Sõdur 6/25

EESTI SÕJANDUSAJAKIRI AASTAST 1919

NR 6 (146) 2025

Vaheaastast ja kaitseväe mehitamisest lk 6–17

Venemaa sügiskampaania sõjas Ukraina vastu lk 18–27

Kuidas loodi esimene ESTCOY lk 46–55

Poola septembrisõda kahel rindel 1939 lk 56–65

Hind 3 € ISSN 1406-3379

Sisukord

6 sisukord 4 Lühiuudised 6 Fookuses on kaitseressursside amet 18 Venemaa sügiskampaania Ukrainas 28 Moldova vabaduse proovikivid 32 Nutiklõpsu maailmareis infomaastikul 36 Crossed Swords 38 Kalevi pataljoni ülemad arvavad 46 ESTCOY I loomine 30 aastat tagasi 56 Poola septembrisõda 1939. aastal 66 Uued raamatud

36

56 46

Ajakiri Sõdur on tellitav tellimiskeskkonnas https://tellimine.ee/est/sodur.

Foto: Tõnu Noorits

Väljaandja küberväejuhatuse strateegilise kommunikatsiooni keskus Toimetus Juhkentali 58, Tallinn 15007 sodur@mil.ee Peatoimetaja Heiki Suurkask heiki.suurkask@mil.ee / 717 2432 Toimetaja n-ltn Jan Robert Janson Keeletoimetaja Diina Kazakova Kujundaja lvo Sokka Trükitud Joon trükikojas Kaanefoto Oliver Kaur ISSN 1406-3379 ISSN: 2674-2624 (veeb)

Samuti saab ajakirja tellida Omniva postkontoris, postipunktis või kirjakandja vahendusel.

Tellimishind: 12 kuud 16,30 eurot; 6 kuud 8,15 eurot

SÕDUR detsember 2025 3

Foto: kaitsevägi

Uudised

Lõppes kaitseväe korraldatud staabiõppus Decisive Lancer 2025 Kaitseväe korraldatud staabiõppus Decisive Lancer 2025 lõppes 30. novembril. Seal harjutati riigikaitse strateegilist juhtimist ning reageerimist erisugustele sõjalistele ja hübriidohtudele.

Seitse päeva kestnud staabiõppusel Decisive Lancer 2025 harjutati kogu riigi sõjalist juhtimisahelat, võimaldades nii kaitseväe kui ka kaitseliidu staapidel tegutseda koos oma partneritega keerulistes olukordades kiiresti ja koordineeritult. Üle Eesti osales õppusel enam kui viiskümmend omavalitsust, mille tulemusel harjutati riigi terviklikku reageerimisvõimet ja tugevdati ühtset tegutsemist kriisiolukordades.

«Decisive Lancer 2025 aitas anda hinnangu kaitseväe juhtimissüsteemile rahuajal, kriisis ja sõjas. Juhtimise alal valitud suund näitas häid tulemusi ja õppus tõi esile hulga kitsaskohti sõjaliste juhtimiselementide, partnerasutuste ja riigi juhtimise koostoimimise valdkonnas,» ütles staabiõppuse Decisive Lancer 2025 juht, kaitseväe peastaabi ülem kindralmajor Vahur Karus.

Käivitati Viru radaripost Foto: Siim Verner Teder

Õhuväe ja õhuseiredivisjoni ülemad käivitasid 25. novembril Jõhvi külje all Viru radariposti, et laiendada Kirde-Eestis õhuolukorrateadlikkust. «Radar on mobiilne ning toetab oma asukohast õhuseiredivisjoni põhiülesannet – Eesti õhuruumi puutumatuse järelevalvet,» ütles õhuseiredivisjoni ülem major Tõnis Pärn. Radaripost ja uus radar on osa seitse aastat tagasi alustatud kihilise õhuseire projektist ning tuuleparkide kompensatsioonimeetmetest.

Kasutusele võetud Thales Ground Master 400 seeria kaugmaaradar sobitub olemasolevasse radariparki ja on täielikult integreeritud NATO õhu- ja raketikaitse võrgustikku.

4 detsember 2025 SÕDUR

Aasta ohvitseriks valiti kolo aasta allohvitseriks veebel

K

aitseväe 107. aastapäeva tähistati 14. novembril piduliku vastuvõtuga T1 Venues, kus kuulutati välja ka aasta ohvitser ja allohvitser.

Aasta ohvitseriks valitud diviisi 2. jalaväebrigaadi Kuperjanovi jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Lauri Teppo on teeninud kaitseväes alates 2003. aastast. 22 aasta jooksul on kolonelleitnant Teppo täitnud

kaitseväes mitmeid vastutusrikkaid ülesandeid eri positsioonidel ja täiendanud end hariduslikult nii Eestis kui ka Ameerika Ühendriikides.

Teda on autasustatud mitmesuguste aumärkidega, nagu kaitseväe teenetemärk riigikaitseliste teenete eest, kaitseväe teeneterist eeskujuliku teenistuse eest, kaitseväe pikaajalise teenistuse medal, maaväe ohvitseri hõberist, rahvusvahelistes sõjalis-

Uudised Fotod: Ardi Hallismaa

Merevägi formeeris esimest korda reservväelasi linnakust väljaspool Esmaspäeval, 17. novembril algas mereväe rannikukaitsedivisjoni õppekogunemine, kus reservväelastest koosnev rühmasuurune üksus formeeriti Harjumaal, väljaspool kaitseväe linnaku territooriume. Õppekogenemisele saabunud väekaitsekompanii reservväelased tuletasid esimesel päeval meelde üksikvõitleja oskuseid lasketiirus, meditsiinitundides ning mehitamata õhusõidukite vastases tegevuses.

Nädala jooksul ühtlustasid rannikukaitsedivisjoni reservväelased oma teadmisi ja oskusi, keskendudes peamiselt väekaitsekompanii sõjaaja ülesannetele, milleks on objektide julgestamine ning väekaitse tagamine. Õppekogunemine kestis 21. novembrini.

Kaitseväe akadeemia mälestas 1924. a langenud kadette Foto: Ardi Hallismaa

Kaitseväe akadeemia pidas 1. detsembri varahommikul Tallinnas endiste Tondi kasarmute ees mälestusrivistuse 1924. aasta 1. detsembri punaste riigipöördekatse käigus langenud kadettide auks.

Kadetid alustasid rivistust samal kellaajal, mil 101 aastat tagasi rünnati Tondi sõjakooli.

Kaitseväe akadeemia kadett­ veebel lipnik Karl Henrik Tiko tegi mälestustseremoonial kadettide hommikuse loenduse, mille käigus nimetas ka neli langenud kadetti, kes on sümboolselt igavesti akadeemia nimekirjas. Pärast hommikust loendust võtsid sõna akadeemia ülem mereväekapten Johan-Elias Seljamaa ning õppurkorpuse ülem kapten Robin Kinnunen. Mälestus­ tseremoonia järel külastasid kadetid Tondi sõjakooli muuseumit.

onelleitnant Lauri Teppo, Aaron Lee Baum tes operatsioonides osalenu medal, kaitseliidu teenetemedal ja ISAFi missioonimedal.

Aasta allohvitseriks valiti diviisi 1. jalaväebrigaadi õhutõrjepatarei patareiveeblina teeniv veebel Aaron Lee Baum, kes on oma kaheksa-aastase kaitseväekarjääri vältel täitnud vastutusrikkaid ülesandeid eri positsioonidel. Veebel Baumi on autasustatud õhutõrjepataljoni rinnamärgiga ning

ta on pälvinud mitmeid ergutusi teenistusülesannete silmapaistvalt hea täitmise eest.

Aasta ohvitseri ja allohvitseri tiitli pälvinu saab riigikaitse edendamise sihtasutuselt 5000 euro suuruse preemia. Ohvitseri ergutuspreemiad pälvisid kolonel Raul Kütt ja major Taavi Karotamm ning allohvitseri ergutuspreemiad vanemveebel Eddy Tulko ja veebel Rauno Lihtsa.

SÕDUR detsember 2025 5

Fookus

Käisime tutvumas kaitseressursside ameti (KRA) töö ja tegemistega ning küsimustele vastas peadirektor Anu Rannaveski.

Kaitseressursside amet tagab kaitseväe mehitatuse Heiki Suurkask peatoimetaja

K

aitseressursside amet toob teenistusse ajateenijad ja õppekogunemistele reservväelased, korraldab kaitseministeeriumi valitsemisala personaliasju ja aitab ka koolides riigikaitseõpet korraldada.

Tööd sellel ametil jätkub.

Kuidas te sõnastate KRA funktsiooni ja mis on ameti põhieesmärk?

KRA seisab selle eest, et Eesti riigikaitse selgroog – meie inimesed – on pühendunud, kaitsetahtlikud ja oma rollile sobivaimad.

Meie ülesanne on leida igale inimesele, kes soovib anda oma panuse riigikaitsesse, sobiv ametikoht, lähtudes isiku võimetest. Kaitsevägi on meie suurim partner ning meie töö tulemused peegelduvad otseselt riigi kaitsevõimes.

Seetõttu hoolitseme selle eest, et kaitseväes oleksid alati olemas pädevad ja motiveeritud inimesed nii rahuajal kui ka kriisiolukorras. Meie eesmärk on luua riigikaitsele tugev inimlik vundament – inimesed, kes tunnevad oma rolli olulisust, on professionaalsed ja tõeliselt pühendunud Eesti julgeoleku tagamisele.

Kaitseväe juhataja on välja öelnud, et aasta 2026 on põhimõtteliselt ajateenijatele vaheaasta. Mida see eeskätt KRA-le kaasa toob?

Meile toob see kaasa selle, et ajateenijate arv on järgmisel aastal märkimisväärselt väiksem. Kui muidu võeti

6 detsember 2025 SÕDUR

teenistusse kuni 4000 ajateenijat, siis nüüd ainult 1200.

Teenistusse kutsutakse edaspidi kaks korda aastas ainult jaanuaris ja juulis. Siiamaani on olnud kolm kutset: jaanuaris, juulis ja oktoobris.

Nüüd jääb alles vaid kaks kutset ja ajateenistusse võetakse märksa vähem noori. Jaanuarikutse on iseenesest enam-vähem samas suurusjärgus, mis see siiani on olnud. Aga juulikuus on juba palju vähem inimesi, ligi 700.

Juulikuu on tegelikult nii meile kui ka meie noortele hästi populaarne kutse, kui kõik tahavad vabatahtlikult teenima tulla. Nüüd oleme sellises olukorras, kus kõik soovijad ei mahu ära. Eeskätt võtame vastu need, kes tahavad oma tulevast karjääri kaitseväega siduda ja edaspidi tegevteenistusse astuda. Pean tõdema, et osad jäävad kindlasti ka ukse taha ja neil tuleb vahepealsel ajal pigem õpingutele või edasisele tööelule pühenduda.

Kui me vaatame juulikuus teenistusse asuvate vabatahtlike arvu, siis oli see eelmisel aastal üle 80%. Vabatahtlikeks peame neid, kes teevad ise esimese sammu, külastavad kaitseväeteenistuse veebi ja otsivad endale terviseseisundi hindamiseks sobiva aja ja millal nad tahaksid ka ajateenistusse tulla. Need on isikud, kes on teadlikult kaitseväeteenistuse oma eluplaanidesse kavandanud ja nendele ei hakka me eraldi kutseid saatma.

Kordan, et juulikutse on hästi populaarne, aga jaanuarikutse seevastu suhteliselt ebapopulaarne. Sellel on ka oma põhjused, kuna jaanuarikutse segab natukene haridusteed. Juulikuus on parem teenistusse tulla, sest siis lõpetatakse gümnaasium, käiakse

Teenistusse kutsutakse edaspidi kaks korda aastas ainult jaanuaris ja juulis.

Siiamaani on olnud kolm kutset: jaanuaris, juulis ja oktoobris.

Fookus Anu Rannaveski ja KRA maja ees seisev buss.

kaitseväes ära ja saab ülikooli minna.

Jaanuarikutse aga lõhub seda head dünaamikat.

Kas ma saan õigesti aru, et vabatahtlike arv on aasta-aastalt kasvanud?

See on tõesti aasta-aastalt märkimisväärselt kasvanud. Näiteks eelmisel aastal asus vabatahtlikult teenistusse 66%, 2023. a aga 61%. Viimased aastad on näidanud, et vabatahtlikult

teenistusse astujate arv suureneb keskmiselt 5% aastas.

Aga siin tuleb arvestada seda, et noored planeerivad oma karjääri tänapäeval väga palju ise. See ei tähenda, et kõik need 66% oleks sellised, kes tuleksid ajateenistusse ka siis, kui ajateenistus oleks vabatahtlik. Sealhulgas on ka need, kes tulevad sellepärast, et ajateenistus on kohustuslik ja nad lihtsalt planeerivad ise oma karjääri varakult ära.

Foto: Ardi Hallismaa / kaitsevägi

Nüüd, kui vaatame neid, kes ajateenistusse tulevad, siis nende vanus läheb ka järjest nooremaks. Oleme jõudnud juba vanuseni 19,4.

Noored tahavad võimalikult varakult ajateenistuses ära käia, et siis on see kohustus tehtud ja saab oma tavaeluga edasi minna. Tegelikult toetame sellist otsust, sest pärast tuleb elu vahele. Hiljem võib juhtuda, et tervis läheb halvemaks, sünnivad lapsed, avanevad head töövõimalused ja jär-

SÕDUR detsember 2025 7

Fookus

jest raskem on leida aega ajateenistuse jaoks nii, et see ei segaks elu.

Kas tänapäeval tuleb ette ka olukordi, kus inimene on vastu tahtmist ajateenistuses?

Jah, eks ikka on ajateenistuses erinevaid ja vähese motivatsiooniga inimesi, aga ega keegi ei jää sellise suhtumise pärast ajateenistusest kõrvale. Loomulikult on ka kõrvalehoidjaid (u 10%), kellega peame rohkem tööd tegema, aga need ongi alamotiveeritud isikud.

Kui sa tuled oma tavaeluga normaalselt toime, siis sa saad ka ajateenistuses hakkama.

Samas me püüame võimalikult palju tegeleda noorte harimise ja informeerimisega, et nad mõistaksid ajateenistusest saadavate teadmiste, kogemuste ja oskuste väärtust hilisemas elus ning vähendada seeläbi huvi kõrvale hiilimiseks.

Tuli juttu tervisest. Ma saan aru, et KRA teeb päris põhjalikke küsitlusi ja uurimisi ajateenijate kohta.

Milline on meie ajateenijate tervislik seis tänapäeval?

Väga kiita ei ole. Umbes pooled kutsealustest läbivad kohe terviseseisundi hindamise ja vastavad kehtestatud terviseseisundi nõuetele, et kaitseväes hakkama saada ja endale mitte liiga teha. Ülejäänud ehk üks neljandik on need, kes automaatselt ei sobi, ja viimase neljandiku puhul kaalume, kas anda neile ajapikendust (ka mingiks tervisehäire raviks) või jõuame järeldusele, kummale poole nad lõpuks jäävad – kas vastavad nõuetele või ei vasta.

Me oleme neid nõudeid pea iga aasta uuendanud meditsiini arenemise tõttu. Mingil ajal sobivate protsent kasvab, aga siis jälle kahaneb. Praegused tervisenõuded on eeskätt seotud sellega, et nad oleksid funktsioonipõhised.

Kui sa tuled oma tavaeluga normaalselt toime, siis sa saad ka ajateenistuses hakkama.

8 detsember 2025 SÕDUR

Oktoobrikutse ajateenijate saabumine Võru linnakusse 2025. a.

Foto: kaitsevägi

Fookus SÕDUR detsember 2025 9

Fookus

Nendest, kes tervisenõuetele ei vasta, on pooled psüühika- või käitumishäiretega. Need on kohanemis- ja ärevushäired, depressioon jne. Aga loomulikult võetakse ajateenistusse ka neid, kellel on kergemad häired, mis alluvad hästi ravile. Kaitseväes on sellistele inimestele toeks nii sotsiaaltöötajad kui psühholoogid.

Kõige suurem murekoht on siiski noorte meeste ja ka reservväelaste tervis.

Ainult üks kolmandik noortest teeb ära üldfüüsilised katsed ajateenistusse tulles. See on suur probleem kogu kaitseväes ja ilmselt ka ühiskonnas.

Mõni aasta tagasi kõlas kaitseväes peaaegu et sõimusõnadena väljend

10 detsember 2025 SÕDUR

Ainult üks kolmandik noortest teeb ära üldfüüsilised katsed ajateenistusse tulles. See on suur probleem kogu kaitseväes ja ilmselt ka ühiskonnas.

«personaliteenuste konsolideerimine KRA alluvusse». Kas sellega tekkinud pinged on nüüdseks maandatud ja kas siin on veel arenemisruumi?

Ma arvan, et nüüd ei ole see enam sõimusõna. Lihtsalt peab aru saama, et see oli tohutu suur muudatus. Niivõrd suuremahulised muutused on alati rasked. Kõik ei pruugigi muutustega kaasa tulla. Selles mõttes oli ka klassikaline muutuste kõver, et kõigepealt eitame ja siis hakkame tasapisi üles ehitama.

Aga ma arvan, et siin on võtmesõnaks partnerlus. Et me teeme seda valitsemisalas ühtse meeskonnana, koos kaitseväe ja teiste asutustega, kellele samamoodi personaliteenust osutame.

Fookus

Viissada tegevväelase ametikohta on tõesti täitmata, arvestades meie kümneaastast riigikaitse arengukava ja milliseid väevõimeid me siis teeme.

Nendest üks osa on ka personal, mis on kindlasti väga tähtis, meie jaoks isegi kõige tähtsam osa.

Selle aasta lõpus on olukord tegevväelastega niisugune, et meil on umbes 70 tegevväelast vähem, kui aasta lõpuks peaks olema. Aasta lõpp ei ole veel käes ja eks me teeme selleks veel palju tööd.

Arv 500 tähendab seda, et on arvestatud ka edaspidiste aastatega, kui kõik väevõimed on kohal ja kui palju on siis meil inimesi vaja. Kaitseväes peab selleks ajaks olema 4400 tegevväelast. Aga tõsi on see, et ka tsiviiltöötajate puhul saab kaitsevägi toetusfunktsiooni juurde. Tsiviiltöötajaid on alati lihtsam värvata. Tegevväelased on kinnisema karjäärisüsteemiga ja ei saa võtta lihtsalt tänavalt haritud inimesi, kellel pole sõjaväelist haridust.

Kas ma saan õigesti aru, et lootust on, et need 500 kohta täidetakse kümne aastaga?

Ülematest kaitseväelased teevad endiselt ülema tööd ja neile on jäänud personaliga seotud oluliste otsuste tegemine. Meie oleme ennekõike toetav funktsioon.

KRA ülesanne on tagada, et kõik personaliga seotud teenused toimiksid parimal võimalikul viisil ning kaitsevägi saaks keskenduda oma põhiülesandele. Arenemisruumi on loomulikult alati, mistõttu vaatame regulaarselt oma süsteemid ja tegevused üle, et olla tõhusam ja parem partner valitsemisalale.

Räägime nüüd tegevväelaste ja tsiviilteenistujate värbamisest. On öeldud, et kaitseväes on ligi 500 ametikohta täitmata. Kuidas meil praegu sellega olukord on?

Formeerimine Tapa linnakus.

Foto: Elizabeth Lindjärv / kaitsevägi

Jah, lootust on, et saavutame selle eesmärgi. Ühelt poolt on meie suurim värbamisväli muidugi ajateenijad, kuna peame hoidma ajateenistusest tegevväkke värbamise protsenti üle seitsme.

See on olnud nii nüüd juba kolmas aasta. Teiselt poolt peame hoidma voolavust kontrolli all. Mais oli mär­ kimisväärne palgatõus ja loodetavasti on meil ka millalgi uuel aastal võimalik rääkida lisatasu komponendist, mis peaks kogenud tegevväelasi kait­ seväes edasi hoidma.

Mis takistab kõige rohkem värbamist?

KRA ülesanne on tagada, et kõik personaliga seotud teenused toimiksid parimal võimalikul viisil ning kaitsevägi saaks keskenduda oma põhiülesandele.

Ikka needsamad nõuded. Füüsis peab olema parem, tervis korras ja ei tohi olla mingi kriminaalse taustaga ja nii edasi. Neid piiranguid on tegelikult mitmeid. Oleme tööturul tihedas konkurentsis parimate inimeste nimel ning meie demograafiline olukord töötab kahjuks ajas meile ainult vastu.

Selleks et hea tööandjana silma paista, peame pingutama mitmes aspektis, mitte ainult konkurentsivõimelise palga maksmisel ja põnevate

SÕDUR detsember 2025 11

Fookus

arenguvõimaluste tagamisel, vaid ka organisatsiooni- ja juhtimiskultuuri arendamisel. Peame rohkem vaeva nägema, et mitte lihtsalt samaväärset kaitseväge saada, vaid kaitsevägi peab ka kasvama.

Kui otsustav on palgatase?

Kui me oleme teinud uuringuid, miks inimesed kaitseväest lahkuvad, siis on palk esikolmikus. Pigem on see olnud tähtsamal kohal allohvitseride puhul.

Palk on kindlasti tähtis, aga teisalt tulevad esile ka rahulolematus organisatsioonikultuuriga ja muud raskused, sh pere ja tööelu ühildamine.

Oleme tööturul tihedas konkurentsis parimate inimeste nimel ning meie demograafiline olukord töötab kahjuks ajas meile ainult vastu.

On kaks suurt piirangut tegevteenistuses olles, mida tsiviiltöötajatel ei ole. Üks on roteerimine, kui sind saadetakse teenima kaitseväe vajadustest lähtudes Eesti eri piirkondadesse. Ja teine on see, et sa pead käima õppustel, mis on tavapäratu tsiviilmaailmas.

Selline töö ja pereelu ühildamine on kindlasti keerulisem.

Kaitsevägi on oma reservväge viimastel aastatel oluliselt suurendanud. Kas me saame sellest midagi positiivset esile tuua ja kas on probleeme, millest peaks kaitseväe reservide hoidmisel rääkima?

Meil on asju, mis on hästi, ja asju, mis tuleb paremini teha. Hästi on see, et meie reservväelaste teadlikkus on kindlasti parem. Kaitseressursside amet on näinud palju vaeva selleks, et jõuda õigel ajal infoga reservväelasteni, kes peavad õppekogunemistele tulema.

Kui aastaid tagasi oli üks viiendik inimestest, kes ei saanudki õppekogunemise kutseid kätte, siis nüüd oleme jõudnud sinnamaani, et ligikaudu 1% ei saa kutset kätte.

Osalusprotsent võiks õppekogunemistel iseenesest alati kõrgem olla,

12 detsember 2025 SÕDUR

Fookus Reservväelaste saabumine suurtükiväerügemendi CAESARi patarei õppekogunemisele.

Foto: Elizabeth Lindjärv / kaitsevägi

SÕDUR detsember 2025 13

Fookus

praegu on see keskmiselt 65%. Ambitsioonikas eesmärk on kuni 90%, aga nii meie oleme uurinud kui ka kaitseväe akadeemia on uurinud seda, miks reservis olevad inimesed ei tule õppekogunemistele.

Kolm enim levinud põhjust on tööülesannete täitmata jäämine, sissetuleku vähenemine ja pere logistika.

Ministeerium on tööandjatega head tööd teinud. Meiegi mõtleme igasuguseid meetmeid välja, kuidas olukorda parandada.

Kõige olulisem on see, et üksuste vahel oleks infovahetus, et nad oleksid kogu aeg omavahel seotud. KRAs loome jällegi eri keskkondi, kus üksused saaks omavahel suhelda. Kaitseväekohustuslaste registris on meil eesmärgistatud tegevus, mis puudutab just reservteenistust, et kuidas paremini kõike hallata ja mismoodi üksustele ja inimestele otsest kasu sealt saada.

See register töötab edukalt. Me oleme neid võimalusi kogu aeg laiendanud ja registris on järjest rohkem riigikaitseks vajalikku infot olemas.

Loomulikult on see ka mugavusteenus meie kaitseväekohustuslastele, kes saavad kõiki asju kaitseväeteenistuse veebi kaudu teha ja teavitada meid kõikvõimalikest asjadest, see ongi nende iseteenindusportaal.

Vaatasin, et teie koduleheküljel on riigikaitseõpetusele suurt tähelepanu osutatud. Kuidas selle praegune seis on ja mida selle edasisel arendamisel tuleks tähele panna?

