fotod: autori erakogu
Ajalugu fookus
Pildil lennuväe paraad 1923. aasta 20. juunil, lendurite kaitsepühaku Eelija päeval. 5. angaar veel katuseta
Autor: Toomas Türk lennundusajaloolane ß
Eesti lennuvägi ˝ Lasnamäel Lasnamäe kõrge paepealne on justkui lennuväljaks loodud, seetõttu ka juba väga varakult sellena kasutust leidnud, olnud pikka aega Eesti Vabariigi lennuväe peabaasiks ning ka reisilennuväljaks.
L
ennuplatsid ning päris lennuväljad on Lasnamäel eri aegadel asunud mitme koha peal. Kuid huvitaval kombel rajati kolmekümnendail aastail riiklik tsiviillennuväli sootuks soisemale kohale Ülemiste
52 juuni 2019 SÕDUR
järve ääres ja Lasnamäe lennuväljad on Tallinna linn tasapisi endasse haaranud. Siiski võib veel siin-seal leida jäänuseid lennuväljade aegadest.
Lennuvälja sünd
Esimest korda kasutas Lasnamäed lennuväljana 1913. aasta suvel Tallinna väisanud prantsuse lendur Marcel Brindejonc des Moulinais. Ta oli alustanud oma ringlendu Morane Saulnier H monoplaanil Pariisist 10. juunil (nüüd ja edaspidi ukj) ning selle esimese etapiga võitis ta Pommeri karika, mis annetati aasta jooksul sooritatud pikima vahemaandumiseta lennu eest. 14 tundi
ning 18 minutit kestnud lennu järel maandus ta Varssavis, olles läbinud linnulennult 1382 km. Edasi jätkas ta Varssavist Daugavpilsi, sealt Peterburgi ning Peterburgist Tallinna, kuhu jõudis 23. juunil, et järgmisel päeval jätkata lendu üle Läänemere Stockholmi. Ühemootorilisel ratastelikuga lennukil, ilma igasuguste navigatsioonivahenditeta oli see paras julgustükk. Nii Vene kui ka Rootsi valitsus oli lendurile vastu tulnud ja saatnud merele oma sõjalaevad, mis umbes 40 km vahedega olid orientiiriks ja valmis ka julge lenduri vajaduse korral veest välja tõmbama. Kuid seda viimast neil