Mida näitavad arvud kaitseväe kohta?
Kaitsevägi 2026. aastal
Innovatsioon, mis kindlustab tuleviku: uus kaitseväe väejuhatus
Pühadeajal kasarmus: kuidas sellega toime tulla?
Mida toob
Staabi- ja sidepataljoni taasloomise 32. aastapäevale pühendatud pidulik jalutuskäik
Teisipäev, 9. detsember
UUDISED
Kaitseväe 107. aastapäev
rms Jan-Rasmus Muuga
Kaitsevägi tähistas novembris 107. aastapäeva eri väeliikides: mereväes, õhuväes ja maaväes.
Kaitseväe aastapäeva tähistati 14. novembril piduliku vastuvõtuga, kus kuulutati välja aasta ohvitser ja allohvitser. Sel aastal pälvisid tunnustuse kolonelleitnant Lauri
Teppo ja veebel Aaron Lee Baum. „Igal aastal antakse tiitel vaid ühele ohvitserile ja ühele allohvitserile, kuid iga konkursile nomineeritu on oma sihikindluse, töökuse ja initsiatiivikusega juba pälvinud selge kiituse,” sõnas riigikaitse edendamise sihtasutuse nõukogu esimees kolonelleitnant reservis Toomas Luman . Õhuväe aastapäevaks loetakse 21.
novembrit 1918.. Sellel päeval andis inseneriväepolgu ülem Voldemar Viktor Riiberg välja käskkirja, mille alusel loodi lennupoolrood. Sama aasta detsembris nimetati poolrood ümber lennurooduks ning selles teenisid neli lendurit, üks lendur-vaatleja ja mitu aviomotoristi.
Mereväe aastapäeva tähistamine algas ka 21. novembril admiral Pitka mälestusmärgi tseremooniaga kesklinnas ning jätkus piduliku rivistusega Põhja-Tallinnas Miinisadama linnakus.
„Lõppeval aastal on merel toimunud rohkem sündmusi kui mitme viimase aastakümne jooksul kokku. Aasta väljapaistvaim osa, kriitilise taristu kaitse, on toonud esile vajaduse tugevdada Eesti riigi huvide kaitset Läänemerel,“ ütles mereväe ülem kommodoor Ivo Värk.
„Lõppeval aastal on merel toimunud rohkem sündmusi kui mitme viimase aastakümne jooksul kokku.”
Prms Jan-Rasmus Muuga n-srs Mihkel Annus
ühapäeval, 9. novembril 2025, toimus Narva spordikeskuses kogupereüritus „Kõikide laste isadepäev”, mis tõi piirilinna palju külalisi. Ürituse korraldas küberväejuhatuse strateegilise kommunikatsiooni keskus koostöös mitmete riigiasutuste ja partneritega. Tegemist oli ühe suurima omataolise ettevõtmisega Ida-Virumaal, kus oma tegevust tutvustasid mitmesugused kaitse- ja julgeolekuvaldkonna asutused.
Isadepäeva üritusele olid tulnud kaitseväelased, kaitseliitlased, politsei- ja piirivalveamet, päästjad, vanglateenistus, sõjaväepolitsei ning liitlasüksuste esindajad. Külastajatel avanes võimalus uudistada nii kaitseväe kui ka liitlaste kerge- ja rasketehnikat. Esimest korda üle pika aja olid Narvas väljas Challengeri tankid, liikursuurtükid K9
Kaitsevägi internetis www.mil.ee www.youtube.com/sodurileht www.facebook.com/s6durileht www.twitter.com/kaitsevagi www.instagram.com/kaitsevagi.edf
Kõu ning CV90 jalaväe lahingumasinad. Samuti tutvustati Briti üksuste tehnikat ning laia valikut Eesti kaitseväe logistilisi sõidukeid.