Riigikaitseõpetus on meie jaoks märgiliselt oluline teema, sest ajateenistusse tulles on keeruline hoiakuid hakata kujundama. Tegelikult need hoiakud kujunevad veelgi varem kui gümnaasiumis. Aga see, et riigikaitseõpetus on nüüd juba teist aastat kohustuslik, on meile ülihea.

Saame oma vaatevälja väga palju noori juurde. Ma pean küll ütlema, et riigikaitseõpetus oli ülimalt populaarne ka siis, kui see oli vabatahtlik.

Tollal läbis riigikaitseõpetuse aasta jooksul ligi 6000 noort. Nüüd on iga aasta see arv u 10 000.

Aga jällegi kaitseväe akadeemia kompleksuuring, mida ta ajateenijate seas korraldab alates 2016. aastast,

14 detsember 2025 SÕDUR

Kaitseväe akadeemia riigikaitselaager Tartu- ja Võrumaa koolidele 27.–29.mail 2025.

KRA peadirektor vastamas küsimustele.

Foto: Ardi Hallismaa / kaitsevägi

Fookus Fotod: Mari-Liis Päären / KVA

näitab väga selgelt, et noorte riigikaitselised hoiakud on positiivsemad.

Kvaliteetne riigikaitseõpetus on võtmetähtsusega. Sellega me ka tegeleme, et riigikaitseõpetajatele, kes töötavad koolis, kogu riigikaitselist maailma rohkem tutvustada.

Teiselt poolt anda ka kogenud vanematele allohvitseridele ja ohvitseridele rohkem pedagoogikateadmisi juurde. Tallinna Ülikoolis on näiteks mikrokraad riigikaitseõpetajatele.

Võib-olla teine proovikivi, mis seostub riigikaitse kohustuslikkusega, on see, et nüüd on klassides ka palju neid õpilasi, kes ei oleks riigikaitseõpetust endale vabaaineks vali-

nud. Kuidas ka neile see aine huvitavaks teha?

Kuidas KRA edasi areneb?

Eeskätt järgime kaitseväe juhataja sõjalist nõuannet ja arvestame tema ootustega personalile ning lähtume kaitseväe üldisest vajadusest.

KRA on arenev organisatsioon ja pidevad muutused on meie jaoks normaalsus. Ühelt poolt peame hoolikalt jälgima väliseid muutusi, näiteks tööturul toimuvat ja tehnoloogia arenguid.

Meie ülesanne on aidata kogu kaitsevaldkonnal nende muutustega kohaneda ja kaasas käia. Teisalt tegeleme pidevalt ka oma teenuste sisemise

arendamisega, et need oleksid tänapäevased ja vastaksid ennekõike kliendi vajadustele.

Meile on väga tähtis suunata arenguid andmepõhiselt ja pikaajalist mõju hinnates, nii saame välja töötada uusi nutikaid ja efektiivseid lahendusi.

Sellel sügisel korraldatud personaliteenuste rahulolu-uuring näitas seda, et rahulolu oli suurem kui enne konsolideerimist. Usun, et oleme suutnud konsolideerimise järgsete aastate jooksul kuulata piisaval määral oma partnereid ning tagada neile teenused, mis vastavad päriselt nii organisatsiooni vajadustele kui ka laiemalt tööturu ootustele.

Aga loomulikult töö jätkub!

SÕDUR detsember 2025 15

Fookus

Kaitseressursside Karjäär

Kaitseressursside amet (KRA) on kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, mille tegevusvaldkondadeks on riigikaitselise inimvara planeerimine, kaitseväekohustuse täitmise toetamine ning kaitseväeteenistuse ja kaitseministeeriumi valitsemisala asutustes personaliga seotud tegevuse korraldamine.

KRA loodi 1. augustil 2005, kui tegevuse lõpetas neli kaitseministeeriumi hallatavat riigiasutust: Põhja riigikaitseosakond, Lõuna riigikaitseosakond, Lääne riigikaitseosakond ja Kirde riigikaitseosakond.

Kaitseministeeriumi valitsemisalas töötab ligi 5000 inimest, kellest neljandik on tsiviilteenistujad. Nii elukutseliste kaitseväelaste, ametnike kui ka teenistujate eesmärk on suurendada Eesti kaitsevõimet ja koostööd NATO-s.

Karjääri- ja koolitusbüroo vastutab teenistujate karjääriplaneerimise ja pädevuste arendamise tervikliku korraldamise eest, toetades nii tegevväelasi, ametnikke kui ka töötajaid nende teenistusteekonnal. Büroo ülesanne on tagada, et meie kaitsevõimet toetavad pädevad, motiveeritud ja hästi ettevalmistatud inimesed.

Selleks arendatakse nüüdisaegset karjäärijuhtimist, nõustatakse teenistujaid, koordineeritakse õppe- ja arenguvõimalusi ning tehakse tihedat koostööd kaitseväe, kaitseliidu ja välismaa partnerasutustega. Karjääri- ja koolitusbüroo eesmärk on olla usaldusväärne partner kõigile, kes annavad oma panuse Eesti julgeolekusse, pakkudes neile tuge, suunamist ja võimalusi kogu karjääri vältel.

450 000

eurot eraldab KRA igal aastal koolide riigikaitseõpetuse toetuseks.

10 000

õpilast läbib Igal aastal riigikaitseõpetuse.

Noored ja riigikaitse Riigikaitseõpetus pakub põnevaid ettevõtmisi ja vaheldust igapäevasele koolirutiinile. Kuidas? Eriline õpetaja, mitmekülgne õpe, praktilised oskused iseseisvaks eluks, põnevad õppekäigud ja muidugi välilaager – kõik see kokku annab väärtusliku kogemuse, millest tasub osa saada.

Riigikaitseõpetus on gümnaasiumides ja kutsekoolides õpetatav valikõppeaine, mis koosneb kahest kursusest.

Teooriakursus „Riigikaitse“ on gümnasistidele kohustuslik, aga praktikakursus „Praktiline õpe välilaagris“ on kõigile vabatahtlik.

Miks on riigikaitseõpetus eriline teiste õppeainetega võrreldes?

1. Mitmekülgsus – lisaks teadmistele julgeoleku- ja kaitsepoliitikast ning riigikaitse korraldusest annab riigikaitseõpetus praktilisi oskusi esmaabis, relva käsitsemises, riviõppes, topograafias, orienteerumises, tulekahju korral tegutsemises ja keskkonnakaitses.

2. Eriline õpetaja – riigikaitseõpetust annavad tavaliselt oma ala asjatundjad – tegevväelased või kaitseliidu liikmed, kes suudavad ainet õpetada põnevalt, näitlikult ja praktiliselt.

3. Seos teiste õppeainetega – riigikaitseõpetusel on ühisosa matemaatika, füüsika, geograafia, keemia ja teiste õppeainetega, mida saab riigikaitseõpetusega lõimida, aidates neid paremini mõista.

4. Oluline roll õuesõppel – kursuse jooksul toimuvad mitmed õppekäigud ning õpe lõpeb välilaagriga, mida juhendavad kaitseväelased.

Kaitseväeteenistuse veeb

Tere tulemast kaitseväeteenistuse veebi kaitsevaeteenistus.ee

16 detsember 2025 SÕDUR

Fookus

amet

56%

rohkem kutsealuseid suundub võrreldes varasemaga ajateenistusse kohe pärast gümnaasiumi.

Ajateenistus Ajateenistuse eesmärk on õpetada välja Eesti kaitseks vajalikud reserv­ üksused ning luua eeldused elukutseliste kaitseväelaste teenistusse asumiseks. Ajateenistuse jooksul omandatakse põhiteadmised riigikaitsest ja õpitakse tegutsema ühtse meeskonnana.

Mis kasu saab noor ajateenistusest?

1. Enesekindlus ja füüsiline tugevus – ajateenistus arendab nii vaimset kui ka füüsilist vastupidavust.

2. Juhtimis- ja meeskonnatööoskused – omandatakse väärtuslikud oskused, mis aitavad nii töö- kui ka isiklikus elus.

3. Aja planeerimine ja distsipliin – ajateenistuses kujunenud harjumused aitavad toime tulla igapäevaelu raskustega.

4. Sõbrad ja sidemed terveks eluks – teenistuskaaslastega loodud suhted võivad kujuneda eluaegseteks sõprussuheteks ning on kasulikud ka tulevikus.

14,3%

rohkem palka teenivad ajateenistuse läbinud isikud.

26%

on kasvanud ajateenistuse läbimise kasulikkus isiklikuks arenguks.

Reservteenistus Kaitseväe põhijõud kriisiolukordades on reservis olevatest isikutest moodustatud üksused. Reservteenistuse puhul on tegemist teenistuse liigiga, kus reservis olevat isikut rakendatakse riigi sõjalise kaitsmisega seotud ülesannete täitmisel kaitseväes.

Reservteenistus on reservis oleva isiku kaitseväeteenistuskohustuse täitmine õppekogunemisel ja lisaõppekogunemisel. Reservteenistusse kutsub sind kaitsevägi, lähtudes üksuste väljaõppe plaanidest ning uuendustest varustuses ja relvastuses. Reservteenistuses osalemine on kohustuslik ning seda reguleerib kaitseväeteenistuse seadus.

Reservis olevad isikud on 18–60-aastased mehed ning kaitseväekohustuse võtnud naised, kes ei ole kutsealused ega teeni parasjagu aja- või asendusteenistuses. Reservväelane oled ainult reservteenistuses osaledes, näiteks õppekogunemistel. Õppekogunemine on kaitseväe korraldatav sõjaväeline väljaõpe, mille jooksul korratakse ja täiendatakse omandatud teadmisi ja oskusi, harjutatakse üksuste koostegevust ja nende tegevust sõjalise valmisoleku suurendamisel.

Lisaõppekogunemine on kaitseväe korraldatav mobilisatsioonivalmiduse kontroll, mille käigus võib reservväelasele muuhulgas anda sõjaväelist väljaõpet.

Reservväelane saab oma üksuse, ametikoha ning kontaktandmete kohta infot kontrollida kaitseväeteenistuse veebis. Seal kuvatakse isiklikud andmed, sh määratud ametikoht ja kuuluvusüksus.

Kaitseressursside amet on ühenduslüli reservis oleva isiku ja sõjaaja üksuse vahel. Me koordineerime ja korraldame reservteenistusega seotud administreerivaid tegevusi, näiteks reservis olevate isikute pöördumistele vastamine. Samuti oleme kaitseväele oluline abijõud sõjaaja ametikohale nimetamisel, teavitamistel ning õppekogunemise ja lisaõppekogunemisega seotud toimingute tegemisel.

Millega KRA tegeleb

• värbamine • personalijuhtimine • karjäär ja koolitused • töötajakogemus • teenistussuhted • riigikaitseõpetuse korraldamine • kaitseväekohustuse täitmine • analüüs ja planeerimine • turundus

KRA missioon

• väärtustada inimest riigikaitses • suurendada ühiskonna toetust riigikaitsjatele • luua kasutajakeskseid lahendusi kaitseväekohustuse täitmiseks • leida, hoida ning arendada pühendunud ja kompetentseid inimesi • osutada toimivaid ja kliendi vajadustele vastavaid personaliteenuseid • tagada riigi reservarmee mehitatus

SÕDUR detsember 2025 17

Ukraina sõda

Venemaa sügiskampaania sõjas Ukraina vastu

Vene rünnaku tulemused Mõrnohradis 2025. a kevadel.

18 detsember 2025 SÕDUR

Urmas Salo erukapten

ja väited Ukraina vägede ümberpiiramisest ning vangi andmisest.

Kuigi Vene vägede lahingutegevus on sügisel hoogustunud, on efektiivsus ii nagu varasematel aastatel pealetungil võrreldes suvega väheneon sügisel sooritatud terro- nud. Samas on kasvanud agressorriigi ristlikke drooni- ja raketirün- kaotused. nakuid Ukraina energia- ja gaasitaristu Alates aasta algusest on Vene väed vastu. Lisandunud on ka rünnakud kaotanud Ukraina andmeil kokku raudteetaristu vastu. u 380 540 sõjaväelast. Kolme suveVene rünnakuid rindel on saatnud kuuga kaotati iga vallutatud ruutkiloaktiivne valepropaganda. Tänu sügisil- meetri kohta 60 meest. Septembris on madele on Vene väikestel ründegrup- Venemaa kaotanud ühe ruutkilomeetpidel olnud paremad ri vallutamisel 110 võimalused varjatult meest ja oktoobris iseedasi liikuda ja ka gi 123 ehk kaks korda linnadesse tungida. rohkem kui suvel.

Siiski pole Vene väed Seega on lahingud hoolimata propaganmuutunud intensiivdast ei Pokrovskit ega semaks ja linnade valKupjanskit täielikult lutamisel kaotustest vallutanud. ei hoolita. SoomusOktoobri algul kastehnikat on rünnavas märgatavalt Vene kuil kasutatud vähe maismaarünna kute ning mootorrattad või arv. Oktoobris ja nomuud kerged sõidukid vembris on Vene väed kaitset ei paku. Kopüüdnud rünnata gukaotuste hulgas on peaaegu kõigil rinde2025. aastal kasvanud lõikudel, ehkki vähekorvamatute kaotuste malt kolmandik jõude ehk langenute, teadon suunatud Donetski mata kadunute ja vanoblastisse Pokrovski gi langenute osakaal. ja Mõrnohradi vallu2025. a kaheksa tamiseks. Samas on Ukraina 114. brigaadi sõdur kuu jooksul on korVene väed olnud väga seisab Oskili jõel puruks lastud vamatute kaotuste ja aktiivsed Harkivi ob- sillal. haavatute suhe paljulasti põhja- ja idaosas, Foto: Roman Pilipey / des Vene väekoondisSiverski ja KostjanAFP / Scanpix tes 1 : 1,1. Agressorriigi tõnivka suunal, aga väiksed ründegrupid ka Zaporižžja oblasti hävitatakse droonide idaosas. Unustatud pole ka Dnipro- või kaugtulega ja tihtipeale nad ei evapetrovski oblasti idaosa ja Zaporižžja kueeri oma haavatuid. oblasti lõunaosa ega ka Sumõ oblasti Vene suve- ja sügiskampaania põhjal põhjaosa. on näha uuendatud taktika kindlustaVenemaa diktaatori sügiskampaania tud asulate ehk linnade vallutamiseks eesmärk on olnud mõne suurema lin- («imbu ja haju»-taktika). Kõigepealt na vallutamine, et tõestada USA pre- hävitatakse vähemalt kuu või pikema sidendile ja NATO riikidele Venemaa aja jooksul kaitse tugi- ja juhtimisülekaalu rindel ja Ukraina edasise vas- punktid ning lõigatakse läbi logistika, tupanu mõttetust. Seetõttu on oktoob- kasutades liugpomme, rakette, droone ri lõpust saatnud Venemaa pealetungi ja suurtükiväetuld. äärmiselt tugev propagandakampaania Logistika läbilõikamiseks purustaVene vägede edust linnade hõivamisel takse sildu ja rünnatakse droonidega

N

Foto: Anatoli Stepanov / Reuters / Scanpix

SÕDUR detsember 2025 19

Ukraina sõda

Hoolimata Ameerika Ühendriikide presidendi katsetest sõda lõpetada on Vene diktaator sügisel rünnakuid Ukraina linnade ja maade vallutamiseks hoopis intensiivistanud.

Ukraina sõda

kõiki juurdeveoteedel liikujaid. Püütakse avastada ja neutraliseerida Ukraina droonimeeskonnad ja saavutada ülekaal õhus. Neil eesmärgil kasutatakse ka luure- ja diversioonigruppide ja seejärel väikeste kahe–kolmemeheliste ründegruppide sisseimbumist.

Linnade vallutamisel need väiksed grupid hargnevad linnas ja esialgu peituvad, püüdes hõivata soodsad positsioonid. Pärast jõudude koondamist asuvad nad tegevusse, hõivavad olulisi objekte ja tekitavad kaost. Venemaa on korduvalt kasutanud nende gruppide maskeerimiseks erariideid ehk rikkunud sõjaõigust.

Kuna Ukrainal on rindel kolm–neli korda vähem jalaväge, siis on hõredast tugipunktidega kaetud rindest lihtne läbi murda, eriti sügisilmadega ja tihedama asustusega aladel.

Ukrainast eeskuju võttes on ka Venemaa kõigile olulistele ründesuundadele koondanud parimad drooniallüksused ja kohati on need ka edu taganud.

Muudes rindelõikudes, avatud maastikul, püüavad Vene väed leida kaitses nõrku kohti, misjärel pärast õhu- ja suurtükiväelööke tagala ja tugipunktide pihta seal läbi murda, luua platsdarm ja reserve juurde tuues kiiresti ründekiiluna edasi liikuda. Seejärel püütakse ründekiilu laiendada või rünnatakse ka kõrvalsuunalt.

Jalaväe ründegrupid võivad kasutada liikumiseks mootorrattaid ja muid kergeid sõidukeid. Neil on elektroonilise võitluse vahendid ja toetuseks droonimeeskonnad.

Eelsalkadena kasutatakse kahe- ja kolmemehelisi gruppe, mis imbuvad läbi rinde, liiguvad edasi maastikul maskeerudes, pimeduse või halva ilma varjus.

Kompanii või pataljoni mehhaniseeritud ehk motoriseeritud kolonnidega rünnakuid või edasihüppeid on Vene väed kasutanud asulate vallutamiseks, põhiliselt Dobropillja, aga ka Pokrovski piirkonnas. Eesmärk on toimetada soomukite dessandiks olevad ründegrupid läbi rinde nn tapatsooni. Tavaliselt on need rünnakud ebaõnnestunud ja seepärast sooritatakse neid halva il-

20 detsember 2025 SÕDUR

Oskili jõgi Kupjanski naabruses 2024. a lõpus.

Vene vägede rünnakusuunad Mõrnohrad Pokrovsk

Vene vägede hõivatud alad ja kaotused 2025 Kuu

Vallutatud km² Kaotused

Juuli

564

33 220

August

464

28 790

September

258

28 490

Oktoober

253

31 250

November

505

30 000

maga, kui Ukraina droonide tegevus on häiritud.

Järjest kasvab drooniallüksuste roll lahinguväljal. Ukrainast eeskuju võttes on ka Venemaa kõigile olulistele ründesuundadele koondanud parimad drooniallüksused ja kohati on need ka edu taganud.

Kõige kuulsama Vene Rubikoni keskuse allüksused tegutsevad mitmes rin-

Ukraina sõda

Vene väed põhja- ja loodeosa ja on kahe kiiluna põhjast tunginud lõuna poole.

Läänepoolne ründekiil on ületanud Kupjanka jõe ja pöördunud itta, mistõttu püüavad Vene väed kesklinnas olevaid ukrainlasi ümber haarata. Ägedad lahingud jätkuvad ja ukrainlased püüavad takistada Vene grupeeringule üle Oskili jõe lisajõudude toomist.

Oskili jõe idakaldal alates Sõnkivkast kuni lõunasse Kolisnõkivkani on endiselt suured alad Ukraina vägede kontrolli all. Paistab, et Kupjanskis püüavad Vene väed jõuda üle Oskili viiva sillani, et takistada Ukraina väe­ grupi logistikat.

Ägedad lahingud jätkuvad ja ukrainlased püüavad takistada Vene grupeeringule üle Oskili jõe lisajõudude toomist.

Foto: Roman Pilipey / AFP / Scanpix

delõigus. Nii Ukraina kui ka Venemaa on kasutanud linnalahingutes rohkem eriüksusi.

Pealetung Harkivi oblastis ja Donetski oblasti põhjaosas Ehkki Vene väed on sooritanud rünnakuid Kurski oblasti piirialal või Sumõ oblastis, ei ole nad seal mingit edu saavutanud.

Agressorriigi väed on olnud edukamad Harkivi oblastis. Oktoobri teisel poolel suutsid nad pärast kolm nädalat kestnud võitlust Vovtšanski linnas tungida üle Vovtša jõe linna lõunaossa ja okupeerida tööstustsooni. Lahingud linna pärast jätkuvad. Ukraina väed kontrollivad endiselt osaliselt linna lõunaosa ja osa sellest on hall tsoon. Vene väed on püüdnud edasi tungida ka linnast lääne pool.

Harkivi oblasti kirdeosas Velõkõi Burluki suunal suurendasid Vene väed oktoobri lõpus oma platsdarmi laiust. Viimaste rünnakute järel on see esialgu Milove juures loodud plats­

darm laienenud itta ja ühendatud Kupjanskist põhjas ja Dvoritšna piirkonnas Oskili jõe kallastel oleva Vene platsdarmiga.

Harkivi oblasti idaosas püüavad Vene 6. armee väed 1. tankiarmee üksuste toetusel vallutada olulist raudteesõlme Kupjanskit ja neil on selles edu olnud. Septembri keskpaigas õnnestus osalt gaasitoru kaudu üle Oskili jõe toodud Vene vägedel hõivata osa linna põhjaosast ja tungida ka kesklinna.

Vene luure-diversioonigrupid sisenesid algul linna tsiviilisikuteks ümberriietatuna, mis on sõjaõigusega keelatud. Esialgu nad peitusid, misjärel asusid lisajõude saades rünnakule.

Seepeale tõi Ukraina 3. armeekorpuse juhatus Kupjanski alla lisajõude, et sissetungijad hävitada.

Ukraina väed ründasid oktoobris põhjas asuvat Vene platsdarmi, Radkivkat, kuid ei suutnud sealt Vene vägesid tõrjuda. Tagasi vallutati vaid Kindrašivka. Oskili läänekaldal asuvaist Kupjanski kvartaleist kontrollivad

Putin külastas väidetavasti 20. novembril ühte Vene Lääne väegrupi komandopunkti rinde lähedal ja osales nõupidamisel. Kindralstaabi ülema Valeri Gerassimovi ettekande põhjal teatas diktaator, et Kupjansk on vallutatud ja suur Ukraina väegrupeering, 18 pataljoni on ümber piiratud ja neist kolm juba hävitatud. Gerassimovi valedega püüti ilmselt USA-d eksitada.

Lõuna pool proovivad Vene väed edasi tungida Lõmani suunas, kuid suurt edu neil pole, ehkki metsasel alal on parem maskeeruda. Põhja poolt Lõmanit ohustav Vene väegrupp on jäänud u 12 km kaugusele Šandrõholove juurde. Idas 9 km kaugusel kaitsevad Ukraina väed veel Zaritšne lääneosa.

Ukraina 425. Skelia ründepolgu allüksus vallutas oktoobri teisel poolel tagasi samas veidi lõuna pool oleva Torske. Üks Vene ründegrupp on Jampilist põhja pool ületanud Žerebetši jõe ja jõudnud Lõmanist 8 km kaugusele, kuid eelsalgad on lähemal. Rünnakut Jampili vastu alustati oktoobris ja praegu on asula hallis tsoonis. Teine ründegrupp püüab Jampili ja Dronivka vahel kiiluna tungida lõunasse, ilmselt üle Siverskõi Donetsi jõe. Nähtavasti üritavad nad Siverskist Lõmanisse viiva maantee läbi lõigata.

Ida pool on Vene rinne u 2 km kaugusel Siverskist, kuid ründesalgad on tunginud linna idaossa ja ka linnast

SÕDUR detsember 2025 21

Ukraina sõda

põhjas on hall tsoon. Juba oktoobri algul püüdsid Vene väed rünnata ka lõuna poolt, tungides Fedorivkasse.

Praegu lõunast siiski otsest ohtu pole.

Siversk on ligi 40 km lääne pool asuva Slovjanski eelkindlustus. Vene väed tahtsid linna vallutada juba 2022. aastal, kuid said lüüa Bilohorivka juures.

Kostjantõnivka juures on Vene 8. armee väed idast ja kagust aeglaselt edasi tunginud ja jõudnud eelsalkadega linna idaserva juurde. Kuna venelastel õnnestus oktoobris tõrjuda Ukraina väesalgad Toretski põhjaosast, siis kagust tungis Vene ründegrupp Pleštšijivka juurde ja eelsalgad jõudsid novembris juba Ivanopiljasse.

Lõunas on Vene salgad jõudnud Kleban Bõki ja veehoidla juurde. Kõik need alad on hall tsoon. Oluline on, et Ukraina allüksused asuvad veel Tšassiv Jari lääne- ja lõunaserval ega lase Vene vägedel ähvardada põhja poolt Kostjantõnivkat või tungida Družkivka suunas. Oktoobris ja novembri algul vallutasid ukrainlased tagasi u 10% linnast.

