Sõdur 01/21

Page 1

EESTI SÕJANDUSAJAKIRI AASTAST 1919

NR 1 (117) 2021

Taasloodud SCOUTSPATALJON 20-aastane lk 8-15

Kaitseväe juhataja kõne 24. veebruaril lk 4–5

Õhusõda Armeenia ja Aserbaidžaani vahel lk 20–25

Maakaitsest kriitilise pilguga lk 34–43



Sisukord

sisukord

4

KAITSEVÄE JUHATAJA KÕNE 6 Eesti ja välisuudised 8 Fookuses Scoutspataljon 16 Eesti õhuväelased osalevad Islandi õhuturbes 20 Õhusõjast MägiKarabahhi kohal

20

26 Marduk Shark ‒ kaitse järgmise põlvkonna autonoomsete droonide eest

NAVALNÕI TEKITAS VENEMAA JUHTKONNAS PAANIKA 34 Tulevikku vaatavalt kaitseliidust ja maakaitsest

36 48 „Heinakuhja süütamine“ ‒ Vene valgete strateegia Nõukogude Liidu vastu ja Eesti roll selles

36 Kindralmajor Kiili artikkel maakaitse teemal 44 Ajateenijate kohanemine eriolukorras 2020. aasta kevadel

26 Omniva tellimiskeskkonna MINUAJAKIRJANDUS.EE sulgemise tõttu saab SÕDURIT TELLIDA POSTKONTORIS, POSTIPUNKTIS JA KIRJAKANDJA VAHENDUSEL. Kui teil tekib tõrkeid oma tellimuse pikendamisel, andke teada meili teel SODUR@MIL.EE. Uutest tellimisvõimalustest anname teada edaspidi.

52

NÕUKOGUDE LIIDU LENNUVÄLJAD JA -VÄEOSAD EESTIS AASTATEL 1939 ‒ 41, 2. OSA 62 Veel operatiivsusest ja operatsioonidest 66 Uut kirjandust

Väljaandja Küberväejuhatuse strateegilise kommunikatsiooni keskus Toimetus Filtri tee 12, 10132 Tallinn sodur@mil.ee Peatoimetaja Heiki Suurkask heiki.suurkask@mil.ee / 717 2416 Toimetaja n-ltn Raiko Jäärats Keeletoimetaja Diina Kazakova Kujundaja lvo Sokka Trükitud Spin Press trükikojas Kaanefoto rms Mark-Erik Tolpt ISSN 1406-3379

SÕDUR märts 2021 3


Aastapäev

Pärgade asetamise tseremoonia Vabadussõja võidusambale Tallinnas 24. veebruaril

Foto: rms Jarkko Martin Pukki

Kaitseväe juhataja Martin Herem sai kindralleitnandi auastme Vabariigi president allkirjastas 18. veebruaril käskkirjad, millega said uue ohvitseriauastme 171 tegev- ja 80 reservväelast. Teiste seas ülendas riigipea kindralleitnandi auastmesse kaitseväe juhataja Martin Heremi ja brigaadikindrali auastmesse õhuväe ülema Rauno Sirgi. Koloneliks ülendati kaitseväe peastaabi logistikaosakonna ülem Taivo Rõkk ning sõjaväepolitsei ülem Meelis Sarapuu. Kaitseväeteenistuse seaduse järgi annab vabariigi president ohvitseriauastmeid kaitseväe juhataja ettepanekul ja auastme kaitseväe juhatajale kaitseministri ettepanekul.

4 märts 2021 SÕDUR


Aastapäev

Kaitseväe juhataja kõne Eesti Vabariigi 103. aastapäeval

H

ea Eestimaa rahvas! Me tähistame seekord oma riigi sünnipäeva üsna keerulisel ajal. Ka varem on vabariigi aasta­ päeva tähistamine toimunud ärevas olukorras. Näiteks aas­ tatel 1919 ja 20, kui rahvas võitles oma riigi eest sõjas, aga ka 1939ndal ja 40ndal aastal, kui kõik lootsid, et hävitavat sõda ei tule. Tagantjärele võime öelda, et paremini läks kindlasti siis, kui rahva ühtsus oli tugevam. Kui ühiskonna ühised ees­ märgid ületasid üksikisiku hirmu, teeseldud targutamise, iseenda absoluutse vabadustahte või ägeda solvumise mõne riigitegelase vastu. Üsna tõenäoliselt ei meeldinud ka neile, kes Vabadussõjas elu panti panid, mõned poliitikud, kiru­ tud ametnikud või otsesed ülemad. Sageli oli ebasümpaat­ ne isegi kaevikunaaber. Ammugi ei meeldinud paljudele sunniga mobiliseerimine. Ometigi tegutseti ühiste eesmär­ kide nimel. Oma rahva ja riigi vabaduse eest. Ivo Linna ütles eelmise aasta lõpus, et küllap on ko­ roonapandeemia meie põlvkonna sõda. Sest iga põlvkond enne meid on oma sõjakogemuse saanud. Hinnates viimast piirangute, ohtude, teadmatuse ja tihti ka üksilduse aas­ tat, võib sellega vist nõustuda. Päris tavaline rahuaeg see ju pole. Tõsi – me ei ole kaotanud inimesi nii nagu ilmasõda­ des, kuid ikkagi näeme ja kogeme igapäevaseid lahinguid ja ka kaotusi. Kõige nähtavam lahing toimub loomulikult tervishoius, ja selles ei ole Eesti Vabariik lüüa saanud, pigem vastupidi. Nagu 102 aastat tagasi oleme me praegu asunud kaitsest pealetungile.

P

alju varjatum sõda käib aga inimeste tunnete, aru­ saamade, hinnangute ja kahtluste rindel. Nagu eba­ kindlatel aegadel ikka, on palju umbusku ja usal­ damatust. Karmi kriitikat või lausa vihkamist otsustajate vastu. Keda ma pean usaldama? Kas teadlasi, valitsust, ametnikke või iseennast? Kas mõelda ja käituda nii nagu mina ise õigeks pean? Professor Mati Heidmets on nimetanud seda olukorda „loomulikuks eksperimendiks”, mis näitab kuivõrd tugev on ühiskonna või rahva ühistunne. Kui palju on kodani­ kud valmis piirama oma tahtmisi laiema hüve huvides. Va­ badussõjas meie esivanemad seda suutsid. Sülitasid vahel teineteise toidu sisse ja läksid koos lahingusse. Kindlasti mitte Pätsi, Puskari või Piibu eest, vaid ühistundest, oma kodu ja rahva eest. 1940ndatel kordus see samuti, sest muidu poleks tu­ handed mehed ja naised metsavendadena suutnud aastaid võõrvõimu vastu sõdida ja end varjata. Kuigi esines eri­ meelsusi ja reetmist, ei vajutanud metsavend kergekäeliselt päästikule ega lõpetanud elanikud nende toetamist. Ka 1980ndate lõpus oli erinevalt paljudest teistest rah­ vastest meie ühistunne tugevam kui vastastikune vaen ja erimeelsused. See ühistunne päädis Eesti Vabariigi taas­ tamisega ja võimaldab meil täna tähistada oma riigi 103. aastapäeva. Kõige raskematel aegadel on meie rahvas leid­

nud üles rahvusliku ühistunde, mis on meid kaitsnud. Nii oli see Vabadus­sõja rindel, metsavendluses ja oli ka laulva revolutsiooni ajal ning on ka nüüd vajalik. Kaitseväe juhatajana saan hinnata meie tänapäeva sõja kangelasi. Neid, kes kaitsevad meie riiki ja rahvast kaugetel missioonidel, aga ka neid, kes praegu võitlevad eesliinil sel­ le ettearvamatu haigusega. Kas pole mitte imetlusväärne vaadata meedikuid, kes kurnatult võitlevad meie elude eest haiglates ja lasevad end vaktsineerida võibolla hoolimata oma isikliku kindlustunde kõikumisest, kuid tehes seda meie kõigi huvides. Ka politsei­ nikud seisavad iga päev vastakuti koroonaga, mille tõrjeks ei ole neil ühtegi relva. Hoolimata väsimusest ja nähtamatust ohust seisavad nad inimese ja riigi eest. Paljud vabatahtlikud – kaitseliitlased ja naiskodukaitse nende hulgas – lähevad rii­ gile appi, sest… riigil on vaja ja riiki on vaja.

K

a ametnikud ja teadlased annavad ühiskonna hu­ vides endast parima. Isegi kui nad teavad, et keegi seab kahtluse alla nende kompetentsi, õpinguaas­ tad, inimliku siiruse, mõnitades neid Facebookis või visates neile näkku oma viha ja väikluse. Siiski nad jätkavad ka nende inimeste kaitsmist. Möödunud aasta kevadel sulgesime kaitseväes ajateeni­ jad väeosadesse, püüdes saavutada väljaõppe eesmärke ja olla riigile reserv, kui peaks juhtuma midagi veel halvemat. Esialgu tekitas see otsus nurinat. Olukorra selginedes esita­ sid ajateenijad aga küsimuse: „Kas meie ei saa midagi riigi heaks teha?” Vastus on lihtne: jah, saavad oma ülesannet täites, aga saavad ka palju rohkem – hoida oma lähedasi, neid teavitada ja kui vaja ka manitseda. Üks meie keskel teeniv Briti ohvitser tuli kevadel minu juurde ja ütles: „Mul on probleem. Mu sõdurid soovivad teid aidata võitluses viirusega. Mida me saaksime teha?” Nad on meie liitlased… Ka see on ühistunne. Eelmise aasta detsembris küsiti parameediku kursust lõpetavate ajateenijate käest vahetult enne jõulupuhkust: „Kui hooldekodudes tuleb puudus töötajatest, kas te olete valmis vabatahtlikult naasma puhkuselt teenistusse?” See oli aus küsimus, millele enamik vastas jaatavalt. Võttes kokku need mõned näited, saan ma kinnitada, et olen näinud seda ühistunnet, mida me vajame vastase võitmiseks. See on meil olemas, meis enamikus, isegi kui me seda ise ei tea, isegi kui me kahtleme. Ja ma saan kin­ nitada – meil on tahe, tunne ja uhkus nii selle kui ka või­ maliku järgmise sõja võitmiseks, ükskõik milline see sõda siis oleks. Mul on tunne, et mõne aasta pärast Eesti Vabariigi aas­ tapäeval saame öelda, et selle sõja me võitsime ja loomuliku eksperimendi tulemus oli päris hea, … sest meil on täna päris hea 103aastane riik ja kindla ühistundega rahvas. Elagu Eesti Vabariik! kindralleitnant Martin Herem kaitseväe juhataja

SÕDUR märts 2021 5


Uudised

Kaitseväelased harjutasid koos liitlastega talvist sõjapidamist

Ü

le 600 kaitseväelase Scouts­ pataljonist, liitlaste lahingu­ grupist, luurekompaniist ja õhuväest olid veebruaris kaitseväe keskpolügoonil õppusel Talvelaager (Wintercamp), kus pandi proovile ja lihviti pataljoni allüksuste talvise sõja­ pidamise oskusi. Liitlaste lahingugrupi ülem kolo­ nelleitnant Jim Handfield tõi esile, et Tapal teenivate Ühendkuningriigi liitlasüksuste jaoks on õppus oluline kolmel põhjusel. „Esiteks, olles osa

Eesti kaitsmisplaanist, peavad meie sõdurid olema edukad ka väga karmi­ des talve­oludes. Teiseks, koostalitlus­ võime arendamiseks on vaja kogu aeg koos harjutada, et lihvida erinevates oludes tegutsemist, ning kolmandaks, minu sõdurid saavad tänu harjutami­ sele nende jaoks tundmatutes rasketes oludes teada, milleks nad võimelised on, ja usku, et nad saavad hakkama igas olukorras.”

Scoutspataljoni õppus Wintercamp veebruari alguses Foto: Marina Loštšina

Kaheksa mereväe miinituukrit suundusid veebruaris Rummu karjääri nädal aega kestvasse jäälaagrisse, et harjutada sukeldumist jäistes oludes. „Esmatähtis ülesanne on laagri püstitamine karjääri kaldale ja opereerimine varustusega. Peame saama iseseisvalt hakkama just sellistes ilmastiku­ oludes nagu praegu väljas on," ütles tuukrigrupi ülema ülesannetes vanemleitnant Priit Kaasikmäe, lisades, et miinuskraadide juures on väga tähtis roll ka varustuse õigel hooldusel sukeldumise järel. Iga-aastases jäälaagris harjutatakse koos päästeameti demineerijatega erinevate meetodite abil mitmesugust jääsukeldumist, nagu „kadunud tuukri" otsingud ja igasuguste esemete jää peale tõstmine. Peale selle harjutatakse tuukri juhtimist kaabelside ja eluliini kasutamise kaudu.

6 märts 2021 SÕDUR

Foto: Maria Tõkke

Toimus mereväe miinituukrite iga-aastane jäälaager

Erioperatsioonide väejuhatus võtab kasutusele uued relvad Sel aastal vahetab kaitseväe erioperatsioonide väe­juhatus välja teenistusrelvad. Uued relvad on automaat Heckler & Koch 416 ja püstol Glock 19. „H&K 416 on võitleva sõduri relv. Täpsus, töökindlus rasketes oludes, käsitsemise lihtsus, eriväele vajalike lisaseadmete juurdepanek on määrav. Sellest lähtudes tegi erioperatsioonide väejuhatus valiku teiste kvaliteetsete relvade seast,” ütles erioperatsioonide väejuhatuse ülem kolonelleitnant Margus Kuul. Kuni 2021. aastani on erioperatsioonide väejuhatus kasutanud automaati Heckler & Koch G-36 ja püstolit USP. Neid relvi on Eesti erioperaatorid kasutanud ka missioonidel Afganistanis.


Uudised

Venemaa katsetas Kaspia mere ääres rannakaitserakette

Foto: Scanpix

Venemaa Kaspia laevastik katsetas veebruaris kaldapealsete rakettide kompleksi BRK Bal (pildil, NATO tähistuses SSC-6 Sennight), tulistades elektrooniliselt laevastikuvastaste rakettidega simuleeritud ja positsioone vahetava vastase maapealsete sihtmärkide pihta. Kokku osales õppusel 200 inimest ja 20 ühikut varustust, sh ka UAV-d Orlan-10 ja Eleron-3. BRK Bal kujutab endast laevadevastaste rakettide H-35 (ka Kh-35, NATO tähistuses AS-20 Kayak) ühendamist maapealsete autodele ehitatud raketikompleksidega. Sarnaseid süsteeme on võimalik ühendada ka helikopterite, veepealsete laevade ja rannakaitsepatareidega. Kasutusel on raketid H-35 aastast 2003, BRK Bal süsteemid aastast 2008. Venemaa otsib aktiivselt turgu selliste raketisüsteemide ekspordiks. BRK Bal süsteem koosneb neljast stardialusest, mis kannavad kokku 32 raketti ja lisaks tagavara uuesti laadimiseks. Ekspordivariandi stardialused on ümber­ ehitatud 8 x 8 Kamaz 63501 šassiid. Tabamiskauguseks on nendel rakettidel 120 km, täiendatud variantidel väidetavalt isegi 300 km.

Reservõppekogunemised jäävad koroonaviiruse ohu tõttu osaliselt ära Koroonaviiruse leviku tõttu on kaitsevägi otsus­ tanud muuta reservõp­ pekogunemiste plaani ja korraldada esimesel pool­ aastal vaid kriitilise täht­ susega õppekogunemisi. „Vältimaks koroona­ viiruse levikut reservväe­ laste ja nende lähedaste hulgas on kaitsevägi ot­ sustanud osaliselt tühis­ tada esimesel poolaastal toimuma pidanud re­ servõppekogunemised, et vähendada nii palju kui võimalik kontakte erineva­ te inimgruppide vahel,” ütles kaitseväe peastaabi välja­ õppeosakonna ülem kolonel Mati Tikerpuu, viidates, et nii ei seata ohtu ka praegu toimuvat suuremate allük­ suste väljaõpet. „Kindlasti tahame kaasata reservväelasi õppusele Kevadtorm ja seetõttu püüame käituda võima­ likult vastutustundlikult, et see saaks teoks,” lisas kolo­ nel Tikerpuu.

Briti merejalavägi saadeti Arktikasse väljaõppele Briti merejalaväe üksused saadeti Norras Arktika jääväljadele saama polaaralade väljaõpet. Enne seda olid nende liikmed läbinud ka põhjaliku karantiini, et Covid-19 viirust mitte kaasa võtta. Väljaõppe eesmärk on jääda ellu, liikuda ja sõdida ränga pakase oludes. Kokku alustas jääväljadel tegevust sadu merejalaväelasi, enamikus Abroathis paiknevast eriüksusest 45 Commando, kuid ka väiksemaid külma ilma sõjapidamise üksusi mujalt. Varem planeeritud ühisõppused Norra, USA, Hollandi ja Saksamaaga tuli küll ära jätta, aga karantiinist väljatulnutele jätkus vajalik ja üsna brutaalne väljaõpe. See koosneb varjupaikade ehitamisest, elamisest jääväljadel, külmašokiga toimetulekust oludes, kus jää murdumisel peaks külma vette kukkuma ja jääaugust oma jõududega välja tulema.

SÕDUR märts 2021 7


Fookus

Taasloodud Scoutspataljon saab 20-aastaseks Autor: Raiko Jäärats nooremleitnant, ajakirja Sõdur toimetaja (teenistus Scoutspataljonis 2001-2004)

Tere tulemast Scouts­ pataljoni! Luban teile rasket, aga põnevat teenistust,” ütleb pa­ taljoni ülem kolonelleitnant Eero Aija kõigile uutele teenistujatele, kellega ta isiklikult räägib nende esimesel tööpäeval. Neile, kes ise pole kunagi Scout­ spataljonis teeninud, on väga raske seletada, milles peitub selle üksuse fe­

8 märts 2021 SÕDUR

nomen või mida tähendab olla scouts. See on tõepoolest vennaskond kogu eluks. 29. märtsil möödub 20 aastat selle vennaskonna loomisest. Aija on olnud pataljonis erinevate vahedega alates 2005. aastast, üle­ maks sai ta 2019. aastal. Ta arvab, et Scoutspataljoni fenomen ei ole ainult selles, et tegu on kaitseväe ainukese peamiselt tegevväelastest koosneva jalaväepataljoniga. „See fenomen võib peituda vaba­ tahtlikkuses,” arvab Aija. „Kui inime­ ne tahab teha midagi vabast tahtest, siis on ta nõus andma endast rohkem kui talt nõutakse, on valmis taluma

raskusi ja olema millegi eest väljas, mis on tähtsam kui tema ise.” Aija arvab, et siin on oma roll ka sellel, et pataljonis on palju vane­ maid võitlejaid, kes mitte ainult ei aita korraldada väljaõpet, vaid tegele­ vad ka nooremate kasvatamisega ehk on neile abiks ja eeskujuks, mis loob meeskonnatunde.

20 aastat

Brigaadikindral Artur Tiganik (patal­ joni esimene ülem aastatel 2001–2004) meenutab, et oli toona äsja lõpetanud Balti kaitsekolledži. Tema lõputöö tee­ maks oli mehhaniseeritud pataljoni


Fookus Scoutspataljoni võitlejad õppusel Wintercamp kaitseväe keskpolügoonil 8. veebruaril

loomine nullist. Ta arvab, et võib-olla nimelt selle pärast määrati ta seda üles­ annet täitma Scoutspataljoni ülemana. Kohe algusest peale oli kaitseväel soov luua mehhaniseeritud pataljon, isegi enne esimeste soomukite saabumist. „Scoutspataljon ei ole siiski tühja koha peale rajatud,” ütleb Tiganik. „Seal valitsesid algusest peale Balti pataljoni ja Briti merejalaväe inst­ ruktorite juurutatud mentaliteet ja traditsioonid. Oma jälje on jätnud ka luurerühma Kurkse õnnetus ning missioonidel käidi juba enne pataljoni loomist – kõik see tekitas väga tugeva sidususe.”

Tiganik räägib, et esialgu oli kõik keeruline, aga samas oli piisavalt ot­ sustusvabadust. Kõige raskem oli per­ sonali leida – inimesed tulid ja läksid. See probleem oli veel hiljuti olemas. Alles nüüd võib öelda, et pataljon on täismehitatud. „Scoutspataljoni loomise ajal olid pingelised läbirääkimised selle üle, mismoodi saame anda oma osa NATO-sse,” ütleb kaitseväe juhataja asetäitja kindralmajor Indrek Sirel (pataljoni ülem 2005–2006). „Üks võimalus oli toetada alalise valmisolekuga tegevväelastest koosneva jalaväepataljoniga.”

Foto: n-ltn Marina Loštšina

Sirel ütleb, et tema võttis üle häs­ ti toimiva üksuse, millega oli liht­ ne edasi minna. Sel ajal algas üm­ berrelvastumine SISU XA-180 soomustransportööridele.

Suurim ohver

Lisaks alalisele valmisolekule mehitas pataljon ka missioone. Esialgu Koso­ vos ja Bosnias ja alates 2003. aastast ka Iraagis ja Afganistanis. Tiganik mee­ nutab, et kui missioonidel hakkasid langema inimesed või said vigastada, siis keegi ei teadnud, kuidas käituda. „See oli väga ränk,” ütleb Tiganik. „Inimestesse on see sügava jälje jätnud

SÕDUR märts 2021 9


Fookus

ja selle pärandiga tuleb veel aastaküm­ neid tegeleda. On oluline, et inimesed ei jääks üksinda.” Scoutspataljoni veebel staabiveebel Ivo Petjärv on käinud kuuel missioo­ nil. Ta arvab, et lisaks väärtuslikule kogemusele on see vaheldus üksluisu­ sele ja tagasi tulles saab juba asju uue hingamisega teha. Ta teab ka missioo­ nide tõelist hinda, sest 2004. aastal langes Iraagis tema jaost nooremseer­ sant Andres Nuiamäe. „Relvavenna ja sõbra kaotus oli väga raske,” tunnistab Petjärv. „Tol hetkel oli hirm murduda ja selliseid üleelamisi ei soovi kellelegi. Samas tegi see kurb juhtum mind vaimselt tugevamaks ning liitis toonase rühma veelgi rohkem kokku.” See rühm käib siiani kogu aeg koos. Petjärv arvab, et tihti ei adu noored sõdurid, et mida päris sõda tähendab. Nad justkui arvaks, et kõik need ohud ei puuduta mitte neid, vaid kedagi teist.

Üks paljudest

Juba neli aastat on Scoutspataljonis ka ajateenijad – varem on neid olnud vaid aeg-ajalt. Need ajateenijad ei eri­ ne tegevväelastest pea millegi poolest. On küll mõned üksikud erisused, mis puudutavad kõiki ajateenijaid kaitse­ väes, aga üldjoontes suhtutakse nen­ desse samamoodi kui noortesse tegev­ väelastesse pataljonis. Pea kolmandik ajateenijatest jääb tegevteenistusse. „Praegune Scoutspataljon ei ole enam see, mis ta oli 2001. aastal ja isegi mitte kümme aastat tagasi,” ütleb Aija. „Pataljon on arenenud koos kaitseväega. Praegu tundub, et üldise olukorra tõttu riigis on meil veidi stabiilsem periood. Minu pea­ mine ülesanne on muuta sõduri tee­ nistus siin pataljonis selgemaks ja läbimõeldumaks.” Aija soovib, et sõduritel oleks parem väljaõpe ja et nad tunneksid ennast veel rohkem meeskonna liikmena. Ta tahab, et sõduri iga päev oleks mõtes­ tatud ja väljaõppe eesmärgid mõõde­ tavad ning kolme aasta pärast oskaks sõdurid asju paremini kui praegusel ajal. Kui Eesti rahval oleks natukene rohkem rikkust, siis sooviks kolo­ nelleitnant Aija, et pataljonil oleks veidi rohkem ruumi. Praegu pea­

10 märts 2021 SÕDUR

Liigun mööda sihti ja keeran kohe paremale, kuuldel, vastas rühmaülem leitnant Margus Kuul raadio teel kompaniiülemale kapten Mait Müüriseppale, kui viimane soovis õppusel korrektseid sideprotseduure kasutades ta täpset asukohta teada saada.

Kui meil poleks silmi ja kõrvu väljas olnud, oleks meil hambad olnud,

ütles leitnant Andres Blank Scoutspataljoni staabikoosolekul õppusel Kevadtorm 2006, kirjeldades oma üksuse lahingutegevust. Ta oli siis vahipataljoni kompaniiülem ja tema üksus oli antud Scoutspataljoni alluvusse.

Kapral Siim Edur ja seersant Toomas Laos kandmas „ kolm võitlejat teenisid Scoutspataljoni luurerühmas aa

Mehed, sain just info, et kellel ikka mitte kui midagi siin teha oma arust ei ole, siis buss läheb poole tunni pärast riviplastilt Eestisse, teatas veebel Taimo Lepp keset õppust Black Jaguar 2003 Lätis Adažis. Viis venda hakkasid isegi vaikselt asju pakkima.

vad osad scouts’id elama Tapa vanas sõjaväelinnakus. „Kui laiemalt unistada, siis oleme praegu üksust arendanud kui soomus­ jalaväepataljoni. Manööverallüksuste puhul oleme jõudnud juba rahulda­ vale tasemele, aga täieliku soomus­ manöövervõime saavutamiseks oleks vaja Eesti maa peale ikkagi tanke,” ütleb Aija.

Teenistus

Scoutspataljon on alati paiknenud Eesti tõmbekeskustest kaugel: esialgu Paldiskis ja viimased aastad Tapal. See on kahtlemata jätnud oma jälje patal­ joni olemusele.


Fookus Urmas Abel kapten, kaitseväe akadeemia õppetoe jaoskonna ülem (teenistus Scoutspataljonis 2001-2006)

Hindamisõppus

„arreteeritud” nooremseersant Tarmo Metsmad näidisharjutusel Paldiski lähistel 2001. aastal. Kõik astatel 2001-2004 Foto: vbl Ardi Hallismaa

„Kui me soovime, et meie sõdurid ja nooremallohvitserid teeniksid siin kauem, siis peaksime vaatama, mis va­ jadused on meie inimestel väljaspool väeosa ja kujundama laiema poliitika, mis meelitaks inimesi Lääne-Viru­ maale jääma,” arvab Aija. „Suur osa sõdureid tuleb siia Tallinnast, Tartust või Pärnust. Nad veedavad nädala siin ja lähevad siis tagasi koju. Enamasti kestab see viis aastat, misjärel haka­ takse otsima teisi alternatiive ja inime­ sed lahkuvad mujale.” Aija arvab, et see võiks muutuda ainult siis, kui Lääne-Virumaast saaks noorte jaoks atraktiivne koht elami­ seks. Selleks on vaja mingisugust elu­

Oli 2005. aasta sügis, kui Scoutspataljoni staap pidi läbima hindamisõppuse (ingl afformation excercise), et saada NATO sertifikaat. Pidime näitama, et pataljon on võimeline töötama rahvusvaheliste üksustega koos. Taani ohvitseridest koosnev treeningüksus oli staabi välja õpetanud ja kõik oli valmis. Juhtus aga nii, et karmil sügisõhtul otsustasid luurerühma mehed mänguilu luua ning nii-öelda „varastasid“ ära generaatori kütuse. Korraga oli staabitelk pime ja toonane staabikompanii sideallohvitser nooremseersant Johel Aas tormas kaabu viltu ja prillid ärevusest udused staapi kogeledes ette kandma, et kütust ei ole ja vist on ka juhtmed läbi lõigatud. Korraks võttis maad vaikus, kuna kõik asjad tehti ju arvutites. Kuidas edasi? Pataljoni ülem kolonelleitnant Indrek Sirel ei kaotanud aga meelt ja käskis kõigil kaustikud ja pastakad välja otsida ning kile peale käsk valmis teha. Nii läkski töö edasi. Tagala oli varem head portatiivsed laternlambid muretsenud ja käsk sai norm­ajaga valmis ning edastatud. Pataljon sai kõrge hinnangu. Mis luurerühma meestest tulevikus sai? Seda teavad vaid nemad.

aseme poliitikat või muid soodustusi noortele. Kahetsusväärselt ei ole Tapa praegu noortele kõige ligimeelitavam paik. Kui seda võiks kuidagimoodi muuta, siis tooks see kindlasti kaasa lisastabiilsust pataljoni.

Erinev tempo

Teine lugu on karjäärile orienteeritud vanemallohvitseride ja ohvitseridega. Nemad pigem soovivad Scoutspatal­ jonis teenida. Brigaadikindral Tiga­ nik arvab, et ka see on mõnes mõttes probleem kaitseväe jaoks, sest oleks hea, kui sama professionaalne suhtu­ mine teenistusse nagu Scoutspataljo­ nis jõuaks ka teistesse üksustesse.