Spordihalli siseruumidesse oli üles seatud näitus, kus kaitseväe üksused eksponeerisid oma relvastust. Kaitseliidu väljapanekus köitis tähelepanu droonitehnoloogia, millega rõhutati tänapäeva sõjapidamise arengusuundi. Lavaprogrammi sisustasid laulja Alika Milova, Kohtla-Järve gümnaasiumi orkester ning Narva kultuurimaja Rugodiv esinejad. Ürituse korraldaja, nooremveebel Marten Rohelpuu sõnul on kaitseväel oluline roll isadepäeval: „Kaitsevägi kui selline peaks olema väga väärtustatud, sest kõik mehed Eestis läbivad ajateenistuse ja loovad kokkupuute kaitseväega. Ma usun, et siin ennast esindades suudame kaitseväe rolli ja võimalusi näidata nii mõnelegi, kas noorele või siis tulevasele isale.“
Peatoimetaja n-srs Hans-Kristjan Raid Küljendaja n-srs Hans-Kristjan Raid Keeletoimetaja Diina Kazakova
Mereväe 107. aastapäeva tähistamine
Foto: leitnant Aleksander Espenberg
Kõikide laste isadepäev Narvas
Foto: reamees Oliver Kaur
Mereväe ülem kommodoor Ivo Värk
Eri institutsioonide usaldus sõltub suurel määral nende kuvandist nii traditsioonilises kui ka sotsiaalmeedias. Kaitseväe usaldusväärsus on püsinud tugeval tasemel: viimase 19 aasta jooksul pole see kordagi langenud alla 77 protsendi. 2024. aastal vastas koguni 80 protsenti küsitletutest, et nad usaldavad täielikult või pigem usaldavad kaitseväge. See on kaitseväe kõrgeim usaldustase viimase 10 aasta jooksul.
Eestlaste seas ulatub usaldusmäär 89 protsendini, see on 31 protsendipunkti kõrgem kui aastal 2000. Ka muu rahvuse esindajate seas on toetus märkimisväärselt kasvanud, sama ajavahemiku sees 35 protsendilt 57 protsendini.
Uuring toob välja ka mõningad huvitavad trendid: kõige altimalt usaldavad institutsioone 15–19-aastased noored, samal ajal kui kõige kriitilisemad on 40–49-aastased vastajad.
2025. aasta märtsis korraldas Kantar Emor Kaitseministeeriumi tellimusel läbi uuringu, mille eesmärk oli kaardistada Eesti elanike suhtumist ja hoiakuid riigikaitselistesse küsimustesse.
Kui vajalikuks Te peate noormeeste
jaoks ajateenistuse läbimist?
Eesti elanike hoiakud ajateenistuse suhtes on jätkuvalt tugevad. Valdav osa, 90 protsenti, peab noormeeste ajateenistust vajalikuks ning üle poole suhtub teenistusest kõrvalehoidmisse pigem negatiivselt. See hoiak on püsinud viimastel aastatel muutumatuna. Samas leidub ka negatiivseid hoiakuid, suhtumises ajateenistusse eelkõige nooremate, muust rahvusest elanike ning majanduslikult keerulisemas olukorras olijate seas. Kõrvalehoidmist otseselt heaks kiitvaid inimesi on väga vähe.
Naiste rolli puhul on pilt samuti selge: 81 protsenti elanikest leiab, et ajateenistus peaks naistele olema vabatahtlik. Vabatahtlikult liituvatele naistele nähakse peamiselt kahte teed: kas teenida meestega samadel alustel või läbida eraldi programm. Kohustuslikku ajateenistust naistele toetab vaid väike osa elanikest. Huvitav on ka sugude erinev vaade: naised eelistavad eraldi programmi, samas kui mehed peavad õiglasemaks meeste ja naiste ühist teenistusmudelit ning toetavad rohkem ka kohustuslikkuse ideed.
Kindlasti vajalikuks Pigem vajalikuks Pigem ebavajalikuks Täiesti ebavajalikuks Ei oska öelda
Kokkuvõtted koostas n-srs Hans-Kristjan Raid
Kaitsevägi 2026. aastal
Jn-srs Eerik Lagle
ärgmine aasta on kaitseväe põhirõhk tegevväelaste väljaõppel, mille tõttu kutsutakse teenistusse senisest vähem kutsealuseid. Kui varem on teenistusse võetud umbes 4000 ajateenijat, siis 2026. aastal on see arv ligikaudu 1200 ning kaob ka võimalus läbida teenistust 8 kuuga.
Ajateenistusse võetakse neid kutsealuseid, kellel on kindel soov teha karjääri tegevteenistujana, minnes pärast teenistust kaitseväe akadeemiasse või jäädes tegevväelaseks. Järgmisel aastal on teenistujatel võimalik läbida oma ajateenistus kas jaanuarikutse (ligikaudu 500 kohta) või juulikutsega (ligikaudu 700 kohta). Varasem võimalus läbida teenistus oktoobrikutsega, kui ajateenistus kestis 8 kuud, kaob nüüd jäädavalt, sest alates 2027. aastast läheb kaitsevägi üle 12-kuulisele väljaõppele.