Venemaa suurimad jõud on alates oktoobrist suunatud Pokrovski ja Mõrnohradi vallutamiseks.

Ukraina väed on stabiilselt suutnud kaitsta ka sealt lõuna pool Bahmutist Kostjantõnivkasse viiva maantee suunal asuvat Stupotškõt. Ida pool õnnestus agressorriigi vägedel oktoobris hõivata Bila Hora.

Kostjantõnivka moodustab koos Družkivka, Kramatorski ja Slovjanskiga hästi kindlustatud kaitserajooni, mida Vene vägedel on idast väga raske vallutada. Vene kindralid otsustasid seepärast rünnata seda kaitserajooni selja tagant ning just selleks on agressoril vaja vallutada Pokrovsk ja Mõrnohrad. Sel eesmärgil püüdsid Vene väed juba suvel vallutada Dobropilljat.

Ukraina võitlejatel on seni õnnestunud Vene plaanid nurjata.

USA president tahab aga selle kindlustatud piirkonna koos Donetski oblasti loodeosaga kinkida Putinile, nagu 1938. a sügisel loovutasid Suurbritannia ja Prantsusmaa peaminister Tšehhoslovakkia kindlustatud piirkonna Sudeedimaal Hitleri

22 detsember 2025 SÕDUR

Saksamaale. Sellelt platsdarmilt on agressoril hea jätkata Ukraina vallutamist, eelkõige rünnata Harkivi oblastit.

Otsustav lahing Pokrovski ja Mõrnohradi pärast Venemaa suurimad jõud on alates oktoobrist suunatud Pokrovski ja Mõrnohradi vallutamiseks. Ukraina allikail on see 150 000–170 000-meheline Vene väegrupeering. Lõunast ja edelast püüab Pokrovskit vallutada 2. armee ja Mõrnohradi ründavad idast 51. armee ehk endise 1. Donetski armeekorpuse väeosad.

Kaksiklinnakust põhjas püüdis Dobropillja suunas tunginud 51. armee põhja pool Ukraina vägede logistikateid läbi lõigata.

Vene ründekiilu Dobropillja suunal hävitas septembris-oktoobris Ukraina 1. Azovi korpus löökidega läänest ja idast. Ehkki Vene väejuhatus paiskas

51. armeele appi Sumõ oblastist ja mujalt ära toodud merejalaväebrigaadide allüksused, aga ka õhudessantvägede üksused, said nad lüüa.

Oktoobris sooritasid Vene väed piirkonna lõunaosas olukorra päästmiseks mitu rünnakut mehhaniseeritud ründegruppidega, kuid Ukraina droonioperaatorid ja suurtükivägi hävitasid need. Ilm oli neil päevil vihmane või pilves. 6. oktoobril tõrjuti tugevdatud roodu rünnak Pankivka lähedal, hävitati või vigastati neli tanki ja kaheksa soomukit.

9. oktoobril lõid Ukraina drooni­ allüksused Šahhove ja Volodõmõrivka juures tagasi tugevdatud õhudessantvägede pataljoni mehhaniseeritud rünnaku ja hävitasid kolm tanki, 16 soomukit ja 41 mootorratast. 13. oktoobril ründas Vene tugevdatud rood Šahhove suunas ja nendest hävitati kolm tanki ja 13 soomukit. Ukraina väed vabastasid kokku üheksa asulat, sh oktoobris

Ukraina sõda Purustatud Dobropillja märtsis 2025.

Foto: Maria Senovilla / EPA / Scanpix

Nove Šahhove, Kutšeriv Jari, Majaki ja puhastasid Vene diversantidest veel üheksa.

Vahepeal püüdis ümberpiiratud Vene väegrupp tungida nii Nove Šahhovesse kui ka Šahhovesse. Lahingud käisid ka Volodõmõrivka pärast, mis on praegu hallis tsoonis. Vene ründe­ grupid püüdsid oktoobri algusest vallutada Rodõnsket ja rünnata Nõkanorivkast ka Dorožnet ja Bilõtsket, et lõigata läbi maantee Pokrovskist põhja.

Oktoobri esimese kolme nädala jooksul viskasid Vene lennuväe hävituspommitajad kokku 850 liugpommi Pokrovski piirkonda.

Ukraina 38. üksiku-merejalaväebrigaadi võitlejad Pokrovski all.

Foto: Anatoli Stepanov / Reuters / Scanpix

26. oktoobril teatas Ukraina väejuhatus, et viimase kümne päeva lahingutes on vaenlased kaotanud seal piirkonnas 1756 sõjaväelast. Kokku olid Vene vägede kaotused ligi kaks kuud kestnud lahingutes Dobropillja ehk Otšeretõne suunal 15 700 sõjaväelast, 1364 relvastuse ja sõjatehnika ühikut, sh 36 tanki, 121 lahingusoomukit, 162 suurtükiväesüsteemi, viis raketiheitjat, 447 veoautot, 592 mootorratast ja kerget maastikusõidukit, 4689 eri tüüpi drooni. Ukraina väed said oma valdusse tagasi 186 km² ja puhastasid veel vaenlaste salkadest 244 km² Pokrovski rajooni ala.

Novembris on piirkonna lõunaosas lahingud jätkunud. Oktoobri lõpus tungisid venelased Tšervonõi Lõmani, ähvardades nii Mõrnohradi logistikat.

Ka Nõkanorivka, Majak ja Pankivka on novembris jäänud halli tsooni. Vene väed püüavad tungida ka Šahhovest põhja pool asuva Sofijivka suunas, et lõigata läbi Šahhovest Družkivkasse viiv maantee. Siin ründavad ka Kostjantõnivka suunal sõdiva 8. armee üksused ja armee alluvuses olevad merejalaväeüksused.

Oktoobri keskel imbusid Vene ründesalgad Pokrovski lõunapoolsetesse äärelinna kvartalitesse Troiandasse ja Šahtarskisse ning hõivasid Zvirove asula.

Oktoobri esimese kolme nädala jooksul viskasid Vene lennuväe hävituspommitajad kokku 850 liugpommi Pokrovski piirkonna pihta, neist 340 olulise logistikasõlme Hrõšõne pihta.

SÕDUR detsember 2025 23

Ukraina sõda

Ukraina droonioperaator Vlad tegutseb Vovtšanski lähistel.

Foto: Andreas Stroh / ZUMA Press Wire

Ukraina 24. mehhaniseeritud brigaadi võitlejad varjendis Tšassiv Jari all oktoobris 2025.

Foto: AFP / Scanpix

Kasutati nii 1500 kg kui ka 3000 kg liugpomme. Novembris on Vene lennuvägi rünnanud nende raskete liugpommidega Mõrnohradi.

Pärast lahinguid Dobropillja piirkonnas tuli Ukraina vägedel asuda Pokrovskit puhastama. Oktoobri lõpuosas imbus Pokrovskisse lõunast väikeste gruppidena pimeduse või udu varjus juba mitusada Vene sõjaväelast, luure-diversiooni ja ka ründegruppe.

Nagu Kupjanskis kasutasid nad kohati ka siin maskeerumiseks tsiviilriietust. Esialgu nad hoidusid ukrainlaste positsioonide ründamisest ning hargnesid ja hõivasid soodsad positsioonid nii linna lõunaosas kui ka tööstustsoonis.

Lahingud linna sees algasid oktoobri lõpus ja olukord muutus kriitiliseks, kuna Vene ründegrupid koos drooniallüksustega lõikasid läbi Ukraina vägede viimased logistikateed. Linna

24 detsember 2025 SÕDUR

ja tagala vahel oli võimalik liikuda vaid jala. Vene ründegrupid tungisid kesklinna ja panid linnavalitsusele Vene lipu. Samuti ületasid nad raudtee ja tungisid põhjaossa. Üksikute allüksuste varustamiseks moonaga tuli ukrainlastel kasutada raskeid droone.

Linna kaitsvad Ukraina 68. jäägribrigaad ja 25. dessantründebrigaad olid lahingutes täiesti kurnatud. Samal ajal hakkas Vene propaganda rääkima Pokrovski peatsest langemisest, Ukraina vägede ümberpiiramisest ja vangi võtmisest.

Pokrovskit kaitsva 7. dessantründevägede korpuse staabis käis Ukraina relvajõudude juhataja kindral Sõrskõi ja saatis piirkonda ka toetusüksusi.

Neid oli küll vähe, aga see-eest olid need eliitüksused. Ühe allika kohaselt võeti kohalt maha ja arreteeriti üks brigaadiülem, kelle brigaad oli taandunud.

Ilmselt 29. oktoobril maabus Pokrovski loodeosas, Pavlohradi viiva maantee juures kaks Ukraina sõjaväeluure peavalitsuse ehk HUR-i transpordikopterit Black Hawk koos kahe grupi HUR eriüksuse võitlejate ja droonioperaatoritega.

Pokrovskisse toodi ka Ukraina erivägede allüksusi, 425. ründepolgu Skelia 1. pataljoni ja 82. dessantründe­ brigaadi 1. pataljoni osad. Eriüksused vabastasid Pavlohradi või Hrõšõnesse viiva maantee blokaadist. Skelia pataljon tegi retke kesklinna, lõi Vene väed linnavalitsuse hoonest välja ja heiskas uuesti Ukraina lipu.

Kuna Vene ründegruppide vahel pole head koostööd, siis vahetevahel ründavad nad ka oma mehi. Ukraina allikail on Vene väed kasutanud Ukraina löökide eest pääsemiseks tsiviil­ elanike katet. Viimasel nädalal tõi Vene väejuhatus Pokrovskisse oma reservist

Ukraina sõda

Pihkva 76. dessantründediviisi allüksuse, mis tegutseb raudtee piirkonnas.

Vene väed on püüdnud tungida Pokrovskisse ja Mõrnohradi ka mootorratastega. Suurem motoriseeritud kolonn üritas tungida Pokrovskisse lõunast Selõdovest mööda suurt maanteed 14. novembril uduse ilma kattevarjus.

Mingi Vene sõdur pani video liikuvast mootorrataste ja muude kergete sõidukite kolonnist internetti ja hoiatas nii ukrainlasi. Lennuväe löögiga juhitava kassettpommi JDAM-ER GBU-62 abil kolonn hävitati ja teele jäid vedelema vaid mootorrattad ja vaenlaste laibad.

Pokrovskist loodes on Vene väed jõudnud Pavlohradi viiva suure maanteeni ja püüdnud korduvalt tungida edasi Hrõšõne suunas, et lõigata läbi Ukraina vägede oluline varustustee.

Esialgu on see maantee vaid osalt hallis tsoonis.

Mõrnohradis on olukord parem kui Pokrovskis: Vene vägede rünnakuid on tõrjutud nii põhjas, idas kui lõunas.

Õhutõrjesüsteemi valmisseadmine Kupjanski rindelõigus.

Foto: Sergei Kozlov / EPA / Scanpix

Kuulipilduja Browning M2 valmisseadmine Vovtšanski all.

Foto: Oleksandr Klõmenko / Reuters / Scanpix

Pokrovskist põhjas on Ukraina väed tõrjunud Vene väed teedesõlmest Rodõnskest, kuid Krasnõi Lõman on hallis tsoonis. Venelased püüavad sealt lõuna või edela poole tungides haarata ümberpiiramisrõngasse Ukraina Mõrnohradis asuvat grupeeringut. Pokrovskist põhjas ja kirdes ning Mõrnohradist läänes ja loodes on umbes kaheksa kilomeetri laiune koridor Ukraina vägede logistika jaoks, aga enamik sellest on juba hallis tsoonis, mida Venemaa kontrollib droonidega. Seal võib olla ka Vene sõdurite gruppe.

Mõrnohradis on olukord parem kui Pokrovskis: Vene vägede rünnakuid on tõrjutud nii põhjas, idas kui lõunas.

Venemaa väiksed salgad on tunginud vaid lõunaossa ja idaservale, kuid luure- ja diversioonigruppe on imbunud ka mujale linna. Linna kaitseb kaks Ukraina brigaadi ja tegeldakse linna puhastamisega.

Ohtlikud on aga venelaste katsed hõivata Pokrovskit ja Mõrnohradi ühendav Rivne asula. Mõrnohradist lõunas Lõsivka juures jätkavad Ukraina väed rinde kaitsmist, ehkki seal on

SÕDUR detsember 2025 25

Ukraina sõda

Raketilöögi tagajärjed Pokrovskis 2024. a.

Foto: EPA / Scanpix

hall tsoon. Hoolimata mõnede ekspertide soovitustest pole Ukraina väejuhatus kiirustanud vägede väljaviimisega Mõrnohradi piirkonnast.

Praegu on Ukraina allüksused Pokrovski põhja- ja idaosas, mida loetakse halliks tsooniks. Olukorra parandamiseks Pokrovski ja Mõrnohradi all oleks vaja sinna suuremaid jõude juurde tuua, aga kuna Vene väed avaldavad survet peaaegu kogu rindel, siis on kogemustega reserve raske leida. Logistikat tugevdades on võimalik linnu kaitsta veel uue aastani.

Pealetung Dnipropetrovski ja Zaporižžja oblastis Territooriumi hõivamise poolest on Vene vägedel sügisel olnud rohkem edu Dnipropetrovski ja Zaporižžja oblasti idaosas. Ukraina kaitseliinid tuginevad sealsel maastikul sageli jõgedele.

Donetski oblasti idaosas, Kurahhovest läänes on Ukraina väed oktoobrist suutnud pidurdada Vene vägede eda26 detsember 2025 SÕDUR

situngi läände Zelenõi Hai ja Tolstoi juures, mis on aga hallis tsoonis.

Vene väed püüavad siin edasi tungida läände Vovtša jõel oleva oblasti piirini, kuid pole suutnud, ehkki oktoobris toodi piirkonda neli Vene brigaadi juurde. Põhjas on rinne jäänud praktiliselt oblasti piirile Vovtša jõe joonele, kuigi Vene väed püüdsid seal oktoobri lõpus Filija ja Datšne juures jõge ületada.

14. novembril õnnestus venelastel ületada Vovtša Jalta ja Datšne vahel ning rajada pontoonsild. Vene 90. tankidiviisi 80. tankipolgu mehhaniseeritud väegrupp tungis kümne soomusmasinaga udu kattevarjus edasi ja jõudis Novopavlivkasse. Seejärel hävitasid ukrainlased droonidega kaks tanki ja viis jalaväe lahingumasinat ning puhastavad nüüd asulat sinna tunginud agressoritest.

Ka lõuna pool Dnipropetrovski oblasti piirialal suutsid Ukraina väed oktoobri keskel peatada vasturünnaku-

tega Vene edasitungi Sosnivka ja Novoselivka juures. Enne seda vallutasid Vene väed aga Maliivka, Vorone ja Ternove ning püüdsid edutult hõivata lääne pool asuvat Oleksijivkat. Novembris tungisid Vene väed uuesti Sosnivkast põhja pool asuvasse Novoselivkasse.

Sosnivkast lõuna poolt püüavad Vene väed aga tungida põhja poole Orestopili suunas, et rünnata Vovtša jõe taga olevat Velõkomõhailivka kindlustatud rajooni lõunast. Teine ründe­ grupp püüab veidi edela poolt tungida põhja Oleksijivka suunas. 10. novembri paiku on Vene väed uuesti sooritanud piirkonnas suuremate ründegruppidega, 100 või 200 mehega igapäevaseid rünnakuid.

Kõige kaugemale on Vene väed jõudnud Dnipropetrovski ja Zaporižžja oblasti piirialal Velõka Novosilkast läänes. Üks ründegrupp jõudis oktoobri lõpus Verbovesse ja Jantšuri jõe äärde, lõi novembris seal sillapea ja püüdis hõivata Jehorivkat, kuid ta tõrjuti ta-

Ukraina sõda

gasi üle jõe. Vene luuresalgad jõudsid 6 km kaugemale Danõlivka juurde, kuid need hävitati seal.

Danõlivkat läbib oluline maantee, mis viib Huljajpolest põhja olulisse teedesõlme Pokrovske linna. Jehorivkast põhja pool püüavad Vene väed hõivata Võšnevot ja tungida põhja poole Novooleksandrivka suunas Üsna ohtlik on olukord Zaporižžja oblasti idaosas, kus Vene väed püüavad nii kirde kui ida poolt tungida kurikuulsa anarhistist revolutsionääri Nestor Mahno pealinna Huljajipole suunas. Avatud stepimaastikul, kus on vähe asulaid ja üksnes metsaribad, on raske rajada tugevat kaitseliini, sest droonidelt on kõike võimalik jälgida ja liugpommide või droonidega hävitada.

Oktoobri keskel murdsid Vene väed läbi Jantšuri jõe ääres oleva Ukraina Poltavka kindlustatud rajoonist ning löökidega põhja ja lõuna poole likvideerisid kuu lõpuks Ukraina kaitse u 16 km laiusel Jantšuri liini lõunaosal

Malõnivkast Uspenivkani. Sealt jätkasid Vene väed edasitungi läände ja seda soodustas udune ilm. Lõuna pool on Vene väed novembris vallutanud Vesele ja Tšervone ja ründesalgad tunginud hallis tsoonis asuvasse Zelenõi Haisse, mis on Huljaipolest 5 km idas.

Asulat on raske kaitsta, sest Vene väed ründavad seda kolmest suunast.

Huljaipolest põhjas hõivasid Vene väed suurema vaevata Rivnopillja. Viimastel andmetel on Ukraina väejuhatus toonud piirkonda ründeüksusi, et sooritada vasturünnakuid. Ilma paranemine on võimaldanud Ukraina droonioperaatoritel efektiivsemalt töötada ja anda lööke Vene ründeüksuste pihta.

Huljaipole suunal ründavad Vene 5. armee üksused Rivnopillja juures ja 35. armee üksused Zelenõi Hai juures.

Ukrainal kaitseb seda suunda 20. armeekorpus, sh 110. mehhaniseeritud brigaad.

Enne sõda elas Huljaipoles 12 786 elanikku ja 2001. a rahvaloenduse andmeil olid ligi 94% neist ukrainlased.

2024. a oli linnas alles u 2000 elanikku. Loodest kagusse 9 km ulatuv linn on oluline teedesõlm, kust väljub kuus maanteed. Raudteejaam on linnast lääne pool. Kirdes, idas ja lõunas asuv rinne on linna kaguservast 5 km kaugusel ehk linn on Vene FPV-droonide tegevusulatuses. Linnast põhja Pokrovskesse viiv oluline logistiline maantee kulgeb mööda Hatšuli jõe idakallast ning jõe taga on Ukraina kaitseliin.

Kokkuvõttes on Vene väed Zaporižžja oblasti idaosas pooleteise kuuga edasi tunginud 8–10 km, mis pole palju. Siiski on iga läbimurre Ukraina kaitsest Dnipropetrovski või Zaporižžja oblastis ohtlik, sest jõgede taga olevaid kaitseliine on võimalik rünnata seejärel tiivalt. Väga halvasti mõjuks Ukraina logistikale Huljaipole ja Pokrovske vahelise maantee läbilõikamine.

Venemaa õhuründevahendid Ukraina logistika vastu Venemaal jätkub lennuväe jaoks juhitavate liugpommide arendamine ja mass­tootmine. Lisaks 100 km lennukaugusega UMPK mooduliga juhitavate liugpommidele UMPB-5 kasutati oktoobris Ukraina linnade vastu 500 kg liugpomme lennukaugusega kuni 180 km. Ukraina sõjaväeluure andmeil valmistatakse Venemaal sel aas­tal

120 000 liugpommi, neist umbes 500 suurendatud 200 km lennukaugusega, millel on täiendav turboreaktiivmootor.

Toodetakse nii uusi liugpomme kui ka moderniseeritakse vanu lennupomme juhitavateks. Iga päev lennutab Vene lennuvägi Ukraina sõjaliste ja tsiviilobjektide pihta 200–250 liugpommi ja neil on oluline roll ka Ukraina logistika kahjustamisel. Samuti kasutavad Vene väed rinde kaitserajatiste ja rindelähedaste logistika objektide, nt ladude ründamiseks Shahed- ehk Geran-tüüpi kaugmaadroone.

Tänavu suvest kasutatakse neid droone ka Ukraina raudteetaristu ja vedurite ründamiseks, mis mõjutab ka logistikat rindelähedastes oblastites.

Shahed-tüüpi droone on varustatud soojusvisioonkaamera ja videokaameraga liikuvate objektide ründamiseks.

Ukraina luure andmeil toodetakse 2025. a kokku 70 000 kaugmaadrooni, neist u 30 000 Shahed-tüüpi, ülejäänud on enamikus pettedroonid. Septembri andmeil toodeti 2700 Shahed-tüüpi drooni kuus. Droonide masstootmiseks on Venemaale toodud tööjõudu Põhja-Koreast. Ukraina sõja selle aasta kampaanias toimus oktoobris kulminatsioon – algasid otsustavad linnalahingud, kus Vene väed kasutavad osavalt uut taktikat. Ühtlasi jätkab Venemaa oma terroristlike drooni- ja raketirünnakutega energiataristu ja linnade pihta Ukraina kurnamist.

USA presidendi algatatud rahuläbirääkimisi püüab Venemaa diktaator ära kasutada Ukraina ja NATO nõrgestamiseks. Teatud majanduslik surve on pannud Vene diktaatori kiirendama oma pealetunge, et enne aasta lõppu mõni Ukraina linn vallutada.

Ukraina on raskest olukorrast ja kohati ümberpiiramise ohust hoolimata suutnud jätkata Pokrovski, Mõrnohradi, Kupjanski ja Vovtšanski kaitsmist.

Ilmselt on Ukrainal selleks ka poliitilised põhjused läbirääkimiste tõttu. Keeruline on ka olukord Zaporižžja oblastis. Ukraina saab Venemaad rahule mõjutada vaid oma kaugmaadroonide ja raketilöökidega. Viimased lahingud Ukrainas näitavad, et sügisilmadega on edukaks võitluseks lisaks droonidele vaja ka rohkem jalaväge.

Artiklis on kajastatud rindeolukorda 25. novembri seisuga.

SÕDUR detsember 2025 27

Moldova

Moldova vabaduse proovikivid

28 detsember 2025 SÕDUR

Moldova Venemeelse partei meeleavaldus Chișinăus 2023. aastal. Skandaalse ärimehe nime kandev partei SHOR keelustati aasta hiljem.

Foto: Dumitru Doru / EPA / Scanpix

Poliitiline segadus, etnilised konfliktid ja iseseisvuspüüdlus olid võtmetegurid Nõukogude okupatsiooni järgse maailma kujunemisel. Selle poolest ei erinenud Moldova teistest.

Uilson Jones politoloog

P

ärast Moskvas toimunud läbikukkunud riigipööret kuulutas Moldova 27. augustil 1991 välja iseseisvuse, kuid selle algus oli äärmiselt keeruline. Juba enne iseseisvust eksisteerinud etnolingvistilised ja majanduslikud pinged süvenesid okupatsiooni lagunedes veelgi.

Peamiseks põhjuseks saab pidada Venemaa mõjutegevust. Hääbuv impeerium püüdis meeleheitlikult säilitada võimalikult palju oma mõjusfäärist.

Tänapäevani avaldub see sekkumine mitmel kujul ja erineval määral.

Separatism Moldovas Separatismi seemned külvati juba aasta enne Moldova iseseisvuse väljakuulutamist Nõukogude Liidust.

1990. aastal moodustati Dnestri-äärne Moldaavia Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (DMNSV), mille eesmärk oli jääda Nõukogude Liidu koosseisu juhuks, kui Moldova peaks püüdlema taasühinemise poole Rumeeniaga. Tagantjärele on selge, et Nõukogude Liit seisis oma lagunemise lävel, kuid tollased ajad olidki täis ebakindlust.

DMNSV-i loomine tekitas Moldaavia NSV-s tugevat vastuseisu ja viis relvastatud kokkupõrgeteni separatistide ning riigivägede vahel. Pärast iseseisvuse väljakuulutamist ja sellele järgnenud Dnestri-äärse Moldaavia Vabariigi (DMV) taastamist muutus konflikt täiemahuliseks sõjaks – Dnestri-äärseks sõjaks, mida Moldovas ja Rumeenias Moldova-Vene sõjaks nimetatakse.

Transnistria ehk Dnestri-äärse piirkonna demograafiline koosseis väärib eraldi tähelepanu. Dnestri jõe paremkaldal asuv piirkond, mis eristab tänapäeva Moldovat ja Transnistriat, on põhiliselt asustatud idaslaavi rahvastega, SÕDUR detsember 2025 29

Moldova

Tiraspoli elanik 2024. a Venemaa presidenti valimas.