Toonane Scoutspataljoni staabiülem kapten Vahur Karus ja ülem kolonelleitnant Indrek Sirel võtmas vastu õnnitlusi pärast staabi hindamis­ õppust 2005. aastal. Karus oli Scouts­ pataljoni ülem aastatel 2009-2013 Foto: kaitsevägi

SÕDUR märts 2021 11


Fookus

Scoutsptaljoni võitlejad demonstreerimas uut soomustransportööri SISU XA-180 Männiku harjutusalal 17. mail 2005. aastal

„Kaitseväes peab olema rohkem roteerumisvõimalust,” ütleb Tiganik. „Ohvitseridele ja vanemallohvitseri­ dele meeldib teenida Scoutspataljo­ nis: vabatahtlikega on parem koos­ tööd teha, seal on parem varustus ja parem väljaõpe. Isegi kui liigutakse rotatsiooni põhimõttel teisse väeos­ sa, siis üritatakse varsti ikkagi tagasi minna.” Samas see ei tähenda, et juhtimi­ ne Scoutspataljonis on lihtsam. Eri­ nevalt reservpataljonidest on selles üksuses kogu aeg mehitatud kõik viis kompaniid. Ka pataljoni staap on suurem, sest üksuse eripära tõttu peavad nad väljaõppes tihtilugu üksi hakkama saama. „Tempo on siin pisut teistsugune kui teistes väeosades,” ütleb staabi­

12 märts 2021 SÕDUR

veebel Petjärv. „Vahel on isegi tunne, et laine lööb üle pea ja ei jõua kõike ära teha. Samas on see väga huvitav.” Teenistus Scoutspataljonis on ka füüsiliselt palju koormavam kui teistes väeosades. See tempo on tehtud noor­ te inimeste mõõdupuu järgi. Need, kes seal aastakümneid suudavad metsa vahel põrgata, peavad olema nii füüsi­ liselt kui ka vaimselt väga tugevad.

Tulevik

„Ei tahaks hakata seda võrdlema mil­ legagi, mis ei saa kunagi valmis,” üt­ leb Sirel. „Scoutspataljon on jõudnud sinnamaani, et suudab täita ülesan­ deid nii rahu- kui ka sõjaajal. Üksu­ se ülesanne on hoida Eesti kaitseväe soomusmanöövrivõimet nõutaval ta­ semel. Sama oluline roll on kasvata­

da järelkasvu kaitseväe allohvitser- ja ohvitserkonnale.” Küsimusele, kas kaitseväes võiks olla kaks elukutselistest sõduritest koosnevat pataljoni, vastab brigaadi­ kindral Tiganik muiates, et ideaalis võiks ajateenistusele lisaks olla isegi terve tegevväelastest koosnev brigaad. See oleks küll kallis, aga ta arvab, et rahast suurem probleem on kaadri leidmine. „Miljonilise riigi peale on üks tegevväelastest pataljon ilmselt optimaalne,” ütleb ta. „Olenemata sellest, kuhupoole maa­ ilm areneb, lahinguväljal on kõige olulisem koht jalaväelasel,” ütleb Sirel. „Veelgi parem, kui see jalaväelane on ka soomusjalaväelane. Scouts’id teavad, mis on nende väärtus ja kui oluline roll on neil täita Eesti riigikaitses.”


Fookus Major Mati Tikerpuu, toonane õhutõrjepataljoni ülem läbimas „stressi sirget“ Scoutsrännakul Pakri poolsaarel 1. aprillil 2010 Foto: kaitsevägi

Scoutsrännaku tekkelugu

Scouts’id ja BTR-80 soomustransportöörid esimesel Kevadtormil 2003. aastal

Fotod: vbl Ardi Hallismaa

Et kõik ausalt ära rääkida, kuidas tegelikult oli, pean alustama sellest, et Scoutspataljoni staabija tagalakompanii veeblina tekkis mul idee korraldada üks üritus. Midagi, mis tooks inimesi meid vaatama ja mõjutaks ka positiivselt meie pataljoni täituvusprotsenti. Ärni retk ja Skautspartakiaad olid pataljonisisesed traditsioonid. Väljapoole polnud veel midagi. Võtsin üsna lihtsa idee taanlastelt, nagu DANCON-i marss, ja läksin selle mõttega kompaniiülema kapten Hando Tõevere jutule. Tõevere kehitas õlgu ja andis rohelise tule. Las hull teeb. Läksin siis juba pikema jutuga pataljoni staapi väljaõppeosakonda, mida juhtis kapten Eero Tepp, kes maadles parasjagu muude tööülesannete kõrvalt ka oma bakalaureusetööga. Seetõttu andis ta mulle vabad käed veidi lihtsamalt kui muidu. Pataljoniülem kolonelleitnant Artur Tiganik oli küll skeptiline, aga takistama ka otseselt ei hakanud. Nii ta läks. Nüüd oli vaja rada leida, mis oleks 30 km pikkune ja seal tulid kamraadid Taimo Lepp ja Heikki Kõosalu appi. Istusime Chevysse ja tegime Pakri poolsaarele tiiru peale. Enne kurikuulsat „stressi sirge” lõiku ei saanud me autoga kraavist läbi ja seega lasime selle kontrollimise lihtsalt üle. See oli

viga, sest kui me oleks teadnud, et see osalejates nii palju stressi tekitab, poleks me seda sisse jätnud. Aga… nii see jäi. Tellisin veel pudelivett, et võitlejatel oleks kohe hea haarata ja edasi minna. Veepunktid sättisin iga viie kilomeetri tagant. Üks ohvitser veel manitses, et igaüks võtab oma vee ise kaasa oma veepudeliga, mille suuruseks oli ei rohkem ega vähem kui 0,7 liitrit. Jäin endale kindlaks ja sättisime veepunktid paika. See osutus väga õigeks teoks. See, mis toimuma hakkas, oli hoopis midagi muud kui ma olin ette kujutanud. Minu ettekujutustes pidi üritus kujunema ühisjalutuskäiguks looduses, kus inimesed lõimuvad ja suhtlevad. Läks aga hoopis vastupidi. Pärast stardipauku „püssiti” nii minema, et ma ei jõudnud eesjulgestusautoga minemagi. Justkui multifilmis „Naksitrallid”, kus kassid ajasid autot taga. Pool tundi pärast starti helises telefon ning helistas tulivihane Paldiski linnapea, keda polnud keegi sellest üritusest teavitanud. 300-pealine mass lippas relvadega läbi linna ilma erilise julgestuse ja kohalike teavituseta. Sain oma esimesed triibulised. Aga muidu lõppes kõik suurepäraselt. Pataljon sai traditsiooni, mis on säilinud tänini. Urmas Abel, kapten

SÕDUR märts 2021 13


Fookus

Mees nagu pataljon

S

eersant Ingvar Lagerest, Scoutspataljoni eesmise juhtimispunkti soomu­ kijuht, on olnud selles üksuses isegi kauem kui see eksisteeri­ nud on. Ta on ainuke praegu­ ne võitleja, kes on seal järjest teeninud ilma ühegi pausita. Balti pataljoniga, mille Ees­ ti kompanii põhjal hiljem Scout­ spataljon moodustati, liitus ta 1995. aasta oktoobris. Praeguseks on ta juba 26 aastat teeninud jalaväelasena. Selle aja jooksul on ta käinud kokku üheksal missioonil. Ta arvab, et kaitseväe tegevteenis­ tusse tuleku määras edukas värbamis­ kampaania ja see, et tol hetkel tal äsja ajateenistuse lõpetanuna tulevikuplaa­ ne ei olnud. Teiste uute võitlejatega said nad Tallinnas kokku, kust nad bussiga Paldiskisse viidi. Tollal pidi Paldiskisse mööda auklikku kruusateed sõitma. Ega keegi bussis päriselt ei teadnud, mis neid ees ootab.

Pole pika jutu mees

„See vaatepilt, mis Paldiskis avanes, oli küllaltki mannetu,” meenutab Lagerest neid ammuseid aegu. „Esi­ mese hooga tekkis küll tunne, et oli vale otsus. Aga kahetsuseks polnud mingit põhjust. Lisaks elukogemuse­ le olen saanud väärt oskused ja head sõbrad.” Sööki valmistati väliköögis ja söö­ mine ise toimus isegi talvel välitelgis, hiljem ka ühes tühjas laohoones, kus polnud aknaid. Korralik söökla valmis Paldiski linnakus alles 1997. aastal. Oma esimesele missioonile Liiba­ noni läks ta 1996. aastal. See oli rahu­ valvemissioon, millele eelnes väljaõpe Norras. Ta meenutab, et toona erines elu lääneriikide omast märkimisväär­ selt – nagu öö ja päev. Praegu elab Lagerest Tallinnas Mustamäel, tal on kolm last ja abi­ kaasa, kellega ta tutvus enne oma nel­ jandat missiooni. Tema pere mõistab sõjaväelase teenistuse tähendust ja toe­

14 märts 2021 SÕDUR

Srs Ingvar Lageresti missioonid • 1996 Liibanon • 1998 Bosnia • 1999 Bosnia • 2004 Kosovo • 2006 Afganistan • 2013 Afganistan • 2014 Afganistan • 2015 Liibanon • 2019 Mali

tab teda jäägitult. Tööle Tapale ja sealt koju sõidutab teda 1. jalaväebrigaadi buss. Sõduriamet on and­ nud Lagerestile hea füüsilise vormi. Talle meeldib jooksmas käia. Ta arvab, et peale hea vormi hoiab see ka pea selgena. Tapal on iga­ suguseid trenni võima­ lusi ja kaitseväelased saavad käia erinevates spordiklubides. Pataljoni esimene ülem brigaadikind­ ral Artur Tiganik räägib, et alati, kui ta nüüd Scoutspatal­ joni läheb, otsib ta Lageresti üles. Ta küsib temalt tavaliselt, et kaua ta veel jaksab, mille peale Lagerest vas­ tab, et hoopis teised on nõrgad. „Sellised mehed on pataljoni selg­ rooks, kes annavad üksusele sisu,” ar­ vab Tiganik. „Ta on Scoutspataljoni reliikvia – võib isegi öelda, et viimne reliikvia.” Lagerest on näinud scouts’e tulemas ja minemas. Ta ei usu, et nooremad scouts’id oma loomu poolest erinevad suuresti sellest, milline tema noorena kaitseväkke tulles oli. Pigem arvab ta, et noored on ikka veidi kärsitumad ja aastatega muutuvad rahulikumaks. „Lagerest ei ole väga pika jutu mees,” ütleb pataljoni praegune ülem

Fotod: n-ltn Raiko Jäärats

Autor: Raiko Jäärats nooremleitnant


Fookus kolonelleitnant Eero Aija. „Aga kui keegi on kõike selles pataljonis näi­ nud, siis tema on see mees, kes on siin kõike näinud.”

Tuleristsed

Esmased korralikud tuleristsed sai La­ gerest oma esimeselt Afganistani mis­ sioonilt kuulipilduja abina 2006. aastal. Nad sattusid oma üksu­ sega tulevahetusse kohas, kus seda juhtuma ei oleks pidanud. Tema jaost keegi elu pole kaota­ nud, kuid vigastusi on olnud. „Erinevaid intsidente tuleb igal missioonil ette, aga nendest pole vaja minu arvates rääkida,” arvab Lage­ rest. „Eks missioonid panevad natu­ kene teise pilguga elu vaatama, nagu tegelikult ka elus läbipõetud haigu­ sed, vigastused ja muud tervisemured. Seetõttu proovin ühe päeva korraga võtta.” Afganistani esimeselt missioonilt sai ta ka tõsise bakteriaalse haiguse, mille tõttu pidi missiooni pooleli jät­ ma. Mingi aja pidi isegi haiglas olema ja tervislikel põhjustel ei saanud mit­ mele järgnevale missioonile minna. Kõige ohtlikum intsident juhtus aga tema viimasel missioonil Malis 2019. aastal.

Mali intsident

„Umbes kolme paiku päeval hak­ kasime prantslastelt pääsla valve­ vahetust üle võtma,” meenutab Lagerest. Kümmekond meest oli ennast pääs­ la juures uueks vahetuseks valmis pane­ mas. Kui tavaliselt seisis PASI soomuk ninaga viimase sissepääsuvärava poole, siis seekord ei olnud see võimalik teiste pääslas olevate masinate tõttu. „Osadel, kes esimeses vahetuses pos­ tile läksid, oli varustus seljas,” räägib Lagerest. „Ma olin korraks pääslahoo­ nes sees ja kui välja läksin, siis kuulsin tulistamist meie pihta. Hakkasin soo­ muki juurde jooksma, korraks nägin ka väljast tulevat valget masinat. Pida­ sin seda kohalike tööliste autoks, aga siis see plahvatas.” Lagerest soomukisse ei jõudnud.

Eesti kaitseväelased (srs Ingvar Lagerest tagantpoolt teine) patrullis Shebaa farmide lähedal Liibanonis 1997. aasta märtsis või aprillis. Patrulli eesmärk oli takistada Süüria salakaubavedajaid ja vaadata, et Iisraeli kaitseväelased ei tuleks ÜRO kontrollitavale alale Foto: Tõnu Noorits

Lõhkelaeng paiskas tema ning paljud teised õhku ja mõned lausa kümme­ kond meetrit kaugemale. Need, kes soomukisse jõudsid, said ehk rohkemgi viga, sest uks polnud täielikult kinni. „Ega midagi alguses aru ei saanud, sest kõik oli tolmu täis ja kuulmine oli

Ingvar Lagerest koos abikaasa Katrini ja tütarde Kendra ning Keira ja poeg Kenertiga Tallinnas 2020 detsembris

Foto: erakogu

kadunud,” räägib Lagerest. „Ei tead­ nud ju ka seda, kas sellega rünnak piirduski.” Hiljem selgus, nagu räägivad teised intsidendis osalenud, et terroristid olid varastanud kõrval territooriumil asu­ nud ÜRO valge vastava tähistusega auto. ÜRO baasil oli eraldi pääsla, aga need autod käisid tihti ka sõjaväebaasis ja kindlasti see vähendas postil olijate valvsust. Ebatavaline oli see, et kolmest tõk­ kepuust esimese juures pani auto ühe relvastatud mehe märkamatult maha. Auto edasi sõites hakkas see mees tulis­ tama ning meelitas tähelepanu endale. Teise tõkkepuu juures õnnestus tei­ sel relvastatud terroristil jalastuda ja ta valis ka sellise positsiooni, et jäi pääsla raskekuulipilduja vaatealast välja.

Lisaks elukogemusele olen saanud väärt oskused ja head sõbrad. Scoutspataljoni eesmise juhtimispunkti soomukijuht, seersant Ingvar Lagerest

Kaks postil olnud prantslast said kuulihaavad ja kõik pääsla juures olnud prantslased ja eestlased said tõsiseid kuulmiskahjustusi. Väiksemaid vigas­ tusi sai veel lööklainest ja selle mõjul kokku kukkunud pääslahoonest.

Alati scouts!

Oma missioonidelt on ta eelkõige õp­ pinud seda, et Eestis on ikka päris hea elada. Scoutspataljoni soovitaks ta kõi­ gil tulla. Küsimusele, et mis teda nii kaua Scoutspataljonis hoidnud on, vas­ tab ta lihtsalt ühe sõnaga: „Meeldib!” „Vanasti oli vaid paar erinevat või­ malust, aga praegu on viis kompaniid ja palju ameteid,” ütleb Lagerest. „Ka mis­ sioonidel soovitan käia – see avardab silmaringi, täiendab praktilisi oskuseid ja elukogemust saab kindlasti juurde. Soovitan Scoutspataljoni teenima tul­ la juhul, kui soovid ennast teostada ja proovile panna. Minul läks tegelikult samamoodi. Tulin teenistusse, see hak­ kas mulle meeldima ja nii ma jäingi. Ükskord scouts, alati scouts!”

SÕDUR märts 2021 15


Liitlased

Eesti õhuväelased jagavad kogemusi Islandil Autor: Sigrid Paula Pukk õhuväe teavitusspetsialist

K

ui Balti õhuturbemissiooni raames käivad meil Ämari lennubaasist õhuruumi val­ vamas NATO liitlaste hävitajad, siis juba üheksa aastat on Eesti õhuväe sihitajad koos ameeriklaste ja teiste liitlastega andnud oma panuse Islandi õhuturbemissiooni. Märkimisväärne on see, et kui USA õhujõududes teenib kokku üle 1400 si­ hitaja, siis Eesti õhuväes on neid vaid alla kümne. Ometigi on neil nii mõn­ dagi oma kogemustest ja teadmistest edasi anda meie suurimale liitlasele.

Kes on sihitaja?

Sihitajat saab võrrelda lennujuhiga: mõlema ülesandeks on suhelda õhus olevate lennukite pilootidega, et olla nende silmadeks maa peal ja tagada nende turvalisus õhuruumis. Suur eri­

nevus nende kahe ameti vahel on kum­ magi lõppeesmärk. Lennujuht peab suutma hoida len­ nukid üksteisest eemal ning vältima nendevahelisi kokkupõrkeid. Sihitaja töö on justkui vastupidine: tema üles­ anne on juhtida hävituslennuk lennu­ vahendini, et tsiviillennuki puhul teda näiteks abistada. Vastase lennuvahendi puhul see tuvastada, õhuruumist välja suruda, jälitada ja isegi kasutada selleks vajaduse korral jõudu. „Õhuturbe ehk inglise keeles air policing olemus meenutab liikluspolit­ sei tööd,” selgitab õhuoperatsioonide juhtimiskeskuse ülem kapten Madis Toomla. „Kui keegi rikub reegleid Eesti õhuruumis või selle lähistel, siis sellele reageeritakse ning minnakse rikkujat tuvastama ja tehakse vajalikud protseduurid.” Sihitaja peamine töövahend on ra­ daripilt, mida jälgitakse ööpäev läbi õhuoperatsioonide juhtimiskeskusest ehk CRC-st (Control and Reporting

USA õhuväe F-15C/D Eagles hävituslennukid 493. hävitajate ekspeditsioonieskadrillist rutiinsel operatsioonil toetamas NATO õhuturbemissiooni Islandil Keflaviki lennubaasis 26. oktoobril 2020. aastal Fotod: OR-8 Matthew Plew (USA õhuvägi)

16 märts 2021 SÕDUR

Centre). Kahtluse korral, et lennuva­ hendil on tekkinud õhus probleemid või ekraanile ilmub tundmatu objekt, mille kohta puudub teadmine, kust ja mis põhjusel ta õhupiirile lähenes, tu­ leb juhtimiskeskusesse korraldus hä­ vitaja õhku tõsta. Kui lennuki rattad maast lahti saavad, siis tulevad mängu sihitajad, kes juhatavad lennukid ob­ jekti tuvastama. „Tsiviillennujuhid näevad ainult neid lennukeid, mis tahavad, et neid nähakse ja selleks peab lennukil olema sisse lülitatud transponder,” selgitab vanemsihitaja nooremleitnant Rein Ki­ kerpill. „Meie aga näeme radarilt kõike, mis õhuruumis tegelikkuses toimub. Tihtipeale lendavad meie lähistel ida­ naabri lennukid, millel on transponder välja lülitatud ning mida tsiviillennu­ juhtimisteenistus ei näe. Lennujuht vaatab, et õhuruum on tühi ja annab lennukitele loa lendamiseks, aga kuju­ tage ette, kui ohtlikuks võib selline olu­ kord tõsielus muutuda.”


Liitlased USA õhuväe, USA merejalaväe, Eesti kaitseväe ja Islandi rannavalve teenistujad juhtimas õhuoperatsioone CRC Keflavikis 26. oktoobril 2020. Koroonaohu tõttu oli õhuoperatsioonide juhtimiskeskuse ruum jagatud kilega kaheks

Õhuturve, millega Eesti õhuväe si­ hitajad iga päev tegelevad, on üksnes väike osa sihitaja tööst. Lahingusihita­ misel ehk olukorras, kus õhus on korra­ ga mitukümmend hävitajat, on sihitaja ülesanne anda maapealsete sensorite ja oma hääle abil piloodile vastase olukor­ ra kohta kirjeldus, sest üldjuhul ei või­

malda hävitajate sensorid pilootidel ise kõiki sihtmärke näha. „Sellist tegevust nimetatakse picture building’uks, mis tähendab, et sihita­ ja ei oota piloodilt vastust, vaid võib kirjeldada kasvõi 30 lennuki tegevust, vuristades seda pidevalt eetris ette,” räägib Toomla. „Mida rohkem lennu­

keid õhuruumis on, seda enam langeb lennuohutuse vastutus pilootidele, kes peavad sihitaja kirjelduse järgi tegema ise protseduurilise hajutuse.”

Mida eestlased Islandil teevad?

Erinevate nõuete tõttu peab sihitaja igal aastal osalema määratud hulgal missioonidel, sealhulgas suurte for­ matsioonidega ja reaalkeskkonnas, mida paraku Eestis pole võimalik teha. Seetõttu käivadki meie sihitajad iga aasta välisriikides, et saada oma tunnid täis ja hoida või täiendada oma kvalifikatsiooni. „Võib tekkida küsimus, et mil­ leks meil endal on sihitajaid vaja, kui meil ei ole hävitajaid. Aga lisaks õhuturbe­missioonile käivad liitlased suurte üksustega Eestis tihti õppus­ tel ja siis on vaja inimesi, kes oskavad

SÕDUR märts 2021 17


Liitlased

Nooremleitnant Rein Kikerpill teostab sihitamist Islandi õhuturbemissiooni toetuseks CRC Keflavikis 26. oktoobril 2020

neid kontrollida,” selgitab Kikerpill ja lisab, et loodetavasti ei tule reaal­ se lahinguolukorraga kunagi silmitsi seista, aga vajaduse korral on meie si­ hitajad ka selleks valmis. Ameeriklased, kes Islandil mis­ sioonil käivad, on enamajaolt NATO eelhoiatuse ja õhuruumi juhtimise süsteemi lennuki AWACS (Airborne Warning and Control System) sihita­ jad, mis tähendab, et nende ülesanne on lendava juhtimispunktina teha la­ hingusihitamist õppuste alas. „Nad oskavad seda teha palju pa­ remini kui meie, aga nad ei ole harju­ nud lennukeid vektoreerima nii nagu meie,” ütleb kapten Toomla. Nooremleitnant Kikerpill toob näite viimaselt missioonilt Islandil, kui nad mängisid pidevalt läbi „4 vs. 6” missioone, mis tähendab, et õhus olid nii-öelda neli oma ja kuus vas­ tase lennukit. Need olid nii nende kui ka ameeriklaste jaoks tavalised missioonid. „Kuna teati, et ma tulen Eestist, kus on teistsugused olukorrad, siis palusid USA piloodid, et kas saaks teha ühe missiooni vaid kahe hävi­ tajaga ja et mina neid kontrolliksin,”

18 märts 2021 SÕDUR

räägib Kikerpill. „Nii USA pilootide kui ka sihitajate jaoks oli see midagi täiesti uut ja huvitavat.”

Islandi rannavalve

Väikese riigina ei ole Eestil alati liitlas­ tele palju vastu pakkuda, kuid Islandi õhuturbemissiooni puhul on Eesti si­ hitajatel palju teadmisi jagada ja nende panust hinnatakse kõrgelt. „Õhuturbe sihitamine on asi, milles me oleme väga tugevad,” ütleb kapten Toomla. „Minu teada oleme Euroo­

Möödunud aastal tegid Ämaris ja Leedus Šiauliai lennubaasis paiknevad hävitajad kokku 126 tuvastuslendu, enamikul juhtudel oli tegemist Venemaa Föderatsiooni lennuvahenditega, kes rikkusid üldtunnustatud lennureegleid.

pas meistrid alpha scramble’ite ehk reaaltuvastuslendudega.” Ta lisab, et umbes 90% Euroopa tuvastuslendudest tehakse Baltiku­ mis. Eesti sihitajad on harjunud tiheda lennuliiklusega Baltikumi õhuruumi ümbruses ning meie kogenuimal si­ hitajal on nüüdseks kogunenud juba üle 100 tuvastuslennu, samal ajal kui enamiku ülejäänud Euroopa sihitajate jaoks on tuvastuslend väga erakordne sündmus. „Paar aastat tagasi oli meil siin üks sihitaja Belgiast, kes pärast siinset ro­ tatsiooni pidi minema pensionile,” meenutab Kikerpill. „Ta oli terve oma karjääri jooksul lennukeid vaid õppuste käigus kontrollinud. Eestis olles sihitas ta esimest korda elus reaalolukorras hä­ vitaja Vene õhusõidukit tuvastama.” Island on ainus NATO liikmesriik, kellel puudub alaline sõjavägi ja seega ka õhuvägi ning õhuturbevõime. Kuni 2006. aastani asus Islandil Keflavikis Ameerika Ühendriikide alaline mere­ väe õhubaas, aga Ameerika vägede lah­ kumise järel sai 2008. aasta mais alguse NATO õhuturbemissioon. Kui Balti õhuturbemissioon kestab aasta ringi neljakuuliste rotatsioonide­


Liitlased na, siis Islandi missioon toimub perioo­ diliselt kolm-neli korda aastas. USA panustab endiselt Islandi õhuturbesse kõige rohkem ning võtab igal aastal ühe missiooni enda kanda ja Eesti õhu­ väe sihitajad on iga kord ameeriklastega missioonil kaasas käinud. Hoolimata relvajõudude puudumi­ sest on Islandil rannavalve, mille üles­ annete hulka kuuluvad paljude teiste seas mereseire, SAR (Search and Rescue) päästetööd, kalanduse järelevalve, lõh­ keainete kahjutuks tegemine, HNS (Host Nation Support ehk vastuvõtva riigi toetus) ja õhuseire. „Meie NATO CRC Keflavik käib samuti NATO integreeritud õhukait­ sesüsteemi alla, kuid meil puuduvad oma sihitajad,” ütleb Gudrun Thor­ geirsdottir, kes töötab Islandi rannaval­ vele kuuluvas NATO CRC Keflavikis projektijuhina. „Peale õhuseire on meie ülesanne ka HNS, erinevate kaitse­ süsteemide ja taristu ülalpidamine ning opereerimine, ja kriitilised SAR tegevused.” Thorgeirsdottir ütleb, et nii Islandi riigiasutused, CRC meeskond kui ka USA õhuvägi hindavad Eesti sihitajaid väga kõrgelt ja koostöö nendega on ala­ ti olnud suurepärane. Möödunud aasta novembris Islandi õhuturbemissioonil osalenud noorem­ leitnant Kikerpill tõdeb, et hoolimata Covidi olukorrast tingitud piirangutest sujus koostöö liitlastega hästi. Ta selgi­ tab, et lisaks maskide kandmisele oli ka sealne operatsioonide ruum löödud kileseinaga kaheks. „Ühel pool olime meie koos amee­ riklastega ja teisel pool islandlased,” ütleb Kikerpill. „Sellest hoolimata su­ jus omavaheline suhtlus hästi ja kõik vajalik sai tehtud. Kuigi enamik kohti väljaspool tööd oli suletud, siis õnneks Islandi põhivaatamisväärsused on loo­ duslikud ja neid ei saa kinni panna.” Islandi õhuturbemissioonilt võtab ta kaasa palju uusi kogemusi: „Kui siiani olin harjunud korraga sihitama kahte või kolme lennukit, siis Islan­ dil oli kümne lennuki kontrollimine igapäevane.” USA õhuväe 493. hävitajate ekspeditsioonieskadrilli NATO Islandi õhuturbemissiooni embleem Eesti kaitseväelase käisel

SÕDUR märts 2021 19


Maailm

Õhusõda

I osa

Mägi-Karabahhi kohal

Autor: Andrei Šlabovitš major, kaitseliidu peastaabi ohvitser

S

õjaline konflikt Mägi-Kara­ bahhis ja seda ümbritsevatel aladel 27. septembrist kuni 10. novembrini 2020 oli nii-öelda „jätku­ sõjaks” venima jäänud rahvusvahelises konfliktis armeenlaste ning aserite va­ hel, kus Aserbaidžaan otsustas sõjaliselt taastada enda territoriaalse terviklikku­ se ning võtta tagasi aastail 1992–1994 armeenlaste hõivatud alad. Kuigi selle konflikti tekkepõhjused ning ajalooline ja poliitiline taust jää­

20 märts 2021 SÕDUR

vad selle artikli eesmärgist välja, tasub siiski mainida, et Armeenia ei ole tun­ nistanud kohalike armeenlaste Art­ sahhi Vabariiki (vene- ja aserbaidžaa­ nipärase nimega Mägi-Karabahhiat) enda osaks ega ka iseseisva riigina. Ei tunnista seda ka ÜRO, mis on mitmes resolutsioonis rõhutanud, et hõivatud alad (niinimetatud seitse rajooni) kuu­ luvad Aserbaidžaanile. Kuigi ametlikult ei olnud Armee­ nia konfliktiga seotud ning eksisteeris ja sõda pidas eraldiseisev Artsahhi ar­ mee, võib tõdeda, et Armeenia sõjavägi tegelikult siiski osales lahingutegevuses Mägi-Karabahhis ning tegemist oli

„varjatud sõjaga” Aserbaidžaani ja Ar­ meenia vahel. Selle konflikti huvitavaks omadu­ seks on asjaolu, et seda peeti konvent­ sionaalselt kahe enam-vähem võrdväär­ se armee vahel, kus mõlemad pooled kasutasid laialdaselt Nõukogude Liidu armee doktriini, taktikat ning relvas­ tust, aga üks pool rakendas ka uue­ maid relvasüsteeme ning taktikalisi lahendusi. Kui palju need uued lahendused (eeskätt UAV-de või droonide laialdane kasutamine Aserbaidžaani poolt) või­ sid mõjutada sõjategevuse kulgu ning lõpptulemust, on vaja veel uurida.