Suvekutsega võetakse teenistusse ainult teenistujate kirjaliku taotluse alusel, kus on vajalik selgitada oma huvi kaitseväe vastu ja miks soovitakse just 2026. aastal teenistust läbida. Tegevväelaste väljaõpe
Järgmisel aasta keskendub kaitsevägi tegevväelaste väljaõppele, mil värskendatakse tegevväelaste oskuseid.
Esmalt on vaja kaitseväes ühtlustada instruktorite oskused.
Milliseid muutuseid on oodata? Keda valitakse aega teenima?
Praegu on ajateenijaid õpetav instruktorkoosseis iga päev hõivatud nende väljaõpetamisega, mistõttu on tänapäevase väljaõppetsükli kestel seda keeruline teha. Selleks tuleb instruktorid ajutiselt väljaõppe andmisest vabastada. Kogu kaitseväele, aga eriti instruktoritele, on vaja anda täiendväljaõpe ning seejärel uued teadmised uutest süsteemidest ja väljaõppe korraldamisest. Nii saab kaitsevägi süvendatult sõjaaja ülesanneteks valmistuda.
Väiksem arv ajateenijaid võimaldab vabastada tuntava hulga tegevväelaste aega ja suunata nad uuendama kaitseväe plaane, protseduure ja väljaõpet ning ka ise täiendväljaõpet saama, mille abil saab parandada üksuste lahinguvalmidust.
Eesti keel on riigikeel
„Esmalt on vaja kaitseväes ühtlustada instruktorite oskused“
„Meil on vaja kõikidele tegevväelastele anda ühesugune baas, kuidas ja mida me õpetame. Samuti milline näeb välja uue õppekava alusel tehtav väljaõpe. Me peame kõigi tegevväelaste, mitte ainult kõrgemate ohvitseride, vaid ka vanem- ja nooremallohvitseride oskusi ja teadmisi värskendama selleks, et suuta 2027. aastal jätkata ajateenistuse mudeliga, mis võtabki ajateenijad sisse kaks korda aastas. Samuti peame õpetamises järgima ajakohasust,“ ütles kaitseväe peastaabi väljaõppeosakonna ülem kolonel Margot Künnapuu.
Riigikogu kuulutas välja eelnõu, kus uuest aastast kutsutakse ajateenistusse üksnes need kutsealused, kelle eesti keele oskus on vähemalt B1-tasemel ehk kes saavad aru lihtsatest käskudest ja suudavad väljaõppes osaleda. Kaitseressursside ameti sõnul on nõude kehtestamine vajalik, kuna ajateenijate väljaõpe toimub eesti keeles ning väljaõppes kasutatakse järjest keerukamaid relva- ja sidesüsteeme ning spetsiifilisi erialaseid mõisteid. „Kaitseväe poolt võin ma ainult korrata seda sõnumit, et nende inimeste puhul, kelle keeleoskustase on madal, on väljaõpe märksa ebatõhusam. See segab ka teiste tõhusat väljaõpet. Kaitseväe ja Eesti riigi seisukohast on meie jätkuv soov, et kõik vahendid, mis meile kaitseväe käsutusse on antud, lähevad siiski piltlikult öeldes otseselt kaitsevõime tootmisesse,“ sõnab Künnapuu. Kaitseväe sõnul umbes viiendik kutsealustest ei valda ajateenistusse saabudes riigikeelt väljaõppes osalemiseks ja teenistusülesannete täitmiseks piisaval tasemel. Seetõttu on kaitsevägi sunnitud korraldama neile sõjalise väljaõppe arvelt keeleõpet, mis järgmisest aastast kaob.
Innovatsioon, mis kindlustab tuleviku: uus kaitseväe väejuhatus
n-srs Mihkel Annus
Sõdurileht käis külas Eesti värskeimas väejuhatuses. Uurisime tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatuse ülema major Ivo Peetsi käest, milline on uue üksuse roll kaitseväes ning kuidas see meie kaitsevõimet tugevdab.
Kuidas näeb välja innovatsioon kaitseväes?
Sa alustad kohe raske küsimusega. Mina tõlgendan innovatsiooni organisatsiooni loomuliku kaasproduktina. Organisatsioon peab olema suuteline kohanema keskkonnamuutustega. Kaitseväes peame igasuguste ohtudega hakkama saama ja ohtu tunneme hästi, selleks on agressiivne Venemaa. Innovatsioon on see, et me suudame piisavalt kiiresti kasutusele võtta Ukraina õpikogemused. Peame võtma kasutusele just need vahendid, mis annavad meile erinevates olukordades eelise. Arengusuundade põhjal tuleb meil
lõpuks otsustada, kuhu on mõistlik investeerida ja kuhu mitte.