Foto: Artem Kulekin / Sputnik / Scanpix

Tiraspoli aukodanike autahvel on täis tüüpilisi parteiveterane, sekka ka üks õigeusu preester.

Foto: Dmitri Lovetski / AP / Scanpix Varnita piiripunkt Lapsed Moldovamööduvad Trans­nistria Vene armee piiril. reklaamist Foto: Daniel Tiraspolis.

Mihailescu / Foto: Sergei AFP / Gapon / Scanpix AFP / Scanpix

sealhulgas venelaste ja ukrainlastega.

Seetõttu erineb piirkonna etnolingvistiline koosseis suuresti ülejäänud Moldovast. Peale selle oli Transnistria kõige tööstuslikum piirkond, mis andis ligi poole Moldova SKP-st.

Siin võib tõmmata paralleele ka Ukrainaga, kus Donbassi piirkond on samuti majanduslikult kõige tootlikum ja elanikkonnalt tugevalt venestatud.

Nagu kogemus on näidanud, on just sellised piirkonnad olnud Venemaa populaarseimad sihtmärgid, mida mõjutatakse nii hübriidsõja kui ka otsese sõjalise tegevuse kaudu. Nii oli see Ukrainas (Krimm, Donbass ja nüüd täiemahuline sõda), Gruusias (Abhaasia ja Lõuna-Osseetia) ning Moldovas (Transnistria).

Kuigi Moldova relvajõud olid toona tagasihoidlikud, olid nad võimelised separatistlike üksustega toime tulema, kui Venemaa väed poleks seal piirkonnas endiselt alaliselt paiknenud. Sõja peamine faas kestis märtsist juulini 1992, mil toimusid lühikesed, kuid ägedad lahingud. Kui sai selgeks,

30 detsember 2025 SÕDUR

et sõda on oma lõppjärgus, sõlmiti relvarahu, millega Transnistria kindlustas end de facto iseseisva riigina – kuigi seda ei tunnustanud ükski riik peale kahe teise Venemaa loodud moodustise: Abhaasia ja Lõuna-Osseetia.

Venemaa mõju ja sekkumine avaldasid otsest ja laastavat mõju nii Moldovale kui Transnistriale. Pärast 2014. ja 2022. aastat, kui Venemaa on olnud seotud sõjaga Ukrainas ning majandussanktsioonidega piiratud, ei ole ta enam suutnud Transnistriat senisel määral toetada, jättes piirkonna majanduslikku kaosesse.

Valimised ja polariseerumine Postsovetlikku perioodi iseloomustas ka identiteedi kujunemine. Moldovas hõlmas see nii rahvuse ülesehitamist kui ka tee leidmist uue iseseisva riigi tulevikuks. Sealset poliitilist maastikku kujundas sügav polariseerumine, mis kajastub selgelt ka valimiste tulemustes. 1990. aastate lõpust kuni 2014. aastani domineeris Moldova parlamendivalimistel Moldova Vabariigi

kommunistlik partei (MVKP) – Nõukogude aja Moldova kommunistliku partei otsene järglane. Partei ideoloogiat iseloomustasid Venemaa-meelsus, euroskepsis ja moldovenism. Vladimir Voronini juhtimisel muutusid mitmed teemad, sh identiteediküsimus, tugevalt politiseerituks.

Selle poliitilise bloki toetajad uskusid, et moldaavia keel on eraldi keel, mitte rumeenia keele variant. Pikka aega oli Moldova põhiseaduses riigikeelena kirjas moldaavia keel, ehkki see on rumeenia keelega peaaegu identne.

See identiteet, mis loodi ja juurutati Nõukogude okupatsiooni ajal, on juurdunud paljude inimeste teadvusse.

Samas usub suur osa elanikkonnast, et moldaavia ja rumeenia keel on tegelikult sama keel.

Vladimir Voronini presidendiaega 2000. aastatel iseloomustasid ulatuslik korruptsioon, lähedased suhted Moskvaga ja poliitiline ebastabiilsus.

Nagu paljud teised postsovetlikud riigid, seisis ka Moldova valiku ees: kas liikuda Euroopa Liidu suunas või jääda

Moldova

kindlalt «Vene maailma» mõjusfääri.

Viimase kümnendi arengud näitavad, et Moldova on valinud esimese tee.

Tegude ja solidaarsuse partei asutaja Maia Sandu tõusis kiiresti esile kui peamine Euroopa-meelse suuna esindaja. Kuigi ta jäi 2016. aasta presidendivalimistel alla, tõusis ta 2020. aastal Moldova presidendiks ning 2021. aasta parlamendivalimistel saavutas tema partei ülekaaluka võidu. See tähistas suurt paradigma muutust Moldova ühiskonnas: konservatiivse ja Venemaa-meelse Voronini juurest liiguti liberaalse ja EL-i suunalise Sandu poole.

Edasine tee on nüüd selgelt määratletud – suund on Euroopa Liiduga lõimumise poole.

Venemaa ulatuslik mõju Venemaa mõjutab postsovetlikke riike mitmesuguste varjatud kanalite kaudu. Seda tehakse nii järjekindlalt, et selle kirjeldamiseks on juurdunud termin «hübriidsõda», mis hõlmab kõiki viise, kuidas Venemaa püüab destabiliseerida ja nõrgestada riike, nagu näiteks Moldova, kes soovib Euroopa Liiduga ühineda. See hõlmab küberrünnakuid, ebaseaduslikku rahastamist (nii valimiste ajal kui ka väljaspool neid), desinformatsioonikampaaniaid, sabotaažioperatsioone ja viimastel aastatel ka drooniintsidente.

Hiljutised parlamendivalimised Moldovas olid väga tähtsad, tõstatades taas küsimuse, kas ida või lääs? Tegude ja solidaarsuse partei võitis suure enamuse ja oma Euroopa-meelse suunaga on Moldova kursi hoidmine EL-i suunas kindel. Aga isegi valdava enamuse korral ei tohi alahinnata Venemaa võimet mõjutada demokraatlikke valimisi. See on praktika, millega Moskva on väga harjunud nii kodus kui võõrsil.

Tõendid viitavad sellele, et Venemaa püüdis sekkuda valimistesse ja muuta Moldova kurssi. Maia Sandu hoiatas, et Venemaa kulutab «sadu miljoneid eurosid» valimistulemuste mõjutamiseks, rahastades valeinfokampaaniaid, küberrünnakuid ja mõnel juhul otsest häälteostu.

Et sekkumise ulatust paremini mõista, märkis riikliku julgeoleku nõunik Stanislav Secrieru, et «Venemaa sekkumise mastaap ületab tänapäeval kaugelt seda, mida me nägime

Moldova sõdurid võtavad Saksamaalt saadud soomukeid Piranha 3H vastu.

Moldova sõdur sulgeb väeosa nr 142 väravat.

Fotod: Dumitru Doru / EPA / Scanpix

2024. aastal». Hoolimata oma nõrgenenud sõjalisest ja majanduslikust võimest suunab Venemaa enneolematuid ressursse destabiliseerimistegevusse.

Põhjus on lihtne.

Peaaegu neli aastat pärast täiemahulise sõja algust Ukrainas otsib Venemaa meeleheitlikult uusi liitlasi. Eriti otsitakse neid, kes võiksid aidata Venemaad Ukrainas. Moldova pöördumine EL-i kursilt tagasi Venemaa-meelsele rajale oleks olnud Ukrainale halvim stsenaarium, sest see oleks tähendanud lisasurvet nii Venemaa kui ka Valgevene kõrval. Õnneks pole see juhtunud. Moldova on jäänud kindlaks kaitsetõkkeks Venemaa hirmutamistaktika vastu ning tähtsaks liitlaseks Ukraina võitluses Vene imperialismi vastu.

Tõlkinud n-ltn Jan Robert Janson

Uilson Jones Ukraina-Itaalia päritolu autor on elanud mitmes riigis, sealhulgas Ukrainas, Tšehhis, Portugalis, Araabia Ühendemiraatides ja Hollandis. Viimases omandas ta ka bakalaureuse- ja magistrikraadi politoloogias Leideni Ülikoolis.

Praegu elab ta Hollandis ning kirjutab üleilmsetest aktuaalsetest teemadest, keskendudes eelkõige Ida-Euroopale kui oma peamisele uurimisvaldkonnale.

Tema põhihuvid on teadustööd, analüüs ja ajalooliste, poliitiliste ning majanduslike nähtuste hindamine, käsitledes neid pidevalt arenevate protsessidena.

SÕDUR detsember 2025 31

Võrgumeedia

Tänapäevased kommunikatsioonivahendid võimaldavad infol levida äärmiselt kiirelt. Kui varem vahendati uudset infot kesksete meediaväljaannete kaudu, siis sotsiaalmeedia toel on ka eraisikutele loodud võimalused laiema avalikkuse kõnetamiseks.

Nutiklõpsu maailmareis infomaastikul

Karl Alfred Baumeister kapten, kaitseväe peastaabi strateegilise kommunikatsiooni osakonna staabiohvitser

K

uivõrd kaitseväe üksuste siirmised õppuse- ja paiknemis­ aladele on Eestis saanud pea igapäevaseks normaalsuseks, siis kõiki liikumisi avalikkusele välja ei kuulutata. Eriti puhkudel, kus kaitseväe tehnika liikumine ei mõjuta tavaelanike harjumuspäraseid marsruute, nt raskeveosed mööda raudteid.

Rutiinsete kaitseväe tehnika kolonnide sõit maanteedel ei satu üldjuhul tsiviilelanike erilise tähelepanu alla.

Septembri lõpus Tartu linna kaudu raudteerelssidel siirnud liitlaste tankid pälvisid aga sotsiaalmeedias suuremat tähelepanu.

Reedesel päeval, 26. septembril viidi ellu kaitseväe toetuse väejuhatuse liikumis- ja veoteenistuse logistilist operatsiooni, mille käigus paigutati Ameerika Ühendriikide Abrams M1A2 lahingutankid plaanilise ro-

32 detsember 2025 SÕDUR

tatsiooni korras raudteed pidi Tapa linnakusse.

Seda jäädvustas ka tsiviilelanikust tartlane, kellele pakkusid Riia tänava raudteesillal möödunud liivakarva tankid tavapärasest keskkonnast eristuvat vaatemängu.

Nähtu jäädvustamiseks järgnenud harjumuspärane klõps nutitelefoniga ei olegi esmapilgul midagi erilist, ega pole seda ka oma igapäevaelu sotsiaalmeedias jagamine. Sel korral läks aga teisiti. Jäädvustusel õnnestus digitaalses inforuumis alustada interkontinentaalset retke.

Algoritmide soosingul võib digitaalne sisu levida inforuumis miljonite inimesteni üle maailma. Kusjuures peab arvestama, et miski, mis on juba korra internetti üles laaditud, jääb sinna ka igaveseks. Peale selle kaob algsel autoril pärast avaldamist ära kontroll sisu edasise saatuse üle, sest igaüks võib algmaterjalist koopia salvestada ning omal viisil muus kanalis või formaadis seda edasi jagada. Täpselt selline oli sündmuste käik ka tartlase nutiseadmega septembris tehtud

Võrgumeedia Algne fotoklõps Tartus nähtud rongist ja selle kõikvõimalikud esitlused ja moonutused sotsiaalmeedias.

SÕDUR detsember 2025 33

Võrgumeedia

Riigid, kus peale Eesti pilti postitati India

Prantsusmaa

Hiina

Portugal

Mongoolia

Itaalia

Venemaa

Ukraina

Soome

Türgi

Rootsi

Bulgaaria

Norra

Iisrael

Suurbritannia

Tšehhi

Iirimaa

Slovakkia

Saksamaa

USA

Poola

Šveits

foto­jäädvustusega, mis võttis sotsiaalmeedias ette digitaalse reisi ümber maailma.

Vaid mõne päevaga oli sisu jõudnud Venemaa kodanike peamises sotsiaalmeedia keskkonnas Telegram miljonite silmapaaride ette. Algul edastati küll vähest faktipõhist informatsiooni, kuid aja möödudes moonutati sisu tonaalsuselt järgemööda negatiivsemaks. Tartus tehtud foto levis 26.–30. septembri jooksul Eestist edasi veel kaheteistkümnesse Euroo-

34 detsember 2025 SÕDUR

pa riiki. Samuti leidis pilt tähelepanu Ameerika Ühendriikides, Venemaal, aga ka kuues Aasia riigis.

Pelgalt viie päeva jooksul oli foto levinud kokku juba rohkem kui 380 postitusena üle maailma, seda näiteks nii kodumaistes veebiuudiste portaalides Delfi ja Postimees kui ka populaarsetes sotsiaalmeedia keskkondades, nagu Facebook, X, Telegram ja VKontakte.

Venemaa propagandamehhanismid käivitusid pärast Abramseid ku-

jutavat fotot paljudele ootuspäraselt, sest võimaluse nägemine rutiinsete propagandasõnumite levitamiseks on kui vesi nende veskile. Sihipäraselt ja süstemaatiliselt levitatud negatiivsed sõnumid jõudsid sotsiaalmeedias eetrisse veidi pärast ööpäeva möödumist algse postituse avaldamisest.

Kirja pandi aastate jooksul kulunud jutupunktid NATO näilisest järjekordsest provokatsioonist Venemaa suunal. Kummastavad olid aga postitused, kus toetuti fotole Ameerika

Võrgumeedia

Rasketanke Abrams M1A2 kujutanud dokumentaalfoto jõudis ka georuumilisele luureteabele (GEOINT) ja avalikele allikatele tugineva luure (OSINT) praktikutest internetipõhiste huvigruppideni, kes erinevate varjunimede alt oma tulemusi presenteerisid.

Algse foto põhjal tehti mitu analüüsi, millega seotud töövõite oma jälgijatega avalikult jagati. Peale selle jagati ka mitmeid lahenduskäike: näiteks oli võimalik fotol nähtud grafiti ehk tänavakunsti põhjal pildiotsingu tulemustega algne asukoht määrata.

Pelgalt viie päeva jooksul oli foto levinud kokku juba rohkem kui 380 postitusena üle maailma.

Allikas: mapchart.net

Ühendriikide tankidest ning väideti sealjuures, et NATO tarnib Eesti kaudu Ukrainasse rasketehnikat. Mõistagi ei vasta sellised väited tõele.

Mõnede näidetena levisid vaenu õhutavad venekeelsed Telegrami postitused ligi 863 000, 451 000 ja 446 000 eri kontoni. Lääne suunal negatiivsete hoiakute kujundamine ja Kremli soositud jutupunktide indoktrineerimine oma elanikele on levinud meetmed Venemaal, et säilitada praegu riigis eksisteeriv režiim.

Koordinaatide täpsusega kaardistati ka algse pildistaja asukoht. Aerofotole oli märgitud kaamera võttenurk ehk suund, millelt sündmus dokumenteeriti. Samuti toodi välja kaitseväe üksuse siirmise alg- ning lõpp-punkt. Kokku olid koondatud teisedki samast veosest avalikult internetis levitatud foto- ja videojäädvustused, mille olid teised eestlased algul sotsiaalmeediagruppidesse üles riputanud.

Avalikele allikatele tuginedes määrati ka põhiüksus ning selle allüksus, mille koosseisu- ja varustustabelisse tankid kuulusid.

Võib arvata, et kõik sellised infokillud on kasulikud ka Venemaa luureteenistusele, kelle tööülesannete hulka kuulub kõigist meediumitest julgeolekuteabe kogumine.

Eespool käsitletud näite puhul saame tõdeda, et infoväli ei jää tühjaks – kui ise ei räägi, siis teeb seda sinu eest keegi teine. Samuti on juhtunu taas kinnituseks, kuidas Venemaa negatiivse sisu tootmiseks iga võimalust ära kasutab.

Eraisikuna sotsiaalmeedias toimetades tasub võtta aega ning analüüsida, millist mõju võib loodav sisu avaldada ning kas levitatav informatsioon võib teenida ka kellegi teise huve.

Kõik see ilmestab, milline mõju võib eraisiku dokumenteerival fotol infomaastikul olla, kinnitades vaid mõne päevaga kanda eri mandrite lokaalses inforuumis.

SÕDUR detsember 2025 35

Õppus

Küberväejuhatuse küber- ja infooperatsioonide keskuse (KIOKe) liikmed osalesid 3.–6. novembril toimunud ja NATO küberkaitsekoostöö keskuse korraldatud õppusel Crossed Swords 2025.

Diskussioon ameeriklastega õppusel Crossed Swords 2025.

Õppusel

Crossed Swords

harjutati küberoperatsioonide planeerimist ja elluviimist

36 detsember 2025 SÕDUR

Hannes Parmo nooremleitnant, küberväejuhatuse teabeohvitser

Õppusel harjutati küberoperatsioonide planeerimist ja elluviimist ning tähelepanu keskmes oli ka infomaastik,» ütles KIOKe ülem kolonelleitnant Sander Soomre. «Sel aastal osalesid õppusel planeerivas staabis KIOKe tegev- ja reservväelased koos partneritega Marylandi rahvuskaardist. Veel osalesid õppusel küberväejuhatuse ja USA partnerite tehniline meeskond, kelle ülesanne oli staabi planeeritud operatsioone ellu viia.»

Õppus 2022. a tutvustati küberharjutusvälja CR14 ka Briti maaväe ülemale kindral Mark Carleton-Smithile (vasakul).

Foto: Valner Väino / kaitsevägi

Foto: Kristi Sits

«Peame kohanema tänapäeva tegelikkusega, kus küberohtudeks on keerukad, mitmetahulised, sõjapidamise eri domeene hõlmavad ja hübriidsõja taktikad,» sõnas NATO küberkaitsekoostöö keskuse direktor Tõnis Saar.

«On selgeks saanud, et küberruumis tuleb enda kaitsmiseks omaks võtta sõjaaja mõtteviis ning peame suurendama ka riikide ründevõimet küberruumis, milleks on Crossed Swords suurepärane võimalus.»

Selle aasta õppuse eesmärk oli arendada nii sõjaliste juhtimisüksuste teadmisi küberründest ja -kaitsest kui ka valdkonna ekspertide tehnilisi oskusi.

Peale tehniliste oskuste toetab Crossed Swords ka sõjapidamise eri domeenide koostöö tõhustamiseks vajalikke ja

Liitlasriikide esindajad 2021. a õppusel.

muude küberruumiga seotud oskuste, nagu infooperatsioonid, arendamist. Õppus on integreeritud samal ajal toimuva eriüksuste õppusega, mille eesmärk on tugevdada koostööd erisuguste sõjaliste võimete vahel.

Tänavusest õppusest võttis osa kaks operatsiooniplaneerimise ja -juhtimise staapi, kes esindasid stsenaariumis väljamõeldud riike. Staape juhtisid küberväejuhatus ning NATO küberoperatsioonide keskus (CyOC) koos NATO küberjulgeoleku keskusega (NCSC). Riikide ja NATO tasandi juhtimisstruktuuride ühendamine peegeldab tegelikku tänapäevase kübervaldkonna ja otsustusprotsesside keerukust liitlas- ja partnerriikide vahel.

Foto: Henrik Mütt / kaitsevägi

«Suurt muljet avaldas see, kuidas NATO küberkaitsekoostöö keskus oli õppust korraldanud,» lisas kolonelleitnant Soomre. «Mul on hea meel, et saime üksteiselt midagi õppida ja vahetada kogemusi meie pikaajaliste partneritega Marylandi rahvuskaardist.»

Küberharjutusväljal CR14 toimunud õppus tõi kokku 240 osalejat 40 riigist, sealhulgas nii NATO liikmeskui ka partnerriikidest.

Võimalikult elulähedane, treeni-nagu-võitled keskkond loodi koostöös akadeemiliste ja erasektori partneritega, kelle abil võeti õppusel kasutusele ka uuenduslikud tehnoloogiad, sealhulgas tehisintellekti tööriistad.

SÕDUR detsember 2025 37

Pataljon

Vladimir Kolotõgin 2022. aasta kaitseväe paraadil.

Foto: erakogu

38 detsember 2025 SÕDUR

Pataljon

Kalevi jalaväepataljoni

kindel jalgealune

Ott Aro kapten, 1. jalaväebrigaadi infooperatsioonide jaoskonna teabeohvitser

E

Kolonelleitnant Vladimir Kolotõgin ▶ 2005. aastal astus ajateenistusse Viru jalaväepataljonis.

sitasime mõne küsimuse Kalevi jalaväepataljoni ülemale kolonelleitnant Vladimir Kolotõginile.

▶ 2006–2009 õppis kaitseväe akadeemias 10. põhikursusel.

Mistõttu otsustasite teha karjääri kaitseväes?

▶ 2014–2016 teenis Jõhvis tankitõrjekompanii kompaniiülemana.

Ajateenistusse tulles ei olnud mul head ülevaadet kaitseväest ja see põhines pigem filmidel. Tegelikkus on aga teine ja see pole mitte plahvatuste keskel tulistamine, vaid taktika tundmaõppimine ja pidev enda füüsiline ning vaimne ettevalmistamine.

Tallinnas Teeviidal tutvustati võimalusi õppida kaitseväe akadeemias ja siis arvasingi, et see on midagi just minule – töö, mis pakub nii vaimseid kui ka füüsilisi katsumusi.

Mis eeldused peavad olema, et saada pataljoniülemaks ja olla edukas?

Üks eeldus, et saada pataljoniülemana hakkama, on eelnev teenistuskogemus ehk alumised juhtimistasemed rühma- ja kompaniiülemana peavad olema tehtud. Ülemana peab jalaväepataljonis manöövrikäsku andes saama väga hästi aru, mis hakkab maastikul toimuma. Kaardile sinist joont joonistades peab olema selge arusaamine,

▶ 2009–2013 oli Viru jalaväepataljonis rühmaülem ja lõpuks kompaniiülema abi.

▶ 2016–2018 oli 1. jalaväebrigaadi staabi väljaõppeosakonna staabiohvitser Tapal. ▶ 2018–2020 õppis kaitseväe akadeemias keskastmekursusel. ▶ 2020–2022 oli Scoutspataljoni B-jalaväekompanii kompaniiülem. ▶ 2022–2024 oli Scoutspataljoni staabi staabiülem. ▶ 2024–2025 õppis Prantsusmaal École de Guerre sõjaväeakadeemias. ▶ 2025. aasta 18. juulist on Jõhvis paikneva Kalevi jalaväepataljoni pataljoniülem. ▶ Lisaks õpingutele Prantsusmaal on ennast täiendanud 2015. aastal USA-s Georgias Fort Benningis. Aastail 2023– 2024 osales välisoperatsioonil Inherent Resolve Iraagis Eesti kontingendi vanemana.

mida tähendab liikumine erinevates tingimustes: nii suvel kuumaga kui ka talvel paksu lume ja külmaga, nii pimedal kui valgel ajal.

Samuti on eelneva kogemuse tõttu olemas teadmine, mis varustust ja väljaõpet on sõduril manöövriks vaja – muidu praktika ja reaalsus ei lange kokku.

Mida rohkem kogemust on madalamalt tasemelt, seda lihtsam on teha plaani ja seda realistlikum see lõpuks on. See välistab juba varakult käsu andmise, kus on juba ette teada, et pataljon pole sõdurite väljaõppetaseme ja kasutatava varustusega ülesannet võimeline täitma.

Ma ei saa ülemana anda sõdurile käsku teha midagi, millega ma ka ise hakkama ei saaks – ülema isiklik eeskuju on väga tähtis. Utoopias pole mõtet elada.

Olete läbinud Ironmani ja osalenud maratonidel, mis on Kalevi jalaväepataljoni ajalugu ja sportlikku vaimu arvestades ülemale paslik taust. Kui oluline on kaitseväelase puhul füüsiline ettevalmistus?

Kuna tegemist on jalaväepataljoniga, siis on ilma pikemata selge ja mõistetav, et sõdur peab jõudma liikuda punktist A punkti B ja selleks peab ka mingi ettevalmistus olema. Ilma selleta lihtsalt ei saa. Siin pole vahet, kas oled jalaväelane või näiteks droonioperaator, sest oma isiklikku varustust peab ise kaasas vedama ja see kaalub kümneid kilosid.

SÕDUR detsember 2025 39

Pataljon

Keegi ei taha ilma magamisvarustuseta lumehanges magada, sest see on väga ebamugav.

