60
MEREVÄGI
avastatu tuvastamine allveeroboti või miinituukrite abil muudab operatsioo ni väga aeganõudvaks. Samuti suureneb oht allveeroboti vigastamiseks. Mere põhja tüüpidest esineb Eesti merealal kõige enam mudaseid setteid, samuti on levinud moreen, liiv ja jämedateralised setted.11 Soome lahe lõunarannikule ja Väinamere rannikumerele iseloomuli kud kivised veed teevad miinijahtimi se nendes piirkondades aeganõudvaks. Vastasel on võimalik miinijahtimist olulisel määral aeglustada ka muidu hea merepõhja tingimustes, veesates me realale arvukalt miinisarnaseid objekte. Kuna miinijahtimine põhineb visuaalsel tuvastamisel, siis tuleks iga leitav objekt eraldi identifitseerida. Eeltoodud põhjustel oleks Eesti olu des otstarbekohane omada miinijahti mise kõrval ka miinitraalimise võimet mõjutraalimise näol. Kuigi miinijah timine on miinitraalimisest üldjuhul efektiivsem, ei tähenda see siiski, et üks võiks täielikult asendada või välistada teist. Parima tulemuse saavutamiseks tuleb erinevaid miinitõrje tehnikaid omavahel kombineerida. Miinisõjapida mise üks kuldreegel on: Hunt where you can and sweep where you must! (eesti k Jahi, kus võimalik, ja traali, kus vaja).
MIINITRAALERID
SÕDUR NR 4 (85) 2015
Taastatud mereväe ühed esimesed lae vad olid endisele Saksa demokraatlikule vabariigile kuulunud raadioluurelaevad Komet (D42) ja Meteor (D43), mis Ees tis hakkasid kandma nimesid Vambo la (M411) ja Sulev (M412)12. Mõlemad laevad olid Volksmarines teenistuses aastatel 1972–1990 ning kuulusid 4. flo tilli 4. luuredivisjoni (Vermessungsschiffs abteilung) koosseisu. Laevad, mis ehitati Wolgastis Peenewerftis, olid küll konst rueeritud miinitraaleritena (laevakere tüüp – projekt 89.1; NATO nimetusega Kondor-klass), kuid algusest peale olid nad varustatud raadioluureks vajalike seadmetega (projekt 115–FB 65.2, Auf klärungs-Vermessungsschiff).13 Modifikat sioonidest tulenevate erisuste tähista miseks kasutati täiendavaid nimetusi Kondor I ja Kondor II. 10
MIINITÕRJETEHNIKATE VÕRDLUS Miinitraalimine eelistatud
Miinijahtimine eelistatud
väga kivine merepõhi
ebasobiv mereline geograafia
pehme pinnas
võimaldab merepõhja kaardistada
keerulised hüdroakustilised olud
kõrgtehnoloogiliste miinide vastu
mattunud miinide vastu
kobarmiinide vastu
ankrumiinide vastu
rõhusensoriga miinide vastu
iseliikuvate ja moondmiinide vastu akustilise ja magnetsensoriga miinide vastu
Võrreldes Vambolaga, mis kunagi operatiivvalmidust ei saavutanudki, oli sõsarlaev Sulev tehniliselt tunduvalt pa remas konditsioonis. Eesti mereväe lipu piduliku heiskamisega 4. mail 1995 loe ti Sulev teenistuses olevaks14 ning teda hakati kutsuma mereväe lipulaevaks. Laevast sai sõjalaevastiku peamine töö hobune ja Eesti lipu näitaja välisvetes kuni Frauenlob-klassi miinitraalerite saabumiseni. Sulevi kohta kasutati eba määrast tüübinimetust miinilaev, ehkki miinisõjapidamisega sidus teda üksnes Kondor I-klassi miinitraaleritega ühine keretüüp. Kuigi mereväe laevad Sulev ja Taanist saadud Ahti osalesid alates 1995. aastast rahvusvahelistel mereväeõppus tel, ei olnud Sulevi kui endise luurelaeva puhul tegu sõjalise võimekandjaga, see tõttu oli ka piiratud tema ja seeläbi kogu Eesti mereväe sisuline kaasatus õppustel. Oli tavaline, et Sulevi osalus piirdus üks nes formatsiooni- ja sideharjutuste ning avariitõrjeõppustega. Laeva rahuaegsed
Saksamaalt Eestile kingitud miinitraalimisvõime paketi juurde kuulus muuhulgas ka esimeste meeskondade täielik individuaalne ja meeskondlik väljaõpe vastavalt Saksa mereväe standarditele.
Tartu Ülikooli mereinstituut. Eesti mereala keskkonnaseisundi hindami-
ne. Tallinn, 2012. Lk 20. www.envir.ee/sites/default/files/ia_aruanne.pdf (02.06.2015) 11 12
13
ülesanded olid patrullteenistus ja mere väelaste väljaõpe ning eriolukorras – sõjaajal – pidi ta tegutsema „kaldalähe dase miiniveeskijana“15. 1996. aastal kiitis Saksamaa valitsus heaks kaitseministeeriumi kava kinkida Eestile kaks miinitraalerit, viia laevad töökorda ning õpetada välja tulevased meeskonnad16. Tegu oli Frauenlob-klas si miinitraaleritega, mille kohta Saksa maal kasutati nimetust Klasse 394. Aastatel 1966–1969 valminud Frauen lob-klassi alused pidid algselt tegutsema rannavalvelaevadena (Küstenwachboot; KW-Boot), kuid 1968. aastal klassifitsee riti nad ümber miinitraaleriteks (Bin nenminensuchboot; BM-Boot; BiMi) ning paigaldati miinitõrjeks vajalikud seadmed.17 1996. aastal alustati Saksamaalt abi korras saadavate Frauenlob-klassi miinitraalerite Eestile üleandmise ette valmistustega. Saksamaa oli võtnud en dale kohustuseks anda Eestile üle miini traalimisvõime täispakett – kaks laeva võimekandjate endina ning selle juurde kuuluv mehaanilise ja mõjutraalimise varustus. 17. septembril 1997 jõudsid Tallin nasse kaks endist Saksamaa Liitvabariigi miinitraalerit (NATO tüübinimetusega Minesweeper Inshore; MSI) Minerva (M2663) ja Diana (M2664). Mõlemad laevad olid ehitatud Rendsburgis Krö gerwerftis 1967. aastal ning teenisid algul 5. ja hiljem 7. miinitõrjeeskaadri (Minensuchgeschwader) koosseisus kuni 1996. aastani.18 Minerva sai uueks ni
www.kartonbau.de/forum/die-minensucher-der-volksmarine-
1950-1990-originals-and-other-forms-of-modelling/board14-just-for-fun/ t10393-f35/ (04.02.2015)
Ibid., lk 21.
14
Eesti kaitsejõudude laevade nimekirja oli Sulev kantud juba 01.05.1995.
Eesti vabariigi kaitsejõudude laevade nimekiri.
15
Eesti vabariigi kaitsejõudude laevade nimekiri.