Kui rääkida Ukraina õpikogemustest, siis mis on näidanud, et kaitsevägi peab muutustega kiiremini sammu pidama?
Esiteks peame looma tugistruktuuri, mis lubab muutustel juhtuda. Sõjaolukorras on oluline, et samal ajal kui vägi sõdib, mõeldakse, kuidas sõda paremini pidada. Teiseks, sõja käigus tuleb hästi palju liitlaste abi, igasuguseid võimalusi ja vahendeid, mille peab omavahel tööle panema. Integratsiooni ehk kokkupanekuga seotud raskuste lahendamine on üks väejuhatuse ülesannetest.
Siinkohal on huvitav teada, et lisaks väejuhatuses olevale püsikohustusele on meil paigas ka reservväelastest koosnev reservstruktuur. Reservväelased aitavad meil uusi vahendeid integreerida, nemad on lisaüksused juba olemasolevate juures.
Kujutame näiteks ette pataljoni,
kes on oma operatsiooni lõpetanud ja alustab üksuse ümberkoondumise ja taastamisega. Selleks saabuvad ka täiendavad vahendid, näiteks droonid. Samal ajal on vaja täiendusi kiiresti väe hulka integreerida. See nõuab kompetentseid isikuid ja meeskondi, kellel on teadmisi nii tarkvara kui ka riistvara alal. Nende integratsioonimeeskondade toel üritamegi üles ehitada süsteemi, mis suudaks tagada paremat teenust ja toetust.
Mis on need värskeimad õpikogemused, mida oleme Ukraina rindelt teada saanud?
Ma usun, et kõik, mis puudutab autonoomiat. Näeme, et mehitamata süsteemides on riistvaraline osa revolutsiooni teinud ja küpseks saanud. Me teame, et venelastel ja ukrainlastel on mehitamata süsteemide kogemus olemas, mida meil lahingus ei ole. Seda tasub vaadata ja see on Eesti jaoks oluline, sest tegelikult oleme sel alal üpris asjatundlikud. Me peaksime oma või-
meid nüüd kasutama, et liikuda praegusest tehnoloogilisest status quo-st veelgi edasi. Praegu on autonoomne tehisintellekt (TI) toetavas rollis – ta ei juhi veel suurt midagi. Järgmine samm on välja arendatud riistvara uut moodi rakendamine. Me ei peagi ainult keskenduma sellele, kuidas me hästi palju tublisid droonioperaatoreid välja koolitame. Saame kohe luua TI agentidest operaatorid, kes suudavad oskusteavet käsitleda. Siin on potentsiaal olemas.
Uus väejuhatus peaks saavutama oma täismahus töövõime järgmisel aastal. Mis on väejuhatuse eesmärk ning milline on selle koosseis?
Sel väejuhatusel on väga konkreetne missioon – valmistada Eesti kaitsevägi alaliselt ette, et ta oleks parimas lahinguvalmiduses ja meil oleks eelis oma vastaste ees. Esiteks on need inimesed, kel on praeguses julgeolekukeskkonnas vastav missioonitunne. Meie väeosa koosseisust on ainult kümme protsenti tegevväelased, ülejäänud 90 on kõik
töölepingulised tsiviilrõivas. Sealhulgas võib olla endisi kaitseväelasi, aga meie ülesanne on tuua kaitseväkke lisaressurssi juurde. Teiseks tulevad innovatsioonile kasuks värske pilk ja avatud silmaring. Me kaasame eksperte eri väeliikidest, kellel on projektijuhtimisoskus või inseneeria- ja tehnoloogiateadmised. Samas erineme näiteks kaitseväe akadeemias tegutsevast kaitsetehnoloogiagrupist, kus toimub teadus- ja arendustegevus. Meie väejuhatus väärindab kogu olemasolevat – me oleme tark klient, kes toob kaitseväe juhataja vajadused ja kasutaja probleemid kokku.
Väejuhatuse üks ülesanne on analüüsida õpikogemusi. Millised ülesanded ja eesmärgid sellega kaasnevad?
Meist ei saa mõttekoda, vaid pigem oleme informatsiooni lõpptarbijad. Peame langetama otsused selle põhjal, mida on kõige mõistlikum arendada ja mis looksid ka kõige rohkem väärtust.
Droonioperaatorite väljaõpe Kuperjanovi jalaväepataljonis Foto: leitnant Jaanika Ojakõiv
Selleks võivad olla näiteks uued relvasüsteemid ja kaalutakse ka ulatuslikku maismaarobotite kasutuselevõttu.