Peale selle veel laskemoon, toit ja vesi. Kellegi teise õlule seda anda ei saa, muidu oled lihtsalt üksusele koormaks. Nii on füüsiline ettevalmistus üksuse lahinguvõime seisukohalt vägagi oluline.

Mis ootab ees Kalevi jalaväepataljoni aastail 2025–2026?

Kalevi jalaväepataljoni väljaõppetsükkel lõppes suvel ja praeguses tsüklis uusi sõdureid väljaõppes ei ole. Seda aga ei saa nimetada puhkeaastaks, sest enamik tegevväelasi toetab Jõhvi linnakus Viru jalaväepataljoni sõdurite väljaõpet. Ülejäänud staabiosa on seotud mitmesuguste projektidega, millest me ka osa võtame, näiteks relvasüsteemide kasutamine õhusihtmärkide vastu.

Samuti osaleme koos brigaadiga uue väljaõppetsükli ettevalmistamises.

Põhiline töö pataljoni tasemel on mõttetöö, et järgmine tsükkel läheks edukalt käima, sest uusi projekte ei saa alustada ilma analüüsita. Siin toetame oma nõu ja jõuga brigaadi staapi.

Seega on tulevikku suunatud arendustegevus ja Jõhvi linnakus väljaõppe toetamine selle aasta suurimad pingutused.

Jõhvi pole olnud just kõige populaarsem koht, kuhu inimesed teenima soovivad tulla.

Eestit meeldib paljudele armastada Tallinnast ja suurtest keskustest ning ääremaale eriti tulla ei soovita. Kõik, kes on Jõhvi tulnud, räägivad paari aasta möödudes, et siin on väga hea teenistuskoht ja nad ei saa aru, miks siia tulla ei taheta.

Jõhvi linnak on nagu oma perekond ning väljaõpet on väga hea teha, sest alad on siinsamas lähedal ja kaugele ei pea minema. Samuti võib öelda, et väljaõpe on heal tasemel – siin saab häid asju teha.

Lisaks kõigele muule on Jõhvi kompaktne koht elamiseks ning laste trennidesse ja huviringidesse viimine ei võta palju aega. Kui Tallinnas võib võtta tööle jõudmine ligi tunni, siis siin saab kõik palju vähema ajaga tehtud ning ülejäänud aega võib kasutada hoopis otstarbekamalt.

40 detsember 2025 SÕDUR

Kalevlaste rivistus sõduri baaskursuse lõputseremoonial 2024. a.

Pataljon

Ülemal on oma Youtube’i kanal

K

aitseväes pole just palju neid, kellel oleks oma Youtube’i kanal ja veel vähem neid, kelle kanalil oleks üle maailma ligi 120 000 jälgijat. Kolonelleitnant Vladimir Kolotõginile kuuluv Youtube Bimdoc kanal tegeleb BMW chip tuning’u, tarkvarauuenduste ja kodeerimisega.

Kõigile meeldib igapäevaelus veel millegi muuga tegeleda. Kui kunagi esimese auto soetasin, siis oli see BMW. Tollal ei olnud sissetulek piisav, et sõidukit teeninduses remontida ja pidi hakkama mõtlema, kuidas seda ise teha. Panin sinna oma aega, vahendeid ja mõttetööd ning ühtäkki avastasin, et oskan seda teha niisugusel tasemel, et oma teadmisi ka teistele edasi anda.

Annan näpunäiteid, kuidas oma autot remontida või kuhu oleks soovitatav probleemide korral pöörduda.

Samuti annan nõu, kas teenindus saab probleemi lahendamisega hakkama või küsib lihtsalt raha. Kanal on saanud edukaks järjepideva töö, plaani olemasolu, selle järgimise ning vajaduse korral selles korrektiivide tegemise tõttu.

Pole vahet, kas tegemist on töö või hobiga, aga oma tegemistes tuleb olla sihikindel ja eesmärgile pühendunud. Praeguse ameti kõrvalt jõuab toota ühe video kuus, sest rohkemaks aega ei jätku.

Foto: Ott Aro / kaitsevägi

SÕDUR detsember 2025 41

Pataljon

Jutuajamine eelmise Kalevi jalaväepataljoni ülema kolonelleitnant Argo Sibulaga toimus juunis, enne ülema vahetust. Kalevi jalaväepataljoni juhtis ta 2022. a suvest kuni 2025. a suveni.

Lipp on üle antud Ott Aro kapten, 1. jalaväebrigaadi infooperatsioonide jaoskonna teabeohvitser Kas on võimalik olla valmis pataljoniülemaks saamiseks? Üks asi on ülemana kaardil õppusel üksusi liigutada, kuid hoopis teine asi on igapäevaelu oma rõõmude ja muredega.

Meil on kaitseväes tasemeõpped ja lisaks veel eelnev teenistuskogemus eri ametikohtadel, mis valmistab ette taktikalises mõttes, näiteks üldine sõjapidamine ja juhtimispõhimõtted ning nende rakendamine. Pataljoniülemaks aga kasvatakse. Kasvamine toimub koos töökaaslastega ühises keskkonnas igapäevaseid asju tehes. See on pidev protsess, mis võtab aega.

Esimesel aastal kohanesin brigaadieluga, selle lahingurütmi ja õppuste seeriaga. Viimasel aastal, kui kõik oli juba tuttav ja loomulik, tundsin ennast hästi. Kõige raskem oligi see, kui tekkisid töörutiin ja ka teadmised ning oskused, siis tuli pataljon järgmisele mehele üle anda.

Olen kaitseväes kolm korda üksust üle andnud: esimene kord Scoutspataljonis missioonilt tulles oma rühma, teisel korral saatsin reservi oma sõjaaja kompanii ja nüüd oli kolmas kord – iga kord oli raske. Kui teenistus pataljoniülemana jätkuks, siis kindlasti saaks tegeleda veel üksuse edasiarendamise ja taseme tõstmisega, kuid järgmisel inimesel on siit hea edasi minna.

Kalevi jalaväepataljoni on ümber paigutatud Eesti eri kohtadesse.

See taasasutati Jägalas, likvideeriti ja taastati Paldiskis ning alates

42 detsember 2025 SÕDUR

Kalevi jalaväepataljoni lipu üleandmine 1. jalaväebrigaadi ülemale kolonel Tarmo Kundlale.

Foto: Jaanus Lensment 2020. aastast paiknetakse Jõhvis.

Mis jälje on see väeosale jätnud?

Kalevi lähiajalugu on olnud keeruline ja katsumusrohke. Ühe pataljoni üleviimine ühest linnakust teise tähendab tegelikult seda, et alustatakse otsast peale. Kolimine Jõhvi oli väga vajalik, et pataljon saaks heal tasemel edasi liikuda. See tõi küll kaasa paljude inimeste lahkumise ja personalipuuduse.

Jõhvis polnud sellel ajal ka piisavalt taristut, et tuua üle pataljoni tehnika ja varustus, ning see oli viies eri paigas laiali. Esimene töövõit oli 2023. a kevadel, kui ladude valmimise tõttu suutsime kogu pataljoni varud Jõhvi tuua, ja viimane oli alles selle aasta märtsis, kui ka laskemoon üle tuli. See lihtsustab kõike: alates inventuuride tegemisest, varustuse kontrollimisest, lahinguvalmidusest ja lõpetades formeerimisega.

Pataljoni lahinguvalmidus on märkimisväärselt suurenenud. Oleme saavutanud taseme, mida saab pidada nor-

maalseks. Jõhvis on head ligidal asuvad väljaõppealad, lisaks on linnakus olemas lasketiir, mida saab kasutada nii valgel kui ka pimedal ajal. Tulevikus, kui Sirgala harjutusala arendatakse, läheb olukord paremaks. Oleme rajanud linnaku territooriumile kaevikuliine ja tugipunkte, et väljaõpet saaks korraldada linnakus. Tänu sellele oskavad meie sõdurid baasasju väga hästi, olgu nendeks kasvõi kaevikule lähenemine ja sellesse sisenemine.

Pataljoniülemalt tulevad ideed ja nägemus, kuidas juhtida ning kuhu poole liikuda, kuid tema tahet viivad ellu siiski alluvad. Kuidas te seda kommenteerite?

Asju, mida tahtsin ellu viia, saab teha vaid meeskonnatööna, üksi pole see võimalik. Suured muutused sageli inimestele ei meeldi ja ma saan sellest suurepäraselt aru. Kehtestasin teatud standardid, millele peavad kõik vasta-

Pataljon

ma – alates minust ja lõpetades tavalise sõduriga. See on põhjustanud ka inimeste liikumist ja vahetust. Ülem peab ise palju ära tegema: kirjutama, jõustama, ringi käima ja mul ei olnud probleemi ka näiteks pataljoni rännakukäsku kirjutada. Meil on väga noor koosseis ja mul oli siiras heameel näha inimeste arengut nii ülemate kui ka ohvitseridena. Kaitseväes on väljaõppetsükkel suvest jõuludeni tegevväelastele rahulikum ja kui uuel aastal algab allüksuse kursus, keeratakse vinti järjest peale ning lõpuks on kõik väsinud.

Leidsin, et peame tegema asju teistmoodi: tegevväelaste roll peab olema suur juulist detsembri lõpuni, kus iga päev peab palju pingutama, et anda endast parim. Minu väide oli, et mida paremini teeme esimesel poolaastal, seda väiksem on koormus allüksuse kursuse ajal, kui lipnikud hakkavad iseseisvalt väljaõpet ja laskeharjutusi korraldama.

Tegevväelaste roll järjest vähenes ja lipnike ning jaoülemate oma suurenes.

See tähendas aga suurt investeerimist sõduritesse ja seda juba alates sõduri baaskursusest, kust otsisime välja andekamaid. Tundsime nende vastu huvi, juhatasime, õpetasime ja kasvatasime neid ning tänu sellele said nad aru, mida peab tegema ja mida neilt oodatakse.

Ajateenijatest ülematel ei olnud mitte ainult vastutus, vaid ka õigus asju teha.

Rühmaülemad said korraldada lisaväljaõpet ja kasvatada rühma oma näo järgi. Kui rühmaülem ütles, et mingi mees tema rühma ei sobi, saime ta üle viia teise rühma. Siin oli koht, kus liikusime muude üksustega teises suunas.

Allüksuse kursuse ajal oli kompaniis vaid kaks tegevväelast: kompaniiülem ja -veebel.

See mudel õnnestus meil väga hästi ja edu võti oli õigete inimeste leidmine õigetele ametikohtadele. Mida rohkem inimestesse panustad, seda suuremaid dividende saad hiljem tagasi. Mul oli ülimalt lihtne mõningaid asju teha, sest piisas vaid üks kord öelda ja kõik sai tehtud nii, nagu peab. Allüksuse mõistes pole mul kunagi paremat seisu olnud ja allüksuste ellu ei pidanud ma ka sekkuma.

Mis on Kalevi jalaväepataljoni standard?

Mingid asjad on minu jaoks elementaarsed, nt kellaaegadest kinnipidami-

Kalevi JVP linnalahinguõppus Kalewipoegs Lätis.

ne või korrektne välimus. Teenistus­ ülesandeid tuleb täita võimalikult hästi. Mitte nii, et teeme kuidagi ära, vaid alati peab olema tahe teha rohkem. Ametijuhendites on kirjas just miinimum-, mitte maksimumnõuded.

Alati saab teha paremini ja selleks peab olema nii tahet kui ka julgust võtta vastu ebamugavaid otsuseid.

Kui näeme, et mingi asi ei tööta, siis muudame plaani ja teeme nii, et asjad töötaksid. Kui on vaja nädalaplaani ümber teha, siis tuleb seda teha, sest vastasel juhul võivad mingid asjad ära jääda ja lõpuks tekib lumepalliefekt, kus olulised komponendid ei pruugi töötada.

Kalevi jalaväepataljon hakkas väljaõppes kasutama lahinguradasid, kus oluline osa oli kordustel, et drillid jääksid sõdurile lihasmällu.

Mida te selle kohta ütlete?

Lahinguradasid ei kasutanud me mitte ainult jalaväekompaniide väljaõppeks.

Foto: Ardi Hallismaa

Kui erialarühmadel oli oma eriala osa läbi, siis algas nende jaoks jalaväejao kursus. Soovisin, et nende tase jalaväelastena oleks kõrge. Lõpptulemusena ei olnud miinipildujarühmal probleeme täita jalaväelase ülesandeid.

Jalaväepataljonis on kõik jalaväelased ja baasoskused peavad kõigil selged olema, siis on ka erialatöö lihtsam. Lätis linnalahinguharjutusel erialarühmadel hinnaalandust ei olnud ja nad võitlesid jalaväekompaniide vastu ja nendega koos. Ka õppusel Siil oli vaid väike osa erialainimesi, kes ei olnud kaevikutes. Need olid logistika ja staabikaitse elemendid, mis olid kaugemal.

Kui vaatame puhtalt õppekavasid ja käsitlevate teemade hulka lühikesel väljaõppeperioodil, siis oli selge, et kõike ei ole võimalik hästi teha. Nüüd tuleb teha valik selle vahel, kas õpetada kõike ja miski selgeks ei saa või õpetada vaid mingeid asju väga hästi.

Me teame, millised on Kalevi jala-

SÕDUR detsember 2025 43

Pataljon

väepataljonile esitatud nõuded. Sealt selgub juba ülesanneteks vajalike tegevuste loend ja tuleb ka teadmine, mida on vaja teha oma eesmärkide saavutamiseks.

Lõpuks saamegi keskenduda just nende eesmärkide täitmise harjutamisele. Rännakut pole näiteks eraldi vaja palju harjutada, sest õppustele minnes ja sealt tulles rändame niikuinii ning need saab omavahel ühildada. Selle asemel saab näiteks parandada sõduri füüsilist vormi, mis tagab lahinguväljal edu, kuna sõdurid suudavad täita raskemaid ülesandeid.

Kui oluline on sõdurite füüsiline vorm?

Füüsise arendamine on oluline esimesest päevast peale, kuid sõdureid ei tohi ära lõhkuda ja ajapikku tuleb elemente juurde lisada. Tänu nende heale füüsisele sain ma pataljoniülemana teha keerulisemaid manöövreid, mis lõpptulemusena võimaldas täita edukamalt lahinguülesandeid. Õppus Siil näitas, et meil ei olnud

44 detsember 2025 SÕDUR

probleeme öö läbi infiltreeruda ja seejärel veel sõdida. Sõdurid muutusid füüsiliselt sitkeks ja suutsid pikka aega varustusega liikuda. Nooremallohvitseride kursuse (NAK) rännak näitas, mida võib teha lühikese teenistuse jooksul: sõdurid liikusid seal kiiremini, kui neilt eeldati, ja ei kavatsenudki ära väsida. Hommikul kell neli tuldi ka pärast rännakut rivistusele lauldes.

Kui palju on seotud väljaõppesündmused ja reaalne lahinguvalmidus?

Kogu väljaõppe ülesehitus oli minu jaoks loogiline, sest hindasin sellega juba sõduri baaskursuse ajal ka oma lahinguvalmiduse elemente. Oli siis tegemist mingisugustel marsruutidel liikumise või mingi distantsi läbimisega teatud aja jooksul. See annab kindluse, et asjad saavad tehtud. Õppuse Siil formeerimisel kontrollisime, kuidas ja mis ajaga on võimalik viia reservkoosseis lahinguvalmis ning see õnnestus meil väga hästi. Samuti saime individuaalvarustuse nimeliselt pakitud – re-

servväelane saab teenistusse tulles oma seljakoti, kus vormil on tema nimi ja ta on ise selle kokku pakkinud.

Kuidas inimesi ülemana motiveerida?

Olen väga otsekohene ja võibolla ka järsk, sest püüdlen parima tulemuse poole. Kui midagi on halvasti või ka hästi, siis tuleb seda välja öelda ja inimesi märgata. Kõik ei saagi kogu aeg hästi olla ja kõigega ei saa alati nõustuda. Sellisel juhul jääb areng toppama ja kui kogu aeg on kõik halvasti, siis ei liigu ka midagi edasi.

See, et täna on halb päev, ei tähenda, et oleks halb elu – lihtsalt oligi halb päev. Olen karistanud tunduvalt vähem, kui positiivselt ergutanud. Algul ei pruugi otsene ütlemine meeldida, kuid hiljem on öeldud, et see oli siiski asjakohane. Kõige parema tagasiside olen saanud siis, kui olen esile toonud parandamist vajavad kohad – seda võetakse kuulda ja järgmine kord tehakse paremini.

Minu teenistuski pole olnud lilledel jalutamine ja kui nooruses võime pidada ennast kõiketeadjateks, siis ülemate otsene tagasiside on teinud minust nüüd parema ohvitseri. Minu uks

Pataljon

on alluvatele alati lahti olnud ja seda võimalust on ka kasutatud.

Saan väga hästi aru, et oma igapäevast tööd tegeval isikkoosseisul ei ole lihtne, sest kaitseväelase töö ongi oma olemuselt raske, aga inimesed on väga tublid olnud ja teinud seda, mida oli vaja teha. Lõppkokkuvõttes paraneb tänu inimeste enesekindlusele ja oskustele ka kogu väljaõppe kvaliteet.

Mis oli Kalevi jalaväepataljoni väljaõppeperioodi tähtsündmus?

Kas see oli Kalewipoegs (linnalahinguharjutus Lätis Skrunda harjutusalal)?

Kalewipoegs oli väga hea üritus. Võrdlemisi lühikese aja jooksul toimunud ülimalt intensiivne linnalahing oli ikka väga raske.

Mehed vaatasid spordikella pealt, et olid päevas ligi sada korrust maha trampinud ja samal ajal veeti kuulipildujaid ja muud varustust kaasas. Peale selle ületati veetakistusi ja ööbima jäädi sinna, kuhu parasjagu jõuti, sest nii on ka lahinguväljal.

See jääb kahtlemata väljaõppeperioodi üheks silmapaistvamaks sündmuseks, kuid kõige tähtsam oli ikka-

gi õppus Siil, kus formeerisime poolt pataljoni, millega saime soovitut läbi harjutada ning anda reservväelastele piisavalt väljaõpet.

Sõduri jaoks ei pruukinud Siil olla nii intensiivne kui linnalahing, kuid pataljoniülemana võin öelda, et see oli selle hooaja ja pataljoni viimase kolme aasta kõige olulisem väljaõppesündmus.

Reservväelaste tagasiside oli positiivne ja mul ei ole kahtlustki, et Kalevi jalaväepataljoniga saab lahingusse minna.

Pataljoniülemad

Mida anda teele kaasa uuele pataljoniülemale?

1996–2000 major Artur Tiganik

Kalevi jalaväepataljon taasasutati 1992. aastal ja uuesti 2009. aastal.

1992–1993 kapten Albert Helme 1993–1994 major Alar Laneman 1994–1995 major Hannes Toomsalu 1995–1996 leitnant Margus Lillemägi

Mis puudutab lahinguvalmidust, ülesannete selgust ja nende täitmise suutlikkust, siis uus pataljoniülem saab endale toimiva pataljoni. Ta saab süsteemi, mida on võimalik edasi arendada ja kohe käiku võtta.

Uus ülem saab loodud ja taasloodud traditsioonid, mis ei olegi kaitseväes nii tavaline, kui mõtleme esiisadele, tänu kellele pataljon on saanud teoks ja mida nemad on omal ajal teinud. Pataljon on küll tänapäeval oma parimas seisus, kuid siiski tuleb jätkata järelkasvuga ja uue ülema tööpõld on veel endiselt lai.

2000–2000 leitnant Sander Keskküla 2000–2001 major Raul Tõnnov 2009–2012 kolonelleitnant Margus Koplimägi 2012–2015 kolonelleitnant Hannes Alesmaa 2015–2019 kolonel Mait Müürisepp 2019–2022 kolonelleitnant Ain Tiidrus 2022–2025 kolonelleitnant Argo Sibul 2025– kolonelleitnant Vladimir Kolotõgin

Kalevi jalaväepataljoni lõpurivistus õppusel Siil 2025.

Foto: Jaanus Lensment / kaitsevägi

SÕDUR detsember 2025 45

ESTCOY

ESTCOY loomine

30 aastat tagasi

46 detsember 2025 SÕDUR

Balti pataljoni kaitseväelased 1995. a Paldiskisse ehitatud õppekontrollposti mehitamas.

Foto: Tõnu Noorits

ESTCOY

Balti pataljoni projektiga alustati juba 1993. aastal ja suuresti tänu USA-st pärit kaitseväe juhataja kindralmajor Aleksander Einselnile. Projekt käivitus aktiivselt 1994. a septembris, kui inglise keele õpet alustasid kolme Balti riigi tulevaste rahuvalvepataljoni rahvuslike jalaväekompaniide juhtkonnad (ohvitserid ja allohvitserid) rühmasuuruste üksustena.

Tõnis Asson kolonelleitnant reservis 1996–97 juhtis Eesti kompaniid ÜRO rahuvalvemissioonil Lõuna-Liibanonis

Aleksander Einseln 1995. a jälgimas kaitseväe õppust Aegviidus.

Foto: arhiiv

E

esti jalaväekompanii tuumik koosnes 34 ohvitserist ja all­ ohvitserist, kes alustasid Eesti rahuvalve üksikkompanii koosseisus Tallinnas Weizenbergi tänaval asuvas endises Nõukogude mereväehospitali hoones keeleõppega. Intensiivne mitmekuuline keeleõpe kulges ladusalt, kuid riikide vahel polnud tase ühtlane. Siiski näitasid kursuse lõpus toimunud testimise tulemused, et õppurid on suutelised alustama väljaõppe järgmise etapiga.

Seejärel alustasid rühmad jaanuaris 1995 sõjalise väljaõppega rahvusvahelise väljaõppemeeskonna juhtimisel Läti Vabariigi Adaži õppekeskuses.

I Etapp.

Keeleõpe Weizenbergi tänaval Astusin 1990. aasta veebruaris Põlva kaitseliitu ja olin erirühma pealik.

Sama aasta sügisel osalesin esimeste piiriinspektorite kursusel «Eesti piir» ja läksin piirile. Alguses olin piiripunkti ülem, hiljem kompaniiülem õppekeskustes ning seejärel teenisin Tallinnas staabis ehk piirivalveameti teenistusosakonnas.

1994. a juulis osalesin Leedus Pabrade polügoonil toimunud esimesel Balti riikide ühisel rahuvalveõppusel, kus moodustati ühine nn sinikiivrite pataljon. Õppustel pakkus kolonelleitnant Märt Tiru (õppuste Eesti kontingendi ülem) mulle tulevase Balti rahuvalvepataljoni Eesti jalaväekompanii (ESTCOY) ülema kohta. Võtsin pakkumise vastu ja alates 1. septembrist 1994 olin piirivalvest vabastatud ning arvatud kaitseväkke Eesti rahuvalve üksikkompanii (ERVÜK) koosseisu.

Personalikäskkirjade alusel kogunes keelerühma 38 kaitseväelast (1/3 ohvitserid ja 2/3 allohvitserid). Polnud paha valik, arvestades, et kokku tulid motiveeritud ja optimistlikud huvilised.

Algul kaaluti ka kohalike keelefirmade ja kodumaiste pedagoogide kaasamist, et tulevased rahuvalvajad kiiresti rääkima saada. Natukene suhtlejatele ja edasijõudnutele leiti parem lahendus just läänepoolsete partnerite survel ja otsustati peamiselt pesuehtsate inglaste kasuks. Tallinnasse sattusid kaks märkimisväärset britti: keskmistes kahekümnendates särav neiu Natalie Schembri-Wismayer ja viiekümnene, aga omapärane lord George Morpeth. Kuna Natalie tegeles peamiselt algajate grupiga, siis jätan ta praegu tagaplaanile.

Väljaõppinud ja kogenud kaadri terav nappus kummitas kõiki selleks ajaks loodud relvastatud organisatsioone.

Sünnilt sinivereline George William Beaumont Howard ehk vikont Morpeth oli 1994. aastast ka 13.

Carlisle’i krahv. Lord viis meid kõiki segadusse absoluutselt ebatüüpilise välimuse ehk eksterjööri, interjööri ja ekstravagantse (ekstsentrilise) käitumisega. Kuninglikus soomusüksuses teeninud lord Morpeth osutus positiivselt avatuks, empaatiliseks, väga intelligentseks inimeseks ja heaks suhtlejaks, kuigi tundus iseloomult pehmeloomuline. Temas polnud raasugi britilikku kõrkust ja üleolekut, mis suhtlemist takistaks.