Maailm Sõja lõpplahendus andis Vene sõjaväele võimaluse jälle rahu tagama hakata. Vene helikopter Mi-8 Mägi-Karabahhi kohal Foto: Scanpix

Artiklis püütakse olemasolevate ava­ like andmete põhjal vaadata, kuidas toimus võitlus Karabahhi õhuruumis aserite lennuvahendite ning armeen­ laste õhutõrje vahel ning kuidas selle võitluse tulem võis mõjutada kogu ope­ ratsiooni kulgu.

Aserbaidžaan

Aserbaidžaan ja Armeenia ei kuulu rii­ kide hulka, mis meelsasti avalikustaks andmeid enda sõjatehnika hangetest, relvatööstusest või üksuste relvastusest. Meedias hulganisti levivat informat­ siooni peaks võtma ettevaatusega, kuna see võib olla moonutatud poliitilistel

eesmärkidel. Aserbaidžaan on nafta eksportija ning selle tõttu sai endale lu­ bada ka suuremat kaitse-eelarvet: 2019. aastal oli see pea kaks miljardit USA dollarit ehk siis 4% SKP-st. Tänu selle­ le soetas Aserbaidžaan viimastel aasta­ tel endale aktiivselt uusi relvasüsteeme nii Venemaalt kui ka mujalt (peamiselt Iisraelist ja Türgist). Kui Venemaalt soetati ikka veel neid relvasüsteeme, mis on hästi tuntud aseri sõjameestele (ehk siis enamik „rauda” – tanke, soomukeid, suurtükke jms), siis Türgist ja eriti Iisraelist osteti „peene­ maid asju”: UAV-sid, luure- ja elektroo­ nilise sõjapidamise (EW-) vahendeid,

täppisrelvi. Mõne uue relvasüsteemi puhul oli Aserbaidžaan esimeseks vä­ lismaalt ostjaks ning teadaolevalt ka esimeseks sõjaolukorras kasutajaks. Aserbaidžaani õhuvägi on küllaltki tagasihoidlik. Selle peamiseks lahingu­ jõuks on vanad NSVL-i päritolu hävi­ tajad MiG-29 (15 tk) ning väidetavalt Türgi ja Iisraeli moderniseeritud ründe­ lennukid Su-25 (19 tk). Kuigi moder­ niseeritud Su-25 kohta ei ole väga palju andmeid, võib arvata, et nendel võivad olla samad võimed nagu 2000ndatel moderniseeritud Gruusia (Georgia) Su25KM-l. See tähendab, et nendel on satelliitnavigeerimise võime, mis annab

SÕDUR märts 2021 21


Maailm

Raketijäänused armeenlase põllul

võimaluse täpsemini pommitada tava­ pommidega koordinaatide järgi. On olnud informatsiooni, et koos­ töös Türgi firmaga ASELSAN oli loo­ dud 250 kg laserjuhitav pomm LGKOFAB-250, mida võib kasutada Su-25. Samas ei ole selgust, kuidas on paran­ datud lennuki enda luure- ja sihitamis­ võimeid, sest puudub informatsioon vastava spetsiifilise konteineri (pode) juurutamisest. Avaliku teabe järgi tegid Su-25-d sõja ajal täppisrünnakuid koordinaa­ tide järgi (ehk siis tavapommidega nii nagu teevad Vene lennukid Süürias) ning kinnitamata andmetel ka laser­ juhitavate pommidega, kus sihtmärki­ de leidmiseks ning pommide sihitami­ seks kasutati UAV-sid. Üldiselt võib tõdeda, et aserid eelis­ tasid pigem täppisrelvi, mida lastakse UAV-dest, kopteritest ja maapinnalt, kuna selliste võimete arendamine oli tõenäoliselt odavam ja väiksema riski­ astmega (hävimisel) kui mehitatud „päris” lahingulennukite puhul. UAV-dest võib esile tõsta terve hulga Iisraeli päritolu erineva suurusega luure­ droone: alates suurest Hermes-900-st kuni väiksema Orbiter 2M-ini. Osa väi­ kestest Iisraeli UAV-dest valmistatakse Aserbaidžaanis litsentsi alusel. Tuleks märkida, et ametlikult Iisrae­ li müüdavad UAV-d ei kanna relvastust ning puuduvad andmed, et nad seda reaalselt sõjas kasutaksid. Küll saab relvastust kanda Türgi päritolu UAV

22 märts 2021 SÕDUR

Bayraktar TB2, mis on muutunud (ka laialdase propaganda kampaania tõttu meedias) selle sõja tõeliseks „staariks”. 650-kilone TB2 on NATO Class II UAV, mida juhitakse raadio teel maa­ pealsest juhtimisjaamast ning mis võib lennata kaugjuhtimisel ligi 150 km kaugusele, kõrgusel u kaheksa km ning püsida õhus ligemale 27 tundi (ilma relvastuseta). Selle infrapuna- ja päeva­ sed vaatlusseadmed suudavad eristada ja tuvastada lahingutehnikat 20 km kauguselt ning sihitada laserjuhitavaid relvi hinnanguliselt kaugusel 6–8 km. Peamine relvastus, mida TB2 on kasutanud nii Süürias, Liibüas kui ka nüüd Karabahhis, on laserjuhitavad väikepommid MAM-C (kaal 6,5 kg) ning MAM-L (kaal 22 kg). TB2 on väiksem ning satelliitjuh­ timise süsteemi puudumise tõttu oda­ vam kui näiteks USA peamised ründe­ droonid MQ-9 Reaper. Kuigi raadio teel juhtimine ei võimalda neid juhtida väga kaugelt, oli ulatus piisav taktika­ liste ülesannete täitmiseks nii Karabah­ his kui ka Süürias ja Liibüas, kus neid juba varem edukalt kasutati. Veel ühed huvitavad ning mood­ sad relvasüsteemid, mida aserid laial­ daselt kasutasid, olid niinimetatud „kamikadze-droonid”. Tegemist oli Iisraeli päritolu süsteemidega Harop. Neid oli Aserbaidžaan soetanud juba 2010-ndate keskel ning on kasutanud Karabahhis alates 2016. aastast. See relvasüsteem võimaldab püsida õhus

ligi 6 tundi ning selle pardal olevate kaamerate abil saab operaator otsida ning rünnata valitud sihtmärke u 200 km distantsil. Droon on varustatud 23-kilose lõhke­peaga, mis on üldjuhul piisav, et hävitada üksikuid objekte, nagu soo­ muk või väike ehitis. Peale nende olid väiksemad SkyStriker enesetapudroo­ nid. Samuti osteti Iisraelist ka taktika­ lised ballistilised raketid LORA ning väiksemad maa-maa-tüüpi juhitavad raketid EXTRA. Õhutõrjeks (ÕT) on Aserbaidžaani õhuväes Venemaalt saadud kaks pa­ taljoni kaugmaa-raketisüsteemi S-300 PMU2, vanemaid kaugmaasüstee­ me S-200, 18 keskmaa-laskeseadel­ dist (Valgevenes moderniseeritud) Buk-MB, moderniseeritud S-125-TM Petšora-2T, kaheksa kuni kümme lü­ himaa-Tor-2ME ning teadmata arv Iis­ raeli lühimaa-ÕT-süsteeme Spyder SR. Maavägede relvastuses on Valgevenes moderniseeritud lühimaa-ÕT-süstee­ mid 9A33-1T Osa ning vanad Strela-10. Aserbaidžaan soetas ka raketitõrje­ süsteeme. Iisraelist osteti vähemalt üks pataljoni kaugmaa-ÕT-süsteem Ba­ rak-8 ning kinnitamata arv uuemaid Barak-8ER, mis on väidetavalt võime­ lised hävitama taktikalisi ballistilisi rakette. Lisaks jällegi Iisraelist soetatud võimas radar EL/M-2080 Green Pine, mida peetakse üheks võimalikuks ra­ ketitõrjesüsteemi komponendiks. Põhjuseks olid tõenäoliselt opera­


Maailm tiiv-taktikalised ballistilised raketid 9K720 Iskander, mille Armeenia soe­ tas 2016. aastal ja mis ohustasid selgelt aserite strateegilisi objekte. Märkimis­ väärne, et Aserbaidžaan oli taas esime­ ne maismaa-ÕT-süsteemi Barak-ER ostja ja seda ei ole veel ametlikult isegi Iisraelil endal relvastuses. Üldiselt võib Aserbaidžaani õhutõrjet pidada küllalt­ ki tugevaks ning moodsaks.

Armeenia Võiduparaadil demonstreeris Aserbaidžaan oma võidukaid droone: Bayraktar TB2

Hermes 450

Heron-1 MK II

Sky Striker

Fotod: Scanpix

Armeenia seis ei olnud nii hea ja seda just majanduslike probleemide tõttu. Kuigi riigi kaitse-eelarve on samuti 4-5% SKP-st, on rahaline väärtus siis­ ki väiksem – u 530 mln USA dollarit 2019. aastal. Peaaegu kogu uue relvas­ tuse oli Armeenia saanud Venemaalt, kusjuures paljuski laenuga. Väga palju küsimusi tekitas armeen­ laste otsus soetada Venemaalt neli mit­ meotstarbelist hävitajat Su-30SM (info järgi plaaniti soetada veel kaheksa). Esi­ teks jäi küsitavaks, mis rolli oleksid pi­ danud sellised kallid lennukid täitma, kui neid oli soetatud nii vähe ja (nagu selgus juba pärast sõja lõppu) neil puu­ dusid õhk-õhk-tüüpi juhitavad raketid. Selgus, et peamine relvastus jäi Vene­ maalt ostmata või veel tulemata. Ühesõnaga, armeenlased kulutasid palju vahendeid relvasüsteemi soetami­ seks, mis osutus kasutamiskõlbmatuks ning mille kaotamine oleks toonud liiga negatiivse efekti nii sõjalises kui ka poliitilises kontekstis. Armeenia õhuväes oli veel ligi 14 ründelennu­ kit Su-25, millest kaks olid ametlikult Artsahhi armee koosseisus, kuid nende kasutamist Karabahhis ei ole võima­ lik objektiivsete avalike allikatega veel kinnitada. Mehitamata lennuvahendite puhul oli armeenlaste valik palju tagasihoid­ likum kui aseritel. Peamiselt oli kasuta­ da ainult kodumaal tehtud väiksemaid luuredroone. Neist suurim oli 60-kilo­ ne Krunk-25 lennukaugusega ligi 100 km. Sõja lõpuks oli täheldatud ka Vene Orlan-10 kasutamist, kuid ei ole selge, kas ja kuna armeenlased oleksid need kätte saanud. UAV-sid kasutati peamiselt kaudtule juhtimiseks. Õhutõrjes olid armeenlastel kasu­ tusel ÕT-süsteemid nii enda kui ka fiktiivses Artsahhi armees. Armee­ nia armee relvastuses oli ametlikult viis pataljoni kaugmaa-ÕT-süsteeme

SÕDUR märts 2021 23


Maailm

S-300PT/PS, teadmata arv uuemaid keskmaa-ÕT-süsteeme Buk-M2 ja moderniseeritud Buk-M1-2 ning lühi­ maa-Tor-M2KM. Peale nende oli suur hulk vanemaid keskmaa-ÕT-süsteeme, nagu S-75, S-125, 2K12 Kub, mille reaalne tehniline seis ning võime või­ delda tänapäeva õhuvaenlase vastu, on kohati küsitav. Veel enne sõja algust arutati Ar­ meenia meedias väga teravalt lühi­ maa-ÕT-süsteemide 9K33M3 OsaAKM ostu Jordaaniast. Väidetavalt oli 27 mln USA dollari eest soetatud 35 sellist süsteemi, kuid nad ei olnud töökorras või vajasid remonti ja moder­ niseerimist, mida ei olnud tehtud. Kokku oli Armeenia sõjaväes suur kogus (umbes 200, millest ilmselt osa ei olnud töökorras) selliseid süsteeme, mis moodustasid põhituumiku maaväe õhutõrjest. Kuid nende moderniseeri­ mise asemel (nt Valgevenes) soetati veel juurde kasutuid relvasüsteeme. Nagu võime allpool näha, maksis selline ot­ sus armeenlastele kätte sõjategevuses Karabahhis 2020. aasta sügisel. Veidi ka elektroonilise sõja vahen­ ditest. 2018. aastal olid Venemaalt soetatud muuhulgas ka UAV-vastased süsteemid Repellent-1. Neid hangi­ ti koos Tor-M2KM ostuga, mis võib viidata armeenlaste arusaamale, et ase­ rite UAV-d on muutunud järjest oht­ likumaks. Võimalik küll, et tol ajal ei saanud nad veel piisavalt hästi aru, kui ohtlikuks aserite UAV-d on tegelikult muutunud. Peale Armeenia oli õhutõrjet ka Art­ sahhi armees Mägi-Karabahhis: üks pataljon S-300PS, üks pataljon 2K12 Kub, teatud arv vanemaid ÕT-süs­ teeme S-125 ning 2K11 Krug, mille töökorrasolek oli samuti küsitav, ning vähemalt 6 Osa-d. Samuti oli armeen­ lastel kasutada väga lühimaarakette Strela-10, Igla (kaasa arvatud uuem Igla-S) ning 23 mm õhutõrjekahureid. Nagu näha, vähemalt ametlikult asusid kõige uuemad ning tõhusamad

24 märts 2021 SÕDUR

Droon Bayraktar TB2

Lennukaal (MTOW): Kasulik last: Tiiva laius: Mootor: Vaatlusseadmed: Kiirus: Lennukõrgus: Lennuaeg: Lennukaugus kaugjuhtimisel:

650 kg kuni 150 kg sellest relvastus kuni 55 kg 12 m 100 hj IR/Päevane+ lasermärkija kuni 220 km/h kuni 8,2 km töökõrgus relvastusega 5,5 km kuni 27 tundi relvadega umbes 14-16 tundi kuni 150 km

armeenlaste õhutõrjesüsteemid Ar­ meenia enda territooriumil ja Artsah­ hi (Mägi-Karabahhi) aladel olid pea­ miselt vanad, tihti kasutuskõlbmatud relvad. Arvatavasti nägid armeenlased ette võimalust tugevdada Artsahhi ar­ mee õhutõrjet vajadust mööda, mida nad sõja jooksul ka tegid.

Sõja algus

Sõja algusest, 27. septembri hommi­ kust, oli palju segadust. Armeenlased kandsid ette aserite õhurünnakute tõrjumisest ning lennukite ja kopteri­ te hävitamisest. Arvati, et Armeenia enda õhuvägi näitab ka oma „musk­ leid” ning Karabahhi taevas saab näha õhulahinguid. Tegelikkus oli siiski teistsugune. Tugev aserite õhutõrje ja võimalik Tür­ gi sekkumine (väidetavalt baseerusid Türgi hävitajad sõja ajal ka Aserbaid­ žaanis ja olid valmis sekkuma sõja eskaleerumisel, sh armeenlaste õhuväe kasutamisel Karabahhis) sundis Ar­ meenia enda õhuväge püsima „kodus”. Hoolimata sellest kandsid armeen­ lased sõjas kaotusi: vähemalt üks Su-25 hävis 30. septembril Armeenia enda territooriumil Vardenisi linna lähistel. Selle sündmuse asjaolud ning põhjused

on siiski ebaselged: Armeenia süüdistas Aserbaidžaani ning isegi Türgit oma lennuki alla tulistamises õhk-õhk-tüü­ pi juhitava raketiga, aserid seda siiski eitasid ning väitsid, et lennuk hävis mägedes kokkupõrkes maaga. Avaldatud lennuki jäänuste piltide järgi on võimalik tuvastada, et lennuki kere koos mootoriga on osaliselt säili­ nud ning asub maapinnal, mida reeg­ lina ei juhtu, kui lennumasin suurel kiirusel maaga kohtub. Kuna Türgi hävitajad F-16 võisid viibida konflikti ajal aserite territooriu­ mil (Gjandža ja Qəbələ õhubaasides) ning arvestades sellega, kuidas Türgi varem juba toimetas Süürias, hävita­ des vastase lennukeid suurelt distantsilt õhk-õhk-tüüpi juhitavate rakettidega, ise enda õhuruumis olles, ei ole välis­ tatud, et armeenlaste Su-25 samuti lasti sel moel alla. Ei ole palju andmeid armeenlaste õhuväe kasutamisest Karabahhi kohal. On videosalvestisi armeenlaste Mi-8 või Mi-17 rünnakutest aseritele mitte­ juhitavate rakettidega, kuigi need toi­ musid Armeenia enda piiri lähistel, kui aserid püüdsid tungida Lačini (Lachi­ ni) poole. Võimalik, et tegemist oli n-ö „üle piiri õhulöögiga”.


Maailm Aserbaidžaani õhuväe (siin räägime mehitatud lennuvahenditest) kasuta­ misest ei ole samuti väga palju infot. Sõja esimestel päevadel väitsid armeen­ lased, et nad on hävitanud palju aseri­ te lennukeid, koptereid ning droone. Suurem osa neist väidetest ei ole siiani kinnitust leidnud. Aserid ise tunnistasid ühe piirivalve Mi-17 kaotamist sõja esimesel päeval, kuid algul kajastati seda meedias kui vigastatud kopteri hädamaandumist. Hiljem avaldatud videost näihtub, kuidas õhus põlev kopter kukub alla

ja vähemalt üks inimene langevarjuga kopterist välja hüppab. Kinnitamata andmetel võis tegemist olla tankitõrje­ rakettidega SPIKE relvastatud Mi-17ga, mille lasi alla armeenlaste õhutõrje siis, kui see sooritas rünnakuid maa­ sihtmärkidele rindejoone läheduses. Hiljem oli avaldatud video veel ühe kopteri (Mi-8 või Mi-17) vrakist Mar­ tuni piirkonnas. Kuigi maas vedeleva­ tel kopteri jäänustel puuduvad eritun­ nused, mille järgi võib kindlalt öelda, kellele see kuulus, siis võib arvata, et tegemist on teise hävitatud aserite heli­ kopteriga. Aserbaidžaani sotsiaalmee­ dias oli infot, et kokku kaotasid aserid sõja käigus kaks või isegi kolm helikop­ terit. Samas puudus igasugune info (nii armeenlastelt kui ka aseritelt) armeen­ laste kopterite kaotuste kohta. Ründekopterite kasutamisest oli sa­ muti vähe märku. Ainuke video, millel on näha, et aserid kasutavad neid, on pärit sõja eesmistelt päevadelt. Videost nähtub, et Mi-24 tüüpi kopter ründab kaugelt asuvaid sihtmärke mittejuhi­ tavate rakettidega kabreerimisel (tõs­ tes õhuki nina ülespoole lasu hetkel, et suurendada rakettide või pommide lennukaugust). Analoogset taktikat ka­ sutasid ka Vene kopteri piloodid Süü­

rias, et rünnata sihtmärke võimalikult kaugelt ning mitte sattuda vastase tule alla. Samas on sellise tulistamise viisi puhul küllaltki suur tabamuste hajuvus mittejuhitavate rakettidega ning selle efekt on küsitav. Üsna ootamatult, üle kuu aja pä­ rast sõja lõppu, avaldas Aserbaidžaani meediaväljaanne Haqqin loo aseri Su25 piloodist, kes kangelaslikult hukkus 4. oktoobril Džebraili piirkonnas, kui ründas suurelt kõrguselt mittejuhitava­ te pommidega armeenlaste positsioone rindejoone läheduses. Loos kirjeldati, et armeenlaste õhutõrje jäi märkama­ tuks ning selle tulemusena sattus len­ nuk tule alla ning hävis. On märkimisväärne, et enne seda Aserbaidžaan eitas enda lennukite kao­ tusi, olgugi et armeenlased on teinud mitu avaldust nende hävitamisest. Üldiselt võib mehitatud lennu­ vahendite kasutamist Karabahhis pi­ dada tagasihoidlikuks. Mõlemad poo­ led kasutasid neid piiratult rindejoone vahetus läheduses lähiõhutoetuseks või varem avastatud sihtmärkide ründa­ miseks ning praegu puuduvad märgid, et seda tehti vastase sügavuses, näiteks õhu tõkestamiseks. Järgneb

SÕDUR märts 2021 25


Maailm

Marduk Shark

kaitse järgmise põlvkonna

26 märts 2021 SÕDUR


Maailm

autonoomsete droonide eest Autor: Tiina Nuum vabakutseline ajakirjanik

D

roonid muutuvad üha või­ mekamaks. Mehitamata lennuvahendite lennukõr­ gus, -aeg, -kiirus, kandevõime ja na­ vigeerimise täpsus on viimastel aasta­ tel märgatavalt suurenenud. Nad on võrdlemisi odavad ja neid on lihtne hankida. Pole ime, et need muutuvad aina populaarsemaks nii riigi-, äri- , era- kui ka kuritegelikus sektoris. Paljude riikide arsenalis on juba olemas ka relvastatud droonid. Mit­ mes käivad just praegu aktiivsed aru­ telud nende soetamise üle. Möödu­ nud aastal oli Saksamaal üks olulisim avalikkust kaasanud kaitsepoliitiline arutelu või droonidebatt selle üle, kas Bundeswehril peaks olema relvastatud droonid. Peale riikide arendavad ele­ mentaarse tehisintellekti abil droone ka valitsusvälised osalejad. Kuna droonid on väikesed, väle­ dad, raskesti avastatavad ja sihitavad ning odavad, on need sissisõdalastele ja terroristidele ideaalsed vahendid hirmu külvamiseks ja kiireteks rünna­ kuteks. Eelmise aasta lõpus võttis Ta­ liban relvastatud droonid kasutusele psühholoogilise relvana. Kuigi rünnakud on olnud üksikud, on see uus taktika märk Talibani ko­ hanemisvõimest ja vastupidavusest hoolimata USA kohalolekust Afganis­ tanis. Veelgi enam näitab see stratee­ gilist kavatsust jätkata võitlust vaata­ mata osalemisele rahuläbirääkimistel Afganistani valitsusega. Need on vaid mõned näited uuest olukorrast, mis ajendab lisama uusi meetodeid autonoomsete droonide vastastesse strateegiatesse. Praegu toi­ mub suurem osa drooni tuvastusest veel lainesageduse või visuaalse tuvas­ tamise põhjal.

Marduk Shark prototüüp on droonide täppissihitamissüsteem, mis on mõeldud avastama lendavaid objekte vahemikus 1-5 kilomeetrit Fotod: Marduk Technologies

Uue põlvkonna droonid lendavad aga GPS koordinaatide järgi ja on va­ rustatud masinnägemise algoritmiga. Oma missiooni täites ei saada nad pi­ loodile kõrglahutusega videopilti, vaid välksidesõnumeid tuvastatud objekti­ de koordinaatidega. Seda sõnumit on raske avastada ja raske segada. Selline tehnoloogia on rakenduses juba ka kommertsdroonides. Näiteks saab drooni panna jälitama sõidukeid ja inimesi ning lendama GPS koordi­ naatide järgi.

Marduk Technologies

Marduk oli Babüloonia mütoloogias kaitsejumal, kellest sai kõigi jumala­ te kuningas seejärel, kui tal õnnestus erinevate kombineeritud meetodite, sh äikesetormide abil alistada ürgkaost kehastav madu-draakon. Marduki nimi ja lugu annab päris hästi edasi ka probleemi, mida Eesti

iduettevõte Marduk Technologies la­ hendama on asunud. Marduk Tech­ nologies meeskond on välja töötanud alternatiivse drooni tuvastamise, jälgi­ mise ja ülitäpse sihtimissüsteemi Mar­ duk Shark. „Meie toode on üks osa laiemast mitmekihilisest kaitsest,” ütleb ette­ võtte asutaja Indrek Seppo. „Kuna ra­ daritel võib olla raskusi väikeste objek­ tide eristamisega, on meie toode nagu lisakiht, mis aitab ohte avastada ja kiirelt tuvastada. Aga samas on see ka eraldiseisev süsteem, mis on võimeline tegema tuvastusi ilma radarita. Meie peamine loogika on kaitsta end ohu eest sama tehnoloogiaga – bots against the bots.” Ettevõte sai alguse 2017. aastal tänu kaitseministeeriumi grandile ja põhi­ neb täielikult Eesti kapitalil. Nüüd töötab rahvusvahelise meeskonnaga ettevõttes 15 inimest. Äriarendust veavad kaitseministeeriumi tausta­ ga Leet Rauno Lember ja Martin Simon. Toote­ arendusega tüürivad tehnoloogia­ juht Toomas Pruuden ja andmeteadlane Indrek Seppo. Inse­ neride seas on nii sakslasi, jaapanlane, bangladeshlane kui ka nepaallane.

Avasta, tuvasta, sihi ja hävita

Kaitse sõjaliste või pahatahtlike droo­ nide vastu toimub mitmes etapis. Esiteks on vaja kindlaks teha, et õhu­ ruumis on midagi, mis sinna ei kuu­ lu. Pidades silmas objektide väiksust, suurt kiirust, ilmastikuolusid jne, on ainuüksi esimene etapp ehk drooni avastamine keeruline ülesanne. Teiseks on vaja vahet teha, kas see on tõesti droon, aga mitte näiteks lind. Lõpuks tuleb droon võimali­ kult täpselt tuvastada. Teha kindlaks selle tüüp, suurus ja millist ohtu see valmistab või kas tegu on vaatlus- või rünnakudrooniga. „Kui lendav objekt on tuvastatud

SÕDUR märts 2021 27


Maailm

Marduk Sharki on võimalik paigaldada erinevatele platvormidele - nii järelkärule, jalaväe lahingumasinale kui ka näiteks mehitamata sõidukile

ohtliku droonina, on reageerimiseks kuluv aeg kriitiline,” ütleb Martin Si­ mon. „Olenevalt häire tasemest võib olla vajadus droon maha võtta raketi või muu effektoriga või hoopis mõni piirkond evakueerida.” Kõik need analüüsid ja teave pea­ vad olema kättesaadavad peaaegu reaalajas, sest hädaolukorras jääb õige otsuse langetamiseks ja kaitsmiseks sobiva vastumeetme algatamiseks võib-olla vaid mõni sekund. „Avastamise tooteid on palju,” ütleb Seppo. „Näiteks Ranteloni toodet on nii Eesti kui ka liitlased juba kaua aega kasutanud. Pea on valmis ka meie integratsioon ning hakkame oma lahendusi pakkuma kombineeritult.” Rauno Leet Lemberi sõnul on Shark teoorias võimeline tuvastama õhus erinevaid objekte, mitte ainult droone, sest rakendame optilist ob­ jektituvastust. Samas ta ei välista, et tulevikus võib seda rakendada ühe õhutõrjekomponendi osana. „Drooni peatamiseks on juba vaja kolmanda poole lahendust,” lisab Lember. „Praegu saame laserit droo­ nile silma lasta ehk pimestada. Tuge­

28 märts 2021 SÕDUR

vama laseriga saab kaameramooduli hävitada juba pöördumatult ja veelgi tugevama tapva laseriga kogu drooni. Aga see ei ole ainus viis seadet ka­ sutada: kombineerituna saab lisada näiteks laserjuhitavaid rakette, mis drooni teovõimetuks muudavad.”

Marduk Shark

"Sõda droonide vastu käib kiiruse ja täpsuse peale,” ütleb Simon. „Marduk Shark droonitõrje platvormi peami­ ne ülesanne on aidata droon peatada enne, kui ta jõuab kahju põhjustada." Marduk Shark, mis praegusel ajal on veel prototüüp, on täppissihti­ missüsteem, mis koosneb mitmest komponendist, et tuvastada ka väik­ seid kiireid droone võimalikult kau­ gelt. Sellel on lainurkkaamera, mis jälgib kogu piirkonda ja on vajalik eeltuvastuseks ning liikumismustrite analüüsimiseks. „Kui liikumismustrites on midagi ebatavalist, pööratakse peale kaugmaa elektro-optilised sensorid, mis on või­ melised klassifitseerima ohtusid auto­ maatselt ja reaalajas ning nendega ka kaasa liikuma,” ütleb Seppo. „See sen­ sor järgib täpselt objekti ja hoiab kuni

2 km kaugusel 50 cm suurusel liikuval objektil/droonil silma peal.” Seppo lisab, et erinevatest tehno­ loogiatest kasutatakse peamiselt tehis­ intellekti, täpsemalt masinnägemist ja tehisnärvivõrke. Drooni ja linnu len­ numuster on erinevad. Näiteks droon lendab otse, aga lind üles-alla. „Varem ei olnud süvaõppe mude­ lite ja närvivõrkude jaoks piisavalt andmeid, et neil oleks märkimisväär­ set mõju,” jätkab Seppo. „Alles nüüd hakkavad need tehnoloogiad seda potentsiaali tõsiselt ära kasutama ja positiivne, et Eesti on riiklikult tehis­ intellektil põhinevad tehnoloogiad ka prioriteetseteks valdkondadeks võtnud.” Droonidega seotud mõeldavaid ohustsenaariume on erinevaid. Samuti on erinevad ohtudele reageerimis- ja lähenemisviisid ja tehnoloogiad. Pea­ mised on andurid ja sensorid, nagu raadio, akustika, radar. Lisaks on infra­puna ja elektro-optika. „Igal neist on oma tugevad ja nõr­ gad küljed,” kommenteerib Simon. „Erinevad meetodid ja sensorid pea­ vadki üksteist täiendama. Radari, elektro-optika ja raadioside tuvas­


Maailm mudel. Need masinõppemudelid, mil­ lega me alustasime neli aastat tagasi, on nüüdseks täielik ajalugu. Tehno­ loogiate areng on lihtsalt nii kiire.”

