AJALUGU
Kapten Anton Irve matus. Temale anti kolm Vabadusristi postuumselt.
AASTAL 1919 TEGI VALITSUS KAKS OTSUST, MÄÄRATES KAHEKSA TEENETEMÄRKI: SEITSMELE USA OHVITSERILE JA VERDUNI LINNALE PRANTSUSMAAL alles aprillis 1922 saatis riigivanem Konstantin Päts selle sõjaministrile seisukoha võtmiseks. Lisaks välisministrile pöördus detsembris 1921 endine Põhja Poegade rügemendi ülem polkovnik Hans Kalm sõjaministri poole ettepanekuga annetada Soome vabatahtlikele Vabaduse Riste ja tasuta maad. Sellegi arutamine lükkus järgmisse aastasse. 1922. aastal jagas valitsus kuue otsusega 36 Vabaduse Risti. Postuumselt autasustati I liigi aumärgiga 15 Eesti ohvitseri, kes olid Vabadussõjas langenud. Välismaalastest said sama liigi risti 14 Poola ohvitseri. Tsiviilteenete orden määrati kahele USA ja ühele Briti diplomaadile. Ühtlasi muutis valitsus
oma 1920. aastal tehtud otsust, asendades Soome välisminister Carl Johan Alexis Enckelli 2. järgu sõjaliste teenete risti 1. järguga tsiviilteenete eest. Vabaduse Risti I liigi 1. järk anti ka Itaalia, Prantsuse ja Briti Tundmatule Sõdurile, kätteandjaks nimetas valitsus kindralleitnant Johan Laidoneri. Vabadussõjas langenud ja sõjaoludes surma saanud sõjaväelaste tunnustamise vajadus oli juba varem tekkinud. Märtsis 1922 tegigi sõjaminister Jaan Soots ettepaneku 129 ohvitseri, arsti ja reaväelase autasustamiseks I liigi ristiga. Valitsus pidas arvu liiga suureks ja saatis sõjaministrile tagasi soovitusega nende hulgast 10–20 isikut välja valida. Aprillis 1922 järgnes sõjaministrilt 15
SÕDUR NR 2 (100) 2018
Paraku oli teise risti otsusesse ametniku lohakuse tõttu kirjutatud perekonnanimi Leppik. See selgus, kui Vabaduse Risti nõukogu saatis väeossa järelepärimise tema isanime kohta. Kuigi Sepik pidas pikka kirjavahetust ja tõestas, et talle on määratud kaks ühesugust risti ning teise neist võiks asendada 2. järgu omaga, sellega ei nõustutud. Lõplikult arvati ta vaid ühe II liigi 3. järgu Vabaduse Risti saajaks. Järgmisel, 1921. aastal tuli valitsuselt vaid kolm otsust, millega anti kokku 86 teenetemärki. I ja II liigi ristid annetati sõjaväelasele, neist 81 olid Eesti kodanikud. Saajate hulgas oli ka neli Läti ohvitseri ning üks Soome vabatahtlik, kes oli Vabadussõja ajal jätkanud teenistust Eesti rahvaväes. Välisminister Ants Piip tegi augustis 1921 valitsusele ettepaneku tunnustada ka teiste maade riigimehi, kelle hulgas oli arvukalt Prantsuse, Briti ja Itaalia, aga ka Belgia, Portugali ja Kolumbia riigitegelasi, diplomaate ja kõrgemaid sõjaväelasi. Ettepanek jäeti ootele ja
71