Keeleoskusele lisaks oli meil veel palju õppida, et areneda eurooplaseks.

Lordi ebapedagoogiline õpetamisstiil kombineerituna tavapärasest eristuva isiksusega kandis märkamatult vilja.

Peale viisakuse arenesime ka kultuurselt, õppides filmide põhjal tundma vana head Inglismaad.

Elukorraldus Keeleoskuse arendamine pidi toimuma kindlas raamistikus militaarsete tavade kohaselt, mida reguleerivad mitmed dokumendid ning isegi määSÕDUR detsember 2025 47

ESTCOY

rustikud. Väljaõppinud ja kogenud kaadri terav nappus kummitas kõiki selleks ajaks loodud relvastatud organisatsioone ehk jõustruktuure. Olles rühmaülemaks valimatult valitud ja motiveeritud tulevastele eri tasandi juhtidele ja õpetajatele, pidin saavutama mingi talutava standardi paindlikkuse piiritlemisel.

Pidasin oluliseks teatud põhimõtete järgimist, mille filosoofiline sisu panustas igaühe enda sisemisele sunnile kohusetundest lähtudes. Tähtis komponent oli aktiivne osalus, enesedistsipliin ning kella ja kaaslaste respekteerimine. Tuli olla õigel ajal õiges kohas.

Eesti rahuvalve üksikkompanii ja tulevane Balti pataljoni ülem major Alar Laneman koos kaitseväe peastaabi rahuvalvejaoskonna ülema kolonelleitnant Märt Tiruga hoidsid meil kogu aeg silma peal. Peastaabis töötav Tiru oli lõpetanud Nõukogude armee sideinseneride sõjakooli.

Suure rahvusvahelise õppuse muljeid ei saanud alahinnata: kui mitte otsesele keeleoskusele, siis motivatsioonile oli see mõjunud positiivselt.

Olles avatud liberaalse suhtumisega sõduritesse, ei tahtnud Tiru konventsionaalse ohvitseri kujundisse hästi mahtuda. Temale vastandus karmikoeline ja kinnine Laneman, kes oli lõpetanud Nõukogude armee ehitusvägede poliitilise sõjakooli. Nagu hiljem selgus, hoidis Laneman ka Tirul silma peal, kuni koostas kaitseväe juhatajale ettekande «sõdurite sõbra» alkoholi tarbimisest teenistusruumides.

Käsuliinis olin vahetult majori alluvuses, seega pidin kõigepealt Lanemani suuniseid järgima. Tema kinnitas päevakava, sisekorraeeskirjad ja igasugused jooksvad graafikud eesotsas korrapidamisega.

Sisemine elu ja infovahetus toimisid iga päev korrapäraselt 24 tunniks määratud korrapidaja abil. ERVÜK kui vastloodud katuseorganisatsioon vastutas meie administreerimise ja logistilise toetuse eest, samal ajal kui selle struktuur alles arenes. ERVÜK polnud meie mure, pigem vastupidi,

48 detsember 2025 SÕDUR

kuna olime neile murelasteks kaelas, sest palusime igasugust toetust.

13. oktoobril 1994 allkirjastas kaitseväe juhataja kindralmajor Aleksander Einseln käskkirja nr 77. Selles on kirjas: «Esmakordselt EV ajaloos võtavad kaitseväelased osa NATO PFP rahuvalveõppusest «Cooperative Spirit-94» Hollandi Kuningriigis, milles osalevad 12 riigi relvastatud jõudude allüksused. Need õppused ei ole tavalised sõjamängud, vaid osa sellest suurest rahvusvahelisest sõjalisest koostööst, mille nimeks on rahuvalve. Olgu selle ürituse motiiviks kunagise ÜRO peasekretäri hr Dag Hammarskjöldi sõnad: «Rahuvalve on reaalselt poliitiline üritus, kuid ainult sõdurid suudavad seda ülesannet

täita.» Olen veendunud õppusel osalevate kaitseväelaste valmisolekus ja tahtes olla võrdväärsete partneritena maailma demokraatlike sõjaväelaste peres.» Õppusel otsustati kaasata suurt osa ohvitsere ja paari allohvitseri, eelkõige tulevase Baltpati juhtivkoosseisu inglise keele grupist, et saaksime suhtlemist praktiseerida ja harjutada rahuvalvet. Arvestades tolleaegseid piiratud võimalusi välismaale reisimiseks, ajas ainuüksi kuuldus sellest tõenäolisest minekust rahva elevile.

Enam polnud tegemist väikese regionaalse nikerdamisega, vaid tõeliselt kõrgetasemelise rahvusvahelise rahupartnerlusprogrammi PFP (Partnership for Peace) kuuluva õppusega. Kohale pidid saabuma mitmed tollased

ESTCOY

(ja tulevased) NATO riigid. Kaitseväe peastaabi ülema 17. oktoobri käskkirja kohaselt lähetati 26 kaitseväelast Hollandi Kuningriiki, et osaleda NATO/ PFP õppustel Cooperative Spirit 1994, kellest 16 kuulusid meie Weizenbergi (Baltpati) keelegruppi.

NATO PFP programmiga astusime pika sammu organisatsiooniga liitumise poole, kuid kulus veel kümme aastat, kuni mainekasse klubisse sisenesime. Suure rahvusvahelise õppuse muljeid ei saanud alahinnata: kui mitte otsesele keeleoskusele, siis motivatsioonile oli see mõjunud positiivselt.

President Lennart Meri tutvub rahuvalvekorpusega 20. aprillil 1995.

Foto: Harald Leppikson / Õhtuleht / Scanpix

Kaitsejõudude väljaõppekeskuse pidulik avamine Paldiskis 1995. a. Foto: arhiiv

Väljavõte autori märkmikust • 5. september 1994 – esimene ametlik tööpäev keeleõppes. Kell 11 algavad testimised, et osalejaid gruppidesse (3) jaotada.

• 6. september – täispingega tööpäev. Kodune töö on essee kirjutamine, igal aega 5 minutit oma ettekandele.

• 7. september – kõik esitavad oma ettekande valitud teemal. Õhtul allohvitseridega lepingu sõlmimine ning ohvitseride nõupidamine (probleemide arutelu).

• 8. september – hommikul grupipilt. Kell 17–18 füüsiline ettevalmistus. Jookseme Kadrioru pargis, teeme harjutusi.

• 29. september – kehalise katsed kell 12. Lõuatõmbamine ja 3 km jooks Kadrioru pargis.

• 21.–28.10 NATO PFP õppus Cooperative Spirit 1994 Hollandi Kuningriigis.

• 19. jaanuar 1995 – EV presidendi Lennart Meri külaskäik.

• 22. jaanuar 1995 – keelerühm sõidab Läti Vabariiki.

II Etapp.

Praktiline õpe Adažis Adaži õppekeskus oli linnak nagu tüüpiline Nõukogude relvajõudude linnak ikka, mis isegi uuest peast nägi välja nagu oleks vana. Arvestades Vene vägede lahkumisega kaasnevat lagastust, olid lätlased suuremad tagajärjed likvideerinud ja teenistust korraldati endist viisi, kuna paremini ei osatud.

Meie projekt pidi näitama Baltikumi militaristidele, et saab ka teisiti. Selleks pidime tükk aega Adažis õppima ja harjutama.

SÕDUR detsember 2025 49

ESTCOY

Kodumaalt eemalviibimist lubati kompenseerida monetaarselt ehk lähetustasuga või täpsemalt öeldes päevarahaga seaduses ettenähtud korras ja ulatuses (1/3 maksimummäärast).

Peastaap manipuleeris vahel makstava tasu vähendamisega, sest raha polnud piisavalt. Kindral Einseln tõi süsteemi teistsugust läänelikku mõttelaadi ja raha maksti, kuigi käskkirjad ja paberid liikusid aeglaselt. Meile lubati, et makstakse, ning see rahustas kõhklejaid.

Pealikud lubasid, et tuleb sõjaline väljaõpe, mida annavad parimad instruktorid, misjärel saame ka oma kompanii välja õpetada.

Sõitsin paar päeva meeskonnast varem kohale. Seadsin ennast sisse tulevastele rahuvalvajatele eraldatud kasarmu kolmandal korrusel. Kasarmu kallal olid Läti ehitajad pingutanud ning suutnud Nõukogude standardi ühele korrusele roodusuuruse üksuse majutamiseks ümber kujundada.

Varem magas sadakond võitlejat ühes suures ruumis mitmekorruselistes raudvoodites. Nüüd oli korrustele vaheseinte ja ustega tekitatud toad jagudele.

Korrustele pidi mahtuma tegelikult kompanii, kuid sügiseni olime rühmadena. See tähendas, et igal rühmal kui rahvuse esindajal oli terve korrus. Meie käsutuses oli seega kolmas, lätlastel teine ja leedulastel esimene korrus.

Sõjaliste baasoskuste kursuse algus Järgmisel hommikul alustasime Basic Military Skills kursusega. Oskusliku tõlkimisega võib kursuse nimest välja lugeda, et tegu on militaarse baaskursusega. Pealikud lubasid, et tuleb sõjaline väljaõpe, mida annavad parimad instruktorid, misjärel saame ka oma kompanii välja õpetada. Kõik tundus loogilisena ning olime selleks valmis.

Kibelesime koolipingist välja, et teooria asendada praktikaga. See oli suur ja mitme tasandiga projekt: poliitiline, rahvusvaheline, riikidevaheline, organisatsioonidevaheline, rah50 detsember 2025 SÕDUR

Kolmnurklaager 1995. Fotod: erakogu

Tõnis Asson Ādažis 1995. a.

vuslik ehk relvajõudude, peastaapide, väeosade, inimestevaheline jne.

1995. aasta 23. jaanuaril (esmaspäeval) alustasime kursusega. Põhiosa päevast kulus teatud ettevalmistavate või administratiiv-bürokraatlike toimingute läbimiseks, mille eesmärk oli tagada Adažisse tulnud allüksuste sisenemine.

Esimene päev polnud tundidega sisustatud. Alustuseks tervitasid tulevasi õppureid suuremad pealikud, nagu Briti merejalaväelaste (mariinid) meeskonna ülem kolonelleitnant Stewart ja rahvusvahelise väljaõppemeeskonna ülemana üks Norra kolonelleitnant.

Kolmekorruselises ja üsna muljet avaldava suurusega õppehoone esimesel korrusel leidsime koridori lõpus meie rühma käsutusse antud klassi. Selles oli hiljuti remonti tehtud ja klass koos sisustusega vastas ootustele.

Soome kapten alustas enda tutvustamisega ning tema soome-ugri aktsendiga inglise keel oli grammatiliselt korrektne ja arusaadav. Seejärel jõudis järjekord UK kuningliku merejalaväe allohvitserideni, kelle liider väitis ennast olevat Falklandi sõja kogemusega colour sergeant (OR-7) Boorn.

Tema kolmel triibul oli nagu kroon peal, mida teisel kahel polnud. Igaks

ESTCOY

ette ülesanded ja saadeti laiali ettevalmistusi tegema, karjudes «Carry on!» või «Carry out!», millest ei saanud suurt keegi aru, mida ja kuhu pidime tassima või kandma.

Eesti kaitseväelasi väljaõpetanud Briti kaitseväelase Christopher Alan Sheppardile Kotkaristi annetamine 1996. a.

Foto: Boriss Mäemets

Vormiline ja sisuline külg Ladu asus kohe õppehoone kõrval, kuid laohoonesse ei saanud sisse marssida. Siin oli suur pealik pikk Taani major ja ukse taga tuli jääda äraootavale seisukohale. Lattu oli pataljoni projekti raames ladustatud mitmesugust eri riikide annetatud riide- ja muud varustust.

Pakuti USA armee laigulist välivormi (Battle Dress Uniform – BDU), mis selle annetajariigi heakskiidul pidigi saama pataljonlaste igapäevaseks töö-, tava- ja pidulikuks vormiks. Ühtlustamine oleks olnud pataljonile kasuks küll, kuna kolme rahvuse vormid ja varustus olid üllatavalt erineva, kui mitte öelda rikkaliku sortimendi või nomenklatuuriga.

Kuulates tulevasi instruktoreid, pidin pingutama, et räägitavast aru saada. Olin juba arvanud, et oskan inglise keelt.

Veetakistuse läbimine.

juhuks konverteerisime selle vaikival kokkuleppel vanemveebliks, mitte mingiks värviliseks seersandiks otsetõlke kaudu, kuna brittidel on lepinguline teenistus elukutselises mõistes ja ajateenijaid polegi.

Teisena rääkis lühem ja jässakam seersant Sheppard, kes rõhutas samuti Falklandi kogemust. Sheppard jättis asjaliku mulje, kuid rääkis liiga kiiresti. Kolmas seersant Evans oli kõige kõhnem ning tema ei rõhutanud lahingukogemust, vaid hoopis seda, et liitus merejalaväelastega 16-aastaselt.

Vihjas, et oli olnud valida kas vangi või sõjaväkke. Ikka sõjaväkke, sest seal võis teisi relvaga taga ajada ning selle eest anti medaleid.

Kuulates tulevasi instruktoreid, pidin pingutama, et räägitavast aru saada. Olin juba arvanud, et oskan inglise keelt. Merejalaväelased arvasid, et räägivad inglise keelt. Väljaõppe esimestel päevadel olime pigem segaduses, kuna Briti allohvitserid rääkisid mingit teistsugust keelt, mis meenutas inglise keelt või oli midagi ingliskeelelaadset. Rivistusel loeti

Ma poleks ka parima tahtmise juures osanud disainida nii erinevaid välivorme, nagu meil kolme riigi esindajatel saabudes seljas olid. Seega vajasime alustuseks kasvõi välist ühtsust.

Kui riietuse puhul oli lahendus leitud, siis millegipärast polnud keegi osanud mõelda peakatete ühtsusele.

Nagu Taani major väitis, olevat peakatete (must barett) suhtes kokkulepe olemas ning need saabuvad mõne kuu jooksul.

Seni pidime kandma rahvuslikke, mis meie rühma puhul olid laigulised nokkmütsid. Ka USA armee saapad polnud paraku mõeldud «külma sõja» pidamiseks tolleaegse bipolaarse maailma jahedamal poolel.

Aga söökla üllatas nähtusega déjà-vu (hääldatakse kui dežavüü). Eriti maitse- ja lõhnameele, kuid mitte heameele kaudu. Söökla meenutas Vene sõjaväge, kuna oligi sellele kuulunud.

Järjepidevuse ja kuuluvusega polnud probleeme, ühed ja teised (Nõukogude armee ja Venemaa) relvajõudude

SÕDUR detsember 2025 51

ESTCOY

Estcoy 1 ja söökla Liibanonis 1997. a.

esindajad olid lahkunud ja infrastruktuurigi üle andnud.

Aga mispärast polnud nad spetsiifilist lehka kaasa võtnud? Nagu ütleb vanarahvas: «Alati on kaks võimalust – kas sööd või ei söö!» Piltlikult tähendas Adaži meile sisseelamise algfaasis olukorda, nagu oleksime ajamasinaga põrutanud mõne aasta võrra tagasi.

Õppegrupid Tehti selgeks, et baltlastel on mariinidest allohvitseridest moodustatud kindlad õppegrupid, mida juhib colour sergeant. Temal on tavaliselt kaks seersanti ehk abikoolitajat. Igale sellisele kolmikule oli juurde antud üks Põhjamaa ohvitser ja sellise skeemi kohaselt joonistus välja alljärgnev ESTCOY Training Team: Cpt M. Hirvonen (Soome), Csgt Boorn (UK), Sgt Sheppard (UK) ja Sgt Evans (UK).

Meie õpetasime alguses oma mariinidele AK-47 automaati. Need olid paraku Hiina päritolu ja roostetavast metallist tehtud, aga koos relva külge integreeritud vastase auklikuks torkamise täägiga. Näitasime sedagi, kuidas 52 detsember 2025 SÕDUR

Foto: Tõnu Noorits

on võimalik taolist massihävitusrelva lahti võtta vähem kui kümne sekundiga. Seda nad selgeks ei saanudki.

Igapäevase rutiini ja elukorralduse panime alguses paika: rühm on kolmejaoline ning iga päev on keegi korrapidaja, kes vastutab päevakava täitmise ja informatsiooni edastamise eest. Tähtsal kohal oli väljaõppes päevakava: • kell 6 hommikul äratus • hommikuvõimlemine • kell 7 hommikusöök • kell 8 rivistus • õppetunnid • kell 13 lõunasöök • õppetunnid • kell 19 õhtusöök • kell 23 öörahu Adažis toimuva tsentraliseeritud juhtivkoosseisu väljaõppe (jaanuarist juulini 1995) peamine eesmärk oli õpetada jalaväetaktikat kuni kompaniitasandini brittide ja Põhjamaade doktriini järgi. Väljaõppekava sisaldas järgmisi teemasid: taktika, lahingutoimingud, rünnak ja kaitse, patrullimine, kolmnurklaager, varitsused, admi-

nistreerimine, relvaõpe, laskeasjandus, välioskused, topograafia, esmaabi ja välihügieen, miiniõpe ja pioneeri­ asjandus, juhtimine, sideõpe, kehaline treening.

Keeleõpe jätkus, kuid keskendus peamiselt militaarsetele teemadele.

Samuti toimus palju grupitöid ja esitlusi. Alates augustist keskendus väljaõpe rahuvalvele.

Kollektiivsest karistamisest ehk mariinide traditsioonidest Rahvusvaheline meeskond korraldas väljaõpet võrdlemisi arusaadavalt ja läbipaistvalt, vähemalt suures plaanis ja põgusalt vaadates. Skandinaavia riikide päritoluga rahuvalvekogemusega ohvitserid vähemasti arvasid nii.

Paraku andsid enamiku tundidest mariinid. Kõike seda tehti väga asjatundlikult ning korpuse parimatele traditsioonidele toetudes.

Mõned neist tekitasid üsna alguses küsitavusi. Eriti need, mis puudutasid nn kollektiivse karistamise või füüsilise kasvatamise juhtumeid. Märkasin, et leedulased tegid terve rühmaga kä-

ESTCOY Joonistus: Alo Martinson

Märt Tiru 1997. a Liibanonis.

tekõverdusi relvaõppe asemel. Lätlased jooksid kahekorruselises õppekorpuses ringiratast poole relvatunnist, relvad peakohale tõstetud kätes ja maja oli kisa täis. Midagi vindus õhus vaikselt ja järjekindlalt.

Meie rühmaga olid mariinidel siiski erisuhted. Mitmel korral olin sekkunud, enne kui midagi taolist kasutati. Hoiatasin rühma kategooriliselt, et meie suhtes ei kasutata «mariinide parimaid traditsioone» ning andsin käsu: «Taoliste võtete kasutamine pole lubatud ja keegi ei tohi täita Briti all­ ohvitseri korraldust füüsiliseks tegevuseks, mis ei ole konkreetse tunni

Foto: Tõnu Noorits

peaeesmärk või põhitegevus (nagu näiteks kehaline treening ehk sport).»

Kolonelleitnant Tiru ei tahtnud meile kirjalikku käsku anda, et peame seda tegema, mida britid oma traditsioonidele vastavaks peavad. Laneman nõudis, et teeksime noid nn lisaharjutusi, kuna need on kuningriigis traditsiooniks. Meie rühma instruktorid otsisid lahendusi ja proovisid kavalalt toimida.

Meie rühmale määratud vaneminstruktor oli väga vihane, kuid selgitasin meie seisukohti ja hoiatasin teda, et nn traditsioonide järgimine segas õpet. Rääkisin samal päeval staabis

kolonelleitnant Stewartiga, et selline «huvitav» tegevus segab õpet, sest ei lase keskenduda õpetatavale ja raiskab aega.

Enne tegin baltlastest liitlastele selgeks meie seisukohad. Lätlastel oli ükskõik ja leedukatel oli vaim valmis, et füüsilisi harjutusi (karistusi) teha, kuna neile oli ülevalt poolt antud vastav käsk ja nemad olid niigi sitked mehed. Küsisin leedukatelt: «Kas ise kah mõtlete?» Vastati, et kui kästakse, siis mõtleme.

Brittide pealik oskas diplomaatilisel viisil oma mariine veenda. Need suutsid mingitest traditsioonidest loobuda ja keskendusid väljaõppele.

Arusaamatusi ei lahendatud enam kätekõverduste või muude sportlike tegevustega, vaid otsiti segaduse põhjusi ja paremaid lahendusi. Olime selgroogu näidanud ning sellega saime jõujooned (tasandid) paika.

Meie ei olnud väljaõppes mitte nende alluvad, vaid kolleegid. Olime võrdsed pooled, kellel on ajaloolistel ning kultuurilistel põhjustel mõned erinevused ja erisused. Ilmselt ei lepitud projekti käivitamisel kokku käsuliini erisustes. Kui oleksime täiskäsuõiguse (full command) alla sattunud, siis olnuks brittide traditsioonide tutvustamine lihtsamini läbi läinud. Edaspidine koostöö sujus ning mariinid osutusid professionaalseteks instruktoriteks ning headeks koostööpartneriteks.

Norralaste juhtida Briti merejalaväelaste ehk mariinide käe all ja rahvusvahelise väljaõppemeeskonna juhtimisel edenes väljaõpe Lätis plaani järgi. Viimases veerandikus meieni imbunud kuulujutud heitsid valgust juhtriikide sõlmitud salalepetele, mille põhjal tulevased rahvuskompaniid olid jagatud nn sponsorriikide vahel. Jagunemise üksikasjad pole teada, kuid ilmselgelt sattusime heasse seltskonda, kui norrakaid arvestada.

Vähemalt niipalju olid norrakad meile otseselt vihjanud, telgitagustes käis endiselt aktiivne lobitöö. Norra kolonelleitnant luges suuremal kogunemisel ette viimased pakkumised: «Estcoy Norra pataljoni koosseisus Liibanoni UNIFILi, Latcoy Rootsi pataljoni koosseisus ja Litcoy Taani SÕDUR detsember 2025 53

ESTCOY

pataljoniga endisesse Jugoslaaviasse UNPROFORi.» Nüüd oli liisk langenud ning meid väärilisteks partneriteks tunnistatud.

Olles norrakate egiidi alla valitud, osutasid nende tähtsad isikud meile teravamat tähelepanu. Nii külastas meid ühe väliharjutuse käigus Norra kaitseminister ning uuris, millised plaanid meil on ja kuhu me suundume. Vastasin sümboolselt, et suundume põhja (North), kuna nende kuningriik jäi Adažist vaadates just sinnapoole.

Vastus meeldis ministrile ja tulevaste partneritena olime lisaks poliitilisele aktsepteeritud ka inimlikul tasandil.

III Etapp.

Kompanii väljaõpetamine Pärast rahvuslike jalaväekompaniide juhtkondade kokkuliitmist ja väljaõpetamist Lätis tegelesime alates novembrist 1995 Paldiskis kompanii komplekteerimise ja koolitamisega parimal moel. See oli pikk protsess, mille jooksul hulk huvilisi üle vaadati ja nendest sobivamad välja sõeluti.

ERVÜK tegeles värbamise ja personalitööga, et oleks võimalik valikut teha.

Huvitaval kombel polnud vabatahtlikke kuigi palju, seega tuli valida kaalutletult. Kompaniide arenguid järgisid-jälgisid nii meil kui naabrite juures mitmed rahvusvahelise meeskonna sideohvitserid. Tehnilise termini taga peituvad pigem militaarnõustajad.

Peamist rolli mängis välismaiste ohvitseride jagunemisel kokkulepe, mille kohaselt lätlased kuulusid rootslaste, leedulased taanlaste ja meie kompanii norralaste huvisfääri. Meie kompaniis olid Norra sideohvitserid kapten Sandal ja kaptenleitnant Remme.

IV Etapp.

Väljaõppel Norras Åkershusi rügement võõrustas meid vääriliselt ning selle juhtkond suhtus uude projekti positiivselt. Arutasime projektiga seotud ohvitseridega ESTCOY kaasamisega seotud küsimusi: juhiload, inglise keele õpe, juhtivkoosseisu õpe, arstlik kontroll, kaitsesüstid, vajalikud dokumendid, isiklikud ankeedid ehk kaardid, elutingimused, liikumisvabadus, MP volitused, SOP, pataljoni, kompanii ja rühmade struktuurid, vajalik õppematerjal UNIFIL ja Liibanoni kohta.

54 detsember 2025 SÕDUR

Ohtlikud liiklusolud Liibanonis.

