast, sest see sisaldab sageli ka suurema ohuastmega materjalide vedu nii kodumaal kui ka missioonipiirkondades. Seetõttu sõltub kaitseväe logistikakeskuse liikumis- ja veoteenistusest (LVT) enam, kui seda osatakse arvata.
E
namik kaitseväelastest, rääkimata tavakodanikest, ei tea ega tajugi, et ka siinsamas Eestis on inimesi, kes iga päev on otseselt seotud meie kaitseväe operatsioonidega Afganistanis ja Malis. Kuid just siin Tallinnas ühest väikesest staabiruumist koordineeritakse kõikide väljaspool Eesti piire sõjalistel operatsioonidel teenivate kaitseväelaste varustuse, tehnika, relvastuse transportimist just sellesse maailma nurka, kus meie kaitseväelased seda parajasti vajavad. Paljudele kaitseväelastele meenuvad need nähtamatud kangelased alles siis, kui jõuludeks või võidupühaks jõuab Afganistani saadetis kodumaise toiduga või kui Afganistani-siseste hilinenud lendude tõttu ollakse Euroopas broneeritud lendudest maha jäänud ning otse imekombel saadakse pärast telefonikõnet ikkagi pilet järgmisele Tallinna lennukile.
SUURE VASTUTUSEGA VÄIKE MEESKOND
KAPTEN KAITSEVÄE LOGISTIKAKESKUS
olulisust ja ainulaadsust näitab ka see, et selle koosseisu kuulub tollideklarant, kes vastutab kogu kaitseministeeriumi haldusala teenindamise eest ehk riigikaitse valdkonnas ei ole kaupa, mille deklareerimisega ta ei ole seotud.1 Teine LVT ülesanne on logistilistes sõlmpunktides nagu sadamad, raudteejaamad, lennujaamad üksusi ja varustust vastu võtta või välja saata. Sellega tegeleb LVT liikumise kontrolli keskus2, kes on liikumise koordineerijate poolt püstitatud ülesannete täideviija. Samuti tuleb liikumise kontrollijatel toetada HNS-i ülesannete raames sadamate, lennu- ja raudteejaamade kaudu või maanteed mööda liitlasvägede üksuste, relvastuse ja varustuse Eestisse toomist. Võib öelda, et esimesed meie kaitseväelased, keda Eestisse saabuvad liitlased lennuki- või laevarambi avanemisel kohtavad, ongi LVT liikumise kontrollijad. LVT liikumise kontrolli keskuse struktuuri kuulub viieliikmeline juhtkond ning liikumise kontrolli meeskond.3 Viimane koosneb omakorda kolmest grupist, millest igaüks on spetsialiseerunud konkreetsele logistilisele sõlmpunktile. Erinevalt enamasti kabinetis istuvatest LVT liikumise koordineerimise keskuse teenistujatest võib LVT liikumise kontrolli meeskondi kohata ka argipäevases tänavapildis, kus nad mõnikord reguleerivad ristmikel liiklust, et kaitseväe kolonnid saaksid neid sujuvamalt ületada.4 Tööjaotuse paremaks mõistmiseks toome ühe näite. Vastavalt hankelepingule peab päeval X ühte Eestis sadamas-
SÕDUR NR 6 (75) 2013
LVT ülesanded jagunevad kaheks. Esiteks liikumiste koordineerimine, mis tähendab kogu kaitseväe strateegilise ja rahvusvahelise transpordi plaanimist ja koordineerimist. Teisisõnu: koordineerijad peavad tagama, et kaitseväe varustust ja üksusi oleks võimalik transportida üle riigipiiride ning kõik transporditav jõuaks maa-, mere- või õhuteid pidi sihtkohta. Samuti vastutavad koordineerijad vastuvõtva riigi toetuse (Host Nation Support – HNS) ülesannete puhul Eestisse saabuvate liitlaste üksuste vastuvõtmise plaanimise eest ehk nemad peavad koordineerima, millal, kuidas ja kuhu mingi üksus saabub ja kuhu edasi liigub. Kõigi kirjeldatud ülesannetega tegeleb LVT rahvuslik liikumise koordineerimise keskus (National Movements Control Centre – NMCC), milles on viis ametikohta. Struktuuriüksuse
Marek Miil
se tulema suurem kogus laskemoona. LVT liikumise koordineerimise keskuse ülesanne on korraldada, et kogu saadetise vastuvõtmiseks vajalik dokumentatsioon oleks aegsasti korrektselt vormistatud. Niisamuti peavad koordineerijad tagama, et laskemoona transportimiseks oleks õigel ajal õiges kohas õige arv veokeid ning kauba vastuvõtjad kuskil logistikakeskuse ladudes teaksid, millal saadetisega kolonn jõuab nende värava taha. LVT liikumise kontrolli keskus ja selle meeskond peab aga omakorda tagama, et saadetis jõuaks sujuvalt ja turvaliselt sadamast sihtpunkti. See tähendab, et aegsasti valitakse välja sobivad liikumisteed ning ka asendusmarsruut. Samuti peavad liikumise kontrollijad olema suurte kolonnide korral valmis liiklust sulgema või ümber suunama ning vajadusel ka saadetist relvaga kaitsma. LVT loodi esmakordselt enam-vähem praegusel kujul 2005. aastal. Üks LVT loomise ajend oli NATO liikmesriikide kogemused ja õppetunnid, millest Eesti sõjaväelogistikutel oli juba 2000. aastate alguses piisavalt hea ülevaade. Logistikakeskuse tollane juhtkond jõudis järeldusele, et rahvusvaheliste sõjaliste operatsioonide vedudega toetamise plaanimiseks ja koordineerimiseks on kaitseväele vaja eraldi struktuuriüksust. See oli aeg, mil kodumaalt kaugel tegutsevad kaitseväe üksused pidid hakkama täitma üha keerukamaid ja vastutusrikkamaid ülesandeid. Meie üksused osalesid alates 2003. aastast operatsioonil „Iraagi vabadus”. Samal aastal alustas Afganistanis teenistust Eesti demineerimismeeskond. 2006. aastast alates on aga Afganistanis juba jalaväekompanii, rahvuslik logistiline toetuselement (National Support Element – NSE), sõjaväepolitsei lähikaitsemeeskond ning staabiohvitserid. 2005. aastal loodud LVT sai eksisteerida siiski vaid 2009. aastani, kui see otsustati olemasoleval kujul likvideerida ning tema ülesanded jagada logistikakeskuse staabi ja logistikapataljoni vahel. Logistikakeskuse staap võttis üle koordineerimise funktsiooni ja kontrollifunktsioon pandi logistikakeskuse logistikapataljonile. Kulus kaks aastat mõistmaks, et vedude operatiivsuse ning asjaajamise lihtsustamise huvi-