Praegu teame, et robotid on olemas, aga ühe roboti kohta on vaja kaks operaatorit – see ei ole väga kulutõhus. Peame aru saama, millal võiks üleminek toimuda, aga enne peavad olema selleks loodud sobivad tingimused. Meil on väes 50 000 sõdurit, kus on palju eri valdkondi, nagu õhuvägi, merevägi, kübervägi jne. Ühe hea idee rakendamiseks peavad kõik valdkonnad üheskoos töötama.
Suure väega seotud põhiprobleem seisneb selles, et ülesannet täites ei saa tegeleda arendustegevusega. Me oleme täiendav tööriist, mis aitab nüüd kaitseväe juhatajal väge arendada, samal ajal kui vägi töötab. Meie väejuhatuse keskne roll ongi eri väeosad kokku võtta ja öelda: ,,See on hea lahendus, võtke kasutusele!” Meie koosmõjul jõuavad uued ja erisugused tehnoloogiad ning õppeviisid kiiresti kaitseväkke.
Mis on väejuhatuse põhiline relv?
jaga pooleks – PowerPoint ja hästi koostatud dokumentatsioon. Peame ära kirjeldama probleemi olemuse ja lahenduskäigud ning arutama neid ka ettevõtete, teadusasutuste ja teiste
osalistega. Me tegeleme väga tugevalt projektijuhtimisega ja kutsume ühe laua taha vajalikud osalised nii kaitseväest kui ka väljastpoolt, et koos lahendusi leida.
Milliseid oskusi on vaja väejuhatuses töötamiseks?
Väejuhatuse üks roll on keskselt juhtida kaitseväe mehitamata süsteemide arendustegevust eri domeenides. Meeskond peab mõistma tehnoloogilisi lahendusi ning oskama neid kasutada. Seotud isik ei pea olema otseselt ekspert, sest tolle me saame võtta kaasa näiteks tööstusettevõttest või teadusasutusest. Meie väejuhatuse tähtsaim oskus on võime mõista keskkonda, muutusi ja üksuste vajadusi. Seega eesmärk ei ole kokku koondada väga tarku insenere, vaid tuua kokku inimesed, kes oskavad projektijuhtimise abil korraldada teiste vahendite tööd.
Mida tähendab väejuhatuse
teises jalaväebrigaadis mehitamata maismaa- ja õhusüsteemide nii-öelda vastusüsteemide kasutamist. Samuti on käivitatud nooremallohvitseride kursus, kus õpitakse mehitamata süsteemide kasutamist maismaa- ja õhudomeenides. Tulevikus plaanitakse ajateenijaid rakendada vahetult lahinguvalves olevate üksuste juures, miskaudu võivad nad uute vahenditega kokku puutuda. Sealjuures on väga oluline muuta need vahendid võimalikult hõlpsasti kasutatavaks.
tõttu saab ta meid uute võimete arendamisel aidata. Mitte nii, et peaksime sõltuma ainult välismaalt tulevatest lahendustest, vaid need tuleksid ka kodust.
„Meie väejuhatuse tähtsaim oskus on võime mõista keskkonda, muutusi ja üksuste vajadusi.“
Kuidas seostub Eesti kaitsetööstus väejuhatuse ülesannetega?
Me oleme eelkõige hääletoru, kes ütleb, mida kaitseväel vaja on. Vaatame, kus tõenäoliselt tasub arendustöö ära, mis on kaitseväe tulevikuvajadused ja kus me tahame midagi muuta.
Väga paljud reservväelased töötavadki kaitsetööstussektoris ja nad tunnevad süsteemi. See on tohutu tugevus, mida väga paljudel teistel riikidel ei ole. Ajateenistus on sellise kaitsetööstuse kvaliteedi jaoks määrava tähtsusega. See on suur eelis, sest ei Saksamaal ega mõnes muus riigis ei ole sellist võimalust. Meil on võimet ja koostööd.
Millist rolli mängivad idufirmad väejuhatuse kontekstis? Millist koostööd ette näete?
Idusektor peaks kaitsesektoriga käsikäes käima, sest see annab hea
valideerimise ja võimaluse oma toodet edasi arendada.
Kuidas väejuhatus tugevdab Eesti kaitsevõimet?