Rakendusvaldkonnad

tusega saavutame laiema ja täpsema tuvastusala.” „Praegu on meil valmis toimiv pro­ totüüp, mida oleme katsetanud näi­ teks Abrukal, mere ääres ja vee kohal, kuna õhuvoolud maismaal ja merel on erinevad,” ütleb Leet Rauno Lember. „Oleme käinud Aafrikas kõrbes, et proovida süsteemi atmosfääri häirete tingimustes. Samuti oleme katsetanud seadet koos Eesti kaitseväega õhuväe lennubaasis Ämaris.” Tavaliselt tehakse katsetamisel viieminutiline droonilend. Marduk Shark salvestab saabuva drooni tüü­ pilise stseeni. Seda analüüsitakse spet­ siaalselt väljatöötatud pilditöötlussüs­ teemiga ja märgitakse potentsiaalse objektina. Juba praegu on loodud au­ tomaatsed mudelid, mis tunnevad ära drooni kui objekti. Aga objekte tuleb uuemate ja paremate mudelite arenda­ misel pidevalt kontrollida. „Annoteerime andmed ära, analüü­ sime mudeleid ja mudelite täpsust eri­ nevatel distantsidel,” selgitab Seppo. „Et automaattuvastust tekitada, pea­ me kaadri haaval ära märkima, mis on droon. Siis masin saab aru, mis on droon ja mis ei ole, mille põhjal tekib

Droonidel on väga erinevaid ja prakti­ lisi rakendusvaldkondi. Need aitavad päästetöötajatel olukorda hinnata, põllumeestel oma põlde kontrollida, ekstreemspordi harrastajatel õhus sel­ fisid teha ja muudavad ilmselt mär­ kimisväärselt jaekaubandusja logistikavaldkonda. „Me ei saa välistada ja peame val­ mis olema ka selleks, et meie tooted ja tehnoloogiad leiavad rakendust mu­ jalgi,” ütleb Martin Simon. „Võime tuvastada objekte, mis on keerulistes atmosfäärikihtides, või väikseid kau­ gel olevaid objekte. Meil on teadmine ja oskus, mida saab ära kasutada ka paljudes muudes ülesannetes peale sõ­ jalise või kuritegeliku tegevuse.” Oma põhitegevusele lisaks aitab Marduk Technologies koos sisekaitse­ akadeemiaga muuta kadunud inimes­ te otsimise droonide abil tõhusamaks. „Iduettevõtte argipäev on heitlik, aga õnneks on Eestis toetav ökosüsteem ja tugev kaitsetööstuse klaster,” üleb Lem­ ber. „Oleme ka ise pigem aktiivsed. Aastal 2021 on kavas osaleda koostöös Eesti kaitseväega õppusel Kevadtorm.” Lemberi sõnul rakendavad nad ka ühe Ida-Euroopa pilootprojekti raa­ mes satelliidipiltidel enda proovitud masinnägemismudeleid, et koguda objektituvastusi ülevalt poolt. Praegu on töös veel üks Ida-Euroopa Kaitse­ fondi projekt koostöös Inteliga. „Kuulume Eesti kaitsetööstuse liitu ja ekspordile suunatud kaitsetööstu­ se klastrisse Defence Estonia,” räägib Lember. „Eestis on väga tugev G2G müük ning hästi toimivad kaitsetöös­ tuse ekspordile suunatud sihipärased ühistegevused tootearenduse mahtude suurendamises ja ka uutele turgudele sisenemisel. Abiks on ka tugev E-sto­ nia ja diplomaatilist tuge annavad mi­ nistrid ja osakonnajuhatajad.” „Me ei tea, kuidas kahe aasta pärast droon alla võetakse, aga kui see vajab ülitäpset sihtimist, siis me oleme ole­ mas oma süsteemiga, mis avastab, tu­ vastab ja sihib. Päästikule vajutab ikka kaitsja,” võtab Indrek Seppo Marduk Technologies visiooni kokku.

Erinevad tehisintellekti tehnoloogiad Masina taju (Machine Perception) Nõrk tehisintellekt tähendab, et masin sõltub konkreetse küsimuse lahendamisel selle jaoks koostatud tarkvarast, mis juhib masina taju või reageerimist. Droon suudab keskkonda ja objekte tajuda tavaliselt selliste sensoritega nagu elektro-optiline, stereo-optiline ja LiDAR. Arvutinägemine (Computer Vision) Kui droon on sensoritelt saadud toorandmeid püüdnud, tuleb neid tavaliselt mingil viisil analüüsida, et teatud eesmärgil sisukat teavet hankida. Arvutinägemine on seotud ühe või mitme pildi kasuliku teabe automaatse väljavõtmise, analüüsimise ja mõistmisega. Masinõpe (Machine Learning) Eristavate parameetrite optimeerimiseks saab rakendada masinõppe võtteid. Masinõppe algoritmid on loodud nii, et nad saavad uute andmetega kokku puutudes aja jooksul õppida ja täiustuda. Sügavõpe (Deep Learning) Sügavõpe on masinõppe infotöötluse meetod, mis kasutab otsuste tegemisel närvivõrke ja rohkelt andmehulki. See meetod põhineb inimese aju talitlusel, mis koosneb omavahel ühendatud neuronitest. Nn tehisnärvivõrgud koosnevad mitmest omavahel ühendatud kihist, millest iga vastutab teatud ülesande eest. Selline disain võimaldab õpitut uue sisuga ühendada ja laiendada.

SÕDUR märts 2021 29


Venemaa

Koju naasnud Navalnõi pani Putini režiimi tõmblema

Mürgitamisest toibuv Aleksei Navalnõi kohtusaalis ootamas protsessi jätkumist Foto: AFP, Scanpix

30 märts 2021 SÕDUR


Venemaa Autor: Kalev Stoicescu rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teadur

V

ene opositsiooni aktivist Aleksei Navalnõi, keda Vene­ maa julgeolekuteenistus FSB eelmise aasta 20. augustil Tomskis Novitšoki närvimürkide perekonda kuuluva ainega mürgitas, oli seejärel umbes kaks nädalat kunstlikus koo­ mas Berliini Charité haiglas. Hädava­ jalik meditsiiniline abi päästis toona tema elu. Navalnõi teatas kohe koomast väl­ jumise järel, et kavatseb naasta Vene­ maale. Ta teadis mõistagi, et Venemaa võimud ei soovi teda kodumaal näha ning on valmis teda fabritseeritud süü­ distuste põhjal vahistama. Navalnõi teatas 13. jaanuaril, et tal on lennuki­ pilet olemas ning saabub Moskvasse 17. jaanuaril sümboolse nime kandva Pobeda Airlinesiga (pobeda tähendab vene keeles võitu). Kremlil ja FSB-l oli tegelikult mitu kuud aega, et Na­ valnõi saabumiseks valmistuda, kuid välja tuli nagu alati.

Kohtulik tsirkus

Lennuk, mille pardal oli Navalnõi, suunati Vnukovo asemel Šeremet­ jevo lennuväljale. Ta arreteeriti kohe lennujaamas ning viidi otse ühte Moskva äärelinnas Himkis asuvasse politsei­ jaoskonda, mis oli kii­ ruga kohaldatud „koh­ tumajaks”. Toimus groteskne „avalik kohtuistung”, mil­ les osalesid ilmselt tsiviilriietes polit­ seinikud. Naval­ nõi advokaadile anti „istungi” toi mu m i se st teada üks mi­ nut varem. Muu hu lga s kõlas süüdis­ tus, et Na­ valnõi, kes oli viibi­ nud Sak­ samaal koomas ja

sellele järgnenud taastusravil, ei ilmu­ nud mingil kohtukutsel kohtu ette. Läänemaailm nõudis kohe ja re­ soluutselt Navalnõi vabastamist. Ve­ nemaa võimude eestkõneleja välis­ ministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova vastas, et Lääne riigid te­ gelegu oma probleemidega. 23. jaanuaril toimusid Venemaa suurlinnades meeleavaldused Naval­ nõi vabastamise toetuseks, mille käi­ gus arreteeriti vähemalt 3000 protesti­ jat. Politsei ja FSB vahistasid peaaegu kõik Navalnõi lähemad toetajad, sõb­ rad ja pereliikmed. Nagu nõukogude ajal kombeks saanud – mitte keegi neist ei tohtinud jääda vabadusse ning kõik tuli jõuga maha suruda ja vaigistada. Navalnõi toetajad jõudsid välja las­ ta filmi Musta mere ääres, Gelendžiki kuurortlinna lähedal asuvast muinas­ jutulise ilme ja hinnaga lossist ja selle juurde käivast luksusest, mis väideta­ valt kuulub Putinile. Kellele veel, kui FSB on kogu ala rangelt piiranud ja kaitseb seda ning selle kohal toimib faktiliselt lennukee­ lutsoon? Kremli pressiesin­ daja Dmitri Peskov püüdis ajakirjanikele selgitada, et loss ja muud ekstrava­ gantsed rajatised on mui­ dugi olemas, kuid need ei kuulu Putinile. Ta ar­ vas, et need on võib-olla mingisuguste ärimeeste omandis, kuid Kreml ei ole sellest küsimusest huvitatud. Navalnõi filmis on kaader kuningarüüs Putinist, kelle käes on kempsuhari skeptri ase­ mel. Taustaks lossi tua­ letti eksklusiivsest Itaalia firmast tellitud kempsuhar­ ja arve, mille järgi on kauba hind 700 eurot. Nüüd aga marsivad Venemaa protestijad kempsuharjad käes. Väga või­ mas kujund, sest Venemaa pal­ galiste töötajate keskmine kuu­ palk oktoobris 2020 oli kõigest 520 eurot, mille eest ei saa Itaaliast kempsuharja tellida, rääkimata maksude maksmisest või liht­ salt elamisest.

Navalnõi saaga, mis sai tänavu jaa­ nuaris uue võimsa jätku, on laiemalt seotud Valgevene olukorraga ning eelmise aasta juulist alates Venemaa Kaug-Idas, eriti Habarovski linnas toimuvate meeleavaldustega. Venemaa ja Valgevene moodusta­ vad formaalse liitriigi hoolimata presi­ dentide Vladimir Putini ja Aleksandr Lukašenko tausta ja isikliku keemia sobimatusest. Mõlemas riigis valitse­ vad üha autokraatlikumad režiimid, mis on löönud kõikuma – nad tun­ nevad ennast ohustatuna välis- ja si­ sevaenlaste poolt. Lukašenko võltsis jõhkralt presidendivalimiste tulemusi augustis 2020. Valgevene rahval on te­ mast villand ning soovib diktaatorist vabaneda. ›››

SÕDUR märts 2021 31


Venemaa

Lukašenko peamised sisepoliitili­ sed vastased – Viktor Babarõka, Valeri Tšepkalo ja Sergei Tihhanovski, kelle asemel kandideeris abikaasa Svetla­ na Tihhanovskaja – ei ole tegelikult Kremli kriitikud, vaid Venemaaga seotud tegelased. Putin oleks võinud selles valguses lasta Lukašenkol minna, et rahustada Valgevene rahvast ja tuua uued tuu­ led Vene-Valgevene suhetesse, kuid ta otsustas teha teisiti. Putin pidas vaja­ likuks julgustada ja toetada Lukašen­ kot, et see alandaks oma rahvast ja suruks selle jõuga maha.

Vabadus annab võimaluse inimliku ja isikliku ainulaadsuse väljendamiseks, kuid need, kes ei ole vabaduse tingimustes võimelised midagi saavutama, klammerduvad võimu külge. Kreml lõi ühe hoobiga mitu kärbest. Lukašenko muutus Moskva suhtes äär­ miselt alandlikuks ja hakkas rääkima üksnes liitriigi lõimimisest. Valgevene topeltmäng Venemaa ja läänemaail­ maga lõppes. Mis oli peamine – Kreml püüdis näidata Vene rahvale, et ei mak­ sa mässata, sest režiim on tugev ja kõi­ gutamatu. Justkui muud alternatiivi ei olegi. Habarovski krais kasvas rahulole­ matus massilisteks protestideks pärast liberaaldemokraadist kuberneri Sergei Furgali vahistamist juulis 2020. Või­ mud suutsid protestilaine maha suru­ da alles oktoobriks.

Protest võimu vastu

Pikaajalistel ja massilistel protestidel on laias laastus kaks stsenaariumit. Kas võimud annavad alla ehk tulevad rahvale vastu, teevad vajalikke järele­ andmisi või rahvas annab lõpuks alla ja alistub. Moskva ja Minski võimud mõistagi peavad silmas teist stsenaa­ riumit. Vahe on praegu veel selles, et Valgevenes nõutakse Lukašenko ta­ gasiastumist, aga Venemaal Navalnõi vabastamist. Ei ole kaugel ka aeg, kus meeleavaldustel hakatakse nõudma Putini tagasiastumist. Kaugeltki mitte kõik meeleavalda­

32 märts 2021 SÕDUR

jad Venemaal ei ole Navalnõi fännid. Tegemist on tavainimestega, kellel on saanud villand üha viletsamast elust ja võimude antud lubaduste täitmata jätmisest. Peale selle Venemaa või­ mueliidi teada-tuntud korruptsioon ja riigivarade varastamine. Seegi läks vene inimestele hinge, kui endine peaminister Dmitri Med­ vedev ütles Krimmi elanikele: „Aga teie pidage vastu!” Sõnumi sisuks oli küll see, et Moskval raha Krimmi ela­ nikele ei ole ja seda ei tule ka. Putin ja tema lähikondlased teadsid Navalnõi ebaõnnestunud mürgitami­ se järel, et tuleb teha jõudemonstrat­ siooni peaproov Valgevenes enne, kui Venemaal võivad puhkeda rahutused. Mitmesajatuhandeline Venemaa rah­ vuskaart, Putini justkui Aleksander I traditsiooni kohaselt loodud hiiglaslik märulipolitsei, saadeti Valgevenesse kümneid tuhandeid inimesi peksma, vahistama ja piinama. Navalnõi vahistamine näitab tege­

likult Kremli nõrkust, sest tugev võim annaks armu ja ei näitaks hirmu. Järg­ mised nädalad ja kuud näitavad, kas Venemaa rahvas, eriti suurlinnades, on murtud. Putini loogika on sama, mis tema vastasseisu puhul läänemaa­ ilmaga. Kaotaja on see, kes murdub enne, olgu võitlus ränk ja piinarikas kõigile. Navalnõi lool on ka silmapaistev välispoliitiline mõõde. Saksamaa ei ole piltlikult erakorralise meditsiini osakond, mis ravis (Kremli keelt ka­ sutades) „patsiendi” terveks ja lubas koju. Saksamaal on selles saagas tugev poliitiline roll ja moraalne kohustus. Putini režiim võib näidata, et tal ei lähe üldse korda, mis läänemaailm as­ jast arvab, kuid Venemaal on lõpuks väga olulised ja konkreetsed huvid. Näiteks Nord Stream 2 gaasitorude lõpuni ehitamine ja käivitamine. Putin peab ennast Saksamaa (pi­ gem kunagise Ida-Saksa) asjatundjaks, kuid ta võib alahinnata Saksamaal va­


Venemaa

Navalnõi fenomen

litsevaid meeleolusid, mis hakkasid Moskva suhtes negatiivsemaks muu­ tuma juba enne Venemaa agressiooni Ukraina vastu. Saksamaa poliitika motoks on küll majanduslikud huvid enne julgeoleku- ja muud poliitikat, kuid Venemaa käitumine ületab juba kaugelt läänemaailma taluvuse piire. Miks ma arvan, et Putini režiim tõmbleb krampides? Sest piltlikult öeldes ei hakka vaimselt terve inime­ ne tapma teda hammustavaid sääski haam­riga või poliitilisi vastaseid No­ vitšokiga. Teisalt meenutan vene vana­ sõna: „Kurat kiitleb, et valitseb kogu maailma, kuid Jumal ei andnud talle võimu isegi sigade üle” (Хвали́лся чёрт всем ми́ром владе́ть, а Бог ему́ и над свиньёй не дал вла́сти). Teiste sõnadega, vabadus annab või­ maluse inimliku ja isikliku ainulaad­ suse väljendamiseks, kuid need, kes ei ole vabaduse tingimustes võimelised midagi saavutama, klammerduvad võimu külge.

Kreml näitab muskleid Punasel väljakul Moskvas Foto: Maxim Shipenkov, EPA, Scanpix

Hariduselt jurist ja ametilt ärimees, oli Aleksei Navalnõi aastail 2004‒2007 Venemaa liberaalse partei Jabloko Moskva piirkonna juht. Korruptsiooni­ vastast võitlust Moskvas alustas ta juba 2004. aastal. Jablokost välja visatuna asutas ta 2007. aastal liikumise Narod (Rahvas), mis osales 2008. aastal Venemaa Rahvusliku Liikumise loomisel. Sellest ajast pärinevad ka sõnavõtud, mille tõttu Navalnõid on peetud suurvene natsionalismi esindajaks ja Gruusia-vastase sõja toetajaks. Ise nimetab ta end rahvuslikuks demokraadiks ja on sõda Ukrainas teravalt kritiseerinud. 2011. aastal ajas Putini juhitava võimupartei Ühtse Venemaa tõeliselt marru aga Navalnõi antud hüüdnimi Sulide ja Varaste partei (Партия жуликов и воров ehk ПЖиВ). Samal aastal hakati Navalnõile jahti pidama juba Venemaa politsei- ja kohtuvõimude abil. Ajavahemikus 2011‒2019 on Navalnõi istunud arestikambrites kokku 474 päeva. Poliitilistel ajenditel määriti ka temale endale korruptsioonisüüdistusi kaela. Aga tema populaarsus on järjest kasvanud. 2013. aastal kandideeris Navalnõi veel registreerimata Rahva­alliansi (praegune Tuleviku Venemaa) eestvedamisel Moskva linnapeaks ja kogus 27,2 protsenti häältest. Tõsisemad katsed masse liigutada olid aastail 2017‒2018 ligi 150-s Venemaa linnas korraldatud korruptsioonivastased meeleavaldused. Neid korraldas 2011. aastal Navalnõi asutatud korruptsiooni vastu võitlemise fond. Protestilaine pole vaibunud: 2019. aastal toimusid suuremad meeleavaldused Moskvas ja 2020. aastal Habarovskis. Navalnõi tahtis kandideerida ka Venemaa presidendiks 2018. aastal, kuid võimud keeldusid teda registreerimast. Sellest peale on võimud otsinud juba palju äärmuslikemaid vahendeid temast vabanemiseks. Juba 2019. aasta juulis kahtlustati, et Navalnõid on mürgitatud, ning 2020. aasta augustis kujunes uuest mürgitamisest rahvusvaheline skandaal. Kohe pärast tema koju naasmist mõistis Vene kohtusüsteem 2. veebruaril Navalnõi kaheks ja pooleks aastaks vanglasse. Heiki Suurkask

SÕDUR märts 2021 33


Kaitseliit

Tulevikku vaatavalt kaitseliidust ja maakaitsest Autor: Eero Rebo kolonel, kaitseliidu peastaabi ülem

K

aitseliit on osalenud aktiiv­ selt riigikaitse arengukava (RKAK 2021–2030) planee­ rimisel, teinud koostööd ning vajaduse korral selgitanud omi mõtteid ja ideid. Tulevikku vaatava organisatsioonina oleme harjunud andma selgitusi ja tut­ vustama meie ridades sündinud ideid, seda enam, et planeerimine on alles tegevuste algus ning vabatahtlikud küsivad enam kui keegi teine: Miks on tehtud nii, aga mitte teisiti? On otsustatud ühendada sõjalise riigikaitse juhtimine ühe juhtorgani alluvusse – selleks on kaitseväe juhata­ ja, kelle tööorganiks on kaitseväe pea­ staap, mis on võimeline välja panema mitu juhtimispunkti. Juhtimispunk­ tidesse kuuluvad ka kaitseliidu ohvit­ serid, kuid ambitsiooni eraldiseisva maakaitsestaabi järele enam ei ole.

34 märts 2021 SÕDUR

Otsus aitab luua ühtse sõjalise juh­ timise ning oluliselt kiirendada otsuste vastuvõtmist ja koordinatsiooni kvali­ teeti. Kaitseväe juhtimispunktide kau­ du juhitakse kaitseliidu rahuajal ette­ valmistatud sõjalist osa. Mittesõjalist osa juhib endistviisi kaitseliidu ülem ning temal on oma juhtimiselement, mis teda selles toetab. Kaitseliidu mittesõjaline osa jagu­ neb tinglikult kaheks: võimed, mis aitavad maakaitseüksustel sõdida (lo­ gistika, vaatlus, tsiviil-militaarkoostöö jms) ning võimed, mis aitavad meie rii­ gil ja ühiskonnal edasi toimida (näiteks evakuatsiooni toetamine).

Juhtmalevate baasil

Maakaitseringkonnad moodustatakse juhtmalevate baasil ning nende alluvu­ ses on malevad ja ringkondlikud allük­ sused. Selline maakaitse hoolitseb kogu territooriumi katte eest, samas võimal­ dab luua raskuspunkte. Miks ollakse tagasi juhtmaleva­

te juures, kui eksperimenteeriti ühe eraldi­ seisva ringkonnaülema ja tema staabiga? Lihtsalt öeldes ei olnud sisend ja väljund tasakaalus. Tegevused, sh õppused ei näidanud eraldiseisva staa­ bi mäekõrgust ülekaalu teistest. Kui oleks tehtud neli eraldi staapi, oleks tulnud need inimesed kuskilt võtta – malevatest. Maleva nõrgendamine ei ole hea mõte. Saame struktuuri, millel on suur pea, aga nõrk keha ja äbarikud käed/ jalad. Kui looksime lisastaape, peaks neile tagama süsteemse väljaõppe ja see omakorda eeldaks kõrgema staabi tugevdamist. Kõigeks selleks on vaja haritud ja kogemustega inimesi. Samasuguseid inimesi on vaja ka kaitseväes, sealhul­ gas liitlastega koostööks, näiteks Põhja­ diviisis. Kui paneksime kaitseliidu ja laiemalt riigikaitse ressurssi sinna, siis kas sellised staabid oleksid jätkusuutli­ kud? Ei. Vanemohvitseride – aga nemad on


Kaitseliit (näiteks toimida jao/rühma koosseisus). Tõsi, võime korraldada reservõppeko­ gunemisi ning inimesi kohustuslikus korras lippude alla tuua. Kui me seda aga teeme sageli ning see on vabatahtli­ kele vastukarva, annab see pigem äras­ pidise efekti.

Terve regioon

Selleks, et osaleda sisekaitses või muu­ de kriiside lahendamisel, ei ole vaja pataljone. Malev on territoriaalne üksus või ringkond, mille alluvuses on mitu malevat – see katab terve re­ giooni. Koostöö teiste asutustega nii kaitseliidu ülemal kui ka regionaalsel tasandil on hea ja pea harjumuslik. Erinevad kriisid eeldavad erinevate võimete kombinatsioone. Vaadates kaitseliidu toimimisele COVID-19 eriolukorra ajal, on täiesti kindel, et oleme suutelised kaasa lööma ning toimetama olukorra kohaselt disaini­ tud sihtstruktuuriga.

Kui me paneme kuhugi ressurssi, tuleb igakord küsida, kas me teeme asju õigesti ja kas me teeme ka õigeid asju? staapides võtmekohtadel – väljaõpeta­ mine on keeruline ja aeganõudev prot­ sess. Nähtavas tulevikus selliste ohvit­ seride arv mitte ei kasva, vaid väheneb. See teadmine tuleb lihtsast vaatlusest, et koolist tuleval leitnandil seisab ees 15–20 tegusat aastat sellele tasemele jõudmiseks. Kuid isegi see ei ole põhiküsimus. Kui me paneme kuhugi ressurssi, tu­ leb igakord küsida, kas me teeme asju õigesti ja kas me teeme ka õigeid asju? Panustades lahinguvõime suuren­ damisse (tankitõrjeraketi võime la­ hingukompaniile, öövaatlus, digitali­ seeritud kaudtule tellimise/juhtimise võime, sensorid jms), anname väik­ sematele üksustele lahinguks võima­ lused, mis varem olid vaid pataljoni tasandil. Maakaitse suudab seeläbi sõ­ dida väiksema verega ning isegi kauem kui varem. Säilitame pataljonitasandi juhtimise seal, kus seda on vaja – Tal­ linna kaitsel. Mujal on lahendused teistsugused.

On selge, et väikeüksuste edukas kasutamine ei ole jäänud minevikku (koos esimese Tšetšeenia sõjaga), vaid kuulub tulevikku. Pigem on tulevikus keeruline ette kujutada suurt kohma­ kat kergejalaväepataljoni, mis üritab esimese maailmasõja kombel väärikat lahingut anda. Ressurss on ka aeg. Aega on tänapäe­ val eriti vähe, vabatahtlikud käivad ja panustavad riigikaitsesse pere- ja tööelu kõrvalt, see on organisatsiooni tugevus, aga ka nõrkus. Nõrkus, sest pataljoni juhtimiseks on vaja reaalset kogemust maastikul, on vaja suhelda inimestega, kes sinna kuuluvad, ning aru saada, mida nad olemasoleva relvastuse ja teh­ nikaga suudavad ja mida mitte. Simulatsioon saab teatud maani aidata, kuid mitte asendada üksusega „põllul” olemist. Reeglina on kaitseliit­ lasel meie jaoks aastas 48 tundi – see on aeg, mille peame jaotama tema indivi­ duaalsete oskuste lihvimiseks (näiteks laskeoskus) ja kollektiivsetele oskustele

Kuhu ja kuidas liigub tulevikku vaatav kaitseliit? Oleme sõnastanud doktriini ning avaldanud hulga ar­ tikleid. Tuumaks on asümmeetriline võitlus ülekaaluka ja mehhaniseeri­ tud vastase vastu. Meie järele ei anna, kontrolligu vastane seda ala, mis on tema jalge all või mõju piires. Kui vas­ tane tuleb peale, antakse lahing seal, kus see meie jaoks kõige sobivam on. Kui vaja, siis eemaldutakse, ja kui vastase lahinguüksused on läbi liiku­ nud, siis tema taga kehtestatakse taas Eesti Vabariigi kord ja seadused. Kui vastase üksused tulevad uuesti, antak­ se võimaluse korral taas lahing ning ring käivitub taas. Nii seotakse suu­ ri vastase jõude ja luuakse võimalus pika­ajaliseks vastupanuks. Lisaks relvastatud võitlusele toimub tegevus kõigis inimtegevuse sfäärides – kogu sõjategevuse spektris. Kaitseliit näeb vajadust ka vägivallatuks võitlu­ seks. Tegevusi saab ja tuleb kombinee­ rida. Kõigeks selleks tuleb ette valmis­ tuda ja seda praegu kaitseliit teeb.

SÕDUR märts 2021 35


Kaitseliit

Maakaitsest mõtte ja Autor: Meelis Kiili kindralmajor, kaitseliidu ülem aastail 2012-2019, praegu Eesti sõjaline esindaja SHAPE juures

36 märts 2021 SÕDUR


Kaitseliit

teoga ehk kuidas me siia jõudsime

Kaitseliitlased Lõuna maakaitse­ ringkonna suurõppusel Sibul 2020 Foto: Henry Narits

SÕDUR märts 2021 37


Kaitseliit

M

aakaitse on tegevus, mis sõl­ tub muudatustest nii laias maailmas kui ka oma ühis­ konnas kitsamalt. Kaitseliidu (KL) liik­ metel on tohutu kollektiivne teadmiste ja oskuste pagas nii oma eraelust kui ka ametitegevusest. Paljud on edukad ettevõtjad, juhid, eksperdid ja seetõttu kaasumine tuleviku kujundamisse on mõistlik. Aastal 2012 esitatud riigikait­ se arengukava (RKAK 2013–2022) pani kaitseliidule ülesandeks maakaitse arendamise. Esimene tegevus oli seega vaadata, kas keegi on enne sisustanud maakaitse. Selline määratlus paraku puudus, õnneks andis RKAK vihje, et maakait­ se ja territoriaalkaitse on sünonüümid, mistõttu sai luua kindral Ants Laaneot­ sa sõnastatud territoriaalkaitse definit­ sioonile rajatud maakaitse arendamise kontseptsiooni, mis valmis 2014. a. Sel­ le järgi on maakaitse definitsioon järg­ mine: „Maakaitse on relvastatud rahva kaitsesüsteem, mille eesmärk on riigi territoriaalse terviklikkuse ja inimeste julgeoleku tagamine, rakendades selleks kõiki laiapindse riigikaitse põhimõtteid õigusaktidega määratud ulatuses.”

