FOOKUS
Kaptenleitnant Roman Lukas, vanemveebel Hanno Pärnaste ja vanemseersant Toivo Rägapart töökojas ja nende ees laual paukmoona hooletu kasutamise tõttu kannatada saanud raskekuulipilduja Browning.
Kol Sirk: Kaitseväes ja kaitseministee-
riumis olevad inimesed tunnevad oma valdkonda. Nad oskavad oma tööd teha. Enamik valdkonna inimesi tuleb RKIK-i üle ja nad teevad sama tööd, mida nad tegid varem, lihtsalt peab rohkem teada andma, mida nad teevad ja milline on nende tegevuse tulemus. Näiteks peab toetuse väejuhatus RKIK-ile üle andma ca 900 lepingut, see tähendab suurt kirjatööd. Kuigi me teeme kogu vajaliku töö ära, saadame firmadele teatised, võib ikka alguses juhtuda, et mõni neist unustab oma andmebaasi uuendada või on mingi muu tõrge ja saadetakse näiteks RKIKile mõeldud arve TVJ-i. Seetõttu ongi just aasta esimese kvartali infovahetus väga oluline, et kõik sujuma hakkaks.
saaks üle võetud kõik tegevused, mis on toetuse väejuhatusel ja kaitseministee-
Kpt-ltn Lukas: Mina ei näe riske, näen
ainult katsumusi. Käsil on tavapärane esialgse lahinguplaani koostamine ja seejärel plaani realiseerimine. Väejuhatuse seisukohast ei ole ees ootavad muutused liiga drastilised. Meilt ei lähe
ne tagamine ja üksuste toetamine jätkub ja selle pärast muretsema ei pea. Kol Sirk: Järgmise aasta suur muutus
on täiendavalt Eestisse saabuv NATO liitlasüksus ja ka RKIK-il on seal oma osa. Vastuvõtva riigi toetus on väga lai valdkond, millest RKIK tagab üksusele teatud osa teenuseid, peamiselt elutoetusteenuseid nagu majutus, pesemisvõimalused jms. Saabub ikkagi umbes
UUE ASUTUSEGA SAAME INIMESI ROHKEM VÄÄRTUSTADA JA SEE ON ASJA JUURES SUUR PLUSS. ära pool hankijatest või pool infrastruktuuri seltskonnast, meilt läheb ära terve ühtne pakett koos kõigi selle hulka kuuluvate ülesannetega. Kui jääb mingeid halle alasid, mis praegu veel korralikult kaetud pole, siis küll me ka vastavad lahendused leiame. On kindel, et igasugu-
tuhat inimest ja see oleks olnud katsumus ka toetuse väejuhatusele, sest lisanduvate ülesannetega tegelevate inimeste arv ei suurene ju hüppeliselt. Eriti välipaiknemisega seotud ülesanded ja mured vajavad lahendamist. Ka selle peale oleme juba mõelnud ja
SÕDUR NR 5 (92) 2016
Kas on veel mingisuguseid riske, mis on esile kerkinud ja mida peaks uuest aastast jälgima? Kol Sirk: Suurim mure ongi selles, et me
riumil praegu käsil. Et ei jääks kuhugi musta auku. Ainuüksi töökultuuride ja omavahelise suhtluse ühendamine uues organisatsioonis on paras katsumus.
11