Kui me vaatame kaitsevägede üldist arengut, siis sellega kaasneb võitlus oma eksistentsi nimel. Rõhutan, et kaitseväel on kaks režiimi. Üks on rahuajal, mil on hoopis teised nõuded. Iga euro peab olema investeeritud väga kaalutletult – me peame kogu aeg paremaks muutuma. Samas kui peaks sõda puhkema, siis ei ole vahet, et näiteks lahingumasina eluiga on 30 aastat. See võib olla ka kuus kuud, kui ta nii kaua lahinguväljal vastu peab. Hetkest, mil vägi on sõjas, muutuvad kohe nõuded ja standardid nendele vahenditele, mida nad kasutavad. Ehk siis olukord ei nõua, et lahingumasin peab olema hoiustatav kümme aastat mitteköetavas laos, vaid ta läheb kohe rindel kasutusse.
Meie kui väejuhatuse eesmärk on olla katalüsaator, mis saab aidata kii reid arendusi ellu viia juba rahuajal. Kui me peaksime väge rakendama, siis me suudame kiirestiintegreerida täiendavaid investeeringuid ja liitkaste abi. See on juba lisaks olemasolevatele
Tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatuse ülem major Ivo Peets
Foto: reamees Oliver Kaur
TEENISTUS
Pühadeajal kasarmus –kuidas sellega toime tulla?
n-srs Karel Meitsar
Esimene lumi annab märku sellest, et pühadeaeg pole enam kaugel. Talvekutsele tähendab see reserviminekut, kuid suvekutse jaoks pole kõik niivõrd meeldejääv. Paljud võitlejad on kohustatud talvepühade ajal jääma väeossa neile määratud ülesandeid täitma. Sõdurileht uuris endistelt küberväejuhatuse, staabi- ja sidepataljoni ja Kuperjanovi jalaväepataljoni ajateenijatelt, millised on nende soovitused ja nipid jõulude ning aastavahetuse veetmiseks kasarmus.
Planeeri ette
Kui saad juba varakult teada, et pead jääma pühadeperioodiks väeossa, siis proovi planeerida eelseisvad päevad ette. Haara varasemal väljaloal kaasa endale meelelahutust –arvuti, raamatud või hoopis mõni lauamäng –, mis võimaldab rahulikel hetkedel leida aega iseendaga ja teha midagi, mis enim meele järele on. „Proovi võtta aeg maha ja lihtsalt
lõõgastuda!“ leiab endine strateegilise kommunikatsiooni keskuse ajateenija Robin.
Traditsioonide kohaselt käivad detsembris külas ka päkapikud. Ole iseenda päkapikk ning haara tsiviilelust kaasa head ja paremat nosimiseks, mis su tuju pimedatel õhtutel paremaks teeb.
Tee trenni
„Enda arendamine ja treenimine on igatpidi väärt tegevus, mitte ainult sõduril.“
„Enda arendamine ja treenimine on igatpidi väärt tegevus, mitte ainult sõduril. See on hea harjumus, mida tsiviilellu kaasa võtta, sest terves kehas on terve vaim!“ ütleb Thomas, endine Kuperjanovi jalaväepataljoni ajateenija. Kasarmus meelele puhkuse andmise kõrval on oluline on ka oma keha aktiivsena hoida ja veri käima lüüa. Tihtipeale ei panegi ajateenijad tähele, et jooksmas käies, jõusaalis raskusi tõstes või võimlas palli loopides möö duvad tunnid nagu sekundid. Thomas kin nitab: „Tihtipeale, kui kasarmus ei olnud midagi teha, siis kaasvõitlejatega matisaalis maadeldes möödus aeg nagu
niuhti. Sellest ajast, kui teistega mürasime, on jäänud vaid eredad mälestused, mis on meeles veel nüüdki!“
Kvaliteetaeg kaasvõitlejatega
Sageli ei võimalda tihe väljaõppeperiood sõduril oma kaasvõitlejaid kohe tundma õppida. Näiteks saate jõululaupäeva koos veeta ja võtke pühad ametlikult üksusega vastu. Kogunege kompaniiga riviplatsile ja laulge üheskoos tuntuid jõululaule. Samuti on võimalus kõigil teenistuses olijatel üheskoos sööklas õhtusöögi ajal maha istuda ning arutada möödunud aasta üle: mis läks hästi, mis kehvasti ning mida oodatakse tulevalt aastalt. Suurema pundiga on ideaalne korraldada ka mitmesuguseid mänguturniire: Kuldvillak, Rooside sõda, mudamängud.