Kompleksse julgeoleku keskkonnaga toimetulekuks on vaja visiooni, mis rajaneb rahvuslikel väärtustel ja on ajas vastupidav. Kaitseliit toetab kaitseliidu seaduses märgitud ülesannete täitmisega (sh sõ­ jaliste võimete ettevalmistamine ja sõ­ javäelise väljaõppe andmine) kaitseväge ning erinevad avaliku võimu teostajad kaasavad teda elanikkonnakaitsega seo­ tud tegevusse. Sõjaolukorras tegutsevad kaitseliidu lahinguüksused operatsioo­ nilisel ja taktikalisel tasandil iseseisvalt või kaitseväe koosseisus. Selline tege­ vuse sõnastus andis aluse süsteemse ja kogu kaitseliidu liikmeskonda kaasava ning RKAK kontseptsioonide järjepi­ devusel rajaneva arengukava koostami­ seks. Arengukava valmis ja esitati 2017. aastal ning sai kaitseliidu keskkogu 100%-se mandaadi. Kuna tegemist on relvastatud rah­ va kaitsesüsteemiga, siis on ilmne, et maakaitset ei saa teha pelgalt kaitse­

38 märts 2021 SÕDUR

,,Kuuma sõja” võimaluste aken ,,Hall sõda” ehk kontrollitav sõda ebastabiilsus

jõudude tasakaal

Joonis 1

jõudude ülekaal võit

taastumine artikkel V kriis Normaalsuse künnis

artikkel IV rahu Turbulents Mõjupõhine tegevus

liidu liikmete ja vahenditega, vaid see eeldab kogu riigi ja rahva orkest­ reeritud tegutsemist. Samal ajal ette­ valmistatud riigikaitse seaduse eel­ nõu projekt oli suur proovikivi luua ja rakendada rahvast kaasav süsteem. Kuna eelnõu ei järginud riigikaitse laia käsitluse põhimõtteid, siis ei näi­ nud see ette ka kaitseliidule sõjaaja rolli isegi mitte kaitseliidu seadusega püstitatud ülesannetes. Õnneks vanematekogu, keskkogu ja riigikaitsekomisjoni aktiivsel toel sai kaitseliidu roll riigikaitses sõnastatud selliselt, mis võimaldab kasutada orga­ nisatsiooni kogu konfliktispektri ulatu­ ses, rakendades selleks organisatsiooni tugevusi ja minimeerides nõrkusi. Hoo­ limata positiivsetest muutustest ei too­ nud see kaasa arvamuste harmooniat kaitseliidu ja RKAKi põhiplaneerijate vahel. Selle tingis erinevus arengukava lähtealustes, mis RKAK puhul oli res­ sursi-, mitte võimepõhine. Kompleksse julgeoleku keskkonna­ ga toimetulekuks on vaja visiooni, mis rajaneb rahvuslikel väärtustel ja on ajas vastupidav. Võib väita, et kaitseliidu visioon vastab neile nõuetele. Usun, et visiooni sõnastus – „Kaitseliit on vaba­ tahtlik riigikaitseorganisatsioon, kus on välja kujunenud selgelt eristuvad võitle­ jad, võimendajad ja võimaldajad, ning millest tekib liitmõju ja mis võimaldab kaasata vabatahtlikke nende kompe­ tentsi kohaselt, et toetada laiapindset riigikaitset kogu riigi ulatuses” – on jätkuvalt relevantne ka aastakümnete pärast ning annab aluse võimepõhiseks planeerimiseks. Teisisõnu, me mitte ei mehita varustust, vaid varustame meie

Jõupõhine Mõjupõhine tegevus tegevus

inimesi ülesande ja julgeolekut mõjuta­ vate tegurite järgi. Mis on loogiline, ei ole paraku iseenesestmõistetav. Militermis on kasutusel ka teine de­ finitsioon: „Maakaitse on sõjaaja üksus, mille põhiülesanne on oma vastutusalas planeerida ja teostada koosseisuliste ja ajutiselt allutatud üksustega sõjalisi ope­ ratsioone.”. Kaitse, sh maakaitse on nii keeleliselt kui ka olemuslikult tegusõna, mis viitab tegevustele, protsessidele, dü­ naamikale, seda on keeruline rakenda­ da nimisõnana. Kui me nimisõnalise loogika raken­ dame malemängule, siis saame järgmise definitsiooni: „Male on malend, mille põhiülesandeks on malelaual planeeri­ da ja korraldada koos teiste malenditega malemängu.”. Kontseptuaalne selgus on edu alus, mistõttu üks arengute põhi­suundi oli ka rõhuasetus küsimu­ sele „Kuidas?”. Milline on keskkond, millised muutused on sõjapidamises, millised on teiste riikide praktikad ja milline on ajalooline kogemus?

Kas endiselt kuidas?

Eduka väe alus on ühtsete doktriinide ja drillide olemasolu, aga ennekõike peab teadma, millised olid püstitatud ülesanded ja mis põhiline – milline on juhtimismudel kogu konfliktispektri ulatuses (joonis 1). Sõjaline kaitse ja väljaõpe järgivad põhimõtet „harjuta nii kuis sõdid”. Kahjuks kipuvad oskussõnad sõda ja lahingupidamine omavahel sassi mine­ ma, need paraku ei ole sünonüümid. Ühel rahvusvahelisel õppuse tagasisi­ de koosolekul pakuti aga välja esmapil­


Kaitseliit gul lihtne ja süütu lahendus – „sõdime nii kuis harjutame”. Selline lähenemine on ohtlik, kuna loob meile endile illu­ siooni progressist, samas annab vastase­ le ülevaate meie tegelikest võimetest ja kavatsustest, ei võimalda meil rakenda­ da ei asümmeetriat ega dissümmeetriat. „Harjuta nii kuis sõdid” põhimõte ongi keeruline ja eeldab oluliselt laie­ mat ühiskondlikku ning ametkond­ likku koostööd. See eeldab ka juhtidelt kompleksete süsteemide mõistmist. Ka kriisis, „hallis sõjas” on meil eelis vasta­ se ees, hoolimata sellest, et ühiskond on surutud välja kujunenud tavaolukorrast ja kirjutamata ühiskondlikust leppest. See on olukord, kus me suudame pea­ le suruda oma tahet: kui rahuajal rün­ dame vastase plaane, siis kriisis vastase võimeid. Venemaa sõjalise koolkonna kindra­ lite Valeri Gerassimovi, Andrei Kartapo­ lovi ja Sergei Bogdanovi sõnul on „hall sõda” see, kus otsustatakse kampaania edu ja püstitatud eesmärkide täitmine. Võtme-eeldus vastase eesmärkide nurja­ miseks on laitmatu koostöö ametkonda­ de vahel, operatsioonide ja nende juhti­ mise orkestreeritud toimimine.

Juhtimisest

Seega oleme jõudnud arutluskäiguga juhtimise juurde. Enne seda aga vaatle­ me korraks ka kuuma sõja etappi. See on olukord, kus me ei ole suutnud ära kasutada oma eelist ja heidutus on eba­ õnnestunud. Kuuma sõja esimeses eta­ pis järgime vastase plaani olukorrani, kus liitlasväed tasakaalustavad ja ületa­ vad vastase jõude. Meil ei ole põhjust kahelda NATO edus suveräänsuse taastamisel, kuid kuum sõda – nii lühike või pikk kui see ka ei oleks – tähistab siiski heidu­ tuse nurjumist, inimeste hukkumist ja purustusi. Nii rahu kui ka „halli sõja” tingimus­ tes on meil vastase ees eelis – niisiis on mõistlik teha jõupingutust nii, et seda eelist mitmekordistada. Varasem pe­ riood keskendus kahe põhivõime aren­ damisele: mobilisatsioon ja juhtimine. Mõlemad on loogilised.

Õppus Sibul 2020

Foto: Henri Narits

SÕDUR märts 2021 39


Kaitseliit

On tõenäoline, et sellisel juhul on meie endi ja vastase raskuskese sama, ai­ nult erineva kavatsusega. Meie tahame, et mobilisatsioon õnnestuks, seevastu vastane, et nurjuks. Juhtimine võib olla tsentraliseeritud või detsentraliseeritud, mõlemal on oma tugevused ja nõrkused. Valik tuleb langetada kindla konteksti ja rakendatavuse raames, mis RKAK 2020 eelnenud perioodil realiseerus detsentraliseeritud juhtimise kasuks ja nägi ette ringkondade moodustamist.

Kui kaitseliidule tekkis ülesanne moodustada maakaitseringkonnad, siis oli see kooskõlas eelmise arenguperioodi kontseptsiooniga. Sotsiaalmeedias esitatakse aeg-ajalt üleskutset, et kaitseliit peaks taga­ si pöörduma oma põhiolemuse – alt üles juhtimise juurde. Siinkohal tuleb rõhutada, et alt üles juhtimine ja de­ tsentraliseeritud juhtimine on kaks väga erinevat mudelit. Alt üles juhtimist ei ole kaitseliidus kunagi teadlikult prak­ tiseeritud, sestap ei saa selles kontekstis rääkida ka juurte juurde naasmisest.

Kaitseliitlased suurõppusel Siil 2018 Javelinist laskmas

Foto: Martin Andreller

Alt üles juhtimine?

Kaitseliit on tekkinud alt üles initsia­ tiivist, kuid see ei eelda, et juhtimine toimib samadel alustel. Kaitseliidul on küll ainulaadne kaasav juhtimine kollegiaalsete juhtorganite kaudu, mis toimib kui kaitsemehhanism ja järele­ valve, et arengud oleksid kaitseliidu ole­ muse ja vabatahtlike liikmete ootustega kooskõlas. See on ülemale väga väärtus­ lik juhtimisabi, kuid see ei ole alt üles juhtimine. Alt üles juhtimine nagu ka alt üles planeerimine on äärmiselt ebaefektiiv­ ne. Kui ülem kujundab või laseb kujun­ dada oma kavatsuse alamplaanide põh­ jal, siis muutub süsteem – kui laenata mõistet termodünaamikast – entroopi­ liseks. Entroopia mõõdab korratust ehk süsteemi erinevate võimalike juhuslike ümberpaigutuste arv muutub haldama­ tuks. Kollektiivne juhtimine hägustab fookust ja lahjendab vastutust. Praktika näitab, et aeg-ajalt raken­ dub säärane tegutsemismall ka meie enda valitsemisalas. Kui sõjamängus

40 märts 2021 SÕDUR

kõrgem ülem võtab sõna viimasena, et anda oma hinnang ja kriitika alluvate tegevusele, kellele ei ole ta andnud sel­ get kavatsust ega kontseptsiooni, siis reeglina ei saa tulem olla tõhus. Teise maailmasõja üks edukamaid Briti väeülemaid feldmarssal Lord Wil­ liam Joseph Slim on öelnud: „Ma olen lasknud oma nime all välja anda hul­ galiselt operatsioonikäske ja suuniseid, kuid kogu sõja vältel ei ole ma neist üh­ tegi ise kirjutanud... Ühe käsu osa olen ma siiski alati ise kirjutanud – kavatsu­ se… See on fundamentaalne tahteväl­ jendus, mis domineerib ohvitseride ja sõdurite kõikide tegevuste üle.” Järjepidevuse tagamine ei ole kerge ja vahetevahel olenevad põhjused suurtest muutustest julgeolekukeskkonnas, glo­ baalsetest arengutest ning erinevatest objektiivsetest ja subjektiivsetest asja­ oludest. Tihti on sellisteks asjaoludeks ka juhtfiguuride soov olla revolutsioo­ niline ja uuenduslik. Seega, kui kait­

seliidule tekkis ülesanne moodustada maakaitseringkonnad, siis oli see koos­ kõlas eelmise arenguperioodi kontsept­ siooniga, kuna kaitseväe ringkondade koosseisus olid ette nähtud kaitseliidu piirkonnad ehk struktuuriliselt erilist muutust ei toimunud. Kuivõrd aga ringkond kui raam­ struktuur lakkas olemast, siis jäi hulk ülesandeid omanikuta ja omanikuta ülesandel on omadus kas hääbuda, mis võib kaasa tuua olulisi võimelünki, või leida omale uus peremees. Teine mure­ koht oli ülesande püstitus sõnastuses, et ringkond on pataljoni ekvivalent. Kauaaegsete arutelude, vaidluste ja ar­ gumenteerimise järel valmis maakaitse kontseptsioon, mille lähtealus on rel­ vastatud rahva kaitsesüsteem selgete vahejuhtimistasanditega – maakaitse­ ringkondadega, mille üheks ülesandeks oli ka komplekteerida pataljonisuurune lahingugrupp. Seega tingimused det­ sentraliseeritud juhtimiseks säilisid.


Kaitseliit Strateegiline tasand vajab oluliselt mahukamat, kuid väga läbi kaalutletud üldistavat teavet. Selle tasandi otsused ja neist lähtuvad mõjud on pikaajalised, samuti mõõdikud otsuste mõjude hin­ damiseks ei toimi kohe. Igal otsusel on alati mingi mõju, mille omakorda võib jagada kolme kategooriasse: soovitud, soovitust etem või soovitust negatiiv­ sem mõju.

Tehtud-mõeldud

Joonis 2

Klassikaline juhtimistasandite mudel

Strateegiatasand

Operatsioonitasand

Taktikatasand

Kokkusurutud juhtimistasandite mudel

Strateegiatasand Operatsioonitasand Taktikatasand

Tavaliselt on juhtimistasanditel omavaheline ülekate, mis on rohkemal või vähemal määral lõimunud. Väik­ semate riikide suunitlus on kasutada rohkem kokkusurutud mudelit. Liig­ ne kokkusurutus toob endaga kaasa riske, mille olemust selgitab joonis 2. Staapide vähendamise tagajärjel on kaitseministeeriumi valitsemisala juh­ timisstruktuur lame, mis tähendab, et strateegiliste ja taktikalis-administra­ tiivsete otsuste langetamine toimub sa­ mal juhtimistasandil. Juhtimistasandite toimimist saab kirjeldada USA õhuväe kolonel John Boydi välja töötatud OODA (Observe– Orient–Decide–Act, ee VOOT, vaat­ le-orienteeru-otsusta-tegutse) silmuse mudeliga. See on suurepärane eeskuju, kuid siiski kokpiti vaade, mida ei saa ilma ümberkorraldamiseta rakendada stra­ teegilisele tasandile. Soovituslikult võib kasutada MAPD (Monitor-Assess-Plan-Direct ehk eestistatult JHPJ – jälgi-hinda-planeeri-juhenda) mudelit. Suur erinevus juhtimistasandite vahel on teabe ja mõjude detailsusaste.

Taktikalis-administratiivtasandi otsus­ tamine on kiire, pisidetailidest koosnev, kohe mõõdetav ja tajutav. Juhtimista­ sandite samastumine toob tihti kaasa selle, et administratiivsed toimingud ja otsused muutuvad domineerivaks, tähtajad lähenevad, aruandlussurve on pidev, aega analüüsideks ja läbi­ kaalutud kavadeks on vähe. Tulemiks on tihti „tehtud-mõeldud” toimimis­ mudel, kus strateegilisi otsuseid lan­ getatakse taktikalisele tasemele omase detailsusastmega. Sellega võib muuhulgas kaasneda avara suhtevõrgustiku ja korporatiivse­ te sidemetega, kuid mitteammendava ettevalmistusega inimeste esiletõus, kes tegutsevad enesekindlalt ja langetavad otsuseid, aga tegelikult võiks/peaks need otsused jätma teistele. Riigi julgeolek sõna otseses mõttes sõltub tõhusast strateegilisest käitumi­ sest, otsustest, paindlikust kõikehõlma­ vast poliitikast, sise- ja välisriiklike või­ maluste vormimisest jätkusuutlikuks julgeolekukeskkonnaks ja selle tagami­ seks oluliste võimete loomest. Sajandeid tagasi Sun Tzi kirjapandud tõde, et stra­ teegia ilma taktikata on pikk tee võidu­ ni, taktika ilma strateegiata aga müra enne lüüasaamist, kehtib ka tänapäeval ja meil on mõistlik seda järgida. Seega maakaitseringkonna staapi­ de loomine lõi juhtimisselguse ja eel­ duse juhtimistasandite mõistlikuks rakendamiseks ning oli kooskõlas juhtimisteooriatega. Inimvara on loomulikult alati pii­ rang, kuid mitte vääramatu takistus. Tuleb valida intuitiivse ja analüütili­ se juhtimise vahel, teha teadlik valik, et juhib juht, mitte juhtkond, et juhti toetavad staabid ja struktuurid oleksid adekvaatsed ja juhtimistasanditele vas­ tavad. Loomulikult on selleks vaja juba eespool mainitud juhti, kes omakäeliselt on võimeline kavatsust kirjutama. Kui

SÕDUR märts 2021 41


Kaitseliit

strateegiline staap on ja peabki olema analüütiline, siis operatiiv- ja taktika­ tasandi staabid saavad suurepäraselt olla intuitiivse meetodi järgijad. Nagu õppus Siil 2018 näitas, olid ringkondade staabid ja malevate juhti­ miselemendid olemas ja tegutsemisvõi­ melised. Oli hea näha ja kohata endi­ seid malevapealikke, kauaaegseid erus ja reservis olevaid kamraade tegevuses. See on hästi ettevalmistatud, motivee­ ritud, kuid tihti alahinnatud peidetud ressurss, mis on alati vabatahtlikkuse eetosest ja pühendumisest saadaval. Nagu elu näitas, oli ringkondlik juhti­ mine kaitseliidule vastuvõetav ja orga­ nisatsioonikultuurile omane ja sätestati ka kaitseliidu seaduses. Sellele eelnenud juhtmalevate mõte paraku mitte ja põhjusega. See ei loonud ei detsentra­ liseeritud juhtimisaluseid ega loogilisi juhtimistasandeid.

Lahingugruppidest

Kaitseliidu arendamine on olnud pikk ja kaasav protsess. Parim dokument kaitseliidu olemuse hindamiseks ja juurte juurde naasmiseks on 1925. aastal kinnitatud põhikiri, mille § 19 ütleb selgelt: malev ja malevkond on majandus-administratiivüksused. Ope­ ratiivselt jaotatakse malevad ja malev­ konnad üksusteks nii nagu kaitseväe üksused. Seega ringkondade staapide ja lahingu­gruppide moodustamine on igati loogiline ja vastavuses nii ajaloolis­ te kui ka praeguste regulatsioonide ning vajadustega. Tuleb ka meeles pidada, et ühegi rühmitise suurus ei ole juhuslik, vaid johtub sõjapidamise ajaloo käigus omandatud kogemustest. Väita, et nii suure liikmeskonnaga organisatsioonile käib püstitatud üles­ anne üle jõu, on selgelt organisatsiooni alahindamine. Lahingugrupi komplek­ teerimise ülesanne on hoopis teist laadi ja langeb pigem ametnikuliku käitu­ miskultuuri valdkonda. Kolonelleitnant Toomas Väli artik­ kel „„Lühhike öppetus” kaitseliitlaste vääramatust jõust” ajakirjas Sõdur (nr 2/2020) on üks suurepäraseid näiteid selle küsimuse lahendamisel. See, et la­ hingugrupi arendamine oli teatud aja­ perioodil prioriteet, ei vähenda kaitselii­ du teiste struktuuriüksuste tähtsust ega loo erinevat liikmelisuse kategooriat. Selge on see, et tegemist on kerge­ jalaväe, piiratud ümberpaiknemise

42 märts 2021 SÕDUR

Kaitseliidu Kirde maakaitseringkonna lahingugrupi lahinglaskmised 2018. aastal

võimega tüüpüksusega. Kuid nende rakendamine ongi põhiliselt mõeldud ringkonna vastutusalal. Samas, vaja­ duse korral oleks neid võimalik siira­ ta ükskõik millisesse Eesti piirkonda, kasutades selleks kasvõi Elroni ronge. Hea näide ajaloost on kindral Joseph Gallieni improviseeritud Pariisi taksode kasutamine oma üksuste ümberpaigu­ tamisel ja positsioonidele viimisel. See manööver ei olnud mitte ainult suure­ pärane näide loomingulisusest, vaid ka strateegilisest mõjust, mis kallutas sõja kulgu Antanti riikide kasuks. Kas lahingugrupp on rakendatav ka kriisiolukorras, kus juhtroll on sise­ ministeeriumil? Loomulikult on ja seda nii konventsionaalsete sõjaliste ülesan­ nete, sh mobilisatsiooni tagamiseks, kui ka sisejulgeoleku kindlustamisel. Tasub vaid meenutada õppust Siil 2018, kus Põhja maakaitseringkonna lahingugru­ pi ülesanne oli blokeerida vastase eri­ üksuste ja paramilitaarsete elementide mõju all olev linn, see kõigi lahinguees­

kirjade kohaselt puhastada, isoleerida võtmeobjektid ja luua politseile nende kiireks ja efektiivseks hõivamiseks pari­ mad tingimused. See operatsioon saatis välja väga tugeva strateegilise sõnumi nii oma inimestele kui ka vastasele. Professio­ naalsust ja sügavat üksteisemõistmist tugevdaval juhtimisel rajanev kollek­ tiivne pingutus on väikeriigi võimalus saavutada suurem tegutsemisvõime, kui seda eeldab ressursside ja ametkonda­ de võimete aritmeetiline summa. See aitab hoida initsiatiivi ja suruda vasta­ sele peale oma tahet. Ametkonnasisene töö ja ametkondade vaheline koostöö annavad põhialuse asümmeetriliseks tegevuseks.

Sümmeetria muutmine

Sümmeetriat võib muuta kahel eri­ neval moel: asümmeetriliselt või dis­ sümmeetriliselt. Nende olemuse selge defineerimine on ülioluline, sest see suhestub alati vastasega ja võimaluse­


Kaitseliit todile, kuna uuriv meetod võib nende sõnul sisaldada liiga palju valearvestusi. Normatiivne seevastu võimal­ dab matemaatilist modelleerimist, süsteemi­analüüsi, operatsioonianalüü­ si, eesmärkide puud, teoreetilisi graafi­ kuid. See võtab arvesse tulevikutrende, kuid põhineb suuresti eelmiste konflik­ tide ajaloolisel kogemusel. Seda, et Vene relvajõud poleks arenenud, me kahjuks väita ei saa. Nagu ei saa väita, et neil puudub tulejõud standardolukordade lahen­ damiseks. Sõjategevus Tšetšeenias, Gruusias (Georgias), Ukrainas, Süü­ rias ja Liibüas annab piisava ülevaa­ te nende arengutest. Väikeüksuste varitsused, mis esimeses Tšetšeenia sõjas olid Vene väekoondisele ebamu­ gavad, ei andnud sama efekti enam teises. Tuli, sh ennetav, ja manööver andsid VFi vägedele suhteliselt vaba liikumisvabaduse.

Maakaitse on oluline

Foto: Martin Andreller

ga tema tahte üle domineerida. Seega on oluline aru saada, milline on meie potentsiaalse vastase asümmeetriline nägemus. Vastuse annab Vene Föderatsiooni (VF) relvajõudude poliitameti ülem kolonel kindral Andrei Kartapolov: „See on pidev protsess vastase nõrkuste otsimiseks, nende võimendamiseks ja tahte nõrgestamiseks. See võimaldab meil [VF] kasutada minimaalse ressur­ siga vastase enda tegevusi, nende eksi­ musi, et tagada enda üleolek, kombi­ neerides majanduslikke, diplomaatilisi, informatsiooni- ja sõjalisi riigivõimu teostamise vahendeid. Edu kriteeriu­ miks on vastase kõige haavatavamate ja nõrgemate alade täpne määratlemine ja nende vastu tegutsemine.” Asümmeetria on sisuliselt süm­ meetria puudumine. See on nagu kolme­mõõtmeline male, kus hoolima­ ta sellest, et kõik käigud tehakse vas­ tasmängija silme all, võivad võimalike käikude valikusuurus ja nende kombi­

natsioonid ikkagi üllatusi valmistada: isegi kui vastasmängija aimab, mis on tulemas, ei suuda ta sageli enam midagi ette võtta. Oskus vastata igale vastase käigule kahe-kolme oma käiguga või suurendada oma malendite arvu on märkimisväärne eelis. Väikeüksuste taktika ei loo asüm­ meetriat, isegi kaitseliit organisatsioo­ nina üksi ei ole selleks võimeline. Kait­ seliit on pigem üks malend, ja ilmselt ratsu, kes oluliselt laiema soorituspro­ fiiliga kui konventsionaalsed tegevused suudab anda olulise panuse riigikaitse laia käsitlusse, mida mängitakse liitlas­ suhete NATO kontekstis. Dissümmeetria on tasakaalu rik­ kumine sümmeetria skaalal. Dissüm­ meetriat on võimalik lahendada stan­ dardolukordadega. Vene relvajõududes kasutatakse reeglina kahte prognoosi­ meetodit: uurivat ja normatiivset. Vene Föderatsiooni relvajõudude sõjalise koolkonna arvamusliidrite sümpaatia kuulub ilmselgelt normatiivsele mee­

Pole keeruline luua relvastatud rahva kaitsesüsteemi, kus maakaitse on oluli­ ne, läbi mõeldud, kaitseliidu eripärasid arvestav, kõiki kaasav protsess, mitte abstraktne üksus. Visioonist lähtuv, tuleviku suunitlusi arvestav, võimeid ja soovitud seisundeid kirjeldav tegevus­ tik, kus ühiskonnale ja selle isamaali­ selt meelestatud inimestele on loodud võimalus rakendada oma õigust kaitsta riiki ja meie inimesi; on vundament, millele saab julgeolekut toetada. Eespool kirjutatu annab väikese ülevaate olustikust, mõttemudelist ja katsumustest maakaitse kujundamisel. See on ka vihje, miks kaitseliidu aren­ gukava selline on. Me peame olema suutelised endiselt varustama oma ini­ mesi hoolimata tuleviku raskustest ning usaldama ja uskuma vaba tahte jõudu. Peame juhtima olukordi detsentrali­ seeritult, orkestreeritult, näidates üles omaalgatust, ja looma sihtstruktuure, mida on võimalik vormida ülesande ja olukorra kohaselt. Peame toetama ühiskonda ja toe­ tuma ühiskonna tugevustele ning aru saama, et sõda ja lahingutegevus on suguluses, kuid mitte sünonüümid. Peame aru saama, et kogu ühiskonna­ ga tegutsedes oleme võimelised võitma sõda ilma lahingutegevuseta. Kaitselii­ du arengukava on rajatud just sellisele loogikale.

SÕDUR märts 2021 43


COVID 19

Ajateenijate koh

Autorid: Kairi Kasearu Eliise Järvala, Avo Trumm Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut, strateegilise jätkusuutlikkuse kompetentsikeskus (SJKK)

O

leme endiselt pistmas rinda nähtamatu vaenlase SARS COVID-19-ga, ilmselt küll mõnevõrra teadlikumalt ja paremi­ ni ettevalmistatuna kui 2020. aasta kevadel. Samas ei ole olukord ise paljuski muutunud ning piiranguid ja enneta­ vaid kaitsemeetmeid tuleb endiselt jäl­ gida. Et praeguses olukorras paremini toime tulla, on mõistlik heita tagasi­ vaateline pilk senisele kogemusele. Kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Heremi korraldusel jäid ke­

44 märts 2021 SÕDUR

vadise eriolukorra ajal ajateenijad oma väeosadesse 17. märtsi seisuga 1. maini ning väljaloale lubati vaid põhjendatud erandjuhtudel. Sellest korraldusest ajendatuna lisati „Kait­ seväe inimressursi kompleksuurin­ gu küsitlusse” eriolukorra plokk, kus ajateenistust lõpetavatel ajateenijatel paluti hinnata eriolukorrast tingitud muutusi nii isiklikus plaanis kui ka üldisemalt teenistuses.

