ÜLEVAADE
MADIS VELTMAN, NATO
Me tahame, et need kaks institutsiooni üksteist täiendaksid. Kui vaatame asju lihtsustatult, mis nüüdisaegsetes konfliktides võib aga väga keeruline olla, sest praegused konfliktid on väga mitme kihilised, siis saab öelda, et NATO ülesandeks peaks jääma eelkõige sõjaline sekkumine konfliktidesse. Euroopa Liit peaks konfliktide lahendamisse tooma tsiviilekspertiisi, lahingugrupid oleksid seejuures kaasatud eelkõige kui osa kõikehõlmavast lähenemisest (Comprehensive Approach). Millisena näete Ühendkuningriigi rolli tulevastes konfliktides?
Pärast Afganistani operatsiooni lõppu muutub NATO jaoks oluliseks saavutatud koostoimimisvõimet säilitada. Selleks loodud ühendatud jõu algatuse ehk Connected Forces Initiative’i raames saavad keskse koha ühised NATO reageerimisjõudude õppused nagu eelmisel aastal toimunud Steadfast Jazz 2013, aga ka rahvuslikud õppused.
riik otsustab, et ta projektis või operatsioonil ei osale, siis on see iga riigi suveräänne otsus ja seda tuleb austada. NATO-l on arukas kaitse, Euroopa Liit püüab arendada kontseptsiooni Sharing and Pooling, kuid samas jagatakse suures osas samu ressursse. Kas ma olen millestki valesti aru saanud?
Ei, see on tõepoolest nii ja see on probleem. Meil on NATO ja siis on meil veel Euroopa Liidu kaitseagentuur (European Defence Agency, EDA). Nende tegevust ei saa poliitilistel põhjustel ühendada ning kahtlemata tekitab see dubleerimist. Seda, kuidas dubleerimist vähendada, arutati detsembris toimunud Euroopa Nõukogu kohtumisel ja kindlasti on teemat kavas arutada ka NATO selle aasta tippkohtumisel. Igapäevane praktiline koostöö kahe organisatsiooni, NATO ja Euroopa kaitseagentuuri vahel toimib, probleemiks on pigem poliitilise tasandi suhted. Hea näide praktilisest koostööst on NATO küberkaitsekoostöökeskuse ja Euroopa kaitseagentuuri vaheline leping, mis loob infovahetuse ja aitab tagada, et teatud tegevusi ei dubleerita. See võib kõlada klišeena, aga lõpuks on igal riigil ikkagi ühed relvajõud ja võimed, millega
Ideaalis oleks loomulikult vaja konfliktide tekkimist vältida. NATO tugevus on heidutus, mõnikord kiputakse seda alahindama. Ühendkuningriik on nii NATO-s, Euroopa Liidus, OSCE-s kui ka ÜRO-s. Meil on tihedad suhted partneritega ja me teeme oma diplomaatiliste esinduste ja atašeedega pidevalt tööd konfliktide ennetamiseks. Eesti ja Ühendkuningriigi koostöö Afganistanis saab peagi läbi. Milliseid võimalusi näete selle koostöö jätkuna?
konfliktide lahendamisele kaasa aidata. NATO peasekretär Rasmussen osaleb Euroopa Nõukogu kohtumisel ja kindlasti võib paruness Ashtonit oodata Walesi tippkohtumisele, sest probleemide ühise lahendamise vajadust on nüüdseks mõistetud. Millist rolli mängivad NATO ja Euroopa Liit tulevastes operatsioonides?
Afganistanist väljatulemisega seoses näeme ilmselt rohkem regionaalset koostööd, samuti koostööd väiksemate liitlasriikide gruppide vahel.
Mõtleme, kuidas Afganistanist saadud kogemust säilitada, et riikidega, kellega me koos operatsioonidel oleme osalenud, midagi koos ära teha. Arutusel on merevägede koostöö jätkamine, kus Eesti merevägi saaks panustada laevaga. Näeksime hea meelega Eesti kaitseväelasi NATO kiirreageerimiskorpuses (Allied Rapid Reaction Corps) Gloucestershire’is, otsuse, kas panustada, peab siiski tegema Eesti. Meie kaitseväe juhataja külastas Eestit ja see on märk, et peame suhteid Eestiga olulisteks. Kui tulevikus peaksime osalema rahvusvahelistes konfliktides, siis ei tee me seda kindlasti üksi. Meil peavad olema riigid, kellega teame, et saame koostööd teha, ja kogemuste põhjal võin öelda, et Eesti on kindlalt nende riikide seas, kellega tulevikus tahame koos töötada. Intervjuu sai teoks tänu Eesti NATO ühingule. Vaata lisaks targa kaitse kohta, Sõdur 2, 2013, lk 48-49, Andres Rekker „Kuidas me kaitseme end targalt?”