Ajaliselt jäi ettevalmistusteks mitu kuud, kuid kõikide vastuste leidmine ei sõltunud ainult kompaniist ja meie katusorganisatsioonist rahuvalve üksikkompaniist Paldiskis. Kõige rohkem huvitas meid kompaniid puudutav ajakava: • 32.–33. nädal – projektiga seotud isikute reis Liibanoni (Fact Finding) • 38. nädal – kompaniiülem ja tagalaülem sõidavad Norrasse kohale • 39. nädal – kompanii saabub • 39.–42. nädal – baasväljaõpe ehk ühtlustamine (instruktorid jalaväekoolist) • 43.–44. nädal – juhtimiskursus ohvitseridele • 43.–44. nädal – sõdurite õpetamine • 45.–49. nädal – missioonile orienteeritud väljaõpe • 44.–45. nädal – puhkus • UNIFIL Graafiku järgi jäi veel kolm kuud Norrasse sõidu ettevalmistamiseks.

Lõpetasime 1996. aasta suvel kompanii moodustamise, kuid väljaõpe jätkus kuni väljasõiduni. Riikidevahelisel tasandil kirjutati alla vastastikkuse arusaamise memorandumile (MOU), millega pooled kohustusid astuma teatud samme ühiseks osalu-

Foto: erakogu

seks rahvusvahelisel rahuoperatsioonil UNIFIL. Parimal moel saime tuleristsed Lätimaal toimunud rahvusvahelise suurõppuse Baltic Challenge 1996 korraldamisel. Mitme riigi osalusega rahuvalveõppuse esimeses faasis mängisid meie kompanii instruktorid võtmerolle, kuna tegid koolitust põhivaldkondades: miiniasjandus, konvoi, patrullimine (jalgsi ja autoga), vaatluspostid ja kontrollpunktid. Hiljem teises faasis said allüksused kõik elemendid läbi harjutada ja kinnistasid missiooniks vajalikke teadmisi. Õigupoolest oli Baltic Challenge 1996 viimane eksam, mis näitas kompanii valmidust eelkõige meile endile. Lätist naasmise järel polnud aega puhkuseks, rühmadega tuli jätkata meeste kokkuliitmist. Peale selle ootasid mitmed administratiivsed ja muud vajalikud toimingud.

V Etapp.

Rahuoperatsioon UNIFIL Tehti otsus: «Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalvemissioonil Liibanoni Vabariigis (UNIFIL).» (riigikogu 12. juuni 1996. a otsus) Eesti Vabariigi põhiseaduse § 2 lõike 2 ko-

ESTCOY

Ood rahuvalvajatele See elu sõjaväes näib välja imeline, on jalas kroonu püksid, särkki seljas nimeline.

On muudki kola, kottigi ei mahu, kõik kõvad mehed, valvame siin rahu.

Meid pole vähe sellel tähtsal tööl, kus postil olla tuleb päeval, ööl.

Me Vahemere-äärses riigis väikses ehk Liibanoni üsna kuumas päikses.

Ses riigis pikki aastaid olnud kole pinge ning manalasse varisenud mitu tuhat hinge.

On pisut kivist põldu, taamal kõrged mäed, pea iga künka otsas mingid võõrad väed.

Siin Kalašnikov on ainus ülim jumal, kel vale usk, see surnud, oli veidi rumal.

Näe, künkalt paneb kahur paugu, kuul äestab seina, mürsk künnab suure augu.

Ehk siiski rahval hinges suur on lootus, et koidab päev, mil rahu pole ainult ootus.

Siis rahuvalve võtab oma postid maha, saab säästetud nii väga palju raha.

Kuid ilmast rahuvalvajad ei iial kao, me ajalukku juba jätnud väga suure vao.

On peagi tehtud töö ja hinges uhkus ning kätte jõudmas meie suvepuhkus.

Eesti kaitseväelased patrullimas Liibanonis 1997. a.

Foto: Tõnu Noorits

haselt otsustab riigikogu: «Kasutada Balti rahuvalvepataljoni (BALTBAT) Eesti jalaväekompaniid ÜRO rahuvalvemissioonil Liibanoni Vabariigis (UNIFIL) Norra Kuningriigi pataljoni koosseisus tähtajaga kuni kuus kuud, alates Eesti jalaväekompanii rakendamisest missioonil.» (Riigi Teataja I 1996, 42, 813)

BALTBAT ESTCOY I kronoloogia 1993. aasta novembris kuulutasid Eesti, Läti ja Leedu kaitsevägede juhatajad välja kavatsuse moodustada ühine rahuvalveüksus.

1994. aasta juulis korraldati Leedu Vabariigis Pabrade polügoonil Eesti– Läti–Leedu rahuvalve ühisõppused pataljonisuuruse üksusega. Esimest korda moodustatakse ühine rahuvalvepataljon, milles on kolm rahvuslikku jalaväekompaniid.

1994. aasta septembris kirjutasid Balti riikide peaministrid alla nõusoleku ühise rahuvalvepataljoni

Vaatluspost Liibanonis. Foto: erakogu

(BALTBAT) formeerimiseks. Algab inglise keele õpetamine BALTBAT rahvuslike jalaväekompaniide juhtivkoosseisule Eestis, Lätis ja Leedus.

1995. aasta jaanuarist kuni oktoobrini toimub jalaväekompaniide juhtivkoosseisu kaheosaline väljaõpe Läti Vabariigi Adaži õppekeskuses: Briti kuninglike merejalaväelaste korraldatud sõjaline väljaõpe, rahvusvahelise

Tõnis Asson

väljaõppemeeskonna (peamiselt Põhjamaade instruktorite) korraldatud ÜRO rahuvalvetaktikaline koolitus.

1995. aasta novembrist kuni 1996. aasta oktoobrini toimub rahvuslike jalaväekompaniide formeerimine ja isikkoosseisu väljaõpe.

1996. aasta oktoobrist kuni novembrini toimub ESTCOY I missioonieelne väljaõpe Norras: sissejuhatav ehk sõjaline baasõpe, rahuvalvekooli­ tus kompaniitasandil, õpe pataljoni koosseisus (kokkuharjutamine).

1996. aasta novembrist kuni 1997. aasta maini osaletakse rahvusvahelisel rahuoperatsioonil (PSO) UNIFIL Liibanonis NORBATT XXXVIII koosseisus.

1997. aasta juunis on Paldiskis tagasi, suvel ja sügisel toimub juhtkonna vahetus.

1997. aasta juulis osaletakse rahvusvahelisel suurõppusel Baltic Challenge 1997.

1998. aastal toimub uus missioon endises Jugoslaavias.

SÕDUR detsember 2025 55

Ajalugu

Polgukomissar Vladimir Borovitski kaaskond on saabunud kohtumisele kindral Heinz Guderianiga Brestis 20. septembril 1939.

Foto: Akg-images / Scanpix

Poola, Saksa ja NSV Liidu

septembrisõda 1939

56 detsember 2025 SÕDUR

Ajalugu

Kirjeldatav episood hõlmab väga väikese osa teisest maailmasõjast ja kannab eri keeltes erinevaid nimesid: Poola kaitsesõda, Saksa invasioon Poolasse, septembrikampaania, Poola kampaania. Neist kaht viimast kasutavad poolakad ise.

Hanno Ojalo sõjaajaloolane

T

eine ilmasõda algas 1. septembril 1939 Saksamaa agressiooniga Poola vastu. Lõpliku hoobi andis Poolale selja tagant Punaarmee, mis tungis riiki sisse 17. septembril. 6. oktoobril 1939 alistus viimane Poola armee regulaarväeosa.

Kuid Poola riik ei kapituleerunud ja sõjavägi jätkas võitlust Prantsusmaal ning Poolas algas partisanisõda sakslaste ja venelaste vastu.

Poola väejuhatus lähtus sõjaks Saksamaaga valmistudes mitmest valearvestusest, mis lüüasaamist kiirendasid. Esiteks ülehinnati oma armee võimsust ja alahinnati Wehrmachti jõudu. Teiseks eeldati, et NSV Liit jääb erapooletuks ja ei sekku sõtta.

Kolmandaks arvestati sellega, et eelkõige Prantsuse armee aitab Poolat pealetungiga Saksamaa vastu, mis sunnib sakslasi osa oma vägesid Poolast läände viima. Ükski neist arvestustest ei täitunud.

Poola esialgne sõjaplaan seisnes oma piiride kindlas kaitsmises, mis sundis kogu sõjaväge laiali jagama riigi pikale ja sopilisele põhja-, lääne- ja lõunapiirile.

Saksa väed haarasid Poola lääneosa poolringikujuliselt ja nende sõjaplaan nägi ette esialgu löökidega Ida-Preisimaalt ja Pommerist eraldada «Poola koridori» põhjaosa ülejäänud Poolast, misjärel tugevate jõududega põhja ja lõuna poolt jõuda Varssavini ning võtta kogu Poola sõjavägi hiiglaslikku piiramisrõngasse. See plaan neil ka õnnestus.

Stalini meeleheaks kirjutas Joachim von Ribbentrop 28. septembril 1939 Moskvas alla uuele Poola jagamisele.

Foto: Akg-images / Scanpix

Seejärel improviseeris Poola väejuhatus kaks põhilist eesmärki: kaitsta viimse võimaluseni pealinna ja ülejäänud väeosadel koonduda edasiseks vastupanuks «Rumeenia platsdarmile» (niimoodi nimetati Poola lõunaosa Rumeenia piiri vastas).

Pärast teadet Punaarmee sissetungist 17. septembril järgnes korraldus väeosadele lahkuda Poolast Rumeeniasse ja Ungarisse.

Sõja algus Alates 1939. aasta kevadest pingestusid suhted Saksamaa ja Poola vahel.

Hitler esitas 21. märtsil 1939 naaberriigile mitmeid territoriaalseid nõudmisi: esmalt liita Danzigi vabalinn (Gdansk) Saksamaaga ja seejärel ehitada eksterritoriaalsed raudteed ning autoteed läbi «Poola koridori”. Poola lükkas need nõudmised tagasi, arvestades, et edaspidi võivad sakslaste nõudmised veelgi suureneda.

Hoolimata pool aastat kestnud suurriikide diplomaatilistest pingu-

tustest ei õnnestunud sõja puhkemist vältida. Suurbritannia ja Prantsusmaa andsid 31. märtsil lubaduse Poola kaitseks Saksamaa agressiooni vastu sõtta astuda. 23. augustil 1939 Saksamaa ja NSV Liidu vahel sõlmitud Molotovi-Ribbentropi paktiga olid loodud eeldused uue maailmasõja puhkemiseks.

Saksamaa kavatses rünnata Poolat, võttes arvesse, et sõtta võivad sekkuda ka Prantsusmaa ja Suurbritannia, kes olid lubanud Poolat Saksamaa rünnaku korral aidata, kuid lootis, et nad seda siiski ei tee. Mittekallaletungileping Nõukogude Liiduga andis Saksamaale kindla tagala ning puudus oht, et sakslased peavad sõdima pikemat aega kahel rindel.

Nõukogude Liidule oli samuti kokkulepe tähtis, kuna Stalin plaanis NSV Liidu laiendamist läände, milleks pakt andis võimaluse. Hitler ja Stalin võisid teineteist segamata vallutusi jätkata, kuid see ei tähendanud Saksamaa ja Nõukogude Liidu pikaajalist sõprust,

SÕDUR detsember 2025 57

Ajalugu

vaid ajutist liidusuhet, kuna vastuolud kahe ideoloogia vahel säilisid.

Teine maailmasõda algas 1. septembril 1939, kui Saksamaa tungis koos Slovakkiaga Poolale kallale.

Prantsusmaa ja Suurbritannia nõudsid ultimatiivselt kõigi Saksa väeosade kohest tagasitõmbumist. Kui Hitler nõudmised tagasi lükkas, kuulutasid mõlemad riigid Saksamaale 3. septembril sõja, millega nurjus Hitleri lootus, et lääneriigid ei sekku.

Sellest hoolimata ei alanud läänerindel sõjategevus kohe ning Poola vallutamist ei suudetud ära hoida.

Lääneliitlaste suur pealetung Saksa läänepiiril jäi ära. Pärast lühikest formaalset Prantsuse vägede sissetungi Saarimaale, kust peagi tagasi tõmbuti, ei järgnenud sõjakuulutusele reaalset tegevust, mis oleks Poolale leevendust toonud. Passiivne sõjategevus läänerindel sai tuntuks «kummalise sõjana» (sks Sitzkrieg ehk istumissõda).

Liitlased eeldasid, et Poola vastupanu kestab mitu kuud.

Kindlasti ülehinnati ka Saksa piiril oleva Siegfriedi kaitseliini tugevust.

Seda on seletatud objektiivsete põhjustega. Suurbritannia väekontingendi transportimine Prantsusmaale võttis aega mitu kuud ning Prantsuse armee täielik mobilisatsioon, väeosade komplekteerimine, piirile viimine ja lahinguvalmis seadmine nõudis samuti aega. Peale selle eeldasid liitlased, et Poola vastupanu kestab mitu kuud. Kindlasti ülehinnati ka Saksa piiril oleva Siegfriedi kaitseliini tugevust.

Aga üldiselt näib, et Suurbritannia ja Prantsusmaa eesmärk ei olnudki niivõrd Poola kaitsmine, kui Saksamaa purustamine pikaajalises kurnamissõjas, mida tõendas nende tegevusetus kummagi Poola ründaja vastu.

Sõja esimene nädal Adolf Hitler andis käsu Poolat rünnata 31. augustil 1939. Öösel enne 1. septembrit korraldasid sakslased casus belli tekitamiseks mitmeid piiriprovokatsioone, millest tuntuim oli rün58 detsember 2025 SÕDUR

nak Gleiwitzi (Gliwice) raadiojaamale Sileesias.

Sõja esimese lahingu täpne aeg ning koht on vaieldavad. Alates kella 4.30–4.45 hommikul, vahetult enne päikesetõusu, alustas Saksa soomuslaev Schleswig-Holstein Danzigis poolakate Westerplatte baasi tulistamist. Samas linnas ründasid Danzigi SS-Heimwehr ning Saksa politseijõud seal asunud Poola postiameti kontorit. Mõlemad kohad olid õiguslikult Versailles’ rahulepingu järgi Danzigi vabalinnas asuvad Poola nn eksklaavid.

Samal ajal ründas Saksa lennuvägi mitmeid Poola linnu ja Saksa väed tungisid üle piiri.

Poola vägede visast vastupanust hoolimata õnnestus Saksa vägedel mitmes kohas kaitsest läbi murda ja poolakaid taganema sundida. Juba 5. septembril ühinesid Ida-Preisimaalt ja Pommerist pealetungivad Saksa väed Chelmno (Kulm) juures, lõigates Poola Pomorze armee ülejäänud Poolast ära.

Ka mitu suuremat linna langes kiirelt sakslaste kätte: Bydgosz (Bromberg) 3. septembril, Krakow 6. septembril ja 10. septembril Poznan. 8. septembri õhtul jõudis Ida-Preisimaalt lõuna poole rühkiv Saksa 4. tankidiviis juba Varssavi külje alla (Ida-Preisimaa piirist Varssavini oli kõigest 130 km).

Et mitte sattuda Varssavis piiramisrõngasse ja eeldatavalt hiljem sakslaste kätte sõjavangi, lahkusid 7. septembril pealinnast Lublinisse Poola president Ignacy Moscicki ja valitsus eesotsas peaminister Felicjan Slawoj-Skladowskiga. Järgmisel päeval lahkus linnast ka ülemjuhataja marssal Edward Rydz-Smigly koos oma staabiga, esialgu Bresti linna. Ülemjuhataja lahkumist on üldiselt peetud veaks, sest väljastpoolt Varssavit oli Poola vägede juhtimine keeruline ja hiljem muutus päris võimatuks.

Juba 9. septembril kolis valitsus Lublinist Rumeenia piiriäärsesse väikelinna Krzemienieci.

Poola vägede ebaõnnestumised sõja algperioodil (vaatamata üksikutele taktikalistele võitudele) on seletatavad mitme põhjusega. Kuigi poolakate endi võitlusvaim oli suur, moodustasid nad riigi elanikkonnast kaks kolmandikku. Ülejäänud vähemusrahvuste esindajad (sakslased, valgevenelased, ukrainlased jt) Poola sõjaväes kippusid sõdima loiult

Poola sõda 1939. aastal

Armeegrupp Nord (Bock), sh 3. ja 4. armee 3. armee (Küchler) 4. armee (Kluge) Berliin

Poznań

Frankfurt

Õhuvägi / Luftwaffe (Göring) S A K S A M A A Breslau

Armeegrupp SÜD (Rundstedt), sh 8., 10. ja 14. armee 8. armee (Blaskowitz) 10. armee (Reichenau)

B Ö Ö M I M A A

Saksamaa ja NSV Liidu agressioonile eelnes Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimine 23. augustil 1939.

Saksamaa alustas agressiooni 1. septembril 1939.

NSV Liit alustas agressiooni 17. septembril 1939.

Saksamaa-NSV Liidu sõprusleping jagas Poola kaheks 28. septembril 1939.

Varssavi kapituleerus 6. oktoobril 1939.

Ajalugu Kaunas Köningsberg

Vilnius

L E E D U Danzig (vabalinn)

I D A - P R E I S I M A A (Saksamaa)

Valgevene rinne (Kovaljov)

Grodno

Pomorze (Bortnowski) Toruń

Narew (MłotFijałkowski)

Modlin (KrukowiczPrzedrzymirski)

Narew-Bug-San joon, Saksamaa ja NSV Liidu vaheline piirijoon 28. septembrist 1939

Varssavi

L I I T

Poznań (Kutrzeba)

Leedu väed hõivasid Vilniuse 28. oktoobril 1939

P O O L A Poola piirivalve (Orlik-Rückemann)

Łódź

Poola õhuvägi (Zając)

Łódź (Rómmel)

N S V

L Ä Ä N E M E R I

Prusy (Dąb-Biernacki)

Kraków

Kraków (Szylling) Karpaty (Fabrycy)

14. armee (List)

Ukraina rinne (Timošenko)

M Ä Ä R I M A A U N G A R I

ja hoopis deserteeruma, mida soodustas ka sakslaste vastavasisuline propaganda.

Sakslaste sõjatehnika oli parem ja moodsam, eriti lennuvägi. Saksa lennuvägi saavutas kiiresti ka ülekaalu õhus.

Saksa sõjavägi ületas poolakaid ka väljaõppe ja eduka taktika poolest. Just Poolas sai kuulsaks sakslaste välksõja (sks Blitzkrieg) taktika.

Poola põhjaosas on ajalukku läinud väikese Poola baasi kaitsmine Danzigis Westerplatte neemel kuni 7. septembrini. 3800 Poola sõdurit ja mereväelast kaitsesid mereväebaasi Heli neemel hoolimata pommitamistest, suurtükitulest ja rünnakutest kuni 2. oktoob-

rini 1939. Poola suuremad sõjalaevad ja kaks allveelaeva pääsesid Inglismaale, kus nad võitlust jätkasid.

Suurlahing Bzura juures Sakslaste jõudmisega Varssavi alla süvenes järsult kogu Poola armee kriisisituatsioon. Saksa 3., 4., 8. ja 10. armee surusid kindral Tadeusz Kutrzeba juhitud armee Poznan ja armee Pomorze lõunatiiva Bzura jõe ääres Varssavist lääne pool tohutusse piiramisrõngasse, mille pikkus oli 9. septembri õhtul 225 km ja laius Varssavi juures 40 km.

Järgnevate päevade jooksul koondas Saksa väejuhatus lisajõude sisse-

R U M E E N I A

piiratud Poola väegrupi hävitamiseks.

Sissepiiratud poolakad osutasid visa vastupanu, korraldasid vasturünnakuid ja püüdsid mitmes suunas piiramisrõngast välja murda.

Osalenud vägede arvu poolest oli Bzura lahing suurim Saksa-Poola sõjas ja ühtlasi teise maailmasõja esimene suur piiramislahing. Poolakad pidasid võideldes vastu 19. septembrini, siis olid 170 000 sõdurit sunnitud moonapuudusel alistuma. 20 000 sõdurit olid langenud ja 32 000 haavata saanud.

Poola lennuvägi võitles vapralt, kuid jäi arvuliselt Luftwaffele alla. Pä-

SÕDUR detsember 2025 59

Ajalugu

rast NSV Liidu sõttaastumist lendas suurem osa allesjäänud Poola lennuväe riismetest – 116 lennukit – Rumeeniasse, kus need interneeriti.

Varssavi linn 1. septembril 1939.

Foto: AP / Scanpix

Natsipartei peakorter Danzigis 1939. a suvel.

Foto: AP / Scanpix

Saksa manöövrid Poola piiril 20. augustil 1939.

60 detsember 2025 SÕDUR

Foto: AP / Scanpix

Varssavi kaitsmine Lahingud Poola pealinna kaitsmiseks kestsid kolm nädalat ja tõid kaasa suuri purustusi ja inimohvreid. Varssavi kaitsjate tuumiku moodustasid linna taganenud Poola väeosad, kellele lisandusid linnaelanikest vabatahtlikud. Kaitsjatel õnnestus vastu pidada üllatavalt kaua, lüües tagasi Saksa vägede katsed linna tungida.

Sakslased püüdsid poolakate vastupanu murda ägeda suurtükitule ja õhurünnakutega. Kokku heideti Varssavile tuhandeid pomme, suur osa hoonetest (12%) põles maha ja surma sai üle 10 000 tsiviilelaniku.

Linn jäi elektrita, puruks oli pommitatud veevärk, tänavad olid mattunud rusudesse. Kokku heitis Luft­ waffe Poola kohal alla 20 908 tonni pomme.

27. septembril alustas linna kaitse üldjuht kindral Juliusz Rómmel sakslastega alistumisläbirääkimisi, mis viisid samal päeval vaherahuni ja 28. septembril kapitulatsioonini. Relvad pani maha 140 000 Poola sõdurit. 29. septembril alistus ka Varssavi lähedal asuva Modlini kindluse garnison.

5. oktoobril pidas Hitler Varssavis võiduparaadi. See toimus küll veidi ennatlikult, sest viimane sakslaste vastu võidelnud Poola väeosa Varssavist 110 km kagu pool Lublini piirkonnas asuva Kocki asula juures polnud veel alistunud. Sissepiiratuna brigaadikindral Franciszek Kleebergi juhtimisel võidelnud 16 250 Poola sõdurit operatiivgrupist Polesje panid relvad maha samal 5. oktoobril laskemoona ja toiduainete lõppemise tõttu.

NSV Liidu kallaletung Poolale Nõukogude-Saksa mittekallaletungipakti ja selle salajase lisaprotokolli kohaselt, mille järgi kuulus Ida-Poola Nõukogude mõjusfääri, tungis Punaarmee 17. septembril Ida-Poolasse.

17. septembri varahommikul kutsuti NSV Liidu välisasjade rahvakomissariaati Poola suursaadik Waclaw Grzybowski ja anti üle noot, mis õigustas valelike väidetega Punaarmee sissetungi: Poola riik ja valitsus olevat

Ajalugu Saksa väed voorimas üle Poola piiri 3. septembril 1939.

Sõjakaotused

1. september – 6. oktoober 1939 Saksamaa 17 269 langenud ja teadmata kadunud 30 300 haavatud 236 tanki 800 mootorsõidukit 246 sõjalennukit 2 sõjalaeva Slovakkia 37 langenud 11 teadmata kadunud 114 haavatud 2 sõjalennukit NSV Liit 1475 langenud 2383 haavatud 43 tanki Poola 66 000 langenud 133 700 haavatud 675 000 sõjavangistatud (420 000 sakslaste ja 250 000 venelaste käes) 132 tanki ja soomusautot 327 sõjalennukit 2 sõjalaeva

lakanud olemast, Punaarmee peab kaitsma ohtu sattunud ukrainlastest ja valgevenelastest «vennasrahvaid».

Poola suursaadik keeldus nooti vastu võtmast, teatades, et seaduslik Poola valitsus asub Varssavis ja sõjavägi võitleb.

Nõukogude Liit pidi kokkuleppe kohaselt ründama Poolat koos Saksamaaga 1. septembril, kuid Stalin teatas sakslastele, et tema väed ei ole veel valmis, jättes sellega Hitlerile ülejäänud maailma rahvaste silmis sõja alustaja rolli. Poola ründamisega rikkus NSV Liit Riia rahulepingut (1921), NSV Liidu-Poola mittekallaletungipakti (1932) ja teisi rahvusvahelisi leppeid.