Ajateenija eriolukorras

Ajateenijatele esitati 16 väidet (joo­ nis 1), mille kohta nad said avaldada oma arvamust kas väitega nõustudes või mitte nõustudes viiepunktilisel skaalal. Kõige enam tundsid ajateenijad eriolukorra ajal muret oma koduste


pärast (77%) ning leidsid, et tee­ nistuse ajal karantiinis olemine oli stressirohkem kui sellele eelnenud ta­ vapärane teenistus (72%). Ankeedis said ajateenijad kirjutada ka vabas vormis oma arvamuse eriolu­ korra mõjude kohta. Nendest selgub, et muret ja stressi tekitavad kohtumisvõi­ maluste puudumine oma tüdruksõbra/ elukaaslase ja vanematega, olulistest sündmustest kõrvalejäämine (nt lähi­ sugulase matus) ja väliskeskkonnaga kokkupuutumise võimaluste puudu­ mine kõige üldisemalt. Ajateenijate mure enda ja lähedaste

eriolukorras mullu kevadel

pärast on selgelt seotud majandusliku kindlustatusega. Eriolukord tähen­ das lisaks terviseriskile ka majan­ dusliku ebakindluse suurenemist ning see paistab selgelt välja ka ajatee­ nijate puhul. Ajateenijad, kes teenistus­ se tulles olid kogenud raskusi igapäe­ vasel majanduslikul toimetulekul, olid

SÕDUR märts 2021 45

COVID 19

hanemine


COVID 19

eriolukorras ka rohkem mures enda ja lähedaste heaolu pärast. Üldistades võib öelda, et eriolukorra ajal sotsiaalne ja majanduslik haavatus võimendus. Üle poole ajateenijate jaoks muu­ tusid ka tulevikuväljavaated ebakind­ laks (58%). Lisaks üldise ebakindluse väljendamisele tõid ajateenijad esile, et väeosas püsivalt viibimine vähendas nende võimalusi sillutada sujuvamat teed ajateenistusest tsiviilellu naasmi­ seks (nt tööotsingud, oma firma tege­ vuse juhtimine, treeningutega jätkami­ ne, taastusravi jms). Suurenenud mure- ja stressitunne ei toonud aga automaatselt kaasa suure­ mat tunnetatud vajadust tugiteenuste (psühholoog, sotsiaaltöötaja, kaplan) järele, vaid iga kaheksas ajateenija nõustus väitega, et eriolukorra tõttu tundsid nad suuremat vajadust tugitee­ nuste järele. Andmed näitavad, et tugiteenuste poole pöördusid rohkem need, kelle mure- ja stressifoon oli kõrgem (tund­ sid rohkem muret oma lähedaste ja ter­ vise pärast, tajusid suhete pingestumist ülemuste ja kaasteenijatega jms).

Piirangud

Eriolukorrast tingitud liikumispiiran­ gute puhul võis eeldada, et suhted tee­ nistuses võivad halveneda. Ajateenija­ test 59% arvates muutusid ajateenijate omavahelised suhted pingelisemaks ning 48% leidis, et suhted ülematega pingestusid. Oluline on siinkohal rõhutada tõi­ ka, et eriolukorra tõttu tajusid suhete pingestumist nii omavaheliste suhe­ te puhul teenistuskaaslastega kui ka ülematega rohkem eesti kodukeelega ajateenijad vene kodukeelega ajateeni­ jatega võrreldes. Ilmselt võib selle taga peituda nii see, et COVID-19 olukorra tõsidust tajuti erinevalt, kui ka see, et eriolukorrale eelnenud omavahelist lä­ bisaamist peegeldav suhete baastase on erineva kodukeelega ajateenijate puhul erinev. 2018/2019. aasta kompleksuuring tõi esile, et vene kodukeelega ajateenijad tajuvad ülematega suhetes rohkem isik­ likul pinnal tekkivaid ebakõlasid ning eesti kodukeelega ajateenijate puhul esi­ neb rohkem teenistusprobleeme. Eriolukorraga kaasnenud muutu­ sed olid universaalsed ning rakendusid kõigile ajateenijatele ühtemoodi, mõju­ tades teenistuses väljaõppe korraldust

46 märts 2021 SÕDUR

Täiesti nõus või nõus Joonis Ei ole nõus ega vastu Ei ole nõus või ei ole üldse nõus

Ajateenijate eriolukorra mõjudele antud hinnangud

14% 9%

77%

suurenes mure koduste pärast tekitas karantiinis olemine oluliselt rohkem stressi muutusid ajateenijate vahelised suhted pingelisemaks tekkis ebakindlus tulevikuplaanide osas

16% 12%

72% 59%

21%

20%

58%

21%

21%

18%

57%

vähenesid sportimisvõimalused muutusid suhted ülematega pingelisemaks mõistsin selgemini kaitseväe rolli kriisiolukordades

48%

25%

26%

26%

28%

45%

26%

suurenes mure oma tervise pärast

37%

26%

38%

muutus väljaõpe intensiivsemaks

35%

29%

36%

kannatas sõjalise väljaõppe tase

35%

27%

39%

kasvas motivatsioon spordiga tegelemiseks kannatas juhtimisalase väljaõppe tase

34%

32%

34%

28% 28%

28%

suurenes iseseisva õppetöö maht

25%

32%

19% 13%

ning väljalubade andmist ehk paigutu­ des pigem teenistusprobleemide alla. Kaitseväe seisukohast on oluline teada, kas ja mil määral mõjutas eriolu­ kord väljaõpet. Ajateenijate hinnangud on selles suhtes üsna lahknevad: väga jämedates piirides leidis kolmandik vas­ tanutest, et väljaõppetase langes, pisut üle kolmandiku arvas, et väljaõppetase jäi samaks (ei langenud) ning alla kol­ mandiku ei osanud selget hinnangut anda (joonis 1). Kuigi ligikaudu kolmandiku hin­ nangul erialase ja sõjalise väljaõppe tase kannatas, suurenes veerandi jaoks ise­ seisva õppetöö maht ning kolmandiku jaoks muutus väljaõpe intensiivsemaks. Väljaõppe mahu suurenemist tajusid rohkem vene kodukeelega ajateenijad ning need ajateenijad, kelle haridustase oli madalam. Väljaõppe kõrval on olulise täht­ susega ka ajateenijate motivatsioon. Ajateenijad tõid just oma vabades vas­ tustes sagedamini esile, et motivatsioon

40%

32%

kannatas erialase väljaõppe tase

kasvas soov panustada riigikaitsesse suurem vajadus tugiteenuste järele (kaplan, psühholoog, sotsiaaltöötaja)

44% 43%

34% 16%

1

48% 72%

eriolukorra tingimustes langes ning nooremseersantide vaates oli rühma raskem motiveerida. Üheks motivat­ siooni langetavaks teguriks on suurem ebaõigluse tajumine, mis muuhulgus seostub erandite tegemisega väljaloale lubamisel (mis klassifitseerub erandiks ja mis mitte) või sellega, mil määral on tagatud ajateenijatele puhkeaeg ja vaba aja sisustamise võimalused. Samas toodi esile ka teistsuguseid kogemusi, kus just rõhutati eriolukorra positiivset mõju rühma ühtekuuluvus­ tundele ning huvitava näitena toodi esi­ le suuremat sõltumatust tegevväelastest oma rühma juhtimisel.

Eriolukorra mõju rahulolule

Millise jälje jättis eriolukord ajateenijate üldisele rahulolule teenistuse ning välja­ õppega? Kuigi eriolukorrast tingitud piirangud muutsid teenistust, siis võr­ reldes eelnevate aastakäikudega üldine rahulolu teenistusega pigem suurenes (joonis 2).


Reservi arvatud ajateenijate rahulolu

Joonis 2

üldiselt rahul ajateenistusega

54% 36%

2018

43%

2019

rahul väljaõppega

41%

2018

45%

2019

2020

53%

2020

pole rahul ajateenistusega

44%

2018

37%

2019

28%

2020

pole rahul väljaõppega

36%

2018

28%

24%

2019

2020

2019. aastal reservi arvatud ajateeni­ jatega võrreldes kasvas teenistusega ra­ hulolevate ajateenijate osakaal 11 prot­ sendipunkti võrra ning 2018. aastaga võrreldes koguni 18 protsendipunkti. Väljaõppega rahulolu on samuti aastate kaupa kasvanud. Eriolukorrast tingitud muutuste ta­ jumise intensiivsus oleneb rahulolust teenistusega. Võib eeldada, et märtsi keskpaigaks oli ajateenijatel üldine ra­ hulolu või rahulolematus ajateenistuse­ ga välja kujunenud ning sellele pinna­ sele langesid eriolukorraga kehtestatud piirangud. Ajateenijate kõrgem rahulolu ajateenistusega väljendus eriolukorras kaitseväe rolli suuremas väärtustamises ja isiklikus panustamisvalmiduses.

Kogemus erinevates väeosades

COVID-19 kimbutas väeosasid erine­ valt ja see kajastub ka ajateenijate hin­ nangutes. Me ei too siin detailset vaadet väeosade kaupa, vaid eristame ajateeni­ jate hinnangud väeosa asukoha järgi. Mure enda ja lähedaste käekäigu pä­ rast on universaalne ning ootuspäraselt piirkondade vahel erinevusi keskmistes hinnangutes esile ei tule.

Küll aga ilmneb, et väljaõppetase kannatas eriolukorra tõttu enim Tal­ linnas ja Ämaris ning kõige vähem Pal­ diskis ja Võrus paiknevate ajateenijate hinnangul. Samas tajusid Ämaris aja­ teenijad keskmisest rohkem suhete pin­ gelisemaks muutumist teenistuses ning Tapal jällegi keskmisest vähem. Eriolukorraga kaasnenud positiivsed tahud, nagu selgem arusaamine kaitse­ väe rollist kriisiolukorras ja suurenenud huvi riigikaitse ning sporditegemi­ se vastu, on iseloomulikud Tallinnas paiknevate väeosade ajateenijatele ning keskmisest madalamalt hindasid seda aspekti Ämaris asuvad ajateenijad. Jõh­ vis paiknevad ajateenijad tulevad aga esile keskmisest kõrgemate hinnangu­ tega väljaõppe intensiivsemaks muutu­ mise kohta.

Kõrgema rahuloluga ajateenijate jaoks oli eriolukord vähem traumeeriv, kuid rahulolematuse foonil eriolukord pigem võimendas ebakõlasid. Kuigi võiks eeldada, et säärase tu­ lemuse taga peitub vene kodukeelega ajateenijate suurem osakaal Jõhvis paik­ nenud väeosades, siis see on ainult pool seletust. Teine pool pigem kinnitab väeosa rolli väljaõppe intensiivsemaks muutumisel. Nimelt ka Jõhvis paik­ nevate eesti kodukeelega ajateenijate hinnangud väljaõppe intensiivsemaks muutumise kohta eriolukorras on kõr­ gemad kui eesti emakeelega ajateenijatel teistes väeosades. Kokkuvõtvalt võib öelda, et kuigi koroonakriis muutis elukorraldust kõi­ gis elusfäärides ja puutumata ei jäänud ka ajateenistus, siis üldiselt saadi krii­ siga hästi hakkama. Eriolukord langes juuli eelkutse ja oktoobri põhikutse ajateenijate jaoks teenistuse teise pool­ de, mistõttu üldine rahulolu foon aja­ teenistusega oli selleks ajaks juba välja kujunenud. Kõrgema rahuloluga ajateenijate jaoks oli eriolukord vähem traumeeriv, kuid rahulolematuse foonil eriolukord pigem võimendas ebakõlasid. Eriolu­ korras tuli selgemalt esile, kui oluline on ajateenijate jaoks side lähedastega ja võimalus osaleda väeosast väljaspool toimuvates tegevustes.

SÕDUR märts 2021 47

COVID 19

Madalama rahulolu taustal süvenes mure enda ja lähedaste pärast ning pin­ gestusid suhted ülemate ja teiste ajatee­ nijatega. Samas väljaõppetaseme langus ühelt poolt ja intensiivistumine teisalt on rahuloluga ajateenistusega kaheti seotud. Väljaõppetaseme langust eriolukor­ ras tajusid keskmisest vähem need aja­ teenijad, kes jäid teenistusega väga ra­ hule, kuid samas ka need, kes ei jäänud üldse rahule. Viimaste puhul on ilmselt juba eelnev rahulolematuse foon nii suur, et nad väljaõppesse ise väga ei pa­ nusta ja seega ei tajunud ka eriolukorras väljaõppetaseme langust. Väljaõppe mahu suurenemisel eriolukorras on rahuloluga sarnane seos. Väljaõppe intensiivsemaks muutumi­ se tajumine võib suurendada rahulolu ajateenistusega, kuid teisalt ka rahulole­ matust. Seda siis olenevalt eelhäälestu­ sest ja sellest, mida ajateenistusest ooda­ takse. Näiteks nende ajateenijate puhul, kes teenistuse alguses tulid teenistusse kutse alusel ning ajateenistuse vaba­ tahtlikkuse korral oleks jätnud üldse teenistusse tulemata, seostub väljaõppe intensiivsemaks muutumise tajumine madalama rahuloluga. Seevastu nende ajateenijate jaoks, kes oleks teenistusse tulnud ka vabatahtliku teenistuse korral, väljaõppe intensiivse­ maks muutumine on seotud pigem kõrgema rahuloluga. Vaadates konk­ reetsemalt, kuidas on üldine rahulolu väljaõppega seotud tajutud muutustega väljaõppes eriolukorras, siis väljaõppega väga rahule jäävad ajateenijad ei tajunud eriolukorras väljaõppetaseme langust, küll aga toovad nad keskmiselt enam esile väljaõppe muutumist intensiiv­ semaks ja iseseisva töö mahu suurene­ mist. Võib järeldada, et on teatud grupp ajateenijaid, kellele eriolukorraga kaas­ nenud muutused väljaõppes pigem so­ bisid ning see väljendub ka nende suu­ remas rahulolus nii teenistusega üldiselt kui ka väljaõppega kitsamalt.


Ajalugu

„Heinakuhja süütamine” – Vene emigrantide strateegia Nõukogude Liidu vastu ja Eesti roll selles Autor: Igor Kopõtin filosoofiadoktor (PhD), kaitseväe akadeemia strateegia suuna lektor

E

esti on olnud sajandeid teiste riikide sõjatallermaaks. Võitlus Baltimaade pärast käis keskajal, uusajal, lähiajaloos ja jätkub ka praegu. Kahe maailmasõja vahel olid Venemaa kodusõja kaotanud valgetel oma plaa­ nid, kuhu mahtusid ka Baltimaad. Venemaa poolt vaadates, eriti pärast seda, kui Peeter I rajas 1703. aastal Nee­ va jõele Vene pealinna Peterburi, on Baltimaid peetud oluliseks strateegilise kaitse eelpostiks. Lääne poolt vaadates olid Baltimaad samuti puhvriks Vene ja Lääne tsivilisatsiooni vahel. Pärast esimese maailmasõja lõppu kaardile tekkinud kolm riiki moodustasid Lää­ ne geopoliitikas üsna oluliseks peetud sanitaarse kordoni, mis pidi takistama bolševismi ideede ja mõjude levikut Euroopasse. Venemaa kodusõja (1917–1922) väl­ tel oli Eesti oluline platsdarm Loode­ armee pealetungiks revolutsioonihälli­ le – Petrogradile. Sõdadevahelisel ajal (1918–1939) muutus siinne territoo­ rium Lääne ja Nõukogude Vene eri­ teenistuste lahinguväljaks. Vene valged emigrandid koostasid ka uued plaanid Baltikumi kasutamiseks platsdarmina võimalikuks pealetungiks Nõukogude Liidule.

Vene üldsõjaline liit

Kuigi Vene kodusõda jätkus kuni 1922. aastani, peetakse Krimmi pool­ saarel tegutsenud kindralleitnant pa­ run Pjotr Wrangelli Vene armee sõjalist kaotust 1920. aasta sügisel Vene valgete kaotuseks kodusõjas. Krimmi evakuee­ rimisel viidi meritsi Türki ligi 150 000 Vene valgekaartlast ja sõjapõgenikku.

48 märts 2021 SÕDUR

Kindral Arkadi Valujevi plaan pealetungiks Moskvale valmis 1929

Wrangeli armee põgenikud saabusid 1920. aastal Krimmist Gallipoli poolsaarele

Orkestri saatel ja marsiga sõjaväelaagri ehitustöödele

Esialgu õnnestus Wrangelli armeel säilitada lahingukord ja distsipliin. Tema väed paigutati Gallipoli pool­ saarele, kus nad viibisid organiseeritult sõja­ väelaagris mitme aasta jooksul. Kuna lootus uue sõjalise operatsiooni alustamiseks haihtus, pidi Vene armee juhtkond lõpetama „Gallipoli istumise” ning 1921. aastal organiseerima valge­ kaartlaste ümberpaiknemise Balkanile. Aastatega hajusid Wrangelli armee ja teiste Vene valgete relvaformeeringu­ te endised liikmed laiali mööda kogu maailma. Venemaalt lahkus ligi 2 mil­ jonit inimest: sõjaväelased, haritlased, vaimulikud ja aadlikud ehk enamjaolt rahvuslik eliit. Emigratsioonis viibides ei matnud parun Wrangell ja mõned teised Vene valgekaartlaste liidrid maha relvasta­ tud võitluse jätkamise ideed. Nende jaoks olid emigratsiooni sattunud Vene sõjaväelased justkui ajutiselt oma riigi kaotanud ja mööda maailma hajunud armee. See armee pidi oma riigi tagasi vallutama. Wrangell pidas võimalikuks kõik emigrandid ühel hetkel lippude alla kokku kutsuda otsustavaks retkeks Venemaa vabastamiseks bolševikkude ikkest. Selleks otsustas ta luua 1924. aastal Vene üldsõjalise liidu (Русский Обще-Воинский Союз, ROVS). Sel­ les organisatsioonis oli kuus osakonda ja kaheksa territoriaalset allorganisat­ siooni, mis hõlmasid peale Euroopa ka kogu maailma. Vene valgekaartlaste ühingud väljas­ pool Euroopat olid Hiinas, Egiptuses, aga ka eksootilisemates kohtades, nagu Liibanon ja Süüria. Kokku võis ROVSi õitseajal 1925. aastal organisatsioonis olla 35 000 sõjaväelast, kellest 19 000 kuulusid sõjaväestatud ühendustesse. Liidu peamine ülesanne oli säilitada Vene emigratsiooni sõjaline võime ning


Ajalugu Kornilovi polgu staabiohvitserid Gallipoli poolsaarel. Kuigi kindral Lavr Kornilov oli hukkunud juba 1918, eksisteeris temanimeline polk eksiilis 1924. aastani

valmistuda sõjaks Nõukogude Liiduga. Peale selle korraldas ROVS terroristlik­ ku tegevust Nõukogude Liidus, kogus luureinformatsiooni ning arendas oma struktuuri. ROVSi liidrid mõistsid, et aeg töötas emigratsioonile vastu, sest emigrandid hakkasid kaotama usku Venemaale naasta, kohanesid uue eluga ning hajusid aina rohkem mööda maa­ ilma laiali. Seetõttu töötas endine Lõuna-Vene­ maa valgearmee kindral Arkadi Valujev 1929. aastal plaani ROVSi peale­tungiks Nõukogude Liidule. Plaan oli koosta­ tud üksikasjalikult: selles oli kavatsus, tulevase sõja strateegia ja taktika kirjel­ dus ning põhjalik mobilisatsioonikava.

Valujevi plaan

Valujevi plaani järgi tuli käsu peale koondada ROVSi osakondades re­ gistreeritud valgeid emigrante kokku kolonnidesse. Üksused oleks tulnud koondada nii maismaad pidi kui ka

meritsi Nõukogude Liidu piiririiki­ desse, kaasa arvatud Eestisse, et tun­ gida Nõukogude Liitu sisse. Valgekaartlaste kolonnid pidid liikuma eri suundadest Moskva pea­ le ning vallutama selle. Valujevi ar­ vestus seisnes selles, et Nõukogude inimesed ei olnud bolševike võimu­ ga rahul ning valgete emigrantide sissetungi korral puhkeks Venemaal laiaulatuslik mäss. Ülestõusnud maarahvas ja ülejook­ sikud Punaarmeest liituksid valge­ te partisanidega ning sissetunginud kolonnidest saavad operatsiooni käi­ gus arvukad sõjakoondised. Piiriala­ dest initsieeritud mäss pidi ulatuma Moskvani, kus rahvamasside survel oleks langenud Nõukogude võim. Seejuures mõistsid Valujev ja teised ROVSi liidrid, et valgete partisanide sissetung võib toimuda ainult välisrii­ kide ulatusliku toetuse ehk intervent­ siooni korral. Küsimus oli vaid selles,

kas toetuda Inglismaale ja Prantsus­ maale või hoopis Saksamaale. Ühtlasi pidasid nad oluliseks mängida inter­ ventsioonis ise juhtivat rolli. Valujev nimetas seda sissetungi interventsiooniks ning plaanis kirjel­ datud strateegiat „heinakuhja süüta­ miseks”: hein hakkab põlema äärtest ning jõuab suure leegina kuhja tippu. Valujev arvestas Clausewitzi teooriast tuletatud tõdemusega, et Venemaad puhtsõjaliselt ei ole võimalik kuna­ gi vallutada. Seetõttu tegi ta panuse Nõukogude Liidu sisemiste vastuolu­ de ärakasutamiseks üldrahvaliku mäs­ su õhutamiseks.

Valged emigrandid Eestis

Valujevi plaani järgi pidi Eesti terri­ tooriumilt alustama sissetungi „kaar­ diväelaste kolonn”, mida oleks juh­ tinud Peterburi kaardiväepolkudes teeninud ohvitserid ning mis oleks täienenud kohalikest Vene emigranti­

SÕDUR märts 2021 49


Ajalugu

Vene pagulased paasapühal 1927 Belgradi lähistel asuvas puhkekodus. Istuvad (vasakult) Sergei Paleolog, kindralleitnant Pjotr Wrangel, metropoliit Antoni, metropoliit Anastasi, Olga Wrangel, Pjotr Belovidov, Nikolai Tereštšenko. Ligemale aasta hiljem oli Wrangel surnud, oletatavasti mürgitas teda nõukogude agent

dest. Juhtroll ei oleks seal olnud mitte kohalikel Vene emigrantidel, vaid teis­ test Euroopa riikidest tulnutel. Selles oli ilmselt oma põhjus. Teatavasti jäid Eestisse peamiselt Loodearmees teeninud ohvitserid ja sõ­ durid, kellest suurem osa siiski rändas Eestist välja juba 1920. aastal. Nii oli Eesti valgete emigratsioon väiksearvu­ line ning killustatud sisemiste lahkheli­ de tõttu. Kõige teravam konflikt oli ko­ haliku ROVSi juhi ja mõnda aega Eesti kõrgemas sõjakoolis töötanud professor kindralleitnant Aleksei Baiovi ja endise kaardiväeohvitseri kindralleitnant Oleg Vassilkovski vahel. Sellest hoolimata korraldasid val­ ged emigrandid Eestis erioperatsioone: oma agente toimetati üle Eesti-Nõuko­ gude piiri, koguti andmeid ja plaaniti terroristlikku tegevust kommunistide vastu. Kogu ROVSi tegevus Eestis oli illegaalne, sest Tartu rahulepinguga oli keelatud Eestis igasugune Nõukogude

50 märts 2021 SÕDUR

Venemaa suhtes mittesõbralike organi­ satsioonide tegevus. Nõukogude Liidu võimud toetasid aktiivselt Eesti kommuniste ja seetõt­ tu tegid ka Eesti eriteenistused Vene emigrantidega aktiivset salajast koos­ tööd, seda eriti 1920ndatel aastatel. Olukorra tegi keeruliseks asjaolu, et Eestis tegutsenud valgete emigrantide liidrid olid seotud ka teiste riikide eri­ teenistustega. Näiteks Saksamaa, Poola ja ka Nõukogude Liidu eriteenistuste­ ga. Eesti eriteenistused püüdsid endale täpselt selgeks teha ROVSi tegevuse de­ tailid ja seda ka väljaspool Eestit.

Eesti tähtsus

Valujevi plaan siiski ei õnnestunud. See vastas küll paljude valgete emigrantide ootustele „kevadisest retkest” Vene­ maale, kuid oli tegelikult teostamatu. ROVS oli üle koormatud majanduslike küsimuste lahendamisega, et paran­ dada emigrantide igapäevaelu. Kogu

organisatsiooni tegevus oli õigupoo­ lest halvatud Nõukogude eriteenistus­ te erakordselt efektiivse vastutegevuse tõttu. Nõukogude eriteenistustel õnnestus mõrvata või röövida mitu ROVSi liidrit, värvata liikmeid oma salakuulajateks ning diskrediteerida organisatsiooni. Seetõttu kukkus läbi või jäi ära enamik ROVSi planeeritud operatsioonidest. Teise maailmasõja alguseks valgete emigrantide organisatsioonid paljudes riikides nõrgenesid ning ei suutnud enam nii ambitsioonikaid plaane ette võtta. Hoolimata sellest osalesid mõned üksikud ROVSi liikmed sõjategevuses Nõukogude Liidu vastu Soome armee koosseisus talvesõja ajal (1939–1940) ning teenisid ka Jaapani armees. Saksamaa sissetungil Nõukogude Liitu 1941. aastal ja sellele järgnenud Idakampaaniast võttis osa ligi 15 000 valget emigranti. Võttes arvesse Vene emigratsiooni koguarvu, oli see mui­


Kindral Mihhail Drozdovski nimelise polgu rivistus Gallipoli poolsaarel

Järjekordne valgete rivistus. Tipphetkel oli seal laagris 26 590 inimest

Kindral Mihhail Kutepov võtab vastu viimase rivistuse enne lahkumist Bulgaariasse 1921

dugi marginaalne osa. Valujevi plaani mõned ideed leidsid siiski rakendust osades nõukogudevastastes relvafor­ meeringutes idarindel ja Saksa eritee­ nistuse tegevuses Venemaal. Kes teab, kui Saksamaa strateegi­ line planeerimine oleks pannud avan­ türistliku Blitzkriegi asemel põhirõhu Nõukogude Liidu lagundamisele tema sisepoliitilistest, sotsiaalsetest ja rahvus­ likest vastuoludest lähtudes, siis äkki oleks Idakampaania palju edukam olnud? Igal juhul, Eesti geopoliitiline täht­ sus seisneb ja seisnes riigi läheduses Venemaale. Sõdadevahelisel perioodil mõistsid seda Vene valged, nende liit­ lased ja oponendid. Täpsemalt loe: Sissepiiramise interventsioon. Eesti osa ROVSi sõjaplaanides Bahmetevi arhiivi dokumentide põhjal. Igor Kopõtin. Ajalookultuuri ajakiri Tuna, 3 (2020), lk 89−100.

SÕDUR märts 2021 51


Ajalugu

Nõukogude Liidu lennuväljad Jätkame eelmises numbris alanud artiklit Nõukogude Liidu lennuväe tegevusest Eestis aastail 1939-1941.

Pärnu lennuväljal sakslaste pildistatud lennukivrakid 1941. aastal Foto: autori erakogu

52 märts 2021 SÕDUR


Ajalugu

ja -väeosad Eestis

aastatel 1939‑41 2. osa

SÕDUR märts 2021 53


Ajalugu

Autor: Toomas Türk lennundusajaloolane

B

aaside alla maade eraldamisel ja nende ehitamisel sõlmiti mitu ajutist laadi kokkulepet poolte käitumise kohta. Samuti tek­ kis vene poolel baaside rajamise käi­ gus lisasoove, mida esialgsetes kok­ kulepetes ei olnud. Neist suurimad olid baaside rajoo­ nidesse jäävate tuletornide NSVL-i mereväe haldusse andmine, mit­ me asula baaside territooriumilt või nende lähistelt evakueerimine (k.a Paldiski linna eesti elanikkonna eva­ kueerimine) ja ka Osmussaare NSV Liidule rendile andmine ja sealt ela­ nike evakueerimine. Need täiendavad nõudmised and­ sid omakorda Eesti poolele lootust mingeid soodustusi saada. Eelkõige loodeti koondada kõik NSVL-i väed kitsamatesse baseerumisrajoonidesse ning likvideerida neist eemale jäävad Kuusiku ja Kehtna lennuväljad. 1940. a mais toimusid Moskvas delegatsioonide läbirääkimised ning 15. mail allkirjastati kokkulepe baa­ sidele maa-alade eraldamise kohta ning teiste NSVL-i vägede Eestis vii­ bimisega seotud küsimuste reguleeri­ miseks. Lepingu lisaks oli maa-alade loetelu kolmel lehel ning kaartide komplekt neljal lehel.

