62
SÕJAAJALUGU
Admiral Sergei Gorškovi meresõjanduslikud vaated Nõukogude Liidu laevastikuadmiral Sergei Gorškov oli Nõukogude Liidu merejõudude juhataja aastatel 1956– 1985. Sinna jääb ka Nõukogude Liidu mereväe kõrgaeg. Nüüd, kus Venemaa on oma merevõimu jälle üles ehitamas, tasub tema vaateid meelde tuletada.
V
enemaa merevõimu areng meenutab Ameerika mägesid. Tavaliselt on Vene merevägi olnud maaväge toetavas rollis, kuid vahel ka privilegeeritud või hoopis unustatud ja ignoreeritud. Üks Venemaa / Nõukogude Liidu mereväe ja merevõimu kõrgaegu oli 1970.–1980. aastad, kui mereväge juhtis laevastikuadmiral Sergei Gorškov. Tema juhtimisel loodi senise rannikulaevastiku asemel ookeanilaevastik, mis hakkas NATO-le tõsiselt muret valmistama. Muuhulgas ehitati mitu lennukikandjat ja võimas dessantlaevastik. Mereoperatsioonide toetuseks rajati mereväebaase väljaspool Nõukogude Liitu, näiteks Süürias (Tartus). 1972. aastal oli Nõukogude Liidu kaubalaevastik maailmas suuruselt kuues ja kalalaevastik esimene. Hoogsalt arenes merede teaduslik uurimine.
MEREVÕIMU NELI VALDKONDA
SÕDUR NR 3 (84) 2015
Sergei Gorškovi kujutluses avaldub merevõim majanduslikus, teaduslikus, juriidilises ja poliitilises (sõjalises) valdkonnas. Majandus ja teadus on poliitilise või sõjalise merevõimu loomise alus. Ainult heal tasemel teadus ja majandus suudavad luua löögijõulise mereväe. Kauba- ja kalalaevastik on sõja korral ka laevade ja laevameeskondade reserv. Samal ajal on merendus riigi majanduse oluline valdkond, mis hõlmab mere kaubandust, laevaehitust, kalandust ja merest muude loodusressursside ammutamist. Merd peeti 1970. aastatel ammendamatuks toidu- ja maavarade ammutamise allikaks. Lisaks kaladele ja merepõhjas asuvatele maavarade ammutamisele loodeti, et peagi on olulisi tooraineid majanduslikult mõttekas eraldada ka mereveest. Samuti kavatseti energiaallikana kasutusele võtta lai-
Taavi Urb KAPTENMAJOR
neid, hoovusi ja merevee temperatuuri erinevusi. Teadus loob võimalused eelnimetatud ressursside avastamiseks ja kasutusele võtmiseks. Juriidika seab raamid merealade kasutamiseks ja neil liikumiseks. Sõjaline merevõim, st merevägi, tagab riigi julgeoleku ja huvide kaitsmise merel. Ta on riigi poliitika oluline tööriist ja diplomaatia tugi. Põhimõtteliselt ei erine meresõda maismaasõjast – mõlemad on poliitika jätkuks ja peavad täitma samu eesmärke. Enamgi veel, kuna sõja tulemus otsustatakse maismaal, tähendavad mereoperatsioonid täpselt nii palju, kui nad mõjutavad tegevust maismaal.
MEREVÄE ÜLESANDED RAHU JA SÕJA AJAL Mereväe ülesanded on sõja ja rahu ajal erinevad. Rahu ajal võimaldab laevastik demonstreerida riigi majanduslikku ja sõjalist võimsust väljaspool oma piire. Tänapäevane sõjalaev pole mitte ainult kodumaise tööstuse toode, vaid ka näidis. Võimsa nüüdisaegse laevastiku kohalolek võimaldab vastast pelutada ja näidata talle vastupanu lootusetust. Samal ajal loob laevastik ka reaalse kallaletungiohu. Sõpradele sisendab sama laevastik vastupidi julgust. Sõbralike suhete loomisel mängib suurt rolli laevameeskondade käitumine ja laevadel korraldatavad vastuvõtud. Mereväe omapära teiste väeliikidega võrreldes on võime liikuda kriisipiirkonda ilma
riigipiire ületamata ja riikidevahelisi suhteid rikkumata. Laevastik on väga mobiilne ja võib pikka aega püsida teise riigi piiride lähedal valmisolekus, ilma et sellega rikutaks ühtegi rahvusvahelist kokkulepet. Laevastiku abil oskuslikult loodud ähvardus võimaldab saavutada poliitilised eesmärgid reaalset jõudu kasutamata. Selleks, et merevägi saaks edukalt oma rahuaegseid ülesandeid täita, peab tal olema suure autonoomsuse ja tegutsemisraadiusega laevu ning ülemerebaase. Sõja ajal on mereväe tähtsaim ülesanne strateegilise tuumalöögi elluviimine. Tuumarelvade paigutamisel allveelaevadele on mitu eelist maa peal paiknemise ees. Strateegilised tuumaallveelaevad on võimalik maailmameredele hajutada. See suurendab nende ellujäämistõenäosust pärast vastase esimest tuumalööki ja loob võimaluse omapoolseks vastu rünnakuks. Kui allveelaevad paiknevad merel laiali, tabavad tuumaraketid vastast mitmest eri suunast ja see muudab rakettide tõrjumise raskemaks. Allveelaevad võivad varjatult sõita vaenlase territooriumile lähemale. Nii on tuumarakettide lennuaeg ja vastasele reageerimiseks jääv aeg lühem. Totaalse tuumasõja ja rahu vahele paigutas admiral Gorškov lokaalsed sõjad. Tavaliselt toimuvad need ebavõrdsete vastaste vahel ja (vähemalt tugevama poole jaoks) panused on väiksemad kui totaalses sõjas. Lokaalsetes sõdades toetab merevägi maaväe tegevust transpordi, varustamise, tuletoetuse ja dessantide maandamise abil. Kõige olulisemat rolli mängivad lokaalsetes sõdades merejalavägi ja merelennuvägi. Laevastik võimaldab oma vägesid operatsiooni piirkonda viia ilma teiste riikide piire rikkumata.
OPERATSIOONID LAEVASTIKU JA RANNIKU VASTU Mereoperatsioonid jagunevad operatsioonideks teise laevastiku vastu ja operatsioonideks ranniku vastu. Teise laevastiku vastu läbi viidavate operatsioonide eesmärk on üleoleku saavutamine merel. Tavaliselt saavutatakse see ühe või mitme merelahingu tule-