Ajalugu
Männiku plahvatus
85 aastat tagasi
Autor: Mati Õun sõjaajaloolane
15.
juunil möödus 85 aastat II maailmasõja eelsete Eesti kaitsejõudude ohvriterohkeimast õnnetusest – 60 inimohvriga laskemoonatehase plahvatustest Männikul 1936. aastal. Katastroof juhtus I maailmasõja ajal Tallinna lõunaservale rajatud Suur-Männiku laskemoonaladude vahele 1928. aastal ehitatud hoonete kompleksis, kuhu kuulusid laskemoona kordaseadmise laboratoorium, nn pommide valamise töökoda jne. Õigupoolest oli see väike laskemoonatehas, kus uuendati I maailmasõja aegsete suurtükimürskude laenguid ja sütikuid, täideti musta püssirohuga õppemürske, laeti trotüüliga tankitõrjemiine ja väikesi lennukipomme, täideti salamahti 107 mm ja 152 mm mürske
58 juuni 2021 SÕDUR
mürkgaasiga (kuigi Eesti oli alla kirjutanud mürkgaaside keelamise leppele) ja tehti muidki salatoiminguid. 1936. aasta 15. juunil, plahvatuse päeva hommikul, oli sealses laboratooriumis, töökojas ja vahetult kõrvalolevas laos 23–25 meremiini, 2417 suurtükimürsku kaliibriga 75–152 mm, 1197 tankitõrjemiini, umbes 2,5 t lahtisi lõhke aineid (amatooli, meliniiti, püroksüliini, tetrüüli ja trotüüli) ning 225 kg püssirohtu. Kõike kokku umbes üheksa tonni lõhkeaineid ja püssirohtu. Tol päeval sulatati meremiinidest välja trotüüli, mille sulamistemperatuur on 81 0C ja täideti sellega 152 mm mürske. Viimastest tuli kõigepealt välja kraapida nende meliniidist alglaeng, sest meliniidis tekivad ajapikku plahvatusohtlikud soolad ja mürsk võib lasu hetkel suurtükirauas plahvatada. Sedapuhku aga 15. juuni hommikul kell 10.10 detoneerus ilmselt üks mürsk pommide valamise töökojas,
pannes plahvatama ka osa lähedal olnud lõhkeainest. Plahvatus oli nii tugev, et Nõmmelt kuni Tondini purunesid hoonetel aknaklaasid. Neli minutit hiljem käis veelgi tugevam plahvatus, mida olevat tunda olnud Kadrioruski. Nende plahvatuste tagajärjel lendas rusudeks kolm tolle laskemoonatehase hoonet: laboratoorium, pommide valamise töökoda ja ladu, mida ametlikes paberites kuuriks nimetati. Neist laboratoorium oli ühekorruseline tellisehitis, mille seintest jäid püsti vaid umbes meetrikõrgused tüükad. Töökoda ja kuur olid aga puitehitised ning lendasid plahvatusest sõna otseses mõttes laiali. Kõik see puidurisu läks muidugi põlema, nagu kanarbikune männimetski kokku 300-meetrise diameetriga alal. Aga väiksemad plahvatused jätkusid. Lõhkesid ilmselt suurtest plahvatustest laiali lennanud mürsud ja miinid, mis nüüd tulle jäid. Mürskude