Drillid
Kui eelnevatest tegevustest ei piisa,
Pühad kasarmus võivad olla rasked, aga planeeri tegevused ette, et aeg läheks kiiremini mööda.
põhimõtteid – olgu see kiire žguti peale panemine, MIST kaardi peast lugemine või hoopis kannatanu turvaline transportimine eri asendites. Et pinget veelgi tõsta, on võimalik organiseerida üksustevahelisi meditsiiniteadmiste võistlusi, kus pannakse proovile nii teoreetilised kui ka praktilised oskused ning selgitatakse välja, milline on kasarmu parim üksus. Auhinnafondi saab kokku panna näiteks kõikide osalevate üksuste sõdurite näksivarudest, mis annab lisamotivatsiooni endast maksimumi anda!
Kontakt lähedastega
Olenemata sellest, et sa ei saa veeta pühasid koos oma lähedastega, on siiski tähtis neid meeles pidada! Pere, lähedased ja sõbrad on meie vaimse tervise jaoks olulised. Seega on nii võitlejale kui ka perele hea, kui hoitakse kontakti – kui mitte iga päev, siis vähemalt ülepäeviti. See annab mõlemale poolele südamerahu, et nii
hel põnevaid lugusid ja toredaid nalju. Kasuta oma loovust
Peale selle saab koos teiste võitlejatega välja mõelda ka igasuguseid vahvaid ja naljakaid ettevõtmisi. Staabija sidepataljonis 2023.–2024. aastal aega teeninud Eero meenutab, kuidas tema koos oma üksusega aastavahetuse veetis: „Pooled meie rühmast jäid väeossa, sh rühmaülem. Korraldasime filmiõhtu, kus vaatasime „Shreki“, ning tegime ka ühe meeskonnamängu. Meil oli sidekompanii (SiKo) laos probleeme hiirtega, seega oli ülesandeks ehitada meeskonnaga hiirelõks. Kunagi hiljem vaatasime tulemusi, aga kellegi lõks polnud efektiivne.“
Pole kahtlustki, et on väga vähe ajateenijaid, kes soovivad tähistada jõule ja uut aastat väeosas. Siiski peavad vahel osad võitlejad teenistusülesannete tõttu ka pühadeks kasarmusse jääma. Seetõttu ei pea aga pead norgu laskma, sest tegevusi, mis aega kiirendavad, on palju. Näiteks raamatute lugemine, filmide vaatamine, mängude võitlejatega võistlemine – võimalusi on lõppmatuseni, kuid selle juures on
reamees Oliver Kaur
Kultuur on kultuuris
kultuuri näha
Dokumentaalfilm: Helsingi efekt
rms Jan-Rasmus Muuga
allikas: veebikanal Jupiter
Eranditult arhiivimaterjalidest koosnev dokumentaalfilm 1975. aastal Helsingis toimunud OSCE konverentsist, kus kolmkümmend viis riigipead arutasid külma sõja kõige pakilisemaid julgeolekuküsimusi ja Euroopa edasist tulevikku.
Helsingis kokkulepitu oli külma sõja aegne suur poliitiline kokkulepe, mille eesmärk oli parandada ida ja lääne suhteid. Lepe rõhutas riikide suveräänsust, piiride puutumatust, vägivallast hoidumist ja sisemisse poliitikasse mittesekkumist. Samuti soodustas lepe majanduslikku, teaduslikku ja keskkondlikku koostööd ning tõstis esile inimõigused, nagu sõna-, usu- ja liikumisvabadus. Selle tugev mõju andis Ida-Euroopa kodanikele rahvusvahelise tugipunkti, aidates kaasa kommunistliku režiimi nõrgenemisele.
Dokumentaalfilm on saadaval Jupiteris.
Tartu Ülikool / Maks & Moorits vs. Kalev/Cramo
n-srs Mihkel Annus, n-srs Markus Jörgen Paapsi allikas: Eesti Korvpalliliit
Uue aasta alguses toimub kõigi spordifännide jaoks kohaliku klubikorvpalli magusaim vastasseis – Tartu ja Tallinna derbi. Pärast kümneaastast ootust on Tartu Ülikool / Maks & Moorits liigatabelis pealinna rivaalist eespool ning artikli kirjutamise ajal pole nad pidanud Eesti-Läti ühisliigas tunnistama veel ühtegi kaotust, mis on ajalooline saavutus Eesti klubi jaoks. Kalev/Cramo ei taha aga kindlasti troonist võitluseta loobuda ning soovib värske peatreeneriga näidata, et Eesti parim korvpall oli, on ja jääb Tallinnasse. Titaanide heitlus algab 10. jaanuaril
Kaitseväe
töö ja elu aastal 1931
n-srs Mihkel Annus allikas: Rahvusarhiivi Meediateek
Kas oled kunagi mõelnud, milline nägi välja Eesti kaitsevägi pea 100 aasta eest? Theodor Lutsu Filmiproduktsioonis 1931. aastal valminud dokumentaalfilm annab harukordse võimaluse tutvuda tolleaegsete ajateenijate tegemistega. Kajastust leiab ajastutruu sõduriväljaõpe koos laskeharjutuste, kasarmuelu, spordi ja pidulike rivistustega. Dokumentaalfilmi vältel avaneb vaatajale võimalus kõrvutada möödunud aega oma tänapäevase teenistusega, tuues välja nii ühiseid jooni kui ka selgelt silmatorkavaid erinevusi. 40 minuti pikkune visuaalne retk eelmise sajandi kaitseväe ellu koos oma rõõmude ja raskustega on saadaval tasuta rahvusarhiivi meediateegis.