Kuigi Suurbritannia ja Prantsusmaa olid Poola kaitseks kuulutanud sõja Saksamaale, ei teinud nad seda NSV Liidu suhtes, kes oli samasugune agressor. Küllap olid selleks poliitilised põhjused (võimalik sobing NSV Liiduga) ja ka lootus, et ehk tekib sakslaste ja venelaste vahel Poolas konflikt.

Saksamaaga kokkulepitu järgi tungisid Nõukogude Liidu väed 17. septembri varahommikul Poola territooriumile, hõivates Poola idaosa (Lääne-Valgevene ja Lääne-Ukraina).

Foto: AP / Scanpix

Piirkonnad olid asustatud põhiliselt etniliste valgevenelaste ja ukrainlastega, kes ka Poola riigi koosseisus olles ei katkestanud võitlust Ukraina iseseisvuse eest Ukraina rahvuslaste organisatsiooni (OUN) juhtimisel. Muidugi elas neis piirkondades ka poolakaid, juute, leedulasi ja teisi rahvusrühmi.

Poolal oli idas vastu panna esimesel päeval umbes 12 000 meest, põhiliselt piirivalvurid ja üksikud formeerimisel olevad reservväeosad. Lahingutes punaväelastega osalesid ka kiiruga moodustatud vabatahtlike üksused. Kuna Punaarmeel õnnestus oma edasitungi käigus vangistada rohkearvuliselt Poola sõdureid, siis pidi Ida-Poolasse jõudma ka palju lääne poolt taganevaid väeosi. Samuti olid seal piirkonnas mõned suuremad väekoondised (Narewi grupp, Polesje grupp).

Poola armee ülemjuhataja Rydz-Smigly andis käsu Punaarmeele vastupanu mitte osutada, aga käsk ei jõudnud igale poole kohale. 17. septembril anti korraldus taanduda üle piiri Rumeeniasse või Ungarisse.

Sama päeva õhtul või järgnenud öösel suundusid üle Poola-Rumeenia piiri naaberriiki ka Poola president, valitsus ja ülemjuhataja marssal Rydz-Smigly.

SÕDUR detsember 2025 61

Ajalugu

Viimase käitumist mõisteti hukka juba siis ja põlu all on ta ajaloolaste silmis tänapäevani. Kui esimeses maailmasõjas ja Poola vabadussõjas oli ta end näidanud eeskujuliku komandörina, siis septembrisõja juhtimine käis marssalile ilmselt üle jõu. Kuid tema õigustuseks võib öelda, et kahe vaenuliku suurriigi vahele surutud väikesel Poolal võidušansse ei olnudki.

Sõjategevuse käik Ida-Poolas 19. septembril vallutas Punaarmee kahepäevase lahingu tulemusena Vilniuse (tol ajal Wilno), 20. septembril mitmepäevases ägedas lahingus Grodno, 21. septembril Pinski ja 22. septembril Bialystoki ning Bresti. Suuremad lahingud peeti Lvovi pärast, mille ründamist olid Saksa väed alustanud juba 12. septembril, venelased liitusid nendega 19. septembril. 22. septembril olid linna kaitsjad sunnitud alistuma.

Poola kuulipildurid positsioonidel septembris.

Foto: Akg-images / Scanpix

Saksa võiduparaad 5. oktoobril 1939 Varssavis.

Foto: Akg-images / Scanpix

Sakslaste ja venelaste sõpruskohtumisel Brestis.

Foto: Akg-images / Scanpix

Brestis sõbralikult kohtunud Wehrmachti ja Punaarmee väeosad leppisid kokku sakslaste lahkumises linnast ja see toimus ühise võiduparaadiga.

Brestis sõbralikult kohtunud Wehrmachti ja Punaarmee väeosad leppisid kokku sakslaste lahkumises linnast ja see toimus 22. septembril ühise võiduparaadiga linnas, mille võtsid vastu Wehrmachti kindral Heinz Guderian ja Punaarmee brigaadikomandör Semjon Krivošein.

28. septembril 1939 sõlmiti Moskvas NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõprusleping, millega Poola kui riik kaotati, selle territoorium jagati kahe vallutaja vahel, täpsustati neid eraldavat kontrolljoont ning Leedu läks Molotovi-Ribbentropi pakti lisaprotokolli muutmisega NSV Liidu mõjusfääri.

28. septembril jõudis Punaarmee Saksamaaga kokku lepitud kontrolljoonele. 29. septembril langes haavatuna venelaste kätte vangi ratsaväe­ brigaadi juhtinud kindral Wladyslaw Anders, kes püüdis oma väeosaga läbi murda Ungari piiri suunas. Viimane suurem kokkupõrge Poola ja Nõukogude vägede vahel toimus 1. oktoobril.

62 detsember 2025 SÕDUR

Ajalugu

vi ja Minski laagritesse ja mõrvati 1940. aasta kevadel (Katõni massimõrv).

Sõjavangidest vabastati enamik valgevene ja ukraina sõdureid. Osa poola sõdureid, kelle elukoht oli sakslaste okupatsioonitsoonis, vahetati välja lääne pool vangistatud valgevenelaste ja ukrainlaste vastu. Vallutatud aladel pani NSV Liit toime ulatusliku poolakate küüditamise – kaevandustesse ja sunnitöölaagritesse saatmise.

Mis sai edasi?

Saksamaa ja NSV Liit olid veendunud, et Poola riik on nüüd igaveseks ajaks likvideeritud ja asusid nende kätte sõjasaagina langenud rahvast ja territooriumi oma äranägemise järgi ümber korraldama. Saksamaa annekteeris umbes poole Lääne-Poolast ja ülejäänud territooriumist moodustas okupeeritud ala, mille nimeks sai Kindralkubermang (sks Generalgouvernement). Poolakad olid seal teisejärgulised inimesed, kelle osaks sai terror ja sunnitöö, ning nad vastasid sellele partisanisõjaga.

Saksamaa ja NSV Liit olid veendunud, et Poola riik on igaveseks ajaks likvideeritud ja asusid nende rahvast ja territooriumi ümber korraldama.

Katõni massihaua avamine 1943. aastal. NSV Liit mõrvas seal hulganisti Poola ohvitsere.

Foto: PAP / AFP / Scanpix

Kindral Andersil õnnestus 1942. aastal NSV Liidust Iraani kaudu välja viia (Stalini ja Poola eksiilvalitsuse kokkuleppe alusel) moodustatud uue Poola armee (79 000 sõjaväelast ja 37 000 eraisikut) üksused, mis jätkasid võitlust koos inglastega Itaalia rindel, päästes sellega kümneid tuhandeid vangistatud ja küüditatud poolakaid NSV Liidu käest.

Septembri lõpuks oli suutnud vaenlaste haardest pääseda ja üle Poola piiride välismaale pageda ligi 75 000 Poola sõdurit: 40 000 Ungarisse, 20 000 Rumeeniasse, 14 000 Leetu ja 1315 Lätti. Naabrid suhtusid Poola

sõjaväelaste interneerimisse üsna liberaalselt ja peagi õnnestus neist enamikul jõuda Prantsusmaale, kus liituti Poola eksiilarmeega.

Invasiooni tulemused Punaarmee sõjategevus kestis 12 päeva. Selle ajaga liiguti edasi 250–350 kilomeetrit ning võeti kontrolli alla 190 000 km², kus elas kokku 12 miljonit inimest. NSV Liidu kätte langes vangi 240 000 – 250 000 Poola sõjaväelast, neist 10 000 ohvitseri. Novembri algul koondati ohvitserid, piirivalvurid ja kinnivõetud politseinikud – 22 000 inimest Katõni, Harkovi, Kiie-

NSV Liit annekteeris Ida-Poola täielikult ja liitis põhjapoolse ala Valgevene NSV-ga ja lõunapoolse Ukraina NSV-ga. Ka seal olid poolakad teisejärgulised inimesed, keda tapeti, arreteeriti ja küüditati. Vilnius koos seda ümbritseva piirkonnaga anti lahkelt Leedule, seda muidugi ajutiselt.

Poola riik eksisteeris edasi eksiilis, kus moodustati uus valitsus ja sõjavägi, kes jätkas võitlust esialgu Prantsusmaal, hiljem Suurbritannias. Uueks presidendiks sai Wladyslaw Raczkiewicz, uueks valitsusjuhiks kindral Wladyslaw Sikorski. 85 000 mehe suurust sõjaväge Prantsusmaal juhatas peaminister Sikorski.

Iseseisev Poola riik õnnestus pärast teise maailmasõja lõppu jälle taastada, kuid kahjuks nüüd juba kommunistliku korraga NSV Liidu satelliitriigina.

SÕDUR detsember 2025 63

Ajalugu

Tallinnas ilmunud Päevalehe toimetaja Oskar Mänd (1901–1968) sõitis augusti esimesel poolel 1939 huvireisile Itaaliasse. Tekkinud pinev olukord sundis aga reisi katkestama. Mänd sõitis Roomast Berliini ja Poola koridori kaudu Tallinna väga ärevail päevil, mil sõja algus oli juba enam kui ilmne.

Päevalehe reporteri kodutee

Poola kaudu 1939 24. august, Rooma.

Oleme kaks nädalat Itaalias «ringi vaadanud». Oleme elanud väljaspool «jooksvat elu». Pole vahepeal lugenud ühtki ajalehte. Aga Roomas kuuleme, milleni on olukord arenenud. Tähendab siis, et Itaalia ajalehtede rasvased viieveerulised pealkirjad, mida olime vaadelnud ajalehekioskite seintel, jutustasid tõepoolest «rasvaseist» asjust. Meie huvi oli äratanud ainult pealkiri, milles figureerisid sõnad, nagu Ribbentrop, Moskva, Stalin, nonagressiooni pakt.

Ja tõlkija abil koorus sealt välja paras üllatus. Nüüd juba peame rohkem lehesõnumeid endale tõlkida laskma.

Eesti saatkonnas valgustatakse olukorda lähemalt. Kõigi tundemärkide ja olemasoleva informatsiooni põhjal peab paratamatult tulema arvamisele, et suuna kodumaa poole võtmist ei või enam kauaks edasi lükata.

25. august. Veel pinevamad teated. Väikesearvulise reisiseltskonna daamide osas võtab maad närvlikkus.

Rooma võlud jäävad tagaplaanile. Hotelliteenija tuleb järelepärimisega, kas me veel lõunasööki vajame. Mispärast me ei peaks vajama? Jaa, naaber­ hotellist olevat juba kõik välismaala-

64 detsember 2025 SÕDUR

sed lahkumas ja lahkunud. Siis nõnda on lood.

Millal läheb järgmine rong Brennerosse, Itaalia-Saksa piirile? Kell 5 p. l. Ja siis veel? Kell 11 õhtul. Ennem karta kui kahetseda. Sõidame viimasega. Rooma on harilik. Vähemalt ei oska võõras midagi tähele panna, õhtusel vahiparaadil Venezia palazzo Mussolini residentsi ees mürtsub orkester ja sõdurid teevad toredat sammu. Itaallaselt kuuleme, et valitsus on otsustanud kaks aastakäiku reservväelasi lippude alla kutsuda.

26. august. Teel ei midagi tähelepanuväärset. Brenneros saame siiski tunnistajaiks faktile, mis laseb oletada, et aeg pole enam päris harilik: rongil viibivad Itaalia kodanikud, kes on teel Saksamaale ja kelle dokumendid on kõigiti korras, käsutatakse piirijaamas rongilt maha. Nad ei saagi üle piiri.

Ametnikul pole hulgale küsivatele silmadele midagi vastata. Niisugune on korraldus.

Mäestiku jalal on käimas alpiküttide rügemendi taktikalised õppused.

Saksamaa piires on märgatavalt rohkem liikumas sõjaväelaste mundreis mehi. Ja uhiuutes mundrites ka vanemaid mehi. Jaamades palju jumalagajätustseene. Kuskil paar-kolm va-

gunitäit mehi teevad tagasihoidlikult laulu. Sekka kostab ka lõbusamatujulist joodeldust. Õhtuks Münchenis. Jaamahoones suur liikumine, õlletoad rahvast tungil. Aga kui häälekõvendajast hakkab kostma päevauudiseid, kuulatavad kõik vaikselt. Palju tõsiseid nägusid.

Käib tasane omavaheline vestlus.

Õ

htusele Berliini rongile pääsmisel tuleb läbi teha kõva küünarnukkide võitlus. Rahvamurd ummistab kõigi kuueteistkümne perrooni läbipääsuteed. Tugevamate päralt on esimene järjekord. Pilt oli umbes samasugune, nagu seda Tallinna jaamas nägime maailmasõja ajal Riia langemise järele. Vastutulelik jaamaametnik on meile küll reserveerinud kupee, aga kui rabeledes ja trügides selle vagunini jõuame, seisame tõsiasja ees, et mitte ainult vaguni käigud, vaid ka trepikojad ja kõik võimalikud kohad on inimestest täis kiilutud.

Mis aitab reserveeritud ja lukustatud kupee, kui sa selleni kuidagi ei pääse. Päris vägilase kangusega tungib vagunisaatja kupee ukseni, avab selle, poeb sisse, suleb ukse kiirelt uuesti ja avab meile... akna. Ainuke pääs meile

Ajalugu

ja meie pagasile. Vaguni käigust kostab aga tugevat kirumist «Italienische Reisegesellschafti» arvel, kes olevat rongil eesõigustatud seisukorras.

Meie «Reisegesellschaft» aga täiendab oma koosseisu Müncheni preili võrra, kes pisarsilmil palus ennast kupeesse võtta. Ega temagi pääsnud vagunisse muidu kui akna kaudu. Lasime juure hea reisikaaslase ja vististi on sakslannade hulgas nüüd üks Eesti sõber rohkem.

27. august. Pühapäeva hommikul Berliini Anhalt-jaamas.

Meid huvitab vaid üks küsimus: Kas on veel otseühendust läbi Poola koridori? Enne veel kui ametmeesteni jõuame, puutuvad jaamahoone seinal silma punased teadaanded: «Bekanntmachung». Teatavate asjaolude tõttu pole rongidel enam kindlat sõiduplaani; väljakuulutatud sõiduplaan pole raudteele enam kohustuslik; väljasõitvate rongide kohta palutakse teateid otsida väljapandavailt teadaandeilt.

Koridori poole, sihtjaamaga Schneidemühl, minevaks on märgitud terve rida (ronge), kuid kas mõni rong ka sealt edasi läbi koridori läheb, selle küsimuse peale kehitavad kõik jaamaametnikud ainult õlgu. Mingit garantiid nad selleks anda ei saavat. Kõik selguvat kohapeal.

Arvavad ainult, et õhtul Berliinist väljuv rong vist läheb Königsbergini. Aga sealt edasi on jälle küsimärk.

K

ui vahepeal juba kahtlema hakkasime, kas me oma ärasõiduga Itaaliast asjatult ei kiirustanud, paistab meile nüüd, nagu oleks me juba hiljaks jäänudki. Eesti saatkonnas ollakse nõuandevalmis, aga kuidas võib saatkondki teada koridorist läbipääsu võimalustest. Peame katsuma õnne.

Kell 1.30 päeval ongi märgitud Schneidemühli peale minev rong.

Meie poolt valitud rongi suhtes on saatus siiski armuline: ta sõidab Berliinist välja. Reisijaid ida poole on võrdlemisi vähe. Määratu vahe võrreldes eileõhtuse pildiga Münchenis.

Küstrinis. Raudteede sõlmpunkt.

Raudteeäärsete suuremate majade katustel lennukitõrje kuulipildujaid üles seatud ja mehed juures valvel. Raudtee-

sillal täies varustuses vanemaealised sõdurid valvel. See seal reisijaile sõbralikult naeratav valvesõdur uues mundris ja kollaseis säärikuis näib küll elukutselt ärimees või õllepoepidaja olevat.

Kõht ja turi annavad ära. Ja aastaid võiks tal olla viiekümne ümber.

Mida enam ida, s.o (Poola) koridori poole, seda tihedamaks muutub vahipostide arv, seda suuremaarvuliseks muutuvad sildade vahtkonnad, seda sagedamini silmame õhutõrje kuulipildujaid. Ja siis varsti, koridori läheduses, on kuulipildujaid põldudel kaevikuis, soomusautosid teedel ja kaugemal liigub motoriseeritud üksusi.

Talude juures ja külavaheteedel liigub sõdureid salkades, ühel põllul need on juba ammugi lõigatud, on tegevusvalmis väliraadiosaatejaam.

Soomusmasinate kolonnid on varjamiseks ilustatud lehtpuude okstega. Ühes jaamas kohtame marsikorras sõjaväerongiga: mehed, hobused, suurtükid, kuulipildujad, veoautod jne. Ja umbes iga kümne minuti järele tuleb koridori poolt vastu tühi rong tühjade kaubavagunite ja platvormidega. Seda liiklemist nähes käivad silmad vaguni seinal rippuvale foto­ aparaadile. Haaran selle korraks pihku, sean «löögivalmis» vaguni aknale, kuid ähvardav pilk väljast sunnib tagasihoidlikkusele.

Schneidemühl. Kas läheb rong edasi? Ei öelda midagi kindlat, kuid rongist lahkuda ka ei kästa. Tähendab, et on lootust. Ja tõepoolest, pikema peatuseta liigub rong edasi. Tee läheb koridori äärt mööda. Endine pilt kordub. Ja me pääseme varsti Poola koridori.

Vagunis hingatakse nagu kergemalt. Enne aga korjati ära kõik saksa ajalehed. Astuvad sisse Poola ametnikud. Mõõdavad sind esmalt umbusklikult, aga mõnede sõnade vahetamise järele muutuvad kohe jutukamaks. On enesekindlad mehed. Julgust täis ja tuleviku suhtes kartmatud.

Koridori läbistava raudtee ääres pole märgata sõjalise ettevalmistuse jälgi. Aga seal kaugemal lõuna pool, ja siis veel Danzigi vabalinna piiri ümbruses, seal... siin teeb poolakas paljutähendava pealiigutuse. On aga juba pime, kui jõuame Danzigi piiride lähedusse, ei saa midagi näha, puuri silmadega pimedusse kas või tundide viisi.

M

eil on õnne. Königsbergistki läheb sama rong veel edasi. Teine messilinn. Ja ka mitte erilist liikumist jaamas. Südaöötund Tilsitis. Jaamas võetakse meid vastu käte lahutamisega. Miks tulite siia, meil pole Leeduga ühendust; oleksite pidanud sõitma Eydkuhneni peale! Noh, kui nii, siis läki sinna. Millal läheb rong? Kell 5.25 hommikul. Jaamaametkond tunneb seiklejaile kaasa. Leitakse vagun, mis hommikul Meemelist tuleva rongi külge haagitavat. Heidame magama.

Varahommikul Insterburgis tagasi.

Siit pääseme Eydkuhneni. Jaamaülem laotab jälle käsi. Miks tulite siia, te oleks pidanud sõitma Tilsiti kaudu.

Kui oma öise teekonna ära seletame, ei oska ametnik enam käsigi laotada.

Aga meie mured on nüüd juba üsna väikeseks muutunud.

Leedu piirijaam Virbailis paistab ju siia. Me võime ka jalgsi minna. See «romantiline» elamus jäi siiski saavutamata, sest varsti tuli Königsbergist rong. Siis olime üsna pea Leedu pinnal. Siit peale hakkas kõik jälle minema libedasti.»

Päevaleht, 31. august 1939

SÕDUR detsember 2025 65

Raamatud

Klemens-Augustinus Kasemaa Valmisolek vastupanuks: I osa (tänasest D-hetkeni) MTÜ Vaiga Reservväelaste Laskespordiklubi, 2025

Tarmo Pikner Kes kurat siis tappis Sirgu: Artur Sirgu põgenemine ja surm Euromaja, 2025

Bob Seely The new total war: from child abduction to cyber attacks and drones to disinformation – Russia's conflict with Ukraine and the West Biteback Publishing, 2025

John Lechner Death is our business: Russian mercenaries and the new era of private warfare Bloomsbury Publishing, 2025

Hanno Ojalo Lobi ja kärakas, söök ja jook. Eesti Teises maailmasõjas Kirjastus Ammukaar, 2025

Kolmeosalise sarja ülesanne on ette valmistada lugejat võimalikuks sõjaliseks konfliktiks lähiaastatel: anda juhised, kuidas valmistuda, mismoodi käituda hübriidsõja või lahingute tingimustes ja kuidas osutada nii relvastatud kui relvastamata vastupanu.

Sarja lugemine ja näpunäidete järgimine aitab tugevdada meie heidutusvõimet. Kui riigil ja jõuametitel on oma plaanid, siis rohujuuretasandil ettevalmistuste tegemine ning sellel alal harimine on jäänud vaeslapse ossa. Just seda lünka täidab avaldatud sari.

Esimene osa keskendub ettevalmistustele enne konflikti puhkemist, nagu riskide hindamine ja plaanide koostamine.

Samuti pööratakse tähelepanu sellele, et tuleb välja selgitada oma oskused, võimalused ja varud: mida on vaja juurde õppida ja hankida, mis saab perest ja lemmikutest.

Raamatus on autentse ainese ja selle analüüsi abil kirjeldatud vabadussõjalaste ühe juhi Artur Sirgu põgenemise teekonda läbi Eesti, Soome, Rootsi, Inglismaa, Hollandi, Belgia ja Luksemburgi ning lõpuks tema hukku Echternachi väikelinnas. Autor on jälginud «koos nimetatud riikide jõustruktuuridega» Sirgu viimase kahe ja poole aasta toimetusi ning nende lahkamise põhjal jõudnud oluliste järeldusteni.

Sirgu surma asjaolude saatanlikke detaile on kogunenud nii palju, et siin esitatud materjal võimaldab kaalutletud analüüsiga panna kokku mustreid, millest moodustub mosaiik. Kui osata mosaiiki lugeda, saab sellest pilt, mis annab toimunust arusaamise. Peab ütlema, et see pilt ei ole meeldiv.

Alates revolutsioonilisest droonide kasutamisest kuni lavastatud riigipööreteni, alaealiste röövimisest ja psühholoogilisest sõjapidamisest – sõda Ukrainas on midagi enneolematut. See on sõjapidamise uus viis, mis ühendab traditsioonilise sõjalise jõu koos mitmesuguste mittesõjaliste vahenditega, mida Venemaa kasutab.

2022. aasta sissetung oli vaid järgmine etapp konfliktis, mida Venemaa on pidanud alates 2005. aastast, rakendades kõiki oma käsutuses olevaid taktikaid Ukraina poliitika kontrollimiseks ja hävitamistöö elluviimiseks. Pärast üle kümnendi kestnud uurimistööd, analüüsi ja sõjalugude lugemist on Bob Seely kirjutanud esimese põhjaliku käsitluse sellest uuest sõjapidamise viisist.

Süvapilk Wagneri grupile – varjatud Vene palgasõdurite jõule, mis tegutses globaalselt, sekkudes konfliktidesse, vaidlustades USA mõju ning muutudes lõpuks Venemaa võimu võtmeinstrumendiks ja suureks ohuks Vladimir Putinile.

2014. aastal saabus Ukrainasse hästi väljaõpetatud, salapärane palgasõdurite rühm – osa Venemaa esimesest katsetusest kuulutada riik enda omaks. Relvarahu saabudes tõmbus grupp taas varju, et ilmuda välja Lähis-Idas, kus ta läks vastamisi USA-ga, ning Aafrikas, kus ta teenis kiidusõnu «karmide meetmete» eest mässuliste vastu, kuid põhjustas samal ajal pahameelt rüüstamise, piinamise ja tsiviilohvrite tõttu.

See raamat jutustab inimestele väga tähtsast, nimelt söömisest ja joomisest, neist natuke rahuajal, kuid peamiselt sõjapäevil. Peale söögi ja joogi tuleb kahjuks juttu ka nälgimisest ja alatoitlusest rasketel aegadel.

Kuidas muutus eestlaste toidusedel sõjapäevil võrreldes sõjaeelse rahuajaga?

Mida sõid eesti mehed oma sõjaväes, Nõukogude, Saksa ja Soome armees, sõjavangis olles? Kuidas said oma eluga hakkama tsivilistid Vene ja Saksa okupatsiooni­perioodil ja millega nad toitsid oma lapsi? Kui suured erinevused olid linna- ja maaelanike ninaesisel? Kui suured olid toidukogused, mida inimesed said riiklikult kehtestatud kaardisüsteemiga? Kas Eestis kannatati sõja ajal ka otsest nälga?

66 detsember 2025 SÕDUR