Page 19

KAITSEVÄGI

Terve jalaväepataljoni liigutamine uutele possitsioonidele võib kolonni kümnete kilomeetrite pikkuseks venitada.

Jalaväepataljoni motorännak. Praktilisi näpunäiteid Üksuste maastikul liigutamine kas õppusel või tegelikus olukorras võib kaasa tuua tõelise segaduse, sest selle vähe­ põneva tegevuse läbiharjutamist kiputakse väljaõppes alahindama. Alljärgnevalt mõni lihtne võimalus, kuidas väed logistiliste ülesannetega hakkama saavad.

K

Toomas Tõniste MAJOR KUPERJANOVI JVP STAABIÜLEM

ja kui seda rahuaegses väljaõppes ei harjutata, on selle oskuse kasutamine sõja või kriisi ajal puudulik. Samuti tuleb rännaku planeerimist harjutada, et see oskus püsiks staapides ja allüksustes värske. Jagan rännaku kolmeks: administratiivseteks, väikeüksuste ja/või õhuvastase kontakti ohuga ning kontakti liikumisega rännakuteks, millest viimast käesolev artikkel ei puuduta.

Jalaväepataljon sooritab rännakuid enamasti brigaadi (JVBr) osana. Kaitseväe kevadistel õppustel puuduvad brigaadil enamasti teised täielikult komplekteeritud allüksused ja rännakud toimuvad pataljonide taktikalisi paiknemisi vastastikku sidumata. See on loonud osale ohvitseridest mulje, et rännak pole oluline tegevus ning aegadest ja joontest kinnipidamine ka taktikalisel rännakul pole kuigi oluline. Drillid on aeglased, peatuvad terved üksuste kolonnid ja olukordade lahendamine kestab kaua. Brigaadi neli allüksust peavad oma koondumus-paiknemisalalt (KPA) liikuma 30–45 km kaugusel paiknevale operatsioonialale. On suvi ja rännak sooritatakse öise 8 tundi kestva pimeda aja jooksul. 1JVP liigub teel 68 ja asub kaitsele põhjapoolsel sillal. 2JVP samaaegselt liigub teel 65 ja asub kaitsele lõunapoolsel sillal. Nende järel tuleb mööda teed 123 kagust alasse keskalluvusega logistikakonvoi ja laadib kahe tunni

SÕDUR NR 2 (83) 2015

aardiharjutustest on paljudele tuttavolukord, kui lahingukäsk on antud, kooskõlastamine pole veel alanud ja siis küsib tavaliselt keegi allüksuste ülematest: „Kus me asume? Kas rännak tuleb ka planeerida?“ Järgneb vaikus, õppust juhtiv staap mõistab, et seda käsku pole ette valmistatud ja siis öeldakse: „Asute juba operatsioonialal, rännakut pole vaja planeerida!“ Allüksused ohkavad kergendatult – üks käsk vähem ette valmistada – ja õppus jätkub. Planeeritakse ainult lahingutegevust ja keegi ei tegele sellega, kuidas allüksused reaalselt operatsiooni­ alale jõudma peaksid. Rännak on oma olemuselt peamiselt protseduuriline drillidega seotud oskus

LAHINGURUUMIS LIIKUMINE JA PATALJONI ROLL

Profile for Sõdur

Nr 2, 2015  

Eesti sõjandusajakiri

Nr 2, 2015  

Eesti sõjandusajakiri

Profile for sodur