Baasid Eestis

Lennuväe paiknemist puudutasid sel­ les loetelus järgmised punktid: Mandril • Pakri poolsaar – mereväebaasi ja Mere-Sõjalaevastiku Rahvakomissa­ riaadi (MSLRK) kaitseobjektide ehi­ tamiseks (sinna jäid ka Laoküla len­ nuväli ja merelennubaas) • Suurküla rajoon – MSLRK aerod­ roomi ehitamiseks (tänapäeval roh­ kem tuntud Ämari lennuväljana) • Klooga jaam – maavägede sõjaväe­ asulate ja aerodroomi ehitamiseks Hiiumaal • Kärdla ja Kidaste rajoon – sõjaväe­ asulate ja aerodroomi ehitamiseks maa- ja õhujõudude jaoks • Valli rajoon – aerodroomi ehi­ta­miseks • Vahtrepa rajoon – operatiivaero­ droomi ehitamiseks

54 märts 2021 SÕDUR

Soome väed said Karjalas 1941. a sõjasaagiks I-16 põhjal ehitatud treeninglennuki

• Kuusiku rajoon (Hiiumaal) – aero­ droomi ehitamiseks • Putkaste asunduse rajoon – sõjaväe­ asula ja aerodroomi ehitamiseks • Alatu-Metsalaasi-Muru – lennuväe polügoon 6 x 7 km suuruses Saaremaal • Roomassaare rajoon – aerodroomi ehitamiseks • Aste rajoon – sõjaväeasula ja aero­ droomi ehitamiseks lennuväe jaoks • Välja asula-Rahniku-Munaku-Sand­ la rajoon – sõjaväeasula ja aerodroomi ehitamiseks

• Kõnnu-Rahu-Mäe asula põhjapool­ se metsaääre rajoon – sõjaväeasula ja aerodroomi ehitamiseks • Operatiivaerodroom Parasmetsa asulast idapoolses rajoonis • Operatiivaerodroom Reoküla-Ki­ ratsi-Lilbi-Pihtla asula-Kõnnu rajoonis • Operatiivaerodroom Tagavere-Ka­ reda asula rajoonis • Operatiivaerodroom Kärneri-Mura­ ja-­K ingli asula rajoonis • Papisaare poolsaar – mereaerodroo­ mi alla (laevatehas jääb Eesti valitsuse kätte laevade lõpuni ehitamiseks kuni


Ajalugu Ungru lennuvälju. Varasemate kok­ kulepetega kasutada antud maa-ala­ sid, mida 15. mai leppes ei mainita, käsitleti selles leppes ajutiseks kasu­ tamiseks antud maadena, mis tuli ta­ gastada uute baaside valmimisel, kuid mitte hiljem kui 1. jaanuaril (mandril) või 1. detsembril 1941 (saartel).

Ilma- ja õhuvaatlus

Foto: Soome armee

1. detsembrini 1940, mille järel ka lae­ vatehase all olev maa-ala vabastatakse ja üle antakse) • Tammese rajoon – MSLRK ope­ratiiv­aerodroom • Kogula rajoon – MSLRK maaväe aerodroom Enamik neist maa-aladest tuli NSVL-ile üle anda 1940. a 1. juuniks, vaid mõned 5. või 10. juuniks. Nagu loetelust näha – Eesti poolel õnnes­ tus Kuusiku ja Kehtna lennuväljadest lahti saada. Uues nimekirjas ei ole ka Haapsalu rajoonis asunud Sinalepa ja

Kuna NSVL-i mereväele üle antud tuletornides olid asunud ka ilma- ja õhuvaatluspunktid, siis sätestati lepin­ gus ka vastastikune ilma- ja õhuvaat­ lusinfo vahetamine. Viimane pidi küll toimuma vaid kolmanda poole lennu­ vahendite kohta. Lepingus sätestati ka kaks lennukoridori, mida mööda võisid NSVL-i lennukid baasidesse lennata. Mõlemad koridorid olid te­ gelikult kasutuses olnud juba talvesõja ajast peale. Neist lõunapoolne lõppes aga loovutamisele kuuluva Kuusiku lennuvälja lähistel. Kehtna maa-ala üleandmiseks as­ tus sõjavägi esimesi samme 1940. aas­ ta augustis, juba pärast Eesti liitmist NSVL-iga. Pole andmeid, et NSV Liit oleks seal 1940. aastal lennuvälja ehita­ mist alustanudki. Veebruaris-märtsis kasutati endist Kehtna mõisahoonet 7. kaugpommituslennuväepolgu mees­ kondade majutamiseks, mis baseerus Kuusiku lennuväljal. Kuigi lennuväli asus üle 30 km eemal – lähemale ruu­ me ei leitud. 1941. aastal plaanitud lennuväljade ehitamise nimekirjadest leiame uuesti ka Kehtna nime. Sinalepa lennuväljal paiknenud 35. kiirpommituslennuväepolk (KPLP) kolis 1940. a juulis Haapsalule lä­ hemal asunud äsja valminud Ungru lennuväljale. Nende asemele kolis Si­ nalepale varem Kuusikul baseerunud 53. kaugpommituslennuväepolk, mis juunist-juulini oli viibinud Ukrainas, osaledes Besaraabia ja Bukoviina hõi­ vamise operatsioonis. Tagasi tulles asus Sinalepale, aga ei jäänud sinna kauaks. Juba septembris kolis see polk tagasi oma kodulennu­ väljale Kretševitšes Novgorodi lähedal ja seejärel Sinalepa enam lennuväljana kasutust ei leidnud. Põhjuseks ilmselt lennuvälja keskel asunud madalam ja pehmem ala, mistõttu muutus lennu­ väli vihmaste ilmadega kasutuskõlb­ matuks. Sobis kasutamiseks talvel, kui maa oli külmunud. Kuid 1941. a

lennuväljade ehitamise nimekirjades oli taas ka Sinalepa. 7. kaugpommituslennuväepolk ko­ lis septembris 1940 Kuusikult Jelgava lennuväljale. Ka Kuusiku lennuväli jäi seejärel lühikeseks ajaks tühjaks, kuid selle territooriumi ei tagastatud ja ka­ sutati lennuväljana ka edaspidi. 1940. aasta juunis, nn täiendava väekontingendi sissetoomisel, võttis NSV Liidu sõjavägi üle ka suurema osa Eesti sõjaväe- ja tsiviillennuväl­ jadest. Lennuüksuste ärakolimiseks anti vaid loetud päevad, kuid NSVL-i üksused asusid neile alles mitu nä­ dalat hiljem. Ilmselt oli seda sammu vaja, et ära hoida võimalikku vastupa­ nu ning vältida lennukitel välismaale põgenemist, sest lõplikuks lahkumise tähtajaks oli määratud 20. juuni, päev enne juunipööret.

Lasnamäelt Jägalasse

Tallinnas Lasnamäe lennuväljal asu­ nud 3. lennuväedivisjon ja kõik lennu­ kooli ja lennuväebaasi lennukid koliti 20. juunil Jägala lennuväljale. Vaid kaks päeva varem oli NSVL-ile üle antud Ülemiste tsiviillennuväli ning kõik seal asunud lennukid olid toodud Lasnamäele. Nüüd koliti ka need edasi Jägalasse. Jägalasse jõudsid ka Rakve­ res paiknenud 1. lennuväedivisjoni ja Tartus asunud 2. lennuväedivisjoni lennukid. Viimased olid jõudnud teha mõnepäevase vahepeatuse Jõgeva lä­ histel asunud varulennuväljal.

1940. aasta juunis võttis NSV Liidu sõjavägi üle suurema osa Eesti sõjaväe- ja tsiviillennuväljadest. 38. hävituslennuväepolk (HLP) kolis Kloogalt Lasnamäe lennuväljale alles 1940. a augustis. Üks polgu eska­ drillidest asus sel ajal ikka veel Ku­ ressaares, kus baseerus ka 52. KPLP. 1940. a augusti lõpus – septembri alguses lahkus 52. KPLP Kuressaare lennuväljalt tagasi Kiievi sõjaväering­ konda ning 38. HLP eskadrill kolis ta­ gasi oma polgu juurde. 35. KPLP eel­ salk jõudis Tartusse samuti augustis, kogu polk asus uuele lennuväljale alles oktoobris 1940. NSV Liidu lennuvägi

SÕDUR märts 2021 55


Ajalugu

aga Rakvere lennuvälja kasutusele ei võtnudki. Koos 17. juunil sisse marssinud maavägedega liikusid taas kaasa ka õhujõudude erikomandod, mis otsisid kohti võimalike uute lennuväljade ra­ jamiseks väljaspool seni kokkulepitud piirkondi. Sellest perioodist on Eesti 4. diviisi staabi ettekanne ühe NSVL-i lennuväeohvitseri nõudmisest ETK Põltsamaa osakonnale niita maha hein neile kuulunud heinamaalt, mis pidi minema lennuväljaks. Ilmselt sama maa-ala saigi tulevaseks Põltsamaa lennuväljaks ning samal ajal valiti väl­ ja ka Võhma lennuväli. 1940. a augustis jäi tühjaks ka Hiiumaal asunud Valli lennuväli. Seal baseerunud 15. HLP kolis augusti lõ­ pus Kaunase lennuväljale Leedus.

4. segalennuväediviis

1940. aastal toimus veel mitu olulist muutust NSVL-i relvajõududes. Balti riikide annekteerimise järel loodi siin uus Balti Erisõjaväeringkond (ESR) ning seni Eestis asunud üksused läk­ sid Leningradi SR koosseisust üle Bal­ ti ESR koosseisu, kuigi mõnede muu­ datustega. Samal ajal jätkus lennuväes üleminek seniselt polk/brigaad struk­ tuurilt uuele polk/diviis struktuurile. 2. augustil 1940 andis Leningradi SR ülem välja käskkirja nr 4/48395 4. segalennuväediviisi moodustamise kohta. Diviisi juhatus tuli formeerida senise 68. lennuväebrigaadi juhatu­ sest, asukohaga Krasnogvardeiski lin­ nas. Mis varem ja ka praegu on tuntud Gattšina nime all. Diviisi koosseisu määrati järgmised üksused: • 63. KPLP (mis oli alles eelmisel päeval ümber nimetatud endisest 3. kergepommituslennuväepolgust, oli kasutanud R-5SSS kergeid pommitus­ lennukeid ja pidi alles ümber õppima SB pommituslennukitele), ning asus samuti Krasnogvardeiskis e Gattšinas. See üksus oli enne 4. diviisi koosseisu määramist kuulunud sama 68. lennu­ väebrigaadi koosseisu. Polku teenin­ das 123. lennuväebaas, mis asus ka Gattšinas. • 35. KPLP, mis asus Tartus, koos seda teenindava 44. lennuväebaasiga. Oli allunud varem eriülesannetega lennuväegrupile. • 24. KPLP, koos 139. lennuväe­

56 märts 2021 SÕDUR

SB vrakk Võhma lennuväljal kuulus kas piirivalve lennusalka või 35. polku

baasiga, mis asus Siiverski lennuväljal. Polk oli varem kuulunud 15. lennu­ väebrigaadi koosseisu, ning selle asu­ koht oli Kretševitše lennuväljal. • 38. HLP koos 38. lennuväebaasiga asus Tallinnas. Kuulus varem sa­ muti eriülesannetega lennuväegrupi koosseisu. Uue diviisi formeerimine pidi olema lõpetatud 15. augustiks 1940. Samal päeval anti välja ka käskkiri eriülesan­ netega lennuväegrupi likvideerimiseks, mis pidi olema tehtud 25. septembriks 1940. 10. augustil 1940 ilmus aga uus sõjaväeringkonna ülema käskkiri nr 4/48477, millega muudeti 4. diviisi koosseisu. Sellest arvati välja 24. KPLP ja 139. lennuväebaas ning nende asemel arvati diviisi koosseisu 50. KPLP ning 20. lennuväebaas, mis pidid asuma Siiverski lennuväljal. Varem oli kavas

olnud see polk anda üle Lääne Erisõ­ javäeringkonnale, aga mingil põhjusel otsustati ringi, ning üle anti hoopis 24. polk. Samas käskkirjas anti ka 4. diviisi juhatuse käsutusse seni 11. laskurdiviisi käes olnud 47. lennulü­ li, mille asukoht oli Narvas. Eespool nimetatud polkude diviisi koosseisu arvamine toimus järgmiselt: • 38. HLP ja 38. lennuväebaas – 10. augustil 1940. Olid selleks ajaks asunud juba Tallinna. • 35. KPLP ja 44. lennuväebaas – 13. augustil 1940, siis veel asusid Haapsalus, lendav koosseis ja eelsalk olevat Tartusse kolinud 14.-15. augustil. • 50. KPLP ja 20. lennuväebaas – 17. augustil 1940. • 63. KPLP ning 123. lennuväebaas olid mäletatavasti ka varem allunud samale staabile. Ajutiselt allus 4. diviisi staabile ka


Ajalugu Foto autori erakogust

samas Gattšinas asunud 10. KPLP, mis oli varem kuulunud 68. lennuväebri­ gaadi koosseisu. Kui aga 4. diviis kolis Eestisse ning allutati Balti ESR-le, siis jäi 10. polk maha Gattšinasse. 27. augustil 1940 andis Leningradi SR õhujõudude ülem välja käskkirja 4. lennuväediviisi Balti ESR-da üle­ andmise kohta, jõustumisega 1. sep­ tembrist 1940. Kuid alles 7. septemb­ ril andis ta välja järgmise käskkirja Leningradi SR territooriumil asunud diviisi väeosade ümberbaseerumise kohta. Selle kohaselt pidid üksused ümber asuma järgmiselt: • diviisi juhatus raudteel Tallinna aja­ vahemikus 10.–15. septembrini 1940; • 50. polk lennu teel Ungru lennuväl­ jale, ajavahemikus 20.–25. septembri­ ni 1940; • 20. lennuväebaas – samasse raud­

teel, ajavahemikus 10.–17. septembri­ ni 1940; • 63. polk lennu teel Kuusiku len­ nuväljale, ajavahemikus 15.–20. sep­ tembrini 1940; • 123. lennuväebaas – samasse raud­ teel, ajavahemikus 10.–17. septembri­ ni 1940. Ettenähtud ajal jõudis Eestisse vaid diviisi juhatus, polkude kolimi­ ne toimus alles oktoobris. Seega, kui 20. lennuväebaas ja 50. KPLP kolisid 23. oktoobriks tõesti Ungru lennu­ väljale, siis 123. lennuväebaas ning 63. KPLP asusid esialgu Lasnamäe lennuväljale. 123. baasi kolimine Gattšinast Tallinnasse toimus 19.– 24. oktoobrini. 1940/41 talvise õppeperioodi ajal kasutas 63. KPLP kolme lennuvälja: peale Lasnamäe ja Kuusiku ka Nehatu lennuvälja. Viimane oli endine Sak­

samaa ja NSVL-i ühisfirma Deruluft lennuväli, mille kasutamisest loobuti Ülemiste lennuvälja I järgu valmimi­ sel 1933. aastal. Ülemiste lennuvälja NSV Liidu merelennuväele loovuta­ mise järel võeti Nehatu uuesti kasu­ tusele tsiviillennuväljana, kuid sellest hoolimata kasutas seda ka NSVL-i lennuvägi. Kuusiku lennuvälja kasutuselevõtt venis elamispindade puudumise tõttu. 63. KPLP ning 123. lennuväebaas asu­ sid täies koosseisus Kuusikule 1941. a mais, kui lennubaas oli seal ette val­ mistanud suvelaagri. Tartu lennuväljale kolinud 35. polk ja 44. lennuväebaas asusid esimese üles­ andena lennuvälja laiendama. Senine Eesti lennuväli jäi SB pommituslennu­ kite jaoks kitsaks. 1940. aasta novemb­ riks oli lennuväli kasutamiskõlblikuks suurendatud ja oktoobris kogu polk sinna üle toodud. Meeskond elas Tar­ tus peamiselt erakorterites. Ungru lennuväli ei olnud 50. pol­ gu sinna kolimise ajaks veel lõplikult valmis. Üks neljast planeeritud stardija maandumisrajast oli lõpetamata, lennurajad olid silutud, kuid muru­ katet ei olnud veel tekkinud. Seetõt­ tu muutus lennuväli vihmaste ilmade korral kasutuskõlbmatuks. Meeskond elas peamiselt Haapsalus, 6 km kau­ gusel lennuväljast. Lennuvälja lähe­ dal ei olnud piisavalt elukohti isegi tehnikutele. Parimas olukorras oli 38. HLP, mis sai oma kasutusse äsja laiendatud Las­ namäe lennuvälja, kust võis sooritada lende nii päeval kui öösel. Lennuväljal oli ka piisavalt hooneid kõigi teenis­ tuste majutamiseks. Meeskond elas küll peamiselt linnas, kuid lennuväl­ ja lähedal. Baas oli päris suur, et võis majutada diviisi juhatuse ja ajutiselt ka 63. polgu. Tööd ehitiste ning lennu­ välja lõpetamiseks ning uute omanike vajadustele kohandamiseks jätkusid aga ka siin.

Diviisi ülem

4. segalennuväediviisi staap asus sa­ muti Tallinnas Lasnamäe lennuväl­ jal. Diviisi ülemaks oli augustist 1940 kuni märtsini 1941 NSVL-i kangela­ ne kindralmajor Ivan Pjatõhhin, kes oli nii kangelase aunimetuse kui ka kindrali auastme saanud talvesõja ajal 15. kiirpommituslennuväebri­

SÕDUR märts 2021 57


Ajalugu

Teine lennukivrakk Võhmast

gaadi juhtimise eest. Tema asemel sai 27. märtsil 1941 neljanda diviisi ülemaks veel brigaadikomandöri (vn комбриг) auastmes olnud senine di­ viisiülema asetäitja A. Sokolov. Diviisi staabi formeerimine ei ol­ nud 1941. aastaks veel lõppenud, puu­ dus vähemalt kuus juhtivspetsialisti. Diviisi kaks pommituslennuväepol­ ku olid relvastatud väga erinevatest versioonidest SB lennukitega, mis tegi nende hooldamise keeruliseks ning mõjus ka polkude lahinguvõi­ mele. Tihti olid isegi samas lülis eri versioonidest lennukid ning siis tuli rivi hoidmiseks lennata neist aegla­ sema kiirusega. Vaid 63. polk, mis oli just formeeritud, oli tervikuna saanud kõige uuemad 201. seeria SB pommituslennukid. 22. juuni 1941 seisuga oli diviisi koosseis järgmine: • Diviisi juhatusel (Lasnamäel) oli kaks SB pommituslennukit. • 38. HLP (Lasnamäe lennuväljal, ülem major B. Sidnev) – 52 hävitajat I-153 (neist kolm ei olnud lennukor­ ras), viis I-15bis, millest üks ei olnud lennukorras ja kaheksa I-16 hävi­ tuslennukit. Polgus oli 64 lendurit, neist 42 olid teeninud kaks aastat või kauem ja osalenud talvesõjas. Hiljuti saabunud 1941. aasta kevadel lennu­ kooli lõpetanud 12 seersanti loeti la­ hingutegevuseks sobimatuks. I-16 hä­ vituslennukid saadi mais-juunis 1941, et valmistada polk ette üleminekuks Jak-1 hävituslennukitele, mis pidi toi­ muma 1941. a IV kvartalis.

58 märts 2021 SÕDUR

• 35. KPLP (Tartu, major P. Podmo­ gilnõi) – 39 SB pommituslennukit, neist viis ei olnud lennukorras, ja kolm USB treeninglennukit, millest üks ei olnud korras. SB lennukeist olid 23 tk 201. seeriast ja ülejäänud vanematest seeriatest. Polgus oli 59 lendurit, neist 17 olid esimese teenistusaasta mehed, kellest üheksa omakorda ei olnud veel sihtstruktuuri arvatud. • 50. KPLP (Ungru, alampolkovnik F. Agaltsov) – 34 SB pommituslen­ nukit, neist neli ei olnud lennukorras ja neli USB treeninglennukit. 14 SB lennukit olid 201. seeriast ja ülejäänud vanemad. Polk oli saanud kätte ka viis Pe-2 pommituslennukit, mille mees­ konnad ei olnud veel lendama õppi­ nud. Polgus oli 69 lendurit, neist 17 ei olnud veel sihtstruktuuri arvatud. • 63. KPLP (Kuusiku, NSVL-i kan­ gelane major I. Vlassov) – 42 SB pommituslennukit, kaks USB tree­ ninglennukit (üks kummastki tüübist ei olnud lennukorras) ning kaks U-2 õppelennukit side pidamiseks. 41 SB lennukit olid 201. seeriast, üks vanem. Polgus oli kokku 76 lendurit, kuid neist 40 olid esimese teenistusaasta mehed ja neist omakorda 20 sama aas­ ta kevadel lennukooli lõpetanud, keda ei olnud veel arvatud sihtstruktuuri. Ka vanemad lendurid olid SB lennu­ kitega hakanud lendama alles 1940. a suvel. • Tallinnas Lasnamäe lennuväljal toi­ musid diviisi lülikomandöride kursu­ sed, mille korraldamiseks oli seal ka­ heksa SB pommituslennukit ning kaks

USB treeninglennukit, neist üks SB ei olnud lennukorras. Lennukid olid lae­ natud 35. (4 SB + 1 USB), 63. (4 SB) ja 50. polgust (1 USB).

Sõja algus

Sõja algus tabas üksusi samadel lennu­ väljadel. 38. HLP saatis 23. juunil igale 4. diviisi pommituslennuväe lennuväl­ jale ühe hävituslennukite lüli, samuti baseerus osa polgu lennukeid Klooga lennuväljale. Kuni 25. juunini sooritas polk peamiselt Lasnamäe lennuvälja ja Tallinna kohal patrull-lende. Esimene tõeline lahingulend toimus 25. juunil, kui NSVL alustas sõjategevust Soome vastu. Ungru lennuväljal paiknenud 50. KPLP alustas lahingulendudega juba 22. juunil. Polk kolis vähemasti osaliselt Platone lennuväljale Jelgava lähistel ning pommitas pärastlõunal vastase kolonne Tauragė ümbruses Leedus. Veel samal ööl toimus ka teine lend, mille käigus pommitati Leedu ja Ida-Preisimaa linnu. 24. juunil pöör­ dus enamik polgust Ungru lennuväljale tagasi, kuid Platone lennuvälja kasutati eelbaseerumiseks ka edaspidi. 63. KPLP alustas lahingulendude­ ga 23. juunist. Ka 63. polk kasutas algul lahingulendude tegemiseks Pla­ tone lennuvälja. 23. juunist kuni 7. juulini 1941 sooritas polk 720 lahin­ gulendu. 35. KPLP alustas lahingu­ lendudega 24. juunil, sihtmärgiks samuti Leedu kaudu edenevad vas­ tase kolonnid. 35. polk kasutas eel­ baseerumiseks Jelgava lennuvälja.


Ajalugu 25. juunil osalesid kõik 4. diviisi polgud Soome linnadele ja lennuväl­ jadele sooritatud rünnakus. 63. KPLP lennukid pommitasid hommikul Mal­ mi lennuvälja Helsinkis ning 38. HLP lennukid saatsid neid. Vastase lennu­ keid ei kohatud. Päeva jooksul pom­ mitasid 63. KPLP lennukid veel kordu­ valt Malmi ja Tampere lähistel asunud Pirkkala lennuvälja, kuid nende lendu­ de ajal neil enam hävituslennukite ka­ tet ei olnud. Samuti pidid teised kaks diviisi SB polku samu sihtmärke pom­ mitama ilma hävituslennukite kaitseta. 50. polk pommitas Pirkkala lennuvälja Tampere lähistel ja 35. polk Helsinki Malmi lennuvälja. 26. juunil maandus Kuusiku lennu­ väljal üheksa 312. luurelennuväepolgu Pe-2 pommituslennukit. Tegemist oli Balti ESR ainukese üksiku luurelen­ nuväepolguga (baseerus Riias), mis oli just vahetanud oma SB pommitus­ lennukid Pe-2 vastu. Ilmselt oli kavas Kuusikul õppida ümber Pe-2 lennuki­ tele, kuid rinde kiire lähenemise tõttu lahkus 312. polk juba 28. juunil edasi NSV Liitu. 6. juulil anti 4. segalennuväedivii­ sile käsk kolida Venemaale, Staraja Russa lähistel asunud lennuväljadele. Ülelend pidi toimuma juba järgmisel päeval, tehniline meeskond ja lennu­ baasid autodel järele sõitma. 7. juulil jõudsidki Staraja Russa lä­ histel asunud Ivanovka lennuväljale Tartust 35. KPLP seitseteist SB pom­ mituslennukit, Kuusikult 63. KPLP 35 SB pommituslennukit, kaks USB treeninglennukit ja üks U-2 õppe-tree­ ninglennuk. 50. KPLP oli kandnud esi­ mestel sõjanädalatel nii suuri kaotusi, et andis oma allesjäänud lennukid 63. pol­ gule üle ning läks tagalasse ümberfor­ meerimisele. Eestis toimunud lahinguis 4. diviis enam ei osalenud.

Kasutatud allikad 1 Тимин, М. Воздушное сражение за Сталинскую Прибалтику 2 Мельтюхов, Михаил. Прибалтийский плацдарм (1939–1940 гг.). Возвращение Советского Союза на берега Балтийского моря 3 Новиков, В.С.: Крылья границы. Историко-документальный очерк. 4 Левшов П.В., Болтенков Д.Е. Век в строю ВМФ: Авиация Военно-Морского Флота России (1910-2010) 5 Veebilehekülg Pamjat Naroda, pamyatnaroda.ru/, kasutatud jaanuaris 2021

Korpuste lennueskadrillid 1940. a suvel toimus NSVL-i lennuväes veel üks oluline muutus: kõigi korpuste juures formeeriti seniste lennusalkade asemel üksikud lennueskadrillid. Eesti territooriumil asus sel ajal 65. laskurkorpus, mis alles hiljuti oli kandnud tiitlit „eri“ ja mille koosseisus lennusalka ei olnud. Eesti NSVL-i koosseisu liitmise järel kujunes aga üheks paljudest ja pidi saama ka lennueskadrilli. Moodustamisel oli endise Eesti sõjaväe baasil 22. laskurkorpus. 22. laskurkorpuse üksik lennueskadrill formeeriti Jägala lennuväljal Eesti lennuväe lendureist ja lennukeist. Eskadrilli koosseisus oli kolm lüli (igaüks kolm lennukit) suurtükiväetule korrigeerimiseks ning kaks lüli (samuti kumbki kolm lennukit) sidelennukeid. Üks lennulüli oli veel reservis. Veel kuulus eskadrilli koosseisu tehnilise ekspluatatsiooni osakond, materiaal-­ tehniline tugi, lennuvälja komandantuur ning liikuv remondibaas. Eesti kaitseväe lennukeist läks eskadrillile seitse Hawker Harti ja viis Henschel Hs 126 kerget luureja pommituslennukit, kolm PTO-4 ja kolm PON-1a õppe-treeninglennukit ning 2-mootoriline Avro Anson. Eskadrilli ülemaks määrati algul Hans Kitvel, tema arreteerimise järel oli eskadrilli ülem Peeter Juhalain. 65. korpuse eskadrilli moodustamise kohta anti välja Leningradi sõjaväeringkonna ülema esimene käskkiri nr 4/48468 9. augustil 1940. Selle käskkirja järgi oleks eskadrill tulnud formeerida senise 16. korpuse lennusalgast (asus Korostovitši lennuväljal Leningradi oblastis), 56. laskurdiviisi juures asunud 96. sidelennulülist (asus Tartus)

ja 90. laskur­diviisi juures asunud 11. sidelennulülist (asus Viljandis). Kokku siis samuti viis lüli, millest kolm suurtükitule korrigeerimiseks ning kaks sidelüli. Uus korpuse lennueskadrill pidi asuma Tartu lennuväljale ning olema formeeritud 25. septembriks 1940. Kuna selgus, et 65. laskurkorpus läheb Leningradi SR alt ära Balti ESR koosseisu, siis otsustas sõjaväeringkonna juhtkond ringi, ning ei andnud 16. korpuse lennusalka ära. 26. augustil 1940 anti välja kaks uut käskkirja, millest esimeses anti 16. korpuse lennusalk hoopis 19. korpuse üksiku eskadrilli formeerimiseks (mis jäi Leningradi sõjaväeringkonna koosseisu). Teises käskkirjas anti 65. korpuse eskadrilli formeerimiseks ainult üks R-5 lennukitel lüli senisest 31. luurelennuväeeskadrillist. See lüli pidi 1. septembriks 1940 kolima Tartu lennuväljale, kuid tegelikult jõudis kohale 3. septembril 1940. Uus käskkiri 65. korpuse üksiku eskadrilli koosseisu kohta anti aga välja 31. augustil 1940, mille järgi pidid eskadrilli moodustama see sama 31. eskadrillist eraldatud lüli ning juba Tartus asunud 96. sidelennulüli. Tähtajaks endiselt 25. september. Käskkirjas ei mainitud ka varasemas käskkirjas olnud 11. sidelennulüli ning seega jäi üksik eskadrill esialgu vaid kahelüliliseks, isegi lennusalgast väiksemaks. 1941. a mai seisuga oli eskadrillis 16 meeskonda, mis võisid lahingu­ ülesandeid täita päevasel ajal ja lihtsates ilmastikuoludes. Eskadrillil puudusid lennukid. 22. juuniks oli eskadrill saanud neli R-5SSS ja viis U-2 lennukit. Autoril puuduvad andmed eskadrilli tegevusest sõjaajal.