Pakkumisi saad kasutada partnerite e-poodides sooduskoodi sisestamisel või füüsilises ostukohas riigikaitsja tõendi esitamisel. Koodid on leitavad kaitseväeteenistuse veebis.
Riigikaitsja tõendid on:
» ajateenistuse läbimist kinnitav tõend
» ajateenistuses viibimise tõend
» kaitseliidu liikmepilet
» tegevväelase tõend
» kaitseväe välivorm
Foto: veebikanal Jupiter
Foto: Eesti Korvpalliliit
Foto: Rahvusarhiivi Meediateek
ÜTLE MILLAL TULED SA, ÜTLE RESERV, RESERV, RESERV
Jäär
Kui oled täna erakordselt hästi magada saanud, siis on suur võimalus, et sind saab panna toimkonda. Võimalusel tee oma voodit samal ajal kui, otsitakse vabatahtlikku.
Sõnn
Lähitulevikus avaneb sul võimalus jälle oma relva hooldada, soovitatav on juba õlipudelit täitma hakata, et sellega oleks hiljem vähem jagelemist.
Kaksikud
Märkasid hiljuti, et üks varustuselement on puudu. Juhul kui HVE täidad võimalikult ruttu, on võimalus, et leiad lausa kaks samasugust kadunud varustuselementi.
Vähk
Sind tabab ootamatu armastus oma kaasvõitleja vastu. Kas see oli sellest, et ta äkki laenas sulle oma hambapastat? Raske öelda. Selguseks mine jõusaali kaasvõitlejast eraldi ajal.
Lõvi
Täna sa leiad, et sinu kaasvõitlejad ei suuda otsuseid vastu võtta ja hakkad hoopis ise asju sarvist haarama. Sinu ergutamise võimalus kasvab sellega 5%.
Neitsi
Hiljuti oled märganud, et oled sööklas oma toiduportsjonit suurendanud ligi veerandi võrra. Talve jooksul proovi jälgida, et söömine ei segaks frentši mahtumist.
Kaalud
Oled näinud, et kaasvõitlejad kannavad aina rohkem pakse sokke. Hea oleks hoida endalgi paksud sokid lähedal, sest muidu laagrisse minnes ununevad need kappi.
Skorpion
WC-s käies märkad sa, et poole rohkem kabiine on vabaks jäänud. Soovitus on hoida enda järel puhtust, et vältida toimkonna alast sitapatrulli ja uuesti ummistunud WC-sid.
Ambur
Viimasel ajal oled sa saanud käia väljaloal ebatavaliselt palju. Igaks juhuks hoia Ainide ees silmad lahti, sest LLC-ga mängimine on juba noatera peal.
OLI TORE, UUS KUTSE JUBA UUTE UUDISTEGA VARSTI PLATSIS
Kaljukits
Ette tuleb olukordi, kus vaatad veeblile otsa ja ta naeratab sulle vastu. Kas tal on midagi plaanis? Kas lõpuks on ta märganud sinu panust rühmas? Pigem leiab, et sa oled suurepärane uus vabatahtlik.
Veevalaja
Oled isik, kes kipub laagrites vähem paugutama ja seetõttu jääb sul palju padruneid alles. Iga padrun, mis sul salve jääb, tähendab 1% võrra suurenenud võimalust, et hakkad laagris kannatanut tassima.
Kalad Lähitulevikus seisad valiku ees, mis otsustab sinu teenistuse üle. Kas otsustad övs-i patrullis kanda või mitte? Vale otsuse korral on võimalus, et paned metsas räigelt käna.
MIDA TOOB SULLE TULEVIK? MITU LLC-D RESERVINI?