SÕDUR märts 2021 59


Ajalugu

Merelennuväe 10. brigaad

T

alvesõja järel läks enamik aju­ tiselt 10. segalennuväe­brigaadi koosseisu kuulunud üksuseid tagasi oma väeosade juurde. Laoküla lennuväljale jäi ainult üks SB pommi­ tuslennukite eskadrill, mis sai nimeks 20. üksik kiirpommitus-lennuväe­ eskadrill ja samasse jäänud hävituslen­ nukid koondati 30. üksikusse hävitus­ lennuväeeskadrilli, mis oli relvastatud I-15 ja I-153 lennukitega. Augustis 1940 nimetati see ümber 94. üksikuks hävituslennuväeeskadrilliks. 10. brigaad hakkas uuesti laienema alles 1940. a septembris. Siis formee­ riti kaks uut merelennuväepolku, mis pidid hakkama Eestis baseeruma ning alluma 10. brigaadi juhatusele. 71. HLP formeeriti Tallinnas Üle­ miste lennuväljal. Polgu koosseisu läks varem Laokülas asunud 94. üksik hävituslennuväeeskadrill ja veel kolm eskadrilli muudest Baltimere laevasti­ ku üksustest. Polgu ülemaks sai major A. Koro­ nets ning relvastus koosnes I-15bis ja I-153 hävituslennukeist. Polgu eskad­ rillid koondati Ülemiste lennuväljale 4. oktoobriks 1940, kus selle üles­ andeks sai Tallinna laevastikubaasi kaitsmine. 1941. a mais, kohe peale maipühi, läks kolm eskadrilli Vene­ maale suvelaagrisse, üks eskadrill jäi Ülemiste lennuväljale.

Hanko baas

1941. a suvel paiknes enamik 71. pol­ gust Lipovo lennuväljal Kurgolovo poolsaarel. Polgu relvastusse kuulus kolm I-15 bis ja 52 I-153 hävituslen­ nukit. Vahetult enne sõja puhkemist oli 1. eskadrill saanud kätte kaheksa Jak-1 hävituslennukit, millega alles õpiti lendama. Juuli alguses saadi veel üheksa Jak-1 lennukit ning 3. eskad­ rill sai omale MiG-3 hävituslennukid. Ümberõppe plaanide tõttu pididki kolm eskadrilli asuma Lipovosse. Teiseks 1940. a formeeritud uueks merelennuväepolguks oli 73. KPLP, mille sünd oli seotud Hankos rajatud NSVL-i mereväebaasiga. Hanko me­ reväebaasi koosseis kinnitati sõjalae­ vanduse rahvakomissari käskkirjaga nr 0067 20. märtsil 1940. Selles oli kõigi muude üksuste seas kirjas ka 73. sega­

60 märts 2021 SÕDUR

Tartu angaar 1941

lennuväepolk, mis pidi olema baasi ai­ nus lennuüksus. 25. augustil 1940 oli Hankos ük­ sik SB eskadrill, mis pidi siis formee­ rida otsustatud 73. polgu koosseisu minema. Ülejäänud selle plaanitud polgu eskadrillid pidid ilmselt olema hävituslennukeil. Hiljem kolis siiski Hanko poolsaarele 13. HLP ning tei­ se üksusena hakkas seal baseeruma 81. üksik mereluureeskadrill – 12 MBR-2 luurelennukit. SB pommituslennukeid Hanko ei jäänud. 25. augustil 1940 andis sõjalaevan­ duse rahvakomissar välja käskkirja nr 00218, milles käskis formeerida oktoobriks 73. KPLP. Polgu formee­ rimiseks tuli kasutada Hanko baasis asunud üksikut kiirpommituslennuki­ te eskadrilli, Laokülas asunud 20. ük­ sikut kiirpommituslennukite eskadrilli ning kolme 57. kiirpommituslennuväe­ polgu eskadrilli. 73. polgu formeerimi­ ne 4-eskadrillilises koosseisus lõppes 20. septembriks 1940. Viies eskadrill lisandus polgule alles 1. detsembril 1940. Polgu komandöriks sai polkov­ nik A. Krohhalev. Polgu juhatus ja enamik eskadrilli­ dest koliti veel 1940. a sees Pärnusse. Baltimere laevastiku lennuvägi võttis oma kätte Pärnus peaaegu valmis ol­ nud Eesti tsiviillennuvälja ning sellest saigi 73. polgu põhibaas kuni 1941. a suvesündmusteni. Samal ajal arvati 73. polk ka 10. brigaadi koosseisu. NSVL-i kangelane, polkovnik Anatoli Krohhalev oli polgu ülemaks

algul üsna lühikest aega. Formeeri­ misest augustis kuni 14. novembri­ ni 1940, mil ta polguülema kohalt lennuõnnetuste rohkuse tõttu maha võeti. Tema asemel sai polguülemaks major F. Koptev, kuid Krohhalev sai siiski polguülemaks tagasi. Koptev sai 9. augustil 1941 ise lennuõnnetuses tõsiselt viga ning Krohhalev määrati uuesti 73. polgu ülemaks. Sõja puhkedes oli polgu relvastuses 43 SB ja 18 Ar-2 pommituslennukit, kokku seega 61 tükki. Pärnus baseeru­ sid 2.; 4. ja 5. eskadrill, ülejäänud kaks eskadrilli olevat olnud Tallinnas ja Koporje lennuväljal Venemaal. Kolm polgu SB lennukit saadeti juuni lõpus Saaremaale, kus läksid rannakaitse lennugrupi koosseisu.

Osaliselt ka Eestis

Kolmas polk, mis 1941. a suvel oli ka 10. brigaadi koosseisus ning osaliselt paiknes Eestis, oli 13. HLP. See 1940. aastal Hanko poolsaarele kolinud polk allus siis 61. hävituslennuväebrigaadi­ le, kuhu olid koondatud ka ülejäänud Baltimere laevastiku hävituslennuväe üksused. Polk allutati 10. brigaadile alles 9. juunil 1941. Selle põhjuseks oli asjaolu, et mais 1941 oli alanud Han­ ko baasis lennuvälja laiendamine ning seni kogu koosseisuga Hankos basee­ runud polk jagunes osadeks. Hankosse jäi polgu staap ja üks eskadrill, üks eskadrill kolis Tallinna Ülemiste lennuväljale ning kolm esk­ adrilli Kerstovo lennuväljale Leningra­ di lähistel. Kuigi polgu staap jäi Han­ kosse, oli polgu komandör polkovnik I. Romanenko Tallinnas ja polk al­ lutati 10. brigaadile. Polgu lennukid osalesid ka Tallinna kaitselahinguis. Olulisimad muutused, mis veel 1941. aastal aset leidsid ja mis vajaksid äramainimist: 43. üksik mereluure­ eskadrill kolis Paldiskist Tallinna Üle­ miste lennusadamasse, ja Paldiskisse toodi sealse merebaasi kaitseks uus üksik hävituslennuväeeskadrill, mis kandis numbrit 104. Eesti kaitselahingute ajal 1941. aas­ tal jäi õhusõja põhiraskus Baltimere laevastiku õhujõudude kanda. Nende sündmuste kajastamiseks jääb aga sel­ le artikli mahust väheseks.


EESTI SÕJANDUSAJAKIRI AASTAST 1919

1941. a teostamata plaanid NSVL-i lennuväe laienemine pidi jätkuma ka 1941. aastal. Üha uute lennuüksuste formeerimise tõttu peeti vajalikuks korraldada ringi ka tagalateenistus. Piiriäärsetes sõjaväeringkondades otsustati luua lennubaaside rajoonid (vn район авиационного базирования), mis koosnesid juhatusest, sideroodust, õhutõrjeüksustest ja lennuväebaasidest. Arvestati, et lennubaaside rajoon pidi suutma teenindada 4-5 diviisi. Üks lennuväebaas ühte diviisi. 10. aprillil 1941 vastu võetud Rahvakomissaride Nõukogu määruse järgi pidi Eestis moodustatama 8. lennubaaside rajoon, mille juhatus oleks asunud Tartus. Samas oleks olnud ka 8. siderood. Rajooni koosseisu oleksid kuulunud veel 23., 24. ja 25. õhutõrjepatarei ning 19. 20., 21. ja 22. lennuväebaas. Lennuväebaasi koosseisus olid omakorda juhatus, siderood ning lennuvälja teeninduspataljonid (vn батальон аэродромного обслуживания). Näiteks 19. lennuväebaas oleks koosnenud 119. sideroodust, 84., 85., 86. ja 87. teeninduspataljonist. Senised lennubaasid, mis olid ette nähtud vaid ühe polgu teenindamiseks, oleksid ümberformeerimisel andnud uue lennuväebaasi juhatuse ning ühe lennuvälja teeninduspataljoni. Ülejäänud pataljonid tuli formeerida nullist. Teeninduspataljone kokku arvestades oleks kogu lennubaaside rajoonis pidanud olema 48 lennuvälja. Ning see arv ei sisaldanud merelennuväe lennuvälju. 28. septembril 1940 järgmiseks aastaks koostatud plaani järgi tuli Eesti territooriumil rekonstrueerida ja ehitada 12 lennuvälja. Lennubaaside rajooni rajamisega täiendati seda kava korduvalt ning kõigist planeeritud lennuväljadest ei olegi võimalik terviklikku nimekirja koostada. Paljude tulevaste lennuväljade asukohtadest jõuti teha vaid õhuluure. Lennuväljade ehitamiseks loodi Siseasjade Rahvakomissariaadile (SARK) allunud tööpataljonid. Eestis moodustati kümme sellist pataljoni (nr 454 kuni 463) ning 1941. a pidid need alustama tööd järgmistel len-

Ungru loss ja selle juurde rajatud sõjalennuväli

nuväljadel: Kuusiku, Ungru (pildil), Tartu, Tapa, Võhma, Klooga, Lasnamäe, Põltsamaa, Kehtna ja Sinalepa. Järgmisena pidi töö jätkuma Vaida, Rägavere, Viru-Roela, Aruküla, Aidu, Õisu, Raukla ja Rebaste lennuväljadel. Veel on info, et Saaremaal ehitati lisaks Aste lennuväljale ka Sandla lennuväli. Merelennuväe jaoks aga peale juba mainitud Suurküla (Ämari), Pärnu ja Kogula lennuväljade oli eraldatud maa ka Padise lähistel asuma pidanud Kloostri lennuvälja rajamiseks. 1940. a lõpus oli valminud ka kava kõvakattega (betoonist) lennuväljade ehitamiseks, nende nimekiri pikenes mitme üksteisele järgneva käskkirjaga ning 1. märtsiks 1941 koostatud nimekirja järgi oleks Eestis tulnud rajada betoonist stardirajad Võhma, Kuusiku, Ungru, Tapa ja Tartu lennuväljadele. 1. juuni seisuga ei olnud siiski ühelgi neist veel betoonitöödega alustatud ning enne NSVL-i vägede lahkumist ükski neist ei valminud. Ka kavandatud suured lennubaasid jäid moodustamata. 1941. a juulis 4. segalennuväediviisi lahkumisel Eestist kuulusid selle koosseisu ikka veel samad ühe polgu teenindamiseks mõeldud lennuväebaasid.

Head lugejad! Palume teilt tagasisidet: 1. Kas ajakiri Sõdur vastab teie ootustele? 2. Kas te tahaks rohkem Sõdurist lugeda: - arengutest kaitseväe doktriinis? - uuest tehnikast ja relvastusest? - erinevate väeosade tutvustusi? - sõjalistest arengutest maailmas? - sõjateaduse arengutest? - põnevaid lugusid sõjaajaloost?

Kirjutage meile sodur@mil.ee Kaastööd ja kasulikud ettepanekud ajakirjale on oodatud. Loosime välja ka auhindu!


Sõjamduskeel

Veel operatiivsusest ja Autor: Reet Hendrikson filosoofiadoktor (PhD), kaitseväe akadeemia juhtivterminoloog, sõjandusterminoloogia töörühma juht ja Eesti terminitöö juhtkomitee liige

A

jakirja Sõdur eelmine number läheb ajalukku sellega, et üle aastate tekkis ajakirja veergu­ del tõsisem terminiarutelu. See on pa­ rim, millest terminoloogina unistada söandaks: tähendab, et teema läheb korda. Samuti veendusin taas selles, kuivõrd vajalik on järjepidevalt aval­ dada terminoloogia aluspõhimõtteid tutvustavaid artikleid. Kaptenleitnant Ott Laanemetsa kirjutis on tänuväär­ ne tõuge, mis annab ainest veel mit­ me käsitluse tarvis. Aga alustagem algusest. Artikli üks teemaringe keskendus operatiiv-tüve ajaloolisele taustale. Terminiotsuste langetamine on sar­ nane sõjaväelise otsustamisega: mida mitmekülgsem on olukorrapilt, seda tõenäosem on, et langetatakse just neis

62 märts 2021 SÕDUR

oludes optimaalne otsus. Sõjaajaloo õppetundide teadmine on väärt pagas, ent ajalugu ei saa anda tänapäeva tar­ vis ainukehtivat otsustusmudelit.

Terminivaliku keerdkäikudes

Iga olukord on omanäoline. Termi­ niotsustega on täpselt samuti nagu sõjaväelise otsustamisega: ajalooline taust on vaid üks aspektidest. Maailm ja erialased vajadused muutuvad, sa­ muti muutub keel. Mõistagi ei ole aja­ lookogemus ka terminoloogias kasutu – vastupidi. Nii on läbinud taassünni mitmed unarsõnad, mis olid kasutusel enne II maailmasõda (nt turm). On ka termineid, mis on käibel hoolimata sellest, et need ei ühti tänapäeva keele­ loogikaga (nt jalastuma, mille reegli­ pärane tähendus peaks olema ’jalaks muutuma’). Rõhutatakse, et operatiiv-tüvi oli sa­ mas tähenduses kasutuses ka 1930nda­ tel ja tüvi on tuntud teisteski keeltes. Samas tõdetakse vastuoluliselt, et läh­ tuda tuleb omaenda juurtest. Keele­

teaduses nimetatakse taolisi keelepiire ületavaid sõnu rahvusvahelisteks võõr­ sõnadeks. Ilmne on, et tüvi on jõudnud siia vene keele vahendusel: oli ju sõja­ väekeeI I maailmasõja alguseni vene keel. Nii on eesti keele seisukohast tegu kaudlaenuga, mitte millegi algupära­ sega, nagu Laanemets viitab. Ent veel kord: sõna päritolu on terminivalikutes taustteave, mitte sobimise-sobimatuse kaalukivi.

Laiapindne riigikaitse ja terminoloogia

Terminivalikutes on tähtis argument juurdumus. Juurdunud terminit on mõtet ümber juurutada vaid mõjuvail põhjusil. Operatiiviga on tänapäevaks olukord märksa keerukam: kõrvu eksisteerib mitu arusaama. See, kas kiirreageerimise tähendus on laenatud hiljem või samal ajal, ei ole määrav. Küll aga on argument see, et operatiiv- ja operatsiooni- ristkasutuse tõttu kannatab teksti mõistetavus. Taolised olukorrad pole sugugi harvad. Ka tä­ histavad laiapindse riigikaitse teised


Sõjanduskeel Illustratsioon: Shutterstock

operatsioonidest osalised operatiiv-tüvega kiirkorras tegutsemist. Olukorraga võiks ju leppida ja möönda, et sõjanduses erineb tradit­ sioon teistest laiapindse riigikaitse osalistest. Selline otsus oleks mõist­ lik juhul, kui kaitseväelastel oleks enam-vähem ühtne seisukoht. Nii ei saa aga kuidagi väita. Sestap võttis teema kümmekonna aasta eest taas päevakorda sõjandusterminoloogia komisjon. Tarvilik on rõhutada, et ristkasutu­ se ja mõistetavusprobleemi tõstatasid just kaitseväelased. Leiti, et laiapindse riigikaitse kontekstis, kus kaitseväe­ lastel, sisekaitseüksustel, meditsiini­ töötajatel jt tuleb operatiivselt(!) koos tegutseda, on tähenduste eristamise vajadus ilmne.

Sõjandussõna kui terariist

Ühes varasemas Sõduri artiklis (Sõ­ janduskeele loovusest, haritusest ja tõhususest. – Sõdur, nr 4 (2014), lk 48−50) olen võrrelnud erialakeelt te­

rariistaga, mis peab olema täpsete lõi­ gete tegemiseks võimalikult ihutud ja vahe. Erialakeele headuse mõõdupuu on võime anda erialaseid nüansse või­ malikult täpselt edasi. See hõlmab mh vajadust hoida lahus tähendusi. Nii ilmnes laiapindse riigikaitse projektis, et on vaja kõnelda nii operatiivkeskusest (politsei- ja piirivalveameti allüksus) kui ka operatsioonikeskusest (kaitseväe peastaabi allüksus). Kui kaitseväes ka­ sutame samal ajal opertiivplaanimist, mitte operatsiooniplaanimist, on tegu ebakõlaga. Siit ilmnebki ristkasutuse põhi­ mure: termin esineb alati konteks­ tis. Mõistmistõrge ei pruugi ilmneda üksiksõna tasandil. Nii lugesin äsja ressursside kasutamise operatiivsest juhtimisest koos kõikvõimalike juhtimistasanditega ja operatiivsest matkest. Kas tegu on kiireloomulise juhtimi­ sega või annab juhtimine viite sõjata­ sandile? Sama küsimus tekib matkega (kiirmatke vs. matke kindlal sõjata­ sandil). Kui sellistel juhtudel eristuse kaotame, oleme vähendanud eria­

lakeele võimet eristada tähendusi ja ühtlasi taastoodame mõistmistõrgete ohtu. Erialakeele täpsustaotlus ongi ellu kutsunud terminikorrastuse. Ei ole otstarbekas lõputult vaielda, kas la­ hingutoiminguna peaksime kasuta­ ma sõna blokeerima, peatama või seiskama. Ühel hetkel tuleb teha otsus. Veel kümmekond aastat tagasi tekitas seiskama tuliseid vaidlusi. Nüüdseks on tegu harjumuspärase terminiga. Tsiteerides üht autoriteetset kolleegi: kõik on väljaõppe küsimus.

Ettevaatust: operatsioon!

Eraldi teema on mõlema tüve ületar­ vitamine ja mitmetähenduslikkus. Inglise operation võib tähistada üksik­ tegevust (nt seadme käitamine, drill) või tegevuste kogumit (nt miinitõrje). Eesti keeles saab operatsiooni tihti üldse ära jätta (nt radarioperatsioonide ohvitser > radariohvitser), samuti võib abi olla ümbersõnastamisest. Nii on OPORDi eestikeelne vaste taktikata­

SÕDUR märts 2021 63


Sõjamduskeel

sandil lahingukäsk. Operatiiv- ja operatsioon-fraasid matkivad sageli lae­ nuandva keele väljendusviisi, muutes lause mõtte raskelt hoomatavaks. Laa­ nemetsa näites tuleks miinitõrjeoperatsioon asendada miinitõrjeväljaõppega – ja probleem on lahendatud. Laanemets taunib inglise keele pi­ mesi järgimist, ent arutluskäigus ja näidetes libastub sel ise nii mõnigi kord. Taolisi libastumisi esineb teistel­ gi aladel. Õigupoolest ei saa neid eria­ lainimestele väga pahaks panna.

Vaidlusalust on terminitöös alati juba seepärast, et inimestel on erinevad arusaamad ja keeleharjumused. Lisaks erialateadmistele eeldatakse neilt, et sageli umbmääraseks jäävaid keele- ja terminiteadmisi osataks ra­ kendada. Valdkonna loogika võib näida esmapilgul intuitiivne. Ometi on terminoloogia omaette distsipliin – täpselt nagu merevägi, biomeditsiin või astronoomia. Siin ongi koht, kus võiks mängu tulla keele väljendusvõi­ malusi tundev, terminitöö kogemuse­ ga inimene.

Terminiarendus ja õppetöö

Tänapäeva jõudes läheb Laanemetsa arutluskäik kohati liigüldistavaks. Põ­ hitees on, et „kuna operatiivvaldkon­ da eesti keeles ei õpetata, pole seni ka kogu mõistestikku korrastatud”. Nen­ ditakse, et operatsioonitasandil on inglise keele ainukasutus paratamatu.

64 märts 2021 SÕDUR

Tänapäeval ei saa olla küsimus selles, kas eesti või inglise keel. Väikeriigil on vaja mõlemat. Eesti julgeolekupoliitilises kontekstis ei saa hakkama inglise keeleta. Aastal 2021, mil on möödunud 30 aastat Eesti taasiseseisvumisest, on siiski anakro­ nistlik väita, et omakeelse termino­ loogia järele pole tarvidust, olgu siis mis tahes sõjatasandil. Eesti(keelne) sõjateadus pole mõeldav eestikeelse terminivarata. Nii taktika kui strateegia õppetooli ülema kinnitusel õpetatakse nende õp­ petoolide ainete kaudu ka operatsioo­ nitasandi loogikat. Ühendväeliigi ja -relvaliigi lahingutegevus, sõjaajalugu ja -filosoofia, ülesandekeskne juhtimi­ ne, manööversõjapidamine – need on vaid üksikud operatsioonitasandiga seotud märksõnad. Mis puutub termi­ nitesse, siis igal sõjatasandil ei tohikski olla oma terminivara.

Terminiarendus kui Tallinna linn

Just riigikaitseterminoloogia oli pärast taasiseseisvumist esimene valdkond, kus loodi terminikomisjon. Näiteks sündis Tartu ülikooli juurde analoog­ ne keham alles 2019. aastal. Võime julgelt tõdeda, et nüüdseks oleme eria­ lakeelte arendamisel esirinnas. Ilmselgelt ei teadvusta me iga­ päevategemistes, kui suur hulk argi­ käibes olevaid riigikaitsetermineid on sündinud järjepideva terminitöö tulemusena. Kuidagi ei saa väita, et operatsioonitasandi mõistestikku pole korrastatud. Ka ei saa kahtluse alla seada osalenud kaitseväelaste päde­ vust. Vaidlusalust on terminitöös alati juba seepärast, et inimestel on erine­

vad arusaamad ja keeleharjumused. Kõige tulisemad vaidlused puuduta­ vadki sageli just valdkondade aluster­ mineid. See on iseloomulik ka teiste erialade, mitte vaid sõjanduse puhul. Terminibaasi Militerm on koos­ tatud aastast 2004. Erialane mõte areneb, mistõttu vajab põhiosa infost täiendamist ja ajakohastamist. Vii­ mase on eesmärgiks seadnud aastal 2018 ellukutsutud sõjandustermino­ loogia töörühm. Pidevalt uuenev teave on leitav Militermi uuelt platvormilt Sõnaveebis. Töörühmas on esindatud väe- ja relvaliigid tippspetsialistide tasemel: alates erialakoolide ülematest relvalii­ kide inspektoriteni, samuti kaitseliit. Pea kõik liikmed on teeninud mitme­ riigiüksuses ja täiendanud end välisrii­ kides. Töö põhineb õppematerjalide, eeskirjade jt kaitseväe põhidokumen­ tide terminiprobleemidel – seega reaalsel vajadusel. Laanemetsa väide, et „sõjaline eria­ lakeel sünnib ja areneb seal, kus selle­ ga praktiliselt tegeldakse[,] ja siis, kui selleks on praktiline vajadus” käibki täpselt – ja julgen väita, et eeskätt just – töörühma ja kaitseväe akadee­ mia kohta! Olgu märgitud, et suurim esindatus on just kaitseväe peastaabil: sealt on tervelt neli liiget. Siinkohal kutsun üles Ott Laane­ metsa ja kõiki teisi, kellele läheb kor­ da eestikeelse sõjandusterminoloogia käekäik, töörühma tegevuses kaasa lööma. Parim viis seda teha on osaleda läbimõeldud argumentidega töörüh­ ma koosolekul. Vaid sel moel on või­ malik süvitsi minev diskussioon, sest kokkulepetele peavad jõudma esmalt erialainimesed ise.



Raamatud Reet Naber, Arto Oll. Pagide pillutada. Kaptenmajor Bruno Linneberg: Eesti mereväeohvitser ja tema aeg Argo, 2021

Fred Vendel. Maaväegrupp Nord: operatsioon Riia ja Aster-Tag Fred Vendel, 2020

Peter Andreas. Joovastatud tapma: sõjaajalugu kuue meelemürgi kaudu Varrak, 2020

Peter Frankopan. Siiditeed: maailma uus ajalugu Tänapäev, 2020

Jörn Staecker, Matthias Toplak. Viikingid: maadeavastajad ja vallutajad Äripäev, 2020

Eesti Meremuuseumi ja Argo kirjastuse koostöös ilmus Reet Naberi ja Arto Olli uurimistööl põhinev raamat „Pagide pillutada. Kapten­m ajor Bruno Linneberg: Eesti mereväeohvitser ja tema aeg“. „Bruno Aleksander Linneberg oli erakordne eestlane, kes osales Vabadussõjas juba kooliõpilasena ja teda autasustati selle eest Vabadusristiga. Ta oli üks esimesi välisriigis hariduse omandanud Eesti sõjaväelasi ning temast sai Eesti Vabariigi mereväe üks silmapaistvamaid ohvitsere,“ rääkis Eesti Meremuuseumi teadur Arto Oll. Uurimus tugineb peamiselt arhiivimaterjalidele ja Linnebergi perekonna pärimustele. Eesti Meremuuseum avab 11. märtsil ka näituse „UMUK UDŽD OTB. Näitus mereväe- ja luureohvitserist Bruno Linnebergist“ Lennusadama väikeses näitusesaalis.

1944. aasta septembris alustas Nõukogude Liit suuroperatsiooni Riiale. Samal ajal käivitus ka sakslaste evakuat­ siooniplaan Aster. Algas vaenupoolte võidujooks – kes jõuab esimesena Riia alla. Autor annab hea ülevaate väegrupi Nord tegemistest, strateegiast ja sündmustest Eestis ning Lätis. Siinne teos on teadusliku kallakuga ja üles ehitatud kronoloogilises järjestuses. Läbitöötatud arvukad arhiivi­m aterjalid ja allikad heidavad uut valgust tolle aja sündmustele. Nende dokumentide ja vaenupoole võitlejate mälestuste kaudu saame teada nii staabiohvitseride kui ka eesrinde­ võitlejate tegemistest ning läbielamistest. Lisaks on raamatus huvitavat fotomaterjali ning nii lahingukaartide kui ka sõjatehnika jooniseid.

See on raamat meelemürkide ja sõja ammusest seosest ning poliitikast, mis seda ümbritseb. Professor Peter Andreas jutustab joovastiajalugu sõjaajaloo võtmes, näidates, kuidas meelemürgid sünnitasid sõja ja sõda sünnitas meelemürgid. Sõda aitab mõista paljusid meelemürkide ajaloo tahke. Kuidas kujunes just sigareti suitsetamisest eelistatuim tubaka tarvitamise viis ja kuidas levis see üle maailma? Kuidas lõpetati seaduslik kokaiinitootmine ja miks on see uimasti nüüd kogu maailmas keelatud? Kuidas sai Coca-Colast maailma müüduim kofeiiniga karastusjook? Miks on Afganistan maailma suurim oopiumitootja? Nendele küsimustele ei ole võimalik vastata, kui ei võeta arvesse sõja otsustavat rolli. Kogu raamatut läbib punase niidina tõdemus, et meelemürkide ja sõja suhe on mõjutanud riike ja nende sõjalisi püüdlusi äärmiselt tugevasti.

Sajandeid on läänemaailma peetud maailma jõukuse, teadmiste ja võimu kantsiks ja seda on see palju sajandeid ka olnud. Kuid nüüd on kõigi pilgud suunatud Itta, mille rahaline ja poliitiline vägevus on jõuliselt tõusuteel. Rahvusvahelises poliitikas, äris, kultuuris ja teaduses teevad ilma riigid, mis sirutuvad Ida-Euroopa piiridelt üle Kesk-Aasia kaugele Hiina ja Indiani. Algamas on uus ajastu ja sündmused kordavad jälle peegeldusena kõiki neid, mis on Aasias juba aasta­ tuhandeid aset leidnud. „Siiditeed“ vaatab värske pilguga ajaloolisi sündmusi, mis ühendavad kõiki maailma maid. See gigantlik maailma ajaloo ümberhindamine annab meile suurepärase pildi jõududest, mis on vorminud globaalset majandust ja poliitikat ning on nüüd Idas jälle võimsust saavutamas. „Siiditeed“ on üks viimaste aastate enim tähelepanu äratanud aimeraamatuid kogu maailmas.

Kuigi meid lahutavad viikingitest pikad sajandid, on need Põhjala „rokkarid“ endiselt meie ümber. Meil kõigil on arusaam, milline oli üks õige viiking, ent sageli ei vasta see tegelikkusele või on liiga ühekülgne. Kas viikingid kandsid sarvilist kiivrit, olid riietatud musta nahka ning võitlesid suurte kirvestega? Kas viikingite elu oli üks meeletu orgia täis vägivalda ja joominguid? Kas viikingid lasid end põletada koos oma väärtuslike alustega? Kas olid olemas naissoost viikingisõdalased? Üllatuslikult näeme, et viikingeid ei paelunud mitte üksnes lõuatäis mõdu ja sõjasaak, vaid ka teemad, mis pakuvad huvi tänapäeva inimeselegi: identiteet, kuuluvustunne, migratsioon ja religioon. Raamat aitab täita teadmiste lünki viikingiseriaali kirglikul jälgijal ning ühtlasi pakub värsket ja detailirohket sissevaadet viikingikultuuri tõsisemale huvilisele.

66 märts 2021 SÕDUR


Tule sõjamuuseumisse! www.esm.ee

Peamaja K-P 11-18 Mõisa tee 1, Viimsi

Sõjatehnika angaar R-P 11-18 Vehema tee 1a, Viimsi (300 m peamajast)